Laekvere Vallavolikogu — Laekvere valla arengukava vastuvõtmine aastateks 2004-2010 — KO, 88, 818

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 88, 588) § 22 lõike 1 punktist 7 ja § 37 lõigetest 1 ja 2 ning Laekvere Vallavolikogu 20. juuni 2000. a määruse nr 17 «Laekvere valla põhimäärus» § 16 lõike 1 punktist 7 ja § 69 lõigetest 1–3 ning valla arengukava eelnõu väljatöötamiseks moodustatud ajutise komisjoni ettepanekust, Laekvere Vallavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Laekvere valla arengukava aastateks 2004–2010 (juurde lisatud). 2. Määrus jõustub 10. märtsil 2004. a. Volikogu esimees Margo KLAASIMÄGI Kinnitatud Laekvere Vallavolikogu 2. märtsi 2004. a määrusega nr 25 LAEKVERE VALLA ARENGUKAVA 2004–2010 1. Sissejuhatus Arengukava on omavalitsuse tegevuse aluseks. See on valla ühishuvisid ja olukorda välja selgitav, fikseeriv ning arendus- ja ehitustegevust planeeriv dokument. Arengukava kujutab endast terviklikku tegevusjuhist, kus fikseeritakse valla arendamise prioriteedid, võimalikud ja soovitavad strateegilised suunad ning esitatakse konkreetne tegevusplaan nende saavutamiseks. Arengukava on koostatud kuue eelseisva aasta kohta. Arengukava aitab vältida juhuslikkust ja kaootilisust valla juhtimisel. Samuti võimaldab see ratsionaalselt kasutada olemasolevaid ressursse. Arengukava on aluseks vallaeelarve koostamisele, investeeringute kavandamisele ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele sõltumata nende allikatest, laenude võtmisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. Arengukava aitab viia kooskõlla eri valdkondade tegevust (ettevõtjad, vallavõimud, investorid, riigivõim), samuti on abiks poliitiliste ja majanduslike otsuste tegemisel. Arengukava koostamise motiivid on: • tagada Laekvere valla terviklik areng ning selle kaudu parandada valla sotsiaal-majanduslikku olukorda; • parandada koostööd eri institutsioonide vahel; • võimaldada ratsionaalset tegevust vastavalt võimalustele ja konkreetsetele vajadustele; • koordineerida valla majandustegevust ja tööd eri eluvaldkondades ning tagada säästlik ja mõistlik majandamine; • valla konkurentsivõime tõstmine; • meelitada valda investoreid; • anda adekvaatne pilt tuleviku suundumustest ja tegutsemisvõimalustest eri eluvaldkondades; • aidata kaasa vallaelanike probleemide lahendamisele; • võimaldada avalikkusel saada objektiivset infot Laekvere valla võimaluste ja tegevuste kohta. Arengukava tugineb olemasolevatele ressurssidele ja eeldustele, on realistlik ja elluviidav. Teatud ajavahemiku tagant vaadatakse strateegiad üle ja tehakse vajalikud muudatused, muudetakse valmimisaega või finantseeringu mahtu. Valla eesmärgipärasel arendamisel on vaja arvestada ajaloolisi ja geopoliitilisi tingimusi, mis võimaldavad arengut, samas piirates arengustsenaariumide ja -eelistuste valikut. 2. Laekvere valla üldiseloomustus 2.1. Geograafiline asend ja loodus Laekvere asub Lääne-Virumaa lõuna-kaguosas, Pandivere kõrgustiku kagupoolsel kallakul. Naabervaldadeks on Avanduse, Väike-Maarja, Vinni, Torma, Tudulinna ja Avinurme vallad. Suurematest keskustest asub Laekvere vald kaugel – Rakverest 40 km, Tallinnast 140 km, Tartust 100 km. See mõjutab otseselt Laekvere valla arengut. Kohalikuks keskuseks (kohalike elanike esmaseks tõmbekeskuseks) on Laekvere. Laekvere valla pindala on 352,4 km2. Laekvere valda kuulub 18 küla ja üks alevik. Laekvere vald asub looduskaunis kohas, kus on hästi säilinud looduskeskkond. Iseloomulik on metsade rohkus, omapärane maastik, puutumata puhas loodus, head keskkonnatingimused (saasteallikate puudumine). Laekverest 2 km kaugusel lääne-loode suunal kõrgub Kellavere mägi. See on Pandivere kõrgustiku teine tipp – 156 m merepinnast. Laekvere ja Moora vahel laiub Kellavere mäe jalamilt lähtuv kagu-lõuna suunaline ürgoru taoline nõgu, mis laskub Moora ja Venevere soometsadesse ja avardub Avijõe vesikonna aladel. Rahvasuus on see tuntud nimetuse all «Moora nõgu» või ka «vana jõe säng». Laekvere ümbruse reljeef on künklik, meenutades vooremaastikku. Laekvere voorelt («Laekvere mäelt») – kõrgus 128 m merepinnast – kulgeb lainjalt itta laskuv seljandik, mille avaral kallakul asuvad Paasvere ja Muuga. Siit avaneb kordumatu panoraam kilomeetrite ulatuses, mida taamal palistab Alutaguse metsade piir. Lõuna suunas paistab laugja langusega põllulagendike taga Vassivere ja Salutaguse mets. Põhja-loode suunal, Rahkla poole vaadates, laiuvad voortetaolisel lainjal maastikul viljapõllud. Selge ja hea nähtavusega ilma puhul avardub vaade Laekvere mäelt veelgi. Selgelt on nähtavad Kiviõli tehaste suitsud, Emumäe tipp ja nõlvad ning Koeru telemast.

Joonis 1. Laekvere valla asukoht Eesti kaardil

Joonis 2. Laekvere valla asukoht maakonna kaardil 2.2. Ajalugu 1886.aasta haldusreformi käigus loodi vallaomavalitsused. Selleaegsed mõisavallad (Paasvere, Laekvere, Moora, Lõusa, Rahkla, Muuga) ühendati üheks Paasvere vallaks. Venevere vald ühines Paasvere vallaga 1930. aasta keskel. Alul asus vallamaja Paasvere Arumõisas (Joodikul). Hiljem ostis vald vallamajaks sobiva maja Laekverest Daniel Sellihofilt. Pärast majale vajaliku remondi tegemist toodi vallavalitsus üle Laekverre. Laekverest sai Paasvere valla keskus. Laekveres asus Paasvere vallamaja ja tegutses vallavalitsus kuni 1950. aastani, mil vallad likvideeriti ning moodustati külanõukogud (1962. aastani kuulus külanõukogu Väike-Maarja rajooni) ning hakati massiliselt kolhoose looma. Aastate jooksul tekkis ümberkaudsete kolhooside ja sovhooside liitmise tulemusena lõpuks üks suur majand – Laekvere sovhoos, mis hiljem muudeti kolhoosiks. See hõlmas kogu endise Paasvere valla territooriumi ja osa Avanduse vallast, mis üldpindalalt – 18 493 ha – oli tolle aja Rakvere rajooni ja kogu Virumaa suurim majand. 1992. aastal likvideeriti külanõukogu ja Laekvere kolhoos ning moodustati Laekvere vald ja põllumajanduslikud osaühingud Laekveres, Muugas, Veneveres ja Rahklas. 2.3. Rahvastik ja asustus Rahvaarvult on Laekvere vald üks Lääne-Virumaa keskmisi. Ametlike andmete alusel on seisuga 01.01.2004 Laekvere vallas 1927 alalist elanikku, nendest naisi 995 ja mehi 932. Tööealisi elanikke kogurahvaarvust on 62,4%, lapsi 19,2% ning pensioniealisi 18,4%. Eestlaste osatähtsus rahvastikus on 97,1%. Valda iseloomustab negatiivne loomulik iive – 10 ja rändesaldo – 8 (vaata lisa 1). Rahvastiku tiheduse poolest on Laekvere vald üks hõredamalt asustatud alasid Lääne-Virumaal – 5,5 inimest ruutkilomeetri kohta. Asustus vallas on ebaühtlane ning koondunud suuremate liiklusteede lähedusse. Valla territoorium jaotub üheks alevikuks ja 18 külaks. Kõige tihedamini on asustatud Laekvere alevik, millele järgnevad Moora, Muuga, Paasvere, Rahkla ja Venevere küla. 3. Arengutegurite (SWOT) analüüs 3.1. Tugevad küljed • Suhteliselt hästi säilinud looduskeskkond – (metsade rohkus, puhas õhk, looduslähedus, omapärane maastik, ilus ja puutumata puhas loodus, head keskkonnatingimused, keskkonna saasteallikate puudumine) • Linnalike pahede puudumine • Meditsiini teenuste kättesaadavus • Sotsiaalhooldus • Põhihariduse saamise võimalused • Turismiobjekt Muuga mõis • Olemas on turismi arengukava • On säilinud palju sotsiaal-kultuuriasutusi • Elav kultuurielu – isetegevus • Korralik vallakeskus • Turvaline ja rahulik elukeskkond – kuritegevuse madal tase • Väike rahvaarv – kõik tunnevad kõiki, petmise võimalused on väikesed • Oma traditsioonide olemasolu • Väljakujunenud infrastruktuur • Hea ja suhteliselt tihe teedevõrk, hea ühendus naabritega, korralikud teekatted osadel teedel • Suured liiva ja kruusa tagavarad • Puidutööstus • Korralik kaubandus (vald on kaetud kaubandusvõrguga) • Säilinud põllumajanduslik maakasutus (viljakas maa) • Valda läbivad bussiliinid • Maareform läbiti küllalt korralikult, seoses sellega on vähe kasutamata jäänud maad • Metsavarude olemasolu 3.2. Nõrgad küljed • Valla asukoht – ääremaa, kaugel suurematest keskustest, kaugel Rakverest, kaugel Tallinnast • Ebasoodne demograafiline olukord – noorte lahkumine, vähe elanikke, vähe noori, madal iive, elanikkonna vananemine • Töökohtade vähesus, tööstuse puudumine • Korraliku tööjõu puudus – madal tööjõu kvaliteet • Elanikkonna sissetulekute madal tase • Puhkemajanduslikult atraktiivse veekogu puudumine • Keskkonnaprobleemid – asulate biopuhastid, prügila Moora külas • Alkoholism • Ettevõtlike inimeste vähesus, elanike ükskõiksus, minnalaskmismeeleolu • Vähe võimalusi vaba aja veetmiseks – vähe võimalusi sportimiseks, noortel väga vähe vaba aja veetmise võimalusi • Traditsioonide puudus • Vähe turismiobjekte • Ehitiste kõrge iga • Kruusateede vilets korrashoid • Majandusbaasi nõrkus ja ebaühtlus. Nõrgalt arenenud ettevõtlus – investeeringute puudumine kohalikku ettevõtlusesse, puudub bensiinijaam • Halb bussiühendus – ühistranspordi väike tihedus • Halb info levi • Valla eelarvest ei piisa allasutuste vajaduste katmiseks ja arenguks • Nõrk reklaam • Puudub majutuskoht • Suured tormikahjustused 3.3. Võimalused • Keskkonnasõbralikkuse säilitamine – biopuhastite renoveerimine, jäätmekäitluse parandamine, põhjavee hoidmine ja kaitsmine • Turvalisuse säilitamine • Elanike motiveerimine valda elama asumiseks ja elama jäämiseks • Praeguse külaelu säilitamine ja arendamine • Spordi ja vaba aja veetmise arendamine • Turismi arendamine – head tingimused jahi-, jalgratta- ja mõisaturismi arendamiseks. • Valla tutvustamine ja reklaamimine – oma paiga legendi tootmine ja selle tutvustamine • Senise koolivõrgu optimeerimine – toetada rohkem kohalikke haridusasutusi • Õpetajatele sooduste loomine, et nad tahaksid olla maal ja õpetada hästi • Kommunikatsioonide arendamine – side kvaliteedi parandamine, lahendada Laekvere kommunaalprobleemid (keskküte, veevarustus, kanalisatsioon), odavam ja parem bussiühendus naabervaldadega, Rakvere ja Tallinnaga • Teede olukorra parandamine • Bensiinijaama ehitamine • Ettevõtluse arendamine – leida finantseerimise allikad ettevõtlusele, äriideede igakülgne toetamine, põllumajanduse arendamine (abi investeeringuteks ja toodangule turu leidmiseks) • Tootmisharude laienemine • Uute töökohtade loomine kohaliku tooraine ja ettevõtluse baasil • Olemasolevate ressursside ratsionaalne kasutamine • Põllumajandustootmise arengu soodustamine • Regionaalpoliitika muutumine riigi tasandil • Eelarve koostamisel prioriteetide määratlemine • Spetsialistide kaasamine lahenduste otsimisel • Omavalitsuse ja riigi suhete täpne määratlemine • Liigsete kulutuste vähendamine • Hea koostöö