Jõgeva Linnavolikogu — Jõgeva linna arengukava aastateks 2004-2006 vastuvõtmine — KO, 90, 835

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 7 ja § 37 ning Jõgeva Linnavolikogu 7. detsembri 2000. a määrusega nr 35 kinnitatud «Jõgeva linna põhimääruse» § 22 punkti 1 alapunkti 7 ja § 67 alusel Jõgeva Linnavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Jõgeva linna arengukava aastateks 2004–2006 (lisatud). 2. Määrus jõustub 1. veebruaril 2004. a. Volikogu esimees Raul KULL Vastu võetud Jõgeva Linnavolikogu 29. jaanuari 2004. a määrusega nr 2 JÕGEVA LINNA ARENGUKAVA AASTATEKS 2004–2006 Sissejuhatus Jõgeva linna arengukava on koostatud eesmärgiga suunata ja juhtida linna arengut perioodil 2004–2006 (detailiseeritud tegevuskava) ja kuni aastani 2008 (tegevuseesmärgid, -suunad), saavutada linna kiirem areng ning elanike vajaduste parem rahuldamine. Arengukavas on lähtutud kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, linna põhimäärusest, üldplaneeringust, möödunud perioodi arengukavast ning töörühmade koostatud analüüsidest ja visioonidest. Arengukava koostati perioodil september 2003 – jaanuar 2004. 1. Linna arengueesmärgid 1.1. Visioon 2014 JÕGEVA LINN ON AKTIIVSE JA POSITIIVSE ELLUSUHTUMISEGA ELANIKEGA, TURVALINE, INIMSÕBRALIK JA HEA MAINEGA VOOREMAA PEALINN. 1.2. Strateegilised eesmärgid 1. Elukeskkonna kvaliteedi tõstmine, linna terviklikkuse, haljastuse, tehnilise ja sotsiaalse infrastruktuuri parendamine 2. Mitmekülgne ja kvaliteetne haridus, õpikeskkonna korrastamine, täiskasvanuhariduse arendamine 3. Ettevõtluse kasvukeskkonna arendamine, ettevõtlusaktiivsuse ja konkurentsivõime tõstmine 4. Turismipotentsiaali kasutamine, puhkealade arendamine, maine kujundamine 5. Kultuuris ja spordis osalemise, vaba aja veetmise ja meelepärase tegevuse võimaluste mitmekesistamine 6. Kodanikualgatuse edendamine ja toetamine, linnakodanike ning kolmanda sektori organisatsioonide kaasamine oluliste otsuste ettevalmistamisse ja elluviimisse 7. Omavalitsuse juhtimisstruktuuri kaasajastamine, arengu kavandamise ja elluviimismehhanismide täiustamine, linnasisese ja piirkondliku koostöö arendamine 1.3. Linna üldine olukord SWOT Tugevused Nõrkused 1. Jõgeva on maakonnakeskus 2. Soodne geograafiline asukoht 3. Jõgeva on piirkonna tõmbekeskus 4. Võimalus saada head haridust 5. Heal tasemel tehniline infrastruktuur (vesi, kanalisatsioonitorud, kaablid, puhastusseadmed, gaas) 6. Heal tasemel sotsiaalne infrastruktuur (haridus-, kultuuri-, sotsiaal- ja spordiobjektid) 7. Piisavalt hea kvaliteediga joogivesi 8. Olemas kompaktne kesklinn 9. Elanikkonna koosseis on noor (25% vanuses 0–19 a) 10. Raudtee ja keskuse suunas orienteeritud teedevõrk 11. Turvaline elukeskkond 12. On võimalik leida elamispinda 13. Strateegiliste arengudokumentide olemasolu (veemajandus, energeetika, üldplaneering) 14. Mitmekesine ja arenev ettevõtlus 15. Tugevad spordi- ja kultuuritraditsioonid, mis põhinevad ettevõtlikel inimestel 16. Suure potentsiaaliga Tartu linna lähedus 1. Nõrk ajalooline taust 2. Raudtee poolitab kesklinna ja sellega kaasnevad probleemid (raudtee ületamine, kauba laadimine, reostus, suurte veokite poolt teede lõhkumine, müra jne) 3. Nõrgalt väljaarenenud puhkealad 4. Piirkonnas suur tööpuuduse tase 5. Madal elatustase 6. Väheatraktiivne investoritele 7. Piirkonna omavalitsuste nõrk koostöö 8. Linn on vabariigis vähese tuntusega 9. Linnal puudub hea maine 10. Bussijaama puudumine 11. Puudub linna arengustrateegia Võimalused Ohud 1. Täiendavad ressursid fondidest 2. Ühinemine rõngasvallaga avardab arenguvõimalusi 3. Koostöö edendamine piirkonna teiste omavalitsustega 4. Positiivse maine kujundamine linnast 5. Jõgevalt võrsunud tuntud inimeste kaasamine linna ettevõtmistesse 6. Tartu linna potentsiaali ärakasutamine 7. Siit piirkonnast valitud Riigikogu liikmete aktiivsem kaasamine linna ees seisvate probleemide lahendamisse 8. Väljastpoolt tulevad investeeringud 1. Riigiasutuste lahkumine 2. Paljude erialade spetsialistide lahkumine Jõgevalt 3. Puudub selge riigipoolne regionaalpoliitika 4. Linnaeelarve tulubaasi vähenemine 5. Kuritegevuse kasv 6. Kommunaalkulude kasv tingib sotsiaaltoetust vajavate inimeste arvu suurenemise 7. Madal elatustase ja tsentraalkütte hinna tõus võib viia soojaettevõtte tegevuse lõpetamiseni 8. Tervishoiupoliitika vähendab eriarstiabiteenuste kättesaadavust kohapeal ja see võib viia haigla sulgemiseni 1.4. Eelarveprognoos ja arengu rahastamine1 Jõgeva linna eelarve ja arengu rahastamine baseerub linna tulude kasvul, haldussuutlikkuse tõusul ja projektitaotluste kaudu juurde saadava raha suurenemisel. Lähiaastatel mõjutavad linna rahaliste vahendite planeerimist: 1. Tulumaksuvaba miinimumi tõus. 2. Üksikisiku tulumaksu maksumäära alandamine. 3. Tulumaksusoodustuste kasv. 4. Seadused, mis muudavad omavalitsuste maksupoliitikat. 5. Võimalused lisavahendite saamiseks EL struktuurifondidest. Eesmärgid: 1. Hoida valitsemiskulud kontrolli all. Kulutused linna valitsemisele kavandataval perioodil hoitakse proportsioonis eelarve kasvuga. Linna hallatavate asutuste kulud ei suurene rohkem kui linnaeelarve kasv. Täiustatakse ühtset kulutuste planeerimise süsteemi. 2. Rakendada Euroopa Liidu struktuurifondide jt. programmide vahendeid. Suurendatakse inimeste oskusi ja suutlikkust projektide koostamiseks ja kaasatakse erialaspetsialiste väljastpoolt. Tugevdatakse partnerlussuhteid EL riikidega projektipõhise koostöö arendamiseks. Laenupoliitika väljatöötamisel arvestada kaasfinantseerimise vajadusega. 3. Konservatiivne eelarvepoliitika. Igapäevase elu jooksvad kulud kaetakse linna omatuludest. Täiendavaid ressursse investeeringuteks taotletakse riigilt, läbi projektide või laenude vastavalt arengukavale. Lisavahendid suunatakse konkreetsete projektide elluviimiseks. Erandina lubatakse laenukoormuse suurendamist ainult struktuurifondide projektide omafinantseerimiseks. 4. Mitmekülgse arengu kavandamine. Töötatakse välja linnaelu oluliste valdkondade arengukavad ja kaasajastatakse olemasolevad. 1.4.1. Olulised põhimõtted 1. Eelarveprotsess, investeeringute ja tegevuste planeerimine tugineb arengukavale. Iga alaeelarve käsutaja koostab oma valitsemisala eelarve ja tegevuskava projekti, mille aluseks on linna arengukava. Valitsemisala eelarve ja tegevuskavade projektide põhjal koostab linnavalitsus järgmise aasta eelarve ja tegevuskava projekti. 2. Lähitulevikus hakkab linn saama vahendeid Euroopa Liidu struktuurifondidest ning need summad kajastatakse eelarves. 3. Linna arengu rahastamise poliitika peab olema efektiivne ja läbipaistev ning vastama järgmistele kriteeriumidele: • eelarvepoliitika juhtimiseks vajaliku informatsiooni tagamine eelarve projektis, • laenukohustuste kajastamine eelarve projektis, • arengukava alusel koostatud eesmärkide ja prioriteetide ning tegevuste esitamine (seletuskiri) koos eelarve projektiga • eelarve ja tegevuskava projekti ja vastuvõetud eelarve ja tegevuskava avalikustamine, • eelarve täitmise aruannete auditeerimine sõltumatu välisaudiitori poolt ja avalikustamine. 2. Linna hetkeseisu analüüs 2.1. Linna asend, kujunemine ja elanikkond 2.1.1. Kujunemine, ajalugu Muinasajal kuulus Jõgeva Vaiga maakonda. Jõgeva tekkis soodsa asendi tõttu jõe ääres. Küla esmamainimine toimus 1599. aastal Poola revisjonikirjas Jagiwa kujul. 1900. aastal oli Jõgeva väike küla, kuid sellest ajast on areng olnud kiire, asustuse raskuspunkt kandus iidsest kihelkonnakeskusest Laiuselt peagi Jõgevale. Lühikese ajaga rajati rohkesti kauplusi ja pisiettevõtteid. 1919. a nimetati Jõgeva iseseisvaks aleviks. Linnaõigused sai 1400 elanikuga Jõgeva 1. mail 1938. aastal. Teises maailmasõjas hävis ligi 60% linnast. Pärast sõda algas linna uus ülesehitus. Nõukogude ajal arenes Jõgevast rajoonikeskus ja põllumajandusrajooni juhtiv linn. Taasiseseisvumise järel sai Jõgevast samanimelise maakonna keskus ja kogu piirkonna tõmbekeskus. 2.1.2. Linna asend Jõgeva linn asub vabariigi keskosas, 154 km kaugusel Tallinnast kagu suunas ja 51 km kaugusel Tartust põhja suunas. Jõgeva linn asub ida-lääne suunaliselt Tartu–Jõgeva–Aravete (edaspidi Piibe) maantee ja Pedja jõe vahel ning linnast põhja poole jääb Jõgeva–Mustvee maantee. Linna läbib põhja-lõuna suunaliselt Tartu–Tapa raudtee. Jõgeva linn paikneb 58°45’ laiuskraadil ja 28°24’ pikkuskraadil. Linna pindala on 3,86 km2. 2.1.3. Elanikkonna struktuur ja rahvaarvu dünaamika Seisuga 01.01.2004 elas Jõgeval 6250 inimest, kellest 2757 on mehed ja 3493 naised. Jõgeva linna asustustihedus on 1662,4 inimest/km2, mis on kolmesaja inimese võrra rohkem kui Eesti linnades keskmiselt (vastavalt 1365,7). Elanike arv seisuga 1. jaanuar Aasta 1986 1991 1993 1995 1997 1999 2001 2003 2004 Elanike arv 6654 7137 7095 6867 6651 6494 6262 6249 6250 2.2. Linna juhtimine ja vahendid 2.2.1. Juhtimise struktuur Üldeesmärk Haldussuutlik omavalitsusüksus professionaalsete ametnikega Hetkeseis LINNAPEA ABILINNAPEA Maakorralduse peaspetsialist (1) Maakorraldaja (1) Arhitekt (0,8) Majandusspetsialist (1) Insener (1) Registripidaja (1) Linnasekretär (1) Sekretär-asjaajaja (1) Arhivaar-asjaajaja (1) Sotsiaaltöö peaspetsialist (1) Sotsiaalspetsialist (2) Lastekaitsespetsialist (1) Hooldustöötaja (3) Komandant (1) Kultuuritöö peaspetsialist (1) Haridustöö peaspetsialist (1) Jurist (1) Arvutispetsialist (1) Pearaamatupidaja (1) Raamatupidaja (2) Sulgudes on märgitud ametikohtade arv Arengu eeldused • Võime sõlmida volikogu tasandil poliitilisi kokkuleppeid • Pädev ametnikkond • Hästi toimivad haridus- ja kultuuriasutused • Kasvav eelarve tulubaas • Lisaraha hankimise võime projektide kaudu Probleemid 1. Linna juhtimisstruktuur ei vasta tegelikele vajadustele. Osa töövaldkondi on töötajate poolt katmata. 2. Riigi regionaalpoliitika viib ametiasutused ja töökohad koos teenuste kättesaadavusega Jõgevalt ära. 3. Linnavalitsuse hallatavate asutuste arv ei vasta linnaeelarve võimalustele. 4. Linna arengut pidurdab eelarve madal tulubaas (üksikisiku tulumaks). Visioon Haldussuutlik omavalitsusüksus professionaalsete ametnikega Eesmärgid, tegevussuunad 1. PR-töö parandamine. 2. Koolitada jätkuvalt spetsialiste, et nad säilitaksid oma professionaalsuse. 3. Koostada uus linnavalitsuse juhtimise struktuur. 4. Linnavalitsuse poolt hallatavate asutuste arvu optimeerimine. 5. Projektikoolitus ametnikele. 6. Õppida aktiivselt teiste kogemustest. 2.2.2. Infotehnoloogia Üldeesmärk Pidev infotehnoloogiline areng Arengu eeldused • Interneti kasutamise suurenemine • Linna kompaktsus • Avaliku internetipunkti olemasolu • Koolides olev infotehnoloogiline baas • Jõgevamaa Omavalitsuste IT Keskuse olemasolu Probleemid 1. Puudulik IT valdkonna juhtimine, ühtsete aluste puudumine 2. Koostöö puudumine 3. IT potentsiaali vähene kasutamine 4. Infotehnoloogiliste kavade, õigusaktide ja projektide puudumine Visioon Valdkond toimib hästi, igaühel on interneti kasutamise võimalus. Infotehnoloogia kasutamine ja arendamine on viinud Jõgeva linna üheks edumeelsemaks linnaks Eestis. Eesmärgid, tegevussuunad 1. Tagada koordineeritus valdkonna igal tasandil (koolitus, vahendid, infosüsteemid) ja res­sursside optimaalne kasutamine 2. Aktiivne koostöö eri institutsioonidega (teised omavalitsused, ettevõtted, riik, sõpruslinnad, allasutused jt) eri tasanditel (kogemuste vahetamine, projektide läbiviimine) 3. Teiste valdkondade tihedam sidumine IT-ga (nt ettevõtlus, juhtimine, turism, mainekujundus) 4. Kaotada kaootilisus IT juhtimisel, luua ühtsed alused 2.2.3. Ajaleht, kohaturundus ja suhtekorraldus Üldeesmärk Tuntud, hea mainega linn Hetkeseis Kohalikud uudised ilmuvad maakonnalehes Vooremaa, mis ilmub kolm korda nädalas. Jõgeva Linnalehte anti 2003. aastal välja seitse numbrit. Linnaleht on elanikele tasuta. Ajaleht Fookus ja Ärileht on reklaamilehed, mis ilmuvad üks kord nädalas ja jaotatakse tasuta kõigisse postkastidesse. Kultuuri- ja spordisündmuste reklaami on linnas võimalik tasuta paigaldada kolmele infotulbale. Linna veebilehelt on võimalik saada infot linnas toimuva kohta. Linnaraamatukogus on 2003. aasta kevadest avatud turismiinfo punkt. Linnas on kokku kaks avalikku internetipunkti (AIP). 12 arvutikohaga AIP asub raamatukogus ja on kasutajale tasuta, KSK Kaubakeskuses on tasuline kahe arvutikohaga AIP. Kesklinnas asub WI-FI leviala (traadita internet). Arengu eeldused • Linnalehe regulaarne ilmumine • Noor ja aktiivne elanikkond • Logistiline sõlmpunkt (raudtee, maanteed) • Linna initsiatiiv (PR) teema arendamiseks • Traditsioonilised kultuuri- ja spordiüritused •Toimiv linna veebileht • Meediakanalite olemasolu (ajalehed) Probleemid 1. Linna maine madal 2. Linna kodanikud ei hinda oma kodulinna kõrgelt 3. Üleriigilises meedias tuuakse linna esile eelkõige negatiivsete näidete põhjal 4. Jõgeva maakond mõjub majanduslike näitajate poolest halva taustsüsteemina 5. Linnal puudub mainekujunduse kontseptsioon 6. Suhtekorralduse alane töö on vähene 7. Kohalik maakonnaleht võimendab negatiivseid uudiseid 8. Linna institutsioonide organisatsioonikultuur madal 9. Sisekommunikatsioon madal 10. Koolitusstandard puudub 11. Arvamusliidreid ühendav lüli puudub Visioon Jõgeva linn on turvaline ja arenenud elukoht kaheksale tuhandele kodanikule ning atraktiivne kon­verentsi-, kultuuri- ja turismikeskus. Jõgeva linn on hea mainega väikelinn. Linna kodanik tunneb uhkust oma kodulinna üle. Positiivse uudise tootmine on süsteemne. Soodsate ettevõtlustingimuste loomine maakonnas omab tulemusi. Linnas tegutsetakse vastavalt loodud mainekujunduskontseptsioonile. Eesmärgid, tegevussuunad 1. Mainekujunduse kontseptsiooni väljatöötamine. 2. Linnalehe ja linna veebilehe täiustamine. 3. Ühiskondlikult aktiivsete linnakodanike kaasamine, nende saavutuste tunnustamine. 4. Linnale sobilike kultuuriürituste ja konkursside korraldamine. 5. Linna tutvustava raamatu väljaandmine, sümboolikaga meenete tellimine. 6. Välise ja linnasisese koostöö arendamine. 7. Linna kaunistamine, viida- ja reklaamimajanduse korrastamine. 8. Linna uudiste tootmine, arvamusliidrite esinemine meedias. 2.3. Ettevõtlus ja tööhõive 2.3.1. Tööhõivestruktuur Hetkeseis Seisuga 01.10.2003 oli tööealise elanikkonna arv Jõgeva linnas 3851, neist naisi vanuses 16–59 aastat 2055 ja mehi vanuses 16–63 aastat – 1796. Registreeritud töötuid oli kokku 241, neist 104 sai töötu abiraha, 25 töötuskindlustushüvitist ja 112 inimest oli registreeritud tööotsijana. Tööotsijate poolt enimsoovitud erialad on järgmised: lihttööline (35%), müüja (23%), ehitustööline (13%), autojuht (12%), koristaja (12%), klienditeenindaja (6%). Sotsiaalkindlustusameti andmetel sai 2002. aastal sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu 3784 Jõgeva linna elanikku, neist töövõtjana sai töötasu 3146 inimest. Keskmine tinglik (sotsiaalmaksu alusel arvestatud) kuu sissetulek töövõtjal oli 3816 krooni (2001. aastal 3465 krooni). Suurim tööandja linnas on erasektor. Töötajate arvust lähtuvalt on valdav osa linna erasektori ettevõtetest 1–9 töötajaga mikroettevõtted ja 10–49 töötajaga väikeettevõtted. Erasektori ettevõtjatest suurimad tööandjad on puidutöötlemise ja ehitusmaterjalide müügiga tegelev AS Valmeco 140 töötajaga ning Jõgeva Majandusühistu, kelle Jõgeval asuvates ettevõtetes töötab kokku 88 inimest. Kolmanda sektori osatähtsus tööhõives kasvab pidevalt. Jõgeval linnas on registreeritud hetkel 92 mittetulundusühingut ja sihtasutust. Suurim tööandja neist on Sihtasutus Jõgeva Haigla, kes annab tööd ca 200 inimesele. Munitsipaalsektoris töötab 360 inimest, neist Jõgeva linna eelarvelistes asutustes kokku 341 inimest. Seni linna oluliseks tööandjaks olnud riigisektoris on töökohtade arv viimasel ajal vähenenud ning seoses riigiasutuste töö edasise reorganiseerimisega see tendents jätkub. 2.3.2. Ettevõtlus Üldeesmärk Suurem ettevõtlusaktiivsus Konkurentsivõimeline ettevõtlus Hetkeseis Äriregistri andmetel on seisuga 01.10.2003 Jõgeva linnas registrisse kantud 242 ettevõtjat, neist aktsiaseltse 15, osaühinguid 169, täisühinguid 1, tulundusühistuid 2 ja füüsilisest isikust ettevõtjaid (FIE) 55. Neile lisanduvad FIE-d, kes väikese käibe tõttu on registreeritud ainult kohalikus maksuametis. Ettevõtjate üldarv on pidevalt kasvanud, viimase kolme aasta jooksul on äriregistris registreeritud ettevõtjate arv kasvanud 36 võrra. Enamus ettevõtjatest on spetsialiseerunud 1–2 tegevusvaldkonnale. Jõgeval tegutseb palju teistes piirkondades registreeritud ettevõtjaid. Neile kuulub 30% linna kau­bandus- ja teenindusettevõtetest. Jõgeva linn on osanikuks kahes Jõgeva äriühingus. 100%-line osalus on osaühingus Sotsiaalkeskus Elukaar ning 65%-line osalus osaühingus Jõgeva Vesi. Arengu eeldused • Maakonnakeskus kui lähipiirkonna tõmbekeskus • Infrastruktuuri (gaas, vesi, kanalisatsioon, elekter, kaugküte, side jne) olemasolu • Raudtee olemasolu • Olemas kehtiv üldplaneering • Odav maa ja rendipinnad • Turvaline keskkond • Konkurentsivõimelised ettevõtjad • Ettevõtjate tunnustamise traditsioon loodud • Ettevõtjate ühendus olemas • Koostöö maakondliku ettevõtlus- ja arenduskeskusega • Kesk-Eesti Messi toimimine Probleemid 1. Kvalifitseeritud tööjõu puudus. 2. Raudteest lääne poole jääva tootmispiirkonna väljaarendamist takistab juurdepääsuteede halb olukord (osaliselt juurdepääsuvõimaluse puudumine). 3. Linna halb maine. 4. Raudtee jagab linna kaheks. Jalakäijatel on ohutu raudteeületusega probleeme ja see takistab väikeettevõtluse arengut ida pool raudteed. 5. Ettevõtjate kaasatus linna oluliste otsuste tegemisel ebapiisav. 6. Info investeerimisvõimaluste kohta puudulik. 7. Väikeettevõtjatel juhtimisalane kompetentsus ebapiisav (koolitused on kallid ning toimuvad põhiliselt väljaspool Jõgevat, väikeettevõtjal on aja- ja rahapuudus). 8. Puudub tugev linna ettevõtjate huve esindav organisatsioon. 9. Parkimiskohtade vähesus. Visioon Kutseharidus-, täiendus- ja ümberõppesüsteem valmistab ettevõtjatele vajalikke spetsialiste ja oskustöölisi. Kohalik ettevõtja suudab maksta töötajale konkurentsivõimelist palka. On rekonstrueeritud ning välja ehitatud Estakaadi ja Toominga tänav. Piirkonnas tegutsevad keskkonnasõbralikud innovaatilised tööstusettevõtted. Jõgevat tuntakse kui hea mainega, arenevat piirkonnakeskust. Ida pool raudteed tegutsevad arvukad väikeettevõtjad. Toimub regulaarne koostöö linnavalitsuse ja ettevõtjate vahel (ümarlauad, kaasamine töögruppidesse ja välisvisiitidele jne). Potentsiaalne investor saab operatiivselt vajaliku info, kasutades elektroonilist Jõgeva linna investeerimiskataloogi ja vastavasisulisi trükiseid. Väikeettevõtjal on võimalus saada vajalikku koolitust ning nõustamist kohapeal. Linnas tegutseb tugev ettevõtjate ühendus, kes esindab linna enamike ettevõtjate huve ning on partneriks kohalikule omavalitsusele ettevõtluskeskkonna kujundamisel. Linnaruumi planeerimisel nähakse ette täiendavate parkimiskohtade rajamine. Jõgeva on heaks koostööpartneriks innovaatilisele Tartule. Eesmärgid, tegevussuunad 1. Ettevõtjate konkurentsivõime suurendamine. 2. Ettevõtlikkuse propageerimine. 3. Ettevõtluse arengut soodustava infrastruktuuri väljaarendamine. 4. Ettevõtjate toetamine ja tunnustamine. 5. Kesk-Eesti Messi sidumine teiste maakonna ja linna ettevõtlusalaste üritustega. 6. Uurimuse läbiviimine tootmispargi loomiseks. 7. Koostöö maakondliku arenduskeskusega ja piirkonna ettevõtjatega. 8. EL struktuurifondide ja teiste ettevõtluse tugistruktuuride meetmete kasutamine. 2.3.2.1. Peamised majandusharud ja ettevõtted Hetkeseis Valdav osa Jõgeva ettevõtjatest (78%) tegutseb tertsiaarsektoris (kaubandus, teenindus jms). Suurim kaubandusettevõtja on Jõgeva Majandusühistu, omades Jõgeval 5 kauplust ja 2 toitlustusettevõtet. Seisuga 01.10.2003 tegutseb Jõgeval 125 kauplust/müügipunkti. 13% ettevõtjatest tegutseb sekundaarsektoris (töötlev tööstus, energeetika, gaasi- ja veevarustus, ehitus). Töötlevast tööstusest on esindatud puidu- ja mööblitööstus, toiduainetetööstus (leiva-saia tootmine), õmblustööstus ja villatöötlemine. Põhiosa puidu-, mööbli- ja õmblustoodangust turustatakse väljaspool Eestit. Tootmisettevõtetest on suurim AS-le Valmeco kuuluv Välja 3 asuv prussmaju valmistav puidutööstuskompleks, kus on üle 130 töökoha ning mille toodangust 98% eksporditakse Euroopa Liidu riikidesse. 8% Jõgeval registreeritud ettevõtjatest tegutseb primaarsektoris (põllumajandus, metsamajandus). 2.3.3. Turism Üldeesmärk Linna turismipotentsiaali parem kasutamine Hetkeseis Turism pakub uusi ja alternatiivseid võimalusi paljude eluvaldkondade, eelkõige ettevõtluse arenguks. Turismialase ettevõtluse arengu eelduseks on paikkonna hea maine ja tuntus, samuti info kättesaadavus. Jõgeval on järgmised turismisektori ettevõtted: linnavalitsuse hallatava asutuse raames tegutsevad 42-kohaline majutusasutus hostel Virtus ja turismiinfopunkt ning AS-le Cassandra kuuluv reisikorraldusbüroo. Turistide teenindamisega tegelevad ka linna 6 toitlustusettevõtet (kohti kokku 262), kauplused, teenindusettevõtted ning linna spordi- ja kultuuriasutused ürituste korraldajatena. Arengu eeldused • Jõgeva linn kui maakonna keskus (piirkonna kaubandus- ja teeninduskeskus) • Jõgeva Spordikeskus «Virtus» – majutus- ja sporditeenuse kasutamise võimalused • Väljakujunenud kultuuritraditsioonid (Betti Alveri ja Alo Mattiiseni päevad jne) • Turvaline keskkond • Ettevõtlikud inimesed, ettevõtjad ja kolmas sektor • Jõgeva linna asukoht • Betti Alveri sünnimaja – ajalooline kultuuriobjekt • Üle-eestilise tuntusega spordi- ja kultuurikollektiivid (kooliteater, saalihokimängijad jne) • Hea transpordiühendus – raudtee, bussid • Renoveeritud kultuurikeskus • Turismiinfopunkti olemasolu Probleemid 1. Jõgeva vähene tuntus. 2. Puuduvad atraktiivsed ideed, millega meelitada turiste Jõgevale. 3. Linna mainekujundusega ei ole süsteemselt tegeldud. 4. Puudub toetav looduskeskkond (linna puhkealad on välja arendamata, puudub atraktiivsus haljastuses). 5. Puudub linna ajaloo- ning kultuuripärandit tutvustav muuseum. 6. Turismialase info kättesaadavus ei ole piisav, turismiinfopunkti asukoht ei ole soodne ning selle pakutavad teenused on välja arendamata. 7. Nõrk koostöö piirkonnas tegutsevate turismiteenuste pakkujate ja naaberomavalitsuste vahel. 8. Üle-eestilise tuntuse saavutanud linna traditsioonilised kultuuriüritused on suunatud kitsale sihtgrupile. 9. Puudub soodne koht suurteks vabaõhuüritusteks. 10. Vähe on aastaringselt pakutavaid atraktiivseid meelelahutusvõimalusi. 11. Turistile suunatud teenuseid vähe, pakutavate teenuste kvaliteet ei ole alati konkurentsivõimeline (nt ei ole ööpäevaringselt kättesaadavat majutusteenust). Visioon Jõgeva on meeldiv peatuspaik Vooremaad külastavale turistile ning teistele külalistele. Koostöös piirkonna turismiteenuste osutajatega on välja arendatud kultuuri- ja sporditraditsioonidele ning vaba aja veetmise võimalustele tuginevad omanäolised ja atraktiivsed turismitooted nii sise- kui välisturistile ning neid tutvustavad materjalid. Efektiivselt toimiva mainekujunduse üheks prioriteetseks sihtgrupiks on turistid ja linna külalised. On olemas linna tutvustavad trükised. On välja arendatud linna puhkealad (Piiri park, Pedja jõe äärne ala, kesklinna pargid). Linnas tegutseb muuseum. On loodud efektiivselt toimiv teabesüsteem; turismiinfopunkt asub kesklinna piirkonnas ning pakub linna külalisele vajalikku infot. On loodud koostöövõrgustik ning toimib linnavalitsuse poolt koordineeritav koostöö. Jõgeva Spordikeskuse «Virtus» baasil on välja ehitatud kompleksne spordi-, vaba aja veetmise ja majutuskeskus. Toimuvad laiale üldsusele suunatud meelelahutus-, kultuuri- ja spordiüritused. Eesmärgid, tegevussuunad 1. Efektiivselt toimiva teabesüsteemi ja mainekujunduse loomine. 2. Ajaloo- ja kultuuripärandil ning aktiivsel puhkusel tuginevate atraktiivsete turismitoodete väljaarendamine. 3. Turismi toetava linnakeskkonna loomine. 4. Piirkondliku turismialase koostöö soodustamine. 5. EL struktuurifondidest ning teistest tugistruktuuridest toetuste taotlemine. 6. Ümbruskonna potentsiaali ärakasutamine (maakonda saabuvate turistide Jõgevale meelitamine). 2.3.4. Elamumajandus Üldeesmärk Korrastatud elamufond Peremehetundega maja- ja korteriomanikud Hetkeseis Jõgeval on 671 elamut, neist 103 korterelamut ca 2100 korteriga. Elamumajanduses on teostatud omandireform, korteriomandi seadmine on lõppfaasis. Korterelamute haldamiseks on moodustatud 21 korteriühistut ja 2 elamuühistut, 4 korterelamut hallatakse seltsingulepingu alusel. Ülejäänud korterelamuid haldab AS Jõgeva Elamu. Korterelamute renoveerimisega on alustatud, kuid finantsvõimaluste vähesuse tõttu on seni tegeletud ainult hädavajalike remonditöödega hoonete säilivuse tagamiseks. Jõgeva linnale kuuluvad järgmised eluruumid: 3 korterit üldpinnaga 61,4 m2, mis on kasutusel sotsiaalkorteritena ja sotsiaalmaja 14 toaga üldpinnaga 363,8 m2. Käesoleval aastal on hoogustunud eramute tehnosüsteemide rekonstrueerimine seoses liitumisvõimaluste avardumisega linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Jõgeval elamispinna puudust ei ole. Korterite hinnad on võrreldes teiste linnadega suhteliselt madalad. Arengu eeldused • Eramukinnistutel on võimalus liituda tasuta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga • Värvipasside väljastamine aitab kaasa elamute välisilme korrastamisel • Korterid on erastatud, korteriomandi seadmine lõpukorral • Heakorra konkursside läbiviimise traditsioon (tublide majaomanike tunnustamine) • Linnas elamispinda piisavalt • Kõigil korterelamutel haldajad olemas • Linnapoolne rahaline abi korteriühistu asutamiskulude kompenseerimiseks • AS Jõgeva Elamu nõustab korteriühistuid tasuta • Võimalus minna üle lokaalküttele • Elamumaa madal hinnatase • Olemas kehtiv üldplaneering Probleemid 1. Korteriomanike vähene aktiivsus ja huvi elamistingimuste kvaliteetsemaks muutmisel. 2. Korteri- ja elamuühistute juhtide vähene kompetents. 3. Korterelamute tehniline seisund halveneb. 4. Paljudel leibkondadel on raskusi eluasemekulude eest tasumisel. 5. Uute individuaalelamute ehitamine on soikunud. 6. Elamupiirkondades tänavate seisukord halb (mustkatte puudumine või selle ebarahuldav seisund, parklakohtade vähesus). 7. Omavoliline ehitustegevus, sh korterelamute rõdude kinniehitamine. 8. Häirib raudteelt kostev müra. Visioon Jõgeva on heakorrastatud, turvalise ja kvaliteetse elukeskkonnaga linn, kus elavad peremehetundega korteri- ja majaomanikud. Kolmanda sektori osatähtsus korterelamute haldamisel on suurenenud. Korteri- ja elamuühistuid juhivad koolitatud ja atesteeritud juhid. Elamute põhikonstruktsioonide renoveerimisega tagatakse olemasoleva elamufondi säilimine. Leibkonnad on kohandanud elamispinna kasutamise oma majanduslike võimalustega. Hoonete soojapidavuse tõstmisega vähenevad kulutused energiale. Elamuehituseks kavandatud piirkonnad on välja arendatud. Linna tänavad on tolmuvabad ning linnaruumi planeerimisel arvestatakse elanike muutunud vajadustega. Elamute rekonstrueerimine toimub vastavalt kehtivale reeglistikule. Eesmärgid, tegevussuunad 1. Olemasoleva elamufondi säilitamine. 2. Uute elamute ehitamise soodustamine. 3. Elukeskkonna väärtuse tõstmine. 4. Riigipoolsed tugimeetmed elamumajandusele. 5. Elanike kaasamine (heakorratalgud, mitmesugused muud aktsioonid). 6. Koostöö kolmanda sektoriga. 2.4. Keskkond ja tehniline infrastruktuur 2.4.1. Linnaplaneering Üldeesmärk Linnaplaneeringute pidev teostamine on kujundanud Jõgeva linnaks, kus on hästifunktsioneerivad ja korras kultuuri- ja haridusobjektid ja arenenud infrastruktuur ettevõtluse arenguks. Hetkeseis Jõgeva linna üldplaneering on kehtestatud Jõgeva Linnavolikogu 26. septembri 2002. a määrusega nr 9 «Jõgeva linna üldplaneeringu kehtestamine». Jõgeva linna territooriumil on seisuga 01.12.2003 algatatud kokku 76 detailplaneeringut, neist kehtestatud 59 detailplaneeringut. Suuremaid alasid hõlmavaid detailplaneeringuid on vähe, vaid Jõgeva kesklinna detailplaneering ja bussijaama planeering. Enamuse detailplaneeringute koostamise korraldamine ja finantseerimine on olnud delegeeritud asjast huvitatud isikutele. Arengu eeldused 1. Üldplaneeringu olemasolu. 2. Vaba ja odava maa olemasolu. 3. Perspektiivsed tootmismaad on võimalik varustada kommunikatsioonidega. 4. Üldplaneeringut ei peeta dogmaks. Probleemid 1. Linnas ei ole tähtsustatud (rahastatud) planeerimistegevust. 2. Üldplaneeringu visioonid on jäänud edasi arendamata. 3. Linna arengumudel on kindla visioonita. 4. Looduslikud tingimused on linna arengus vähe ära kasutatud. 