Riigikogu — Jäätmeseaduse ja riigilõivuseaduse täiendamise seadus — RT I, 16, 72

Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 30. jaanuari 2001. a otsusega nr 983 I. Jäätmeseaduses (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843) tehakse järgmised täiendused: § 1. Paragrahvi 30: 1) lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: « 5) teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud metallijäätmete kogumiseks või veoks jäätmete edasise kaubandusliku vahendamise või taaskasutamise eesmärgil.»; 2) täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: « (31) Metallijäätmed on oma põhikoostiselt ehedatest must- või mittemustmetallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed. Metallijäätmete täpsustatud nimistu kehtestab oma määrusega keskkonnaminister vastavuses käesoleva seaduse § 2 lõike 5 alusel koostatud jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistuga.» § 2. Paragrahvi 35 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: « 4) loa omajat karistati kriminaalkorras jäätmekäitluse nõuete rikkumise eest.» § 3. Seadust täiendatakse peatükiga 61 järgmises sõnastuses: «61. peatükk METALLIJÄÄTMETE KOGUMISE JA SELLEKS JÄÄTMELOA ANDMISE ERITINGIMUSED § 431. Metallijäätmete kogumise piirang (1) Mis tahes isikult on keelatud jäätmetena kokku osta ilmset kunsti- või ajalooväärtust omavaid metallesemeid. (2) Vasest või alumiiniumist elektrijuhtme ja kaabli kokkuost jäätmetena on lubatud vaid seadusjärgset turuluba omavalt võrguettevõtjalt või tegevusluba omavalt telekommunikatsioonivõrgu operaatorilt. (3) Alumiiniumist liiklusmärkide ja teeviitade ning raudteerööbaste kokkuost jäätmetena on lubatud vaid jäätmeluba omavalt ettevõtjalt. § 432. Metallijäätmete kokkuostu dokumenteerimine (1) Metallijäätmete kokkuostu kohta koostatakse isiku, kes kogub ja veab teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud metallijäätmeid nende edasise kaubandusliku vahendamise ja taaskasutamise eesmärgil (edaspidi metallijäätmete koguja), ja metallijäätmete üleandja vahel kahepoolselt allkirjastatud dokument, kus peab lisaks muudele õigusaktides sätestatud nõuetele olema kirjas: 1) metallijäätmete üleandja registri- või isikukood ja elu- või asukoht; 2) metallijäätmete lühikirjeldus, liik ja kogus; 3) metallijäätmed kohale toimetanud sõiduki riiklik registreerimisnumber; 4) metallijäätmete maksumus. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendi vähemalt üks allkirjastatud originaaleksemplar jääb metallijäätmete kogujale ning sellele lisatakse üleandja isikut tõendava dokumendi või äriregistrikaardi koopia (passi esitamise korral koopia sellest leheküljest, millel asub isiku foto). (3) Metallijäätmete koguja on kohustatud säilitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumenti koos lisaga vähemalt viis aastat, tagades isikuandmete kaitse. § 433. Arveldamine metallijäätmete kokkuostul Metallijäätmete kokkuostul ja kokkuostetud metallijäätmete kaubanduslikul vahendamisel tasutakse metallijäätmete eest ostja pangakontolt müüja pangakontole sularahata arveldamise korras. Sularahas arveldamine metallijäätmete kokkuostul ja edasisel vahendamisel on keelatud. § 434. Lisamaterjalid metallijäätmete kogumise jäätmeloa taotlemisel Lisaks käesoleva seaduse § 36 alusel kehtestatud loetelus sätestatud materjalidele peab ettevõtja, kes taotleb metallijäätmete kogumise jäätmeluba vastavalt käesoleva seaduse § 30 lõike 3 punktile 5, esitama jäätmeloa andjale: 1) Maksuameti kohaliku asutuse õiendi maksuvõlgnevuse puudumise kohta või nõusoleku jäätmeloa andmiseks, kui ettevõtjal on maksuvõlg ja selle tasumine on ajatatud ning ettevõtja täidab maksuvõla tasumise ajakava, samuti juhul, kui ettevõtja ei ole tegutsenud, kuid on registreeritud maksumaksjate ja maksu kinnipidajate riiklikus registris; 2) tegevuskohajärgse politseiprefektuuri seisukoha jäätmeloaga määratava tegevuse suhtes; 3) äriühingu juhatuse ja, nõukogu olemasolu korral, selle liikmete nimistu, välja