naabritega • Palju väikseid projekte elu elavdamiseks 3.4. Ohud • Põllumajanduse ebakindel seis • Ettevõtete pankrotistumine • «Ajude» äravool • Tööpuuduse kasv, maksujõuetus • Elutegevuse soikumine • Ääremaastumine • Investeeringute vähene tasuvus • Metsavarude oluline vähenemine • Regionaalpoliitika puudumine riigi tasandil • Väikestel valdadel on Euroopa Liidu rahade taotlemine raskendatud 4. Laekvere valla visioon ja strateegilised eesmärgid LAEKVERE VALD ON: ARENENUD PÕLLUMAJANDUSEGA KOHALIKUL TOORAINEL PÕHINEVA KESKKONNASÕBRALIKKU JA SÄÄSTLIKKU TOOTMIST TOETAV VALD • ELUJÕULINE, ARENENUD JA EDUKAS OMAVALITSUS • TURVALINE, ESTEETILINE, KESKKONNASÕBRALIK OMAVALITSUS, MILLE TÖÖ- JA ELUKESKKOND ON PUHAS, LOODUSMAASTIKUD ON SÄILINUD JA KAITSTUD • AKTIIVSET TEGEVUST SOOSIV INIMSÕBRALIK ELAMISPIIRKOND, KUS ON ELAV KULTUURIELU JA MITMEKÜLGSED VABA AJA VEETMISE VÕIMALUSED • KAASAEGSET ELU-, ÕPPIMIS- JA TÖÖKESKKONDA VÕIMALDAV VALD • LOODUST SÄÄSTVA KESKKONNAKASUTUSEGA MAJANDUSLIKUKS TEGEVUSEKS SOODUS PIIRKOND • ERI AASTAAEGADEL KASUTATAV KOHALIKKE KULTUURI- JA VAATAMISVÄÄRSUSI TUTVUSTAV KAUNI LOODUSEGA PUHKE- JA TURISMIPIIRKOND, MIS ON SUUTELINE TEENINDAMA KA NÕUDLIKKE TURISTE • HEAS KORRAS INFRASTRUKTUURIGA NING SOOVIJATEL ON VÕIMALUS KASUTADA KAASAEGSEID TELEKOMMUNIKATSIOONIVAHENDEID Arengusuundadest lähtuvalt on püstitatud järgmised strateegilised eesmärgid: • Laekvere vald leiab eripärase tee arenguks, tuginedes arengukavale ja kasutades ära looduslikud ja muud olemasolevad eeldused. Sellega tagatakse valla jätkusuutlik areng ja heaolu kasv; • tagatakse vallaelanikele toimetulek, pakutakse turvalist elukeskkonda ja vajalikke teenuseid; • luuakse vallaelanikele sisukad hariduse saamise ja vaba aja veetmise võimalused; • tõstetakse valla elanike konkurentsivõimet tööjõuturul; • arendatakse igakülgselt valla elukeskkonda; • elanike arvu stabiliseerimine ja suurendamine vallas; • tagatakse parem informatsiooni levik ja kättesaadavus; • asutakse korrastama infrastruktuure: tänavaid, veevärki ja kanalisatsiooni, kütte- ja elektrisüsteeme, kaasates lisaks oma vahenditele ka riigi raha, välisabi ning pikaajalisi ja soodsa intressiga laenusid; • arendatakse ja toetatakse kohalikku ettevõtlust ning soodustatakse uute ettevõte loomist, mis võimaldavad uute töökohtade tekke, KOV tulubaasi suurenemise laekuvatest maksudest, üldise elatustaseme tõusu, suurenevaid sissetulekuid; • tõstetakse valla mainet. Sellega meelitatakse valda rohkem investoreid ja turiste, seega rohkem tarbijaid; • valla kui elu- ja tööpaiga teadvustamine Eestis; • otstarbekalt korraldatud ja tõhusalt toimiva haldusjuhtimise osadeks on avatus, stabiilne võim, sihipäraselt ja vastutustundega tegutsevad juhid, pädev, teotahteline, uuendus- ja koostööaldis meeskond ning põhjendatud ja võimalikult madalad valitsemiskulud; • luuakse parem koostöö teiste valdadega. 5. Strateegilised valdkonnad 5.1. Looduskeskkond Laekvere valla peamiseks loodusrikkuseks on viljakas maa, mets, omanäolised puhkemaastikud ning maavarad (kruus, liiv, turvas, järvemuda, põhja- ja pinnavesi). 5.1.1. Veekogud Laekvere vald asetseb Pandivere veekaitseala kagupiiril pindalaga 35 tuhat ha. Valla maal olemasolevateks veeressurssideks on põhjavesi ning Avijõe ja tema lisajõgede vesi. Valda läbiv suurim jõgi – Avijõgi – saab alguse Muuga–Paasvere vahelistest karstiallikatest. Väiksemad vooluveekogud on Imikvere jõgi, Moora ja Karja oja. Tehisveekogudest on Muugas asuv mõisatiik. Järved puuduvad. Peaaegu terve Avijõe ülem- ja keskjooksu valgala jääb valla territooriumile. Valla maa, mis asub Pandivere kõrgustiku kagunõlvadel, on võrdlemisi karstirikas. Karstialade rohkust tõendavad peale üksikute karstilohkude, karstilehtrite ja -järvikute alade arvukad allikad, mis paiknevad kõrgustiku nõlval Avijõe ülemjooksu piirkonnas. Probleemid: • kinnikasvamisohus olevad Laekvere ja Rahkla tiigid; • kohati kehvas olukorras olev Avijõgi (kopratammid); • ebaseaduslike veekogude rajamine Venevere külas. Eesmärgid: • puhtad veekogud; • säilitada ja kaitsta Laekvere vallas asuvaid karstialasid; • toetada Venevere Haridus- ja Kultuuriseltsi Venevere veskitiigi taastamisel. Võimalikud lahendused: • viia läbi keskkonna mõjude hindamine tiikide korrastamiseks sobiva lahenduse leidmiseks; • koostada eelprojekt tiikide korrastamiseks; • eelprojekti olemasolul esitada taotlus KIK-ile projekti finantseerimiseks; • Venevere ebaseaduslike veekogude rajajatelt nõuda tegevuse seadustamist; • Avijõe puhastamise võimaluste leidmiseks viia läbi keskkonnamõjude hindamine; • korrastada ja puhastada olemasolevad tiigid; • puhastada Avijõgi Laekvere valla piirkonnas koostöös kinnistute omanikega. Vajalikud investeeringud: • keskkonnamõjude hindamine; • eelprojekti koostamine tiikide korrastamiseks; • omaosalus tiikide korrastamisel osalemiseks. 5.1.2. Keskkonnakaitse ja heakord Laekvere vald on looduslike eelduste poolest meeldiv ja nauditav paik. Valla territooriumil asub 5 kaitseala (Paadenurme, Luusika looduskaitseala, Tudusoo ja Kellavere maastikukaitseala, Pandivere veekaitseala). Kaitstavate üksikobjektide hulka kuuluvad Muuga, Rahkla ja Paasvere park, Rohu park-allee parkmetsaga, Aruküla ja Laekvere mänd, Sirevere ussikuusk, Pärna allee Venevere pargis. Kaitse all on samuti suuremad karstialad: Hundilageda, Rajaküla-Muuga, Rohu, Rahkla, Sirevere, Edivere-Paasvere karstialad. Probleemid: • vallaelanike vähene teadmine keskkonnast; • paljude haljasalade ja ajalooliste objektide halb korrashoid; • paljude eramajade ümbruse kehv korrashoid; • tormikahjustused; • parkides istepinkide puudumine; • Muuga pargis valgustuse puudumine; • keskkonnainspektsiooni inspektorite harvad kontrollkäigud valla territooriumile. Eesmärgid: • vallaelanike kõrge keskkonnateadlikkus; • heakorrastatud külad, puhkemaastikud ja hooned; • valla heakorraeeskirja parem kontroll. Võimalikud lahendused: • tormikahjustuste likvideerimine; • koostöö tegemine keskkonnateenistusega; • keskkonna-alase info kogumine ja keskkonnaseisundi pidev jälgimine; • keskkonnateadlikkust tõstvate artiklite avaldamine kohalikus ajalehes; • keskkonnateadlikkuse kasvatamine lasteaia lastel ja kooliõpilastel; • Laekvere valla heakorra- ja haljastusplaani väljatöötamine; • valla heakorraeeskirjas omanike vastutuse ja kohustuste täpne määratlemine; • Muuga ja Venevere pargi taastamine, pidev uuendamine ja heakorrastamine ning avalikuks kasutamiseks mõeldud alade heakorrastamine; • töötute kasutamine valla üldkasulikel töödel; • Muuga parki istepinkide ja valgustuse paigutamine; • lõpetada Muuga pargis silla ehitus saarele; • vabaõhuklassi ehitamine Muuga parki; • Muuga tiigi ümbruses tööde lõpetamine; • Muuga parki aedniku töölevõtmine; • liikumise «Kodu kauniks» läbiviimine; • toetada Rohu kaseallee uuendamist; • toetada Venevere parki laululava ja WC ehitamist. Vajalikud investeeringud: • Muuga ja Venevere pargi dendroloogiline uurimine; • Muuga ja Venevere pargi haljastusprojekti koostamine; • Muuga ja Venevere pargi korrastamine; • Muuga parki pinkide ja valgustuse ehitamine; • Venevere parki WC ehitamine. 5.1.3. Jäätmemajandus Laekvere valla territooriumil Kellavere külas asuv Moora prügila on suletud Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse juhataja 17.12.2001 korraldusega nr 31. Muuga sega-olmejäätmete prügila on likvideeritud ja rekultiveeritud. Muugas asub ka loomade matmispaik. Probleemid: • Moora prügila; • puudub eraldi konteiner vanapaberi jaoks; • loomade matmispaik; • korrastamist vajavad sõnnikuhoidlad; • puudub jäätmehoolduse eeskiri; • puudub jäätmejaam; • puuduvad kompostimisväljakud; • ebaseaduslikud prügi ladestamise kohad; • valla territooriumil tegutsevatel ja jäätmeid tekitavatel äriühingutel puudub jäätmekava. Eesmärgid: • tagada puhas keskkond. Hoida ära jäätmete ning ohtlikke ainete sattumist looduskeskkonda. Võimalikud lahendused: • organiseeritud prügiveo propageerimine; • jäätmete taaskasutusele võtmise propageerimine; • panna kaks korda aastas käima ohtlike jäätmete kogumisauto; • paigaldada konteinerid vanapaberi jaoks; • Moora prügila rekultiveerimine ja sulgemine; • loomade matmispaiga sulgemine; • jäätmehoolduseeskirja koostamine; • tarastatud kompostimisväljakute ehitamine biolagunevate jäätmete kompostimiseks; • jäätmekoguse vähendamine; • valla asutustel puulehtede ja taimsete jäätmete kompostimise võimaluse leidmine enda territooriumil; • nõuda jäätmeid tekitavatelt äriühingutelt jäätmekavade koostamist; • ebaseaduslike prügi ladestamiskohtade likvideerimine; • võimalusel jäätmejaama loomine. Vajalikud investeeringud: • Moora prügila sulgemisel osalemine; • jäätmejaama rajamine; • ohtlike jäätmete konteineri paigaldamine valla keskusesse; • kompostimisväljakute ehitamine. 5.2. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid Sotsiaalhoolekande eesmärk on sotsiaalse turvalisuse suurendamine kohalikus omavalitsuses ja abi organiseerimine neile isikutele ja isikute gruppidele, kes ei suuda igapäevase eluga toime tulla. Tüüpilised abivajajate grupid on: 1. lapsed, kes on jäänud vanemliku hoolitsuseta; 2. puudega isikud, kel puuduvad eeldused iseseisvalt toime tulla; 3. pidevat järelevalvet vajavad eakad isikud (vanurid); 4. krooniliste psüühiliste häiretega isikud. Laekvere Vallavalitsuses töötab sotsiaalhoolekande alal üks sotsiaaltöötaja. Meditsiini puudutavate küsimuste lahendamisega tegeleb perearst. Tööealisi elanikke on 1202, neist hõivatuid on kokku 637. Laekvere vallas käib tööl 513 inimest ning väljaspool valda 124 inimest. Ametlikult registreeritud töötuid on Laekvere vallas 1. jaanuari 2004 seisuga 68, kellest naiste osakaal 83 %. Puuetega inimesi on 69, neist 11 on pensionäridest invaliidid (vaata lisa 2). Laekvere vallas puudub hooldekodu. Teenust ostetakse maakonnas asuvatest hooldusasutustest. Laekvere alevikus on kaks sotsiaalkorterit, kuhu on võimalik paigutada kuni 8 inimest. Vajadusel teoatatakse koduhooldust. Tervishoiuteenuse kättesaadavus on Laekvere vallas rahuldav. Vallaelanike vajadusi katavad põhiliselt tervisekeskuses üks perearst ning üks hambaarst. Samuti on olemas oma apteek. Lähim kõrgema astme meditsiiniline teenindus asub Rakveres. Väike-Maarjas asub kiirabi. Probleemid: • vananev elanikkond; • kõrge töötute arv; • alkoholism; • töötute ümberõppe puudumine; • paljud lapsed kasvavad halbades elutingimustes või mittetäisväärtuslikes peredes; • õpitud abituse levik (pikaajalised töötud). Eesmärgid: • efektiivne sotsiaalteenuste süsteem; • valla sotsiaalpoliitika peab toetama täisväärtuslikku perekonda; • töötute aktiviseerimine; • vaesuse leevendamine ja inimeste toimetulekuoskuste tõstmine; • laste ja lastega perede toimetuleku tagamine; • tagada tervislik elukeskkond ja kvaliteetse arstiabi saamise võimalus; • tervete eluviiside propageerimine; • arendada riskiperede sotsiaalseid oskusi; • luua kohandused puuetega inimestele ja tagada toetused; • arendada avahooldust; • toetada vanurite elukestvat õpet. Võimalikud lahendused: • vanurite hoolduse jätkamine koduhoolde põhimõttel (avahooldus), võimaldades vanuritele oma elupäevad kodus veeta; • ajutiselt hättasattunud (vaesunud) inimeste delikaatne toetamine nende suutlikkuse ja toimetuleku parandamiseks; • toimetulekukursuste korraldamine (kuidas rahaga ümber käia); • toimetulekuks toetada paljulapselisi ja noori peresid ning üksikvanemaid; • tervisepäevade korraldamine; • riskiperede väljaselgitamine ja nende abistamine; • perekeskuse loomine riskiperede sotsiaalsete oskuste arendamiseks; • sotsiaalkorteri kohandamine puuetega inimeste erivajadustele; • vanuritele õppe-informatsiooni kogumine ja edastamine; • vanuritele transpordi tagamine; • koduhoolduse laiendamine ja kvaliteedi tõstmine; • lastekaitsetöötaja töölevõtmine vallas; • apteegi remondi jätkamine. Vajalikud investeeringud: • apteegi remondi jätkamine; • ühe sotsiaalkorteri kohandamine liikumispuudega inimestele. 