5. Vajalik GEO-infosüsteemi parendamine. Visioon Linnaplaneeringute pidev teostamine on kujundanud Jõgeva linnaks, kus on hästifunktsioneerivad korras kultuuri- ja haridusobjektid ning arenenud infrastruktuur ettevõtluse arenguks. Eesmärgid, tegevussuunad 1. Planeeringute tähtsustamine ja nende koostamiseks rahade eraldamine. 2. Pikaajalise arengustrateegia (linnaarengu prioriteedid) väljatöötamine. 3. Detailplaneeringute ja projektide tellimine ning nende abil raha taotlemine. 4. Miljööväärtuslike alade väärtustamine. 5. Pedja jõe potentsiaali ärakasutamine. 6. Vabade maade kaardistamine. 7. Linnakodanike ja koostööpartnerite kaasamine planeerimistegevusse. 2.4.2. Jäätmekäitlus Üldeesmärk Puhas linn ja linna ümbrus Hetkeseis Linna prügi viiakse Torma prügimäele. Jõgeval tegelevad jäätmete käitlemisega vastavat luba omavad äriühingud – jäätmekäitlusfirmad: AS Jõgeva Elamu, AS Ragn-Sells, OÜ Jyky. Linnas on ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt, kus võetakse vastu kõiki enamlevinumaid jäätmeid (akud, patareid, värvide ja lahustite jäägid, vanad õlid, õlifiltrid, päevavalguslambid, mürkkemikaalid, kemikaalid, saastunud taara jne). Samuti on käidavamatesse kohtadesse paigutatud vanade patareide kogumise kastid ja vana klaastaara konteinerid. Arengu eeldused • Olemas ohtlike jäätmete kogumispunkt • Vanad prügilad on suletud • Torma prügila olemasolu • Jäätmete kogumise aktsioonid • Keskkonnateadlikkuse järkjärguline kasv Probleemid 1. Jäätmekava puudumine 2. Puuduvad jäätmete liigiti äraandmise kohad ja võimalused 3. Puuduvad orgaaniliste jäätmete kompostimise võimalused 4.Jäätmekäitlusalane töö on linnas nõrgalt juhitud 5.Vähene prügikonteinerite olemasolu Visioon On olemas toimiv jäätmete kogumis- ja käitlemissüsteem. Linna ja linna ümbruse keskkond on puhas. Eesmärgid, tegevussuunad 1. Toimiv jäätmete kogumis- ja käitlemissüsteem. 2. Teiste piirkondade kogemuste tundmaõppimine. 2.4.3. Haljastus ja heakord Üldeesmärk Kaunilt ja läbimõeldult haljastatud, hästi funktsioneeriv väikelinn Hetkeseis Haljastute suvise hoolduse kogu pindala on 32,65 ha. Arengu eeldused • Puudub reostav suurtööstus • Piiri ja Kesklinna parkide projektide olemasolu • Suhteliselt hea välisvalgustus • Heakorrakonkursside toimumine Probleemid 1. Haljastuse kui väärtuse tähtsustamatus 2. Haljastustööd ei toimu olemasolevate projektide järgi 3. Haljastusprojektide ja -kavade puudumine 4. Elanikkonna loodushoidliku kasvatuse puudumine 5. Puudub kogu linna ühtne haljastuse nägemus (kus muru, kus kõrghaljastus, kus niidutaimed) 6. Pedja jõe looduspotentsiaali vähene kasutamine Visioon Linn on haljastuse arengukava ning haljastusprojektide ja -kavade järgi tegutsemise tagajärjel kujunenud kaunilt ja läbimõeldult haljastatud, hästi funktsioneerivaks väikelinnaks. Eesmärgid, tegevussuunad 1. Haljastuse arengukava ja haljastusprojektide koostamine. 2. Haljasalade ja Pedja jõe kalda munitsipaliseerimine ja arendamine. 2.4.3.1. Välisvalgustus Hetkeseis Linnas on 445 tänavavalgustit. 50% valgustitest on välja vahetatud 100W ja 150W valgustite vastu. 50% on veel vanu 250W ja 400W valgusteid. Linna tänavavalgustust teenindab 11 alajaama. 2.4.4. Välisilme, linnakujundus Üldeesmärk Läbimõeldud linnakujundus, hooldatud linnakeskkond Hetkeseis Suurimaks probleemiks on hetkel omavolilised ehitised ja hooldamata alad. On käivitatud heakorrakonkurss ja jõulukaunistuste konkurss ning kampaania «Majad värviküllaseks». Üldplaneeringuga on kehtestatud miljööväärtuslikud alad. Arengu eeldused • Viitade ja tänavasiltide olemasolu • Piiri ja Kesklinna parkide projektide olemasolu • Haridus- ja kultuuriasutuste hea olukord • Vähe omanikuta ja heakorrastamata maid • Värvipasside abi majade välisilme korrastamisel Probleemid 1. Omavolilised ehitised. 2. Hooldamata ehitised ja alad. 3. Vaatamisväärsuste vähesus ja teadvustamatus. 4. Miljööväärtuslikud alad ei ole piisavalt väärtustatud. 5. Puudub «linna värav». 6. Linna ümbritsevad hooldamata alad. 7. Puudub ühtne linnakujunduslik nägemus. Visioon On lammutatud omavolilised ehitised. Ehitised ja maa-alad on hooldatud nii linnas kui linna lähiümbruses. Tähtsustatud on miljööväärtuslikud alad ja vaatamisväärsused. On kujundatud «linna värav». Eesmärgid, tegevussuunad 1. Vaatamisväärsuste teadvustamine 2.4.5. Veevarustus ja kanalisatsioon Jõgeva linn saab oma joogivee ordoviitsiumi ja siluri põhjavee veekompleksi puuritud puurkaevudest. Käesoleval ajal ammutatakse ühisveevärgi tarbeks vett kokku kuuest Jõgeva linnale kuuluvast ja OÜ Jõgeva Vesi rendile antud puurkaevust. Neljast puurkaevust koosnev grupiveehaare, mida rekonstrueeritakse 2003. a, asub põhja pool linna piiri Jõgeva valla maadel. Jõgeva linna vesi vastab sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusele 82 «Joogivee kvaliteedi ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid» nõuetele. Jõgeva linna piiridesse jäävate põhjaveehaarete seisukord on siiani olnud valdavalt halb. Ehitised on vajanud remonti ning seadmed väljavahetamist. Jõgeva linnas saab ühisveevärgist vett ca 74% elanikkonnast. Ülejäänud elanikkond saab tarbevee valdavalt salvkaevudest. Veetorustik on rajatud peamiselt malmtorudest ja selle seisukord on võrdlemisi halb. Kolmandik veest läheb kaduma leketes. Tagamaks veevarustuse stabiilsust ning kindlustamaks vajalikku vett tulekustutuseks on linnas olemas üks veereservuaar koos teise astme pumplaga. Linnas asuvatele eri ettevõtetele kuulub veel üheksa puurkaevu. Ühiskanalisatsiooniga on liitunud 74% elanikkonnast. Kanalisatsioonitorustik on suuremas osas lahkvoolne (reovee ja sademevee jaoks on eraldi torustikud). Vaid Suure tänava Ø500 mm torustik on ühisvoolne (reo- ja sademevesi juhitakse ära sama torustikuga). Reovesi juhitakse ära Jõgeva linna puhastusseadmetesse. Vaid väga suurte vihmade korral võib reovett voolata ühisvoolsest Suure tänava ja 2003. a valminud Kalda tänava sadevete kollektorist Pedja jõkke. Kanalisatsioonitorustikud on rajatud eri aegadel. Esineb täielikult amortiseerunud torustikulõike, mis vajavad kiiret rekonstrueerimist. Kuna kanalisatsioonikaevude ja -torustike liited on amortiseerunud ning ei ole piisavalt tihendatud, imbub torustikku küllaltki suur kogus pinnasevett. Jõgeva linnas on lisaks reovee puhastusseadme pumplale Toominga tänaval veel kolm OÜ Jõgeva Vesi hallata olevat reoveepumplat. Jõgeva linna puhastusseadmed koosnevad mehhaanilisest puhastist ja sellele järgnevast bioloogilisest puhastist – annuspuhastist. Reovee sete juhitakse settetihenditesse ja kuivatatakse seejärel mehhaaniliselt (tsentrifuugidega). 2001. aastal rajatud reoveepuhasti vastab kehtivatele nõuetele. Puhastusseadmete rajamise järel on Pedja jõe keskkonnaseisund tunduvalt paranenud. Arengu eeldused • Reoveepuhasti olemasolu • Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ulatuslik uuendamine • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava olemasolu • Süsteemide suhteliselt hea väljaarendatus • Arengupotentsiaal olemas • Keskkonnasõbralikkus Probleemid 1. Trassid vanad. 2. Sademevee kanaliseerimine. 3. Elanikkonna vähene maksejõulisus. 4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavast mittekinnipidamine. 5. Vee vähene tarbimine. 6. Keskkonnaalased probleemid. Visioon Jõgeva linna elanikest 90% kasutavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kohaselt arendatud hästi funktsioneerivat veevärgiteenust. Korralikud, renoveeritud vee- ja kanalisatsioonitrassid. Maksejõuline elanikkond ja maksedistsipliini tõstmine. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava järgimine. Eesmärgid, tegevussuunad 1. Renoveeritud vee- ja kanalisatsioonitrassid. 2. Osalemine Põltsamaa ja Pedja jõe valgalade veemajandusprojektis. 2.4.6. Soojavarustus Üldeesmärk Stabiilne kaugkütteteenus ja optimaalne soojavarustusstruktuur Hetkeseis Kaugkütteteenust osutab linnale äriühing AS Eraküte Jõgeva osakond, kellele kuuluvad soojusvõrgud (~9 km) ja keskkatlamaja. Ülejäänud katlamajad on lokaalsed ja kasutavad toodetud soojusenergiat oma vajaduste rahuldamiseks. Kaugküttesüsteemi on ühendatud 87 tarbijat, sh 52 korterelamut. Viimastel aastatel on tarbitud aastas ca 27 000 MWh soojusenergiat. Tarbijad on enamjaolt ühendatud soojusvõrguga kaasaegse soojussõlme kaudu. Soojusenergia tarbimine kaugküttevõrgust on jäänud viimase viie aasta jooksul samale tasemele, soojusenergia müük on stabiliseerunud. Korterelamutes on ebapiisavalt tegeldud energiasäästu meetmetega. Kaugküttetorustik on rahuldavas olukorras. Soojuskaod on hinnanguliselt 6 GWh/a. Arengu eeldused • Uued seadmed katlamajas kütuse valikuvõimalusega • Kaugküttesüsteemi ohutus • Kaugküttesüsteemi stabiilsus ja mugavus • Kaugküte on keskkonnasõbralik • Hästi toimiv kaugküttevõrk • Potentsiaal piisav Probleemid 1. Soojusmajandusliku valiku puudumine. 2. Elanikkonna maksejõuetus. 3. Klientide lahkumisest tingitud hinnatõus. 4. Majade reguleerimata soojussüsteemid ja majade vananemine. Visioon Valik tehtud. Valikule vastav arengukava. Areng toimub arengukava alusel. Maksujõuline elanikkond. Atraktiivne elu- ja investeerimiskeskkond. Stabiilne tarbijaskond. Süsteem on võimeline ennast taastootma ja arenema. Stabiilne hind. Energiasäästlikud majad. Linnas toimib renoveeritud tsentraalküttevõrk koos kombijaamaga, võimalusega kasutada lokaalkütte eri variante. Eesmärgid, tegevussuunad 1. Soojakadude vähendamine. 2. Koostöö soojaettevõtetega. 2.4.7. Teed ja tänavad Üldeesmärk Ohutu ja mugav ning linna terviklikkust arvestav tänavatevõrk ja liiklusskeem Hetkeseis 2000. aastal viidi läbi tänavate inventariseerimine. Tänavate kogupikkus on 26,8 km, millest mustkattega on 17,7 km. Kõnniteede kogupikkus on 16,7 km ja mustkattega platse 5830 m2. Teedemajandus on olnud alafinantseeritud, mistõttu toimub katete seisukorra pidev halvenemine. Riigiteedest läbib Jõgevat tugimaantee nr 39 Tartu–Jõgeva–Aravete (Piibe maantee), mis linnas on kasutusel tänavana. Jõgeva linnatänav Mustvee maantee on riiklik Jõgeva–Mutso kõrvaltee nr 14139. Linna põhjapiiri taga kulgeb veel üks linna jaoks oluline tee: tugimaantee nr 36 Jõgeva–Mustvee. Sellel maanteel paikneb raudteeviadukt, mida mööda pääseb teisel pool raudteed asuvasse linnaossa. Jõgeva linna läbib Tartu–Tapa raudtee. Raudteed kasutatakse peamiselt kaubaveoks. Arengu eeldused • Üldplaneeringu olemasolu • Piibe maantee kui suvetee • Aia tänava rekonstrueerimine koos parklatega • Regulaarlinn • Riigi omandis olev maaressurss tänavate ühendamiseks ja pikendamiseks Probleemid 1. Tehnilise infrastruktuuri objektide rajamise kava puudumine. 2. Osade teelõikude mittevastavus kehtivatele korrashoiunormidele. 3. Kergliiklusteede vähesus põhjustab liiklusohtlikke olukordi. 4. Raskeveokid koormavad linna tänavaid. 5. Raudtee poolitab linna. Visioon Teed linnas on korrastatud ja välja ehitatud vastavalt tehnilise infrastruktuuri rajamise kavale. Linna piires on tagatud normaalne ülepääs raudteest nii jalakäijatele kui sõidukitele. Kõik tänavad on muudetud tolmuvabaks. Eesmärgid, tegevussuunad 1. Tänavate rekonstrueerimine, tolmuvabaks muutmine. 2. Bussijaama ja ooteplatsi ehitamine. 2.4.8. Side, internet Üldeesmärk Hästi toimiv ja mitmekesine sidevõrk Hetkeseis Kogu Jõgeva linn on kaetud sidevõrguga. Jõgeva jääb kõikide suuremate mobiilsidet pakkuvate operaatorite teeninduspiirkonda. Interneti kasutamise võimalused on olemas. Funktsioneerivad kaks avalikku internetipunkti ja kesklinnas WI-FI leviala. Arengu eeldused • Koolide arvutibaas on hea • Sidesüsteemid toimivad • Avalike internetipunktide olemasolu • Jõgeval on mitu infotehnoloogia firmat • Elanikkonna huvi tõus interneti vastu Probleemid 1. Elektrivarustuse häired mõjutavad sideteenuse kvaliteeti. 2. Telefoniautomaatide ja pangaautomaatide vähesus. Visioon Jõgeva linn on kaetud hästi toimiva sidevõrguga ning strateegilised kohad on kaetud traadita internetiühendusega. Interneti kasutamine on odav ja kõigile kättesaadav. Eesmärgid, tegevussuunad 1. WI-FI leviala suurendamine 2.4.9. Elektrivarustus Üldeesmärk Töökindel ja kvaliteetne elektrivarustus Hetkeseis Jõgeva linn saab toite linna idapiiril asuvast Jõgeva alajaamast. Tarbijate elektrienergiaga varustamiseks on linnas välja ehitatud 53 jaotusalajaama ja linna kolmepoolne toide. Summaarne tarbimiskoormus on 7100 kW. Jõgeva linna 10 kV elektriliinid on põhiliselt ehitatud kaabelliinidena. Ainult Jõgeva 110/35/10 kV alajaamast väljuvad 10 kV liinid on õhuliinid. Arengu eeldused • Käivitatud elektrisüsteemide rekonstrueerimine • Olemas kaasaegne tehnoloogiline park • On piisavalt võimsusreservi • Töötajate kvalifikatsioon piisav Probleemid 1. Vanad süsteemid. 2. Esineb elektrikatkestusi. 3. Peremeheta madalpingeliinid. 4. Puudub kriisikindlus. 5. Avariitööde teostamine ebaoperatiivne. Visioon Jõgeva linnas on hästi toimiv elektrivõrk. Kombijaama kaasabil on saavutatud võrgu stabiilsus. Eesmärgid, tegevussuunad 1. Süsteemide uuendamine. 2. Linna ja AS Eesti Energia koostöö parandamine. 3. Elektrivõrkude teostusjooniste olemasolu. 2.4.10. Gaasivarustus Üldeesmärk Stabiilne gaasiga varustamine Hetkeseis Jõgeva linnas on gaasitrasside paigutus ja sellega seonduv väga hästi välja arendatud. Tarbijate gaasiga varustamiseks on välja ehitatud peaaegu kogu linna hõlmav kesk- ja madalrõhu gaasivõrk. Tarbijateks on katlamajad ja 1500 kodutarbijat. Jõgeva linna varustab gaasiga üks gaasijaotusjaam, mis asub Võduvere külas. Linnas on kesksurve gaasitorustikku 11,7 km ja madalsurvetorustikku 5,2 km. Kesksurvetorustikul on gasifitseeritud lokaalküttel 38 asutust-ettevõtet. Eramuid on lokaalküttel 47, kodutarbijaid vanniveesoojenditega 80. Gaasipliitidega kodutarbijaid korruselamutes 1400. Korteriühistuid lokaalküttel 7. Keskkatlamaja gaasiküttel. Arengu eeldused • Hea gaasitrasside võrk • Keskkonnasõbralikkus • Peatrassi lähedus • Süsteemid uued • Olemas piisav reserv • Stabiilne teenuse hind Visioon Perspektiivis areneb gaasiküte nn Uku linnaosas (autoteenindus, villavabrik ja endise KEK-i territooriumil tegutsevad asutused). Eramute gasifitseerimine kulgeb tempoga 5–10 maja aastas. Korruselamud lokaalsele küttele ei lähe, kuna see eeldaks väga suurt investeeringut liitumistasu näol (vajalik kesksurvetorustiku ehitamine korruselamute vahele). Eesmärgid, tegevussuunad 1. Tarbijate täiendava liitumise toetamine. 2. Võrkude arendamisele kaasa aitamine. 2.4.11. Ühistransport Üldeesmärk Mugav transpordiühendus maakonna ja riigi asustatud punktidega. Ohutu ja mugava raudtee ületamise võimaluse loomine linnas. Kaasaegne bussijaam. Hetkeseis Ühistranspordi liikidest on Jõgeval esindatud nii autobussid kui ka rongid. Tihedaim autobussiühendus on Tartuga ja Jõgeva maakonna eri keskustega. Busside peatuskoht asub Estakaadi tänaval, raudteejaama vahetus läheduses. Sealt väljub praegusel hetkel päevas keskmiselt 73 bussi, neist 21 läbisõitvat kaugliinibussi. Aktuaalne on bussijaamahoone ja ooteplatsi väljaehitamine (olemas eskiisprojekt). Raudteel on reisijateveo osatähtsus võrreldes varasemaga vähenenud, reisijatevedu toimub kummaski suunas neli korda päevas. Raudteejaama hoone asub Jõgeva kesklinnas. Seisvate kaubarongide tõttu on raudteest ülepääs problemaatiline. Vaja oleks ehitada jalakäijate tunnel. Arengu eeldused • Bussijaama jaoks on maa eraldatud • Rongi- ja bussiliiklus toimib • Bussijaama projekt valmimas • Linnal bussiliinide jaoks hea asukoht • Bussifirmade vaheline konkurents olemas Probleemid 1. Puudub bussireisijate jaoks vajalik ooteruum ja informatsioon. 2. Raudtee põhjustab reostust, müra ja muid kahjulikke mõjusid. Visioon Jõgeval on olemas kaasaegne bussijaam. On olemas ohutu ja võimalikult mugav raudtee ületamise võimalus linna piires. Eesmärgid, tegevussuunad 1. Ohutu ja võimalikult mugava raudtee ületamise võimaluse loomine linna piires. 2. Bussijaama ehitamise finantseerimine. 2.5. Haridus 2.5.1. Alusharidus, lasteaiad Üldeesmärk Kõigile koolieast noorematele lastele arengut pakkuv kasvukeskkond Hetkeseis Linnas on kaks lasteaeda: kesklinnas asub lasteaed «Rohutirts» (Rohu 8) ja linna Tallinna mnt poolset linnaosa teenindab lasteaed «Karikakar» (Pae 2). Mõlema lasteaia hooned on ekspluatatsiooni antud 1985. a 280-kohalistena, seisuga 01.10.2003 on lapsi lasteaias «Rohutirts» 195, lasteaias «Karikakar» 78, rühmi on vastavalt 11 ja 5. Mõlemas lasteaias on sõimerühmad (kokku 3). Lastevanemate hulgas on hinnatud liitrühmad, mistõttu mõlemas lasteaias on 4 liitrühma. Lasteaias «Rohutirts»töötab ka tasandusrühm. Laste arv rühmades vastab riiklikult sätestatud optimaalsetele normidele (18–20 last rühmas), on vabu kohti, kõigile koolieast noorematele lastele on suudetud tagada päevahoid ja alushariduse saamise võimalus. Pedagooge töötab lasteaedades kokku 42, neist 13 omab kõrgharidust. Enamus pedagoogidest on lasteaias töötanud üle 10 aasta. Linna 3– 7-aastastest lastest käib lasteaias umbes 2/3. Arengu eeldused • asteaedade asukohad on elamurajoonide lähedal • Pikaajalise töökogemusega kvalifitseeritud töötajate kaader • Lasteaedade omanäolisus, traditsioonid • Hea ettevalmistustase kooliks Probleemid 1. Lasteaia töötajate madal palgatase. 2. Lasteaia õppekeskkond ei vasta tervisekaitse- ja tuleohutusnõuetele. 3. Toimetulekuraskustes lastevanemate laste eemalejäämine lasteaedadest materiaalsetel põhjustel. Visioon Kõigile koolieast noorematele lastele on tagatud võimalus saada alusharidust oma piirkonna lasteaias. Eesmärgid, tegevussuunad 1. Pedagoogide palkade järkjärguline tõstmine. 2. Linnavalitsuse hallatavate asutuste töötajate palkade ühtlustamine lähtuvalt ametiülesannetest. 3. Lastele turvalise ja ohutu kasvukeskkonna loomine. 4. Toimetulekuraskustes lastevanemate toetamine. 2.5.2. Üldharidus, üldhariduskoolid Üldeesmärk Kaasaegne õppekeskkond Kvaliteetne haridus Hetkeseis Linnas on kolm üldhariduskooli: Jõgeva Gümnaasium (Rohu 10, hoone antud ekspluatatsiooni 1971. a), Jõgeva Ühisgümnaasium (Piiri 1, hoone antud ekspluatatsiooni 1984. a), Jõgeva Täiskasvanute Keskkool (Aia 34, hoone antud ekspluatatsiooni 1952. a). Õpilaste arvult on suurim Gümnaasium (975 õpilast), Ühisgümnaasiumis õpib hetkel 659 õpilast ja Täiskasvanute Keskkoolis 142 õpilast. Kõigil kolmel koolil on oluline regionaalne tähtsus, hetkel on vaid 57% kõigist õpilastest Jõgeva linna õpilased. Suure osa õpilaskonnast moodustab rõngasvalla Jõgeva valla õpilaskond (üle 550 õpilase), kuna Jõgeva vallas pole ühtki gümnaasiumiharidust andvat õppeasutust. Gümnaasiumis töötavast 57 pedagoogist 54 omab pedagoogi kvalifikatsiooni, Ühisgümnaasiumi 40 pedagoogist omavad kõik pedagoogilist kvalifikatsiooni, Täiskasvanute Keskkooli 11 õpetajast on pedagoogiharidus üheksal. Valdav enamus õpetajaist omab erialast kõrgharidust. Riigieksamite tulemuste poolest on eriti silmapaistvaid tulemusi saavutanud Jõgeva Gümnaasiumi õpilased ja seda just põhiainetes (matemaatika, inglise keel). Koolid korraldavad mitmeid ülemaakonnalisi ja üleriigilisi suurüritusi, tuntumaid on Gümnaasiumi poolt korraldatavad Betti Alveri luulepäevad ja Alo Mattiiseni muusikapäevad. Arengu eeldused • Kahe gümnaasiumiharidust andva õppeasutuse olemasolu • Hea mainega üldhariduse pakkumine • Tugev pedagoogide kaader • Korras koolihooned Probleemid 1. Ruumipuudus Jõgeva Gümnaasiumis. 2. Koolide linnaeelarvest tasustatava personali madal palgatase. 3. Uute ametikohtade loomise vajadus (infojuhid, raamatukoguhoidjad, psühholoogid). 4. Kooli inventari halb olukord (eelkõige õppelauad ja pingid). 5. Õpilaste ebaühtlane jaotumine koolide vahel. Visioon Igal õpilasel on võimalik saada konkurentsivõimelist üldharidust vabalt valitud koolis. Jõgeva on piirkonna hariduselu tõmbekeskus. Eesmärgid, tegevussuunad 1. Koolide personali koosseisude korrastamine. 2. Hoonete renoveerimine. 3. Kooliinventari kaasajastamine. 2.5.2..1 Kutsesuunitlus Arengu eeldused • MTÜ Jõgevamaa Nõustajate Ühenduse Nõustamiskeskuse olemasolu linnas • Regulaarselt toimunud 9. ja 12. klasside õpilaste kutsenõustamine Probleemid 1. Kutsesuunitlejaid on vähe. 2. Kutseõppe madal maine, vähene populaarsus. 3. Õpilaste vähesed teadmised tööturust ja kutseõppevõimalustest. 4. Kutseõppebaaside puudumine kohalike ettevõtete juures. Eesmärgid, tegevussuunad 1. Koostöö ettevõtjate ja tööhõiveametiga. 2. Kutseõppeklasside sisustamine koolides. 3. Rahaliste vahendite hankimine Euroopa Liidu fondidest. 2.5.3. Noorsootöö Üldeesmärk Noortele täiendavate võimaluste loomine kooliväliseks huvitegevuseks, nende aktiivsuse, võimete ja oskuste arendamine Hetkeseis Noorsootöö ülevaade on koostatud 5 valdkonnaks jaotatuna: 1. Erinoorsootöö – tegelevad igapäevaselt lastekaitsespetsialist, koolides klassijuhatajad, tugiõpilase koolituse saanud õpilased, sotsiaalpedagoogid 2. Huvialaharidus – tegelevad regulaarselt lisaks huvialakoolidele üldhariduskoolides tegutsevad huviringid, kultuurikeskuse juures tegutsevad huviringid (laulu-, tantsu-, näpustuudio jms) ning MTÜ Avatud Noortekeskuse juures tegutsevad huviringid. 3. Kutse- ja psühholoogiline nõustamine – kutse- ja psühholoogilist nõustamisteenust osutab õpilastele MTÜ Jõgevamaa Nõustajate Ühenduse Nõustamiskeskus (aastas üle 400 individuaalse nõustamise). 4. Noorte tervistav ja arendav puhkus – eelkõige on see osalemine noortelaagrites. Koolid korraldavad iga-aastasi kevad- ja sügislaagreid Rannal, lisaks toimusid 2003. aastal skautide ja Avatud Noortekeskuse korraldatud laagrid Aidus ja Kuremaal. Linna kaudu kompenseeritakse igal suvel umbes 16 vähekindlustatud perest lapsele tasuta laagrituusikud eri laagritesse. 5. Rahvusvaheline noorsootöö – koolid suhtlevad aktiivselt oma sõpruskoolidega välismaal. Linnas tegutseb MTÜ Jõgeva Avatud Noortekeskus, mille asutasid ja hoiavad üleval grupp hakkajaid inimesi eesotsas Sille Raidverega. Noortekeskus on avatud kõigil tööpäevadel kella 14–18 Aia tn koolimajas. Lisaks korraldab noortekeskus igal kuul mitmesuguseid üritusi, nt grafitivõistlus, moeshow, stiilipäev, temaatilised suvelaagrid. Arengu eeldused • Palju noori • Liidrite ja tugevate ringijuhtide olemasolu • Tasuta tegevuste võimalus noortekeskuses • Mitte-eestlastest lapsed kaasatud aktiivselt noortekeskuse tegevusse • Huvialakoolide, kultuurikeskuse ja spordikeskuse olemasolu Probleemid 1. Noorsootöötajate ametikohti on vähe. 2. Noorsootöö koordinaatori vajadus. 3. Jõgeva Avatud Noortekeskuse ruumide ja inventari amortiseeritus. 4. Õpilastel pole võimalik vabal ajal neile sobivate huvialadega tegelda. Visioon Noorsootöö kvaliteet on tõusnud. Noorsootöötajate tööülesanded on konkreetsed, töö kvaliteet on tõusnud. Laste ja noorte vaba aja veetmise võimalused on mitmekesistunud (rohkem ringijuhte, lektoreid). Noorte osavõtt ringidest on arvuliselt suurenenud. Avatud Noortekeskuse külastatavus noorte poolt suurenenud. Noortel on soov pärast õpinguid oma kodulinna tagasi pöörduda. Rohkem on aktiivseid noori. Eesmärgid, tegevussuunad 1. Pakkuda senisest rohkematele õpilastele sobivat huvide arendamise võimalust vabal ajal (koolide ringid, noortekeskuse ringid, kultuurikeskuse ringid, spordiklubide ringid). 2. Noortekeskuse tegevuse toetamine. 3. Noorsootöötajate koostöö arendamine, koolituse korraldamine. 2.5.4. Täiskasvanute haridus Üldeesmärk Elukestev õpe. Ligipääsu parandamine koolitusele Hetkeseis Täiskasvanutele võimaldab tasemeharidust Jõgeva Täiskasvanute Keskkool (vt ka üldhariduse alt). Siin on võimalik 17-aastastel ja vanematel õppuritel omandada nii põhi- kui keskharidus nii statsionaarses kui kaugõppevormis. Õppetöö toimub päevases õppevormis, võimalik on õppida ka üksikuid õppeaineid või lõpetada kool eksternina. Hetkel õpib koolis 142 õpilast, kellest linna õpilasi on vaid 41 (29%). Peale Mustvee linna on siin õppureid kogu maakonnast. Linnas korraldavad täiskasvanutele koolitusi KEA Õppekeskus ja AS A. Tammel. Arengu eeldused • Täiskasvanute tasemehariduse omandamise võimalus • Kasvab tasemehariduses õppida soovivate inimeste arv • On täienduskoolituse võimalused (KEA, AS A. Tammel, Jõgevamaa Tööhõiveamet) Probleemid 1. Tartu lähedus toob kaasa Jõgeva kui hariduse tõmbekeskuse rolli hääbumise. 2. Jõgeva Täiskasvanute Keskkoolis pakutakse õpet vaid tavalise üldhariduskooli õppekava alusel, puuduvad kutse- ja valikained. 3. Motivatsiooni puudumine õppimiseks. Visioon Koolitusega tegelejad linnas suudavad pakkuda mitmesuguseid täienduskoolitusvõimalusi vastavalt linna asutuste ja ettevõtete reaalsetele vajadustele. Koostöö asutuste ja olemasolevate koolituspak­kujate vahel on tihe, info vahetamine kiire ja sisukas. Eesmärgid, tegevussuunad 1. Koolitusvajaduse uuringu teostamine. 2. Täiendavate valikainete pakkumine Jõgeva Täiskasvanute Keskkoolis. 3. Koostöö arendamine ettevõtja, koolitaja, tööhõiveameti ja linna vahel. 2.5.5. Huviharidus Üldeesmärk Mitmekülgne huviharidus Hetkeseis Linnas on kolm asutust, mis omavad Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevusluba huvihariduse andmiseks: Jõgeva Muusikakool, Jõgeva Kunstikool, Jõgeva Kultuurikeskus. Muusikakoolis õpib 01.10.2003 seisuga 106 õpilast, neist 51 linna õpilased. Õpilastel on igal nädalal 2 individuaaltundi ja 2–3 rühmatundi, muusikaline algharidus omandatakse 7 aastaga. Õpetatavad erialad: akordion, viiul, klaver, plokkflööt, flööt, klarnet, saksofon, trompet, tromboon, alt, tenor, bariton. Kooli lõpetamisel saavad õpilased lõputunnistuse. Õpetajaid on 12, neist pooled kõrgharidusega. Jõgeva Kunstikoolis õpib 01.10.2003 seisuga 87 õpilast, neist 61 on linna õpilased. Õpilastel on 3–12 rühmatundi nädalas, võimalik on saada ka individuaalõpet. Õppetöö kestab õpilase jaoks vähemalt viis aastat. Õpetajaid on 4, kõigil on kõrgharidus. Vanemate poolt makstav õppetasu on 100–200 krooni kuus. Kunstikool on hästi tuntud nii arvukate näituste ja performance’te kui ka igal suvel korraldatava üleriigilise kunstifestivali poolest. Jõgeva kultuurikeskuse juures tegutseb 5 stuudiot: tantsustuudio, laulustuudio, näpustuudio, draamastuudio ja muusikastuudio. Nendes tegutseb iga päev sadu lapsi. Lapsevanemate poolt makstav õppetasu on 100 krooni kuus. Arengu eeldused • Õpihimulised õpilased ja professionaalsed õpetajad • Õppeinventari ja ruumide olemasolu • Õpilaste individuaalsusega arvestamine ja eneseväljendusvõimaluste pakkumine • Huvialakoolide tunnustatud tase vabariigis Probleemid 1. Alafinantseerimine, sellest tulenev õppeotstarbelise inventari vananemine, õpetajate palkade konkurentsivõimetus, professionaalsete õpetajate lahkumine, meesõpetajate vähesus, valikuvõimaluste vähenemine, võimekate laste kõrvalejäämine, traditsioonide, järjepidevuse kadumine. 1.1. Puuduvad huvialakoolide finantseerimist reguleerivad õigusaktid. 1.2. Omavalitsuste tulubaas on nõrk. 1.3. Riik ei toeta omavalitsusi huvialakoolide osas piisavalt. 1.4. Lapsevanemate madal maksujõulisus. 2. Omavalitsuste nõrk koostöö ja selge nägemuse puudumine. 2.1. Puudub vastav seadusandlus, mis reguleeriks omavalitsustevahelisi finantssuhteid huvialakoolide osas. Visioon Kõigil linna noortel on võimalus omandada meelepärane huviharidus Eesmärgid, tegevussuunad 1. Muusikakooli ja kunstikooli finantseerimine vähemalt senises ulatuses. 2. Huviringide tegevusele ja uute huviringide tekkimisele soodsate tingimuste loomine. 2.6. Kultuur ja sport Visioon ja üldeesmärk Jõgeva – me tahame olla siin! (ka aastal 2013) 2.6.1. Linna hallatavad kultuuriasutused Üldeesmärk Kaasaegne kultuuri infrastruktuur Hetkeseis Linnas on kaks hallatavat kultuuriasutust: Jõgeva Kultuurikeskus ja Jõgeva Linnaraamatukogu. Jõgeva Kultuurikeskus asub kesklinnas aadressil Aia 6. Hoone on ehitatud aastal 1961. Aastal 2001 lõppes kultuurikeskuse hoone täielik renoveerimine ja praegused ruumid on heas korras. Kultuurikeskus on avatud 12 tundi päevas ja 7 päeva nädalas. Majas tegutseb üle 40 taidlus- ja huvialaringi, kus osavõtjaid on kokku üle 600. Nendest üle 300 on lapsed ja noored, kes tegutsevad Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt registreeritud huvikoolina eri stuudiotes. Kultuurikeskus pakub linna kodanikele ja kogu piirkonna inimestele lisaks huvi- ja taidlustegevusele ka professionaalseid kontserte ja etendusi. Lisaks pakuvad ruumid head võimalust konverentside, seminaride pidamiseks ja näituste korraldamiseks. Paremaks teenindamiseks on kultuurikeskuses avatud ka üleriigilise Piletileviketi punkt. Kultuurikeskuses on praegu linnavalitsuse poolt kinnitatud koosseisus 16 ametikohta. Tegelikult aitab tööle kaasa ka palju vabatahtlikke. Struktuur vajab optimeerimist. Jõgeva Linnaraamatukogu asub kesklinna äärel aadressil Lai 4. Sellesse majja koliti aastal 1996. Hoone on kohandatud raamatukoguks endisest lasteaiast. Aastal 2001 laienesid ruumid teisele korrusele lugemissaali näol. Tänu sellele sai uued ruumid ka Avalik Internetipunkt (AIP), mis sai koha endises lugemissaalis. Hetkel ollakse siiski taas ruumipuuduses. Selle probleemi saab lahenda­da teise korruse ruumide laiendamise näol. Linnaraamatukogu on avatud 6 päeva nädalas. 