Vabariigi Valimiskomisjon — Hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kord Euroopa Parlamendi valimistel — RTL, 31, 515

Määrus kehtestatakse Euroopa Parlamendi valimise seaduse (edaspidi seadus) (RT I 2003, 4, 22; 90, 601; 2004, 6, 32; 14, 93) § 13 lõike 4 punkti 6 alusel. Käesolevas määruses on sätestatud hääletamise kord Eestis ning rahvusvahelistes ja välisriigi vetes asuvatel Eesti riigilippu kandvatel laevadel (edaspidi laev), samuti hääletamistulemuste ja valimistulemuste kindlakstegemise kord. 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Valimisjaoskond (1) Valimisjaoskonnad on alalised. Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ning rahvahääletusel korraldatakse hääletamine samades valimisjaoskondades. (2) Valla- või linnavalitsus moodustab hääletamise korraldamiseks valimisjaoskonnad oma määrusega. Varem vastuvõetud sellekohast määrust võib valla- või linnavalitsus muuta hiljemalt 50. päeval enne valimispäeva, pärast nimetatud tähtpäeva üksnes erakorralistel juhtudel. (3) Valla- või linnavalitsus määrab vähemalt ühe valimisjaoskonna, kus valijad saavad hääletada väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda. (4) Valla- või linnavalitsus määrab vallas või linnas (Tallinnas igas linnaosas) valimisjaoskonna, kus saavad hääletada valijad, kelle elukoha andmed selles vallas või linnas on Eesti rahvastikuregistri (edaspidi rahvastikuregister) kantud valla või linna, Tallinnas linnaosa täpsusega. (5) Käesoleva punkti lõikes 2 nimetatud määruse muudatustest teavitab valla- või linnavalitsus viivitamata Vabariigi Valimiskomisjoni ja rahvastikuregistri vastutavat töötlejat. Valla- või linnavalitsus avalikustab valimisjaoskondade andmed enne valimisi ning maakonna valimiskomisjon, Tallinna ja Tartu linna valimiskomisjon (edaspidi maakonna valimiskomisjon) eelhääletamise algusele eelneval nädalal. (6) Maakonna valimiskomisjon, välja arvatud Harju ja Tartu Maakonna Valimiskomisjon, määrab oma otsusega hiljemalt 45. päeval enne valimispäeva maakonnakeskuses vähemalt ühe jaoskonna, kus valijad saavad hääletada väljaspool oma elukohajärgset jaoskonda käesoleva määruse punkti 21 lõike 1 alapunktis 1 ettenähtud päevadel. Tallinnas ja Tartu linnas määrab vastava jaoskonna linna valimiskomisjon. Maakonna valimiskomisjon avalikustab oma otsuse hiljemalt eelhääletamise algusele eelneval nädalal. (7) Käesoleva punkti lõikes 6 nimetatud otsusest teavitab maakonna valimiskomisjon viivitamata Vabariigi Valimiskomisjoni ja rahvastikuregistri vastutavat töötlejat. 2. Jaoskonnakomisjon (1) Hääletamist valimisjaoskonnas korraldab kohaliku omavalitsuse volikogu poolt hiljemalt 20. päeval enne valimispäeva moodustatud jaoskonnakomisjon. (2) Jaoskonnakomisjoni asjaajamise ja tehnilise teenindamise tagab valla- või linnavalitsus. (3) Jaoskonnakomisjoni ülesanne on korraldada hääletamine ja teha kindlaks hääletamistulemused valimisjaoskonnas ning täita muid seadusest tulenevaid ülesandeid. (4) Jaoskonnakomisjon edastab operatiivteabe hääletamisest osavõtu ja hääletamistulemuste kohta vastavalt Vabariigi Valimiskomisjoni juhistele. 3. Hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemine maakonna valimiskomisjonis ja Vabariigi Valimiskomisjonis Hääletamistulemused maakonnas, Tallinnas ja Tartu linnas teeb kindlaks maakonna valimiskomisjon. Üleriigilised hääletamis- ja valimistulemused teeb kindlaks Vabariigi Valimiskomisjon. 4. Kordushääletamine Lähtudes seaduse § 71 lõikest 2, ei kohaldata kordushääletamisel seaduse §-des 39–44, 46 ning 8. peatükis ettenähtut, ega rakendata käesolevas määruses eelhääletamise, väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamisruumis ja valija asukohas toimuva eelhääletamise, kinnipidamiskohas hääletamise, välisriigis hääletamise ja laeval hääletamise kohta sätestatut. 2. peatükk HÄÄLETAMISE ETTEVALMISTAMINE 5. Hääletamisruum (1) Hääletamine valimisjaoskonnas korraldatakse valla- või linnavalitsuse poolt seaduse § 7 lõikes 2 ettenähtud korras määratud hääletamisruumis, välja arvatud juhtudel, kui seaduse alusel võib hääletamist korraldada väljaspool hääletamisruumi. (2) Hääletamiseks valimispäeval ja eelhääletamise päevadel võib määrata erinevad hääletamisruumid. Samal eelhääletamise päeval ei või korraldada hääletamist mitmes erinevas hääletamisruumis. (3) Hääletamisruumi asukoht märgitakse valijale saadetavale valijakaardile. (4) Hääletamisruumis on hääletamissedelite väljaandmise kohad, hääletamiskabiinid ja hääletamiskast. (5) Hääletamissedelite väljaandmise koht tähistatakse nii, et valija näeks, kelle poole tuleb hääletamissedeli saamiseks pöörduda. (6) Hääletamiskabiine peab hääletamisruumis olema piisavalt, et nende kasutamisel ei tekiks järjekorda. (7) Hääletamisruumis, kus korraldatakse eelhääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda, on eelhääletamise ajal eraldi hääletamiskast väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate jaoks. (8) Hääletamisruumis pannakse välja kandidaatide koondnimekiri. 6. Kord hääletamisruumis (1) Jaoskonnakomisjon valmistab hääletamisruumi hääletamiseks ette, tagab käesoleva määruse punktis 5 sätestatud nõuetest kinnipidamise ning peab seal korda. Jaoskonnakomisjoni liikme seaduslikud suulised korraldused on kohustuslikud kõigile hääletamisruumis viibivatele isikutele. (2) Hääletamisruumis ja ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi, on igasugune valimisagitatsioon keelatud. Agitatsioon on keelatud ka selle hoone välisseintel, milles asub hääletamisruum. 7. Hääletamiskabiin (1) Hääletamiskabiin peab võimaldama salajast hääletamist. (2) Hääletamiskabiinis on laud ja kirjutusvahend, millega kirjutatu on selgesti loetav ning seda ei ole võimalik kustutada. (3) Hääletamiskabiini seinal on kandidaatide koondnimekiri. (4) Hääletamiskabiin peab olema piisavalt valgustatud. 8. Hääletamiskast (1) Hääletamiskasti mõõtmed on üldjuhul 85 (kõrgus) × 50 × 50 cm. (2) Käesoleva määruse punkti 10 alapunktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel võib kasutada väiksemat hääletamiskasti. (3) Hääletamiskasti kaas on ülestõstetav. Kaanes on ava hääletamissedelite kasti laskmiseks. (4) Hääletamiskasti ei kaunistata. 9. Hääletamiskasti pitseerimine ja hoidmine (1) Jaoskonnakomisjon kontrollib hääletamiskasti ja pitseerib selle vahetult enne hääletamise algust. (2) Hääletamiskast pitseeritakse valge paberiribaga, millele lüüakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning millele jaoskonnakomisjoni esimees kirjutab oma allkirja ja kuupäeva. Soovi korral võivad allkirja anda ka vaatlejad. Hääletamiskast pitseeritakse selliselt, et pitserit rikkumata ei ole võimalik kasti avada. (3) Hääletamiskasti pitseerimise juures peab viibima vähemalt pool jaoskonnakomisjoni koosseisust. (4) Hääletamise ajal on hääletamiskasti kaanes olev ava kaetud. See avatakse üksnes hääletamissedeli kasti laskmiseks. 10. Hääletamiskasti kasutamine Hääletamiskaste kasutatakse hääletamisel järgmiselt: 1) valimispäeval hääletavate valijate hääletamissedelite jaoks. Seda hääletamiskasti võib eelhääletamise ajal kasutada ka väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate hääletamissedelitega ümbrike jaoks, kui valija hääletab hääletamisruumis. Sellisel juhul avatakse kast pärast eelhääletamise lõppemist, sealt võetakse välja hääletamissedelitega ümbrikud ja kast pitseeritakse uuesti valimispäeval enne hääletamise algust; 2) eelhääletamise päevadel hääletavate valijate hääletamissedelite jaoks. Eraldi hääletamiskastid on oma elukohajärgses valimisjaoskonnas hääletavate valijate sedelite jaoks ning väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate sedelitega ümbrike jaoks; 3) kodus hääletavate valijate hääletamissedelite jaoks. Seda hääletamiskasti võib eelhääletamise ajal kasutada ka valija asukohas hääletavate valijate, samuti kinnipidamiskohas hääletavate valijate hääletamissedelitega ümbrike jaoks. Sellisel juhul avatakse kast pärast eelhääletamise lõppemist, sealt võetakse välja hääletamissedelitega ümbrikud ja kast pitseeritakse uuesti valimispäeval enne hääletamise algust. 