5.3. Haridus Laekvere vallas on head põhihariduse omandamise võimalused. Siin asub kaks põhikooli, üks algkool ning üks lasteaed. Koolides on kokku 239 õpilast, neist 7 väljastpoolt valda. Laekvere valla lapsi õpib väljaspool valda põhikooliosas 29 ja gümnaasiumiosas 54. Erikoolides käivaid lapsi on 7. Esimesse klassi astub 2004. aastal 14 õpilast (vaata lisa 3). Probleemid: • madal loomulik iive ja siit tulenevalt väike õpilaste arv; • iga aastaga suureneb erivajadustega laste arv (õpilaste vaimne potensiaal alaneb); • täiendus- ja ümberõppe võimaluste puudumine; • kvalifitseeritud õpetajaid on raske leida; • kaasaegsete õppevahendite vähesus; • õpilaste transport. Eesmärgid: • kujundada koolid piirkonna arengukeskusteks; • valla koolides hea õpetamise taseme tagamine ja oma valla koolide prestiiži tõstmine; • konkurentsivõimeline põhi- ja huviharidus; võimalusel kaasabi täiskasvanute ümber- ja täiendusõppele; • läbi õppimise kaudu suunata lapsi tegema õigeid valikuid; • pedagoogide Laekvere valda tööleasumist soodustavate meetmete rakendamine; • parandada õpetajate kvalifikatsiooni; • õpilaste toitlustamine koolisööklate baasil; • võimaluste piires toetada õpilaste toitlustamist ja õppevahendite soetamist; • kindlustada haridusasutuste töötajate palgatõus vastavalt võimalustele. Võimalikud lahendused: • õpetamise taseme hoidmine ja tõstmine koolides; • logopeedi ja koolipsühholoogi teenuse (või töö) tagamine valla koolides. Täiskasvanute motiveerimine enesetäiendamiseks ja selleks vajaliku koolituse toetamine; • noorsootöö aktiviseerimine ja huvitegevuse toetamine; • edukate noorte tunnustamine; • toetada noortetoa tegevust Laekveres ja külades noortetubade loomist; • maakooli õpetaja elukutse väärtustamine, õpetajate koolitus toetamine. 5.3.1. Laekvere Põhikool Laekvere Põhikool asub Laekvere alevikus. Siin õpib 130 õpilast ja töötab 15 õpetajat. Arengusuund: • säilitada põhikooli staatus. Probleemid: • õppevahendite vähesus ja nende kõrged hinnad; • õpilastranspordi ringi ajad ei ühti kooli tundide ja huviringide aegadega; • sportimise võimalused halvad (puudub spordihoone, staadion vajab uuendamist); • vajadus ekskursioonide ja muude ürituste järele. Eesmärgid: • erinevate õppevahendite muretsemine: arvutid, videoprojektor, õmblusmasinad, pliit, poiste tööõpetuseks kaasaegsed vahendid, muusikavahendid, raadiosõlme aparatuur; • paremate sportimistingimuste loomine; • igale õpetajale klassi arvuti; • tagada legaliseeritud tarkvara kasutamine; • pööningukorruse kasutusele võtmine; • transporditeenuse tagamine. Võimalikud lahendused: • Laekvere Põhikoolile kuuluva spordiväljaku korrastamine ja kaasajastamine; • poiste tööõpetuse maja remontimine ning seadmete kaasajastamine; • õpilastranspordi parem organiseerimine; • tüdrukute käsitööklassi probleemidele lahenduse leidmine; • viia lõpule ruumide remont; • vallapoolne õppevahendite toetuse võimaldamine lastevanematele; • koolivälise töö tõhustamine (ka Rahva Majas) ja ekskursioonide korraldamine. Vajalikud investeeringud: • õpetajate toa poolse tiiva (arvutiklass, bioloogia, raamatukogu, õpetajate tuba koos abiruumidega, direktori kabinet) ja keldri sissekäigu remont; • võimla remont koos ventilatsiooni paigaldamisega; katuse projekt kogu majale; põrandakatete vahetus (4 klassi); • söökla köögibloki remont koos ventilatsiooniseadmete paigaldamisega; • kogu maja katuse remont; • staadioni rekonstrueerimine (renoveerida jooksurajad, ehitada inventari maja, kuusehekk välja juurida) ja mänguväljaku ehitamine (turnimisredelid, kiiged, rularada, palliplatsid jne); • poiste töökoja maja (hoone remont koos ventilatsiooni, vee ja valgustusega ning õppevahendid); • kanalisatsioon ja veevärk. Kooli WC-de remont; • igal aastal uuendada ühe (või kahe) klassi mööbel; • arvutipargi uuendamine igal aastal. 5.3.2. Muuga Põhikool Muuga Põhikoolis õpib 100 õpilast ning töötab 13 õpetajat. Arengusuunad: • säilitada põhikooli staatus • 2008. aastal volikogus arutusel võimalik reorganiseerimine algkooliks Probleemid: • Muuga Põhikooli asumine mõisahoones, mille hooldus ja ekspluatatsioon on võrdlemisi kallis; • keskküttesüsteem vajab uuendamist; • aknad vajavad uuendamist-restaureerimist; • koolimaja fassaad korrastamata; • arvutiklass liiga väike; • puudub giid, kes võtaks vastu ekskursioone; • õppevahendid on väga kallid; • võõrkeele õpetamise ruumi puudumine; • koolimööbel vananenud; • puudub õppeköök tütarlaste tööõpetuse tundide läbiviimiseks; • õpetajate täienduskoolituse rahade vähesus; • sportimise tingimused halvad (angaar amortiseerunud). Eesmärgid: • remondi (restaureerimise) jätkamine mõisas; • reklaamida mõisa kui vaatamisväärsust ja võtta tööle giid; • õpetajate koolitamise toetamine. Võimalikud lahendused: • remondi- ja restaureerimistööde jätkamine; • arvutiruumi üleviimine teisele korrusele; • õppevahendite soetamise toetus; • uuendada koolimööblit; • sisustada õppeköök ja võõrkeeleklass; • staadioni kaasajastamine; • angaar-võimla saali valgustuse ja küttesüsteemi väljavahetamine; • angaari katuse remont; • angaar-võimla ruumide remontimine; • spordiinventari soetamine (kõrgushüppematid, latt, postid, lauatennis jne); • noortetoa avamine ja jõusaali sisustamine angaaris. Vajalikud investeeringud: Angaar: • valgustuse, küttesüsteemi remont; maj. osa katuse, elektriseadmete remont; • noortetoa avamine; • jõusaali sisustamine; • spordiinventari kaasajastamine. Kool: • arvutiklassi remont; • akende, fassaadi ja keskküttesüsteemi remont; mõisasse giidi töölevõtmine; • õpetajate koolitus; • vallapoolne õppevahendite toetuse võimaldamine lastevanematele; • võõrkeeleklassi, õppeköögi remont ja sisustamine; • garderoobi remont; • kooli mööbli uuendamine; • staadioni korrastamine. 5.3.3. Venevere Algkool Venevere Algkool asub Venevere külas ning siin õpib 9 last ning töötab 3 õpetajat. Arengusuunad: • säilitada algkooli staatus; • 2005. aasta jaanuaris volikogus arutusel võimalik kooli sulgemine. Probleemid: • õpetajate täienduskoolituse rahade vähesus; • laste vähesus; • maja vajab remonti; • pargi hooldamine ebarahuldav; • puudub staadion. Eesmärgid: • õpetajate koolitamise toetamine; • hoida maja korras, et ta jääks külarahvale kooskäimiskohaks ja internetipunktiks; • anda võimalus vaba aja veetmiseks. Võimalikud lahendused: • toetada õpetajate täienduskoolitust; • maja remontimine; • rajada mänguväljak; • pargi hooldamise tagamine. Vajalikud investeeringud: • koridoride remont, elektriseadmete remont; • puukuuri ehitamine; • saali põranda remont; • saali toolide välja vahetamine; • söögitoa ahju remont, WC ahi; • akende uuendamine (võred ka saali akende ette); • alumise korruse valgustuse uuendamine; • maja fassaadi remont; • mänguväljaku rajamine. 5.3.4. Laekvere Lasteaed Laekvere lasteaed «Rüblik» asub Laekvere alevikus. Lasteaias töötab kaks rühma 2,5–5 ja 6–7-aastastele. Hetkel käib lasteaias 39 last. Arengusuund: • säilitada lasteaia staatus. Probleemid: • õppevahendite vähesus; • üks õpetaja abi kahe rühma kohta; • logopeedi puudumine vallas; • tehniliste vahendite vähesus ja nende puudumine; • koostöö koolidega nõrk; • igal aastal suureneb erivajadustega laste arv. Eesmärgid: • laste arengut soodustava turvalise keskkonna loomine; • soodustada laste kasvamist aktiivseks, vastutusvõimeliseks, tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks inimeseks; • toetada laste loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi; • toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel; • toetada ja abistada vanemaid õppe- ja kasvatusküsimuste lahendamisel, vajadusel nõustada neid. Võimalikud lahendused: • luua juurde üks õpetaja abi ametikoht; • logopeedi palkamine kogu valla haridusasutustele; • korraldada ühisüritusi (näitused, väljasõidud, lahtiste uste päevad); • lasteaiaõpetajate koolitamine. Vajalikud investeeringud: • tervel majal katuse remont; • piirdeaia uuendamine; • rühmade treppide uuendamine; • rühma « Mõmmikud» ruumide kapitaalremont + akende vahetus; • rühma «Rüblikud» ruumide kapitaalremont + aknad; • abiruumide remont; • saali remont; • mänguväljaku rajamine; • välisfassaadi remont (piirete soojustus). 5.4. Kultuur. Sport. Vaba aeg. Turism ja puhkemajandus Vallas töötab kolm raamatukogu – Laekveres (250–300 lugejat), Muugas (250–260 lugejat) ja Veneveres (100–150 lugejat). Lisaks külaraamatukogudele töötab mõlemi põhikooli juures poole kohaga raamatukoguhoidja. Probleemid: • raamatukogude külastatavus suhteliselt väike (piirkonniti erinev); • ei ole kujunenud kohalikeks teabe- ja kultuurikeskusteks; • töötajate vähene motiveeritus paremale tööle; • raamatukogude juhtimine killustatud (keskraamatukogu, vallavalitsus, kooli juht); • töötaja haiguse või puhkuse ajal raamatukogu suletud; • puudub ühtne nägemus raamatukogude arenguks vallas; • investeeringud ebapiisavad. Eesmärgid: • raamatulaenutuse säilitamine Laekveres, Muugas ja Veneveres; • küla- ja kooliraamatukogude ühendamine ühtse juhtimise alla; • valla raamatukogudele ühise põhimääruse väljatöötamine ja kehtestamine; • raamatukogude kujundamine info- ja kultuurikeskusteks; • infotehnoloogial põhinevate teenuste osutamine elanikele; • üleminek arvestusel ühtsetele arvutiprogrammidele; • raamatukogutöötajate töö väärtustamine. Vajalikud investeeringud: • Laekvere Raamatukogu ruumide remont; • Muuga Raamatukogu ruumide remont; • ühtse arvutiprogrammi soetamine; • arvutite juurdeostmine ja vanade regulaarne asendamine uutega. 