1. jaanuari 2003 seisuga oli raamatukogus arvel 53 404 raamatut, 733 aastakäiku ajakirju 65 nimetusega ja 89 auvist (helilindid, laserplaadid, kassetid, videokassetid). Laudimeetreid on avariiulitel 862 ja fondihoidlas 96. Kogus on 7576 võõrkeelset raamatut, neist vene keeles 6471. Raamatukogu lugejate arv oli 2002. aastal 3662, neist lapsi 1159 külastuste arv oli 2002. aastal 68 900, neist lapsi 19 508 laenutuste arv oli 2002. aastal 139 134, neist lapsi 27 751 Jõgeva Linnaraamatukogu pakub oma teenuseid lisaks raamatute laenutamisele ka Avaliku Internetipunkti ja turismiinfopunkti näol. Aktiivse kasutuse on leidnud 12 kohaga töötav AIP. Jõgeva Linnaraamatukogus on praegu linnavalitsuse poolt kinnitatud koosseisus 9,5 ametikohta. Arengu eeldused • Hooned (kultuurikeskus 4+; raamatukogu 4-) • Tubli kaader • Sisustus ja vahendid tööks peaaegu olemas • Suur külastatavus • Teenuse pakkumine kogu elanikkonnale • Tegevus laiem kui linna piirid • Professionaalse kultuuri kättesaadavus • Vabatahtlike eestvedajate olemasolu • Teenus «Vaata maailma» internetipunktis • Piletilevipunkti olemasolu • Näitusepindade olemasolu • Vabaõhulava olemasolu • Kultuurikeskus peaaegu pidevalt avatud • Avatud Internetipunkt ja turismiinfopunkt raamatukogus Probleemid 1. Alafinantseerimisest põhjustatud probleemid. 1.1. Palgad madalad. 1.2. Kaadri nappus. 1.3. Inventari puudulikkus. 2. Koostöö vähesus eri osapoolte vahel. 3. Linnakodanikud ei saa kätte nii kvaliteetset ja laiaskaalalist teenust, kui kultuuriasutused oleksid võimelised pakkuma. Põhjuseks eelarvevahendite vähesus ja töötajate ülekoormatus. 4. Vabaõhu peopaiga puudumine. 4.1. Linnarahva suve sisustamine puudulik. 5. Raamatukogu teenindamise võimaluste piiratus. 5.1. Remont pooleli. 5.2. Ruumipuudus. Visioon Linnas on mitmekesine kultuurielu Kultuuriasutustes töötab tugev ja arenev kaader Kultuuritöötajate ja sponsorite omavahelised suhted head Ruumid ja hooned on eeskujulikult korras Raamatukogu teenus on kvaliteetne ja kõigile kättesaadav Tõusnud on harid(t)use ja kultuuri tase Kultuurilembene üksmeelne linn Linnarahval on pikk ja sisukas suvi Eesmärgid, tegevussuunad 1. Arengukavade koostamine. 2. Kultuurikeskuse struktuuri korrastamine. 3. Kultuurikeskuse pargi korrastamine. 4. Meelelahutusürituste toimumiskoha valiku otsustamine. 5. Raamatukogu renoveerimine ja laiendamine. 2.6.2. Seltsitegevus Üldeesmärk Aktiivne osalemine mitmekülgses seltsitegevuses Hetkeseis Jõgeva linna kultuurialane seltsitegevus jaguneb kaheks. Registreeritud mittetulundusühinguid ja sihtasutusi oli 01.01.2003. aasta seisuga kokku 7. 2002. aastal lõpetas tegevuse üks ja 2003. aasta jooksul on tekkinud juurde üks MTÜ. Seega kokku taas 8 nagu ka varasemal kahel aastal. Teine suund on seltsingud – grupid, kes on huvitatud eelkõige mingist ühistegevusest, kuid ei vaja registreerimist. Nende arv ei ole päris täpselt linnale teada, sest kõik ei anna endast märku ega taotle linnalt oma tegevuseks midagi. Teadaolevaid tegutsevaid seltsinguid praegu, kellel linnaga side olemas, kokku 6 (naisrahvatantsurühm «Labajalg», Jõgeva linna õpetajate-pensionäride klubi «Meenutus», Jõgeva seenioride klubi, endise Jõgeva segakoori «Laulik» lauluklubi, Jõgeva kirikumuusika koor ja EELK Jõgeva koguduse koor). Mittetulundusühingutena on registreerinud 10 aasta jooksul ennast kõik linna suuremad rahvakultuuriga tegelevad kollektiivid – Jõgeva Linna Puhkpilliorkester, Jõgeva Meeskoor «Mehis», folklooriselts «Jõgevahe pere», Jõgeva Linna Teater ja Jõgeva segarahvatantsurühm «Kaaratsim». Raskusi on neil eelkõige juhendajatele töötasu maksmisega, sest tegevuseks annavad toetust vaid linnavalitsus ja mõned vallavalitsused. Fondid jagavad projektipõhiselt raha, millest aga ei jagu ka parima kirjutamisoskuse juures stabiilse töötasu maksmiseks. Sihtasutus Betti Alveri Fond ja MTÜ Kunstijüngrid on iseseisvamad üksused ja majandavad ennast rohkem projektipõhiselt, saades sellega edukalt hakkama. Aastal 2003 kajastus Jõgeva linna toetus seltsitegevusele linnaeelarves eraldi real 119 000 krooni ulatuses. Arengu eeldused • 8 MTÜ-d ja SA-d ning 6 seltsingut pakuvad erinevat tegutsemisvõimalust • 90-aastane puhkpilliorkester • Meeskoor «Mehis» – ainuke täiskasvanute koor, tegutsenud 27 aastat • Kollektiivide hea tase • Linna esindamise roll • Liidrite olemasolu Probleemid 1. Rahvakultuurikollektiivide finantseerimissüsteem. 1.1. Toetus kollektiividele linna poolt on küll stabiliseerunud, kuid ei kata enamikku vajadustest. 1.2. Riiklik toetus keskseltside kaudu ei jõua paikkondadesse. 1.3. Rahvakultuur peaks olema kõrgemal tasandil väärtustatud kui mõne muu ala MTÜ. 2. Liidrite vähesus ja ülekoormatus. 2.1. Motivatsiooni puudus. 2.2. Ülekoormatus – palgatöö kõrvaltegevus. 2.3. Tasustamissüsteemi puudumine. 3. Sihtgrupi maksujõuetus. 3.1. Elatustase piirkonnas madal. 3.2. Omafinantseering tegevustes liiga suur. 3.3. Maksejõuetusest tulenev sundvalikute tegemine. 3.4. Raha puudumisel kõrvalejäämine seltsitegevusest. 4. Alafinantseerimine. 4.1. Liidrite lahkumine ebastabiilse ja vähese rahastamise tõttu. 4.2. Tasulised ruumid – liiga suur koormus. 4.3. Puudub kolmanda sektori finantseerimise süsteem. 5. Kodanike vähene informeeritus kolmanda sektori tööst. 5.1. Puudub konkreetne kanal info levikuks. 5.2. Seltsidel puudub motivatsioon reklaami tegemiseks. Visioon Rahvakultuur on säilinud ja arenenud igas oma eri valdkonnas. Rahvakultuuri eestvedajad on tasustatud. Ruumid ja ka vahendid rahvakultuuri viljelemiseks on tasuta. Liidrite paradiis, see tähendab et Jõgeval on oma ala parimad asjatundjad – liidrid, kes kaasavad endaga rohkelt kohalikku elanikkonda. Liidrid on pühendunud oma tegevusele ja sihtgrupi soovidele. Maksujõulise sihtgrupi olemasolu. Seltsitegevuses osalemine ei nõua tegijailt suuri omapoolseid panuseid. On olemas stabiilne ja kolmanda sektori reaalseid vajadusi arvestav finantseerimissüsteem. Linnapoolne kindel toetus on tasuta ruumide ja olemasolevate vahendite kasutada andmine seltsingutele. Infoallikate mitmekesisus. Vähemalt üks kord kuus ilmub kõigisse linna postkastidesse kolmanda sektori tegemisi kajastav infoleht. Jõgeva linna veebilehe kaudu on käivitatud info edastamine ka kolmandale sektorile. Kõigil on võimalus lülitada ennast infolisti. Eesmärgid, tegevussuunad 1. Kultuuriseltside stabiilne toetamine. 2. Seltside koostöö arendamine, infovahetus. 2.6.3. Huvitegevus ja vabaharidus Üldeesmärk Võimaluste loomine vabahariduslikuks tegevuseks Hetkeseis Huvitegevus – lastele ja noortele mõeldud huviringide tegevus, mitte õppekavadega huvikoolide tegevus. Vabaharidus – täiskasvanutele mõeldud haridustegevus, mis on kantud enesetäiendamise soovist endale huvitavas valdkonnas. Jõgeva linna huvitegevus on koondunud eelkõige koolide juures tegutsevatesse ringidesse, Jõgeva kultuurikeskusse ja lisaks veel üksikutesse väljaspool kooli asuvatesse kohtadesse nagu näiteks Jõgeva Avatud Noortekeskus. Koolides tegutsevaid huvialaringe on lisaks linna ülalpeetavatele huvikoolidele väga vaja, sest kooli ringides käijad ei pea maksma õppemaksu. Linn finantseerib ringijuhte. Jõgeva Kultuurikeskuse huvitegevus on jaotatud viie stuudio vahel. Kuigi Jõgeva Kultuurikeskus tegutseb Haridus- ja Teadusministeeriumi huvialakoolina, ei ole tegu raamõppekava programmidega, vaid loova noorsootööga. Jõgeva Avatud Noortekeskus pakub tegevusvõimalust eri aladel. Keskus loodi 2002. aastal ja on aktiivselt tegutsema asunud. Vabaharidusliikumine pole Jõgeval hoogustunud. Hetkel pakutakse võimalust õppida «Vaata maailma» programmis arvutitundmist. Samuti on Jõgeval Kesk-Eesti Arenduskeskuse filiaal, kus pakutakse peamiselt keeleõpet. Tegutsevatest iseseisvatest gruppidest võib välja tuua Jõgeva Kunstikooli juures tegutseva Avatud Stuudio. Arengu eeldused • Palju asutusi tegeleb huvitegevusega • Head võimalused huvitegevuseks (kultuurikeskus, gümnaasiumi renoveeritud saal) • Lapsed kasutavad võimalusi aktiivselt • On olemas tugevad ja professionaalsed juhendajad • On olemas ANK ja vabatahtlikud juhendajad • Hea ja toetav loominguline keskkond • Rahaline toetus linna poolt • «Vaata maailma» arvutikoolitus raamatukogus • KEA koolituskeskus • Huvi valdkonna vastu ja vajadus selle järele • Olemasolevad grupid, kes pole end nimetanud vabaharidusega tegelejateks, kuid teevad samasisulist tööd Probleemid 1. Juhendajate vähesus ja ülekoormatus 1.1. Puudub ühtne finantseerimissüsteem eri asutustel 1.2. Liidrite lahkumine motivatsiooni puudumise tõttu 2. Madal maksujõulisus 2.1. Madalad sissetulekud 2.2. Võimalused olemas, kuid ei ole võimalik raha puudumisel kõiki kasutada Visioon Vabaharidusliikumine on saanud «jalad alla», on olemas aktiivne eestvedaja ja temaga liitunud huvilised. Kõigi huviringide juhendajate töötasustamiseks on välja töötatud ühtne finantseerimissüsteem. Juhendajatele tagatud motiveeriv palk. Olemasolevad juhid on tunnustatud. Enamus Jõgeva linna lastest, noortest ja ka täiskasvanutest on oma rakenduse leidnud mitmetel erinevatel huvialadel, tasudes ise üsna mõistlikku hinda. Elukohana on Jõgeva tunnustatud linn, sest siin on tegevust lastest pensionärideni. Eesmärgid, tegevussuunad 1. Juhendajate motiveerimine. 2. Huvitegevuse mitmekesistamine. 3. Vabaharidusliikumise hoogustamine. 2.6.4. Kultuuriväärtused ja linnamuuseum Üldeesmärk Kultuurilis-ajaloolise mälu säilimine Hetkeseis Vastavalt Muinsuskaitseameti veebilehel olevale informatsioonile on Jõgeva linnas ajaloomälestisi üks – Betti Alveri sünnimaja Jaama 3b ja arhitektuurimälestisi 3 – Jõgeva pangahoone Suur 18a ja elamud Suur 18 ning Suur 17. Kultuuriväärtusteks on samuti läbi aegade püstitatud mälestuskivid ja -märgid, mida on kokku 6. Teistest erinev objekt on Betti Alveri mälestuspark koos pargipaviljoniga «Rotunde». Jõgeva linna muuseumist ja selle vajadusest on pikalt arutletud. Tänaseks on Betti Alveri 1876. aastal ehitatud sünnimaja renoveeritud juba mitu aastat eesmärgil, et seal saab asuma poetessi nimeline muuseum. Betti Alveri Fondi nõukogu on ka teinud ettepaneku, et luuletaja 100. sünniaastapäevaks novembris 2006 võiks olla tema majamuuseum avatud. Vastavasisulised otsused tuleb nüüd lähiajal linnal Betti Alveri Fondi eestvedamisel vastu võtta. Fondi põhikirjas on Jõgeva linn sätestanud Betti Alveri mälestuse jäädvustamise. Arengu eeldused • Väljapaistvate isikute ja sündmuste olemasolu ning nende jäädvustamine • Inimeste ja organisatsioonide olemasolu ja valmidus • Muuseumi rajamiseks on olemas lugu ja hoone Probleemid 1. Kontseptsiooni puudumine kultuuriväärtuste võrgust (olevast ja tulevast) 2. Muuseumi idee ebamäärasus 3. Info puudumine kultuuriväärtuste kohta 4. Kultuuriväärtuste hooldamise puudulikkus Visioon Toimib kultuuriväärtuste võrgustik. Kõik on nähtav ja teada. Jõgevast on kujunenud turismisõbralik linn. Linnal on kultuurisõbralik maine. Töötab muuseum. Säilinud on ajalooline mälu ja väärtused. Eesmärgid, tegevussuunad 1. Linna kultuuriväärtuste kaardistamine. 2. Kultuuriväärtuste hooldusplaani koostamine. 3. Betti Alveri sünnimaja rekonstrueerimine. 4. Muuseumit puudutavate küsimuste otsustamine. 2.6.5. Sport 2.6.5.1. Koolisport Üldeesmärk Kvaliteetse spordiõpetuse tagamine Arengu eeldused • Heade noorsportlaste ja erialaspetsialistide olemasolu • Spordiklubide ja -ringide olemasolu • Tasuta spordibaasid lastele ja noortele • Spordiga tegelemise mitmekesised võimalused (pargijooks, tervisespordiüritused, ringid, klubid) Probleemid 1. Kooli spordirajatiste ülekoormatus 1.1. Võimlates toimuvad kehalise kasvatuse tunnid mitmel klassil koos 1.2. Õpilaste huvi vähenemine kehalise kasvatuse vastu 1.3. Kannatab õpetamise kvaliteet 1.4. Raske tundides tagada ohutus 1.5. Kehalise kasvatuse grupid väga suured 2. Algklasside õpetajad annavad kehalise kasvatuse tunde 2.1. Pealiskaudsed teadmised spordialade õpetamisel 2.2. Suutmatus ja oskamatus tekitada huvi sportimise vastu 3. Spordiinventari vähesus 3.1. Kannatab spordialade õpetamise kvaliteet 3.2. Raske täita riiklikku õppekava 3.3. Õpilastes huvi kadumine sportimise vastu 3.4. Oskamatus kasutada spordivahendeid Visioon Õpilased saavad kvaliteetset spordiõpet, millega kaasneb hea tervislik seisund ja tekib harjumus iseseisvaks sportlikuks tegevuseks. Omandatakse algtõed, oskus ja vilumus. Eesmärgid, tegevussuunad 1. Õpilastes huvi tekitamine sportlike eluviiside vastu. 2. Jõgeva Spordikeskuses «Virtus» kehalise kasvatuse tundide läbiviimine. 3. Kehaliseks kasvatuseks vajaliku spordiinventari soetamine. 2.6.5.2. Harrastus- ja võistlussport Üldeesmärk Saavutada spordi massilisus ja populaarsus Olla piirkondlik spordikeskus ja sporditraditsioonide kandja Hetkeseis Jõgeva linnas tegutsevad spordiklubid. Noored RJK Ramm – Aimur Säärits, maadlus, aeroobika. SK Forte – Ergo Prave, korvpall, aeroobika. SK Zen – Einar Suur, judo. SK Tähe – Marko Saksing, saalihoki, jalgpall. SK Noorus 96 – Igor Orlov, jalgpall. KJK Harta – Hanno Koll, kergejõustik. JSK Visa – Toomas Puss, orienteerumine, suusatamine, maastikujooks. Linnamäe Krossiklubi – Peeter Laur, motokross. Kona Centrum – Kalev Raudsepp, jalgrattasport. Täiskasvanud KK Puhhid – Aldo Välba, korvpall. W-Willem – Indrek Tammel, võrkpall. Spordiveteranide Selts – Aavo Leppik, koroona, lauatennis, võrkpall, kergejõustik. TK Artemis – Hillar Sibul, tennis. SK Pedja – Kaido Poom, jäähoki, jalgpall. JSK Tähe – Marko Saksing, saalihoki, jalgpall. Arengu eeldused • Treenerite, juhendajate ja spordiharrastajate olemasolu • Olemasolevate spordiklubide elujõulisus • Traditsiooniliste spordiürituste olemasolu • Omavalitsuse järjepidev toetus • Heade sportlike tulemuste olemasolu maakonnas ja vabariigis • Spordikoordinaatori ja spordikomisjoni olemasolu Probleemid 1. Kvalifitseeritud treenerite vähesus 1.1. Oskamatus korraldada treeningprotsessi 1.2. Spordimeisterlikkuse pidurdumine teatud etapil 1.3. Spordi populaarsuse vähenemine 2. Treenerid ja juhendajad tasustamata 2.1. Puuduvad põhitöökohaga treenerid 3. Finantseerimine 3.1. Osavõtt võistlustest piiratud, puuduvad vahendid 3.2. Vahendite nappus treeningprotsessi korraldamisel (varustus, inventar, spordilaagrid, meditsiiniline teenistus) 4. Klubid 4.1. Klubide organisatsiooniline ülesehitus nõrk, puudub pikaajalisem planeerimine. 4.2. Klubid alafinantseeritud, suured tegevuskulud. 4.3. Klubide liikmeskond väike ja omavaheline koostöö episoodiline. Visioon Sportimine on populaarne ja massiline. Võistlussport toetub elujõulistele klubidele, kus juhendaja­teks on oma ala spetsialistid, kaasneb spordimeisterlikkuse tõus. Linna edukas esindamine eri võistlustel ja üldise maine paranemine. Eesmärgid, tegevussuunad 1. Spordiklubide toetamine. 2. Klubide koostöö arendamine. 3. Spordiinventari kaasajastamine. 4. Spordikalendri koostamine. 2.6.5.3. Spordirajatised Üldeesmärk Korrastatud, kaasaegsed spordirajatised Hetkeseis Spordirajatised Jõgeva linnas. Jõgeva Gümnaasium: staadion 333 m, jalgpalliväljak 55x90 m, võimla 12x24 m, võimla Aia tn 34 9x19 m, terviserada 830 m, võimlemislinnak, spordimaja, 45 m jooksurada, kaugushüppekast, hokiväljak, välisvõrkpalliväljak. Jõgeva Ühisgümnaasium: staadion 267 m, jalgpalliväljak 60x64 m, võimla 12x24 m, võimlemislinnak, korvpalli ja võrkpalli välisväljak. Jõgeva linn: Pedja jõe ääres asuv võrkpalliväljak, KEK-i linnaosa tennise-, korvpalli- ja võrkpalliväljakud, Suislepa tn väliskorvpalli ja mängude väljakud, Mustvee mnt hokiväljak, rularamp ja uisuväljak. Jõgeva Spordikeskus «Virtus»: pallimängude saal 21x41 m, aeroobika-, maadlus- ja jõusaal, majutuskompleks. Arengu eeldused • Olemas arvestatavad sise- ja välisspordirajatised • Spordirajatiste kasutamine noortele tasuta • Spordirajatisi saavad kasutada nii linna kui ümbruskonna elanikud • Spordirajatised asuvad lähestikku • Jõgeva Spordikeskuse «Virtus» olemasolu • Gümnaasiumi spordimaja näol sisekergejõustiku võimaluste parenemine Probleemid 1. Olemasolevate spordirajatiste vilets ehituslik olukord 1.1. Inventari vähe ja olemasolev amortiseerunud 1.2. Välisväljakutel puudub hooldaja 1.3. Sisespordirajatiste hõivatus 1.4. Täismõõtmelise staadioni puudumine 1.5. Välikorvpalliväljaku puudumine 2. Finantseerimine 2.1. Omavalitsuse vähene võimalus investeeringuteks ja kaasfinantseerimisteks 2.2. Piirkonnas leida raske sponsorraha 2.3. Nõrk eeltöö (lobby) ja projektide kirjutamine Visioon Spordirajatiste hea seisukord ning haldamine on loonud võimaluse spordi ja vaba aja veetmiseks ning aktiivseks kasutamiseks. Eesmärgid, tegevussuunad 1. Spordirajatiste hooldamine ja renoveerimine. 2. Täismõõtmelise staadioni rajamine. 3. Välikorvpalliväljaku rajamine. 4. Jõgeva Spordikeskuse «Virtus» järjepidev väljaarendamine spordi- ja vaba aja keskuseks. 5. Sportlikuks tegevuseks vajaliku spordiinventari soetamine. 2.6.6. Kogudused Hetkeseis Jõgeva linnas on Siseministeeriumi registri andmetel registreeritud 5 kogudust: 1. Eesti Evangeelse Luteri Kiriku Jõgeva Kogudus (Aia 6, 48304 Jõgeva) 2. Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu Jõgeva Baptisti Kogudus (Kesk 15, 48305 Jõgeva) 3. Seitsmenda Päeva Adventistide Eesti Liidu Jõgeva Kogudus (Pargi 23, 48303 Jõgeva) 4. Eesti Jehoova Tunnistajate Koguduste Liidu Jehoova Tunnistajate Jõgeva Kogudus (Kalda 9, pk 203-10, 48305 Jõgeva) 5. Eesti Kristlike Vabakoguduste Liidu Jõgeva «Elu Sõna» Kogudus (Postkontor pk 1, 48305 Jõgeva) Linna sündmustega on enim olnud seotud EELK Jõgeva Kogudus, kelle kirikla ruumides on koostöös korraldatud professionaalse muusika kontserte. 2.7. Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 2.7.1. Tervishoid Üldeesmärk Arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine Hetkeseis Tervisedendus Jõgeva linn on haaratud Jõgeva Maavalitsuse poolt ettevalmistatud projektide raames toimuvas tegevusse. Üldarstiabi Jõgeva linnas on viis perearsti, kelle nimistutest 35% ulatuses on inimesed väljastpoolt linna. Eriarstiabi SA Jõgeva haigla osutab ambulatoorset ja statsionaarset arstiabi. SA Jõgeva Haiglas on avatud kaks osakonda kokku 77 voodikohaga. Jõgeva Haiglas osutavad ambulatoorset teenust järgmised eriarstid: otorinolarüngoloog, endokrinoloog, gastroenteroloog, neuroloog, kardioloog, kirurg, reumatoloog, terapeut, pulmonoloog, günekoloog, taastusraviarst, lastearst, psühholoog. Linnas töötab viis hambaravikabinetti ning üheksa eraarsti: kaks psühhiaatrit, uroloog, silmaarst, nahaarst, kaks neuroloogi, röntgenoloog, günekoloog. Rehabilitatsioon SA Jõgeva Haigla osutab rehabilitatsiooniteenust. Teenuse osutamiseks on moodustatud rahabilitatsioonirühm, kes koostab rehabilitatsiooniplaane. Õendusabi Jõgeva Haigla juures töötavad koduõed, kes pakuvad teenust Jõgeva linna elanikele. Statsionaarne hooldusravi SA Jõgeva Haiglas on avatud 20 statsionaarse hooldusravi voodikohta. Arengu eeldused • SA Jõgeva Haigla olemasolu (lähedus, eriarstid, statsionaar), uuringute võimalus, hooldusravi, koduõenduse kättesaadavus • Kiirabiteenus oma linnas • Hästi funktsioneeriv perearstisüsteem • Arsti ja sotsiaaltöötaja rahuldav kontakt • Jõgeva Linnavalitsuse toetus ravikindlustusega hõlmamata isikute meditsiiniliseks teenindamiseks • Vähihaigete koduse toetusravi võimalus • Kvalifitseeritud kaader Probleemid 1. Materiaalsete vahendite vähesus. 2. Meditsiinitöötajate madal töötasu. 3. Töökeskkonna mittevastavus kehtestatud nõuetele. 4. IT riist- ja tarkvara puudulikkus. 5. Amortiseerunud diagnostikaaparaadid. 6. Meditsiinilise transporditeenuse osutamise puudulikkus väljaspool tööaega. 7. Püsivalt suur ravikindlustuseta isikute arv, sellest tulenevalt liiga hiline esmane visiit ja arsti administratiivse töömahu suurenemine. 8. Puudulik infovahetus eri valdkondade vahel. 9. Puudulik teavitamissüsteem. 10. Elanike madal teadlikkus tervislikest eluviisidest. Visioon Hästitoimiv ja kvaliteetne arstiabi kättesaadavus linnas ööpäevaringselt. Eesmärgid, tegevussuunad 1. Hästitoimiv ja kvaliteetne arstiabi kättesaadavus linnas ööpäevaringselt. 2. Koostöövõrgustiku loomine. 2.7.2. Sotsiaalhoolekanne Üldeesmärk Sotsiaalteenuste kättesaadavuse parandamine Hetkeseis Toimetulekuraskustega täiskasvanute hoolekanne 31.12.2003. a seisuga rahuldati 3445 toimetulekutoetuse taotlust kokku 3 461 918 krooni suuruses summas. Jõgeva linna sotsiaalmajas elab 13 inimest, kellest viis omab puuet, üks linnakodanik elab koos alaealise lapsega, üks lastekodust tagasipöördunud noor. Jõgeva linna sotsiaalmaja on lõpuni välja ehitamata, puudub võimalus osutada kodututele öömaja teenust. Eakate hoolekanne Jõgeva linnas asub sotsiaalkeskus «Elukaar», kus olemasolevast 60 kohast on 14 kohta Jõgeva linna vanuritele. Jõgeva Haigla hooldus-põetusosakonnas on avatud 25 tasulist voodikohta, millest kaheksa kohta on Jõgeva linna vanuritele. Nii «Elukaares» kui Jõgeva Haigla hooldus-põetusosakonnas viibivate vanurite hoolduse eest tasub osaliselt Jõgeva Linnavalitsus vastavalt lepingutele. Jõgeva Linnavalitsuses töötab kolm sotsiaalhooldustöötajat, kelle teenindada on 16 avahooldusel olevat vanurit ja puudega inimest. Jõgeva linnas tegutseb MTÜ Jõgeva linna Pensionäride Ühendus. Laste ja noorte perede hoolekanne Jõgeva linnas ei ole lastekodu. Vanemliku hoolitsuseta lapsed on paigutatud vabariigi eri lastekodudesse. Jõgeva linnast on lastekodudes kaheksa vanemliku hoolitsuseta last, neist kolme lapse puhul on ära võetud vanema õigused. Eestkoste on seatud seitsmele vanemliku hoolitsuseta lapsele. Perekonnas hooldamise leping on sõlmitud ühe alaealise lapse hooldamiseks. Turvakodu teenust on võimalik osta Siimusti Lastekodust «Metsatareke», kuid kohtade nappus alati vajaminevat abi ei võimalda. Jõgeva linnas osutab psühholoogilise nõustamise teenust MTÜ Jõgevamaa Nõustajate Ühendus. Jõgeva Gümnaasiumis töötab sotsiaalpedagoog. Jõgeval puudub õpilaskodu Jõgeva linna puuduliku vanemliku hoolitsusega lastele, kelle puhul ei ole vajadust rakendada vanemalt lapse äravõtmist ning lastekodusse paigutamist. Jõgeva linnas on 25 nelja- ja enamalapselist perekonda. Erivajadustega inimeste hoolekanne Jõgeva linnas elab seisuga 01.10.2003 puuetega sotsiaaltoetuse saajaid: puudega lapsi 28, keskmise puudega täiskasvanuid 271, raske puudega täiskasvanuid 396, sügava puudega täiskasvanuid 127. Jõgeva linnas asub Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koda, mis ühendab maakonna puuetega inimeste organisatsioone ja üksikliikmeid. SA Jõgeva Haigla juures tegutseb vaimupuude ja psüühikahäirega inimeste Jõgevamaa Päevakeskus, kus igapäevaselt käib koos 30 klienti. Jõgeva linnas on loodud MTÜ Jõgevamaa Tugikeskus, kes hakkab korraldama ja koordineerima vaimupuudega inimeste toetatud töötamist ja toetatud elamist. Praegu on Jõgeva linnas 5–7 nimetatud teenust vajavat inimest. Arengu eeldused • Turvaline elukeskkond • Toimiv sotsiaalne infrastruktuur – sotsiaalkeskus, päevakeskus, haigla, sotsiaalmaja • Välja arendatud hariduse- ja kultuurivõrgustik ning noorteühendused (noorte kuritegevust ja hulkurlust ennetav) • Aktiivne kolmas sektor • Asukoht (maakonnakeskus) • Toimiv omastehooldus (puudega inimeste hooldamine) ja naabrivalve puuetega inimestele ja vanuritele • Lastekaitsespetsialisti olemasolu • Sotsiaalne järelevalve (õpilased ei saa õppetöö ajal hulkuda linnas, neid märgatakse) Probleemid 1. Puuetega inimeste tööhõive ja liikumispuudega inimeste piiratud liikumisvõimalus. 2. Kõrge tööpuudusega piirkond. 3. Omandatud toimetulematus. 4. Spetsialistide puudumine. 5. Motivatsiooni ja tööharjumuste puudumine. 6. Vanemliku hoolitsuseta lapsed. 7. Laste väärkohtlemine. 8. Õpilaste väljalangevus põhikoolist. 9. Hooldusperede puudumine. 10. Õpilaskodude puudumine. 11. Kodutute öömaja puudumine. 12. Ema ja lapse varjupaiga puudumine. 13. Ebapiisav sotsiaalteenuste kättesaadavus. Visioon Sotsiaalteenuste kättesaadavus paranenud. Rakendunud elanike iseseisvat toimetulekut efektiivselt toetav hoolekanne. Suurenenud puudega inimeste tööhõive. Pikaajaliste töötute töölerakendamine paranenud. Sotsiaalmaja baasil on kodututel öömaja. Hooldusperede olemasolu, kes on valmis hooldust vajavaid lapsi perre võtma. Õpilaskodu olemasolu. Ratastooli kasutajatele juurdepääsude olemasolu üldkasutatavatesse hoonetesse. Eesmärgid, tegevussuunad 1. Koduhoolduse edasiarendamine. 2. Sotsiaalmaja ehitamise lõpetamine. 3. Kolmanda sektori aktiviseerimine. 2.8. Turvalisus Hetkeseis Jõgeva linnas hoolitsevad kodanike turvalise elukeskkonna eest Jõgeva Politseiprefektuur, Jõgevamaa Päästeteenistus, turvafirma «Falck», Kaitseliidu Jõgeva Malev. Linnas korra tagamiseks on juba kolmandat aastat tehtud kolmepoolset koostööd Jõgeva Politseiprefektuuri, Kaitseliidu Jõgeva Maleva ja Jõgeva Linnavalitsuse poolt. Kaitseliitlased, kes on abipolitseiniku õigustes, on kevadest sügiseni kahel kuni kolmel õhtul nädalas (kell 19.00–02.00) pidanud linna tänavatel korda. Patrull liigub jalgratastel ning juhendamine toimub raadiotelefoni teel politsei korrapidaja poolt. Selline tegutsemine on leidnud elanike poolt head vastukaja. Arengu eeldused • Väike linn ja toimiv sotsiaalne kontroll • Maakonnakeskuse staatusest tulenevalt asuvad siin mitmete turvastruktuuride keskused • Noortel võimalus osa võtta paljudest huviringidest • Toimiv turvastruktuuride koostöö • Puudub keskkonda saastav majandustegevus Probleemid 1. Linna tasandil puudub koordineeriv lüli, kelle ülesandeks oleks tegeleda turvalisuse probleemidega. Puudub järjepidevus nende probleemidega tegelemisel. 2. Turvalisusega seonduvate struktuuride (politsei, päästeamet, meditsiin) reformimisest tingitud ebakindlus ja jätkuv toimimise kvaliteedi ning kvantiteedi vähenemine. 3. Esmaabi saamise raskendatus väljaspool tööaega. 4. Raudteega seonduv (ohtlikud veosed, raudtee ületamine, laadimistööd, rasked veokid). 5. Ohustatud valdkondades riskianalüüside puudumine. 6. Puudulik pargi- ja tänavavalgustus. Visioon Jõgeva linn on heakorrastatud turvaline linn, kus on hea ja mõnus elada. Eesmärgid, tegevussuunad 1. Luua koordineeriv lüli, kes tegeleb linna tasandil turvalisuse probleemidega. 2. Säilitada olemasolev struktuur (politsei, päästeamet, meditsiin). 3. Tagada esmaabi kättesaadavus ööpäevaringselt. 4. Raudteetunneli rajamine. 5. Raskeveokite liikluse ümberkorraldamine. 6. Koostada riskianalüüsid. 7. Rajada ning korrastada pargi- ja tänavavalgustus. Lisa 1. Tegevuskava Tegevusvaldkond Linna juhtimine Arengu eesmärk Haldussuutlik omavalitsusüksus professionaalsete ametnikega Arengu eeldused 1. Võime sõlmida volikogu tasandil poliitilisi kokkuleppeid 2. Pädev ametnikkond 3. Hästi toimivad haridus- ja kultuuriasutused 4. Kasvav eelarve tulubaas 5. Lisaraha hankimise võime projektide kaudu Probleemid 1. Linna juhtimisstruktuur ei vasta tegelikele vajadustele. Osa töövaldkondi on töötajate poolt katmata. 2. Riigi regionaalpoliitika viib ametiasutused ja töökohad koos teenuste kättesaadavusega Jõgevalt ära. 3. Linnavalitsuse hallatavate asutuste arv ei vasta linnaeelarve võimalustele. 