11. Hääletamissedel (1) Hääletamisel kasutatakse Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud vormi kohaseid hääletamissedeleid. (2) Vabariigi Valimiskomisjon korraldab hääletamissedelite kättetoimetamise jaoskonnakomisjonidele ja laevade kaptenitele. (3) Hääletamissedelid antakse jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt üks päev enne seda, kui valimisjaoskonnas algab eelhääletamine. Hääletamissedelite jaoskonnakomisjonile üleandmine ja üleantud hääletamissedelite arv dokumenteeritakse. Hääletamissedelite kättesaamise kohta annab jaoskonnakomisjoni esimees allkirja. (4) Pärast hääletamissedelite kättesaamist murrab jaoskonnakomisjon sedelid kokku nii, et trükitud tekst jääb sedeli sisekülgedele. Seejärel lööb jaoskonnakomisjon pitsati jäljendi kokkumurtud hääletamissedeli teisele leheküljele, kus on tekst «Euroopa Parlamendi valimine» ja valimispäeva kuupäev. Laeval hääletamisel kasutatavale hääletamissedelile lööb pitsati jäljendi Vabariigi Valimiskomisjon. (5) Jaoskonnakomisjonile üleantud hääletamissedelite hoidmist korraldab ja nende säilimise tagab jaoskonnakomisjoni esimees. 12. Valijakaart ja valijate nimekirjad (1) Valijakaardile kantakse seaduse § 19 lõikes 2 nimetatud andmed ning hääletamise korraldamise kohta teabe saamiseks valija elukohajärgse maakonna valimiskomisjoni telefoninumber ning Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehe aadress. (2) Valimisjaoskonna valijate nimekirja koostamise ja trükkimise korraldab rahvastikuregistri andmete alusel registri vastutav töötleja. (3) Valijate nimekiri antakse jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt seitsmendaks päevaks enne valimispäeva. (4) Kodus hääletavate valijate nimekiri on väljavõte käesoleva punkti lõikes 2 nimetatud valijate nimekirjast. (5) Jaoskonnakomisjon, kes korraldab eelhääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda, peab eraldi lehtedel järgmisi valijate nimekirju: 1) väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamisruumis hääletavate valijate nimekiri; 2) väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda valija asukohas hääletavate valijate nimekiri (sealhulgas kinnipidamiskohas hääletavate valijate nimekiri). (6) Laeval peab valijate nimekirja laeva kapten. (7) Valijate nimekirja kuupäevalahtrisse kirjutatakse valimispäeva kuupäev. Jaoskonnakomisjon märgistab ristiga valijate nimekirja liiki tähistava lahtri. 13. Valijate nimekirja koostamine (1) Valijate nimekiri vormistatakse Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud vormi kohasele plangile või arvutiväljatrükina, järgides Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud valijate nimekirja vormi. (2) Valijate nimekirja kantakse valija kohta järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood; 3) elukoha aadress. (3) Valijate nimekirja ei kanta isikut, kellel seaduse järgi ei ole õigust hääletamisest osa võtta. (4) Valijate nimekirja koostaja kannab valijate andmed valijate nimekirja perekonnanimede järgi. (5) Jaoskonnakomisjon kannab valijate andmed kodus hääletavate valijate nimekirja kodus hääletamise taotluste jaoskonnakomisjonile laekumise järjekorras. (6) Jaoskonnakomisjon kannab valijate andmed käesoleva määruse punkti 12 lõikes 5 nimetatud valijate nimekirjadesse vastavalt sellele, millises järjekorras valijad pöörduvad hääletamissedeli saamiseks jaoskonnakomisjoni liikme poole. (7) Käesoleva määruse punkti 12 lõikes 2 nimetatud valijate nimekirjale kirjutab alla valijate nimekirja koostaja – rahvastikuregistri vastutava töötleja esindaja. Jaoskonnakomisjoni esimees kirjutab valijate nimekirjale alla valimispäeval pärast hääletamise lõppemist. (8) Käesoleva määruse punkti 12 lõigetes 4 ja 5 nimetatud valijate nimekirjadele kirjutab pärast hääletamise lõppemist alla jaoskonnakomisjoni esimees. (9) Käesoleva määruse punkti 12 lõikes 6 nimetatud valijate nimekirjale kirjutab pärast hääletamise lõppemist alla laeva kapten. 14. Valijate nimekirja kontrollimine (1) Valija võib kontrollida enda kohta valijate nimekirja kantud andmete õigsust. (2) Pärast valimispäeva võivad valijate nimekirjaga põhjendatud huvi korral selleks vajalikus ulatuses tutvuda erakondade volitatud esindajad ning üksikkandidaadid ja nende volitatud esindajad, samuti võib nimekirju kasutada teaduslikul eesmärgil. (3) Valimiskomisjonid ei väljasta valijate nimekirja koopiaid. 15. Valijate nimekirja parandamine elukohajärgses valimisjaoskonnas (1) Kui valija leiab, et tema kohta valijate nimekirja kantud andmetes on viga, esitab ta vigade parandamise avalduse jaoskonnakomisjonile, kes edastab selle viivitamata valla- või linnasekretärile. (2) Valla- või linnasekretär vaatab avalduse koos valijate nimekirja koostajaga läbi, vastab avaldajale ning teavitab avalduse läbivaatamise tulemustest jaoskonnakomisjoni. (3) Vea valijate nimekirjas parandab jaoskonnakomisjon valla- või linnasekretäri teatise alusel. (4) Kui jaoskonnakomisjonile esitatud dokumentidest nähtub üheselt, et valijate nimekirjas on viga, võib jaoskonnakomisjon selle parandada. Vea parandamisest tuleb viivitamata teatada valla- või linnasekretärile, kes teatab vea parandamisest viivitamata nimekirja koostajale – rahvastikuregistri vastutava töötleja esindajale. (5) Kui valija andmetes olnud viga parandati esmalt rahvastikuregistris, teatab nimekirja koostaja tehtud parandusest valla- või linnasekretäri kaudu jaoskonnakomisjonile. Jaoskonnakomisjon teeb valla- või linnasekretäri teatise alusel viivitamata paranduse valijate nimekirjas. (6) Valijate nimekirjas vea parandanud jaoskonnakomisjoni liige kirjutab nimekirja märkuste lahtrisse märke «parandus õige», parandamise aluse ja kuupäeva ning oma allkirja. 16. Valijate nimekirja muutmine elukohajärgses valimisjaoskonnas (1) Valija võib taotleda valijate nimekirjas muudatuste tegemist. Pärast valimispäevale eelnevat 30. päeva elukoha aadressiandmetes tehtud muudatusi arvesse ei võeta ja valija, kelle elukoha andmed muutuvad, jääb rahvastikuregistrijärgse eelmise elukoha valimisjaoskonna valijate nimekirja. (2) Valijate nimekirjas tehakse muudatus üksnes juhul, kui: 1) valijate nimekirja tuleb kanda isik, keda ei ole üheski valijate nimekirjas, kuid kellel seaduse kohaselt on õigus hääletamisest osa võtta; 2) valijate nimekirjast tuleb kustutada isik, kellel ei ole õigust hääletamisest osa võtta. (3) Valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks esitab isik rahvastikuregistrisse kandmiseks või valijate arvestuse aluseks olevate registriandmete muutmiseks avalduse valla- või linnasekretärile. Valla- või linnasekretär vaatab avalduse koos valijate nimekirja koostajaga läbi ja vastab isikule viivitamata. (4) Kui valija esitab valijate nimekirja muutmise taotluse jaoskonnakomisjonile, edastab jaoskonnakomisjon selle viivitamata valla- või linnasekretärile. (5) Kui isik kantakse rahvastikuregistrisse või kui muudetakse