5.4.1. Laekvere Raamatukogu Probleemid: • raamatukogu külastatavus väike; • ruumid viletsas olukorras; • puudus on raamaturiiulitest. Eesmärgid: • elanikele mitmekesise informatsiooni kättesaadavuse tagamine; • elanike meelitamiseks raamatukogusse ürituste läbiviimine. Võimalikud lahendused: • raamatukogutöötaja asendaja töölevõtmine; • kooli- ja külaraamatukogude ühendamine. Vajalikud investeeringud: • internetiseerimine; • ruumide ja akende remont; • raamaturiiulite uuendamine ja juurdeostmine. 5.4.2. Muuga Raamatukogu Probleemid: • ei jää aega ürituste planeerimiseks ja korraldamiseks; • külastatavuse kasvust tingitud ruumipuudus. Eesmärgid: • raamatukogude kestma jäämine info- ja kultuuriasutustena, mis tagab elanikele vaba ja piiramatu juurdepääsu informatsioonile, kultuurile, teadmistele; • raamatukogutöötajate töö väärtustamine. Võimalikud lahendused: • võimalusel võtta tööle kogu valla raamatukogutöötajate asendaja, et raamatukogud ja AIP-id oleksid maksimaalselt avatud; • ruumipuuduse lahendamiseks leida võimalus angaari teise korruse eessaali põhjalikuks remondiks ja selle kasutuselevõtuks raamatukogu otstarbeks. Vajalikud investeeringud: • internetiseerimine; • angaar-võimlas ruumide remontimine raamatukogu otstarbeks. 5.4.3. Venevere Raamatukogu Asub Venevere Algkooli hoones eraldi sissekäiguga kaasaegselt remonditud ruumides. Probleemid: • vähene külastatavus; • interneti püsiühenduse puudumine; • asendaja puudumine. Eesmärgid: • raamatulaenutuse säilitamine; • ajalehtede ja ajakirjade lugemise võimaldamine; • internetipõhiste teenuste võimaldamine elanikele; • küla seltsielu arendamine. Võimalikud lahendused: • püsiühenduse väljaehitamine; • ürituste korraldamine eri huvigruppidele; • koostöö tihendamine MTÜ-dega. Vajalikud investeeringud: • püsiühenduse rajamine; • arvutite soetamine; • valvesignalisatsiooni paigaldamine. 5.4.4. Laekvere Rahva Maja Vallas on üks Rahva Maja, kus tegutsevad 12 taidlus- ja huviringi 140 osalejaga. Avatud on laste- ja noortetuba ning Avalik Interneti Punkt. Tegutseb Simuna Kihelkonna Kultuurikool. Rahva Majas käib koos ka pensionäride klubi «Meenutus» (vaata lisa 4). Probleemid: • teatrite kallis garantiitasu, mis ei võimalda külalisetendusi; • keskealiste vähene huvitatus tavaüritustest; • teatrietendustest vähene osavõtt. Suurem osa publikust tuleb teistest valdadest; • vähene osavõtt Rahva Majas korraldatavatest üritustest lastele – puudub hea koostöö koolidega; • huviringide ja huviklubide puudus; • kõikide ringide tegevusele ja kultuuriüritustele seab piirid Rahva Maja eelarve; • Rahva Maja heli- ja valgustehnika on amortiseerunud; • puuduvad ruumid huviringide tööks; • kinoaparatuur on vananenud; • noorte passiivsus ja vähene huvitatus diskode, ringides osalemise ja isetegevuse vastu; • vähene tegelemine üksikute probleemsete lastega; • noorte enesehinnang on madal; • koolide ja Rahva Maja vahelise koostöö puudumine noorte vaba aja sisustamisel; • vähene kutsesuunitlusega tegelemine; • puudub noorte nõustamine seksuaalkasvatuses ja narkoennetuses; • eakate pidudest vähene osavõtt; • transpordi puudumine vähendab eakate klubis osalejate arvu; • eakate tuba Rahva Majas ei võimalda huviringide tööd; • vähene koostöö teiste eakate klubidega. Eesmärgid: • Rahva Maja ürituste ettevalmistamisel võimalikult laialdaste inimgruppide kaasamine; • huvialaringide tööks vajalike ruumide kohandamine; • suvise kultuuriprogrammi väljatöötamine ja ellurakendamine; • tagada töövõimelised isetegevusringid; • noorte huvide väljaselgitamine; • töökasvatuse propageerimine noorte seas; • noorte hulgast aktiivsete eestvedajate leidmine; • võimalikult paljude pensionäride ja ka pensionieelikute kaasahaaramine eakate klubi töösse; • parandada rahvamaja koostööd koolide ja lasteaiaga. Võimalikud lahendused: • heli- ja valgustehnika järkjärguline väljavahetamine; • kino heliaparatuuri uuendamine; • koolivaheaegadel aktiivselt tegutsevate laagrite korraldamine lastele ja noortele; • suveperioodil Muuga mõisas kultuuriprogrammi korraldamine ja selle reklaamimine turistide tarvis; • enesehinnangut tõstvad, seksuaalkasvatust ja narkomaaniat puudutavate loengute läbiviimine; • tihedama koostöö loomine naabervaldade noortetubade ja eakate klubidega; • transpordi võimaldamine eakatele osalemiseks ringide ja klubi töös; • eakate klubi töö vallapoolne toetamine; • rahvamaja arendamine ja rahvuskultuuri säilitamine, viljelevate kollektiivide ja ühenduste toetamine; • vallaelanikele klubilise ja taidlusalase tegevuse võimaldamine; • laste- ja noorte suvelaagrite korraldamine, koostöös spordiühingutega spordilaagrite korraldamine; • madalama sissetulekuga perede lastele suvevaheaja veetmise võimaluse pakkumine väljaspool igapäevast elukeskkonda; • kultuuriürituste reklaami kvaliteeti parandamine. Vajalikud investeeringud: • jooksev remont; • helimikserpuldi, prožektorite, elektriseadmete väljavahetamine; • kino heliaparatuuri uuendamine; • maja remont; • helivõimendusaparatuuri soetamine; • valgustehnika uuendamine; • laululava ehitamine; • huviringide ruumi remont; • televiisori, videomaki, muusikakeskuse ostmine noortetuppa; • noortemaja remont ja sisustamine. 5.4.5. Sport Sportimisvõimalused on vallas olemas, kuid vähe. Põhikoolide juures asuvad staadionid on väiksed (200 m). Muugas asub kaarhall–spordisaal (30 m), mis võimaldab Muuga Põhikoolil seal tunde läbi viia, aga ka soovijatel harjutamas käia. Saali on võimalik kasutada pallimängudeks. Olemas on ka aeroobika ja jõusaali ruumid, kuid need pole veel vastavat kasutamist leidnud. Enamus spordihuvilisi käib trennis naabervalla (Avanduse) Simuna spordikeskuses. Probleemid: • vähesed sportimisvõimalused – angaar-võimla on halvas olukorras ning selle kasutatavus väike; • suusa- ja matkaradade puudumine; • ujumiskoha puudumine. Eesmärgid: • propageerida sportlikku eluviisi; • Muuga spordihalli täiendamine, et see ei oleks ainult kohalike laste ja noorte, vaid kogu lähiümbruskonna elanikele sportimise kohaks; • suurendada inimeste aktiivsust spordiga tegelemisel ja üritustest osavõtmisel. Võimalikud lahendused: • piirkondliku spordi ja kultuuri arengukava väljatöötamine; • spordikompleksi ja Rahva Maja poolt iga-aastane ürituste kalenderplaani väljaandmine; • Muuga spordihalli jõusaali rajamine; • aeroobikatreenerile töövõimaluste pakkumine Muuga spordihallis ja aeroobika regulaarne läbiviimine; • Laekvere valda mitmesugusete võistluste (näiteks vallasisesed spordiüritused koostöös koolide ja valla asutustega) toomine; • angaar-võimlasse võtta tööle inimene, kes koordineeriks ruumide kasutamist; • suviste ujumiskohtade rajamine; • toetada Venevere koolimajja jõusaali rajamist ja Venevere pargis võrkpalliplatsi korrastamist. Vajalikud investeeringud: • Muuga spordihalli remont ning jõusaali ja aroobikasaali sisustamine; • Kellaveresse suusaraja rajamine; • supluskohtade loomine olemasolevate veekogude baasil; • pallimängu- ja spordiväljakute rajamine suurematesse küladesse. 5.4.6. Seltsid Seltsidest käivad koos Muuga Maanaisteselts «Eha», Venevere Hariduse- ja Kultuuriselts, MTÜ Veskimäe Jahi- ja Laskespordiklubi, Linnuküti Jahiühing ja Laekvere Jahimeeste Selts. Aktiivselt tegutseb Kaitseliidu Viru Maleva Tapa malevkonna Laekvere rühm. Kodutütarde ja Noorkotkaste salgad on loodud nii Tapa malevkonna kui Alutaguse Maleva Avinurme malevkonna juurde. Probleemid: • elanike passiivsus ja omaalgatuse puudus; • noorte ja õpilaste suvise vaba aja sisustamine on puudulik, kuna puudub koht, kus pidada suviseid üritusi. Eesmärgid: • inimeste vabam eneseväljendus ja loominguline tegevus; • huvipakkuva tegevuse arendamine kõigile pereliikmetele; • paikkonna identiteedi süvendamine; • elanike teadlikkuse tõstmine riigikaitse vajadusest. Võimalikud lahendused: • eksisteerivate klubide-seltside-liitude võrgu säilimise toetamine ning uute seltside tekke ja koduküla kultuuritraditsioonide loomise ja säilimise soodustamine; • vallast dokumentaalfilmi tegemine; • riigikaitset tutvustava rahvakooli organiseerimine; • Kaitseliidu Laekvere rühma lahtiste suvepäevade korraldamine; • noortele kaitseliitlastele suvelaagri läbiviimine koos peredega. Vajalikud investeeringud: • seltsidele ja liitudele kooskäimiskohtade leidmine; • käsitööde müügipunkti ehitamine. 5.4.7. Turism ja puhkemajandus Puhkemajanduse ressurssideks on valla suured metsad võimalike marja- ja seenekorjamise aladena. Valla vahelduva profiiliga looduslähedane maastik võimaldab korraldada mitmeid puhkuse erivorme. Puhkealadeks sobivad kolm vallaosa: Laekvere–Kellavere, Muuga ja Arukse–Venevere. Probleemid: • vaatamisväärsuste vähene esiletoomine; • puudub koostöö Laekvere vallas asuvate turismiobjektide vahel; • puudub ujumiskoht; • puuduvad matka- ja spordirajad; • valla vähene reklaamimine. Eesmärgid: • ajaloo- ja kultuurimälestiste, kohanimede ning muinsuspärandi kaitse ja säilitamine; • mitmekesised ja atraktiivsed vaba aja veetmise võimalused nii kohalike elanike kui ka turistide jaoks; • meelitada valda võimalikult palju turiste. Pöörata tähelepanu pikemaajalise turismiteenuse pakkumisele; • kohaliku turismitoote mitmekesistamine; • turismi arendamine lähtuvalt säästliku arengu printsiipidest; • lagunevate turismiobjektide restaureerimine, konserveerimine ja atraktiivseks muutmine; • turismiobjekti liigilise mitmekesisuse ja looduskeskkonna korrashoiu säilitamine; • valla reklaamimine (valla kui soodsa elukeskkonna tutvustamine). Võimalikud lahendused: • Laekvere legendi propageerimine ja valla tunnusürituse väljatöötamine ja aktiivne müük; • Laekvere valla ajalugu käsitleva teose koostamine ja väljaandmine; • kõigi valla ajaloo-, arheoloogia- ja arhitektuurimälestiste säilitamine, tähistamine ja eksponeerimine; • turismi infopunktide loomine; • Laekvere puhkeala välja rendamine. Suusa-, jalgratta- jt matkaradade rajamine valla eri piirkondadesse; • otsida võimalus ujumiskoha rajamiseks ja projekteerida ujumiskoht; • jahiturismi rajatiste väljaehitamise toetamine; • vaatetorni ehitamine Kellavere mäele; • infomaterjalide väljaandmine ja levitamine; • täpsem reklaam turismipiirkondadele (ka internetis). Vajalikud investeeringud: • turismiobjektide tähistamine viitade ja siltidega; • matkaradade rajamine; • Venevere Veskitiigi rekonstrueerimine; suvitus- ja puhkekoha ehitamine; • rajada matkarada (Muuga–Luusaare raba–Tudu laudtee). Valla elu kajastab valla ajaleht «Laekvere Valla Sõnumid». 