Riigikogu — Kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmise seaduse muutmise seadus — RT I, 3, 8

Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 2. jaanuari 2001. a otsusega nr 968 I. Kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmise seaduses (RT I 1999, 4, 51; 95, 844) tehakse järgmised muudatused: § 1. Paragrahvi 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Käesolev seadus määrab kindlaks isikud, kellel on õigus saada riiklikku hüvitist, ning hüvitise taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ning korra.» § 2. Paragrahvi 2 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 3) vähemalt kuus kuud kestev tervisehäire.» § 3. Paragrahvi 3: 1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Õigus saada hüvitist on vägivallakuriteo tagajärjel käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud kahju kannatanud Eesti kodanikul, alalise või tähtajalise elamisloa alusel Eesti Vabariigis elaval välismaalasel ning Eestis viibival pagulasel (edaspidi ohver).»; 2) lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 1) kes on nimetatud riikliku pensionikindlustuse seaduse (RT I 1998, 64/65, 1009; 2000, 36, 226; 102, 673 ja 674) § 13 lõikes 3 või 5;». § 4. Paragrahvi 5: 1) lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Hüvitise suuruse määramise aluseks võetakse vägivallakuriteoga tekitatud järgmine varaline kahju: 1) töövõimetusest tulenev kahju; 2) ohvri ravikulud; 3) ohvri matusekulud; 4) ohvri surmast tulenev kahju; 5) prillidele, hambaproteesidele, kontaktläätsedele ja muudele keha funktsioone asendavatele abivahenditele ning riietele tekitatud kahju käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel. (2) Hüvitise suuruse määramisel arvestatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud kahju juhul, kui selle kogusumma ületab 50 protsenti taotleja vägivallakuriteo ohvriks langemisele eelnenud kuu sissetulekust. Taotleja kuusissetulekuks loetakse tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903; 2000, 55, 359; 58, 377) §-des 13–17 märgitud maksustatavad tulud ja § 19 lõike 3 punktides 1–3 märgitud tulud.»; 2) lõikes 4 asendatakse sõnad «lõigetes 1 ja 2» sõnadega «lõikes 1». § 5. Paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 6. Töövõimetusest tulenev kahju (1) Töövõimetusest tulenev kahju on vägivallakuriteost põhjustatud ajutise või püsiva töövõimetuse tõttu saamata jäänud osa sotsiaalmaksuga maksustatud tulust. (2) Töövõimetusest tulenev kahju hüvitatakse Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduse (RT 1991, 23, 272; RT I 1999, 7, 113; 29, 397; 2000, 57, 374; 84, 536; 102, 675) § 103 alusel arvutatud ühe kalendripäeva keskmisest tulust. (3) Hüvitis arvutatakse vägivallakuriteo toimepanemisele eelnenud kuue kuu sotsiaalmaksuga maksustatud tulust järgmistele isikutele: 1) töö- või teenistuslepingu alusel töötajale; 2) Riigikogu liikmele, Vabariigi Presidendile, Vabariigi Valitsuse liikmele ja avalikule teenistujale; 3) juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu ning teiste juhtorganite liikmetele; 4) tööettevõtu-, käsundus- või muu tsiviilõigusliku lepingu alusel, sealhulgas spordiseaduse (RT I 1998, 61, 982) § 13 lõikes 2 sätestatud lepingu alusel töötavale füüsilisele isikule. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud isikule, kes ei saanud vägivallakuriteo toimepanemisele eelnenud kuue kuu jooksul sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, kuna tema töö- või teenistussuhe oli peatatud, arvutatakse hüvitis isiku sotsiaalmaksuga maksustatud tulust, mida ta sai viimase kuu eest enne töö- või teenistussuhte peatamist. (5) Füüsilisest isikust ettevõtjale arvutatakse hüvitis vägivallakuriteole eelnenud kalendriaastal (1. jaanuar kuni 31. detsember) saadud puhastulust. (6) Vägivallakuriteo ohvriks langemise ajal mittetöötavale ja töötule isikule makstakse hüvitist ainult püsiva töövõimetuse korral. Hüvitise arvutamise aluseks on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära 30-ga jagamisel saadud ühe kalendripäeva keskmine tulu.» § 6. Paragrahvi 8: 1) senine tekst loetakse lõikeks 1; 2) täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: « (2) Matusekuludest arvatakse maha saadud riiklik matusetoetus.» § 7. Paragrahv 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 9. Ohvri surmast tulenev kahju Vägivallakuriteo tagajärjel hukkunud ohvri ülalpeetavale makstakse hüvitist ohvri käesoleva seaduse § 6 alusel arvutatud eelnevast tulust järgnevalt: 1) ühele ülalpeetavale 25 protsenti; 2) kahele või enamale ülalpeetavale kokku 50 protsenti.» § 8. Paragrahvi 10 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Käesoleva seaduse alusel makstav hüvitis ühele ohvrile ja kõigile ülalpeetavatele kokku ei