valijate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid selliselt, et see toob kaasa isiku kandmise valijate nimekirja, teavitab valla- või linnasekretär sellest jaoskonnakomisjoni viivitamata. (6) Jaoskonnakomisjoni liige kannab valija valla- või linnasekretäri teatise alusel valijate nimekirja, kirjutades: 1) valija andmed Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud vormi kohasele valijate nimekirja plangile; 2) märkuste lahtrisse valija andmete nimekirja kandmise aluse, kuupäeva ja oma allkirja. (7) Jaoskonnakomisjoni liige kustutab valija valla- või linnasekretäri teatise alusel valijate nimekirjast, kirjutades valijate nimekirja märkuste lahtrisse valija nimekirjast kustutamise aluse, kuupäeva ja oma allkirja. (8) Kui valla- või linnasekretär jätab valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks esitatud avalduse rahuldamata, teavitab ta sellest viivitamata avalduse esitanud isikut kirjalikult koos põhjendusega. (9) Valija võib vastavalt seaduse § 24 lõikele 5 esitada valla- või linnasekretäri toimingu peale kaebuse oma elukohajärgsele halduskohtule. Kaebus esitatakse valla- või linnasekretärile, kes edastab kaebuse ja oma kirjaliku selgituse 24 tunni jooksul asukohajärgsele halduskohtule. Kui halduskohus kaebuse rahuldab, kantakse isik viivitamata rahvastikuregistrisse või muudetakse tema andmeid ning see tehakse jaoskonnakomisjonile viivitamata teatavaks. 17. Kandidaatide koondnimekiri (1) Vabariigi Valimiskomisjon koostab kandidaatide koondnimekirja. Kandidaatide koondnimekirja iga lehekülje paremasse alanurka lüüakse maakonna valimiskomisjoni pitsati jäljend. Laeval kasutatava nimekirja iga lehekülje paremasse alanurka lüüakse Vabariigi Valimiskomisjoni pitsati jäljend. (2) Vabariigi Valimiskomisjon korraldab maakonna valimiskomisjoni kaudu kandidaatide koondnimekirja kättetoimetamise jaoskonnakomisjonile. Kandidaatide koondnimekiri antakse jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt üks päev enne seda, kui valimisjaoskonnas algab eelhääletamine. (3) Kandidaatide koondnimekirja paneb jaoskonnakomisjon hääletamisruumis välja nii, et see on nähtav kõigile hääletamisruumis viibijaile. Kandidaatide koondnimekirja paneb jaoskonnakomisjon ka hääletamiskabiini seinale. (4) Kandidaatide koondnimekiri on jaoskonnakomisjoni liikmetel kaasas, kui hääletamist korraldatakse väljaspool hääletamisruumi. 18. Kandidaatide nimekirjade parandamine ja muutmine (1) Kõik parandused ja muudatused registreeritud kandidaatide kohta kantakse viivitamata kandidaatide koondnimekirja, nimekiri trükitakse uuesti ja saadetakse kõigile jaoskonnakomisjonidele. Eelmine nimekiri hävitatakse. (2) Kui kandidaatide koondnimekiri on jaoskonnakomisjonile üle antud ja uut nimekirja ei ole võimalik saata, teeb muudatuse või paranduse nimekirja jaoskonnakomisjoni liige, kirjutades märke tegemise kuupäeva ja oma allkirja ning kinnitades paranduse või muudatuse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendiga. Laeval teeb nimekirja muudatuse või paranduse laeva kapten. (3) Kandidaatide koondnimekirja ei muudeta pärast eelhääletamise algust. 19. Muud valimisdokumendid ja pitsatid Valijate nimekirjade plangid, ümbrikud hääletamissedelite jaoks, hääletamistulemuste protokolli plangid ning pitsati annab maakonna valimiskomisjon jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt üks päev enne seda, kui valimisjaoskonnas algab eelhääletamine. Valimiskomisjoni pitsati hoidmise ja õige kasutamise tagab komisjoni esimees. 3. peatükk HÄÄLETAMISE ÜLDEESKIRI 20. Hääletamise üldeeskiri (1) Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjoni liikmele kehtiva isikut tõendava dokumendi. Isikut tõendav dokument on riigiasutuse väljaantud dokument, kus on kasutaja nimi, sünniaeg või isikukood ja foto. Valija võib oma isikut tõendada ka muu dokumendiga, kui dokument on kehtestatud seaduse või selle alusel antud õigusaktiga, sellele on kantud kasutaja nimi, sünniaeg või isikukood ja foto ning see on kehtiv. (2) Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli valijate nimekirja alusel. (3) Jaoskonnakomisjoni liige ei anna valijale defektiga hääletamissedelit. (4) Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja valijate nimekirja allkirjalahtrisse. (5) Valija täidab hääletamissedeli hääletamiskabiinis. (6) Valija täidab hääletamissedeli ise. (7) Kui valija ei ole füüsilise puude tõttu ise võimeline hääletamissedelit täitma, võib seda tema palvel ja juuresolekul teha teine valija, kuid mitte Euroopa Parlamendi liikme kandidaat. (8) Valija kirjutab hääletamissedelile selleks ettenähtud kohta ühe kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab. (9) Kui valija rikub hääletamissedeli või avastab, et sedel on defektiga, on tal õigus saada jaoskonnakomisjonilt uus sedel. Valija peab rikutud või defektiga hääletamissedeli tagastama jaoskonnakomisjonile. Kui valija on hääletamissedelile juba märkinud oma valimisotsustuse, kriipsutab ta selle enne sedeli jaoskonnakomisjonile tagastamist läbi nii, et otsustus ei ole loetav. (10) Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ning annab selle jaoskonnakomisjoni liikmele, kes lööb kokkumurtud hääletamissedeli välisküljele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi. (11) Valija laseb hääletamissedeli hääletamiskasti ise. Kui valija ei ole füüsilise puude tõttu ise võimeline hääletamissedelit hääletamiskasti laskma, võib seda tema palvel teha mõni teine valija tema juuresolekul. 4. peatükk EELHÄÄLETAMINE 21. Eelhääletamise üldeeskiri (1) Eelhääletamine toimub: 1) kolmeteistkümnendast päevast kuni üheksanda päevani enne valimispäeva maakonna valimiskomisjoni määratud valimisjaoskonnas. Hääletamine algab kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00; 2) kuuendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva kõigis valimisjaoskondades, valija asukohas ning kinnipidamiskohas. Hääletamine algab kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00. (2) Eelhääletamise õigus on valijate nimekirjas oleval valijal, kes sellel eelhääletamise päeval on vähemalt 18-aastane. (3) Käesoleva määruse punkti 21 lõike 1 alapunktis 1 märgitud ajal ja kohas võivad hääletada kõik valijad, sealhulgas ka valijad, kellele see valimisjaoskond on elukohajärgne valimisjaoskond. Hääletamine korraldatakse käesoleva määruse punktis 23 märgitud korras. (4) Käesoleva punkti lõike 1 alapunktis 2 märgitud eelhääletamise ajal on võimalik hääletada: 1) valijal elukohajärgses valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis; 2) valijal väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamisruumis või oma asukohas; 3) kinnipidamiskohas isikul, kellel on õigus hääletamisest osa võtta. (5) Eelhääletamise ajal kodus hääletamist ei korraldata. (6) Elukohajärgseks valimisjaoskonnaks loetakse valimisjaoskonda, mille valijate nimekirja on valija kantud rahvastikuregistri andmete alusel. 