5.5. Turvalisus Turvalisuse tagamine on mis tahes tegevuse lahutamatu osa. Laekvere valda teenindab Lääne-Viru Politseiprefektuuri Väike-Maarja politseijaoskond. Põhiülesanne on avaliku korra tagamine ning kuritegude ja väärtegude ennetamine, tõkestamine ja avastamine. Laekvere vallas puudub päästeteenistuse struktuuriüksus. Lähimad on Simunas asuv Lääne-Virumaa Päästeteenistuse tugikomando ja Roelas Vinni valla moodustatud abikomando. Laekvere vallale kuulub küll tuletõrjeauto, kuid selle kasutamine on ebaefektiivne. Probleemid: • peamine kuritegevusliik on vargused; • elanikkonna ükskõiksus kuritegevuse ennetamisel ja avastamisel; • metsavargused; • naabrivalve puudumine; • laste vähesed teadmised liikluskultuurist; • narkomaania; • alkoholi tarvitamine (eriti alaealiste poolt); • sagedased tulekahjud. Eesmärgid: • tagada Laekvere vallas turvaline elukeskkond, kus päästeteenistus ja politsei on ööpäevaringselt kättesaadav; • ohutu liiklus; • parandada päästetööde operatiivsust. Võimalikud lahendused: • naabrivalve propageerimine; • liikluskultuuri õpetamine koolides; • preventiivsete ürituste korraldamine eelkõige kooliõpilaste ja noorte hulgas, pöörates erilise tähelepanu narkomaaniavastasele kasvatustööle; • Kaitseliidu kaasamine turvalisuse tagamisel; • soodustada ühikondlikel alustel tuletõrjeühingu teket. Vajalikud investeeringud: • toetada patrullteenistuse ja naabrivalve loomist. 5.6. Infrastruktuur 5.6.1. Teed ja tänavad Teedevõrk on Laekvere vallas küllaltki hea ja suhteliselt tihe. Valda läbivad riigiteedest Rakvere – Luige tugimaantee ja 7 kõrvalteed. Seega on Laekvere vallal hea ühendus naabritega. Laekvere valla tänavaid haldab Laekvere Vallavalitsus. Kohalikke ja erateid on kokku 284,5 km (vaata lisa 5). Teed jagunevad järgmiselt: 1. Tänavad 6 tk 2,2 km 2. Vallateed 30 tk 79,1 km 3. Metsateed 33 tk 116,4 km, sellest valla hallata 38,4 km 4. Erateed 77 tk 22,1 km Probleemid: • üsnagi kehv kruusateede olukord; • puudub tehnohoolduskava; • tolmuvabakattega teede halb olukord; • teede lõhkumine metsa väljaveol. Eesmärgid: • kõigi teede hooldamine ja sõidukorras hoidmine; • paatekattega teede säilitamine; • teha Laekvere vallas asuvad teed hästisõidetavaks ka talvel. Võimalikud lahendused: Laekvere valla teederegistri loomine; • teede ja tänavate remondi pingerea koostamine; • Laekvere alevikus kruuskattega tänavate asfalteerimine; • Laekverre kõnni- ja jalgrattateede ehitamine; • valla teede pidev remontimine. Vajalikud investeeringud: • teede kapitaalremont. 5.6.2. Telefonside Telefonside osas teenindab valla kliente Elion Ettevõtted AS. Mobiilsides toimivad EMT GSM telefonid kogu valla osas. Osalise leviga on Radiolinja GSM ning Tele2 võrk. Probleemid: • elektrikatkestuse korral side kaob; • valla hallatavate asutuste vaheline side on kulukas. Eesmärgid: • parandada side kvaliteeti; • muuta sideteenus vallaasutuste vahel odavamaks. Võimalikud lahendused: • reservtoidete paigaldamise tagamine telefonijaamadesse, et elektrikatkestuse korral side säiliks. Vajalikud investeeringud: • Laekvere keskusesse vallaasutustele keskjaama paigaldamine. 5.6.3. Elektrivarustus Laekvere valla tarbijaid varustab elektrienergiaga AS Eesti Energia Viru Elektrivõrkude Rakvere Elektrivõrk. Probleemid: • Veneverel puudub kahepoolne toide; • puudub tänavavalgustusplaan. Eesmärgid: • tarbijatele stabiilse pinge ja piisava võimsusega elektrivarustuse tagamisele kaasaaitamine. Võimalikud lahendused: • läbirääkimiste pidamine Eesti Energiaga Venevere piirkonda dubleeritud toite paigaldamiseks; • tänavavalgustuse paigutuse plaani välja töötamine; • tänavavalgustuse korrastamine, ökonoomsete režiimide rakendamine; • Venevere koolihoone ette tänavavalgustuse paigaldamine. 5.6.4. Veevarustus ja kanalitsioon Laekvere vald asetseb Pandivere veekaitseala kagupiiril pindalaga 35 000 ha. Valla maadel olemasolevateks veeressurssideks on põhjavesi. Kanalisatsioon on välja ehitatud Laekvere alevikus, Muugal ja Mooras. Vallas on 2 töötavat puhastusseadet. Probleemid: • puudub veemajanduse arengukava; • võrgud ja puhastid on vananenud ja vajavad rekonstrueerimist; • märkimisväärse osa reovee juhtimine loodusesse ilma puhastamata; • Laekvere aleviku põhjapoolses osas puudub kanalisatsioon; • üleujutused suurvee ajal; • osaliselt äriühingutele kuuluvad veevarustussüsteemid Laekveres, Rahklas ja Muugas on amortiseerunud. Eesmärgid: • vallaelanike varustamine puhta veega; • üleujutuste likvideerimine; • põhjaveevarude kaitsmine reostuse eest; • võimalikult suure koguse reovee puhastamine enne keskkonda juhtimist. Võimalikud lahendused: • Laekvere valla veemajanduse arengukava koostamine; • veevarustuseks ja kanaliseerimiseks vajalike süsteemsete võrkude rajamine; • Moora ja Muuga puhastusseadmete rekonstrueerimine; • Laekvere aleviku täielik kanaliseerimine; • puhta vee trasside regulaarne puhastamine; • settekaevude reovee biopuhastitesse veo organiseerimine; • vihma- ja lumesulamisvee ärajuhtimise jaoks kanalisatsiooni ehitamine Laekvere alevikus; • aktiivne osalemine Lääne-Viru veemajanduse ISPA projektis; • ISPA projekti raames tehnilise nõustamise läbiviimine: 1. Laekvere aleviku veevarustus 2. Laekvere aleviku kanalisatsioon 3. Muuga küla kanalisatsioon 4. Muuga küla veevarustus 5. Moora küla kanalisatsioon 6. Moora küla veevarustus 7. Venevere küla veevarustus 8. Paasvere küla veevarustus 9. Rahkla küla veevarustus Vajalikud investeeringud: • veevarustuse rekonstrueerimine; • puurkaevude renoveerimine; • kanalisatsiooni rekonstrueerimine; • reoveepuhasti ehitamine; • reoveepuhasti rekonstrueerimine. 5.6.5. Energia- ja soojamajandus Laekvere alevikus asuv katlamaja teenindab valla asutusi ning kolme korrusmaja. Stabiilse soojavarustuse tagamiseks on renoveeritud katlamaja 1 MW avariikatel. Alates 2000. aasta sügisest korraldab Laekvere aleviku soojavarustust OÜ Avoterm Aravete. Probleemid: • puudub vastav arengukava; • vanad trassid; • katlamaja on kehvas seisundis. Eesmärgid: • seadmete ja trasside töökindluse tõstmine; • soojapidavuse suurendamine. Võimalikud lahendused: • soojamajanduse arengukava koostamine • katlamaja trasside renoveerimine 5.6.6. Infotehnoloogia Internetiühendus on vallas olemas. Laekvere Vallavalitsus, Rahva Majas asuv AIP, Laekvere ja Muuga raamatukogu on varustatud 1 MB püsiühendusega. Vallamajas on kõikidel töötajatel arvutid. Kasutusel on e-posti aadress laekvere@laekvere.ee. Laekvere vallal on oma kodulehekülg, mille aadress on www.laekvere.ee (vaata lisa 6). Probleemid: • Veneveres ja Muugal puudub interneti püsiühendus; • õppinud infotehnoloogi puudumine; • arvutid vananevad kiiresti, nende väljavahetamine nõuab suuri kulutusi; • kodulehekülg vajab täiendamist; • originaaltarkvara on kallis, tasuta tarkvara pole töökindel. Eesmärgid: • kõigis Laekvere valla piirkondades on kättesaadavad kvaliteetsed ja kaasaegsed kommunikatsioonid; • infotehnoloogiaspetsialisti teenuse pakkumise soodustamine; • korralik ja sisukas kodulehekülg; • tarkvara täiustamine. Võimalikud lahendused: • kõigi Laekvere vallas asuvate suuremate külade kindlustamine interneti püsiühendusega; • raamatukogude muutmine info- ja teabekeskusteks, kus põhiteenuste kõrval on kättesaadav igat liiki informatsioon (sh üldkasutatavad riigi- ja kohalike omavalitsuste andmebaasid ja ettevõtjatele vajalik info); • arvutipargi regulaarne uuendamine ja töötajate regulaarne koolitus; • võtta valda tööle infotehnoloog; • kodulehekülje pidev täiendamine; • valla oma interneti kodulehekülje pidev täiendamine ja varustamine piltidega vallast. 5.6.7. Transport Laekvere vald on hästi kindlustatud ühiskondliku transpordiga. Vallaelanikke teenindavad mitmed bussiteenust osutavad ettevõtted. Peamiselt siiski Rakvere ATP, kellega on sõlmitud ka õpilaste tasuta sõidukaartide leping. Ühenduse Tallinnaga kindlustavad mitmed valda läbivad bussiliinid. Laekvere vald ise tegeleb õpilastranspordi korraldamisega valla piires. Vallal on kaks bussi Van Hool (53 kohta) ja Iveko (19 kohta). Ametnike kasutuses on neli sõiduautot. Probleemid: • busside väljumisajad ei sobi kõikidele kasutajatele; • õpilasringibussidega valla koolidesse sõitvate koolilaste osakaal õpilaste üldarvust on suur; • valla õpilasringide graafikut ei ole võimalik kõigile sobivaks muuta; • suur autobuss on vana (1981. a väljalase) ja nõuab palju remonti; • valla ametiautode kasutamine tööst vabal ajal; • valla ametiautode garažeerimine; • ootepaviljonide halb seisukord. Eesmärgid: • vallaelanikele hea transpordiühenduse kindlustamine Rakverega; • õpilastele kodust kooli ja tagasi transpordi kindlustamine; • busside hea tehnoseisundi tagamine; • ametisõidukite kasutamise reguleerimine; • ametiautode garažeerimise tagamine; • ametiautode kulude optimeerimine. Võimalikud lahendused: • õpilasringide graafikute korrigeerimine vastavalt nõudlusele; • autobussi Van Hool asendamine uuema bussiga või õpilasringide tellimine vähempakkumise alusel; • ametisõidukite kasutamise täpne reglementeerimine; • garaaži ehitus; • ootepaviljonide remont koostöös TREV-ga. Vajalikud investeeringud: • autobussi Van Hool asendamine; • sõiduautodele garaaži ehitamine; • iga-aastane ootepaviljonide hooldus ja remont; • VAZ veoauto asendamine; • ametiauto Ford Mondeo asendamine. 5.7. Maa, kinnisvara. Planeeringud. Ehitus Kohaliku omavalitsuse arengus mängivad olulist rolli maa, kinnisvara ja planeeringud. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele on omavalitsuse ülesanne tegeleda territoriaalplaneerimisega. Maareformi seadustest tulenevalt on omavalitsuse ülesandeks otseselt või kaudselt maa omanikustamine. Planeeringud omavad valla arengus olulist osa. Seega on oluline, et planeeringud vastaksid kaasaja nõuetele. Laekvere valla üldplaneering on kehtestatud 23. oktoobri 2001. a volikogu otsusega nr 70 «Laekvere valla üldplaneeringu kinnitamine». Laekvere valla üldpindala on 35 241,8 ha. 2003. aasta novembri seisuga on Laekvere vald tagastanud 10 360,6 ha (s.o 29,45% kogu valla territooriumist), ostueesõigusega on erastatud 3769,8 ha (10,6%), enampakkumisega on erastatud 955,4 ha (2,7%), vaba põllumaad on erastatud 1104,5 ha (3,1%), Vabad metsamaad on erastatud 742,1 ha (2,1%), riigi omandisse on kinnistatud 13 940,5 ha (39,5%), omanikustamata on 4365,1 ha (12,6%) ja munitsipaliseeritud on 3,8 ha maad (vaata lisa 8). Probleemid: • esineb peremeheta hooneid; • paljud hooned on lagunemas; • koolihoonete amortiseerumine; • hooned vajavad kõikjal soojustamist; • problemaatilised Vassivere elamud; • vajalik maa munitsipaliseerimata; • üldplaneering koostatud pealiskaudselt; • vallateede alune maa kinnistatud osaliselt eraomanikele; • tagastamata maa hulgas esineb probleemseid juhuseid; • elanikel ei jätku sissetulekuid hoonete remondiks ja korrastamiseks; • Laekvere aleviku Vassivere tee 5, 7 ja 8 majadel puuduvad ühise tegutsemise lepingud. Eesmärgid: • remondivajaduste pingerea koostamine; • vallaasutuste parem väljanägemine; • erastatud ja korras hooned; • munitsipaliseerida vallale vajalik maa; • erastatud maal on remonditud ja heakorrastatud hooned; • vallale kuuluvad hooned saaksid remonditud. Võimalikud lahendused: • peremeheta hoonete arvelevõtmine ja erastamine; • taotleda munitsipaalomandusse järgmiste objektide alune maa: 1. vallamaja ja pritsikuur; 2. Laekvere Põhikool koos staadioniga; 3. Laekvere lasteaed; 4. Muuga Põhikool, 8,7; 5. Muuga kaarhall, 0,3; 6. Laekvere bussijaam, pindala 0,37 ha; 7. Laekvere pumbamaja, pindala 1,0 ha; 8. Moora pumbamaja, pindala 0,7 ha; 9. Paasvere pumbamaja, pindala 1,0 ha; 10. Muuga biotiigid, pindala 2,0 ha; 11. Moora biotiigid, pindala 0,8 ha; 12. Salutaguse biotiigid, pindala 2,1 ha; 13. Pargi tn, Salutaguse tee ja Paasvere–Kapu mnt vaheline ala; 14. Laekvere paljukorteriliste elamute tagune ja alune maa; 15. Laekvere tiigi alune ja ümbritsev maa; 16. Vassivere tee äärne park; 17. Moora puhkeala (endine karjäär). • vallale kuuluvate teedealuse maa munitsipaliseerimine; • valla hoonete remondi ajakava koostamine. Vajalikud investeeringud: • hoonete ja rajatiste aluse maa munitsipaliseerimine alljärgnevalt: 1. vallamaja ja pritsikuur; 2. Laekvere Põhikool koos staadioniga; 3. Laekvere lasteaed; 4. Muuga PK ja kaarhall, pindala 9,3 ha; 5. Laekvere bussijaam, pindala 0,37 ha; 6. Laekvere pumbamaja, pindala 1,0 ha; 7. Moora pumbamaja, pindala 0,7 ha; 8. Paasvere pumbamaja, pindala, 1,0 ha; 9. Muuga biotiigid, pindala 2,0 ha; 10. Moora biotiigid, pindala 0,8 ha; 11. Salutaguse biotiigid, pindala 2,1ha; • elamuehituse reservmaa ja puhkealade maa munitsipaliseerimine; 1. Pargi tn, Salutaguse tee ja Paasvere–Kapu mnt vaheline ala; 2. Laekvere paljukorteriliste elamute tagune ja alune maa; 3. Laekvere tiigi alune ja ümbritsev maa; 4. Vassivere tee äärne park; 5. Moora puhkeala (endine karjäär); • teede aluse maa munitsipaliseerimine; • vallamaja remont. 5.8. Ettevõtlus ja investeeringud Valla majanduse elujõulisus sõltub siin paiknevate ettevõtete konkurentsivõimest. Ettevõtlus on kohaliku majanduselu aluseks. Ettevõtete rohkus ja hästitasuvate töökohtade olemasolu tagavad omavalitsuse tulubaasi suurenemise laekuvate maksude näol ning inimestele kõrgeid sissetulekuid ja sellest tingitud elatustaseme tõusu. Kõige arvestatavamad ettevõtluspiirkonnad on Laekvere alevik, Muuga, Venevere, Moora ja Rahkla küla. Laekvere vallas on registreeritud 1 aktsiaselts ja 19 osaühingut, 1 tulundusühistu ning 145 füüsilisest isikust ettevõtjat. Laekvere valla tähtsamad majandusharud on põllumajanduslik tootmine, ehitus, teenindus, maavarade kaevandamine ning puidutöötlemine (vaata lisa 7). Suurimad tööandjad Laekvere vallas on Laekvere Vallavalitsus, osaühingud Muuga PM ja Laekvere PM. Probleemid: • kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu puudus; • naiste madal tööhõive; • enamus teenindusettevõtted ei suuda olla piisavalt atraktiivsed üha nõudlikumatele klientidele; • investeeringute liiga pikk tasuvusaeg; • toitlustusettevõtete vähesus; • majutusettevõtete puudumine. Eesmärgid: • kohaliku majanduse elavdamine ja mitmekesistamine; • kaugtöötegijate meelitamine valda; • naiste tööhõive suurendamine uute töökohtade loomise kaudu; • olemasolevate ettevõtete toetamine ning ettevõtluse mitmekesistamine; • investorite meelitamine valda. Võimalikud lahendused: • ettevõtluseks sobivate territooriumide määratlemine, ettevalmistamine ja reklaamimine; • soodustada uute ettevõtete tekkimist Laekvere valda; • investeerimisvõimaluste tutvustamine (internetis); • info andmine ettevõtetele valitsuse seaduste ja määruste muudatustest, EL nõuetest, võimalikest uutest turgudest, finantseerimis- ja nõustamisvõimalustest. 5.8.1. Teenindus Kaubandus on Laekvere vallas küllaltki hea, kuid teenindusasutuste võrk on alles arengustaadiumi alguses. Majutusteenuseid ei pakuta. Toitlustamisega tegeleb üks ettevõte: baar Peoleo. Vallas töötab 10 kauplust ning 1 kauplus-buss. Käsitööndusega tegeleb Muuga Maanaiste Selts. Probleemid: • teenindusettevõtete halb kvaliteet; • toitlustus- ja meelelahutuskohtade vähesus; • puudub bensiinijaam koos autoteenindusega; • halb pangateenuste kättesaadavus. Eesmärgid: • teenindussektori arengu soodustamine ning seeläbi kohalikele elanikele vastavate teenuste võimaldamine; • rajada bensiinijaam Laekvere alevikku; • pangateenuste kättesaadavuse parandamine. Võimalikud lahendused: • teenindusettevõtete konkurentsi tekke soodustamine; • investorite otsimine bensiinijaama (koos autoremondi teenusega) ehitamiseks; • läbirääkimiste pidamine sularaha automaadi paigaldamiseks või postipanga teenuse laiendamiseks. 5.8.2. Põllumajandus Põllumajanduslikku maad on vallas 9464 ha. Maaviljakus on vallas erinev, parem põllumaa jääb Laekvere ümbrusesse. Põllumaa kuulub heasse boniteediklassi. Suurimateks põllumajandustootjateks vallas on Laekvere PM OÜ, Muuga PM OÜ, OÜ Rahkla Farm, Venevere Farm OÜ, OÜ Pihlaspä Talu, Simuna Ivax OÜ ja K&G Saarelt OÜ. Probleemid: • põllumajanduse vähene kasumlikkus; • kõrge bürokraatia põllumajandustoetuste taotlemisel; • stabiilse põllumajanduspoliitika puudumine; • ebastabiilne tootmine. Eesmärgid: • mahepõllumajanduse arendamine ja mitmekesistamine; • maaviljakuse säilitamine ja maaharimisvõtete parandamine; • toetada maaelu säilimist ja talupidamise edendamist. Võimalikud lahendused: • põllumajandusliku tootmise eri võimaluste (sh alternatiivpõllumajanduse) tutvustamine ja propageerimine maaelu mitmekesistamiseks; • kehvematel põllumuldadel alternatiivsete aia- ja põllukultuuride kasvatamise propageerimine; • toetusprojektide valmimisele kaasaaitamine. 5.8.3. Metsandus Metsade all on 63% valla territooriumist. Riigimetsa on 13 795 ha ja seda haldavad Paasvere, Triigi ja Tudu metskond. Eraomanduses on 5047 ha metsa. Seega on valla territooriumil palju metsa, mis annab hea võimaluse arendada metsatööstust. Probleemid: • metsade suur raie; • metsa ei uuendata; • lehtpuu puidu madal hind; • suured tormikahjustused; • maamaksu kõrge määr. Eesmärgid: • propageerida metsades säästlikke majandusvõtteid; • soodustada metsade uuendamist ja hooldamist. Võimalikud lahendused: • teha koostööd keskkonnaorganisatsioonide ja asutustega keskkonna järelevalve alal; • erametsaomanike ühistulise tegevus propageerimine; • maamaksu vähendamine vallavolikogu poolt; • koolimetskondade tekke propageerimine. 5.9. Organisatsioon ja juhtimine. Valla eelarve Valla arengus on keskne roll kohaliku omavalitsuse võimuorganitel. Laekvere valda juhivad oma struktuuride ja ametnike kaudu Laekvere Vallavolikogu ja Laekvere Vallavalitsus, kes viivad ellu aregukava, samuti teevad kogu valda puudutavaid otsuseid. Seetõttu lasub avalikul võimul suur vastutus vallas toimuva ees. Võimude tegevuspõhimõtted: 1. otsused langetatakse demokraatlikult, arvestades võimalikult paljude vallaelanike tahet ja huve; 2. tegevus on avalik, otsused argumenteeritud, ametnike vastutus konkreetne; 3. vallavalitsuse töö on otstarbekalt korraldatud, valitsemiskulud võimalikult madalad; 4. valla juhtimisel lähtutakse tasakaalustatud arengu põhimõtetest; 5. kvaliteedi tagamiseks tegelevad ametnikud järjepidevalt enesearendamisega täienduskoolitustel; 6. avalike teenuste osutamine vallaelanikele on inimkeskne ja asjatundlik; 7. kaasaegsel tasemel tegutsemiseks ollakse avatud uutele ideedele, hangitakse värsket infot eri kanalite kaudu ning osatakse seda kasutada valla huvides. Laekvere Vallavolikogu on 13-liikmeline ning volikogu valitakse hääleõiguslike vallaelanike poolt kohaliku omavalitsuse valimise seaduse alusel. Fraktsioonid vallavolikogus puuduvad. Vallavolikogu töötab täiskoguna, samuti eestseisuse, alaliste ja ajutiste komisjonide kaudu. Seitse alalist komisjoni on järgmised: 1. revisjonikomisjon; 2. eelarvekomisjon; 3. majanduskomisjon; 4. hariduskomisjon; 5. sotsiaal- ja tervishoiukomisjon; 6. maa- ja metsakomisjon; 7. kultuuri- ja spordikomisjon. Vallavalitsus on omavalitsusüksuse täitevorgan, kes lahendab omavalitsusüksuse pädevusse antud küsimusi ning talle volikogu määruste ja otsustega pandud ülesandeid. Vallavalitsus on viieliikmeline. Vallavalitsuses kui ametiasutuses töötab 11 ametnikku. Laekvere Vallavalitsuse teenistujad jagunevad ametnikeks ja abiteenistujateks. Ametnikud omakorda on jagatud kolme kategooriasse: 1. juhid (vallavanem, vallasekretär); 2. vallaametnikud; 3. nooremametnikud. Vallavalitsuse kui ametiasutuse struktuuriüksus on osakond. Laekvere Vallavalitsuse struktuuris on viis osakonda: 1. valla kantselei; 2. eelarve- ja raamatupidamisosakond; 3. humanitaarosakond; 4. maakorraldusosakond; 5. majandusosakond. Vallavalitsus juhib ka valla asutuste ja valla omandis olevate ettevõtete tegevust, samuti osaleb valla osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises. Vallavalitsusel on alljärgnevad allaasutused: 1. Laekvere Põhikool; 2. Muuga Põhikool; 3. Venevere Algkool; 4. Laekvere lasteaed «Rüblik»; 5. Laekvere raamatukogu; 6. Muuga raamatukogu; 7. Venevere raamatukogu; 8. Laekvere Rahva Maja. Valla asutuste majandamise aluseks on valla eelarve. Eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis viiakse tasakaalu. Eelarve maht sõltub valla ette seatud ülesannetest ja selleks eraldatud vahenditest. Põhilised tuluallikad on laekumised maksudest, laekumised munitsipaalasutustest ja -varadest, rahalised toetused, laenud ja intressid, allasutuste omatulud ning muud laekumised (vaata lisa 8). Probleemid: • valla hallatavate asutuste juhtide nõrk infovahetus; • väike vald ei suuda iga ala spetsialiste palgata (üks inimene täidab mitmeid kohustusi); • ebastabiilne seadusandlus riigi tasandil; • omavalitsuste tulubaas ei võimalda KOV-dele pandud ülesannete täitmist. Eesmärgid: • kohaliku elu juhtimine ja korraldamine kaasaegsel ja efektiivsel tasemel; • vallaasutuste juhtide omavahelise suhtlemise parandamine. Võimalikud lahendused: • ametnike pidev koolitus; • heatahtliku suhtumise loomine klientide ja ametnike vahel ning meeskonna sees; • volikogu liikmetele koolituse läbiviimine. 