Suure-Jaani Linnavolikogu — Munitsipaalkorterite üürile andmise korra kehtestamine — KO, 87, 808

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588;) § 6 lõike 1 ja lõike 3 punkti 1, § 22 lõike 1 punkti 37, sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617; 2002, 53, 336; 61, 375; 64, 393; 90, 521; 2003, 58, 388) § 14 lõike 1, elamuseaduse § 8 punkti 2, Suure-Jaani Linnavolikogu määrab: 1. Kehtestada munitsipaalkorterite üürile andmise ja kasutamise kord. Volikogu esimees Ülo KÖST Kinnitatud Suure-Jaani Linnavolikogu 26. veebruari 2004. a määrusega nr 40 Munitsipaalkorterite üürile andmise ja kasutamise kord I. Üldsätted 1. Munitsipaalkorterite üürile andmise ja kasutamise kord (edaspidi kord) reguleerib Suure-Jaani linna omandis olevate eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestuse pidamist, eluruumide üürile andmise üle otsustamist ja nende kasutamist. 2. Sotsiaalkorter on linna omandis olev erastamisele mittekuuluv eluruum sotsiaalteenust vajavale isikule. Linna omandis oleva korteri kinnitab sotsiaalkorteriks linnavolikogu. 3. Munitsipaalkorter on linna omandis olev erastamisele mittekuuluv eluruum. II. Eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestuse pidamine 4. Arvestust eluruumide üürimist taotlevate isikute üle peetakse eraldi järgmiselt: 4.1. eluruumi mitteomavad ja elamistingimuste parandamisel abi vajavad isikud (edaspidi sotsiaalkorteri taotlejad ); 4.2. tagastatud eluruumide üürnikud (edaspidi munitsipaalkorteri taotlejad). 5. Sotsiaalkorteri taotlejatena võetakse arvele Eesti Rahvastikuregistris Suure-Jaani linna aadressiandmeid omavad järgmised riskirühma kuuluvad isikud: 5.1. seadusjärgse hooldajata vanur; 5.2. isik, kellel on tervislikel põhjustel raskusi eluruumis liikumise või endaga toimetulekuga; 5.3. puudega isik, kellel on raskusi igapäevatoimetulekuga; 5.4. regulaarseid sotsiaalteenuseid, sh laste hoolekannet vajav vähekindlustatud ja probleemsete lastega pere; 5.5. orb; 5.6. isik, kes tulekahju, loodusõnnetuse, katastroofi või muul sarnasel põhjusel on kaotanud oma eluaseme; 5.7. isik, kes lähtuvalt oma vanusest, arengutasemest või varalisest olukorrast ei ole ise võimeline ega suuteline eluruumi endale või oma perekonnale soetama ning sotsiaalkorteri eraldamata jätmine ohustab isiku toimetulekut, elu ja tervist; 5.8. erandjuhul isik, kelle kohta Suure-Jaani Linnavolikogu sotsiaalkomisjon on teinud vastava põhjendatud ettepaneku. 6. Sotsiaalkorteri taotlejatena võetakse arvele isikud, kelle aadressiandmetena riiklikusse rahvastikuregistrisse ei ole kantud Suure-Jaani linn, järgmistel juhtudel: 6.1. lastekodust tagasipöördunu, kui vahetult enne lastekodusse suunamist oli isiku elukohaks Suure-Jaani linn ja aadressi andmetena riiklikusse rahvastikuregistrisse on kantud Suure-Jaani linn; 6.2. kinnipidamiskohast vabanenu, kui vahetult enne kinnipidamiskohta paigutamist oli isiku elukohaks Suure-Jaani linn ja aadressandmetena riiklikusse rahvastikuregistrisse on kantud Suure-Jaani linn; 6.3. isik, kellel ei ole alalist elukohta, kuid kelle kohta sotsiaalhoolekande-, meditsiini-, pääste- või politseiasutus on oma ülesannete täitmise käigus teatanud, et isik viibib püsivalt Suure-Jaani linna haldusterritooriumil ja eluruumi eraldamata jätmine ohustab isiku elu ja tervist. 7. Munitsipaaleluruumi taotlejatena võetakse arvele Eesti Rahvastikuregistris Suure-Jaani linna aadressiandmeid omavad isikud, kes kasutavad üürilepingu alusel eluruumi, mis on tagastatud Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse kohaselt tingimustel, et eluruumi kasutamist on alustatud enne selle tagastamist ja nad esitavad avalduse munitsipaaleluruumi saamiseks. 8. Sotsiaal- ja munitsipaaleluruumide taotlejate ja kasutamise kohta peab arvestust linnakantselei, kellele esitatakse kirjalik avaldus eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmiseks. 9. Avalduses toob taotleja ära järgmised andmed: 9.1. ees- ja perekonnanimi, sünniaeg; 9.2. taotleja perekonnaliikmete ees- ja perekonnanimed ning sünniajad, kes soovivad saada taotlejaga ühist eluruumi; 9.3. eluruumi taotlemise põhjus; 9.4. andmed senikasutatava eluruumi kohta, elamistingimuste halvenemise või eluruumi kasutusõiguse kaotamise põhjus; 9.5. vajadusel taotluse seisukohalt olulised andmeid taotleja või temaga koos ühist eluruumi saada soovivate isikute tervisliku seisundi ja erivajaduste kohta; 9.6. kontaktandmed. 