4. Linna arengut pidurdab eelarve madal tulubaas (üksikisiku tulumaks) Prioriteedid Haldussuutlikkuse tõstmine Eesmärk Organisatsiooni kaasajastamine Tegevus 2004 2005 2006 Finantseerimise allikas Teostaja Tulemus 1. Töötajate ametijuhendite korrastamine x Linnaeelarve Linnavalitsus Töötaja saab täpse info, mida temalt oodatakse 2. Juhtimisstruktuuri kooskõlla viimine vajadustega x x Linnaeelarve Volikogu komisjonid, linnavalitsus Efektiivsem linna juhtimine, sest kõik esmavajalikud valdkonnad on kaetud 3. Hallatavate allasutuste arvu optimeerimine x x x Linnaeelarve Volikogu komisjonid, linnavalitsus Vähenevad eelarvelised kulutused 4. Äriühingutes osalemise vajaduse analüüsimine x x Linnaeelarve Volikogu komisjonid, linnavalitsus Tegutsemine vastavalt tulemusele; kas osakute müük või parem juhtimise korraldamine 5. Aktiivne osalemine kohalikku elu mõjutavate liitude ja töögruppide töös x x x Linnaeelarve Volikogu, linnavalitsus Soodsad otsused linna jaoks 6. Linna haldamiseks mittevajaliku vara müümine x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Kulutuste vähendamine ja eelarve täitmine 7. Arenguspetsialisti töölevõtmine x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Järjepidev arengutöö 8. Kõigi töötajate regulaarne koolitamine x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Pädev töötajaskond 9. Kohtumised linna elanikega x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Tagasiside linnavalitsuse tegemiste kohta 10. Regulaarsed töökohtumised allasutuste juhtidega x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Tagasiside, mis on abiks linnaeelarve koostamisel 11. Täiendavate rahaliste vahendite hankimine x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Linna areng kiireneb 12. Soodsa keskkonna loomine ettevõtluseks ja selle reklaamimine x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Väheneb töötus ning täieneb linna kassa 13. Sotsiaalkeskuse «Elukaar» osakute võõrandamine x Linnaeelarve Linnavalitsus Väheneb linna vara Sh investeeringud, soetused, personal Kogumaksumus tuhat kr 2004 tuhat kr 2005 tuhat kr 2006 tuhat kr Linnaeelarve Muud allikad Arenguspetsialisti töölevõtmine 510 190 160 160 510 Tegevusvaldkond Infotehnoloogia Arengu eesmärk Pidev infotehnoloogiline areng Arengu eeldused 1. Interneti kasutamise suurenemine 2. Linna kompaktsus 3. Avaliku internetipunkti olemasolu 4. Koolides olev infotehnoloogiline baas 5. Jõgevamaa Omavalitsuste IT Keskuse olemasolu Probleemid 1. Puudulik IT valdkonna juhtimine, ühtsete aluste puudumine 2. Koostöö puudumine 3. I T potentsiaali vähene kasutamine 4. Infotehnoloogiliste kavade, õigusaktide ja projektide puudumine Prioriteedid IT koordineerimiseks toimiva süsteemi loomine Eesmärk Valdkonna pidev areng ja kasv Tegevus 2004 2005 2006 Finantseerimise allikas Teostaja Tulemus 10. IT koordineerimiseks toimiva süsteemi loomine x x x Linnaeelarve Linnavalitsus IT valdkonna juhtimise korraldamine linnavalitsuses ja allasutustes 11. Infotehnoloogilise strateegia loomine x Linnaeelarve Linnavalitsus Sihipärane tegevus 12. Arendustegevus ja hooldus x x x Linnaeelarve, fondid Linnavalitsus Valdkond on pidevalt arenev ja vastab vajadustele 13. IT-alane koolitus x x x Linnaeelarve Linnavalitsus IT võimaluste tõhusam kasutamine 14. Interneti kasutamise võimaluste tõstmine x x x Linnaeelarve, erakapital Kiire internetiühendus koolides ja munitsipaalasutustes Sh investeeringud, soetused, personal Kogumaksumus tuhat kr 2004 tuhat kr 2005 tuhat kr 2006 tuhat kr Linnaeelarve Muud allikad Traadita interneti leviala väljaehitamine 40 20 20 40 Tegevusvaldkond Ajaleht, kohaturundus, suhtekorraldus Arengu eesmärk Tuntud, hea mainega linn Arengu eeldused 1. Linnalehe regulaarne ilmumine 2. Noor ja aktiivne elanikkond 3. Logistiline sõlmpunkt (raudtee, maanteed) 4. Linna initsiatiiv (PR) teema arendamiseks 5. Traditsioonilised kultuuri- ja spordiüritused 6. Toimiv linna veebileht internetis 7. Meediakanalite olemasolu (ajalehed) Probleemid 1. Linna maine madal 2. Linna kodanikud ei hinda oma kodulinna kõrgelt 3. Üleriigilises meedias tuuakse linna esile eelkõige negatiivsete näidete põhjal 4. Jõgeva maakond mõjub majanduslike näitajate poolest halva taustsüsteemina 5. Linnal puudub mainekujunduse kontseptsioon 6. Suhtekorralduse alane töö on vähene 7. Kohalik maakonnaleht toodab linna kohta ebakvaliteetseid uudiseid 8. Linna institutsioonide organisatsioonikultuur on madal 9. Sisekommunikatsioon on madal 10. Puudub koolitusstandard 11. Arvamusliidreid ühendav lüli puudub Prioriteedid 1. Linna maine parandamine 2. Regulaarselt positiivsete uudiste edastamine meediasse 3. Linnakodanike saavutuste tunnustamine 4. Traditsiooniliste kultuurifestivalide korraldamine Eesmärk Linna maine tõstmine Tegevus 2004 2005 2006 Finantseerimise allikas Teostaja Tulemus 1. Linnakodanike saavutuste tunnustamine x x x Linnaeelarve Volikogu, linnavalitsus Väärtustab siin elavat inimest 2. Regulaarselt positiivsete uudiste edastamine ajalehe või raadio kaudu x x x Linnaeelarve Volikogu, linnavalitsus Kujundab linna head mainet 3. Mainekujunduse kontseptsiooni väljatöötamine x Linnaeelarve Linnavalitsus Teadlik tegevus linna maine kujundamisel 4. Linnalehe väljaandmine x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Elanikud on informeeritud valitsuse tegemistest 5. Linna veebilehe täiustamine x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Operatiivsem ja laialdasem info edastamine 6. Arvamusliidrite esinemine meedias x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Linnas toimuv leiab rohkemat kajastamist 7. Koostöö teiste väikelinnadega x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Lisandub kogemusi ja sõpru 8. Välissuhete arendamine x x x Linnaeelarve, fondid, sõpruslinnad Linnavalitsus Kogemuste omandamine 9. Viida- ja reklaamimajanduse korrastamine x x x Linnaeelarve, fondid Linnavalitsus Annab külalisele hea ülevaate linnast 10. Koostöö arendamine Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga ja EVEAga x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Võimaldab otsesidemed paljude ettevõtjatega 11. Kaunimate kodude tunnustamine x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Paremate tunnustamine 12. Heakorrakonkursi ja jõulukonkursi korraldamine x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Paremate tunnustamine 13. Linnapäevade korraldamine x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Süveneb linnarahva ühtekuuluvustunne 14. Ettevõtjate tunnustamine x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Ettevõtjate tunnustamine 15. Jaanipäeva korraldamine Jõgeva linnas x x x Linnaeelarve, erakapital Linnavalitsus, ettevõtjad Linnarahvale peomeeleolu pakkumine 16. Jõgeva linna tutvustava raamatu väljaandmine x x Linnaeelarve, fondid Linnavalitsus Külaline saab informatsiooni linna kohta 17. Jõgeva linna sümboolikaga meenete tellimine x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Tutvustab linna ja jätab sellest hea mälestuse 18. Suveürituste sagedasem korraldamine x x x Linnaeelarve, erakapital Linnavalitsus, ettevõtjad Sisustab vaba aega 19. Traditsiooniliste kultuurifestivalide korraldamine x x x Linnaeelarve, fondid Linnavalitsus, MTÜ Meid tuntakse kui kultuurilinna 20. Koostöölepingute sõlmimine linna toetavate ettevõtetega x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Võimaldab toetada rohkem sporti, kultuuri ja haridust 21. Ühiskondlikult aktiivsete inimeste tunnustamine x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Väärtustab inimeste ühiskondlikku tööd 22. Aastaringne linna kaunistamine x x x Linnaeelarve, erakapital Linnavalitsus, ettevõtjad, erasektor Loob hea meeleolu Tegevusvaldkond Ettevõtlus Arengu eesmärk Spetsialiseerunud ja võrgustunud kaasaegseid tehnoloogiaid kasutav konkurentsivõimeline ettevõtlus Arengu eeldused 1. Maakonnakeskus kui lähipiirkonna tõmbekeskus 2. Infrastruktuuri (gaas, vesi, kanalisatsioon, elekter, kaugküte, side jne) olemasolu 3. Raudtee olemasolu 4. Olemas kehtiv üldplaneering 5. Odav maa ja rendipinnad 6. Turvaline keskkond 7. Konkurentsivõimelised ettevõtjad 8. Ettevõtjate tunnustamise traditsioon loodud 9. Ettevõtjate ühendus olemas 10. Koostöö maakondliku ettevõtlus- ja arenduskeskusega 11. Kesk-Eesti Messi toimimine Probleemid 1. Kvalifitseeritud tööjõu puudus 2. Raudteest lääne poole jääva tootmispiirkonna väljaarendamist takistab juurdepääsuteede halb olukord (osaliselt ka juurdepääsuvõimaluse puudumine) 3. Linna halb maine 4. Raudtee jagab linna kaheks. Ohutu ülepääsu puudumine jalakäijatele takistab väikeettevõtluse arengut ida pool raudteed. 5. Ettevõtjate kaasatus linna jaoks oluliste otsuste tegemisel on ebapiisav 6. Info investeerimisvõimaluste kohta on puudulik 7. Väikeettevõtjatel juhtimisalane kompetentsus ebapiisav (koolitused on kallid ning toimuvad põhiliselt väljaspool Jõgevat, väikeettevõtjal on aja- ja rahapuudus) 8. Puudub tugev linna ettevõtjate huve esindav organisatsioon. 9. Parkimiskohti on vähe Prioriteedid 1. Ettevõtluseks vajaliku infrastruktuuri väljaarendamine 2. Ettevõtjate konkurentsivõime suurendamine 3. Ettevõtlikkuse propageerimine Eesmärk Ettevõtjate konkurentsivõime suurendamine Tegevus 2004 2005 2006 Finantseerimise allikas Teostaja Tulemus 1. Ettevõtlusalase informatsiooni kogumine ja levitamine ettevõtjatele x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Suureneb ettevõtjate teadlikkus 2. Ettevõtjate koolituse toetamine x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Suureneb ettevõtjate teadlikkus 3. Infomaterjalide koostamine ja levitamine ettevõtlus- ja investeerimisvõimaluste kohta x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Investeerimisvõimalusi tutvustav trükis ja info internetis linna veebilehel 4. Alustava ettevõtja nõustamine ja abistamine x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Uute ettevõtete asutamise kiirendamine Eesmärk Ettevõtlikkuse propageerimine Tegevus 2004 2005 2006 Finantseerimise allikas Teostaja Tulemus 1. Ettevõtjate tunnustamine x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Tunnustatakse parimaid ettevõtjaid 2. Ettevõtjate kaasamine linna arengu kavandamisse ja linna delegatsioonidesse x x x Linnaeelarve, erakapital Linnavalitsus Ettevõtjate huvide arvestamine linna võtmeprobleemide lahendamisel 3. Koostöö ettevõtjaid esindavate organisatsioonidega x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Linnavolikogu Paraneb ettevõtjate informeeritus Eesmärk Ettevõtluse arengut soodustava infrastruktuuri väljaarendamine Tegevus 2004 2005 2006 Finantseerimise allikas Teostaja Tulemus 1. Eeluuringute teostamine Estakaadi ja Toominga tn ettevõtluspiirkonna infrastruktuuri väljaarendamiseks x x x Linnaeelarve, fondid Linnavalitsus Teostatud vajalikud teostatavus- ja keskkonnauuringud 2. Estakaadi ja Toominga tn ettevõtluspiirkonna infrastruktuuri väljaehitamine x Linnaeelarve, fondid Linnavalitsus Luuakse eeldused Estakaadi ja Toominga tn piirkonna väljaarendamiseks 3. Täiendavate parkimiskohtade rajamine kesklinna piirkonda x x x Linnaeelarve, erakapital Linnavalitsus Paraneb kesklinnas asuvate ettevõtete külastatavus 4. Traadita interneti leviala laiendamine x x x Linnaeelarve, erakapital Linnavalitsus, ettevõtjad Ettevõtlusvõimaluste avardumine 5. Ettevõtjate abistamine investeerimisprojektide koostamisel x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Ettevõtjate investeerimis- võimaluste suurenemine Tegevusvaldkond Turism Arengu eesmärk Atraktiivne peatuspaik linna külastava turisti jaoks Arengu eeldused 1. Jõgeva linn kui maakonna keskus (piirkonna kaubandus- ja teeninduskeskus) 2. Jõgeva Spordikeskus «Virtus» – majutus- ja sporditeenuse kasutamise võimalused 3. Väljakujunenud kultuuritraditsioonid (Betti Alveri ja Alo Mattiiseni päevad jne) 4. Turvaline keskkond 5. Ettevõtlikud inimesed, ettevõtjad, kolmas sektor 6. Jõgeva linna asukoht 7. Betti Alveri sünnimaja – ajalooline kultuuriobjekt 8. Üle-eestilise tuntusega spordi- ja kultuurikollektiivid (kooliteater, saalihoki jne) 9. Transpordiühendus – raudtee, maanteed 10. Renoveeritud kultuurikeskus 11. Turismiinfopunkti olemasolu Probleemid 1. Jõgeva vähene tuntus 2. Puuduvad atraktiivsed ideed, millega turisti Jõgevale meelitada 3. Linna mainekujundusega ei ole süsteemselt tegeldud 4. Puudub toetav looduskeskkond (linna puhkealad on välja arendamata, puudub atraktiivsus haljastuses) 5. Puudub linna ajaloo- ning kultuuripärandit tutvustav muuseum 6. Turismialase info kättesaadavus ei ole piisav, turismiinfopunkti asukoht ei ole soodne ning selle pakutavad teenused välja arendamata 7. Nõrk koostöö piirkonnas tegutsevate turismiteenuste pakkujate ja naaberomavalitsuste vahel 8. Üle-eestilise tuntuse saavutanud linna traditsioonilised kultuuriüritused on suunatud kitsale sihtgrupile 9. Puudub suurteks vabaõhuüritusteks soodne koht 10. Vähe aastaringselt pakutavaid atraktiivseid meelelahutusvõimalusi 11. Turistile suunatud teenuseid vähe, pakutavate teenuste kvaliteet ei ole alati konkurentsivõimeline (nt ei ole ööpäevaringselt kättesaadav majutusteenus) Prioriteedid 1. Efektiivselt toimiva teabesüsteemi loomine 2. Uute turismitoodete väljaarendamine 3. Turismi toetava linnakeskkonna loomine Eesmärk Efektiivselt toimiva teabesüsteemi ja mainekujunduse loomine Tegevus 2004 2005 2006 Finantseerimise allikas Teostaja Tulemus 1. Linna ja vaatamisväärsusi tutvustavate trükiste koostamine ja levitamine x x x Linnaeelarve, fondid Linnavalitsus Turistidele mõeldud linna tutvustavad trükised 2. Konkursi korraldamine linnale tunnuslause leidmiseks x Linnaeelarve Linnavalitsus Üldsuse poolt tunnustatud linna reklaamlause 3. Informatsiooni kogumine linna huvi- ja vaatamisväärsuste kohta, selle süstematiseerimine ja kaardistamine x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Süstematiseeritud info linna vaatamisväärsuste kohta 4. Kultuuri- ja spordiürituste aastakalendri koostamine ja levitamine x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Kultuuri- ja spordiürituste aastakalendrid 5. Linna reklaamimine messidel ja meedia vahendusel x x x Linnaeelarve, fondid Linnavalitsus Linna tuntuse suurenemine 6. Linna mainet toetavate suveniiride ja meenete valmistamine x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Suveniirid ja meened linna külalistele ja turistidele 7. Turismiinfosüsteemi väljaarendamine (turismiinfopunkt, veebileht) x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Linna külastajate teenindamise paranemine Eesmärk Ajaloo- ja kultuuripärandil ning aktiivsel puhkusel tuginevate atraktiivsete turismitoodete väljaarendamine Tegevus 2004 2005 2006 Finantseerimise allikas Teostaja Tulemus 1. Linnamuuseumi ja Betti Alveri majamuuseumi avamine x Linnaeelarve, fondid Linnavalitsus Uue turismiobjekti käikurakendamine 2. Ideekonkursi korraldamine uute turismitoodete leidmiseks x Linnaeelarve Linnavalitsus Uued atraktiivsed turismitooted 3. Turismiinfopunktile soodsa asukoha leidmine ja infoteenuste väljaarendamine x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Turismiinfopunkt asub turistile soodsas asukohas 4. Laiale üldsusele suunatud kultuuri-, spordi- ja vaba aja ürituste korraldamine x x x Linnaeelarve, fondid Linnavalitsus, linna asutused, MTÜ-d Linna külastatavuse suurenemine 5. Turismiteenuste kvaliteedi tõstmine x x x Linnaeelarve, erakapital Ettevõtjad, linnavalitsus, linna asutused Turistide rahulolu kasv 6. Turismialaste küsitluste ja uuringute läbiviimine x x Linnaeelarve Linnavalitsus Tagasiside Eesmärk Turismi toetava linnakeskkonna loomine Tegevus 2004 2005 2006 Finantseerimise allikas Teostaja Tulemus 1. Puhke- ja haljasalade väljaarendamine x x x Linnaeelarve Jõgeva Linnavara Uute puhke- ja vaba aja veetmise võimaluste loomine 2. Atraktiivsete linnakujunduselementide kasutusele võtmine x x x Linnaeelarve Linnavalitsus, Jõgeva Linnavara Linna atraktiivsuse suurenemine 3. Turismiinfoviitade ja -tahvlite paigaldamine linna ja linna viivate magistraalide äärde x x x Linnaeelarve Linnavalitsus, Jõgeva Linnavara Turistide informeerituse paranemine Eesmärk Piirkondliku turismialase koostöö soodustamine Tegevus 2004 2005 2006 Finantseerimise allikas Teostaja Tulemus 1. Osalemine piirkondlikes turismialastes projektides ja koostöövõrgustikes x x x Linnaeelarve, fondid Linnavalitsus Turismiteenuste mitmekesistamine 2. Linna turismiteenuste osutajate koostöö-võrgustiku loomine x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Toimiv koostöövõrgustik Sh investeeringud, soetused, personal Kogumaksumus tuhat kr 2004 tuhat kr 2005 tuhat kr 2006 tuhat kr Linnaeelarve Muud allikad Turismiinfoviitade ja -tahvlite paigaldamine linna ja linna viivate magistraalide äärde 75 25 25 25 75 Tegevusvaldkond Elamumajandus Arengu eesmärk 1. Korrastatud elamufond 2. Peremehetundega maja- ja korteriomanikud Arengu eeldused 1. Eramukinnistutel on võimalik tasuta liituda ühisvee- ja kanalisatsioonivõrguga 2. Värvipasside väljastamine – aitab kaasa elamute välisilme korrastamisele 3. Korterid on erastatud, korteriomandi seadmine lõpukorral 4. Heakorrakonkursside läbiviimise traditsioon (tublide majaomanike tunnustamine) 5. Linnas elamispinda piisavalt 6. Kõigil korterelamutel haldajad olemas 7. Linnapoolne rahaline abi korteriühistu asutamiskulude kompenseerimiseks 8. AS Jõgeva Elamu nõustab korteriühistuid tasuta 9. Võimalus minna üle lokaalküttele 10. Elamumaa madal hinnatase 11. Olemas kehtiv üldplaneering Probleemid 1. Korteriomanike vähene aktiivsus ja huvi elamistingimuste parandamisel 2. Korteri- ja elamuühistute juhtide vähene kompetentsus 3. Korterelamute tehniline seisund halveneb 4. Suurel osal leibkondadel on raskusi eluasemekulude eest tasumisel 5. Uute individuaalelamute ehitamine on soikunud 6. Elamupiirkondades tänavate seisukord halb (mustkatte puudumine või selle ebarahuldav seisund, parklakohtade vähesus) 7. Omavoliline ehitustegevus, sh korterelamute rõdude kinniehitamine 8. Häirib raudteelt kostev müra Prioriteedid Elukeskkonna väärtuse tõstmine Eesmärk Olemasoleva elamufondi säilitamine Tegevus 2004 2005 2006 Finantseerimise allikas Teostaja Tulemus 1. Elamute haldamise alase koolituse korraldamine korteriomanikele ja ühistutele x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Korterelamute haldamise paranemine 2. Korteriühistute asutamise toetamine x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Uute ühistute teke 3. Korteriühistutele elamute haldamisalase informatsiooni levitamine x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Korterelamute haldamise paranemine 4. Riiklike toetusmeetmete vahendamine elamute renoveerimiseks x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Elamute tehnilise seisukorra paranemine Eesmärk Uute elamute ehitamise soodustamine Tegevus 2004 2005 2006 Finantseerimise allikas Teostaja Tulemus 1. Elamuehituseks sobivate kruntide kohta informatsiooni koostamine ja levitamine x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Uute elamute valmimine Eesmärk Elukeskkonna väärtuse tõstmine Tegevus 2004 2005 2006 Finantseerimise allikas Teostaja Tulemus 1. Heakorrastatud elamute omanike tunnustamine x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Heakorrastatud elukeskkond 2. Teede ja tänavate korrastamine elamupiirkondades, sh kruuskattega tänavate tolmuvabaks muutmine x x x Linnaeelarve Jõgeva Linnavara Elukeskkonna paranemine 3. Uute mänguväljakute rajamine ja olemasolevate korrastamine x x x Linnaeelarve Jõgeva Linnavara Lastele sportimise ja vaba aja veetmise võimaluste tagamine 4. Kinnistute ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrguga liitumise soodustamine x Linnaeelarve Jõgeva Linnavolikogu Uued ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni- võrguga liitujad Sh investeeringud, soetused, personal Kogumaksumus tuhat kr 2004 tuhat kr 2005 tuhat kr 2006 tuhat kr Linnaeelarve Muud allikad Uute mänguväljakute rajamine ja olemasolevate korrastamine 150 50 50 50 50 100 Tegevusvaldkond Planeeringud Arengu eesmärk Linnaplaneeringute pidev teostamine on kujundanud Jõgeva linnaks, kus on hästifunktsioneerivad ja korras kultuuri- ja haridusobjektid ja arenenud infrastruktuur ettevõtluse arenguks Arengu eeldused 1. Üldplaneeringu olemasolu 2. Vaba ja odava maa olemasolu 3. Perspektiivsed tootmismaad on võimalik varustada kommunikatsioonidega 4. Üldplaneeringut ei peeta dogmaks Probleemid 1. Linnas ei ole tähtsustatud (rahastatud) planeerimistegevust 2. Üldplaneeringu visioonid on jäänud edasi arendamata 3. Linna arengumudel on kindla visioonita 4. Looduslikud tingimused on linna arengus vähe ära kasutatud 5. GEO-infosüsteemi parendamise vajadus Prioriteedid Linna arengut soodustavate planeeringute koostamine Eesmärk Planeeringute tähtsustamine ja rahade eraldamine nende koostamiseks Tegevus 2004 2005 2006 Finantseerimise allikas Teostaja Tulemus 1. Ettevõtja toetamine suuremate vabade maade planeerimisel kruntideks jaotamise puhul x x x Linnaeelarve, erakapital Linnavalitsus, ettevõtjad Planeering ja uued planeeringuga kaetud vabad krundid 2. Elamukvartali planeeringu tegemine x Linnaeelarve Linnavalitsus Planeering 3. Digitaalse valveplaani tegemine ja pidev täiendamine x x x Linnavalitsus Korralik digitaalne valveplaan 4. Jõudmine geo-infoga linna veebilehele x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Veebilehel on olemas korralik geoinfo 5. Toominga tänava läbimurde planeerimine (koos ühendamisega Estakaadi tänavaga) x x x Linnaeelarve, fondid Linnavalitsus Planeering 6. Piiri tänava läbimurde planeerimine x Linnaeelarve Linnavalitsus Planeering 7. Jäätmejaama planeerimine x Linnaeelarve, fondid Jõgeva Linnavara Planeering 8. Staadioni ja selle lähiümbruse projekteerimine x Linnaeelarve, fondid Linnavalitsus Projekt Sh investeeringud, soetused, personal Kogumaksumus tuhat kr 2004 tuhat kr 2005 tuhat kr 2006 tuhat kr Linnaeelarve Muud allikad Planeerimis- ja projekteerimistööd 1200 350 400 450 1200 Geoinfo süsteemi arendamiseks tarkvara soetamine 40 40 40 Tegevusvaldkond Jäätmekäitlus Arengu eesmärk Puhas linn ja linnaümbrus Arengu eeldused 1. Olemas ohtlike jäätmete kogumispunkt 2. Vanad prügilad on suletud 3. Torma prügila on olemas 4. Jäätmete kogumise aktsioonid 5. Keskkonnateadlikkuse järkjärguline kasv Probleemid 1. Jäätmekava puudumine 2. Puuduvad jäätmete liigiti äraandmise kohad ja võimalused 3. Puuduvad orgaaniliste jäätmete kompostimise võimalused 4. Jäätmekäitlusalane töö on linnas nõrgalt juhitud 5. Vähene prügikonteinerite olemasolu Prioriteedid 1. Jäätmejaama ehitus koos kogumispunktide ja kompostimisväljakuga 2. Jäätmekava koostamine Eesmärk Toimiv jäätmete kogumis- ja käitlemissüsteem Tegevus 2004 2005 2006 Finantseerimise allikas Teostaja Tulemus 1. Jäätmekava koostamine x Linnaeelarve, OVL Linnavalitsus, Jõgeva Linnavara Jäätmekava olemasolu 2. Jäätmejaama ehitamine x x Linnaeelarve (linn ja vald), KIK, fondid Linnavalitsus, Jõgeva Linnavara Töötav jäätmejaam 3. Kogumispunktide väljaehitamine ja/või paigaldamine x x x Linnaeelarve(linn ja vald), KIK, fondid Linnavalitsus, Jõgeva Linnavara Koos jäätmejaamaga töötavad kogumispunktid 4. Kompostimisväljaku ehitamine x x Linnaeelarve (linn ja vald), KIK, fondid Linnavalitsus, Jõgeva Linnavara Jäätmejaama juures töötav kompostimisväljak 5. Keskkonna- kaitsespetsialisti töölevõtmine x x Linnaeelarve Linnavalitsus, Jõgeva Linnavara Linna keskkonna alase töö parendamine 6. Paigaldada linna täiendavalt prügikonteinereid x x x Linnaeelarve Linnavalitsus, Jõgeva Linnavara Linnas prügikonteinereid piisavalt 7. Elanike keskkonnateadlikkuse tõstmine keskkonnaprojektide läbi x x x Linnaeelarve, KIK, fondid Linnavalitsus, Jõgeva Linnavara Inimeste kasvav teadlikkus Sh investeeringud, soetused, personal Kogumaksumus tuhat kr 2004 tuhat kr 2005 tuhat kr 2006 tuhat kr Linnaeelarve Muud allikad Jäätmejaama ehitamine 3600 1000 2600 600 3000 Kogumispunktide väljaehitamine ja/või paigaldamine 1200 600 600 200 1000 Kompostimisväljaku ehitamine 4500 200 1300 3000 500 4000 Keskkonnakaitsespetsialisti töölevõtmine 340 190 150 340 Jäätmekava koostamine 70 70 70 Tegevusvaldkond Haljastus ja heakord Arengu eesmärk Kaunilt ja läbimõeldult haljastatud, hästi funktsioneeriv väikelinn Arengu eeldused 1. Puudub reostav suurtööstus 2. Piiri ja Kesklinna parkide projektide olemasolu 3. Suhteliselt hea välisvalgustus 4. Heakorrakonkursside toimumine Probleemid 1. Haljastustööd ei toimu alati olemasolevate projektide järgi 2. Haljastusprojektide ja -kavade vähesus 3. Elanikkonna loodushoidliku kasvatuse puudumine 4. Puudub kogu linna ühtne haljastuse nägemus (kus muru, kus kõrghaljastus, kus niidutaimed) 5. Pedja jõe looduspotentsiaali vähene kasutamine Prioriteedid 1. Kesklinna pargi väljaehitamine 2. Piiri pargi projekti elluviimine 3. Pedja jõe puhkeala projekti koostamine ja ehitamise alustamine Eesmärk Haljastuse arengukava ja haljastusprojektide koostamine Tegevus 2004 2005 2006 Finantseerimise allikas Teostaja Tulemus 1. Haljastusprojektide ja -kavade koostamine ja nende järgi tegevuse alustamine x x x Linnaeelarve, fondid Linnavalitsus, Jõgeva Linnavara Haljastuse rajamiseks on olemas projektid ja kavad 2. Linna ühtse haljastusplaani koostamine x x Linnaeelarve Linnavalitsus, Jõgeva Linnavara Nägemus linna üldisest haljastusplaanist 3. Puude ja põõsaste kaardistamine x x Linnaeelarve Linnavalitsus, Jõgeva Linnavara Arvutisse (ja paberile) kantud register 4. Geoinfo süsteemi arendamiseks tarkvara soetamine x Linnaeelarve Linnavalitsus, Jõgeva Linnavara Vt eelmist 5. Elanikkonna teadlikkuse kasvatamine x x x Linnaeelarve, fondid Linnavalitsus, Jõgeva Linnavara Elanikkonna kasvav teadlikkus haljastuse ja heakorra osas 6. Pedja jõe puhkeala projekti koostamine ja ehitamise alustamine x x Linnaeelarve, KIK, fondid Linnavalitsus, Jõgeva Linnavara On olemas vastav projekt 7. Heakorrakonkursside arendamine x x x Linnaeelarve, erafirmad Linnavalitsus, Jõgeva Linnavara Regulaarselt toimuvad heakorrakonkursid Eesmärk Haljasalade ja Pedja jõe kalda munitsipaliseerimine ja arendamine Tegevus 2004 2005 2006 Finantseerimise allikas Teostaja Tulemus 1. Munitsipaliseerida Pedja jõe kallas sildadevahelisel alal x Linnaeelarve Linnavalitsus Munitsipaalmaa 2. Munitsipaliseerida pargid (Piiri park; Kesklinna park; Kultuurimaja tagune park; Seenepark, halajasala Suure ja Puiestee tn nurgal) x Linnaeelarve Linnavalitsus Munitsipaalmaa 3. Pedja jõe äärse puhkeala projekteerimine x x Linnaeelarve Linnavalitsus Projekt 4. Kultuurikeskuse taguse haljasala projekteerimine ja ehitamise alustamine x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Projekt 5. Piiri pargi projekti elluviimise alustamine x x x Linnaeelarve, fondid, erakapital Jõgeva Linnavara Piiri pargi järkjärguline valmimine 6. Kesklinna pargi projekti elluviimine x x Linnaeelarve Jõgeva Linnavara Keskpargi valmimine 7. Seenepargi projekteerimine x Linnaeelarve Jõgeva Linnavara Projekt 8. Staadioni ja selle ümbruse projekteerimine x Linnaeelarve, fondid Jõgeva Linnavara Projekt Sh investeeringud, soetused, personal Kogumaksumus tuhat kr 2004 tuhat kr 2005 tuhat kr 2006 tuhat kr Linnaeelarve Muud allikad Piiri pargi projekti elluviimise alustamine 3000 1000 2000 500 2500 Planeerimis- ja projekteerimistööd 250 100 100 50 250 Keskpargi väljaehitamine 2500 500 2000 2500 Puude ja põõsaste kaardistamine 60 20 20 20 60 Tegevusvaldkond Välisilme, linnakujundus Arengu eesmärk Läbimõeldud linnakujundus, hooldatud linnakeskkond Arengu eeldused 1. Viitade ja tänavasiltide olemasolu 2. Piiri ja Kesklinna parkide projektide olemasolu 3. Haridus- ja kultuuriasutuste hea seisukord 4. Vähe omanikuta ja heakorrastamata maid 5. Värvipasside abi majade välisilme korrastamisel Probleemid 1. Omavolilised ehitised 2. Hooldamata ehitised ja alad 3. Vaatamisväärsuste vähesus ja teadvustamatus 4. Miljööväärtuslikud alad ei ole piisavalt väärtustatud 5. Puudub «linnavärav» 6. Linna ümbritsevad hooldamata alad 7. Puudub ühtne linnakujunduslik nägemus Prioriteedid Linna tutvustavate viitade paigaldamine Eesmärk Vaatamisväärsuste vähesus ja teadvustamatus Tegevus 2004 2005 2006 Finantseerimise allikas Teostaja Tulemus 1. Linna tutvustavate viitade paigaldamine x x x Linnaeelarve Jõgeva Linnavara Korrektsed viidad 2. Linna tutvustavate trükiste väljaandmine x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Trükised 3. Tutvustavate materjalide pidev uuendamine ja täiendamine linna veebilehel x Linnaeelarve Linnavalitsus Info veebilehel Eesmärk Miljööväärtuslikud alad ei ole piisavalt teadvustatud Tegevus 2004 2005 2006 Finantseerimise allikas Teostaja Tulemus 1. Reeglite väljatöötamine miljööväärtuslikule alale x Linnaeelarve Linnavalitsus Reeglid miljööväärtuslikul alal ehitamiseks 2. Miljööväärtuslike alade materjalide avaldamine veebilehel x Linnaeelarve Linnavalitsus Info veebilehel Tegevusvaldkond Veevarustus ja kanalisatsioon Arengu eesmärk Puhas ja kvaliteetne vesi Arengu eeldused 1. Reoveepuhasti olemasolu 2. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ulatuslik uuendamine 3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava olemasolu 4. Süsteemide suhteliselt hea väljaarendatus 5. Arengupotentsiaal olemas 6. Keskkonnasõbralikkus Probleemid 1. Trassid vanad 2. Sademevee kanaliseerimise vajadus 3. Elanikkonna vähene maksejõud 4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavast kinnipidamine 5. Vee vähene tarbimine 6. Keskkonnaalased probleemid Prioriteedid Osalemine Põltsamaa ja Pedja jõe valgalade veemajandusprojektis Eesmärk Korralikud, renoveeritud vee- ja kanalisatsioonitrassid Tegevus 2004 2005 2006 Finantseerimise allikas Teostaja Tulemus 1. Siibrite ja hüdrantide vahetamine x x x Linnaeelarve Linnavalitsus, Jõgeva Linnavara Töökindluse tõstmine, päästeseaduse täitmine 2. Aia-Kesk-Tähe-Laia tn piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitus ja rekonstrueerimine x Linnaeelarve, fondid Linnavalitsus Uued kliendid, võrgu töökindlus 3. Aia tn vee-, reovee- ja sademeveetorustike rekonstrueerimine (Lai-Aia 38 ) x Linnaeelarve, KIK Linnavalitsus Amortiseerunud torude asendamine, töökindluse tõstmine, veekadude vähenemine 4. Suure tn veetorustike rekonstrueerimine (Piiri-Kruusa) x Linnaeelarve, KIK Linnavalitsus Veekadude vähenemine 5. Piiri tn reoveepumpla rekonstrueerimine x Linnaeelarve, KIK Linnavalitsus Kaasaegne tehnoloogia, töökindluse tõstmine 6. Ristiku-Suure tn ristmiku vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine x Linnaeelarve, KIK Linnavalitsus Võrgu töökindluse tõstmine 7. Kanalisatsioonitrasside läbipesu x x x Linnaeelarve, KIK Linnavalitsus Perioodiline hooldustöö, töökindluse tõstmine 8. Pae tn veetorustiku rajamine x Linnaeelarve, KIK Linnavalitsus Võrgu töökindluse tõstmine 9. Reoveepuhasti väljavoolukraavi rekonstrueerimine x Linnaeelarve, KIK Linnavalitsus Keskkonnatingimuste paranemine 10. Reoveepuhasti mudakomposteerimisväljaku ehitus x x x Linnaeelarve, fondid Linnavalitsus Jääkmuda töötlemise võimalus, keskkonnanõuete täitmine 11. Osalemine Põltsamaa ja Pedja jõe valgalade veemajandusprojektis x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Korrastatud V/K võrgud, uued kliendid 12. Pargi tn raudteealuse veetorustiku rekonstrueerimine x Linnaeelarve Linnavalitsus Töökindluse tõstmine 13. Veevõrgu ringistamised (Allika, Ülase, Lille, Nurme, Sauna tn) x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Vee kvaliteedi parandamine, uued kliendid 14. Pargi-Uus-Puiestee tn vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitus x Linnaeelarve, fondid Linnavalitsus Uued kliendid 15. Lepiku-Toominga tn kraavi paigutamine torusse x Linnaeelarve Linnavalitsus Keskkonna- nõuetele vastavusse viimine 16. Estakaadi-Pargi-Puiestee- Toominga tn piirkonna vee- ja kanalisatsiooni torustike ehitus x x x Linnaeelarve, fondid Linnavalitsus Uued kliendid seni arendamata alal 17. Teedevalitsuse pumbajaama rekonstrueerimine x Linnaeelarve Linnavalitsus Töökindluse tõstmine, vee kvaliteedi paranemine 18. II astme pumbajaama pumpade vahetus x Linnaeelarve Linnavalitsus Töökindluse tõstmine 19. Kivi-Liiva-Pae tn vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveetorustike rekonstrueerimine x x Linnaeelarve, fondid Linnavalitsus Võrgu töökindluse tõstmine 20. Piiri tn veetorustiku (Aia-Suur) rekonstrueerimine x Linnaeelarve, fondid Linnavalitsus Võrgu töökindluse tõstmine Sh investeeringud, soetused, personal Kogumaksumus tuhat kr 2004 tuhat kr 2005 tuhat kr 2006 tuhat kr Linnaeelarve Muud allikad Aia-Kesk-Tähe-Laia tn piirkonna vee- ja kanal. torustike ehitus ja rekonstrueerimine 1900 1900 500 1400 Aia tn vee-, reovee- ja sademeveetorustike rekonstrueerimine (Lai-Aia 38) 1800 1800 900 900 Suure tn veetorustike rekonstrueerimine (Piiri-Kruusa) 500 500 100 400 Piiri tn reoveepumpla rekonstrueerimine 1200 1200 300 900 Ristiku-Suure tn ristmiku vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine 200 200 Pae tn veetorustiku rajamine 400 400 400 Reoveepuhasti väljavoolukraavi rekonstrueerimine 200 200 200 Pargi tn raudteealuse veetorustiku rekonstrueerimine 200 200 200 Pargi-Uus-Puiestee tn vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitus 2500 2500 400 2100 Estakaadi-Pargi-Puiestee-Toominga tn piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitus 2200 1700 500 400 1800 Teedevalitsuse pumbajaama rekonstrueerimine 200 200 Kivi- Liiva-Pae tn vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveetorustike rekonstrueerimine 2000 1000 1000 500 1500 Piiri tn veetorustiku (Aia-Suur) rekonstrueerimine 600 600 600 Tegevusvaldkond Teed ja tänavad Arengu eesmärk Ohutu ja mugav ning linna terviklikkust arvestav tänavatevõrk ja liiklusskeem Arengu eeldused 1. Üldplaneeringu olemasolu 2. Piibe maantee kui suvetee 3. Aia tänava rekonstrueerimine koos parklatega 4. Regulaarlinn 5. Riigi omandis olev maaressurss tänavate ühendamiseks ja pikendamiseks Probleemid 1. Tehnilise infrastruktuuri objektide rajamise kava puudumine 2. Osade teelõikude mittevastavus kehtivatele korrashoiunormidele 3. Kergliiklusteede vähesus tingib liiklusohtlikke olukordi 4. Raskeveokid koormavad linna tänavaid 5. Raudtee poolitab linna Prioriteedid 1. Kruuskattega teedele tolmuvabade katete ehitamine 2. Toominga tänava ehitus 3. Estakaadi tänava ehitus ja rekonstrueerimine Eesmärk Tänavate rekonstrueerimine, tolmuvabaks muutmine Tegevus 2004 2005 2006 Finantseerimise allikas Teostaja Tulemus 1. Ristiku tn rekonstrueerimine x Linnaeelarve Linnavalitsus Korrastatud tee 2. Aia tn rekonstrueerimine x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Korrastatud tee 3. Turu tn kõnnitee ehitamine x Linnaeelarve Linnavalitsus Tagatud jalakäijate turvaline liiklemine 4. Tellise tn, Kivi tn, Liiva tn, Pae tn remonttööd x x Linnaeelarve Linnavalitsus Korrastatud tee 5. Piiri tn rekonstrueerimine x Linnaeelarve Linnavalitsus Korrastatud tee 6. Kruuskattega teedele tolmuvabade katete ehitamine x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Teede muutumine tolmuvabaks 7. Kõnniteede remonditööd x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Tagatud jalakäijate turvaline liiklemine 8. Kesklinna täiendavate parklate ehitamine x x Linnaeelarve Linnavalitsus Parkimiskohtade arvu suurenemine 9. Bussijaama ja ooteplatsi ehitamine x x x Linnaeelarv Linnavalitsus Elanikkonna parem teenindamine 10. Toominga tänava ehitus x Linnaeelarve Linnavalitsus Tagab ohutu ja häireteta liikluse 11. Estakaadi tänava ehitus ja rekonstrueerimine x Linnaeelarve Linnavalitsus Tagab ohutu ja häireteta liikluse 12. Suure tn ja Puiestee tn pindamine x x Linnaeelarve Linnavalitsus Parandatud tee 13. Sauna tn rekonstrueerimine x Linnaeelarve Linnavalitsus Tagatud jalakäijate ja sõidukite ohutu liiklus 14. Tähe tänava pindamine x Linnaeelarve Linnavalitsus Parandatud tee Sh investeeringud, soetused, personal Kogumaksumus tuhat kr 2004 tuhat kr 2005 tuhat kr 2006 tuhat kr Linnaeelarve Muud allikad Ristiku tn rekonstrueerimine 300 300 300 Aia tn rekonstrueerimine 4750 2000 1600 1150 4750 Turu tn kõnnitee ehitamine 150 150 75 75 Tellise tn, Kivi tn, Liiva tn, Pae tn remonditööd 350 175 175 350 Piiri tn rekonstrueerimine 600 600 600 Kruuskattega teedele tolmuvabade katete ehitamine 1500 500 500 500 1500 Kõnniteede remonditööd 300 100 100 100 300 Täiendavate parklate ehitamine kesklinna 1465 750 715 1300 165 Toominga tn ehitus 10 000 10 000 2000 8000 Estakaadi tn ehitus ja rekonstrueerimine 10 000 10 000 2000 8000 Suure, Puiestee, Tähe tn pindamine 1000 300 500 200 1000 Sauna tn rekonstrueerimine 200 200 200 Tegevusvaldkond Ühistransport Arengu eesmärk Ohutu raudtee ületamise võimalus ja kaasaegne bussijaam Arengu eeldused 1. Bussijaama jaoks maa eraldatud 2. Rongi- ja bussiliiklus toimib 3. Bussijaama projekt valmimas 4. Linnal bussiliinide jaoks hea asukoht 5. Bussifirmade vaheline konkurents Probleemid 1. Puudub bussireisijate jaoks vajalik ooteruum ja informatsioon 2. Raudtee kahjulikud mõjud (reostus, müra jne) Prioriteedid 1. Bussijaama väljaehitamine 2. Raudteetunneli ehitamine jalakäijatele Eesmärk Ohutu ja võimalikult mugava raudtee ületamise võimaluse loomine linna piires Tegevus 2004 2005 2006 Finantseerimise allikas Teostaja Tulemus 1. Bussijaama ehitamine x x Linnaeelarve, fondid Linnavalitsus Väljaehitatud bussijaam 2. Raudteetunneli ehitamine jalakäijatele x x Linnaeelarve, fondid Linnavalitsus Raudtee ületamise võimaldamine jalakäijatele 3. Raudteeäärse piirkonna väljaehitamine x x Linnaeelarve, fondid Linnavalitsus Linnakeskkonna paranemine Eesmärk Bussijaama ehitamise finantseerimine Tegevus 2004 2005 2006 Finantseerimise allikas Teostaja Tulemus 1. Bussijaama ehitusprojekti tellimine x x Linnaeelarve, võimalusel kasutada eri fonde Jõgeva Linnavara Ehitusprojekt 2. Eri fondidest eskiisprojekti alusel rahade taotlemine x x Linnaeelarve, fondid Linnavalitsus Raha saamine 3. Koostöö naaberomavalitsuste ja maavalitsusega x x Linnaeelarve Linnavalitsus, naaberomavalitsused, Jõgeva Maavalitsus Parem informeeritus 4. Bussijaama ehitamine x x x Linnaeelarve, fondid Jõgeva Linnavara Valmis bussijaam Sh investeeringud, soetused, personal Kogumaksumus tuhat kr 2004 tuhat kr 2005 tuhat kr 2006 tuhat kr Linnaeelarve Muud allikad Bussijaama ehitamine 4800 800 2500 1500 900 3900 Raudteetunneli ehitamine jalakäijatele 10 000 5000 5000 10 000 Raudteeäärse piirkonna korrastamine 2500 200 1000 1300 500 2000 Tegevusvaldkond Haridus Arengu eesmärk Konkurentsivõimelist ja lapsesõbralikku haridust pakkuvad haridusasutused Arengu eeldused 1. On välja kujunenud ja hästi toimiv haridusasutuste võrk 2. Hea mainega üldhariduse pakkumine 3. Kõrge kvalifikatsiooniga ja staažikas pedagoogide kaader kõigis haridusasutustes 4. MTÜ Jõgevamaa Nõustajate Ühenduse Nõustamiskeskuse olemasolu 5. Palju noori, on olemas huvialakoolid ja huvitegevuse võimalused 6. Professionaalsed huvialakoolide õpetajad ja huvitegevuse eestvedajad 7. Täienduskoolituste võimalused (KEA, AS A. Tammel) Probleemid 1. Linnaeelarvest tasustatavate haridusasutuste töötajate madal palgatase 2. Haridusasutuste õppekeskkond ei vasta täielikult tervisekaitse- ja tuleohutusnõuetele 3. Ruumipuudus Jõgeva Gümnaasiumis 4. Ebaselgus Aia tänava koolihoone edasise kasutamise osas 5. Huvialahariduse ja huvitegevuse alafinantseerimine Prioriteedid 1. Haridusasutuste pedagoogide palkade pidev tõstmine 2. Õppekeskkonna pidev kaasajastamine Eesmärk Optimaalse haridusasutuste võrguga väikelinn, mis on piirkonna hariduse tõmbekeskuseks, kuna pakub elitaarset keskharidust Tegevus 2004 2005 2006 Finantseerimise allikas Teostaja Tulemus 1. Koolieelsete lasteasutuste pedagoogide palkade järkjärguline tõstmine x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Konkurentsivõimelised palgad, kõrgelt motiveeritud pedagoogid 2. Haridusasutuste õppekeskkonna viimine vastavusse tervisekaitse- ja tuleohutusnõuetega x x x Linnaeelarve Linnavalitsus, haridusasutused Turvaline ja mugav õppekeskkond 3. Toimetulekuraskustes perede lastele toiduraha ja osalustasu osalise kompenseerimise jätkamine linnavalitsuse poolt koolieelsetes lasteasutustes x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Koolieelsetesse lasteasutustesse kaasatakse rohkem koduseid lapsi, mis tagab laste hea ettevalmistuse kooliks 4. Aia tn koolimaja renoveerimine ja kasutamine õppehoonena x x Linnaeelarve, fondid Linnavalitsus Laheneb ruumikitsikuse probleem, luuakse modernne õppekeskkond 5. Koolide haldus-, õppe- ja abipersonali koosseisude korrastamine ja vastavusse viimine haridus- ja teadusministri poolt kinnitatud miinimumkoosseisuga x x x Linnaeelarve Linnavalitsus, koolid Koolides töötab vajalik personal vastavalt kooli suurusele 6. Linnaeelarvest tasustatavate koolide pedagoogiliste töötajate palkade järkjärguline tõstmine x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Pedagoogiliste töötajate motivatsiooni tõus 7. Vähemalt nelja klassiruumi inventari uuendamine igal aastal x x x Linnaeelarve Linnavalitsus, koolid Õpilaste igapäevane õppekeskkond paraneb 8. Regulatsiooni väljatöötamine, mille alusel jaotuvad esimese klassi õpilased Jõgeva Gümnaasiumi ja Jõgeva Ühisgümnaasiumi vahel x Linnaeelarve Linnavalitsus Esimeste klasside õpilaste jaotumine Jõgeva Gümnaasiumi ja Jõgeva Ühisgümnaasiumi vahel on senisest ühtlasem 9. MTÜ-le Jõgeva Avatud Noortekeskus antava tegevustoetuse suurendamine x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Noortekeskuse jätkusuutlikkuse tagamine 10. Ühe täiendava ringijuhi ametikoha loomine Jõgeva Gümnaasiumi juurde x Linnaeelarve Linnavalitsus Õpilased saavad rohkem võimalusi huvitegevuseks 11. Infojuhtide ametikohtade loomine üldhariduskoolide juurde x Linnaeelarve Linnavalitsus Koolide avalikud suhted on korraldatud ja on tagatud infosüsteemi haldamine ning arendamine 12. Kõigi linnas noorsootööd tegevate inimeste ümarlaua ellukutsumine x Linnavalitsus Koostöö arendamine 13. Noortekeskuse jaoks sobivate ruumide leidmisele kaasaaitamine või olemasolevate ruumide renoveerimine x x Linnaeelarve, fondid Linnavalitsus, MTÜ Jõgeva Avatud Noortekeskus Sobivad ruumid noortekeskuse tegevuseks 14. Huvialakoolide pedagoogide palkade järkjärguline tõstmine x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Konkurentsivõimelised palgad tagavad heal tasemel pedagoogide kaadri püsivuse 15. Huvialakoolide pedagoogide ühtse palgasüsteemi väljatöötamine x Linnaeelarve Linnavalitsus Ühtne palgasüsteem huvialakoolides 16. Teiste omavalitsustega lepingute sõlmimine huvialakoolide tegevuskulude katmiseks x x x Linnavalitsus Huvialakoolide tegevuskulude stabiilne katmine 17. Huvialakoolide püüdluste toetamine laiema hulga õpilaste kaasamiseks mitte-õppekavajärgsesse õppesse x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Suuremale arvule lastele antakse võimalus huviharidusest osa saada, koolidel avaneb võimalus pakkuda odavamat õpet 18. Lastevanemate koolituse ja arvutiõpetuse kursuste korraldamine Jõgeva Täiskasvanute Keskkooli juures x x x Fondid Jõgeva Täiskasvanute Keskkool, Linnavalitsus Paranevad õppurite teadmised neile olulistes eluvaldkondade 19. Õpilaste karjäärinõustamise finantseerimise jätkamine x x x Linnaeelarve Linnavalitsus, koolid Kasvab õpilaste teadlikkus oma võimetest 20. Võimaluste otsimine gümnaasiumiastme õpilastele praktikabaaside loomiseks koostöös ettevõtjatega x x Fondid, EL, erakapital Linnavalitsus, koolid Praktiliste oskuste omandamine 21. Lastelaagrite korraldamine x x x Linnaeelarve, fondid Linnavalitsus Laste vaba aja sisustamine Sh investeeringud, soetused, personal Kogumaksumus tuhat kr 2004 tuhat kr 2005 tuhat kr 2006 tuhat kr Linnaeelarve Muud allikad Aia tn koolimaja renoveerimine ja kasutamine õppehoonena 17 000 5000 12 000 1000 16 000 Vähemalt nelja klassiruumi inventari uuendamine igal aastal 720 240 240 240 720 Jõgeva Avatud Noortekeskuse jaoks sobivate ruumide soetamisele kaasaaitamine või olemasolevate ruumide renoveerimine 300 150 150 150 150 Infojuhtide ametikohtade loomine ja tegevuskulud üldhariduskoolides 750 250 250 250 750 Gümnaasiumi rekonstrueerimine 7080 2880 2400 1800 1180 5900 Ühisgümnaasiumi rekonstrueerimine 3840 840 1500 1500 640 3200 Lasteaia «Karikakar» rekonstrueerimine 1350 350 500 500 750 600 Lasteaia «Rohutirts» rekonstrueerimine 2205 805 700 700 1000 1205 Muusikakooli rekonstrueerimine 350 50 150 150 175 175 Tegevusvaldkond Kultuur Arengu eesmärk Kultuurilembene, positiivse mainega Vooremaa pealinn, mis leiab oma koha riigi kultuurielus. Linn toetab igati kolmanda sektori vastavat tegevust kodanikuühiskonna kujunemisele kaasaaitamisel ning tegutseb aktiivselt olemasolevate kultuuriväärtuste säilitamise ja uute loomise nimel. Arengu eeldused 1. Väljapaistvate isikute ja nendega seonduvate sündmuste olemasolu 2. Tegijate – nii kultuuriasutuste kaadri kui vabatahtlike – olemasolu 3. Linna kultuuritegevuseks vajalike hoonete olemasolu 4. Linna hallatavate asutuste poolt pakutav lai teenuste ring 5. Suur hallatavate kultuuriasutuste külastatavus 6. Head võimalused huvitegevuseks 7. Tegutsevad kaheksa mittetulundusühingut – sihtasutust ja kuus seltsingut, nende seas 90-aastane puhkpilliorkester ja 27-aastane meeskoor 8. Hea tasemega kolmanda sektori kultuurikollektiivid 9. Muuseumi rajamiseks olemas lugu ja hoone 10. Inimeste ja organisatsioonide valmidus kultuuriväärtuste hoiuks ja muuseumi rajamiseks 11. Vabahariduses olemasolevate gruppide ja juhendajate tegevus Probleemid 1. Alafinantseerimine hallatavates asutustes (töötajate palgad, investeeringud) 2. Koostöö vähesus eri osapoolte vahel 3. Vabaõhupeopaiga puudumine 4. Külastajate teenindamisvõimaluste piiratus raamatukogus (renoveerimistööd pooleli, ruumipuudus) 5. Liidrite vähesus ja nende koormatus 6. Kultuuriväärtuste võrgustiku kontseptsiooni puudumine 7. Muuseumiga seonduvad küsimused on otsustamata Prioriteedid 1. Kultuurikeskuse pargi rekonstrueerimine 2. Raamatukogu renoveerimine ja laiendamine 3. Betti Alveri sünnimaja renoveerimise lõpetamine Eesmärk Kultuuri väärtustamine tingimuste loomise kaudu selles valdkonnas tegutsejatele. Infrastruktuuri arendamine ja kaasajastamine. Tegevus 2004 2005 2006 Finantseerimise allikas Teostaja Tulemus 1. Linna hallatavate kultuuriasutuste (kultuurikeskus, linnaraamatukogu) arengukavade koostamine ja asutuste põhimääruste läbivaatamine x Linnaeelarve Jõgeva Kultuuri- keskus, Jõgeva Linna- raamatukogu Täpsustatud hallatavate asutuste tööülesanded ning koostatud arenguplaanid edaspidiseks 2. Kultuurikeskuse struktuuri järkjärguline vastavusse viimine tegeliku olukorraga (ringijuhtide järkjärguline lisamine struktuuri) x x Linnaeelarve Linnavalitsus, Jõgeva Kultuurikeskus Kultuurikeskuse struktuur on optimaalse suurusega ja vastab vajadustele 3. Kultuurikeskuse omateenitud vahendite kasutamine majas toimuva kultuuritöö kvaliteedi tõstmiseks, mitte palkadeks x x Linnaeelarve Jõgeva Kultuurikeskus, linnavalitsus Hallatavat asutust suudab üleval pidada linn oma aastaeelarvega, sündmuste paremaks korraldamiseks saadakse lisaraha omateenitud tuludest 4. Kultuurikeskuse pargi ja Piiri pargi kui meelelahutusürituste toimumiskohtade funktsioonide üle otsustamine x Linnaeelarve Linnavalitsus Saab üheselt selgeks, kus ja milliseid suvesündmusi on võimalik korraldama hakata 5. Kultuurikeskuse pargi rekonstrueerimine x x x Linnaeelarve, fondid Jõgeva Linnavara, linnavalitsus, Jõgeva Kultuurikeskus Väliürituste korraldamiseks on loodud eri võimalustega paik linnas 6. Linnaraamatukogu ruumide remont ja laiendamine teisel korrusel x x Linnaeelarve, fondid Jõgeva Linnavara, linnavalitsus, Jõgeva Linna- raamatukogu Normaalsed töötingimused, teenindamisvõimalused ja arenguvõimalus linna- raamatukogule 7. Linnaeelarve kasvuprotsendi kajastumine kultuurivaldkonna alaeelarves x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Linna võimaluste piires on tagatud konkreetne areng ka kultuurivald- konnale 8. Kultuuriprojektide kavandamise ja teostamise nõustamine x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Jõgeva linna kultuuriruumi üldine korrasolek 9. Linnavalitsuse kultuurikomisjoni töö edasiarendamine x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Laiapõhjalisem kultuuri- küsimuste arutelu ja kajastamine, millest lähtuvad õigemad otsused 10. Jõgeva linna viie traditsioonilise mainesündmuse (Alo Mattiiseni muusikapäevad, linna sünnipäev, festival «Helisev suveöö», EP kunsti festival, Betti Alverile pühendatud luulepäevad «Tähetund») edasiarendamine ja stabiilne toetamine x x x Linnaeelarve, fondid, erakapital Linnavalitsus, asutused, projekti- toimkonnad Tagatud kindlustunne projektijuhtidele, tagatud stabiilne linna mainekujundussüsteem 11. Kultuuri, spordi ja hariduse valdkonnas tegutsejate tunnustamissüsteemi väljatöötamine x Linnaeelarve Linnavalitsus, linnavalitsuse kultuuri- komisjon Kindel üldstatuut, mis on üldtunnustatud ja teadaolev ning millest lähtuvalt on hea otsustada eri tasandi tunnustuste üle 12. Linna kunstikogu eksponeerimine ja täiendamine kunsti aastaostu teostamise kaudu x x x Linnaeelarve Linnavalitsus, kunsti aastaostu komisjon Positiivse traditsiooni jätkamine kunstiväärtuste kogumisel ja arvestatava kunstikogu kui aegumatu väärtuse omandamine Eesmärk Mitmekülgse koostöö loomine kolmanda sektori, ärisektori ja omavalitsuse vahel. Tegevus 2004 2005 2006 Finantseerimise allikas Teostaja Tulemus 1. Jõgeva linnale kuuluvate ruumide tasuta kasutusse andmise otsustamine linnas tegutsevatele kultuuriseltsidele x Linnaeelarve Linnavalitsus Kultuuriseltsidele on tagatud head võimalused tegutsemiseks 2. Kultuurivaldkonnas tegutsevatele ja linnas registreeritud MTÜdele ja sihtasutustele stabiilse tegevustoetuse tagamine x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Jätkub stabiilne rahvakultuuri areng ja püsivad kodanikuühendused 3. Avalikkuse informeerimine seltside ja seltsingute tegevusest, tublide tunnustamine x x x Fondid, linnaeelarve MTÜ, linnavalitsus Teadvustatud ja tunnustatud kolmanda sektori töö linnas 4. Kolmanda sektori konverentsi korraldamine x Fondid, linnaeelarve MTÜ, linnavalitsus Kolmanda sektori aktiviseerumine 5. Linna ettevõtjate ja kultuuritöötajate ümarlaua korraldamine x x x Linnaeelarve, erakapital Jõgeva Kultuurikeskus, Jõgeva Linnaraamatukogu, MTÜ-d, projektijuhid, linnavalitsus Infovahetus, toetajate leidmine, kultuuri väärtustamine ja reklaamimine 6. Erakapitali algatusel tekkiva kino või filmikunsti arengu toetamine x x x Fondid, erakapital MTÜ, eraisikud Ühe kultuuriliigi juurdetoomine linna Eesmärk Eelduste loomine vabahariduslikuks liikumiseks. Tegevus 2004 2005 2006 Finantseerimise allikas Teostaja Tulemus 1. Täiskasvanute koolitajate koolituses osalemine x x x Fondid MTÜ, hallatavad asutused Uue funktsiooni pakkumine liidritele 2. Koostöösidemete arendamine vabaharidusliitudega riigis x x Fondid MTÜ, linnavalitsus Vabaharidus- liikumise aktiviseerumine 3. Koostöö arendamine Viljandi Kultuuriakadeemiaga, mis seisneb noortele kultuurijuhtidele praktikakohtade pakkumises x x Linnaeelarve Linnavalitsus, asutused, MTÜ Uute ideede ja võimaluste toomine linna, uutele noortele liidritele võimaluste pakkumine 4. Rahvusvahelistes vabaharidusprojektides osalemine x Fondid,linnaeelarve MTÜ Vabaharidus- liikumise aktiviseerumine Eesmärk Kultuuriväärtuste kaardistamine ja kontseptsiooni loomine. Tegevus 2004 2005 2006 Finantseerimise allikas Teostaja Tulemus 1. Linna kultuuriväärtuste kaardistamine, süsteemi loomine kultuuriväärtuste võrgustiku ja edaspidise töö planeerimiseks x x x Linnaeelarve Linnavalitsus, linnavalitsuse kultuurikomisjon, Jõgeva Linnavara Kontseptsioon korrastab olemasolevad kultuuriväärtused ja loob süsteemi uute rajamiseks 2. Kultuuriväärtuste märgistamine, info levitamine nendest, mälestiste väärtustamine x x Linnaeelarve, fondid Jõgeva Linnavara, linnavalitsus Kultuuriväärtuste olemasolu linnakodanikele ja turistidele nähtavaks muutmine 3. Kultuuriväärtuste hooldamise plaani koostamine ja täitmine x x x Linnaeelarve Linnavalitsus, linnavara Kultuuriväärtuste väärikas säilitamine 4. Betti Alveri sünnimaja rekonstrueerimise lõpetamine x x x Linnaeelarve,muinsus- kaitseeelarve, fondid Jõgeva Linnavara, linnavalitsus, SA Betti Alveri Fond Jõgeva linna püsiväärtuste säilitamine 5. Betti Alveri Muuseumi asutamise otsustamine x Linnaeelarve Linnavalitsus Lõplik otsus muuseumi haldamisvormi osas vähemalt viieks aastaks Sh investeeringud, soetused, personal Kogumaksumus tuhat kr 2004 tuhat kr 2005 tuhat kr 2006 tuhat kr Linnaeelarve Muud allikad Kultuurikeskuse pargi rekonstrueerimine 1300 100 300 900 650 650 Linnaraamatukogu ruumide remont ja laiendamine teisel korrusel 2900 1450 1450 1450 1450 Betti Alveri sünnimaja rekonstrueerimise lõpetamine 1400 200 1200 400 1000 Kultuurikeskuse struktuuri nelja ringijuhikoha lisamine 240 120 120 240 Tegevusvaldkond Sport Arengu eesmärk Olla piirkondlik spordikeskus ja sporditraditsioonide kandja. Spordi massilisuse, populaarsuse ja tervislike eluviiside propageerimine. Arengu eeldused 1. Heade noorsportlaste ja erialaspetsialistide olemasolu 2. Spordiklubide ja -ringide olemasolu 3. Tasuta spordirajatised noorte treeninggruppidele 4. Mitmekesised võimalused spordiga tegelemiseks (spordirajatised, tervisespordiüritused, ringid, klubid) 5. Spordikomisjon ja spordikoordinaatori olemasolu 6. Spordikalendri olemasolu 7. Treenerite, juhendajate ja spordiharrastajate olemasolu 8. Olemasolevate spordiklubide elujõulisus 9. Traditsiooniliste spordiürituste olemasolu 10. Omavalitsuse järjepidev toetus 11. Heade sportlike tulemuste olemasolu maakonnas ja vabariigis 12. Olemas arvestatavad sise- ja välisspordirajatised 13. Spordirajatisi saavad kasutada nii linna kui ka piirkonna elanikud 14. Spordirajatised asuvad lähestikku 15. Jõgeva Spordikeskuse «Virtus» olemasolu 16. Sisekergejõustiku võimaluste paranemine Jõgeva Gümnaasiumi spordimaja näol Probleemid 1. Koolide spordirajatiste ülekoormatus 2. Algklasside õpetajad annavad kehalise kasvatuse tunde 3. Kvalifitseeritud treenereid on vähe 4. Treenerid ja juhendajad tasustamata 5. Klubide organisatsiooniline ülesehitus nõrk, puudub pikaajalisem planeerimine 6. Klubid alafinantseeritud, suured tegevuskulud 7. Klubide liikmeskond väike ja omavaheline koostöö episoodiline 8. Olemasolevate spordirajatiste vilets ehituslik olukord 9. Spordiinventari vähe ja olemasolev amortiseerunud 10. Välisspordirajatistel puudub hooldaja 11. Sisespordirajatised on väga hõivatud 12. Ebapiisav finantseerimine 13. Omavalitsuse piiratud võimalused investeeringuteks ja kaasfinantseerimiseks 14. Sponsorraha on piirkonnas raske leida 15. Nõrk eeltöö (lobby) ja vähene projektide kirjutamine Prioriteedid 1. Heade sportimistingimuste loomine eri vajadustega elanikegruppidele 2. Jõgeva Spordikeskuse «Virtus» järjepidev väljaarendamine spordi- ja vaba aja keskuseks 3. Täismõõtmelise staadioni rajamine Eesmärk Olla piirkondlik spordikeskus ja sporditraditsioonide kandja Tegevus 2004 2005 2006 Finantseerimise allikas Teostaja Tulemus 1. Õpilastele kvaliteetse spordiõppe ning algtõdede ja oskuste omandamise tagamine algastmes x x x Linnaeelarve Linnavalitsus, koolid Spordiõppe algteadmiste omandamine 2. Kvalifitseeritud treenerite rakendamine treeningtöös ning nende tasustamine x x x Linnaeelarve, fondid, erakapital Linnavalitsus, klubid, koolid, Jõgeva Spordikeskus «Virtus» Treeningtööd korraldavad oma ala spetsialistid 3. Linna, klubide, koolide esindamine võistlustel x x x Linnaeelarve, fondid, erakapital Klubid, koolid, linnavalitsus, Jõgeva Spordikeskus «Virtus» Esindatus võistlustel 4. Spordiklubidele järjepideva ja stabiilse tegevustoetuse tagamine x x x Linnaeelarve, fondid, erakapital Linnavalitsus, Jõgeva Spordikeskus «Virtus» Klubidele on tagatud järjepidev toetus 5. Spordiklubidele antava tegevustoetuse kontroll ja analüüs x x x Linnaeelarve Linnavalitsus,klubid Ülevaade eraldatud ressurssidest 6. Spordikalendri koostamine ja levitamine x x x Linnaeelarve, fondid, erakapital Linnavalitsus,klubid, koolid, Jõgeva Spordikeskus «Virtus» Teavitamine toimuvatest üritustest 7. Olümpismi ideede toetamine ja SA Eesti Rahvuskultuurifond tegevuses osalemine x x x Linnaeelarve, erakapital Linnavalitsus, halduskogu Spordielu toetamine Jõgeva linnas 8. Spordiinventari järjepidev kaasajastamine ning uuendamine x x x Linnaeelarve, fondid, erakapital Linnavalitsus, koolid, klubid, Jõgeva Spordikeskus «Virtus» Heade õpi- ja treeningu- tingimuste loomine 9. Spordirajatiste hooldamine, renoveerimine ja rajamine x x x Linnaeelarve, fondid, erakapital, riigieelarve Linnavalitsus, koolid, klubid, Jõgeva Spordikeskus «Virtus» Linna spordirajatiste seisukorra paranemine 10. Piiri pargist puhke- ja tervisepargi kujundamine x x x Linnaeelarve, fondid, erakapital, riigieelarve Linnavalitsus Võimaluste loomine vaba aja sisustamiseks ja tervisespordiga tegelemiseks 11. Täismõõtmetega staadioni rajamine x x x Linnaeelarve, fondid, riigieelarve Linnavalitsus Võimaluste loomine õppe- ja treeningtöö korraldamiseks 12. Jõgeva Spordikeskuse «Virtus» arengukava koostamine x Linnaeelarve Jõgeva Spordikeskus «Virtus», linnavalitsus, klubid Jõgeva Spordikeskuse «Virtus» arengueesmärkide sõnastamine 13. Jõgeva Spordikeskuse «Virtus» järjepidev väljaarendamine sporditegemise ja vaba aja veetmise keskuseks x x x Linnaeelarve, fondid, riigieelarve Linnavalitsus, Jõgeva Spordikeskus «Virtus» Linna ja piirkonna spordi- ja vabaajakeskus Sh investeeringud, soetused, personal Kogumaksumus tuhat kr 2004 tuhat kr 2005 tuhat kr 2006 tuhat kr Linnaeelarve Muud allikad Jõgeva Spordikeskuse «Virtus» renoveerimine 3750 750 1500 1500 1875 1875 Täismõõtmetega staadioni rajamine 12 000 1200 4500 4500 3500 8500 Välikorvpalliväljaku rajamine 270 270 20 250 Spordiinventari soetamine 150 50 50 50 30 120 Tegevusvaldkond Tervishoid Arengu eesmärk Ööpäevaringselt kättesaadav kvaliteetne arstiabi kõigile Jõgeva linna elanikele. Arengu eeldused 1. SA Jõgeva Haigla olemasolu (lähedus, eriarstid, statsionaar), uuringute võimalus, hooldusravi, koduõenduse kättesaadavus 2. Kiirabiteenus oma linnas 3. Hästi funktsioneeriv perearstisüsteem 4. Arsti ja sotsiaaltöötaja rahuldav kontakt 