5.10. Valdadevaheline koostöö Laekvere vallal on ajalooliselt välja kujunenud tihedad sidemed naabervaldadega. Koostöö toimub Avanduse, Avinurme, Rakke ja Vinni vallaga. Tihedamad sidemed on endiste Simuna kihelkonna valdadega. Koos korraldatakse kihelkonnapäevi, sporivõistlusi, kultuuriüritusi jne. Ühiselt hallatakse Simuna kalmistut. Ühiskasutust leiab nii kirik kui ka Simuna võimla. Laekvere vald kuulub ühe vallana Lääne-Viru Ühisomavalitsusse, mille kaudu on proovitud lahendada maakonna probleeme. Suuremad kordaminekud on seotud Rakvere Haigla reorganiseerimisega, ühisürituste korraldamisega, teatri päästmisega, investeeringurahade jaotamisega jne. Laekvere vald on astunud maavaldasid ühendava EMOL-i (Eesti Maaomavalitsuste Liit) liikmeks. Sõprusvallad meil puuduvad. On loodud esialgsed kontaktid Läti Vabariigi Dobele rajooni Bikstu omavalitsusega. Probleemid: • vähene koostöö naabervaldadega; • koostöö piirdub üksikute alalõikudega (kultuur, sport); • ühisomavalitsuses on raske oma seisukohti kaitsta; • puuduvad sõprusvallad. Eesmärgid: • piirkonna ühiste huvide kaitsmine Lääne-Virumaal ja riiklikul tasandil; • koostöö arendamine ja uute algatuste genereerimine; • ühiste ametnike (spetsialistide) töölevõtmine; • sõprusvaldade leidmine. Võimalikud lahendused: • valdade ühinemise analüüsi teostamine; • aktiivse koostöö tegemine naaberomavalitsustega, eesmärgiga hoida kokku kulusid ning saavutada parem kvaliteet; • aktiivne osalemine rahvusvahelistes projektides; • välispartnerite otsimine ja vastastikku huvitavates küsimustes ühistöö arendamine ning uute sõprussidemete sõlmimine; • ettevõtlusalase koostöö arendamine naaber- ja sõprusvaldadega; • naaberpiirkondade arendusprojektides (-programmides) osalemine; • koostöö arendamine teiste valdade koolidega; • koostöö tegemine naabervaldadega kultuuriürituste korraldamisel ja läbiviimisel (näiteks ühiste spordi- ja kihelkonnapäevade korraldamine). 6. Strateegia elluviimine, seire ja hindamine Strateegia elluviimine toimub iga-aastase eelarve, riiklike investeeringute ja erinevate projektitoetuste abil. Arengustrateegia täitmist kontrollib ja hindab vallavolikogu. Iga aasta lõpus tehakse kokkuvõte ja analüüs saavutatust. Uued tegevused määratakse kindlaks enne uue eelarve vastuvõtmist. Arengustrateegia eesmärkide hindamiseks jälgitakse teatud indikaatorite muutust. Need indikaatorid on elanikkonna üldine elatustase, tööhõive, tööjõu kvaliteet, rahvaarv ning rahva haridustase. Laekvere Vallavolikogu 2. märtsi 2004. a määruse nr 25 lisa 1 Laekvere valla elanike jaotus seisuga 1. jaanuar 2004. a

Rahvuslik koosseis seisuga 1. jaanuar 2004. a

Elanike jaotus asulate kaupa ja perede arv seisuga 1. jaanuar 2004. a

Laekvere Vallavolikogu 2. märtsi 2004. a määruse nr 25 lisa 2 Tööealisi elanikke on kogu rahvaarvust 1202 e 62,3% neist: hõivatuid 637 lapsehooldusel 48 puudega inimesi 36 registreeritud töötuid 68 õppijaid 220 koduseid 193 Lastega perede arv seisuga 1. jaanuar 2004. a

Puudega inimesi on 55, neist 9 on pensionärid. Laekvere Vallavolikogu 2. märtsi 2004. a määruse nr 25 lisa 3 1. jaanuari 2004. a seisuga Laekvere valla kooliminejad lapsed

Väljaspool Laekvere valda õppijad seisuga 1. jaanuar 2004. a

Erikoolides õppijaid seisuga 01.01.2004. a

Laekvere Vallavolikogu 2. märtsi 2004. a määruse nr 25 lisa 4 ISETEGEVUSRINGID SEISUGA 1. JAANUAR 2004: Laekvere Rahva Majas: 1. Naisrahvatantsurühm 12 osavõtjat 2. Memmede rahvatantsurühm 12 osavõtjat 3. Memmede karaktertantsurühm 14 osavõtjat 4. Memmede lauluansambel 11 osavõtjat 5. Memmede estraadiring 8 osavõtjat 6. Kapell 5 osavõtjat 7. Näitering 12 osavõtjat 8. Kantritantsuring 16 osavõtjat 9. Kõhutantsuring 21 osavõtjat 10. Laste tantsuring 15 osavõtjat 11. Laste kantritantsuring 14 osavõtjat 12. Laste ja noorte breiktantsuring 9 osavõtjat Osalejaid kokku 149 Eakate klubi «Meenutus» – 28 liiget Avatud Rahvakool – 27 osalejat Muuga Maanaisteseltsi « Eha» juures tegutsevad: 1. Käsitööring 20 osavõtjat 2. Laulukoor 20 osavõtjat 3. Naisrahvatantsurühm 12 osavõtjat 4. Segarahvatantsurühm 6 osavõtjat 5. Kapell 8 osavõtjat 6. Näitering 12 osavõtjat 7. Noorte käsitööring 8 osavõtjat Osalejaid kokku 86 Venevere isetegevusringid seisuga 1. jaanuar 2004. a: 1. Naisrahvatantsurühm 8 osavõtjat 2. Noorte segarahvatantsurühm 12 osavõtjat 3. Malering 15 osavõtjat 4. Näitering 11 osavõtjat Osalejaid kokku 46 Venevere Haridus- ja Kultuuriselts – 23 liiget Venevere noorkotkad ja kodutütred – 33 liiget Laekvere Vallavolikogu 2. märtsi 2004. a määruse nr 25 lisa 5 LAEKVERE VALLA MAANTEEDE KOONDANDMED Tee nr Tee nimi Pikkus m Pindala Seisukord Truubid Sillad Keskm TK jm TK jm TÄNAVAD 381001 Kaare 489 1542,9 rahuldav 381002 Tiigi 149 421 rahuldav 381003 Pargi 960 4118,4 rahuldav 381004 Salutaguse tee 346 1588,8 hea 381005 Lille 158 600,4 rahuldav 381006 Kesk-põik 105 315 hea KOKKU 2207 VALLA TEED 3810001 Laekvere–Salutaguse–Vassivere tee 4771 20 000,4 hea/rahuldav/halb 2 17,5 3810002 Moora–Kellavere prügimägi–Rahkla tee 2991 11 455 rahuldav 3810003 Moora–Kellavere– Rohu tee 3596 19 774 hea/rahuldav 3810004 Padu–Määri tee 3597 13 913,9 rahuldav 3810005 Padu–Sootaguse tee 5927 23 708 rahuldav/halb 4 48,5 3810006 Sirevere–Kissa tee 1853 7115,5 hea 3810007 Rahkla–Väljaotsa tee 3627 15 181 rahuldav 3810008 Rahkla–Rajaküla–Muuga keskuse tee 7092 36 797,7 hea/halb 1 12,1 3810009 Rahkla küla sisetee 502 2212,8 hea/halb 3810010 Sandiväsitaja tee 4123 17 507,4 rahuldav 3810011 Rakvere–Luige tee–Valeliku–Muuga tee 1699 6165,8 rahuldav 3810012 Muuga–Susi tee 3178 14 103 rahuldav 2 18,7 3810013 Muuga–Alakvere–Paasvere tee 4881 21 654 rahuldav 2 19,5 3810014 Alekvere tee 5270 19 100,5 rahuldav/halb 2 18,1 3810015 Paasvere metskonna tee 1136 5682 hea 3810016 Venevere–Mariküla tee 2319 10 824,5 hea/rahuldav/halb 1 15,2 3810017 Venevere sisetee 319 1321 rahuldav 3810018 Tartu mnt–Muuga mõisa tee 680 3400 hea 3810019 Kelmküla–Rohu tee 2387 10 109,3 rahuldav 3810020 Venevere tagaküla tee 1680 360 rahuldav 3810021 Muuga küla–Vana-Tartu mnt 986 3213,8 rahuldav 3810022 Luusika–Savilõpe tee 1347 3796,5 rahuldav/halb 3810023 Padu–Vesiaugu tee 2404 7726 rahuldav 1 19 3810024 Mariküla tee 2125 7719,3 rahuldav/halb 1 6,5 3810025 Venevere–Kasemetsa tee 1470 6965 rahuldav/halb 3810026 Venevere–Luusika tee 3126 16 806 rahuldav 4 39,6 3810027 Sivi–Ilistvere 939 4037,7 rahuldav 1 11,2 3810028 Simuna–Rahkla ühendustee 271 1819,5 rahuldav 3810029 Reovee puhasti tee 193 579 rahuldav 3810030 Laekvere valla ringtee 193 1011,5 rahuldav 3810031 Venevere 1 410 1722 rahuldav 1 10 3810032 Venevere 2 398 1084,4 halb 3810033 Venevere 3 456 1540,5 rahuldav 3810034 Kaasiksaare– Västriku tee 2673 9518,6 rahuldav 2 15 3810036 Muuga pargitee 170 KOKKU 78 789 MÄÄRATLEMATA TEED 3810701 Sirevere–Õiemetsa tee 1038 4152 rahuldav 3810702 Sirevere–Turbaraba tee 1165 4811,8 rahuldav 3810703 Liisu talu–Sootaguse sild 2450 6959 halb 3810704 Padu–Veskimäe tee 827 2455,6 rahuldav 3810705 Moora–Kunsingu tee 794 2454,1 rahuldav 3810706 Moora–Lepanurme tee 526 1395,2 rahuldav/halb 3810707 Karjääri sisetee 804 2491,6 rahuldav 3810708 Männi tee 499 1636,8 hea/rahuldav 3810709 Tõnsau–Sooserva tee 572 1651,5 rahuldav/halb 1 10 3810710 Türbsali tee 652 2291,4 rahuldav/halb 3810711 Pottnõmme tee 412 1236 rahuldav 3810713 Veskimäe lasketiiru tee 865 2665 rahuldav/halb 1 6 3810715 Metskonna tee 287 832,3 hea 3810717 Karjääri sisetee 0 0 3810718 Savilõpe tee 1000 3500 rahuldav 3810719 Põrna ringtee 847 3138 hea 1 6 3810721 Pärnaste tee 300 900 halb 1 7 3810722 Venevere–Jätkukolga 394 1063,8 halb 1 12,5 3810723 Leichteri tee 1170 3314,4 rahuldav/halb 3810724 Vahula tee 1658 5537,5 rahuldav/halb 1 9 3810725 Nõlvaku tee 412 1318,4 rahuldav 3810726 Uudismaa tee 1114 4457,2 rahuldav 3 30,8 3810727 Rahkla ringtee 1868 6377,9 rahuldav/halb 3810728 Muuga küla–ühendustee 515 2256,6 rahuldav 1 8,1 3810729 Paasvere ühendustee 296 1036 rahuldav KOKKU 20 465 ERATEED 3810770 Veskitamme tee 154 539 rahuldav 1 10,6 38100001 Lilleoru talu tee 589 1378,9 rahuldav/halb 38100002 Tänavääre talu tee 1416 4428,4 rahuldav/halb 38100003 Vahe talu tee 1035 3601,5 rahuldav 38100004 Sarapiku küla tee 1741 6907,6 rahuldav/halb 38100005 Liivamäe talu tee 967 2999,2 rahuldav 38100006 Reimanni talu tee 1778 4936,1 rahuldav/halb 38100007 Sepa talu tee 2041 7783,5 rahuldav 38100008 Risu talu tee 179 1212,9 rahuldav/halb 38100009 Kadaka talu tee 1936 6804,4 hea/rahuldav/halb 38100010 Otsa talu tee 1072 3631,6 rahuldav/halb 38100011 Tõnu talu tee 1254 4519,9 rahuldav/halb 38100012 Kellavere karjääri tee 0 0 38100013 Liisu talu tee 800 3129,6 rahuldav 38100014 Soonurga–Moora tee 3806 12078 rahuldav/halb 2 24 38100015 Joodiku–Vassivere tee 2991 9828,8 rahuldav 38100016 Paasvere–Vassivere tee 1554 5347,8 rahuldav/halb 38100017 Venevere küla–Kullisaare tee 1509 4617 rahuldav 38100018 Regisaare tee 755 2340,5 rahuldav 38100019 Muuga tuuliku tee 919 5006 rahuldav 38100020 Ööpiku talu tee 808 2659,6 rahuldav 38100021 Padu–Ehasalu tee 188 413,6 halb 38100022 Niidu talu tee 115 287,5 halb 38100023 Padu töökoja tee 252 906 rahuldav/halb 38100024 Padu mägede tee 1712 5649,6 rahuldav 38100025 Padu–Kellavere tee 506 1398,3 rahuldav 38100026 Padu–Peensalu tee 191 534,8 rahuldav 38100027 Moora lauda tee 502 1656,6 rahuldav 38100028 Soonurga–Väiküla tee 507 1875,9 halb 1 10,2 38100029 Soonurga–Raisamäe tee 346 1107,2 rahuldav 38100030 Moora–Lilleoru tee 290 667 rahuldav/halb 38100031 Moora–Kaasiku tee 733 2436,9 rahuldav 38100032 Moora–Ojasoo tee 129 335,4 hea 38100033 Moora–Jaanitule plats 402 1076,1 rahuldav/halb 38100034 Laekvere–Väljaotsa tee 445 1332,5 rahuldav 1 7,5 38100035 Laekvere lautade tee 187 0 hea 38100036 Viilveri tee 258 645 rahuldav 38100037 Tannebergi tee 193 424,6 halb 38100038 Lehtmetsa tee 126 252 halb 38100039 Pille tee 207 518,4 halb 38100040 Kuivati tee 170 646 halb 38100041 Kasleri tee 174 382,8 rahuldav 38100042 Nurme talu tee 627 1936,4 rahuldav 38100043 Kõrgmäe talu tee 201 603,2 rahuldav/halb 1 7,5 38100044 Sassi talu tee 368 1048,6 rahuldav 38100045 Paasvere lautade tee 430 1565 halb 38100046 Kokkari tee 256 921,6 hea 1 6,1 38100047 Pärtelpoja tee 251 627,5 hea 38100048 Timmi talu tee 255 714 rahuldav 38100049 Riispappi talu