22. Eelhääletamine elukohajärgse valimisjaoskonna hääletamisruumis (1) Eelhääletamist korraldavad vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget. (2) Eelhääletamine toimub käesoleva määruse punktis 20 ettenähtud korras. (3) Jaoskonnakomisjoni liige märgib hääletamissedeli saanud valija kohta valijate nimekirja märkuste lahtrisse eelhääletamise kuupäeva. (4) Eelhääletamise ajal pitseerib jaoskonnakomisjon iga päev pärast hääletamise lõppemist hääletamiskasti ava ning hoiab hääletamiskasti ja valimisdokumente eelhääletamise päevadel ja eelhääletamisele järgnevatel päevadel selliselt, et neile pääsevad ligi üksnes jaoskonnakomisjoni liikmed. (5) Hääletamiskasti ava pitseeritakse valge paberiribaga, millele lüüakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning millele jaoskonnakomisjoni esimees kirjutab oma allkirja ja kuupäeva. Soovi korral võivad allkirja anda ka vaatlejad. (6) Järgmisel eelhääletamise päeval kontrollib jaoskonnakomisjon enne hääletamise algust hääletamiskasti ja selle ava pitseri ning valimisdokumentide seisukorda. (7) Kui pitser või valimisdokumendid on rikutud või valimisdokumendid on kadunud, koostab jaoskonnakomisjon rikkumise kohta akti, milles märgitakse valijate nimekirja, hääletamissedelite ja muude valimisdokumentide ning hääletamiskasti seisukord. Aktile kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. Jaoskonnakomisjon teavitab juhtunust viivitamata maakonna valimiskomisjoni, kes omakorda teavitab Vabariigi Valimiskomisjoni. (8) Pärast käesoleva punkti lõikes 7 ettenähtud toiminguid teeb jaoskonnakomisjon otsuse hääletamise jätkamise või lõpetamise kohta. Hääletamist jätkatakse, kui valijate nimekirja rikkumine võimaldab hääletamist jätkata ning hääletamiskasti ega selle ava pitserit ei ole rikutud. (9) Kui valijate nimekirja rikkumine ei võimalda hääletamist jätkata või hääletamiskasti või selle ava pitser on rikutud, tühistab jaoskonnakomisjon kõik hääletamiskastis olevad hääletamissedelid ja protokollib oma otsuse. Jaoskonnakomisjon teeb hääletamiseks vajalikud ettevalmistused ning hääletamist alustatakse uuesti. Oma otsusest teavitab jaoskonnakomisjon viivitamata maakonna valimiskomisjoni, kes omakorda teavitab Vabariigi Valimiskomisjoni. Hääletamise lõpetamisest ja selle uuesti alustamisest teavitavad valimiskomisjonid valijaid. 23. Eelhääletamine väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamisruumis (1) Maakonna valimiskomisjoni või valla- või linnavalitsuse määratud valimisjaoskonnas korraldab jaoskonnakomisjon hääletamise käesoleva määruse punkti 20 lõigetes 1, 3, 5–9 ja 11 ning punkti 22 lõigetes 1 ja 4–9 sätestatut järgides. (2) Jaoskonnakomisjoni liige kirjutab valija andmed vormikohasele valijate nimekirja plangile ning märkuste lahtrisse hääletamise kuupäeva. (3) Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli ja kaks ümbrikku. (4) Valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja allkirjalahtrisse. (5) Pärast hääletamissedeli täitmist paneb valija sedeli ühte jaoskonnakomisjoni liikme antud ümbrikku. Viimase paneb valija jaoskonnakomisjoni liikme antud välimisse ümbrikku. Välimisele ümbrikule kirjutab valija või jaoskonnakomisjoni liige valija nime, isikukoodi ja rahvastikuregistri järgse elukoha aadressi seisuga 30 päeva enne valimispäeva. Samuti märgistab valija või jaoskonnakomisjoni liige ümbrikul ristiga lahtri «väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuval eelhääletamisel». Ümbriku laseb valija väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate sedelitele ettenähtud hääletamiskasti. 24. Eelhääletamine valija asukohas (1) Kui väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletada sooviv valija oma terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa hääletada valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis, võib ta esitada lähimale väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletamist korraldavale jaoskonnakomisjonile või valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele) eelhääletamise viimase päeva kella 16.00-ni kirjaliku taotluse hääletamiseks oma asukohas (sealhulgas haiglas). Taotluses tuleb märkida valija asukohas hääletamise taotlemise põhjus. Jaoskonnakomisjon registreerib taotluse. Valla- või linnavalitsus (Tallinnas linnaosavalitsus) registreerib taotluse ja edastab selle vastavale jaoskonnakomisjonile. Kui jaoskonnakomisjon leiab, et taotlus ei ole põhjendatud, teavitab ta võimaluse korral taotluse rahuldamata jätmisest selle esitajat. (2) Hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva määruse punkti 20 lõigetes 1, 3, 6–9 ja 11, punkti 22 lõigetes 4–9 ning punkti 23 lõigetes 3–5 sätestatut järgides. (3) Jaoskonnakomisjoni liige kirjutab valija andmed vormikohasele valijate nimekirja plangile ning märkuste lahtrisse hääletamise kuupäeva. 25. Eelhääletamine kinnipidamiskohas (1) Kinnipidamiskoha administratsioon esitab hääletamise korraldamise taotluse lähimale eelhääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda korraldavale jaoskonnakomisjonile kirjalikult hiljemalt viiendal päeval enne valimispäeva. (2) Eelhääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva määruse punkti 20 lõigetes 1, 3, 6–9 ja 11, punkti 22 lõigetes 4–9 ning punkti 23 lõigetes 3–5 sätestatut järgides. (3) Jaoskonnakomisjoni liige kirjutab valija andmed vormikohasele valijate nimekirja plangile ning märkuste lahtrisse hääletamise kuupäeva. (4) Kinnipidamiskohas hääletanute hääletamissedelitega tehakse käesoleva määruse punktis 29 ettenähtud toimingud. 26. Välisriigis elava valija hääletamine Eestis (1) Välisriigis elav valija, kes on kantud alaliselt välisriigis elavate valijate nimekirja ja kes ei ole hääletanud välisriigis hääletamiseks ettenähtud korras, võib hääletada eelhääletamise ajal valimisjaoskonnas, kus korraldatakse väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuvat hääletamist. (2) Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjonile isikut tõendava dokumendi ning ta kantakse väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletavate valijate nimekirja. (3) Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli ja kaks ümbrikku. Valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja allkirjalahtrisse. (4) Valija täidab hääletamissedeli käesoleva määruse punkti 20 lõigetes 3, 6–9 ja 11 ettenähtut järgides. (5) Valija paneb täidetud sedeli ühte jaoskonnakomisjoni liikme antud ümbrikku. Viimase paneb valija jaoskonnakomisjoni liikme antud välimisse ümbrikku. Välimisele ümbrikule kirjutab valija või jaoskonnakomisjoni liige valija nime, isikukoodi ja rahvastikuregistrijärgse elukoha aadressi seisuga 30 päeva enne valimispäeva. Samuti märgib valija ümbrikul ristiga lahtri «välisriigis hääletamisel». Ümbriku laseb valija väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate sedelitele ettenähtud hääletamiskasti. 27. Hääletamine laeval (1) Kui Eesti riigilippu kandev laev, millel on valijaid, asub eelhääletamise päevadel ja valimispäeval rahvusvahelistes või välisriigi vetes, võib selle laeva kapten esitada Vabariigi Valimiskomisjonile laeval hääletamise korraldamise taotluse. (2) Laeval hääletamise korraldamise taotluse esitab laeva kapten Vabariigi Valimiskomisjonile kirjalikult. (3) Taotluses märgib laeva kapten laeval viibivate hääletada soovivate hääleõiguslike isikute arvu ja hääletamise aja. (4) Hääletamise aja määramisel peab laeva kapten arvestama, et hääletamissedelid laekuksid Vabariigi Valimiskomisjonile hiljemalt neljandal päeval enne valimispäeva. (5) Vabariigi Valimiskomisjon annab taotluse esitanud laeva kaptenile valijate nimekirja plangid, hääletamissedelid, ümbrikud ja kandidaatide koondnimekirja. Valijate nimekirja koostamisel märgitakse nimekirja lahtrisse «vald/linn» laeva nimi. (6) Käesoleva punkti lõikes 5 loetletud valimisdokumentide hoidmist korraldab ning nende säilimise eest vastutab laeva kapten. (7) Laeval korraldab hääletamist laeva kapten seaduses ja käesoleva määruse punkti 20 lõigetes 1, 3, 6–9 ja 11 ning punkti 23 lõigetes 3 ja 5 sätestatut järgides. Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja kapteni koostatud valijate nimekirja allkirjalahtrisse. (8) Pärast hääletamise lõppemist saadab laeva kapten valijate nimekirja, hääletamissedelitega ümbrikud ja kasutamata jäänud ümbrikud Vabariigi Valimiskomisjonile. Kasutamata jäänud hääletamissedelid kustutab kapten sedeli nurga äralõikamisega. (9) Valimiskomisjonid teevad laevade kaptenitelt laekunud hääletamissedelitega käesoleva määruse punkti 28 või 29 vastavates sätetes ettenähtud toimingud. 28. Toimingud välisriigis elavate ja Eestis hääletanud valijate hääletamissedelitega (1) Pärast hääletamiskasti avamist käesoleva määruse punkti 29 lõikes 1 ettenähtud korras pakib jaoskonnakomisjon alaliselt välisriigis elavate, kuid Eestis hääletanud valijate hääletamissedelitega ümbrikud eraldi muudest ümbrikutest ning edastab need viivitamata oma asukohajärgse maakonna valimiskomisjonile. (2) Maakonna valimiskomisjon edastab jaoskonnakomisjonidelt laekunud käesoleva punkti lõikes 1 märgitud ümbrikud Vabariigi Valimiskomisjonile teisel päeval enne valimispäeva kella 11.00-ks. (3) Vabariigi Valimiskomisjon kontrollib käesoleva punkti lõikes 2 märgitud ümbrikke ning edastab need seaduse § 54 lõikes 4 märgitud maakonna valimiskomisjonile Vabariigi Valimiskomisjoni määruse «Välisriigis hääletamise kord Euroopa Parlamendi valimistel» (RTL 2004, 25, 411) punkti 9 lõigetes 2, 3 ja 5 sätestatut järgides. Edastamata ümbrike kohta koostatakse akt, milles märgitakse edastamata ümbrike arv, ümbrikele kantud andmed ja põhjused, miks ümbrikke ei edastatud. (4) Saanud Vabariigi Valimiskomisjonilt alaliselt välisriigis elavate ja Eestis hääletanud valijate hääletamissedelitega ümbrikud, avab maakonna valimiskomisjon välimise ümbriku ning paneb sisemise, hääletamissedeliga ümbriku välisriigis hääletamiseks ettenähtud korras hääletanute hääletamissedeleid sisaldavate ümbrikute hulka ning korraldab nende hoidmist kuni nende avamiseni hääletamistulemuste kindlakstegemiseks. 29. Toimingud väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletanud valijate hääletamissedelitega (1) Jaoskonnakomisjon avab eelhääletamise viimasel päeval pärast hääletamise lõppemist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate hääletamissedelitega ümbrikke sisaldavad hääletamiskastid. Avamise juures peab olema vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget. (2) Jaoskonnakomisjon kontrollib, kas väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletanud valija hääletamissedeliga ümbrikule on märgitud valija rahvastikuregistrijärgne elukoha aadress seisuga 30 päeva enne valimispäeva. Hääletamissedeliga ümbrik saadetakse jaoskonnakomisjonile, mille valijate nimekirjas valija on. (3) Jaoskonnakomisjon sorteerib ja pakib hääletamissedelitega ümbrikud maakondade ning Tallinna ja Tartu linna kaupa. Pakile kirjutatakse, millise maakonna, Tallinna või Tartu linna, hääletamissedelitega ümbrikud on pakis ja kui palju neid on. Kirjele kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. Jaoskonnakomisjon edastab pakitud ümbrikud koos väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate nimekirjadega viivitamata oma asukohajärgse maakonna valimiskomisjonile. Maakonna valimiskomisjon kontrollib sorteerimise õigsust. (4) Maakonna valimiskomisjon edastab teiste maakondade valijate hääletamissedelitega ümbrikud koos eelmises lõikes nimetatud valijate nimekirjadega Vabariigi Valimiskomisjonile teisel päeval enne valimispäeva kella 11.00-ks. (5) Sama maakonna valijate hääletamissedelitega ümbrikud edastab maakonna valimiskomisjon vastavatele jaoskonnakomisjonidele üheaegselt teistelt maakondadelt Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu saadud selle maakonna valijate hääletamissedelitega ümbrikega hiljemalt valimispäevale eelneval päeval. (6) Saanud maakonna valimiskomisjonilt hääletamissedelitega ümbrikud, kontrollib jaoskonnakomisjon, kas valija on kantud valimisjaoskonna valijate nimekirja ja kas valija ei ole hääletanud mitu korda. Kontrollimise juures peab olema vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget. (7) Kui valija ei ole kantud valimisjaoskonna valijate nimekirja või ta on hääletanud mitu korda, jätab jaoskonnakomisjon kõik selle valija poolt väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda täidetud hääletamissedelid hääletamistulemuste kindlakstegemisel arvestamata ja protokollib oma otsuse. (8) Kui jaoskonnakomisjon on saanud eksituse tõttu hääletamissedeliga ümbriku valijalt, kelle elukoht on teise valimisjaoskonna piirides, saadab jaoskonnakomisjon ümbriku viivitamata maakonna valimiskomisjonile. Viimane edastab ümbriku viivitamata vastavale jaoskonnakomisjonile. (9) Kui valija ei ole hääletanud elukohajärgses valimisjaoskonnas, teeb jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirja märkuste lahtrisse märke «eelhääletanud», avab välimise ümbriku ning laseb sisemise, hääletamissedeliga ümbriku eelhääletamisel kasutatud hääletamiskasti. Kui hääletamiskasti ava pitseerimiseks kasutatud paberiribal on vaatlejate allkirjad, tuleb kasti avamisest vaatlejatele eelnevalt teatada. Vaatlejal on õigus viibida hääletamiskasti avamise juures. Kui vaatleja ei osale kasti avamisel, on jaoskonnakomisjonil õigus hääletamiskast avada. Hääletamiskasti ava pitseeritakse uuesti käesoleva määruse punkti 22 lõikes 5 ettenähtud korras. (10) Käesoleva punkti lõikes 7 sätestatud juhul jaoskonnakomisjon ümbrikku ei ava ning hääletamissedelit hääletamiskasti ei lase. Avamata ümbrike kohta koostatakse akt, milles märgitakse avamata ümbrike arv, ümbrikule kantud andmed ja põhjused, miks ümbrikke ei avatud. Ümbrikke säilitatakse valimispäevani ning need saadetakse pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist koos muude valimisdokumentidega maakonna valimiskomisjonile, kes korraldab nende hävitamise käesoleva määruse punkti 39 lõike 1 kohaselt. 5. peatükk HÄÄLETAMINE VALIMISPÄEVAL 30. Valimispäeval hääletamise üldeeskiri (1) Valimispäeval algab hääletamine kell 9.00 ja lõpeb kell 20.00. (2) Valimispäeval saab valija hääletada üksnes selles valimisjaoskonnas, mille valijate nimekirja ta on kantud. (3) Valija hääletab valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis või taotleb hääletamist kodus. 31. Hääletamine hääletamisruumis Hääletamine toimub käesoleva määruse punktis 20 ettenähtud korras. 