5. Jõgeva Linnavalitsuse toetus ravikindlustusega hõlmamata isikute meditsiiniliseks teenindamiseks 6. Vähihaigete koduse toetusravi võimalus 7. Kvalifitseeritud kaader Probleemid 1. Materiaalsete vahendite vähesus 2. Meditsiinitöötajate madal töötasu 3. Töökeskkonna mittevastavus kehtestatud nõuetele 4. IT riist- ja tarkvara puudulikkus 5. Amortiseerunud diagnostikaaparaadid 6. Meditsiinilise transporditeenuse osutamise puudulikkus väljaspool tööaega 7. Püsivalt suur ravikindlustuseta isikute arv, mistõttu esmane visiit hilineb. Arsti administratiivse töömahu suurenemine 8. Puudulik infovahetus eri valdkondade vahel 9. Puudulik teavitamissüsteem 10. Elanike madal teadlikkus tervislikest eluviisidest Prioriteedid 1. Arstiabi kättesaadavuse tagamine kõigile 2. Perearstide töökeskkonna vastavusseviimine kehtestatud nõuetega 3. Meditsiini toetamine Eesmärk Arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine Tegevus 2004 2005 2006 Finantseerimise allikas Teostaja Tulemus 1. Elanike teadlikkuse suurendamine tervislikest eluviisidest meedia ja koolituste abil x x x Linnaeelarve, fondid Linnavalitsus, perearstid Elanike suurem teadlikkus tervislikest eluviisidest 2. Osaline tasumine ravikindlustusega hõlmamata isikute raviteenuste eest x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Tagatud arstiabi kindlustamata isikutele 3. Perearstide töökeskkonna kehtestatud nõuetega vastavusseviimise toetamine x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Perearstide töö­keskkond vastab kehtestatud nõuetele 4. Koostöövõrgustiku loomine ja edasiarendamine x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Hea koostöö 5. Liitumine Tervislike Linnade liikumisega x Linnaeelarve Linnavalitsus Tervise mõiste teadvustamine linna kui terviku osana 6. Meditsiini toetamine x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Tervishoiu kvaliteedi parandamine Sh investeeringud, soetused, personal Kogumaksumus tuhat kr 2004 tuhat kr 2005 tuhat kr 2006 tuhat kr Linnaeelarve Muud allikad Perearstide töökeskkonna kehtestatud nõuetele vastavusseviimise toetamine 250 70 90 90 250 Tegevusvaldkond Sotsiaalhoolekanne Arengu eesmärk Sotsiaalse turvalisuse tagamine Arengu eeldused 1. Turvaline elukeskkond 2. Toimiv sotsiaalne infrastruktuur – sotsiaalkeskus, päevakeskus, haigla, sotsiaalmaja 3. Välja arendatud hariduse- ja kultuurivõrgustik ning noorteühendused (noorte kuritegevust ja hulkurlust ennetav) 4. Aktiivne kolmas sektor 5. Asukoht (maakonna keskus) 6. Toimiv omastehooldus (puuetega inimeste hooldamine) ja naabrivalve puuetega inimestele ja vanuritele 7. Lastekaitsespetsialisti olemasolu 8. Sotsiaalne järelevalve (õpilased ei saa õppetöö ajal linnas hulkuda, neid märgatakse) Probleemid 1. Puuetega inimeste tööhõive ja liikumispuudega inimeste piiratud liikumisvõimalus 2. Kõrge tööpuudusega piirkond 3. Omandatud toimetulematus 4. Spetsialistide puudumine 5. Motivatsiooni ja tööharjumuste puudumine 6. Vanemliku hoolitsuseta lapsed 7. Laste väärkohtlemine 8. Õpilaste väljalangevus põhikoolist 9. Hooldusperede puudumine 10. Õpilaskodude puudumine 11. Kodutute öömaja puudumine 12. Ema ja lapse varjupaiga puudumine 13. Ebapiisav sotsiaalteenuste kättesaadavus Prioriteedid 1. Sotsiaalmaja ehituse lõpetamine 2. Avahoolduse edasiarendamine ja toetatud elamise käivitamine 3. Kolmanda sektori kaasamine sotsiaalhoolekande töösse Eesmärk Sotsiaalteenuste kättesaadavuse parandamine ja teenuste mitmekesistamine Tegevus 2004 2005 2006 Finantseerimise allikas Teostaja Tulemus 1. Avahoolduse edasiarendamine x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Hästitoimiv avahooldus 2. Toetatud elamise käivitamine x Riigieelarve, linnaeelarve Linnavalitsus, kolmas sektor Toimiv toetatud elamise teenus 3. Sotsiaalmaja väljaehitamine x x x Linnaeelarve, fondid Linnavalitsus Sotsiaalhoolekande- teenuseid pakkuv sotsiaalmaja 4. Regulaarne info edastamine toetuste ja soodustuste kohta linnalehes x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Informeeritud linna elanikkond 5. Koostöövõrgustiku loomine ja edasiarendamine x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Hästitoimiv koostöövõrgustik 6. Hooldusperede koolitus x x x Riigieelarve Linnavalitsus, kolmas sektor Koolitatud ja toimivad hoolduspered 7. Laste hoolekande optimaalse mudeli väljatöötamine x Linnaeelarve Linnavalitsus Korraldatud laste hoolekanne 8. Kolmanda sektori aktiviseerimine ja kaasamine sotsiaalhoolekande töös x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Kolmas sektor osaleb sotsiaal- hoolekandetöös Sh investeeringud, soetused, personal Kogumaksumus tuhat kr 2004 tuhat kr 2005 tuhat kr 2006 tuhat kr Linnaeelarve Muud allikad Sotsiaalmaja ehituse lõpetamine 1500 850 350 300 300 1200 Tegevusvaldkond Turvalisus Arengu eesmärk Turvaline elukeskkond Arengu eeldused 1. Väike linn ja toimiv sotsiaalne kontroll 2. Maakonnakeskuse staatusest tulenevalt asuvad siin mitmete turvastruktuuride keskused 3. Noortel võimalus osa võtta paljudest huviringidest 4. Toimiv turvastruktuuride koostöö 5. Puudub keskkonda saastav majandustegevus Probleemid 1. Linna tasandil puudub koordineeriv lüli, kelle ülesandeks oleks tegelda turvalisuse probleemidega. Puudub järjepidevus nende probleemidega tegelemisel. 2. Turvalisusega seonduvate struktuuride (politsei, päästeteenistus, meditsiin) reformimisest tingitud ebakindlus ja jätkuv toimimise kvaliteedi ja kvantiteedi vähenemine. 3. Esmaabi saamise raskendatus väljaspool tööaega. 4. Raudteega seonduv (ohtlikud veosed, raudtee ületamine, laadimistööd, rasked veokid). 5. Riskianalüüside puudumine ohustatud valdkondades. 6. Puudulik pargi- ja tänavavalgustus. Prioriteedid 1. Jalakäijate tunneli ehitamine raudtee alla 2. Programmi väljatöötamine kriisiolukorra puhuks 3. Koostöö politsei, päästeameti ja Kaitseliiduga 4. Raskeveokite liikluse ümberkorraldamine 5. Tänavavalgustuse renoveerimine Eesmärk Linna turvalisuse tõstmine Tegevus 2004 2005 2006 Finantseerimise allikas Teostaja Tulemus 1. Koostöö politseiga, päästeametiga, Kaitseliiduga x x x Linnaeelarve Linnavalitsus, politsei, Kaitseliit Turvalisem linn 2. Naabrivalveprojekti algatamine x Linnaeelarve, fondid Linnavalitsus, politsei Turvalisem linn 3. Linna riskianalüüsi teostamine x Linnaeelarve Linnavalitsus, politsei, päästeamet, Kaitseliit, SA Jõgeva Haigla Riskifaktorite teadasaamine 4. Kriisiprogrammi väljatöötamine x x Riigieelarve, linnaeelarve Linnavalitsus, politsei, päästeamet, kaitseliit, SA Jõgeva Haigla Teadmine, kuidas kõige tulemuslikumalt tegutseda kriisiolukorras 5. Jalakäijatele raudteetunneli ehitamine x x x Riigieelarve, fondid, linnaeelarve, AS Eesti Raudtee Linnavalitsus, riik, AS Eesti Raudtee Jalakäijatel on võimalik ohutult raudtee ületada 6. Linna tasandil turvalisust koordineeriva lüli loomine x Linnaeelarve Linnavalitsus Tulemuslik reageerimine õnnetustele 7. Kõikvõimalike mõjutusvahendite kaasamine, et säilitada toimiv politsei, päästeteenistuse- ja meditsiinistruktuur x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Turvalisem linn, säilivad riigiasutused ja töökohad 8. Raskeveokite liikluse ümberkorraldamine x Linnaeelarve, riigieelarve, fondid Linnavalitsus Väheneb kesklinna läbivate veokite osakaal 9. Tänavavalgustuse renoveerimise jätkamine x x x Linnaeelarve Linnavalitsus, Jõgeva Linnavara Valgustatud ja ohutum linn 10. Valgustuse väljaehitamine linna haljasaladele x x x Linnaeelarve, fondid Linnavalitsus, Jõgeva Linnavara Valgustatud ja ohutum linn 11. Jalgrattapatrulli tegevuse jätkamine x x x Linnaeelarve Linnavalitsus, politsei, Kaitseliit Turvalisem linn 12. Paremate politsei-, Kaitseliidu, päästeameti ja meditsiinitöötajate tunnustamine x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Motiveeritud inimesed 13. Alkoholi öise müügipiirangu kehtestamine x Linnaeelarve Linnavalitsus Turvalisem linn 14. Täiendavate turvakaamerate paigaldamine x x x Linnaeelarve, fondid Linnavalitsus Turvalisem linn 15. Jalakäijatele ja jalgratturitele turvaliste teede ehitamine x x x Linnaeelarve, fondid Linnavalitsus, Jõgeva Linnavara Vähendada ohtu liikluses viga saada 16. Hulkuvate loomade püüdmine x x x Linnaeelarve Linnavalitsus, Jõgeva Linnavara Turvalisem linn 17. Omaalgatuslike prügimägede likvideerimine x x x Linnaeelarve, fondid Linnavalitsus, Jõgeva Linnavara Korrastatum linn, potentsiaalsed nakkuskolded kontrolli all Sh investeeringud, soetused, personal Kogumaksumus tuhat kr 2004 tuhat kr 2005 tuhat kr 2006 tuhat kr Linnaeelarve Muud allikad Tänavavalgustuse renoveerimise jätkamine 750 250 250 250 750 Linna haljasaladele valgustuse paigaldamine 200 100 50 50 200 Täiendavate vaatluskaamerate paigaldamine 300 150 150 60 240 Jalakäijatele ja jalgratturitele turvaliste teede ehitamine 550 150 200 200 150 400 Omaalgatuslike prügimägede likvideerimine 262 222 20 20 68 194 Lisa 2. Jõgeva linna eelarve prognoos aastateks 2004–2008 2001 täitmine 2002 täitmine 2003 eelarve 2004 prognoos 2005 prognoos 2006 prognoos 2007 prognoos 2008 prognoos Sissetulekud 1. Tulud ja toetused kokku (tuhat krooni) 22 510,4 25 119,8 31 022,0 40 108,9 43 317,6 46 783,0 50 525,7 54 567,7 1.1. Tulud kokku 22 510,4 25 119,8 31 022,0 40 108,9 43 317,6 46 783,0 50 525,7 54 567,7 Maksutulud 14 559,2 16 718,4 16 729,0 21 480,4 23 198,8 25 054,7 27 059,1 29 223,8 Riiklikud maksud 14 522,8 16 678,2 16 690,0 21 441,4 23 156,7 25 009,2 27 010,0 29 170,8 Kohalikud maksud 36,4 40,2 39,0 39,0 42,1 45,5 49,1 53,1 Mittemaksulised tulud 7 951,2 8 401,4 14 293,0 18 628,5 20 118,8 21 728,3 23 466,5 25 343,9 Tulu varadelt (osakute müügita) 1 298,9 1 560,2 1 760,7 1 722,7 1 860,5 2 009,4 2 170,1 2 343,7 Finantstulud 75,9 162,3 150,0 50,0 54,0 58,3 63,0 68,0 Omatulud 3 861,9 3 606,8 5 603,4 8 565,5 9 250,7 9 990,8 10 790,1 11 653,3 Segatulud 2 477,4 2 678,6 6 186,9 8 040,3 8 683,5 9 378,2 10 128,5 10 938,7 Muud laekumised 237,1 393,5 592,0 250,0 270,0 291,6 314,9 340,1 1.2. Sihtotstarbelised laekumised riigieelarvest 31 741,2 31 544,0 38 698,9 16 396,5 17 708,2 19 124,9 20 654,9 22 307,3 sh investeeringud 10 108,0 5 290,8 11 049,3 2. Finantseerimistehingud kokku (tuhat krooni) 15 856,4 10 129,6 6 341,9 4 000,0 4 000,0 3 500,0 3 000,0 3 000,0 Võetud laenud 7 000,0 1 500,0 1 700,0 Aktsiate müük 8 297,2 Osakute müük Osakute suurendamine Eelmiste aastate jäägid 559,2 8 629,6 4 641,9 4 000,0 4 000,0 3 500,0 3 000,0 3 000,0 Sissetulekud kokku (1.1 + 1.2 + 1.3 + 2) 70 108,0 66 793,4 76 062,8 60 505,4 65 025,8 69 407,9 74 180,5 79 875,0 Väljaminekud 3. Kulud kokku (tuhat krooni) 43 655,1 41 506,8 56 156,8 41 708,9 44 966,2 48 973,4 52 907,0 57 189,0 sh investeeringud kohalikust eelarvest 7 837,0 8 328,5 9 731,7 sh investeeringud riigieelarvest 10 108,0 5 290,8 7 400,0 3.1 Riigieelarveliste laekumistega fin. kulud 15 016,8 16 815,7 17 206,0 16 396,5 17 708,2 19 124,9 20 654,9 22 307,3 4. Finantseerimistehingud kokku (tuhat krooni) 2 751,4 3 849,0 2 700,0 2 400,0 2 351,4 1 309,6 618,7 378,7 Laenude tagasimaksmine 2 751,4 3 849,0 2 700,0 2 400,0 2 351,4 1 309,6 618,7 378,7 Väljaminekud kokku (3 + 3.1 + 4) 61 423,3 62 171,5 76 062,8 60 505,4 65 025,8 69 407,9 74 180,6 79 875,0 Eelarve ülejääk/puudujääk (1 - 3) 8 684,7 4 621,9 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Lisa 3. Valdkondade SWOT-ide koond 1. Linna üldine olukord Tugevused Nõrkused Heakorrastatud turvaline puhas linn – 41 Piirkondlik tõmbekeskus – 36 Tugev kooliharidus (gümnaasium) – 34 Logistiline geograafiline asend – 32 Rahvastiku koosseis noor – 23 Tartu lähedus – 22 Just valminud puhastusseadmed – 22 Maaressursi olemasolu (vabad maad) – 16 Spordivõimalused on head (Virtus), parandab elukeskkonda – 13 Liigendatud looduskeskkond ümber linna – 10 Palju on haljasalasid, jõe ümbrus haljas – 7 Puudub tööstus (saastav) – 6 Linnakeskkond – 5 Piisavalt on vaba ja odavat elamispinda – 3 Investoritele mitteatraktiivne – 54 Vähene ettevõtlikkus – 50 Vähe ettevõtteid, töökohtade vähesus – 29 Nõrk ajalooline taust (Puudub kirik) – 22 Ebakindlus – 21 Raudtee ära kadumine – 18 Raudtee poolitab linna – 17 Pole hotelli – 15 Nõukogudeaegne ehitiste fond – 10 Vaba aega pole kuskil veeta – 8 Liiklus puudub Jõgeva ja Tartu vahel – 7 Puudub tööstus – 7 Teenindusettevõtete madal tase – 6 Linna asukoht eesti maastaabis – 5 Jõgi on äärelinnas Võimalused Ohud Teha linn investoritele atraktiivseks – 43 Linna ümbritseva looduskeskkonna ära kasutamine – 37 Ühineda vallaga – 32 Raudtee kasutamine – 28 Kaasata Jõgevalt välja kasvanud inimesi – 22 Võimalus pakkuda ennast välja, arendada ettevõtlust – 19 Tartu lähedus – 18 Koostöö vallaga (turism) – 16 Areng kõigis suundades – 13 Identiteedist lähtuvad ühendavad ideed leida ja kasutada – 12 Innovaatilise tehnoloogia kasutamine tööstuses – 8 Jõe atraktiivseks tegemine – 6 Kaasaegse tehnoloogia rakendamine tööstuses – 6 Lahkunud tagasi meelitada – 5 Organiseerida üritusi Vooremaale – 2 Rajada muuseum – 2 Teha suvitusrajoon jõe äärde – 1 Jõgeva maakonna kadumine nii, et Jõgeva jääb äärelinnaks – 65 Ajude väljavool – 62 Tööjõu lahkumine – 43 Muutumine aguliks (hingeline seisund) – 39 Lõpuks jääb pensionäride linnaks – 26 Elukeskkond halveneb – 22 Raudtee kaob päris ära – 13 ___________________ 1 Jõgeva linna üldplaneering Tugevused Nõrkused 1. Jõgeva on maakonnakeskus. 2. Soodne geograafiline asukoht. 3. Jõgeva on piirkonna tõmbekeskus. 4. Võimalus saada head haridust. 5. Heal tasemel tehniline infrastruktuur (vesi, kanalisatsioonitorud, kaablid, puhastusseadmed, gaas). 6. Heal tasemel sotsiaalne infrastruktuur (haridus-, kultuuri-, sotsiaal- ja spordiobjektid) 7. Piisavalt hea kvaliteediga joogivett. 8. Olemas kompaktne kesklinn. 9. Elanikkonna koosseis on noor (25% vanuses 0–19. a). 10. Raudtee ja keskuse suunas orienteeritud teedevõrk. 11. Turvaline elukeskkond. 12. On võimalik leida elamispinda. 13. Strateegiliste arengudokumentide olemasolu (veemajandus-, energeetika-, üldplaneering) 14. Mitmekesine ja arenev ettevõtlus. 15. Tugevad spordi-ja kultuuritraditsioonid, mis põhinevad ettevõtlikel inimestel. 16. Suure potentsiaaliga Tartu linna lähedus. 1. Nõrk ajalooline taust. 2. Raudtee poolitab kesklinna ja sellega kaasnevad probleemid (raudtee ületamine, kauba laadimine, reostus, suurte veokite poolt teede lõhkumine, müra jne). 3. Nõrgalt väljaarenenud puhkealad. 4. Piirkonnas suur tööpuuduse tase. 5. Madal elatustase. 6. Väheatraktiivne investoritele. 7. Piirkonna omavalitsuste nõrk koostöö. 8. Linn on vabariigis vähese tuntusega. 9. Linnal puudub hea maine. 10. Bussijaama puudumine. 11. Puudub linna arengustrateegia. Võimalused Ohud 1. Täiendavad ressursid fondidest. 2. Ühinemine rõngasvallaga avardab arenguvõimalusi. 3. Koostöö edendamine piirkonna teiste omavalitsustega. 4. Positiivse maine kujundamine linnast. 5. Jõgevalt võrsunud tuntud inimeste kaasamine linna ettevõtmistesse. 6. Tartu linna potentsiaali ärakasutamine. 7. Siit piirkonnast valitud riigikogu liikmete aktiivsem kaasamine linna ees seisvate probleemide lahendamisse. 8. Väljastpoolt tulevad investeeringud. 1. Riigiasutuste lahkumine 2. Paljude erialade spetsialistide lahkumine Jõgevalt. 3. Puudub selge riigipoolne regionaalpoliitika. 4. Linnaeelarve tulubaasi vähenemine 5. Kuritegevuse kasv. 6. Kommunaalkulude kasv tingib sotsiaaltoetust vajavate inimeste arvu suurenemise. 7. Madal elatustase ja tsentraalkütte hinnatõus võib viia soojaettevõtte tegevuse lõpetamiseni. 8. Tervishoiupoliitika vähendab eriarstiabiteenuste kättesaadavust kohapeal ja see võib viia haigla sulgemiseni. ___________________ 2 Jõgeva linna arengukava 2. Linna eluvaldkondade SWOT 2.1. Linna juhtimine ja vahendid 2.1.1. Juhtimise struktuur SWOT Tugevused Nõrkused 1. Võime volikogu tasandil sõlmida poliitilisi kokkuleppeid 2. Pädev ametnikkond 3. Hästi toimivad hariduse- ja kultuuriasutused 4. Eelarve tulubaas kasvav 5. Lisaraha hankimise võime projektide kaudu 1. Linna praegune juhtimisstruktuur ei vasta tegelikele vajadustele 2. Asutus Jõgeva Linnavaraga seonduv 3. Allasutuste madal palgatase eeldab madala kvalifikatsiooniga tööjõudu 4. Vähene majandusanalüüs allasutuste majandustegevuse suhtes Võimalused Ohud 1. PR-töö parandamine 2. Koolitada jätkuvalt spetsialiste, et nad säilitaksid oma professionaalsuse 3. Koostada uus linnavalitsuse juhtimise struktuur 4. Koolitada ametnike, et nad suudaksid hankida lisaraha 5. Aktiivselt teiste kogemustest õppida 1. Riigil puudub regionaalpoliitika 2. Keskvõimu poliitika viib siit riigiasutused ja sellega vähendab meie tulubaasi 3. Info puudumine teeb raskeks täiendavate ressursside hankimise 4. Riik lisab meile täiendavaid kohustusi ilma vahendeid andmata 5. Lõhe riigipoolse hariduspoliitika (palgapoliitika, rahastamine) ja omavalitsuse võimaluste vahel 2.1.2. Infotehnoloogia SWOT Tugevused Nõrkused 1. Interneti kasutamise suurenemine 2. Soodne asukoht telekommunikatsiooni ja IT valdkonna jaoks 3. Linna geograafiline kompaktsus (väiksed vahemaad) 4. Avaliku Interneti-punkti olemasolu 5. Koolides olev infotehnoloogiline baas 6. Jõgevamaa Omavalitsuste IT Keskuse olemasolu 1. IT spetsialistide vähesus – puudulik tehniline ja kasutajate tugiteenus 2. Puudub IT valdkonna kavandamine ja juhtimine 3. Ettevõtete väike huvi IT arengu vastu 4. IT ja interneti võimaluste kasutamata jätmine – puudulik koolitussüsteem 5. Interneti ja AIPi kasutamise koormus suureneb 6. Madal elatustase Võimalused Ohud 1. Jõgeva linna munitsipaalasutuste ühendamine Teadus- ja Andmesidevõrguga 2. Interneti võimaluste kasutamine infovahetuseks (veebileht – reklaam/uudised, avalik teave) 3. Digitaalne asjaajamine, e-teenused 4. Siduda linna asutused ühtsesse infosüsteemi 5. Gümnaasiumi õpilaste rakendamine IT- alases tegevuses 6. WI-FI levialade loomine ja nende loomisele kaasa aitamine 1. Reaalsetel investeeringutel arengukavaga ei arvestata 2. Riiklike toetusprogrammide (Tiigrihüpe) tegevuse lõpetamine 3. IT kasutamise oskamatus (IT võimaluste kasutamata jätmine) 4. Prioriteetide suunamine IT asemel teistesse tegevustesse 5. Kasutajate vähene ligipääs internetile 6. Parasiittarkvara levik (viirused, «ussid», spy-ware) 2.1.3. Ajaleht, kohaturundus ja suhtekorraldus SWOT Tugevused Nõrkused 1. Linnalehe regulaarne ilmumine 2. Noor ja aktiivne elanikkond (liidrid) 3. Logistiline sõlmpunkt (raudtee, maanteed) 4. Linna initsiatiiv (PR) teema arendamiseks 5. Tugevad üritused (traditsioonilised kultuuriüritused) 6. Toimiv interneti veebileht 7. Meediakanalite olemasolu (lehed) 1. Mainekujunduse kontseptsiooni puudumine 2. Vähe aktiivseid inimesi (liidreid) 3. Linna maine on madal 4. Arvamusliidrid ei kasuta võimalust avaldada oma arvamust meedias 5. Suhtekorraldusspetsialisti puudumine 6. Organisatsioonikultuur on madal 7. Linnal puudub omapära Võimalused Ohud 1. Mainekujunduse strateegia väljatöötamine 2. Heal tasemel ja toimivate ürituste muutmine laiapõhjalisemaks 3. PR-kontseptsiooni väljatöötamine 4. Interneti veebilehe edasiarendamine 5. Ressursside täiendav hankimine projektidest 6. Aktiivsem meediaga suhtlemine ja koostöö 7. Logistiliselt hea asukoha ja konverentsiruumide parem ärakasutamine (meelitada siia seminare) 1. Haldusreformist tulenevad negatiivsed muudatused 2. Linna elanikkonna poolt propageeritav negatiivne imago 3. Riigi eelarvepoliitikast tulenevalt võib oodata ressursside vähenemist (tulubaas) 4. Riigi keskorganite poolt tehtavad negatiivsed otsused (poliitilised, mis viivad siit riigiasutusi) 5. Jätkuv meedia poolt propageeritav negatiivne imago 6. Ühistranspordi kõrged piletihinnad (rongi-ja bussipiletid) ja hõre liiklussagedus 7. Sotsiaaltoetustest elavate kodanike suur arv 2.2. Ettevõtlus ja tööhõive 2.2.1. Tööhõive struktuur 2.2.2. Ettevõtlus SWOT Tugevused Nõrkused 1. Maakonnakeskus kui lähipiirkonna tõmbekeskus 2. Infrastruktuuri (gaas, vesi, kanalisatsioon, elekter, kaugküte, side jne) olemasolu 3. Raudtee olemasolu 4. Olemas kehtiv üldplaneering 5. Odav maa ja rendipinnad 6. Turvaline keskkond 7. Konkurentsivõimelised ettevõtjad 8. Ettevõtjate tunnustamise traditsioon loodud 9. Ettevõtjate ühendus olemas 10. Koostöö maakondliku ettevõtlus- ja arenduskeskusega 11. Kesk-Eesti Messi toimimine 12. Infopunkti olemasolu 1. Kvalifitseeritud tööjõu puudus 2. Linna halb maine 3. Raudtee jagab linna kaheks 4. Investorile sobiva vaba tootmismaa vähesus 5. Rongide sõidugraafik Jõgeva–Tartu liinil ei rahulda 6. Linn ei ole atraktiivne turistile 7. Ettevõtjaid ei kaasata välisvisiitidele 8. Infopunkti halb asukoht 9. Info investeerimisvõimaluste kohta puudulik 10. Parkimiskohtade vähesus 11. Tänavate ja infrastruktuuriobjektide halb seisukord teatud piirkondades, puudulik tänavavalgustus 12. Nõrk ostujõud 13. Linn ei toeta ettevõtjate koolitust 14. Vähe innovaatilisi ettevõtteid 15. Tugeva ettevõtjate ühenduse puudumine 16. Ettevõtjate ühenduse kaasamine linna probleemide lahendamisele juhuslik 17. Madal palgatase Võimalused Ohud 1. EL struktuurifondide ja teiste ettevõtluse tugistruktuuride meetmete kasutamine 2. Põllumajanduspiirkonnad hakkavad saama suuremat toetust – suureneb ümbruskonna elanike ostujõud 3. Uute atraktiivsete asutuste (nt kõrgkooli filiaal) toomine Jõgevale (lisandub teenuse tarbijaid) 4. Koostöö maakondliku arenduskeskusega ja piirkonna ettevõtjatega 5. Ühinemine Jõgeva vallaga 6. Koostöö ümbruskonna valdadega (nt Toominga tn läbimurde teostamine koostöös Jõgeva vallaga) 7. Interneti võimalused info kogumisel ja edastamisel (info linna veebilehele) 8. Kesk-Eesti Messi sidumine teiste maakonna (ja linna) ettevõtlusalaste üritustega 9. Tootmispargi loomiseks uurimuse läbiviimine 10. Ettevõtjate toetamine ja tunnustamine 11. Raudtee ülekäigu lahendamine 1. Haldusreform – maakonnakeskuse kadumine 2. Kvalifitseeritud tööjõu lahkumine 3. Maksujõulise elanikkonna väljavool (Jõgeva muutumine pensionäride linnaks) 4. Seadustest tulenev liigne bürokraatia 5. Infrastruktuuriobjektide avariid ja seisukorra halvenemine 6. Toorme puudus (puidutööstuses) 7. Konkurentsi tihenemine 2.2.3. Turism SWOT Tugevused Nõrkused 1. Jõgeva linn kui maakonnakeskus (piirkonna kaubandus- ja teeninduskeskus) 2. Jõgeva Spordikeskus «Virtus» – majutus- ja sporditeenuse kasutamise võimalused 3. Väljakujunenud kultuuritraditsioonid (Betti Alveri ja Alo Mattiiseni päevad jne) 4. Turvaline keskkond 5. Ettevõtlikud inimesed, ettevõtjad, kolmas sektor 6. Jõgeva linna asukoht 7. Betti Alveri sünnimaja – ajalooline kultuuriobjekt 8. Üle-eestilise tuntusega spordi- ja kultuurikollektiivid (kooliteater, saalihokimängijad jne) 9. Hea transpordiühendus – raudtee, bussid 10. Renoveeritud kultuurikeskus 11. I-punkti olemasolu (väljaarendamisel) 1. Idee puudumine, millega meelitada turisti 2. Puudub toetav linnakeskkond (ajaloolised vaatamisväärsused, muuseumid jne) 3. Puudub toetav looduskeskkond (puhkealad) 4. Omapära puudumine 5. Nõrk koostöö teenusepakkujate vahel (nii linnas kui ümbruskonnas). Puudub turismialane koordineerimine 6. Linna mainekujundusega ei ole süsteemselt ja järjepidevalt tegeldud 7. Viidamajandus puudulik, puudub turistile suunatud atraktiivne reklaam väljaspool linna põhimagistraalide ääres 8. Linna tutvustavad trükised puuduvad 9. Jõgeva Spordikeskuse «Virtus» võimalused ei ole välja arendatud 10. Puudub oma suveniir, meened 11. Heakord nõrk, atraktiivsus puudub, tänavavalgustus jätab soovida 12. Kogemuste puudumine 13. Linna sümboolika ei tööta 14. Vähe massiüritusi, olemasolevad traditsioonilised kultuuriüritused ainult kitsale ringile 15. Puudub suurteks vabaõhuüritusteks soodne koht 16. I-punkti halb asukoht, võimalusi ei ole maksimaalselt kasutatud 17. Info edastamiseks interneti võimalusi vähe kasutatud. 18. Puudub hotell ja atraktiivne meelelahutuskeskus (jäähall, golf jne) Võimalused Ohud 1. Ümbruskonna potentsiaali ärakasutamine (maakonda saabuvate turistide Jõgevale meelitamine) 2. EL struktuurifondidest ning teistest tugistruktuuridest toetuste taotlemine 3. Koostöö teiste piirkondade turismiteenuste pakkujatega 4. Uued turismitrendid 5. Infotehnoloogia areng (internet) 6. Piibe maantee väljaehitamine 7. Isiku- ja olmeteenuste madal hinnatase (välisturistile) 1. Haldusreform – maakonnakeskuse kadumine 2. Noored ja ettevõtlikud inimesed lahkuvad 3. Konkurentsi tihenemine (turist ei tule Jõgevale, kui mujal on teenus parem) 4. Olemasoleva väärtusliku miljöö/objektide lagunemine 2.2.4. Elamumajandus SWOT Tugevused Nõrkused 1. Eramukinnistutel võimalus tasuta liituda ühisvee- ja -kanalisatsioonivõrguga 2. Värvipasside väljastamine – aitab kaasa elamute välisilme korrastamisel 3. Korterid on erastatud, korteriomandi seadmine lõpukorral 4. Heakorrakonkursside läbiviimise traditsioon (tublide majaomanike tunnustamine) 5. Linnas elamispinda piisavalt 6. Kõigil korterelamutel haldajad olemas 7. Linnapoolne rahaline abi korteriühistu asutamiskulude kompenseerimiseks 8. AS Jõgeva Elamu nõustab tasuta korteriühistuid 9. Võimalus minna üle lokaalküttele 10. Elamumaa madal hinnatase 11. Olemas kehtiv üldplaneering 1. Peremehetunde puudumine 2. Vähe korteriühistuid 3. Elamukvartalisisesed teed halvas seisukorras 4. Eramajade piirkonnas mustkattega (tolmuvabade) tänavate puudumine 5. Vähe propageeritakse edukalt tegutsevate korteriühistute kogemusi, ei ole kohapealse koolituse ja juriidilise nõustamise võimalust 6. Ei ole kohapeal elamute haldamise alase koolituse ja juriidilise nõustamise saamise võimalust. 