tee 353 938,5 rahuldav/halb 38100050 Jürilo talu tee 255 765 rahuldav 38100051 Kõrgemäe talu tee 147 367,5 rahuldav 38100052 Tedreküla talu tee 655 1706,5 rahuldav 38100053 Künka talu tee 194 547,8 rahuldav 38100054 Klausi tee 381 1258 rahuldav 38100055 Küüni tee 242 726 rahuldav 38100056 Edivere siloaukude tee I 0 0 38100057 Kangru talu tee 228 501,6 halb 38100058 Lepa tee 373 932,5 rahuldav 38100059 Kanarbiku tee 200 500 halb 38100060 Vainoldi talu tee 611 1833 rahuldav 38100061 Viilveeri tee 409 1227 halb 38100062 Kasemetsa tee 320 1088 rahuldav 38100063 Põrmu talu tee 206 1122 rahuldav 38100064 Punderi talu tee 480 1488 rahuldav 38100066 Kivipiiri talu tee 1106 3826,4 rahuldav 38100067 Reinu talu tee 254 838,2 rahuldav 38100068 Pihlaspä talu tee 287 861 halb 38100069 Kanarbiku tee 150 540 hea 38100070 Tikerberi tee 157 439,6 halb 38100071 Sarapiku–Aru tee 221 707,2 halb 38100072 Rahkla siloaugud 340 1020 hea 38100073 Rohu pargi tee 485 1204,5 halb 38100074 Tiigi tee 759 1957,5 rahuldav 38100075 Rohu metsavahi tee 1020 2175 halb 38100076 Mesilinnu talu tee 569 1991,5 halb 38100077 Edivere siloaukude tee II 301 1133,5 rahuldav/hea 38100078 Laekvere lautade tee 1 252 1134 rahuldav 38100085 Piibemaa tee 2107 38100086 Kopli talu tee 330 0 38100086 Kopli talu tee 330 38100087 Põldoja talu tee 218 38100088 Venevere–Kullisaare tee 3041 12973,5 rahuldav 4 35 38100089 Vassivere külavahetee 270 1026 halb 38100090 Taoto Kaarli tee 267 38100091 Kastani tee 1170 3217,5 rahuldav/halb 1 6,3 38100092 Luusika külatee 1349 3932,5 rahuldav 38100095 Sookaela tee 1219 882 halb 38100096 Arohofi tee 174 38100097 Tõnise tee 159 38100098 Aru tee 145 38100099 Reisi tee 97 38100100 Kanarbiku tee 572 0 38100101 Tornimäe tee 330 38100102 Antoni tee 153 KOKKU 60 211 METSAMAJANDUSLIKUD TEED 381064001 Kärje–Pasti tee 8781 29741 rahuldav 1 5,5 381064002 Muuga–Pasti tee 2853 9505,5 rahuldav/halb 381064003 Kõrve–Adomäe tee 5322 17866,5 rahuldav 3 27,5 381064004 Paasvere–Punasoo tee 16 667 75814,3 hea/halb 8 74,4 381064005 Sivi–Ilistvere tee 4964 12350,6 rahuldav 2 17,2 381064006 Venevere–Mariküla–Kaasiksaare tee 5354 19505,5 rahuldav 3 24 381064007 Tölga–Punasoo tee 8703 33758,4 rahuldav 2 15,2 381064008 Venevere–Luusika–Imukvere tee 7523 34425,3 rahuldav 6 50,5 381064009 Puki tee 6150 23579,5 rahuldav 7 65,4 381064012 Hanguse–Aukamäe tee 3209 12194,2 rahuldav/halb 1 13 381064013 Tuulivere tee 1374 6183 rahuldav 381064014 Hanguse–Mäistemäe tee 4795 11600 rahuldav/halb 2 18,6 381064015 Kaasiku tee 0 0 381064016 Mäistemäe tee 915 525 halb 381064017 Vanavälja tee 1080 3365 halb 1 10 381064018 Ojataguse tee 1475 625 halb 381064019 Kulli–Poomi tee 2300 3120 rahuldav 381064020 Kulli tupiktee 1245 2494 halb 381064021 Krieli tee 664 1968 rahuldav 3 19,8 381064023 Venevere tupiktee 1767 5301 halb 1 7,5 381064024 Väikesaare–Tölga tee 2431 9724 rahuldav 4 28,6 381064025 Vahetee 860 1371 halb 1 7 381064026 Saksa–Kirbu tee 3405 12767,5 hea/rahuldav 2 17,8 381064027 Avinurme–Sonda 6036 17342,5 halb 2 14,2 1 6 381064028 Metsatee 4476 13428 rahuldav 3 24,2 381064029 Harutee 1474 5601,2 rahuldav 3 14,7 381064030 Kõrve–Peresaare tee 5068 15204 rahuldav 4 40,1 381064031 Raba tee 904 2245,1 rahuldav/halb 1 6 381064032 Aru–Rohu tee 700 2692,5 rahuldav 381064033 Rajametsa tee 680 2295 halb 381064034 Tölga tee 1681 4874,9 halb 381064035 Vahetee 102 408 rahuldav 381064036 Ormussaare tee 856 381064037 Männi tee 660 381064038 Vassivere–Luusika tee 1957 KOKKU 116 431 KÕIK TEED JA TÄNAVAD KOKKU 284 500 m = 284,5 km Laekvere Vallavolikogu 2. märtsi 2004. a määruse nr 25 lisa 6 VALLALE KUULUVATE MAA, HOONETE JA RAJATISTE NIMEKIRI Nimetus Algmaksumus Maa Maaüksus Veneveres 2,76 ha (kooli ümbrus + park) 8 570 Hooned (v.a elumajad) Muuga kaarhall-võimla 531 240 Venevere Algkooli hoone 4 487 12,9 Laekvere Põhikooli hoone 1 757 671 Laekvere Põhikooli puukuur 30 300 Laekvere Põhikooli töökoda 1 524 Laekvere Rahva Maja hoone 85 000 Laekvere Lasteaia hoone 1 336 956,8 Muuga Kooli katlamaja 3 000 Muuga mõisahoone 168 745 Pritsikuur 2 000 Võitööstuse hoone 28 308 Hoonete osad (v.a elumajad) Bussijaama asfaldiplats 26 500 Laekvere katlamaja hoone 22 000 Laekvere bussiootekoda 0 Elumajad Elamu nr.1 Vassiveres 8 760 Elamu nr.2 Vassiveres 22 500 Elumajade osad (korterid) 1 toal. Vassivere tee 5-20 3 971 1 toal. Vassivere tee 8-20 20 000 2 toal. Vassivere tee 12-5 5 978 2 toal. Vassivere tee 5-22 10 000 2 toal. Vassivere tee 7-24 5 708 2 toal. Vassivere tee 8-1 6 509 2 toal. Vassivere tee 8-8 6 509 3 toal. Muuga asunduses 12 500 3 toal. Vassivere tee 7-14 7 498 5 toal. Vassivere tee 5-13 10 488 5 toal. Vassivere tee 7-13 10 185 5 toal. Vassivere tee 7-5 10 185 Korter Rahklas /üürnik Pahmart 0 Korter nr 2 Sirevere külas 10 000 Korter nr 4 Rahkla küla 0 Korter nr 4 Sirevere külas 10 000 Korter nr 5 Rahkla küla 0 Rajatised Reoveepuhasti VEEMINC A400 709 766 Muuga kanalisatsiooni trass 68 530 Venevere kaev veetrassidega 3 865 Paasvere kaev veetrassidega 12 948 Moora kaev veetrassidega 8 024 Laekvere kanalisatsioonitrass 36 844 Laekvere kaev veetrassidega 49 057 Laekvere Vallavolikogu 2. märtsi 2004. a määruse nr 25 lisa 7 ETTEVÕTLUSE STRUKTUUR MAJANDUSHARUDE LÕIKES PÕHITEGEVUSALADE JÄRGI: 1) Põllumajandus – 293 töölist (46%), sealhulgas talumajapidamises 51, abimajapidamises 69 töölist 2) Kaubandus, teenindus – 247 töölist (38,8%) 3) Metsamajandus – 65 töölist (10,2%) 4) Ehitus – 32 töölist (5%) Laekvere vallas tegutsevate suuremate ettevõtete nimekiri Nimetus Tegevusala Töötajate arv Aktsiaselts Laekvere Ehitus Restaureerimis- ja üldehitustööd, san. tehn tööd, jae- ja hulgikaubandus, toitlustamine ca 30 Osaühing Artiston Metsa ülestöötlemine, puidutöötlemine ca 15 Muuga PM Osaühing Põllumajandus, taime-loomakasvatus, kaubandus ca 60 Osaühing Laekvere PM Kaubandus, põllumajandus, taime-loomakasvatus ca 50 Osaühing Rahkla Farm Põllumajandus, taime-loomakasvatus, metsandus ca 40 Osaühing Laekvere Elekter Elektriseadmete remont, elektrienergia vahendus, kaubandus, transporditeenus ca 7 Aktsiaselts Boxer Puidu Eksport Puidu, puidust toodete eksport-import, saematerjali ja puittoodete tootmine ca 40 OÜ Venevere Farm Põllumajandus, taime- ja loomakasvatus ca 15 Laekvere vallas tegutseb 1. jaanuari 2004. a seisuga 10 kauplust: Laekvere alevikus 2 toidukauplust 1 lillekauplus 1 kasutatud riiete kauplus 1 ehitus- ja majapidamistarvete kauplus Muuga külas 1 toidukauplus Venevere külas 1 toidukauplus 1 kasutatud riiete kauplus Paasvere külas 1 toidukauplus Rahkla külas 1 toidukauplus 2 raviteenust osutavat asutust: OÜ Perearst Sirje Puhasmägi OÜ Maire Kruusamägi Hambaravi 3 postiteenust osutavat asustust: Laekvere alevikus postkontor Muuga külas postijaotuspunkt Venevere külas postijaotuspunkt Laekvere Vallavolikogu 2. märtsi 2004. a määruse nr 25 lisa 8 LAEKVERE VALLA LAENUKOORMIS

Laekvere Vallavolikogu 2. märtsi 2004. a määrusega nr 25 kinnitatud «Laekvere valla arengukava 2004–2010» juurde Planeeritavad investeeringud 2004. aastaks Jrk nr Valdkond Eesmärk, põhjendus Mis teha eesmärgi saavutamiseks Kes vastutab Hinnanguline maksumus Võimalik raha allikas 1. Looduskeskkond • Tiikide puhastamine ja korrastamine • Teostada keskkonnamõjude hindamine Majandusosakonna juhataja 30 000 Fondid 2. Keskkonnakaitse ja heakord • Parkide korrastamine • Paigaldada valgustus Muuga parki, silla ehituse lõpetamine ja pargi heakorrastamine • Muuga ja Venevere pargi dendroloogiline uurimine Majandusosakonna juhataja Majandusosakonna juhataja 75 000 10 000 Valla eelarve, fondid Valla eelarve 3. Haridus • Põhihariduse kvaliteedi parandamine • Koolide kujundamine piirkonna arengukeskusteks • Laste arengut soodustava keskkonna loomine • Laekvere Põhikooli õpetajate toa poolse tiiva ja keldri sissekäigu remont • Muuga Põhikooli arvutiklassi remont; akende remont ja muinsuskaitse ekspertiis • Venevere Algkooli koridoride ja elektriseadmete remont • Laekvere Lasteaia katuse parandus Majandusosakonna juhataja Majandusosakonna juhataja Majandusosakonna juhataja Majandusosakonna juhataja 700 000 500 000 150 000 60 000 Valla eelarve, riiklikud investeeringud Valla eelarve, Kultuuriministeerium Valla eelarve + riiklikud investeeringud Valla eelarve 4. Kultuur • Raamatukogude kujundamine teabekeskusteks • Paremate töötingimuste loomine • Heli- ja valgustehnika kvaliteedi parandamine • Valla raamatukogude internetiseerimine • Tellida projekt Laekvere Raamatukogu üldremondiks • Laekvere Rahva Maja jooksev remont; heli- ja valgustehnika, elektriseadmete uuendamine • Kino heliaparatuuri uuendamine Vallavanem Majandusosakonna juhataja Vallavanem Vallavanem 50 000 20 000 70 000 100 000 Valla eelarve Valla eelarve Valla eelarve Kultuuriministeerium 5. Sport • Sportimistingimuste oluline parandamine • Muuga angaar-võimla saalis valgustuse, küttesüsteemi ja elektriseadmete remont • Katuse ehitus + soojustuse projekteerimine • Venevere jõusaal Majandusosakonna juhataja Majandusosakonna juhataja 300 000 600 000 290 000 Valla eelarve + riiklikud investeeringud Valla eelarve + riiklikud investeeringud Valla eelarve + fondid 6. Teedevõrk • Teede ja tänavate korrashoidmine • Laekvere aleviku sisetee (ühendab Rahkla teed ja Kapu–Rakke–Paasvere teed) ja Pargi tänava remont; Rahkla–Rajaküla–Muuga tee ning Muuga –Alekvere–Paasvere tee hooldus ja remont Majandusosakonna juhataja 300 000 Valla eelarve + riiklikud investeeringud; omaosalus 100 000 7. Maa ja kinnisvara • Maade munitsipaliseerimine • Teostada järgmiste hoonete aluse maa mõõtmine: Vallavanem, maakorraldaja Majandusosakonnajuhataja 50 000 Eriarve Valla hoonete korrashoid 1. Vallamaja, pritsikuur, Laekvere PK koos staadioniga ja Laekvere lasteaed, pindala 2,7 ha 2. Muuga PK ja kaarhall, pindala 9,3 ha 3. Laekvere bussijaam, pindala 0,37 ha 4. Laekvere pumbamaja, pindala 1,0 ha 5. Laekvere pumbamaja, pindala 1,0 ha 6. Moora pumbamaja, pindala 0,7 ha 7. Paasvere pumbamaja, pindala 1,0 ha 8. Muuga biotiigid, pindala 2,0 ha 9. Moora biotiigid, pindala 0,8 ha 10. Salutaguse biotiigid, pindala 2,1 ha • Vallamaja akende vahetus 100 000 Valla eelarve 8. Veeivarustus ja kanalisatsioon • Osalemine veemajanduse nõustamise projektis • ISPA osamaksu tasumine Majandusosakonna juhataja 165 000 Valla eelarve 9. Transport • Bussiootepaviljonide hooldus ja remont Majandusosakonna juhataja 10 000 Valla eelarve Laekvere Vallavolikogu 2. märtsi 2004. a määrusega nr 25 kinnitatud «Laekvere valla arengukava 2004–2010» juurde Planeeritavad investeeringud aastateks 2005–2010