32. Kodus hääletamine (1) Kui valija ei saa terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu hääletada hääletamisruumis, võib ta taotleda hääletamist kodus. (2) Kodus hääletamist korraldatakse valimisjaoskonna territooriumil asuvas valija eluruumis. (3) Kodus hääletamisega samal viisil korraldatakse hääletamist ka sama valimisjaoskonna valijate nimekirja kantud valijatele selle valimisjaoskonna piirides asuvas haiglas. (4) Kodus hääletamise korraldamiseks peab valija esitama elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele) või jaoskonnakomisjonile valimispäeval kuni kella 16.00-ni kirjaliku taotluse. Taotluses tuleb märkida kodus hääletamise taotlemise põhjus. Valla- või linnavalitsus (Tallinnas linnaosavalitsus) või jaoskonnakomisjon registreerib taotluse. Valla- või linnavalitsus (Tallinnas linnaosavalitsus) edastab taotluse asjaomasele jaoskonnakomisjonile. Kui jaoskonnakomisjon leiab, et taotlus ei ole põhjendatud, teavitab ta võimaluse korral taotluse rahuldamata jätmisest selle esitajat. (5) Kodus hääletamise kirjalik taotlus saadetakse posti teel valla- või linnavalitsuse (Tallinnas linnaosavalitsuse) või valija elukoha järgse jaoskonnakomisjoni aadressil või toimetatakse kohale muul viisil. (6) Jaoskonnakomisjon kannab kodus hääletamist taotlenud valija andmed selle valimisjaoskonna valijate nimekirja alusel kodus hääletavate valijate nimekirja. Valija järjekorranumbrina kodus hääletavate valijate nimekirjas märgitakse tema järjekorranumber selle valimisjaoskonna valijate nimekirjas. (7) Pärast valija andmete kandmist kodus hääletavate valijate nimekirja tehakse valija kohta selle valimisjaoskonna valijate nimekirja märkuste lahtrisse märge «hääletab kodus». (8) Kodus hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva määruse punkti 20 lõigetes 1–3, 6–9 ja 11 sätestatut järgides. (9) Kodus hääletav valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja kodus hääletavate valijate nimekirja allkirjalahtrisse. (10) Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ning laseb selle hääletamiskasti. (11) Kodus hääletanud valija kohta teeb jaoskonnakomisjon selle valimisjaoskonna valijate nimekirja allkirjalahtrisse märke «hääletas kodus». Kui valija ei hääletanud kodus, kustutab jaoskonnakomisjon selle valimisjaoskonna valijate nimekirja tehtud märke «hääletab kodus» läbikriipsutamisega ning teeb kodus hääletavate valijate nimekirja märkuste lahtrisse märke «ei hääletanud kodus». (12) Kui kodus hääletamist taotlenud valija ilmub hääletamisruumi hääletama ajal, kui jaoskonnakomisjoni liikmed läksid korraldama kodus hääletamist, ei lubata valijal hääletada enne jaoskonnakomisjoni liikmete tagasitulekut. (13) Kodus hääletanute hääletamissedeleid sisaldav hääletamiskast avatakse valimispäeval käesoleva määruse punktis 33 märgitud ajal. 6. peatükk HÄÄLETAMISTULEMUSTE KINDLAKSTEGEMINE 33. Hääletamistulemuste kindlakstegemise aeg Häälte lugemist alustatakse üks tund enne hääletamise lõppu kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Hääletamistulemusi ei või avaldada enne hääletamise lõppu kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. 34. Hääletamistulemuste kindlakstegemine valimisjaoskonnas (1) Jaoskonnakomisjon pitseerib hääletamiskastide avad valimispäeval pärast hääletamise lõppemist. Hääletamiskastid avatakse käesoleva määruse punktis 33 ettenähtud ajal. Avamise juures peab olema üle poole jaoskonnakomisjoni koosseisust. (2) Hääletamistulemuste kindlakstegemine valimisjaoskonnas on avalik. Hääled loetakse hääletamisruumis või eraldi ruumis. Häälte lugemise juures viibivad isikud peavad täitma jaoskonnakomisjoni liikmete suulisi korraldusi. Enne hääletamise lõppu kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides ei või häältelugemise juures viibivad isikud lahkuda ruumist, kus hääli loetakse, ega kasutada sidevahendeid. (3) Enne hääletamiskastide avamist peab jaoskonnakomisjon üle lugema ja kustutama kõik valijatele välja andmata jäänud ning valijate tagastatud rikutud hääletamissedelid. Hääletamissedelid kustutatakse sedeli nurga äralõikamisega. (4) Enne hääletamiskastide avamist teeb jaoskonnakomisjon valijate nimekirjade alusel kindlaks nimekirjadesse kantud valijate arvu ja nimekirjadesse hääletamissedeli saamise kohta antud allkirjade alusel sedeli saanud valijate arvu ning kannab need vormikohasesse protokolli. (5) Hääletamiskasti avamisel kontrollitakse sellel oleva pitsati jäljendi seisukorda. (6) Kodus hääletanute hääletamissedelite välisküljele lüüakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning sedelid pannakse hääletamisruumis hääletanute sedelite hulka. (7) Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanute hääletamissedeleid sisaldavad sisemised ümbrikud avatakse ja sedelite välisküljele lüüakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning need sedelid koos eelhääletanute hääletamissedelitega pannakse valimispäeval hääletanute sedelite hulka. (8) Kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel: 1) millel ei ole jaoskonnakomisjoni pitsati kaht jäljendit, 2) millele ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või millele on neid kirjutatud rohkem kui üks, 3) millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber on parandatud või 4) millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei ole loetav. (9) Kui hääletamissedelile ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit, kuid valija tahe on üheselt arusaadav, loetakse hääletamissedel kehtivaks. (10) Jaoskonnakomisjon teeb hääletamiskastides olnud sedelite alusel kindlaks hääletamisest osavõtnud valijate arvu, kehtetute sedelite arvu ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu ning kannab need vormikohasesse protokolli, lähtudes käesoleva määruse punktis 35 sätestatust. 35. Hääletamistulemuste protokoll (1) Hääletamistulemuste kohta koostatakse vormikohane protokoll. (2) Hääletamistulemuste protokoll täidetakse järgmiselt: 1) lahtrisse «Kuupäev» kirjutatakse protokolli täitmise päev, kuu ja aasta; 2) lahtrisse «Täitmise kellaaeg» kirjutatakse protokolli täitmise lõpetamise kellaaeg (näiteks 23.15); 3) lahtrisse «A» kirjutatakse valijate arv valijate nimekirjades valimispäeva kella 20.00 seisuga; 4) lahtrisse «B» kirjutatakse maakonna valimiskomisjonilt saadud hääletamissedelite arv; 5) lahtritesse «C» kirjutatakse elukohajärgses valimisjaoskonnas hääletanud valijatele välja antud hääletamissedelite arv (sealhulgas kodus hääletanud) valijate nimekirjades olevate allkirjade arvu järgi; 6) lahtri «D» täidab jaoskonnakomisjon, kes korraldas hääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda. Sinna kirjutatakse eelhääletamise ajal väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijatele antud sedelite arv vastavates valijate nimekirjades olevate allkirjade arvu järgi. Lahter täidetakse pärast eelhääletamise lõppemist; 7) lahtrisse «E» kirjutatakse valijate tagastatud rikutud hääletamissedelite arv; 8) lahtrisse «F» kirjutatakse valijatele välja andmata jäänud hääletamissedelite arv; 9) lahtrisse «G» kirjutatakse hääletamiskastis olevate hääletamissedelite arv; 10) lahtrisse «H» kirjutatakse kehtivate hääletamissedelite arv; 11) lahtrisse «I» kirjutatakse kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arv; 12) lahtrisse «J» kirjutatakse väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud selle valimisjaoskonna valijate arv (maakonna valimiskomisjoni poolt jaoskonnakomisjonile edastatud ümbrikes olevate sedelite arv). Lahter täidetakse hiljemalt valimispäevale eelneval päeval pärast ümbrike kättesaamist ja kontrollimist; 13) lahtrisse «K» kirjutatakse eelhääletamise ajal hääletanud valijate koguarv valijate nimekirjades olevate vastavate märgete arvu järgi (nii elukohajärgses valimisjaoskonnas eelhääletanud kui ka selles valimisjaoskonnas väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletanud kokku). Lahter täidetakse pärast eelhääletamise lõppemist; 14) lahtrisse «L» kirjutatakse kodus hääletanud valijate arv valijate nimekirjas olevate vastavate märgete arvu järgi; 15) protokolli vasakus veerus olevatesse erakondade nimede lühenditega tähistatud lahtritesse kirjutatakse erakonna kandidaatidele antud häälte summa. Üksikkandidaatidele antud häälte summa kirjutatakse protokolli vasaku veeru eelviimasesse lahtrisse; 16) kandidaadi registreerimisnumbriga tähistatud lahtritesse kirjutatakse vastavale kandidaadile antud häälte arv; 17) lahtrisse «Kokku» kirjutatakse kehtivate häälte koguarv; 18) protokolli tühjaks jäänud lahtritesse kirjutatakse arv «0». (3) Hääletamistulemuste protokolli koostamisel kontrollib jaoskonnakomisjon protokollis olevate arvude õigsust järgmiselt: 1) lahtris «B» olev arv peab olema võrdne lahtrites «C», «D», «E» ja «F» olevate arvude summaga; 2) lahtris «G» olev arv peab olema võrdne lahtrites «H» ja «I» olevate arvude summaga; 3) lahtris «G» olev arv ei saa olla suurem, kui lahtrites «C» ja «J» olevate arvude summa; 4) lahtris «H» olev arv peab olema võrdne lahtris «Kokku» oleva arvuga; 5) erakonna häälte arv peab olema võrdne tema kandidaatidele antud häälte summaga. Kontrollida tuleb ka üksikkandidaatidele antud häälte summa õigsust; 6) lahtris «Kokku» olev arv peab olema võrdne erakondadele ja üksikkandidaatidele antud häälte summaga. (4) Protokolli vastavasse lahtrisse kirjutab nime ja allkirja komisjoni esimees. (5) Protokolli andmed sisestatakse kohe valimiste infosüsteemi või edastatakse pärast hääletamise lõppu kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides viivitamata maakonna valimiskomisjonile. 