7. Korterelamute esised parkimisplatsid väikesed – autod pargivad haljasalale või majade ette tänavale, takistades operatiivautode liiklust 8. Omavoliline ehitustegevus, sh korterelamute rõdude omavoliline kinniehitamine 9. Heakorratööde kvaliteet jätab soovida, madal töökultuur 10. Suur kommunaalkulude võlgnike arv 11. Tänavatelt voolab sademevesi kinnistutele 12. Korteriühistute loomisel takistuseks liidri puudumine 13. Häirib raudteelt kostev müra Võimalused Ohud 1. Riigipoolsed tugimeetmed elamumajandusele 2. Elanike kaasamine (heakorratalgud, mitmesugused muud aktsioonid) 3. Kolmanda sektoriga koostöö (Eesti Korteriühistute Liit) 1. Elamufond vananeb 2. Lokaalküttele üleminek tõstab kaugkütte soojahinda 3. Toimetulekuraskustega inimeste koondumine Jõgevale 4. Kommunaalkulude tõus 5. Elanike ostuvõime langus 6. Elanike lahkumisega jäävad korterid tühjaks 2.3. Keskkond ja tehniline infrastruktuur 2.3.1. Linnaplaneering SWOT Tugevused Nõrkused 1. Üldplaneeringu olemasolu – 26 2. Vaba ja odava maa olemasolu – 26 3. Perspektiivsed tootmismaad on võimalik varustada kommunikatsioonidega – 21 4. Üldplaneeringut ei peeta dogmaks – 17 1. Tehnilise infrastruktuuri kompleksse kava puudumine – 20 2. Planeeringuteks ei jätku raha – 17 3. Vähe suuremaid maa-alasid käsitlevaid planeeringuid – 12 4. Individuaalelamute rajooni detailplaneeringu puudumine – 11 5. Ei osata eraldada olulist ebaolulisest – 10 6. Roheliste koridoride puudumine – 6 7. On vähe linnale kuuluvaid maid – 5 8. Looduslike tingimuste vähene ärakasutamine – 5 9. Tootmismaade detailplaneeringute puudumine – 3 Võimalused Ohud 1. Pikaajalise arengustrateegia väljatöötamine kindlustamine – 30 2. Detailplaneeringute ja projektide tellimine ja nende abil raha taotlemine – 27 3. Pedja jõe potentsiaali ärakasutamine – 15 4. Luua parem ülevaade vabadest maadest – 7 5. Linnakodanike ja koostööpartnerite kaasamine – 7 1. Eesti Raudtee vähene koostöötahe – 33 2. Kunagi kehtestatud planeeringu ületähtsustamine – 30 2.3.2. Jäätmekäitlus SWOT Tugevused Nõrkused 1. Olemas ohtlike jäätmete kogumispunkt – 26 2. Vanad prügilad on suletud – 25 3. Torma prügila olemasolu – 24 4. Jäätmete kogumise aktsioonid – 19 5. Keskkonnateadlikkuse järkjärguline kasv – 6 1. Puudub jäätmesorteerimisjaam – 31 2. Puudub jäätmekava – 22 3. Torma prügila asub linnast kaugel – 12 4. Väike eelarve – 11 5. Prügikonteinerite tehniline seisund halb – 4 6. Linnavalitsusel puudub jäätmekäitluse spetsialist – 4 7. Prügikonteinerite vähesus – 3 8. Prügikonteinerite tühjendamise sagedus väike – 3 Võimalused Ohud 1. Jäätmejaama väljaehitamine – 33 2. Muda ja orgaaniliste jäätmete komposteerimisvõimaluse loomine – 19 3. Kontrolli tõhustamine jäätmekäitluse üle – 14 4. Elanikkonna teadlikkuse tõstmine – 9 5. Jäätmete kogumise stimuleerimine – 8 6. Teha jäätmejaama ehitamisel koostööd vallaga – 6 7. Jätkata aktsioone (vanapaberi ja kasutatud akude kogumine, prügipäevad) – 6 8. Prügikastide arvu suurendamine – 3 9. Jäätmemaksu kehtestamine – 2 10. Teiste piirkondade kogemuste tundmaõppimine – 0 1. Reoveepuhasti mudaväljak täitub järgmiseks aastaks – 25 2. Iseeneslikult tekkivad prügi mahapaneku kohad – 19 3. Keskkonna reostamine – 14 4. Keskkonnateadlikkuse madal tase – 13 5. Erasektori jäätmete kogumine puudulik – 12 6. Raudtee ümbruse reostus – 8 7. Keskkonnaobjektide haldamine on kallis – 7 8. Kassid, linnud, rotid võivad levitada haigusi – 3 2.3.3. Haljastus ja heakord SWOT Tugevused Nõrkused 1. Puudub reostav suurtööstus – 36 2. Piiri ja Kesklinna parkide projektide olemasolu – 30 3. Suhteliselt hea välisvalgustus – 25 4. Heakorrakonkursside toimumine – 19 1. Puudub ühtne haljastuse nägemus – 29 2. Eelarveliste vahendite vähesus – 22 3. Puudub puude istutamise kava – 18 4. Raudteemaa on halvasti korrastatud – 12 5. Elanikkonna teadlikkuse madal tase – 10 6. Varesed reostavad haljasalasid ja tekitavad lärmi – 5 7. Sadeveed uputavad haljasalasid – 4 8. Kõnniteede ja tänavakatete halb seisukord – 4 9. Puuduvad tervisespordirajatised – 3 10. Osa piirkondade hoonete suur tihedus – 2 11. Kohati puid liiga palju – 1 12. Ei menetleta vastavaid väärtegusid – 0 13. Õhuliinide olemasolu – 0 Võimalused Ohud 1. Looduslike haljasalade(lepikute) korrastamine – 22 2. Püsilillede ja õitsvate põõsaste kasutamine – 20 3. Tänavavalgustuse rekonstrueerimine ja laiendamine – 17 4. Pedja jõe esiletoomine – 16 5. Roheliste koridoride rajamine – 13 6. Partnerite kaasamine – 10 7. Võtta konkursiga tööle asjatundlikum keskkonnaspetsialist ja aednik – 8 8. Mänguväljakute rajamine – 2 9. Haljastusprojektide rakendamine – 1 10. Palliplatside korrastamine – 1 1. Vandalism – 35 2. Valla ja teiste ametkondade korrastamata maad – 27 3. Amortiseerunud õhuliinid – 26 4. Haljasalade hooldajad kahjustavad haljasala – 4 5. Jäätmeseaduse nõudeid ei täideta – 3 6. Hoonete ja tootmisbaaside amortiseerumine (nahavabrik) – 2 7. Haljasalade komponentide juurdeloomisel pole arvestatud maastikuarhitektuuri põhinõuetega – 2 8. Kasutatakse väljaõpetamata haljasalade hooldajaid – 1 9. Niidumuru kasutatakse vähe – 0 10. Raiutakse eksperdi poolt kõrgelt hinnatud puid – 0 11. Hävitatakse looduskaitsealuseid ja dekoratiivseid liike haljasaladelt – 0 12. Istepinke ja prügikaste on linnas vähe – 0 13. Trimmerite kasutamisel ei kasutata taimekaitse abivahendeid – 0 2.3.4. Välisilme, linnakujundus SWOT Tugevused Nõrkused 1. Viitade ja tänavasiltide olemasolu – 36 2. Piiri ja Kesklinna parkide projektide olemasolu – 26 3. Haridus- ja kultuuriasutuste olukord – 22 4. Vähe omanikuta ja heakorrastamata maid – 14 5. Värvipasside abi majade välisilme korrastamisel – 14 1. Puudub bussijaam – 18 2. Lagunenud teed ja tänavad – 17 3. Puudub ühtne linnakujunduslik nägemus – 15 4. Puudub WC – 11 5. Linnavalitsuse hoone kehvas seisukorras – 6 6. Raha vähesus – 6 7. Vaatamisväärsuste vähesus – 4 8. Hooldamata ehitised – 4 9. Omavolilised ehitised – 3 10. Korrastamata jäätmaad – 3 11. Aiamaad ja omavolilised kasvuhooned – 2 12. Vaatamisväärsuste kehv olukord – 2 13. Omavolilised rõdude kinniehitamised - 2 14. Äärekivide puudumine haljasalade ja teede vahel – 0 Võimalused Ohud 1. Parkide korrastamine (Kesk, Piiri jne) – 23 2. Rahastamisprojekti koostamine Piiri pargi projekti alusel – 18 3. Pedja jõe potentsiaali kasutamine – 16 4. Rahastamisprojekti koostamine Kesklinna pargi projekti alusel – 15 5. Vaatamisväärsuste teadvustamine – 10 6. Hoonete ja maade omanike kaasamine – 10 7. Atraktiivsete vaatamisväärsuste tekitamine – 8 8. Tänavate ja kõnniteede rekonstrueerimine – 6 9. Linna ja linna sissesõidu haljasalade lilled – 4 1. Korrastamata vallamaad piirnevad linnaga – 32 2. Raudtee ja teiste ametkondade korrastamata maad – 30 3. Mittetööstusrajoonid koormatakse üle rasketranspordiga – 19 4. Jääda märkamatuks – 18 5. Suur vareste populatsioon – 7 2.3.5. Veevarustus ja kanalisatsioon SWOT Tugevused Nõrkused 1. Reoveepuhasti olemasolu – 33 2. VK-süsteemide ulatuslik uuendamine – 29 3. ÜVK arengukava olemasolu – 26 4. Süsteemide suhteliselt hea väljaarendatus – 9 5. Arengupotentsiaal olemas – 3 6. Keskkonnasõbralikkus – 0 1. Trassid vanad – 26 2. Mudakomposteerimisväljak puudub – 22 3. Sademevee kanalisatsiooni ebapiisav väljaarendamine – 21 4. Puudub ülevaade kõigi torustike paiknemisest – 14 5. Veemajandusettevõtte nõrk tootmisbaas – 6 6. Linnavalitsuses puudub vee ja kanalisatsiooni spetsialist – 4 7. Linna veehaarete sanitaartsoonid puudulikud – 4 8. Reoveekogumise alad määramata – 3 Võimalused Ohud 1. Soodustada vett tarbiva ja heitvett tootva ettevõtte rajamist – 10 2. Majanduslikult toetada ind. sektori puur- ja septikkaevude sulgemist – 10 3. ÜVK arengukava põhjal trasside edasine renoveerimine – 35 4. Reoveepuhasti teeninduspiirkonna laiendamine kaasates valla asulaid – 22 5. Osalemine keskkonnaprojektides – 23 6. Reservjõujaama kasutamine katkestuste puhuks – 1 1. Vanadest trassidest tulenevad katkestused – 20 2. Reoveepuhasti alakoormus – 18 3. Vähene tarbimine – 15 4. Tamponeerimata vanad puurkaevud – 15 5. Elanikkonna maksejõuetus – 14 6. Põhjavee reostumine – 14 7. Energia tänava piirkonna torustike halb olukord – 3 8. Individuaalsektori septikkaevud – 1 9. Individuaalsektori puurkaevud – 0 10. Elektrikatkestused – 0 2.3.6. Soojavarustus SWOT Tugevused Nõrkused 1. Uued seadmed katlamajas kütuse valiku võimalusega – 36 2. Kaugküttesüsteemi ohutus – 21 3. Kaugküttesüsteemi stabiilsus ja mugavus – 19 4. Kaugküte on keskkonnasõbralik – 15 5. Hästi toimiv võrk – 13 6. Potentsiaal piisav – 6 1. Soojatrassid on vanad – 42 2. Puudub aastaringne sooja vee saamise võimalus – 34 3. Puudub hoonete kütmise võimalus kevadel, suvel ja sügisel külmade ilmadega – 5 4. Koostootejaama puudumine – 3 Võimalused Ohud 1. Võimalus valida lokaal- või kaugkütte vahel – 38 2. Koostootejaama ehitamine – 29 3. Kaugküttepiirkonna taaskehtestamine – 23 4. Uuendada soojatorustik – 8 1. Elanikkonna võlgnevused soojatootjale – 36 2. Klientide lahkumisest tulenev hinnatõus – 35 3. Soojatootja lõpetab tegevuse 4. Keskkonna reostamise suurenemine lokaalkütte puhul – 25 5. Vanad torustikud: soojakadu, avariid – 5 2.3.7. Teed ja tänavad SWOT Tugevused Nõrkused 1. Üldplaneeringu olemasolu – 40 2. Piibe maantee kui suvetee – 27 3. Aia tänava rekonstrueerimine koos parklatega – 23 4. Regulaarlinn – 16 5. Riigi omandis olev maaressurss tänavate ühendamiseks ja pikendamiseks – 14 1. Rahaliste vahendite vähesus – 23 2. Tehniliste infrastruktuuri objektide rajamise kompleksse kava puudumine – 20 3. Sõiduteede katted halvas seisukorras – 20 4. Kõnniteede halb olukord ja kohatine puudumine – 17 5. Raudtee poolitab linna – 10 6. Parkimiskohtade vähesus kesklinnas – 7 7. Jalgrattateede puudumine – 5 8. Teealuste vanade trasside halb olukord – 0 Võimalused Ohud 1. Rahastamisprojektide koostamine – 21 2. Kruuskattega tänavate tolmuvabaks muutmine – 19 3. Kõnniteede korrastamine – 17 4. Toominga tänava läbimurre – 15 5. Raudteetunneli rajamine – 14 6. Asfaltkattega teede hooldamine – 12 7. Partnerite kaasamine – 6 8. Piibe maanteelt inimeste linna suunamine – 4 9. Äärekivide paigaldamine – 4 10. Piiri tänava ühendamine Toominga tänavaga – 4 11. Jalgrattateede rajamine – 3 12. Estakaadi tänava läbimurre – 3 13. Rohu tänava läbimurre – 0 14. Ravila tänava läbimurre – 0 15. Kasutada selliseid teedelt pühkmete koristamise masinaid ja tehnoloogiaid, mis ei paiskaks õhku tolmu – 0 16. Liikluskorraldusvahendite lisamine ja uuendamine – 0 1. Raudtee eraldab linnaosad – 41 2. Liiklusintensiivsuse kasv – 25 3. Mittetööstusrajoonid koormatakse üle rasketranspordiga – 20 4. Teekatete pidev vähene hooldus teeb kalliks taastusremondi – 5 5. Vanade teealuste kommunikatsioonide avariitöödel lõhutakse uus teekate – 4 6. Puudub pikaajaline riiklikul tasandil toimiv planeerimine tänavate all asuvate trasside ning teede-tänavate rekonstrueerimise kohta – 4 7. Teedele raputatud kloriidid ja hooldusega ülespaisatud tolm rikuvad keskkonda (põhjavesi, välisõhk, haljastus, inimeste tervis) – 3 8. Vähemkaitstud liiklejatele oht kergliiklusteede puudumisel – 1 2.3.8. Side, internet SWOT Tugevused Nõrkused 1. Koolide arvutibaas hea – 22 2. Süsteemid toimivad – 15 3. Internetipunkti olemasolu – 15 4. Jõgeval mitu IT firmat – 13 5. Piisav reserv – 10 6. Lai võrk – 8 7. Elanikkonna huvi tõus interneti vastu – 7 1. Elektrivarustuse häired mõjutavad teenuse kvaliteeti – 35 2. Telefoniautomaatide vähesus – 22 3. Pangaautomaatide vähesus – 21 Võimalused Ohud 1. WI-FI leviala suurendamine – 27 2. Netipunkte võiks olla rohkem – 25 3. Õppimisvõimaluste suurendamine – 20 4. Püsiühenduste hinna alandamine – 7 5. Tugijaamade võrgu tihendamine – 4 1. Riist- ja tarkvara vananemine – 31 2. Kaevetööde käigus kaablite vigastamine – 29 informatsiooni üleküllus – 17 3. Vanemaealiste inimeste kartus kasutamisel – 13 2.3.9. Elektrivarustus SWOT Tugevused Nõrkused 1. Käivitatud elektrisüsteemide rekonstrueerimine – 37 2. Olemas kaasaegne tehn. park – 27 3. On piisavalt reservi – 23 4. Töötajate kvalifikatsioon piisav – 13 1. Vanad süsteemid – 22 2. Avariid ja katkestused – 18 3. Avariide puhul info liikumine puudulik – 17 4. Kaugjuhtimine – 15 5. Vanade võrkude teostusjoonised ebatäpsed – 9 6. Tööde teostamine ebaoperatiivne – 6 7. Lüngad seadusandluses – 5 8. Linnavalitsus ei oma ülevaadet linna poolt tarvitatavast elektrienergiast – 4 9. Elektripostid ja õhuliinid takistavad liiklust ja lumekoristust kõnniteedel ning puiesteedel puude kasvamist – 4 Võimalused Ohud 1. Süsteemide uuendamine – 34 2. OV ja Eesti Energia koostöö parandamine – 29 3. Teostusjooniste korrektseks tegemine – 20 4. Parandada ehitaja ja võrgu valdaja koostööd – 17 1. Süsteemid vananenud – 28 2. Reservtoite osaline puudumine – 27 3. Kvaliteet kõikuv – 23 4. Olemasolevate kaablite puudulikud teostusjoonised – 15 5. Liinide omandiküsimus kohati ebaselge – 13 2.3.10. Gaasivarustus SWOT Tugevused Nõrkused 1. Hea gaasitrasside võrk – 31 2. Keskkonnasõbralikkus – 22 3. Peatrassi lähedus – 15 4. Süsteemid uued – 13 5. Olemas piisav reserv – 12 6. Stabiilne teenuse hind – 4 7. Suurtarbijale hind kokkuleppel – 3 1. Importkütus – 31 2. Küttepiirkond määramata – 30 3. Potentsiaal kasutamata – 27 Võimalused Ohud 1. Piisavalt võimsust tarbijate täiendavaks liitumiseks – 37 2. Võrkude arendamine – 32 3. Odavus – 5 1. Suure naabri poolt gaasikraani kinnikeeramine – 33 2. Edasiarendamine võtab soojatootjalt tarbijad – 23 3. Eesti Gaasi investeerimispoliitika muutumine – 23 4. Plahvatuse võimalikkus – 21 2.3.11. Ühistransport SWOT Tugevused Nõrkused 1. Bussijaama jaoks maa eraldatud – 26 2. Rongi- ja bussiliiklus toimib – 25 3. Bussijaama projekt valmimas – 25 4. Linnal bussiliinide jaoks hea asukoht – 18 5. Bussifirmade vaheline konkurents – 6 1. Bussijaama puudumine – 26 2. Eesti Raudtee hoolimatu suhtumine reisijateveosse – 23 3. Rongide ajagraafik halb – 22 4. Sõiduinfo kehv – 16 Võimalused Ohud 1. Tagada raudtee ülekäik – 33 2. Tartuga ühenduse parandamine – 17 3. Kiirusepiirang raudteel müra vähendamiseks – 16 4. Transiittransport läbib linna peatuseta – 11 5. Sõidugraafikute kättesaadavus ja selgus – 4 6. Tunnel jalakäijatele ja ülesõit autodele – 4 7. Bussijaama korrashoiu ja sõiduplaanide olemasolu eest vastutaja määramine – 3 8. Bensiinijaamad linnast välja – 3 9. Raudteejaama kõrvalteede pikendamine Tartu suunas sedavõrd kaugele, et seisvad ohtlike veostega rongid ei peatuks kesklinnas – 2 10. Süvistada raudtee linnapiirkonnas – 2 11. Suurendada järjekindlalt tolmuvabade teede hulka –- 2 12. Tallinnaga ühenduse parandamine – 1 13. Toominga tn maantee rajamine – 0 14. Kesklinn kergliikluse tsooniks – 0 1. Raudtee ülesõidu puudumine – 32 2. Raudtee läbib linna – 23 3. Keskkonnareostuse oht – 19 4. Rongid põhjustavad müra – 15 5. Kütuseaktsiisi kallinemine – 5 6. Viaduktil toimub avarii – 3 7. Piletihinna kallinemine – 3 2.4. Haridus 2.4.1. Alusharidus, lasteaiad SWOT Tugevused Nõrkused 1. Lasteaedade asukohad on elanikele lähedal. 2. Pikaajalise töökogemusega kvalifitseeritud töötajate kaader 3. Lasteaedade omanäolisus, traditsioonid. 4. Hea ettevalmistustase kooliks. 1. Pedagoogide ja muu personali madal palgatase 2. Keskkond ei vasta tervisekaitse- ja tuleohutusnõuetele. 3. Logopeedilist abi ei suudeta tagada kõigile abivajajatele 4. Vananenud inventar, tehniliste vahendite puudus. Võimalused Ohud 1. Palgamäärade sidumine üldhariduskoolide palgamääradega 2. Töötutele vanematele lasteaiakoha osaline kompenseerimine 3. Logopeediteenuse suurem osutamine 4. Koduste laste vajadustega arvestamine 1. Kahe lasteaia liitmine 2. Pedagoogilise personali lahkumine 3. Paljud töötute vanemate lapsed jäävad lasteaiast välja. 4. Noorte perede lahkumine 2.4.2. Üldharidus, üldhariduskoolid SWOT Tugevused Nõrkused 1. Kahe gümnaasiumi olemasolu 2. Hea mainega üldhariduse pakkumine 3. Tugev pedagoogide kaader 4. Korras koolihooned 1. Koolidel on ruumipuudus 2. Mittejärjekindel, ebastabiilne linna hariduspoliitika 3. IT juhi puudus 4. Kooliinventari ja õppevahendite halb seisukord Võimalused Ohud 1. Avaliku arvamuse sihikindel kujundamine, koolide reklaamimine 2. Üha suurema hulga teiste omavalitsuste õpilaste soov õppida meie koolides 3. Õpilaste võrdsem jaotumine kahe kooli vahel. 4. Investeeringute saamine 21. sajandi kooli programmist, EL-i fondidest. 1. Võimekate õpilaste lahkumine 2. Senise koolivõrgu ebaotstarbekas muutmine 3. Riiklike investeeringute vähenemine koolihoonete renoveerimiseks 4. Elanikkonna marginaliseerumine 2.4.3. Kutseharidus SWOT Tugevused Nõrkused 1. Jõgevamaa Nõustamiskeskuse olemasolu koolide vahetus läheduses 2. Regulaarselt toimunud 9. ja 12. klasside õpilaste kutsenõustamine 1. Kutsenõustajaid on vähe, kutsesuunitlejaid peaaegu üldse mitte. 2. Kutseõppe madal maine, vähene populaarsus. 3. Õpilaste vähesed teadmised tööturust ja kutseõppevõimalustest 4. Kutseõppebaasi puudumine kohalike ettevõtete juures. Võimalused Ohud 1. Kutsesuunitluse õpetuse sisseviimine koolide õppekavasse. 2. Koostöö ettevõtjate ja Tööhõiveametiga. 3. Kutseõppeklasside sisustamine koolides. 4. Euroopa Liidu projektidest rahaliste vahendite hankimine. 2.4.4. Noorsootöö SWOT Tugevused Nõrkused 1. Palju noori – 1. 2. Liidrite ja tugevate ringijuhtide olemasolu – 2. 3. Avatud noortekeskuses tasuta tegevuste võimalus – 4. 4. Mitte-eestlastest lapsed kaasatud ANK-i tegevusse – 5. 5. Huvialakoolide, kultuurikeskuse ja spordikeskuse olemasolu – 3. 1. Liidrite koormatus ja vähene motiveeritus – 3. 2. Vähene ringijuhtide ametikohtade arv koolides 3. Vähe tegutsemisvõimalusi poistele – 4. 4. Inimeste passiivsus ja suletus – 5. 5. Vähe alternatiivset vaba aja sisustamise võimalust – 2. 6. Vähe professionaalseid juhte 7. Noorte ja noorsootöö vähene väärtustamine – 1. 8. Noorte oma maja puudumine Võimalused Ohud 1. ANK-i edasiarendamine – 1. 2. Jõgeva Gümnaasiumis täiendava huvijuhi ametikoha loomine 3. Noorsootöö tegijate regulaarne kokkusaamine – 3. 4. Noorsootöö koordinaatori ametikoha loomine – 2. 5. Täiendavate ringijuhtide ametikohtade loomine koolide juurde – 5. 6. Projektide raha saamine – 4. 7. Mitteformaalse hariduse võimaldamine noortele (projektijuhtimise koolitus nt) 1. Liigne politiseerumine nii riigi kui kohalikul tasandil – 3. 2. Kiire suundade, prioriteetide muutmine – 2. 3. Kaob liider, kaob ka tegevus – 1. 4. Elanikkonna ja ressursi vähenemine – 4. 2.4.5. Täiskasvanute haridus SWOT Tugevused Nõrkused 1. Täiskasvanute tasemehariduse omandamise võimalus 2. Kasvab tasemehariduses õppida soovivate inimeste arv 3. On täienduskoolituse võimalused (KEA, Tammel, Tööhõiveamet, Ettevõtluskeskus) 1. Täiskasvanute Keskkoolis ametiõppe võimaluste puudumine 2. Täienduskoolituse erialade piiratud valik 3. Puudub oskus ja aeg projektidest lisaraha taotleda 4. Info puudumine erinevatest õppimisvõimalustest Võimalused Ohud 1. Projektide kirjutamine 2. Linnavalitsuses projektidega tegeleva inimese töölevõtmine 3. Koostöö ettevõtja, koolitaja, ettevõtluskeskuse ja linna vahel. 4. Ametiõppevõimaluste pakkumine Täiskasvanute Keskkoolis. 1. Tartu lähedus, võimalik maine langus 2. Jõgeva kui hariduse tõmbekeskuse rolli kaotamine 3. Haldusreformi võimalik negatiivne tulemus Jõgevale 4. Elus pettunud inimeste hulga suurenemine 2.4.6. Huviharidus SWOT Tugevused Nõrkused 1. Õpihimulised õpilased ja professionaalsed õpetajad 2. Õppeotstarbelise inventari ja ruumide olemasolu 3. Õpilaste individuaalsusega arvestamine ja eneseväljendusvõimaluste pakkumine 4. Linna kultuuripildis osalemise kaudu ilmestame linna mainekujundust 5. Huvikoolide tunnustatud tase vabariigis 1. Omavalitsuste nõrk koostöö ja selge nägemuse puudumine 2. Rahaliste vahendite nappus ja lapsevanemate madal maksujõulisus 3. Huvialakoolide õpetajate palkade konkurentsivõimetus 4. Haridusasutuste vähene koostöö Võimalused Ohud 1. Stabiilse rahastamissüsteemi väljatöötamine 2. Koostöösüsteemi väljatöötamine teiste omavalitsustega 3. Õpilaste individuaalsusest lähtuva õpikeskkonna arendamine, mitmekesiste eneseväljendusvõimaluste tagamine 4. Linn määratleb oma konkreetsed soovid huvikoolide osalemisel linna kultuurielus, linna mainekujunduses osalemine 1. Omavalitsuste rahaliste võimaluste nappusest tingitud huvihariduse alafinantseerimine, õppeotstarbelise inventari vananemine 2. Ebastabiilne rahastamine ja sellest tingitud õpetajate palgavahede süvenemine, professionaalsete õpetajate lahkumine 3. Valikuvõimaluste vähenemine ja võimekate laste kõrvalejäämine 4. Traditsioonide ja järjepidevuse kadumine 2.5. Kultuur ja sport 2.5.1. Linna hallatavad kultuuriasutused SWOT Tugevused Nõrkused 1. Hooned (kultuurikeskus 4+; raamatukogu 4-) 2. Tubli kaader 3. Sisustus, vahendid tööks 4. Külastatavus 5. Teenuse pakkumine kogu elanikkonnale 6. Tegevus laiem kui linna piirid 7. Professionaalse kultuuri kättesaadavus 8. Vabatahtlike eestvedajate olemasolu 9. Teenus «Vaata maailma» internetipunktis 10. Piletilevipunkt 11. Näitusepinnad 12. Vabaõhulava 13. Kultuurikeskus peaaegu pidevalt avatud 14. Konverentside võimalus, internetiühendus 15. Avatud internetipunkt ja infopunkt raamatukogus 1. Raamatukogu remont 2. Inventari puudus 3. Rahastamine 4. Välilava ja pargi kujundus 5. Infopunkt ebasobivas kohas 6. Raamatukogul tekkinud liigsed lisafunktsioonid 7. Konverentsitehnika 8. Linna ajalooline taust 9. Kontakt asutustega 10. Ebaterve konkurents 11. Tunnustuse vähesus Võimalused Ohud 1. Olla Vooremaa pealinn 2. Koostöö 3. Traditsioonid 4. Rahastamine fondide kaudu 5. Koostöö sõpruslinnadega 6. Teenuse pakkumine väljapoole linna 1. Kaader kaob 2. Elanikkond väheneb 3. Linna tulumaksubaas väheneb 2.5.2. Seltsitegevus SWOT Tugevused Nõrkused 1. 7 MTÜ-d ja 7 seltsingut pakuvad erinevat tegutsemisvõimalust 2. 90-aastane puhkpilliorkester 3. Meeskoor Mehis – ainuke täiskasvanute koor, 27 aastat vana) 4. Hea tase 5. Linna esindamine 6. Liidrite olemasolu 1. Sihtgrupi huvipuudus 2. Sihtgrupi vähenemine 3. Sihtgrupi vähene informeeritus 4. Sihtgrupi maksujõuetus ja rahaliste vahendite nappus 5. Tunnustuse vähesus 6. Liidrite vähesus 7. Juhtide ülekoormatus Võimalused Ohud 1. Töö sihtgrupiga 2. Liidrite leidmine ja vääriline tasustamine 3. Enesereklaam tööprotsessis 4. Liidrite koolitus 5. Liidrite tunnustamine 6. Ruumide kasutusse andmine tasuta linna MTÜ-dele 7. Rohkem koostööd 8. Ühtne kultuurikäramise süsteem 9. Töö sihtgrupiga 10. Liidrite leidmine ja vääriline tasustamine 11. Enesereklaam tööprotsessis 12. Liidrite koolitus 13. Liidrite tunnustamine 14. Ruumide kasutusse andmine tasuta linna MTÜ-dele 15. Rohkem koostööd 16. Ühtne kultuurikäramise süsteem 17. Aktiivne osalemine linnakodaniku päeval 18. Projektide kirjutamine 19. Töö laste ja noortega (laagrid) 20. Doonor (sponsor)asutuste leidmine 21. Kultuurialase uurimuse läbiviimine linnaelanike seas 1. Seltsitegevuse vähenemine, MTÜ-de tegevuse lõpetamine 2. Liidrite lahkumine 3. Vähene toetus linna poolt 4. Sihtgrupi vähenemine (orkester, meeskoor) 2.5.3. Huvitegevus ja vabaharidus SWOT Tugevused Nõrkused huvitegevus • Palju asutusi tegeleb • Head võimalused huvitegevuseks (kultuurikeskus, gümnaasiumi renoveeritud saal) • Lapsed kasutavad võimalusi aktiivselt • On olemas tugevad ja professionaalsed juhendajad • On olemas ANK ja vabatahtlikud juhendajad • Hea ja toetav loominguline keskkond • Rahaline toetus linna poolt vabaharidus • «Vaata maailma» arvutikoolitus raamatukogus • KEA koolituskeskus • Huvi ja vajadus on • Olemasolevad grupid, kes pole end nimetanud vabaharidusega tegelejateks, kuid teevad samasisulist tööd huvitegevus • Raha vähe • Juhte vähe ja ülekoormatud, rahastamine ja tunnustamine vähene • Tegevusi on küll palju, kuid alternatiivsete puhul puudub info • Raadio ja kino puudus • Lapsevanem maksujõuetu • Kultuurikeskuse segane üürimaksmissüsteem • Kultuurikeskuse heli ja valgustus pole tasemel • Vabaõhulava tehniline pool jätab soovida vabaharidus • Pole vastutajat, edendajat, projektijuhti, asjast huvitatud inimest • Vabaharidus ei peaks olema tasuline, vähemalt mitte täies ulatuses • Infosulg kõige osas, mis puudutab sõna vabaharidus Võimalused Ohud huvitegevus • Jõuda vabariiklikult tunnustatud tasemele • Olemasoleva positsiooni edasiarendamine • Uute suundade leidmine murdeealiste tegevusse • Liidrite taasleidmine • Viia bürokraatlik pool noortega tegelejatel miinimumini vabaharidus • Kui linn võtab vastutuse, hakkab asi liikuma • Luua projektipõhine MTÜ • Rahvakooli loomine (endise Jõgeva haridusseltsi baasil või hoopis uus) • Lepingulised suhted KEA ja teiste koolitajatega • Leida kontaktisik, eestvedaja • Vabaharidus siduda tööhõivega • Koostöö otsimine väljastpoolt Eestit • Luua ühtne info- ja teavitussüsteem • Toetus olemasolevatele tegutsejatele • Otsida aktiivseid koolitajaid linnakodanike hulgast • Defineerimine – mis on vabaharidus ja kes sinna kuuluvad huvitegevus • Noorte isetegevuse koordineerimatus • Juhendajad lahkuvad • Järjepidevuse katkemine • Eestvedajate motivatsioonipuuduse teke • Bürokraatia levik • Ebaprofessionaalsuse levik • Üldine politiseerumine vabaharidus • Ei leidu ressursse • Keegi ei vastuta • Motivatsiooni puudus 2.5.4. Kultuuriväärtused ja linnamuuseum SWOT Tugevused Nõrkused 1. Väljapaistvate isikute ja sündmuste jäädvustamine 2. Inimeste ja organisatsioonide olemasolu ja valmidus 3. Muuseumi rajamiseks on olemas lugu ja hoone 4. Linnas toimuvate Alo Mattiiseni ja Betti Alveri nime kandvate sündmuste suurem sidumine kogu Jõgevaga 1. Eelarve, rahastamine 2. Täpsema vormi, nägemuse ja projektijuhi puudumine muuseumi loomiseks 3. Muuseumi sisuline pool laialivalguv 4. Kultuuriväärtuste hooldamine, hoidmine nõrk 5. Kompaktse ülevaate puudumine – märgistus, viidad, voldik jne. 6. Kaasaegse Jõgeva mälestuse jäädvustamise vajadus Võimalused Ohud 1. Välisraha sissetoomine (muuseumi) ideede realiseerimiseks 2. Riigipoolse toetamise taotlemine 3. Muuseumi olemasolu annaks oma ruumide olemasoluga uusi võimalusi 4. Betti Alveri maja registreerimine muuseumiks 5. Koostöö Tartu Ülikooli ja teiste asutustega, kes tegelevad ajaloo õpetamisega 6. Muuseum kui üks linna maine kujundaja 1. Otsustamatus matab ideid 2. Pärandi kadumine 2.5.5. Sport 2.5.5.1. Koolisport SWOT Tugevused Nõrkused 1. Heade noorsportlaste ja erialaspetsialistide olemasolu 2. Spordiklubide ja -ringide olemasolu 3. Tasuta spordibaasid lastele ja noortele 4. Spordiga tegelemise mitmekesised võimalused (pargijooks, tervisespordiüritused, ringid, klubid) 5. Spordinõukogu ja koordinaatori olemasolu 6. Spordikalendri olemasolu 1. Kvalifikatsiooni mitte omavad algklassiõpetajad annavad kehalise kasvatuse tunde 2. Koolide spordibaaside ülekoormatus 3. Tütarlaste vähene kaasatus ja motivatsiooni vähesus 4. Koolispordiinventari vähesus 5. Treenerite ja juhendajate vahelise ausa koostöö puudumine 6. Linna spordiringidest osavõtjate analüüsi puudumine 7. Tegevus on suunatud tulemusspordile Võimalused Ohud 1. Spordipropaganda ja spordi kajastamine (linnaleht, erileht, kohalik press) 2. Spordivõistlussarjade käivitamine (linnaosade vahel) 3. Ujumiskursuste korraldamine 4. Rahastamisvõimaluste laienemine (projektid) 5. Linnakoolidele suusa- ja uisubaasi loomine (inventar) 1. Kaasamata on vähevõimekad 2. Lastevanemate vähesed finantsvõimalused pidurdavad lapse sportimise võimalusi 3. Seadusandluse puudulikkus (töö- ja puhkeaja seadus) 4. Õpetajad ülekoormatud 5. Motivatsiooni puudus 2.5.5.2. Harrastus- ja võistlussport SWOT Tugevused Nõrkused 1. Treenerite, juhendajate ja spordiharrastajate olemasolu 2. Olemasolevate spordiklubide elujõulisus 3. Traditsiooniliste spordiürituste olemasolu 4. Omavalitsuse järjepidev toetus 5. Heade sportlike tulemuste olemasolu maakonnas ja vabariigis 6. Spordikoordinaatori olemasolu 1. Treenerid ja juhendajad vääriliselt tasustamata 2. Üldine rahaliste vahendite nappus 3. Harrastusspordi üldine koordineerimatus, tegutsetakse omal algatusel 4. Puudub spordimeditsiiniline teenus (harrastus- ja võistlusspordiga tegelejatele) 5. Linna ja piirkonna võistluste süsteemi puudumine 6. Harrastus- ja võistlusspordi puudulik kajastamine meedias (puudub sporti adekvaatselt kajastav ajakirjanik) 7. Naiste vähene tegelemine (tervise)spordiga Võimalused Ohud 1. Vabatahtlike suurem kaasamine spordi tegevusse 2. Fondidest vahendite taotlemine 3. Vabariikliku ja rahvusvahelise tähtsusega suurürituse korraldamine (idee leidmine) 1. Spordi populaarsuse langus 2. Ala edendajate nappus (eestvedajate puudus) 3. Elanikkonna vähenemine 4. Spordivaenulikud ametnikud 2.5.5.3. Spordirajatised SWOT Tugevused Nõrkused 1. Olemas arvestatavad sise- ja välisspordirajatised 2. Spordibaasid noortele tasuta 3. Spordibaase saavad kasutada nii linna kui piirkonna elanikud 4. Spordirajatised asuvad lähestikku 5. Jõgeva Spordikeskuse «Virtus» olemasolu 6. Spordimaja näol sisekergejõustiku võimaluste parenemine 1. Spordirajatiste kehv ehituslik olukord (välisväljakud, staadionid, terviserajad, spordibaasid) 2. Spordiinventari nappus ja olemasoleva amortiseerumine 3. Ujula puudumine 4. Välisväljakutel puudub hooldaja (haldaja) 5. Puuduvad tingimused teatud harrastusalade jaoks (tervisespordirada, uisuväljak, suusarada) 6. Sisemiste spordiruumide ülekoormatus 7. Linnavalitsuse eelarvest vähene spordirajatistele finantseerimine Võimalused Ohud 1. Fondidest lisaraha taotlemine 2. Olemasolevate spordirajatiste efektiivsem kasutamine ja majandamine 3. Gümnaasiumide juurde spordilinnaku loomine (tervise- ja takistusrada, pallimängude väljakud) 4. Spordimaja kaasajastamine 1. Omavalitsus ei suuda hallata spordirajatisi, alafinantseerimine 2. Konkurents piirkonna spordibaaside vahel 3. Spordirajatiste mittesihipärane kasutamine 2.6. Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 2.6.1. Tervishoid SWOT Tugevused Nõrkused 1. Jõgeva Haigla olemasolu (lähedus, eriarstid, statsionaar) uuringute võimalus, hooldusravi, koduõenduse kättesaadavus. 2. Kiirabiteenus oma linnas. 3. Hästi funktsioneeriv perearstisüsteem. 4. Arsti ja sotsiaaltöötaja rahuldav kontakt. 5. Jõgeva Linnavalitsuse toetus ravikindlustusega hõlmamata isikute meditsiiniliseks teenindamiseks. 6. Vähihaigete koduse toetusravi võimalus. 7. Kvalifitseeritud kaader. 1. Materiaalsete vahendite vähesus (eriarsti madal töötasu, mis ei stimuleeri spetsialiste töötama kohalikes oludes). 2. Materiaalsete vahendite vähesus viia raviteenuse osutajate tööruumid vastavusse tervise- ja andmekaitse nõuetele. 3. Puudulik infovahetus. 4. Jõgeval puudub taastusraviteenuse võimalus. 5. Tervisedenduse projektide vähesus Jõgeval. 6. Püsivalt suur ravikindlustusega hõlmamata isikute arv. Võimalused Ohud 1. Linnapoolne abi raviteenuse osutajate tööruumide vastavusse viimiseks tervise- ja andmekaitse nõuetele. 2. Linnapoolne abi raviteenuse osutajate rendikulude ja suurenevate kommunaalkulude katteks ja tööruumide heakorrastamiseks. 3. Infovahetuse parandamine (maavalitsus- linnavalitsus- raviteenuse osutajad). 4. Koostöövõrgustiku loomine (linnavalitsus ja raviteenuse osutajad). 5. Tervishoiuteenuste arendamine (rehabilitatsioon, taastusravi) 6. Regionaalhaigla (Tartu Ülikooli Kliinikum) ravi ja diagnostika võimaluste kasutamine. 7. Tõsta elanikkonna teadlikkust tervislikest eluviisidest. 1. Eriarstide kontsentreerumine tsentrumitesse(oht kaotada Jõgeval eriarste). 2. Ebastabiilne tervishoiupoliitika (puuete vormistamine, tegelemine mittemeditsiinilise tegevusega, rohke dokumentatsioon, alarahastatud teenused). 3. Ravimite ja tervisehoiuteenuste kallinemine inimestele. 4. Materiaalsete vahendite vähesus 5. Traumahaigete ja sünnitanute (Tartusse viidud) halvad transpordivõimalused koju. 6. Elanike vähene teadlikkus tervislikest eluviisidest. 