10. Avaldusele lisatakse nende olemasolul järgmised dokumendid: 10.1. tõend isiku tervisliku seisundi kohta; 10.2. ärakiri Vaegurluse Ekspertiisi Komisjoni (VEK-i) otsusest või pensionitunnistusest; 10.3. ärakiri tõendist lastekodust või erikoolist tagasipöördumise kohta; 10.4. ärakiri tõendist kinnipidamiskohast vabanemise kohta; 10.5. endise eluruumi üürileping; 10.6. taotleja ja tema perekonnaliikmete, kes soovivad saada taotlejaga ühist eluruumi, passikoopiad; 10.7. muud asjakohased dokumendid. 11. Avaldusele kirjutavad alla kõik täisealised perekonnaliikmed, kes avaldavad soovi saada üürile ühine eluruum. 12. Linnakantselei võib nõuda taotlejalt täiendavaid dokumente ja seletusi. Täiendavate dokumentide esitamise vajadusest informeeritakse taotlejat kas suuliselt või kirjalikult. 13. Linnakantselei edastab esitatud avaldused sotsiaalnõunikule, kelle ülesanneteks on ettepanekute esitamine: 13.1. mittevajalike sotsiaalkorterite välja arvamiseks sotsiaalkorterite hulgast ja vajadusel täiendavate munitsipaalkorterite omandamiseks; 13.2. sotsiaalkorteri taotlejate arvele võtmiseks ja arvele võtmata jätmiseks; 13.3. sotsiaal- ja munitsipaalkorterite üürile andmiseks ja vajadusel üürilepingute lõpetamiseks; 13.4. teiste käesoleva korra ja Suure-Jaani linna õigusaktidega antud ülesannete täitmine. 14. Sotsiaalnõuniku ettepaneku alusel otsustab linnavalitsus, kas sotsiaalkorteri üürimist taotlev isik võetakse arvele eluruumi taotlejana või jäetakse arvele võtmata. 15. Isikut informeeritakse kirjalikult tema eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmisest või arvele võtmata jätmisest kümne tööpäeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist. Kui isik otsustati eluruumi taotlejana võtta arvele, peab kirjalikus teates olema selgitatud korra punktis 14 ja 15 sätestatud aruandluse kohustust. 16. Eluruumi üürimist taotlevate isikutena arvele võetud isikud on kohustatud arvestuse pidajale kohe teatama eluruumi üürimist taotleva isikuna arvel olemise põhjuse äralangemisest või muutumisest ühe kuu jooksul vastava muutuse toimumisest arvates. 17. Korra punktis 3 toodud isikud peavad kinnitama iga aasta 30. jaanuariks eluruumi üürimist taotleva isikuna arvel olemise aluseid. 18. Isikud kustutatakse eluruumi üürimist taotlevate isikute arvelt järgmistel põhjustel: 18.1. eluruumi saamist taotleva isikuna arvel olemise põhjuse äralangemine; 18.2. isiku poolt tegelikkusele mittevastavate andmete esitamine; 18.3. isiku avalduse alusel; 18.4. korra punktis 14 ja 15 sätestatud kohustuse mittetäitmine. 19. Kui isik kustutatakse eluruumi üürimist taotlevate isikute arvelt, kuid on säilinud või tekkivad uued arvelevõtmise alused, võib ta esitada uue eluruumi taotluse. III. Korterite eraldamine 20. Sotsiaalkorteri eraldab linnavalitsus sotsiaalnõuniku ettepanekul. 21. Linnavalitsusel on õigus hoida sotsiaalkortereid reservis erakorraliste olukordade jaoks. 22. Munitsipaalkorteri eraldab linnavalitsus. IV. Korterite kasutamine üürilepingu alusel 23. Korteri üürilepingu sõlmimise, pikendamise ja lõpetamise aluseks on linnavalitsuse korraldus. 24. Korteri üürilepingu ja selle muudatused vormistab linnavalitsus, korterite üleandmise korraldab nende üle arvestuse pidaja. 25. Koopia üürilepingust, selle muudatustest ja üleandmise aktist esitatakse arvete tegemiseks eelarveosakonnale. 26. Eelarveosakond esitab linnakantseleile igakuiselt info üüri ja kommunaalkulude laekumise kohta. 27. Kui üürile antud korteri osas ületab võlgnevus kolme kuu üüri ja/või kõrvalkulude summat, esitab linnakantselei ettepaneku üürilepingu lõpetamiseks ja võla sissenõudmise menetluse algatamiseks. 28. Sotsiaalkorterid antakse üldjuhul üürile üheks aastaks, kohustusega vabastada korter pärast selle tähtaja möödumist. Kui sotsiaalkorteri üürile andmise aluseks olnud sotsiaalsed asjaolud ei ole mööduva iseloomuga, võib üürilepingu sõlmida pikemaks ajaks tingimusel, et üürnik on täitnud kõiki üürilepingu tingimusi või arvata korter välja sotsiaalkorterite hulgast ja tunnistada erastamisele mittekuuluvaks munitsipaalkorteriks. Sellisel juhul on üürnikul korra punktis 14 ja punktis 15 sätestatud aruandluse kohustus. 29. Munitsipaalkorterid antakse üldjuhul üürile tähtajatuna. Sõltuvalt konkreetsetest asjaoludest võib üürilepingu sõlmida tähtajalisena. V. Tööandja eluruumid 30. Tööandja eluruum on määratud isiku majutamiseks, kes on korteri omaniku või valdajaga töö- või teenistussuhetes. 31. Tööandja eluruumi üürilepingu sõlmimise aluseks on linnavalitsuse korraldus. 32. Korteri tööandja eluruumi hulka või tööandja eluruumi hulgast välja arvamise otsustab eluruumi valdaja ettepanekul linnavolikogu. 33. Arvestust eluruumide kasutamise üle tööandja eluruumina ja nende väljaarvamise üle tööandja eluruumi hulgast peab linnakantselei.