arvatud juhul, kui jäätmeluba taotleb füüsilisest isikust ettevõtja; 4) kohaliku omavalitsuse õiendi jäätmekäitluskohaks oleva kinnistu või ruumide omaniku kohta; 5) dokumendi, mis kinnitab taotleja õigust kasutada käesoleva paragrahvi punktis 4 nimetatud kinnistut või ruume, kui taotleja ei ole ise omanik. § 435. Metallijäätmete kogumise jäätmeloa andmisest keeldumine kehtiva karistuse korral Jäätmeloa andja on kohustatud karistusregistrile tehtud päringu alusel kontrollima, kas jäätmeluba käesoleva seaduse § 30 lõike 3 punkti 5 alusel taotlev füüsilisest isikust ettevõtja või jäätmeluba taotleva äriühingu juhatuse või nõukogu liige või äriühingu jäätmeloaga määratud tegevuse eest vastutav isik on pannud toime kriminaalkoodeksi (RT 1992, 20, 288; RT I 1999, 38, 485; 57, 595, 597 ja 598; 60, 616; 97, 859; 102, 907; 2000, 10, 55; 28, 167; 29, 173; 33, 193; 40, 247; 49, 301 ja 305; 54, 351; 57, 373; 58, 376; 84, 533; 92, 597; 104, 685) §-de 84, 144, 1481, 1484, 1485, 1486, 14815,1523, 186, 1961 või 203 järgi kvalifitseeritud kuriteo. Kui eelnimetatud toimepandud kuriteost ei ole möödunud kriminaalkoodeksi §-s 53 või karistusregistri seaduse (RT I 1997, 87, 1467; 1998, 111, 1830) § 25 lõikes 1 ettenähtud tähtaeg, tuleb jäätmeloa andmisest keelduda. § 436. Riigilõiv metallijäätmete kogumise jäätmeloa taotlemisel (1) Metallijäätmete kogumise jäätmeloa taotlemisel vastavalt käesoleva seaduse § 30 lõike 3 punktile 5 peab taotleja tasuma riigilõivu vastavalt riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 2000, 5, 32; 10, 58; 19, 117; 26, 150; 29, 168 ja 169; 39, 237; 49, 300; 54, 346 ja 349; 55, 365; 57, 372 ja 373; 59, 379) sätestatule. (2) Dokumendi riigilõivu tasumise kohta esitab jäätmeloa taotleja jäätmeloa andjale koos taotlusmaterjalidega. (3) Jäätmeloa muutmisel, kui muutmise aluseks on jäätmeloa omaja teatis muudatustest loal esitatud andmetes ning loa andja ei muuda loa kehtivusaega, antakse muudetud luba riigilõivuvabalt. § 437. Metallijäätmete kogumiseks antud jäätmeloa asukoht Metallijäätmete kogumiseks vastavalt käesoleva seaduse § 30 lõike 3 punktile 5 antud jäätmeloa originaaleksemplar või jäätmeloa andja poolt kinnitatud koopia peab asuma metallijäätmete koguja tegevuskohas ning see tuleb esitada järelevalveametnikule või metallijäätmeid üleandvale isikule tema soovi korral.» § 4. Seadust täiendatakse §-dega 481–484 järgmises sõnastuses: « § 481. Juriidilise isiku haldusvastutus (1) Juriidilise isiku poolt jäätmetealase arvestuse ja aruande esitamise nõude eiramise või ebaõigete andmete esitamise eest – määratakse rahatrahv kuni 20 000 krooni. (2) Juriidilise isiku poolt jäätmete kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmekäitluskohtade rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks kehtestatud nõuete rikkumise eest – määratakse rahatrahv kuni 50 000 krooni. (3) Juriidilise isiku poolt toodete valmistamise, sisse- ja väljaveo, müügi ning kasutamise eest, mille suhtes kehtib käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 sätestatud keeld, või Vabariigi Valitsuse poolt selleks kehtestatud piirangute ja eritingimuste rikkumise eest, – määratakse rahatrahv kuni 50 000 krooni. (4) Juriidilise isiku poolt jäätmete käitlemise eest jäätmeloata, kui see luba on nõutav, – määratakse rahatrahv kuni 50 000 krooni, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul. (5) Juriidilise isiku poolt metallijäätmete kogumise eest jäätmeloata – määratakse rahatrahv kuni 75 000 krooni. (6) Juriidilise isiku poolt ohtlike jäätmete käitlemine käitluslitsentsita, kui see litsents on nõutav, – määratakse rahatrahv kuni 75 000 krooni. (7) Juriidilise isiku poolt ohtlike ja muude rahvusvaheliselt kontrollitavate jäätmete üle riigipiiri veo eest vastava loata – määratakse rahatrahv kuni 100 000 krooni. (8) Juriidilise isiku poolt jäätmeloa või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi nõuete rikkumise või jäätmete keskkonda viimise eest väljaspool selleks ettenähtud jäätmekäitluskohti, kui see tõi kaasa keskkonnareostuse või sellega põhjustati kahju inimese tervisele, keskkonnale või varale, – määratakse rahatrahv kuni 200 000 krooni. § 482. Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise protokoll (1) Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise protokolli märgitakse: 1) protokolli koostamise aeg ja koht; 2) asutuse nimetus ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse; 3) protokolli koostanud isiku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus; 4) haldusõiguserikkuja nimi ja aadress; 5) haldusõiguserikkuja esindaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht; 6) haldusõiguserikkumise aeg, koht ja kirjeldus; 7) viide seadusesättele, mis näeb ette vastutuse selle haldusõiguserikkumise eest; 8) haldusõiguserikkuja esindaja seletus; 9) märge, et haldusõiguserikkuja esindajale on tutvustatud tema õigust kasutada õigusabi; 10) muud haldusõiguserikkumise asja õigeks lahendamiseks vajalikud andmed. (2) Haldusõiguserikkumise protokollile kirjutavad alla selle koostanud ametiisik ja haldusõiguserikkuja esindaja. (3) Kui haldusõiguserikkuja esindaja keeldub haldusõiguserikkumise protokollile alla kirjutamast, teeb protokolli koostaja selle kohta protokolli vastava kande. Haldusõiguserikkumise protokollile lisatakse haldusõiguserikkuja esindaja kirjalikud märkused protokolli kohta, samuti protokollile allakirjutamisest keeldumise motiivid. (4) Juriidilise isiku haldusõiguserikkumiste kohta on haldusõiguserikkumise protokolli koostamise õigus: 1) keskkonnainspektsiooni ametiisikutel; 2) politsei-, tolli- ja piirivalveametnikel; 3) kohaliku omavalitsuse volikogu poolt volitatud ametiisikutel. § 483. Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asja menetlus Menetlus käesoleva seaduse §-s 481 sätestatud juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asjas, kaasa arvatud karistuse määramine ja vaidlustamine, toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 45, õiend; 58, 608; 60, 616; 87, 792; 92, 825; 95, 843; 2000, 10, 58; 25, 141; 28, 167; 29, 169; 40, 247; 49, 301 ja 305; 51, 321; 54, 346, 348 ja 351; 55, 361; 58, 376; 84, 533; 86, 544 ja 548; 89, 579; 95, 609 ja 613; 2001, 3, 5) kehtestatud korras. § 484. Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asja arutamine (1) Käesoleva seaduse §-s 481 nimetatud juriidilise isiku haldusõiguserikkumiste asju arutab maa- või linnakohus. (2) Haldusõiguserikkumise asja arutamisel kuuluvad erikonfiskeerimisele: 1) haldusõiguserikkumise vahend; 2) haldusõiguserikkumise läbi omandatud vara; 3) haldusõiguserikkumise vahetu objekt. (3) Rahatrahv, mis on määratud juriidilisele isikule kohaliku omavalitsuse volikogu poolt volitatud ametiisiku koostatud haldusõiguserikkumise protokolli alusel, laekub haldusõiguserikkumise toimepanemise koha järgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse.» II. § 5. Riigilõivuseadust (RT I 1997, 80, 1344; 2000, 5, 32; 10, 58; 19, 117; 26, 150; 29, 168 ja 169; 39, 237; 49, 300; 54, 346–349; 55, 365; 57, 372 ja 373; 59, 379; 60, õiend; 78, 498; 84, 534; 92, 597 ja 598; 95, 607 ja 611; 2001, 2, 2; 3, 4) täiendatakse §-ga 1831 järgmises sõnastuses: « § 1831. Jäätmeloa taotlemine teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud metallijäätmete kogumiseks ja veoks jäätmete edasise kaubandusliku vahendamise ja taaskasutamise eesmärgil Jäätmeloa taotlemisel teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud metallijäätmete kogumiseks ja veoks jäätmete edasise kaubandusliku vahendamise ja taaskasutamise eesmärgil tasutakse riigilõivu 20 000 krooni.» III. § 6. Seaduse rakendamine (1) Metallijäätmete käitlemiseks seni antud jäätmeloa alusel tohib metallijäätmeid kokku osta, arvestamata käesoleva seaduse §-des 432–437 sätestatud nõudeid, 90 päeva jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aja möödumisel kaotavad enne käesoleva seaduse jõustumist metallijäätmete käitlemiseks antud jäätmeload kehtivuse. Riigikogu esimees Toomas SAVI