7. Taastusravi ja rehabilitatsiooni vähene võimalus. 8. Püsivalt suur ravikindlustusega hõlmamata isikute arv. 2.6.2. Sotsiaalhoolekanne SWOT Tugevused Nõrkused 1. Turvaline elukeskkond 2. Toimiv sotsiaalne infrastruktuur - sotsiaalkeskus, päevakeskus, haigla 3. Välja arendatud haridus- ja kultuurivõrgustik ning noorteühendused (noorte kuritegevust ja hulkurlust ennetav) 4. Aktiivne kolmas sektor 5. Asukoht (maakonnakeskus) 6. Toimiv omastehooldus (puudega inimeste hooldamine) ja naabrivalve puuetega inimestele ja vanuritele 7. Lastekaitsespetsialisti olemasolu 8. Sotsiaalne järelevalve (õpilased ei saa õppetöö ajal hulkuda linnas, neid märgatakse) 1. Madal keskmine palk, kõrged eluasemekulud 2. Kõrge tööpuudusega piirkond (osaliselt ka vähese konkurentsivõime- ja motivatsiooniga tööjõud, mis on tingitud madalast palgast; madal mobiilsus, st ei ole võimalik tööle sõita) 3. Odav korteriturg ahvatleb pensionäre (Tallinnast ja Tartust) ning kergemat elu otsivaid peresid maapiirkondadest 4. Lastekodu ja turvakodu puudumine (üle Eesti on lastekodudesse paigutatud 9 last) 5. Koostöövõrgustiku nõrk tase 6. Liikumispuuetega inimestel piiratud liikumisvõimalus 7. Probleemsed perekonnad 8. Hooldusperede puudumine 9. Vanemliku hoolitsuseta lapsed ja 17-aastaste põhihariduseta alaealiste suhteliselt suur arv 10. Internaadi, õpilaskodu puudumine linnas 11. Negatiivne iive 12. Puuetega inimeste tööhõive: raske leida tööd Võimalused Ohud 1. Sotsiaalteenuste loomine ja pakkumine koostöös ümberkaudsete omavalitsustega. 2. Avahooldusteenuste edasiarendamine, mis võimaldab rahaliste vahendite kokkuhoidu seoses vajaduste vähenemisega hoolekandeasutustest ostetavate teenuste järgi. 3. Suurendada investeeringuid sotsiaalhoolekandesse, näit. varjupaik, toetatud elamine. 4. Toimiva koostöövõrgustiku loomine 5. Toetada kolmandat sektorit. 6. Igakülgse informatsiooni kättesaadavus. 1. Kasvav tööpuudus 2. Ebastabiilne riigi sotsiaalpoliitika 3. Halvenev sotsiaalne kliima, mis soodustab alkoholismi, narkomaania, kuritegevuse, kooli- ja koduvägivalla kasvu, turvalisuse vähenemine 4. Töökohtade vähenemine ja madalad palgad, mis toovad kaasa maksude madala laekumise 5. Sotsiaalhoolekandega seotud vajaduste ja kulude kiire suurenemine 6. Vananev elanikkond, noored ei pöördu pärast õpinguid tagasi 2.7. Turvalisus SWOT Tugevused Nõrkused 1. Väike linn, milles toimib sotsiaalne kontroll 2. Maakonnakeskuse staatusest tulenevalt asuvad siin mitmete turvastruktuuride keskused 3. Noortel võimalus osa võtta paljudest huviringidest 4. Toimiv turvastruktuuride koostöö 5. Puudub keskkonda saastav majandustegevus 1. Linna tasandil puudub koordineeriv lüli, kelle ülesandeks oleks tegelda turvalisuse probleemidega 2. Linnakodanike koolitus ja hoiakute kujundamine turvalisuse valdkonnas on puudulik 3. Raudtee ületamine jalakäijatele on tihti raskendatud seisvate rongide tõttu 4. Riskianalüüside puudumine ohustatud valdkondades 5. Esmaabi saamine väljaspool tööaega raskendatud 6. Raudteega seonduv (ohtlikud veosed, raudtee ületamine, laadimistööd, rasked veokid) Võimalused Ohud 1. Koostöö teiste omavalitsustega, politseiga, päästeteenistusega, kaitseliiduga, haiglaga jt, selle arendamine 2. Eriolukorra kava väljatöötamine 3. Naabrivalve töösserakendamine 4. Noortele vaba aja veetmise võimaluste mitmekesisem pakkumine ja sporditegevuse edasiarendamine 5. Kolmanda sektori toetamine läbi linnale vajalike teenuste ostmise 6. Lisavahendite hankimine projektidest 7. Väärtegusid menetleva töötaja tööle võtmine 1. Turvalisust tagavate riiklike struktuuride juhtimise kaugenemine suurematesse keskustesse 2. Haigla poolt pakutavate teenuste järkjärguline vähenemine 3. Raudteel veetavad ohtlikud kaubad 4. Odavad korterite hinnad meelitavad siia toimetulekuraskustes inimesi 5. Gastroleerivate kurjategijate reidid Jõgevale 6. Ümbruskaudsete kodutute kogunemine linna Lisa 4. Jõgeva linna arengukava aastateks 2000–2003 täitmise aruanne Tegevusvaldkond: TULEVANE OMAVALITSUSÜKSUS Arengu eesmärk: • PIIRKONDLIKU KOOSTÖÖ ARENDAMINE • SUJUVA ÜHINEMISPROTSESSI TAGAMINE Tegevusprioriteedid: 1. HALDUSREFORMIST TULENEVALT UUE OMAVALITSUSÜKSUSE ARENGUKAVA VÄLJATÖÖTAMINE Planeeritav tegevus 2000 2001 2002 2003 Ressursi allikas Teostaja Täitmine Täidetud Osaliselt täidetud Täitmata Komisjoni moodustamine haldusreformiga seotud küsimuste lahendamiseks ja töö korraldamine X X X X Eelarve Valitsus Täidetud Ühiste linna ja valla päevade korraldamine X X X X Eelarve Valitsus Täidetud Haldusreformist tuleneva uue arengukava väljatöötamine X Eelarve Valitsus Täitmata Infopaketi koostamine ja levitamine haldusreformist tulenevate tegevuste ja probleemide lahenduste selgitamiseks X Eelarve Valitsus Täitmata Jõgeva piirkonda tutvustava bukleti ja ettevõtlusteatmiku väljaandmine X Eelarve Valitsus Ettevõtluse alane raamat koostamisel Piirkondliku interneti kodulehekülje loomine ja levitamine X Eelarve Valitsus Teostatud. Rahvaküsitluse läbiviimine haldusreformi teostamise kohta X Eelarve Valitsus Täitmata Volikogu komisjonide rakendamine haldusreformist tulenevate probleemide lahendamiseks X X Eelarve Volikogu Täidetud Linna staatuse ja osaluse taastamine Jõgevamaa Omavalitsuste Liidus X Eelarve Valitsus Täidetud Sõprussuhete arendamine ja laiendamine X X X X Eelarve Valitsus Täidetud Tegevusvaldkond: ELUASE Arengu eesmärk: • OLEMASOLEVA ELAMUFONDI SÄILITAMINE • ELUKESKKONNA VÄÄRTUSE TÕSTMINE Tegevusprioriteet: 1. ELUKESKKONNA KORRASTAMINE Planeeritav tegevus 2000 2001 2002 2003 Ressursi allikas Teostaja Täitmine Täidetud Osaliselt täidetud Täitmata Elamute haldamise alase koolituse korraldamine korteriomanikele X X X X Eelarve, fondid Valitsus Osaliselt teostatud Korteriühistute loomise ja tegevuse toetamine X X X X Eelarve, fondid Valitsus Teostatud Projekti «Noorpere kodu» käivitamine ja toetamine X Eelarve, fondid Valitsus Teostamata Ehituskruntide ettevalmistamine elamute ehitamiseks X X X X Eelarve Valitsus Teostamata Kaunite kodude omanike premeerimine ja kodukorrastuse toetamine X X X X Eelarve Valitsus Teostatud Korterelamute ümbruse haljastamise toetamine X X X X Eelarve Valitsus, korteriühistud Teostatud Mänguväljakute rajamine Pargi-Nurme ja Tähe elurajooni X Eelarve Valitsus Osaliselt teostatud Kaasa aitamine elamute renoveerimisprojektide koostamiseks ja tööde finantseerimise lahenduste leidmiseks X X Eelarve Valitsus Osaliselt teostatud Suvel sooja vee andmise võimaluste leidmine X Eelarve Valitsus Teostamata Kommunaalteenuste võlglaste probleemi lahendamine X Eelarve Valitsus Teostamata Meetmete rakendamine räämas majavalduste omanike suhtes X X X X Eelarve Valitsus Teostatud Tegevusvaldkond: INFOTEHNOLOOGIA Arengu eesmärk: • TOIMIVAD LOKAALVÕRGUD • INTERNETISEERUNUD KESKKOND • ÕPPETÖÖS INFOTEHNOLOOGIA AKTIIVNE KASUTAMINE • VIRTUAALSE ÕPI- JA ELUKESKKONNA LOOMINE Tegevusprioriteedid: 1. INFOTEHNOLOOGIA KOORDINAATORI TÖÖLEVÕTMINE 2. KOOLIDESSE INFOJUHTIDE TÖÖLEVÕTMINE 3. AIDATA KAASA KVALITEETSE INTERNETIÜHENDUSE TAGAMISELE Planeeritav tegevus 2000 2001 2002 2003 Ressursi allikas Teostaja Täitmine Täidetud Osaliselt täidetud Täitmata Infotehnoloogia koordinaatori töölevõtmine X Eelarve Valitsus Teostamata Infojuhtide töölevõtmine koolidesse X Eelarve Valitsus, koolid Teostamata Aidata kaasa kvaliteetse internetiühenduse tagamisele X Eelarve, fondid, erakapital Valitsus 2003 alustatud suhtlemist Ee-netiga seoses haridus- ja kultuuriasutuste võimalusega liituda Teadus- ja Andmesidevõrguga (kuumaksuta püsiühendus); kesklinnas WI-FI leviala (Merit Tarkvara AS) Infotehnoloogia arengukava väljatöötamine ja rakendamine X Eelarve Valitsus Teostamata Koolide infotehnoloogia riist- ja tarkvara pidev uuendamine ning kasutuse laiendamine X X X X Eelarve, fondid Valitsus, koolid Teostatud Protsess on jätkuv Linna interneti kodulehekülje aktiivne ja pidev uuendamine ning arendamine X X X X Eelarve Valitsus Teostatud Protsess on jätkuv; 2003 uuendati oluliselt Jõgeva linna veebilehte Infotehnoloogiaspetsialistide meelitamine Jõgevale X X Eelarve Valitsus Protsess on jätkuv Geoinfosüsteemi loomine ja arendamine X Eelarve Valitsus 2002 on soetatud programm, mis ühendab erinevaid registreid ja kaardisüsteemi Virtuaalse omavalitsuse loomine X Eelarve Valitsus Teostamata Kaasa aitamine internetikohviku ellukutsumisele X Eelarve, fondid, erakapital Valitsus, elanikud Teostamata Tegevusvaldkond: ETTEVÕTLUS JA MAJANDUS Arengu eesmärk: • TRADITSIOONIDELE TUGINEV, KUID INNOVATIIVNE ETTEVÕTLUSE VÕRGUSTUMINE • UUTE TEHNOLOOGIATE KASUTAMINE • PIIRKONDLIKU TEENINDUSKESKUSE ROLLI TUGEVDAMINE Tegevusprioriteedid: 1. AS Jõgeva Elamu aktsiate võõrandamine 2. AS Jõgeva Soojus aktsiate võõrandamine 3. AS Jõgeva Vesi linnale kuuluvate aktsiate võõrandamine Planeeritav tegevus 2000 2001 2002 2003 Ressursi allikas Teostaja Täitmine Täidetud Osaliselt täidetud Täitmata AS Jõgeva Elamu aktsiate võõrandamine X X Eelarve Valitsus Teostatud AS Jõgeva Soojus aktsiate võõrandamine X Eelarve Valitsus Teostatud AS Jõgeva Vesi linnale kuuluvate aktsiate võõrandamine X X Eelarve Valitsus Teostamata Jõgeva Linnavara töö tõhustamine X X X X Eelarve Valitsus Teostatud Linnale mittevajaliku vara müümine X X X X Eelarve Valitsus Teostatud Planeeringute, arengukavade ja infrastruktuuri materjalide kättesaadavuse tagamine X X X X Eelarve Valitsus Teostatud Ettevõtjate tunnustamine, abistamine ja toetamine X X X X Eelarve Valitsus Teostatud Ettevõtjate kaasamine linna arengu kavandamisse X X X X Eelarve Valitsus Teostatud Ettevõtluskavanduskeskuse loomine ja toetamine X Eelarve Valitsus Teostamata Ettevõtlusalaste uuringute läbiviimine X Eelarve Valitsus Teostamata Ettevõtluspiirkonna loomine ja reklaamimine X X Eelarve Valitsus Teostamata Kontrolli tugevdamine monopoolsete ettevõtete hinnakujunduse üle X Eelarve Valitsus Osaliselt teostatud Kohalike uute maksude mittekehtestamine ja reklaamimaksu kaotamine kohalikele ettevõtetele X X X X Eelarve Valitsus Teostatud Tegevusvaldkond: INFRASTRUKTUUR Arengu eesmärk: • KESKKONNA SÄÄSTMINE JA ETTEVÕTLUSE TOETAMINE • ARENGU JA STABIILSUSE TAGAMINE Tegevusprioriteedid: 1. OSALEMINE EESTI VÄIKELINNADE VEEMAJANDUSE INFRASTRUKTUURI PARANDAMISE PROGRAMMIS 2. UUS tn REKONSTRUEERIMINE 3. JAAMA tn REKONSTRUEERIMINE 4. B. ALVERI tn REKONSTRUEERIMINE Planeeritav tegevus 2000 2001 2002 2003 Ressursi allikas Teostaja Täitmine Täidetud Osaliselt täidetud Täitmata Osalemine Eesti väikelinnade veemajanduse infrastruktuuri parandamise programmis, sh Energia tn reoveepumpla ja kanalisatsiooni ehitamine (WW 05); Suure tn kollektori rekonstrueerimine ja lahkvoolseks ehitamine (WW 04); Jõe ja raudtee vahelise elurajooni kanaliseerimine (WW 03); Jõgeva aleviku ühendamine linna kanalisatsioonivõrguga (WW 06); Suvila tn reoveepumpla ja kanalisatsiooni ehitamine (WW 01); X X X X Eelarve, RIP, KIK, EL abi, vee- ja kanalisatsiooni- teenuse tariif Valitsus, Linnavara Täidetud Piiri tn reoveepumpla rekonstrueerimine; Vainu-Heina tn kanalisatsiooni ehitamine (WW 12); Aia-Põllu tn kanalisatsiooni ehitamine (WW 13); Kalda-Aamissepa-Tamme tn veetorustiku ehitamine (WW 15); Veepumplate rekonstrueerimine (Kruusa tn, KEK), (WS 02) Veehaarde puurkaevude rekonstrueerimine (WS 07); Trassisiibrite vahetamine (WS 08); Veetrasside ringühenduste ehitamine Ülase–Lille–Tulika tn kanalisatsiooni ehitamine; Pargi tn kanalisatsiooni rekonstrueerimine; Nahavabriku kanalisatsiooni rekonstrueerimine. Uus tn rekonstrueerimine X X Eelarve Valitsus, Linnavara Täidetud Jaama tn rekonstrueerimine X X Eelarve Valitsus, Linnavara Täidetud B. Alveri tn rekonstrueerimine X Eelarve Valitsus, Linnavara Täidetud Piiri tn rekonstrueerimine X Eelarve Valitsus, Linnavara Täitmata Teede ja tänavate inventariseerimine X X OVL toetusfond Valitsus, Linnavara Täidetud Teehoiukava koostamine ja rakendamine X X Eelarve Valitsus, Linnavara Täidetud Bussijaama ja ooteplatsi ehitamine X X Eelarve, erakapital Valitsus, Linnavara Täitmata Kruuskattega teedele tolmuvabade katete ehitamine X Eelarve Valitsus, Linnavara Täidetud osaliselt Jalgrattateede väljaehitamine ja tähistamine ning jalgrattahoidjate paigaldamine X X X Eelarve Valitsus, Linnavara Täidetud osaliselt Pargiteede rajamine X X X Eelarve Valitsus, Linnavara Täidetud osaliselt Vihmaveekanalisatsiooni pidev hooldamine ja korrastamine X X X X Eelarve Valitsus, Linnavara Täidetud Bussiliikluse ümberkorraldamine X X Eelarve Valitsus Täidetud Ühiskondliku WC rajamine X Eelarve Valitsus, Linnavara Täitmata Kaasaaitamine telekommunikatsioonisüsteemide rajamisel X Valitsus Täidetud osaliselt Energiamajanduse arengukava läbivaatamine ja kaasajastamine X Valitsus Täidetud osaliselt Soojuse ja elektrienergia koostootmisjaama ehitamine X Erakapital, EL abi Valitsus, äriühing Täitmata Soojustrasside renoveerimine X X Erakapital, EL abi Valitsus, äriühing Täidetud osaliselt Üldplaneeringu koostamine X X Eelarve Valitsus Täidetud Ettevõtluspiirkonna planeeringu koostamine X Eelarve Valitsus Täitmata Elamupiirkonna planeeringu koostamine X Eelarve Valitsus Täitmata Tegevusvaldkond: INFRASTRUKTUUR INVESTEERINGUD OBJEKT Maksumus tuhat kr 2000 2001 2002 2003 Ressursi allikas Täitja Täitmine Täidetud Osaliselt täidetud Täitmata Osalemine Eesti väikelinnade veemajanduse infrastruktuuri parandamise programmis Eelarve, RIP, KIK, EL abi, vee- ja kanalisatsiooni- teenuse tariif Valitsus, Linnavara Projekteerimine ja projekti ettevalmistamise ning lõpetamisega seotud tegevused 2500 Täidetud osaliselt Energia tn reoveepumpla ja kanalisatsiooni ehitamine (WW 05); 564 564 Täidetud Suur tn kollektori rekonstrueerimine ja lahkvoolseks ehitamine (WW 04); 2481 2481 PHARE Täidetud Jõe ja raudtee vahelise elurajooni kanaliseerimine (WW 03); 10206 10206 PHARE Täidetud Jõgeva aleviku ühendamine linna kanalisatsioonivõrguga (WW 06); 1265 1265 OV+KIK Täidetud Suvila tn reoveepumpla ja kanalisatsiooni ehitamine (WW 01); 31 000 21000 4400 RIP, KIK Täidetud Piiri tn reoveepumpla rekonstrueerimine; 680 680 OV Täidetud Vainu-Heina tn kanalisatsiooni ehitamine (WW 12); 1002 1002 OV Täidetud Aia-Põllu tn kanalisatsiooni ehitamine (WW 13); 675 675 OV Täidetud Kalda-Aamisepa-Tamme tn veetorustiku ehitamine (WW 15); 2135 2135 PHARE Täidetud Veepumplate rekonstrueerimine (Kruusa tn, KEK), (WS 02); 538 538 OV Täidetud Veehaarde puurkaevude rekonstrueerimine (WS 07); 985 985 OV Täidetud Trassisiibrite vahetamine (WS 08); 328 328 OV Täidetud Veetrasside ringühenduste ehitamine; 823 823 OV Täidetud osaliselt Ülase-Lille-Tulika tn kanalisatsiooni ehitamine; 250 155 95 OV Täidetud osaliselt Pargi tn kanalisatsiooni rekonstrueerimine; 720 720 Täidetud Nahavabriku kanalisatsiooni rekonstrueerimine. 723 Täitmata Uus tn rekonstrueerimine 420 203 217 Eelarve Valitsus, Linnavara Täidetud Jaama tn rekonstrueerimine 1750 500 Eelarve Valitsus, Linnavara Täidetud B. Alveri tn rekonstrueerimine 560 560 Eelarve Valitsus, Linnavara Täidetud Piiri tn rekonstrueerimine 1500 1500 Eelarve Valitsus, Linnavara Täitmata Suur tn 89 juurdesõit 300 300 Täidetud Bussijaama ja ooteplatsi ehitamine 1200 600 600 Eelarve, erakapital Valitsus, Linnavara, äriühing Täitmata (olemas eskiisprojekt) Kruuskattega teedele tolmuvabade katete ehitamine 1500 1500 Eelarve Valitsus, Linnavara Täidetud osaliselt KOKKU 64105 21203 5338 9151 18342 Tegevusvaldkond: KESKKOND Arengu eesmärk: • OLLA JÄTKUSUUTLIK • OMADA TOIMIVAID JÄÄTMEKÄITLUSSÜSTEEME • OMADA ATRAKTIIVSEID JA HOOLDATUD PUHKEALASID • VIIA KESKKONNA SEISUND NORMIDELE VASTAVAKS Tegevusprioriteedid: 1. REOVEEPUHASTI EHITAMINE JA KANALISATSIOONISÜSTEEMI REKONSTRUEERIMINE 2. PEDJA JÕE PUHASTAMINE JA PUHKEPIIRKONNA RAJAMINE 3. VEEMAJANDUSE ARENGUKAVA KOOSTAMINE JA RAKENDAMINE Planeeritav tegevus 2000 2001 2002 2003 Ressursi allikas Teostaja Täitmine Täidetud Osaliselt täidetud Täitmata Reoveepuhasti ehitamine ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine X X Eelarve, RIP, KIK, Phare Valitsus, Linnavara Täidetud Pedja jõe puhastamine ja puhkepiirkonna rajamine X X X X Eelarve, KIK, fondid Valitsus, Linnavara Täidetud osaliselt Veemajanduse arengukava koostamine ja rakendamine X X X X Eelarve Valitsus Täidetud Jäätmemajanduse arengukava koostamine ja elluviimine X X X Eelarve Valitsus Täitmata Jäätmekäitluse eeskirjade väljatöötamine ja rakendamine X X X X Eelarve Valitsus Täidetud osaliselt Ohtlike jäätmete kogumispunkti arendamine X X X Eelarve, KIK, Valitsus, Linnavara Täidetud Prügikastide paigaldamise jätkamine X X X X Eelarve Valitsus, Linnavara Täidetud Vanapaberi ja -papi vastuvõtmise korraldamine X X X Eelarve, äriühingud Valitsus, Linnavara Täidetud osaliselt Tooba prügila sulgemine ja prügiveo ümberkorraldamine X Eelarve, RIP, KIK, välisabi, äriühing Valitsus, Linnavara Täidetud Põhjavee reostuspiirkondade ja ulatuse väljaselgitamine X Eelarve, RIP Valitsus Täidetud osaliselt Haljasalade inventariseerimine ja dendroloogiline uurimine X X X Eelarve Valitsus, Linnavara Täidetud osaliselt Uute haljasalade rajamine ja vanade rekonstrueerimine X X X X Eelarve Valitsus, Linnavara Täidetud osaliselt Puude istutamine linna territooriumile X X X X Eelarve, fondid, ük. töö Valitsus, Linnavara Täidetud Koostöö tihendamine politseiga ja abipolitseinike rakendamine heakorra ning keskkonnakaitse tagamisel X X X Eelarve Valitsus Täidetud Tegevusvaldkond: KESKKOND INVESTEERINGUD OBJEKT Maksumus tuhat kr 2000 2001 2002 2003 Ressursi allikas Täitja Täitmine Täidetud Osaliselt täidetud Täitmata Reoveepuhasti ehitamine ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine 31000 21000 4402 RIP, Eelarve, Phare, KIK Valitsus, Linnavara Täidetud Pedja jõe puhastamine ja puhkepiirkonna rajamine 1800 60 30 Eelarve, KIK, RIP Valitsus, Linnavara Täidetud osaliselt Tooba prügila rekultiveerimine 2395 2395 KIK eelarve Täidetud KOKKU 35195 21060 4432 2395 Tegevusvaldkond: HARIDUS Arengu eesmärk: • OLLA PIIRKONDLIKUKS HARIDUSKESKUSEKS • KUTSEHARIDUSE SAAMISE VÕIMALUSE TAGAMINE • MITMEKÜLGSE HUVIHARIDUSE SAAMISE VÕIMALUSE TAGAMINE • KONKURENTSIVÕIMELISE PÕHI- JA GÜMNAASIUMIHARIDUSE ANDMINE Tegevusprioriteedid: 1. KOOLIDE RENOVEERIMISE JÄTKAMINE 2. PÕHIKOOLI HOONELE RAKENDUSE LEIDMINE JA KORRASTAMINE 3. HARIDUSE ARENGUKAVA KOOSTAMINE JA RAKENDAMINE 4. LASTEAEDADE REMONTIMINE JA LASTEAIA „ROHUTIRTS« MÄNGUVÄLJAKU UUENDAMINE Planeeritav tegevus 2000 2001 2002 2003 Ressursi allikas Teostaja Täitmine Täidetud Osaliselt täidetud Täitmata Hariduse arengukava koostamine ja rakendamine X X X Eelarve Valitsus, koolid Teostatud Kutsehariduse saamise võimaluse loomine X Eelarve Valitsus, koolid Teostamata Kutsenõustamise süsteemi loomine ja käivitamine X Eelarve Valitsus, koolid Teostamisel 9. ja 12. klasside õpilaste kutsenõustamine toimub regulaarselt, seda toetatakse linnaeelarvest Laste töö- ja puhkelaagri korraldamine X X X X Eelarve, fondid, osalustasud Valitsus, koolid Teostatud Suviti on toimunud töölaagrid poistele, kuigi osavõtjate arv on piiratud Stipendiumide maksmine vähekindlustatud perede hästiõppivatele lastele X Eelarve Valitsus, koolid Teostamata Põhikooli sulgemine X Eelarve Valitsus Teostatud Põhikooli hoonele rakenduse leidmine ja korrastamine X X Eelarve, RIP Valitsus Teostamisel. Olemasolev rakendus (Jõgeva Täiskasvanute Keskkool, MTÜ Jõgeva Avatud Noortekeskus) on ebapiisav. Investeeritud sellesse hoonesse ei ole. Koolide renoveerimise jätkamine X X X X Eelarve, RIP Valitsus Teostatud Lasteaedade remontimine ja lasteaia «Rohutirts» mänguväljaku uuendamine X X Eelarve, RIP Valitsus Teostatud Pidev protsess Haridusasutuste majandussüsteemide optimeerimine X X Eelarve Valitsus, koolid Teostamata, ehkki ametikohtade arv on viidud rohkem vastavusse asutuste tegelike vajadustega Õppevahendite uuendamine ja kaasajastamine X X X X Eelarve, ministeerium Valitsus, koolid Teostamisel 2003. a eraldas ka riik suurema summa raha Õppekavade uuendamine ja kaasajastamine X X X X Eelarve, ministeerium Valitsus, koolid Teostatud Õppekäikude ja -ekskursioonide toetamine X X X X Eelarve Valitsus, koolid Teostamata Noortekeskuse loomine ja tegevuse toetamine X Eelarve, fondid, ühiskondlik töö Valitsus Teostatud Tegevusvaldkond: HARIDUSINVESTEERINGUD OBJEKT Maksumus tuhat kr 2000 2001 2002 2003 Ressursi allikas Täitja Täitmine Täidetud Osaliselt täidetud Täitmata GÜMNAASIUM 2481 2481 1750 RIP, eelarve Valitsus, Linnavara Võimla renoveerimise lõpetamine X Teostatud Klassiruumide valgustuse renoveerimine X Teostatud Küttesüsteemi renoveerimine X Teostatud osaliselt Aula renoveerimine X Teostatud ÜHISGÜMNAASIUM 3577 383 1694 1500 Valitsus, Linnavara Tualett- ja duširuumid X Eelarve Teostatud Katuste remont X Eelarve Teostatud Akende vahetamine X X Eelarve, energiasäästu programm Teostatud Fassaadi remont X Eelarve Teostamata PÕHIKOOLI HOONE 17000 48 Valitsus, Linnavara Hoone renoveerimine X Eelarve, RIP Teostamata Lasteaed «Rohutirts» 1090 130 750 210 Eelarve, fondid Valitsus, Linnavara Välis- ja siseuste vahetus X Teostamisel (välisuksed on uued) Tuletõrje- ja valvesignalisatsioon X Teostamata Köögiseadmete uuendamine X Teostatud Rühmaruumide remont X Teostamisel (põhjalikku renoveerimist pole üheski rühmaruumis siiski veel tehtud) mänguväljak X Teostatud Lasteaed «Karikakar» 73 73 50 150 Eelarve, fondid Valitsus, Linnavara Tualettruumide remont X X Peamiselt teostatud (v.a üks tualett) mänguväljak X X Teostatud Muusikakooli remont 120 120 Eelarve, fondid Valitsus, Linnavara Teostamisel KOKKU 24341 383 4378 4168 210 Tegevusvaldkond: KULTUUR JA SPORT Arengu eesmärk: • OLLA PIIRKONDLIK KULTUURI- JA SPORDIKESKUS • SELTSIDE JA KLUBIDE TEGEVUSE TOETAMINE • TAGADA KULTUURI- JA SPORDITRADITSIOONIDE SÄILIMINE Tegevusprioriteedid: 1. KULTUURIKESKUSE REKONSTRUEERIMISE LÕPETAMINE 2. RAAMATUKOGU RUUMIDE LAIENDAMINE 3. BETTI ALVERI SÜNNIMAJA REKONSTRUEERIMINE 4. SPORDIHOONE «VIRTUS» VÄLJAARENDAMINE SPORDI- JA VABA AJA KESKUSEKS Planeeritav tegevus 2000 2001 2002 2003 Ressursi allikas Teostaja Täitmine Täidetud Osaliselt täidetud Täitmata Kultuurikeskuse rekonstrueerimise lõpetamine X X X Eelarve, RIP, fondid Valitsus, Linnavara, Kultuurikeskus Täidetud Raamatukogu ruumide laiendamine X X Eelarve, fondid, RIP Valitsus, Linnavara, Raamatukogu Täidetud Vajab juba edasist laiendust Betti Alveri sünnimaja renoveerimine X X X X Eelarve, RIP, fondid Valitsus, Linnavara, B. Alveri Fond Täidetud jooksvalt Alo Mattiiseni mälestuse jäädvustamine X X Eelarve, fondid Valitsus Täidetud Edaspidi mälestustuba Betti Alveri muuseumis Vabadussõjas langenute mälestuse jäädvustamine X Eelarve, fondid Valitsus Täidetud Linnamuuseumi asutamine X Eelarve, fondid Valitsus Täitmata, otsus tehakse Jõgeva Linavalitsuses aastal 2004 Linna kunstikogu täiendamine aasta kunstiostu teostamise kaudu X X X X Eelarve Valitsus Täidetud jooksvalt Kooliteater «Liblikapüüdja» toetamine X X X X Eelarve, fondid Valitsus Täidetud jooksvalt Betti Alveri luulepäevade ja Alo Mattiiseni muusikapäevade toetamine X X X X Eelarve, fondid Valitsus Täidetud jooksvalt Aasta kultuuritegelase ja sportlase tiitli andmine X X Eelarve Valitsus Täitmata kultuurivaldkonnas. On olemas Betti Alveri Fondi poolt antavad aasta kultuuritegelaste preemiad. Spordikomisjoni otsusel avaldatakse tunnustust premeerimis- süsteemi järgi, mitte tiitlite näol Tegevusstipendiumi andmine kultuuri ja spordi alal tegutsejaile X X Eelarve Valitsus Osaliselt täidetud spordi osas (Eesti Rahvuskultuuri Fondi alafondi jaotamise teel) Täitmata kultuuri valdkonnas vahendite puudusel (pole ka vääramatut vajadust esile kerkinud, kuid tänase seisuga peaks linn hakkama toetama aktiivseid tegutsejaid) Kultuuriseltsidele ja spordiklubidele stabiilse tegevustoetuse tagamine X X X X Eelarve Valitsus Osaliselt täidetud, stabiilsed toetused olemas, kuid kahjuks ei kata vajadusi Spordihoone «Virtus» väljaarendamine spordi ja vaba aja keskuseks X X X X Eelarve, RIP, fondid Valitsus, JSK Virtus Täidetud jooksvalt Asutuse Jõgeva spordikeskus «Virtus» asutamine X Eelarve Valitsus Täidetud Eelisarendatavate spordialade kinnitamine X Valitsus Täidetud Koolide spordiväljakute ja -inventari korrastamine ja uuendamine X X Eelarve, RIP, fondid Valitsus, koolid Osaliselt täidetud vastavalt võimalustele Elukohajärgsete spordiväljakute korrastamine ja rajamine X X Eelarve, fondid, ühiskondlik töö Valitsus, elanikud Osaliselt täidetud (jõe äärne võrkpalliväljak, rularamp, KEK-i linnaosa korvpalli välisväljak korrastatud) Tervisespordi edendamine X X X Eelarve, fondid, ühiskondlik töö Valitsus, JSK Virtus Osaliselt täidetud Pedja jõe mängude taaselustamine X Eelarve, fondid Valitsus, spordiklubid Osaliselt täidetud – juhend ja koostöö vallaga mängude taaselustamiseks olemas) Piiri pargist puhke- ja tervisepargi kujundamine X X X Eelarve, fondid Valitsus Osaliselt täidetud – planeering ja projekt olemas, puudub raha elluviimiseks Kiriku integreerimine kultuuriellu X X X X Eelarve Valitsus Täidetud Tegevusvaldkond: KULTUUR JA SPORT INVESTEERINGUD OBJEKT Maksumus tuhat kr 2000 2001 2002 2003 Ressursi allikas Täitja Täitmine Täidetud Osaliselt täidetud Täitmata Kultuurikeskuse renoveerimine 14107 3978 7051 369 RIP, eelarve, fondid Valitsus, Linnavara Täidetud B. Alveri sünnimaja renoveerimine 2000 55 400 1545 Eelarve, RIP, fondid Valitsus, Linnavara Täidetud osaliselt Raamatukogu ruumide laiendamine + AIP 667 538 129 Eelarve, fondid Valitsus, Linnavara Täidetud Spordihoone «Virtus» remont 1512 12 1500 Eelarve, RIP, fondid Valitsus, Linnavara Täidetud osaliselt Elukohajärgsete spordiväljakute korrastamine 90 30 50 10 Eelarve, fondid Valitsus, Linnavara Täidetud Spordirajatised 150 150 Eelarve, fondid Valitsus, Linnavara, JSK «Virtus» Täidetud osaliselt Muusikakooli remont 120 120 Eelarve Valitsus, Linnavara Täidetud KOKKU 18646 4033 8031 2318 1555 Tegevusvaldkond: TERVISHOID, SOTSIAALHOOLEKANNE, TURVALISUS Arengu eesmärk: • PIIRKONDLIKU TEENUSTEKESKUSE ROLLI TUGEVDAMINE • SOTSIAALSE TURVALISUSE TAGAMINE Tegevusprioriteedid: 1. SOTSIAALMAJA EHITAMISE LÕPETAMINE 2. TERVISHOIU ARENGUKAVA KOOSTAMINE 3. ÄÄRMUSOLUKORDADE LAHENDAMISE KORRA VÄLJATÖÖTAMINE Planeeritav tegevus 2000 2001 2002 2003 Ressursi allikas Teostaja Täitmine Täidetud Osaliselt täidetud Täitmata Sotsiaalmaja ehitamise lõpetamine X X X Eelarve, fondid, Valitsus, Linnavara Täitmata. Puuduvad vahendid. Kirjutatud vastavad projektid. Jõgeva Hooldekodu munitsipaliseerimine X X Eelarve Valitsus, Maavalitsus Täidetud Koostöö kirikuga kristliku hoolekande alal ja hoolekande koduteenuste laiendamine X X X X Eelarve, ühiskondlik töö Valitsus, kirik Täitmata Tasuta koolitoidu võimaldamine riskigruppi kuuluvatele, kolme ja enama alaealise lapsega perede lastele X X X X Eelarve Valitsus Riskigrupi lastele on osaline kompenseerimine Kooli sotsiaaltöötaja töölevõtmine X Eelarve Valitsus Jõgeva Gümnaasiumis on tööle võetud sotsiaaltöötaja Jõgeva linna tervishoiu arengukava koostamine X Eelarve Valitsus, Jõgeva Haigla Täitmata Jõgeva Haigla võimaliku munitsipaliseerimise küsimustega tegeleva töögrupi moodustamine X X Eelarve Valitsus Täidetud Perearstide rendipindade vastavusse viimine nõuetega X X X X Eelarve, valla eelarve, perearstid Valitsus, vallavalitsus, perearstid Pidev töö Liitumine Tervislike Linnade liikumisega X X Eelarve Valitsus Kontaktid olemas ja materjal olemas. Vajalik volikogu otsus. Koolipsühholoogi töölevõtmine X Eelarve Valitsus Täitmata Äärmusolukordade lahendamise korra väljatöötamine X Eelarve Valitsus Täitmata Linna riskianalüüsi teostamine X X Eelarve, fondid Valitsus Täitmata Tihedam koostöö politseiga (sh noorsoopolitseiga) ja päästeteenistusega X X X X Eelarve Valitsus Täidetud Naabrivalveprojekti algatamine X Eelarve, fondid Valitsus, Politseiprefektuur, Kaitseliit Täitmata. Pole eestvedajat. Raudtee ülekäigu turvaliseks muutmine X Eelarve, RIP, erakapital Valitsus, Eesti Raudtee 15.12.2003. avatakse EL vastav meede ja me esitame I etapi projekti. Tegevusvaldkond: TERVISHOID, SOTSIAALHOOLEKANNE, TURVALISUS INVESTEERINGUD OBJEKT Maksumus tuhat kr 2000 2001 2002 2003 Ressursi allikas Täitja Täitmine Täidetud Osaliselt täidetud Täitmata Sotsiaalmaja ehitamise lõpetamine 700 68 632 Eelarve, fondid Valitsus, Linnavara Osaliselt teostatud. 2003. aastal 100 000,0 taotluste omafinant- seeringuna kasutatud Perearstide vastuvõturuumide vastavusseviimine nõuetega 129 25 40 64 Eelarve, valla eelarve Valitsus, vallavalitsus Teostatud KOKKU 829 68 25 40 696 [1]Vt lisa 2 1 Jõgeva linna üldplaneering [2]Jõgeva linna arengukava 2003