või olla suurem kui 50 000 krooni.» § 9. Paragrahvi 11 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud asjaoludest olenemata võib maksta hüvitist ülalpeetavale, kelle kuusissetulek on alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud minimaalsetest tarbimiskulutustest lähtuvat toimetulekupiiri.» § 10. Paragrahvi 12: 1) lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 2) kuni ülalpeetav vastab hüvitise saamiseks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 13 lõikes 3 või 5 ettenähtud tingimustele.»; 2) lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 3) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Perioodiliselt makstava hüvitise korral tehakse maksed igakuiselt, kui hüvitise määramise otsuses ei nähta ette teisiti.» § 11. Paragrahvis 13 asendatakse sõna «sotsiaalminister» sõnaga «pensioniameti direktor». § 12. Paragrahv 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 14. Hüvitise taotlemine (1) Hüvitistaotlus (edaspidi taotlus) esitatakse taotleja elukohajärgsele pensioniametile ühe aasta jooksul kuriteo toimepanemisest või ohvri surma päevast, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel. (2) Hilisem taotlus vaadatakse läbi: 1) kui ülalpeetav sai ohvri surmast teada rohkem kui kuus kuud pärast surmapäeva ja taotlus on esitatud ühe aasta jooksul ohvri surmast teada saamise päevast alates; 2) kui hüvitise taotleja tervisehäire kestis üle kuue kuu ja taotluse õigeaegne esitamine ei olnud terviseseisundi tõttu võimalik ja kui vastav taotlus on esitatud ühe aasta jooksul pärast terviseseisundi paranemist. (3) Taotluses peavad olema hüvitise taotleja andmed ning andmed kuriteo ja tekitatud kahju kohta ja kahju muudest allikatest hüvitamise kohta. (4) Hüvitise taotlemiseks vajalike dokumentide loetelu kehtestab sotsiaalminister. (5) Hüvitise taotlemiseks vajalike eeluurimisasutuse poolt esitatavate andmete dokumendi vormi kehtestab siseminister. (6) Taotletava hüvitise suuruse näitab oma avalduses hüvitise taotleja meditsiinidokumentide, sissetulekut tõendavate dokumentide ning vägivallakuriteoga tekitatud otseseid kulusid tõendavate dokumentide alusel, samuti seoses sama kahjuga muudest allikatest saadud või saadavat hüvitist tõendavate dokumentide alusel, mis lisatakse taotlusele. Pensioniametil on õigus hüvitise taotleja esitatud andmeid kontrollida. (7) Pensioniameti direktoril on õigus nõuda hüvitise taotlejalt ning asjaomastelt asutustelt ja teistelt juriidilistelt isikutelt otsuse tegemiseks vajalikke lisadokumente. (8) Hüvitise taotlemiseks esitatakse originaaldokumendid või ametlikult kinnitatud koopiad või väljavõtted. Pensioniamet kinnitab temale jääva originaaldokumendi koopia ja tagastab originaaldokumendid. (9) Pensioniameti direktoril on õigus saata ohver täiendavale arstlikule läbivaatusele, mille kulud arvatakse hüvitise maksmisel ravikulude hulka.» § 13. Paragrahvi 15: 1) lõikes 1 ja 2 asendatakse sõna «sotsiaalminister» sõnadega «pensioniameti direktor» ja sõna «Sotsiaalministeerium» sõnaga «pensioniamet»; 2) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: « (3) Taotluste läbivaatamise korra kehtestab sotsiaalminister.» § 14. Paragrahvides 16 ja 17 asendatakse sõna «sotsiaalminister» sõnadega «pensioniameti direktor» ja sõna «Sotsiaalministeerium» sõnaga «pensioniamet» vastavas käändes. § 15. Paragrahvis 19 asendatakse sõna «sotsiaalministri» sõnaga «pensioniameti direktori». § 16. Seadust täiendatakse §-ga 191 järgmises sõnastuses: « § 191. Andmete registrisse kandmine (1) Kuriteoohvrite isikuandmeid ja andmeid ohvrile hüvitise määramise ja maksmise kohta töödeldakse kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941; 111, 1833; 2000, 50, 317; 92, 597; 104, 685). (2) Andmed ohvrile hüvitiste määramise ja maksmise kohta kantakse riikliku pensionikindlustuse registrisse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.» § 17. Paragrahvides 20, 24 ja 25 asendatakse sõna «Sotsiaalministeerium» sõnaga «pensioniamet» vastavas käändes. § 18. Paragrahvi 27: 1) senine tekst loetakse lõikeks 1; 2) täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: « (2) Käesoleva seaduse alusel makstavate hüvitiste ja nende maksmise kulu katteallikad on: 1) kriminaalkoodeksi alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha; 2) regressi korras tagasinõutud summad; 3) eraldised eelmise aasta vabadest vahenditest; 4) riigieelarves ettenähtud muud vahendid.» II. Seaduse rakendamine § 19. Käesolevas seaduses sätestatud muudatusi rakendatakse 2001. aasta 1. jaanuarist. § 20. Vabariigi Valitsus tagab kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmise seaduse tervikteksti avaldamise Riigi Teatajas ühe kuu jooksul käesoleva seaduse avaldamisest arvates. Riigikogu esimees Toomas SAVI