36. Hääletamissedelite korrastamine jaoskonnakomisjonis (1) Pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist pakib jaoskonnakomisjon eraldi: 1) hääletamiskastides olnud kehtivad hääletamissedelid kandidaatide kaupa; 2) kehtetud hääletamissedelid; 3) valijatele välja andmata jäänud hääletamissedelid; 4) valijate tagastatud rikutud hääletamissedelid. (2) Pakile kirjutatakse, millise valimisjaoskonna hääletamissedelid, millised hääletamissedelid ja kui palju sedeleid on pakis. Kirjele kirjutab alla hääli lugenud jaoskonnakomisjoni liige ja komisjoni esimees. (3) Hääletamissedelid, valijate nimekirjad, hääletamistulemuste protokoll, komisjoni koosolekute protokollid, komisjoniliikmete eriarvamused ning komisjonile esitatud avaldused edastatakse viivitamata maakonna valimiskomisjonile. Dokumendid annab üle komisjoni esimees vähemalt kahe komisjoniliikme juuresolekul. 37. Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemuste kindlakstegemine (1) Alaliselt välisriigis elavate valijate antud häälte lugemist alustab seaduse § 54 lõikes 4 märgitud maakonna valimiskomisjon valimiste päeval käesoleva määruse punktis 33 märgitud ajal. Häälte lugemine maakonna valimiskomisjonis on avalik. Häälte lugemise juures viibivad isikud peavad täitma maakonna valimiskomisjoni liikmete suulisi korraldusi. Enne hääletamise lõppu kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides ei või häältelugemise juures viibivad isikud lahkuda ruumist, kus hääli loetakse, ega kasutada sidevahendeid. (2) Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamissedeleid sisaldavad sisemised ümbrikud avatakse ning hääletamissedelite välisküljele pannakse Vabariigi Valimiskomisjoni poolt selleks antud jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend. Ümbrike avamise juures peab viibima vähemalt kolm maakonna valimiskomisjoni liiget, sealhulgas komisjoni esimees või aseesimees. (3) Maakonna valimiskomisjon teeb hääletamissedelite alusel kindlaks hääletamisest osavõtnud alaliselt välisriigis elavate valijate arvu, kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arvu ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu. Hääletamissedeli kehtetuks tunnistamisel järgitakse käesoleva määruse punkti 34 lõigetes 8 ja 9 ettenähtut. (4) Maakonna valimiskomisjon loeb alaliselt välisriigis elavate valijate antud hääled ja koostab hääletamistulemuste kohta protokolli, lähtudes käesoleva määruse punktis 35 sätestatust. Protokolli pealdises tehakse märge «alaliselt välisriigis elavad valijad». (5) Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemused võib sisestada kohe valimiste infosüsteemi või edastatakse pärast hääletamise lõppu kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides viivitamata Vabariigi Valimiskomisjonile. 38. Hääletamistulemuste kindlakstegemine maakonna valimiskomisjonis (1) Jaoskonnakomisjonidelt laekunud protokollide alusel teeb maakonna valimiskomisjon maakonnas kindlaks: 1) valijate nimekirjadesse kantud valijate arvu; 2) hääletamissedeli saanud valijate arvu; 3) hääletamisest osavõtnud valijate arvu; 4) kehtetute hääletamissedelite arvu; 5) kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu. (2) Hääletamistulemuste kindlakstegemine maakonna valimiskomisjonis on avalik. (3) Jaoskonnakomisjonide protokollides olevate andmete õigsust kontrollib maakonna valimiskomisjon hääletamissedelite ülelugemise teel. (4) Kui hääletamissedelite ülelugemisel saadud andmed erinevad jaoskonnakomisjoni protokollis olevatest, märgib maakonna valimiskomisjon oma protokolli lisas erinevused ning neid tinginud asjaolud. Jaoskonnakomisjoni protokolli ei muudeta. Lõplike hääletamistulemuste kohta teeb otsustuse maakonna valimiskomisjon. (5) Maakonna, Tallinna või Tartu linna hääletamistulemuste kohta koostab maakonna valimiskomisjon vormikohase protokolli, lähtudes käesoleva määruse punktis 35 sätestatust. Maakonna valimiskomisjon edastab hääletamistulemuste protokollid Vabariigi Valimiskomisjonile. 39. Hääletamissedelite ja muude valimisdokumentide säilitamine (1) Maakonna valimiskomisjon säilitab hääletamissedeleid ning kasutatud ümbrikke ühe kuu jooksul valimispäevast arvates. Pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mitte enne, kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused, korraldab maakonna valimiskomisjon hääletamissedelite ja kasutatud ümbrike hävitamise ning dokumenteerib selle. (2) Maakonnavalimiskomisjon edastab kahe nädala jooksul valimispäevast arvates pitsatid, kasutamata ümbrikud ja jaoskonnakomisjonide hääletamistulemuste protokollide koopiad Vabariigi Valimiskomisjonile. (3) Maasekretär arhiveerib: 1) jaoskonnakomisjonide hääletamistulemuste protokollid; 2) valimiskomisjoni otsused, koosolekute protokollid ning komisjoni liikmete eriarvamused; 3) avaldused ja kaebused. (4) Valijate nimekirjad edastatakse Vabariigi Valimiskomisjonile. (5) Valijate nimekirju ning hääletamis- ja valimistulemuste protokolle säilitatakse alaliselt. 40. Hääletamistulemuste kindlakstegemine Vabariigi Valimiskomisjonis (1) Kõigilt maakonna valimiskomisjonidelt laekunud maakonna ning alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemuste protokollide alusel teeb Vabariigi Valimiskomisjon kindlaks: 1) valijate nimekirjadesse kantud valijate arvu; 2) hääletamissedeli saanud valijate arvu; 3) hääletamisest osavõtnud valijate arvu; 4) kehtetute hääletamissedelite arvu; 5) kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu. (2) Hääletamistulemuste kohta koostab Vabariigi Valimiskomisjon protokolli, lähtudes käesoleva määruse punktis 35 sätestatust. (3) Hääletamistulemuste kindlakstegemine Vabariigi Valimiskomisjonis on avalik. 7. peatükk VALIMISTULEMUSTE KINDLAKSTEGEMINE* 41. Valimistulemuste kindlakstegemine (1) Mandaadid jaotatakse d’Hondti jagajate meetodil jagajate jadadega 1, 2, 3, 4 jne. Üksikkandidaadi võrdlusarvuks on talle antud häälte arv. Mandaadi saab erakond või üksikkandidaat, kelle võrdlusarv on suurem. Kui vähemalt kahe erakonna või üksikkandidaadi võrdlusarvud on võrdsed, saab mandaadi varem registreeritud erakond või üksikkandidaat. (2) Erakonna nimekirjas reastatakse kandidaadid ümber vastavalt igaühele antud häälte arvule. Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, siis reastatakse ettepoole kandidaat, kes oli erakonna esitatud nimekirjas eespool. Erakonna ümberreastatud nimekirjas saab mandaadi kandidaat, kes on nimekirjas eespool. (3) Erakond ei või saada rohkem mandaate, kui on tema nimekirjas kandidaate. (4) Kui erakonna nimekirjas oleva kandidaadi registreerimise otsus tühistatakse (seaduse § 31 lg 5), jäävad temale välisriigis antud hääled erakonnale. Samuti jäävad erakonnale selle kandidaadi hääled, kes sureb pärast eelhääletamise algust. Kui üksikkandidaadi registreerimise otsus tühistatakse (seaduse § 31 lg 5) või kui ta sureb, siis temale antud hääli valimistulemuste kindlakstegemisel ei arvestata. (5) Valimistulemuste kindlakstegemine Vabariigi Valimiskomisjonis on avalik. 42. Valimistulemuste protokoll (1) Vabariigi Valimiskomisjon koostab valimistulemuste kohta protokolli. (2) Valimistulemuste protokoll täidetakse järgmiselt: 1) lahtrisse «Kuupäev» kirjutatakse protokolli täitmise päev, kuu ja aasta; 2) lahtrisse «Täitmise kellaaeg» kirjutatakse protokolli täitmise lõpetamise kellaaeg; 3) lahtrisse «Erakond, üksikkandidaat» kirjutatakse erakonna või üksikkandidaadi nimi; 4) lahtrisse «Hääli» kirjutatakse erakonnale või üksikkandidaadile antud häälte arv; 5) lahtrisse «Kokku» kirjutatakse kehtivate häälte koguarv; 6) lahtri «Võrdlusarv» täitmisel lähtutakse käesoleva määruse punkti 41 lõigetest 1–4; 7) lahtrisse «Erakond, üksikkandidaat» kirjutatakse erakonna nimi või sõna «üksikkandidaat»; 8) lahtrisse «Kandidaadi number» kirjutatakse kandidaadi registreerimisnumber; 9) lahtritesse «Kandidaadi ees- ja perekonnanimi» kirjutatakse kandidaadi ees- ja perekonnanimi, kusjuures tabelisse kantakse kõik kandidaadid; 10) lahtrisse «Hääli kandidaadil» kirjutatakse vastavale kandidaadile antud häälte arv; 11) lahtris «Valituks osutumine» märgistatakse valituks osutunud kandidaat ristiga. (3) Protokolli vastavasse lahtrisse kirjutab nime ja allkirja Vabariigi Valimiskomisjoni esimees. 43. Hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamine Kui Vabariigi Valimiskomisjon või Riigikohus on tunnistanud valimisjaoskonna või maakonna või Tallinna või Tartu linna või riigi hääletamistulemused kehtetuks, määrab Vabariigi Valimiskomisjon uue valimispäeva ja asjaomases valimisjaoskonnas, maakonnas, Tallinnas või Tartu linnas või riigis korraldatakse kordushääletamine. 44. Euroopa Parlamendi liikmete registreerimine (1) Vabariigi Valimiskomisjon registreerib valitud Euroopa Parlamendi liikmed oma otsusega hiljemalt 20. päeval pärast valimispäeva. (2) Kui käesoleva määruse punktis 43 ettenähtud juhul on hääletamistulemused tunnistatud kehtetuks, teeb Vabariigi Valimiskomisjon uue Euroopa Parlamendi liikmete registreerimise otsuse pärast kordushääletamise tulemuste selgumist. Vabariigi Valimiskomisjoni esimees Heiki SIBUL * Näide Euroopa Parlamendi valimised Eestis toimuvad ühes üleriigilises valimisringkonnas. Eestist valitakse kuus Euroopa Parlamendi liiget. Registreeritud on viie erakonna (Kalade Partei, Lindude Erakond, Puude Partei, Metsa Partei, Erakond Laut) kandidaadid ning kaks üksikkandidaati. Hääletamise tulemusena said kandidaadid hääli järgmiselt ja nad reastati nimekirja sees vastavalt saadud häälte arvule: 102 Kalev Koha Kalade Partei 45312 101 Tuuli Tursk Kalade Partei 28650 107 Lembit Lest Kalade Partei 28650 105 Ain Ahven Kalade Partei 6138 104 Luule Luts Kalade Partei 5670 103 Kai Koger Kalade Partei 1872 106 Henn Heeringas Kalade Partei 1431 111 Sirje Säga Kalade Partei 1298 109 Lauri Latikas Kalade Partei 1265 112 Laine Lõhe Kalade Partei 845 110 Kaarel Kilu Kalade Partei 657 108 Kersti Karp Kalade Partei 623 Erakond kokku 122411 114 Kaarel Kana Lindude Erakond 45364 120 Valli Varblane Lindude Erakond 9816 124 Teele Tuvi Lindude Erakond 9452 113 Karl Kajakas Lindude Erakond 9273 121 Hans Harakas Lindude Erakond 5431 122 Raul Rästas Lindude Erakond 2366 115 Helve Hani Lindude Erakond 2352 119 Tarmo Teder Lindude Erakond 1435 117 Leena Leevike Lindude Erakond 1124 118 Peep Part Lindude Erakond 764 116 Koit Kotkas Lindude Erakond 456 123 Kalju Kaur Lindude Erakond 389 Erakond kokku 88222 125 Katrin Kuusk Puude Partei 43735 126 Loit Lepp Puude Partei 30210 127 Õie Õunapuu Puude Partei 30210 128 Maret Mänd Puude Partei 4965 129 Helgi Haab Puude Partei 3888 130 Ants Arukask Puude Partei 3803 131 Siim Saar Puude Partei 3476 132 Paul Paju Puude Partei 2976 133 Piret Põõsas Puude Partei 1297 134 Virve Vaher Puude Partei 578 135 Teet Tamm Puude Partei 365 136 Kersti Kreek Puude Partei 357 Erakond kokku 125860 137 Igor Ilves Metsa Partei 8903 144 Maret Mäger Metsa Partei 5497 141 Pirjo Põder Metsa Partei 3645 138 Siim Siil Metsa Partei 3447 143 Jüri Jänes Metsa Partei 2789 140 Rein Rebane Metsa Partei 2396 139 Kati Karu Metsa Partei 1113 142 Harri Hunt Metsa Partei 947 145 Niina Nirk Metsa Partei 456 147 Neeme Naarits Metsa Partei 325 146 Helgi Hirv Metsa Partei 197 148 Meeli Mutt Metsa Partei 45 Erakond kokku 29760 150 Heino Hobune Erakond Laut 110732 153 Laine Lammas Erakond Laut 7280 151 Lehte Lehm Erakond Laut 5105 152 Saima Siga Erakond Laut 2365 154 Kaido Kits Erakond Laut 378 Erakond kokku 125860 149 Kalle Kaamel Üksikkandidaat 54784 155 Kirill Kivi Üksikkandidaat 76 KÕIK KOKKU 546973 Mandaadid jaotatakse d’Hondti jagajate meetodil jagajate jadadega 1, 2, 3, 4 jne. Võrdlusarvude leidmiseks jagatakse kandidaatide nimekirjale antud kehtivate häälte arv jagajate jada vastavate väärtustega. Üksikkandidaadi võrdlusarvuks on talle antud häälte koguarv. Erakondadele arvutatud ja üksikkandidaatide võrdlusarvud on järgmised: Võrdlusarv Erakond või üksikkandidaat Kandidaadi number Kandidaadi nimi Hääli kandidaadil 125860,000 Puude Partei 125 Katrin Kuusk 43735 125860,000 Erakond Laut 150 Heino Hobune 110732 122411,000 Kalade Partei 102 Kalev Koha 45312 88222,000 Lindude Erakond 114 Kaarel Kana 45364 62930,000 Puude Partei 126 Loit Lepp 30210 62930,000 Erakond Laut 153 Laine Lammas 7280 61205,500 Kalade Partei 101 Tuuli Tursk 28650 54784,000 Üksikkandidaat 149 Kalle Kaamel 54784 44111,000 Lindude Erakond 120 Valli Varblane 9816 41953,333 Puude Partei 127 Õie Õunapuu 30210 41953,333 Erakond Laut 151 Lehte Lehm 5105 40803,667 Kalade Partei 107 Lembit Lest 28650 31465,000 Puude Partei 128 Maret Mänd 4965 31465,000 Erakond Laut 152 Saima Siga 2365 30602,750 Kalade Partei 105 Ain Ahven 6138 29760,000 Metsa Partei 137 Igor Ilves 8903 29407,333 Lindude Erakond 124 Teele Tuvi 9452 25172,000 Puude Partei 129 Helgi Haab 3888 25172,000 Erakond Laut 154 Kaido Kits 378 24482,200 Kalade Partei 104 Luule Luts 5670 22055,500 Lindude Erakond 113 Karl Kajakas 9273 20976,667 Puude Partei 130 Ants Arukask 3803 20401,833 Kalade Partei 103 Kai Koger 1872 jne Mandaadi saab erakond või üksikkandidaat, kelle võrdlusarv on suurem. Kui vähemalt kahe erakonna või üksikkandidaadi võrdlusarvud on võrdsed, saab mandaadi varem registreeritud erakond või üksikkandidaat. Näites on Puude Partei ja Erakonna Laut võrdlusarvud (125 860,000) võrdsed. Esimesena saab mandaadi Puude Partei, kuna tema nimekiri registreeriti varem. Erakonna nimekirjas reastatakse kandidaadid ümber vastavalt igaühele antud häälte arvule. Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, siis reastatakse ettepoole kandidaat, kes oli erakonna poolt esitatud nimekirjas eespool. Erakonna ümberreastatud nimekirjas saab mandaadi kandidaat, kes on nimekirjas eespool. Kalade Partei nimekirjas said kandidaadid Tuuli Tursk ja Lembit Lest hääli võrdselt – 28650 häält. Tuuli Tursk paigutatakse ümberreastamisel ettepoole, sest ta paiknes erakonna kandidaatide nimekirjas eespool. Näites osutusid Euroopa Parlamendi liikmeteks valituks Katrin Kuusk, Heino Hobune , Kalev Koha, Kaarel Kana, Loit Lepp ja Laine Lammas .