Riigikogu — Riigikogu kodukorra seadus [terviktekst muudatustega kuni 16.11.2000] — RT I, 1, 1

Terviktekst RIIGIKOGU KODUKORRA SEADUS Muudatusi sisaldava paragrahvi lõpus sulgudes on viide seadus(t)ele (vastuvõtmise kuupäev), millega kehtestati praegune sõnastus. Terviktekst avaldatakse 16. novembri 2000. a seaduse § 35 alusel. 1. peatükk RIIGIKOGU JUHATUS § 1. Riigikogu juhatuse moodustamise põhimõte (1) Riigikogu juhatus on Riigikogu liikmete hulgast valitud Riigikogu tööd korraldav organ, mis koosneb Riigikogu esimehest ja kahest aseesimehest. (2) [kehtetu – 12.09.1995] (3) Esmalt valitakse Riigikogu esimees. Riigikogu aseesimehed valitakse samaaegselt pärast Riigikogu esimehe valimisi. § 2. Vabariigi Valimiskomisjoni pädevus Riigikogu juhatuse valimiste korraldamisel (1) Riigikogu juhatuse valimised korraldab Vabariigi Valimiskomisjon (edaspidi valimiskomisjon). (2) Kuni Riigikogu esimehe valimiseni juhatab Riigikogu istungit valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. § 3. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste kandidaadid (1) Riigikogu liikmed seavad üles Riigikogu esimehe kandidaadid ning pärast Riigikogu esimehe valimisi Riigikogu aseesimeeste kandidaadid. (2) Kandidaatide nimekirja kantakse nende kandidaatide nimed, kes annavad nõusoleku kandideerida. Oma kandidatuuri võivad nad taandada kuni kandidaatide nimekirja sulgemiseni. (3) Riigikogu esimehe või Riigikogu aseesimeeste kandidaatide nimekiri suletakse, kui selle poolt hääletab enam Riigikogu liikmeid kui vastu. § 4. Hääletamissedelite ettevalmistamine Riigikogu juhatuse valimisteks (1) Pärast Riigikogu esimehe kandidaatide või Riigikogu aseesimeeste kandidaatide nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja Riigikogu esimehe kandidaatide või Riigikogu aseesimeeste kandidaatide nimede kandmiseks hääletamissedelitele. (2) Hääletamissedelile kantakse tähestikulises järjekorras Riigikogu esimehe kandidaatide või Riigikogu aseesimeeste kandidaatide nimed. Vaheaja lõppemisest antakse teada Riigikogu töö- ja üldkasutatavatesse ruumidesse. [12.01.1999] § 5. Hääletamiseks ettevalmistamine Riigikogu juhatuse valimistel (1) Enne hääletamise väljakuulutamist kontrollib valimiskomisjon valimiskasti ja pitseerib selle. (2) Hääletamise kuulutab välja valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (3) Valimiskomisjon annab hääletamissedelid Riigikogu liikmetele nimekirja alusel. Hääletamissedeli saamise kohta annab Riigikogu liige allkirja. [12.01.1999] § 6. Hääletamine Riigikogu juhatuse valimistel (1) Riigikogu liikmel on üks hääl nii Riigikogu esimehe kui Riigikogu aseesimeeste valimistel. (2) Hääletamissedel märgistatakse hääletamiskabiinis. Riigikogu liige märgistab hääletamissedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab, ja laseb hääletamissedeli valimiskasti. (3) Kui Riigikogu esimehe kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, hääletab Riigikogu liige kandidaadi poolt või vastu, märgistades hääletamissedelil ristiga vastavalt lahtri «poolt» või «vastu» kandidaadi nime juures. (4) Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on Riigikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada valimiskomisjonilt uus hääletamissedel, mille kohta tehakse nimekirja vastav märge. [12.01.1999] § 7. Hääletamistulemuste väljaselgitamine Riigikogu juhatuse valimistel (1) Hääletamine lõpeb, kui valimiskomisjoni esimees või esimehe asetäitja on selle lõppenuks kuulutanud. (2) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime, loetakse kehtetuks. (3) Hääletamistulemused teeb teatavaks valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (4) Protestid valimiste korraldamise kohta esitatakse valimiskomisjonile kohe pärast hääletamistulemuste teatavakstegemist. Valimiskomisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist. [12.01.1999] § 8. Valimistulemuste väljakuulutamine Riigikogu juhatuse valimistel (1) Valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja kuulutab valimistulemused välja kohe pärast protestide rahuldamist või tagasilükkamist. (2) Riigikogu esimeheks saab kandidaat, kes saab üle poole kehtivatest häältest. Kui ükski kandidaatidest ei saa üle poole kehtivatest häältest, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel valimiste lisavoor. Võrdse häältearvu puhul heidetakse liisku. (3) Kui Riigikogu esimehe kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, osutub ta valituks, kui ta saab rohkem poolt- kui vastuhääli. (4) Riigikogu aseesimeesteks saavad kaks enim hääli kogunud kandidaati. Esimeseks aseesimeheks saab kahest enim hääli saanud kandidaat ja teiseks aseesimeheks saadud häältearvult teine kandidaat. Võrdselt hääli kogunute vahel korraldatakse valimiste lisavoor. (5) Valimiskomisjoni otsus Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimistulemuste kohta jõustub viivitamatult ja avaldatakse Riigi Teatajas. § 9. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste volituste kestus (1) Riigikogu esimehe ja aseesimeeste volitused algavad vahetult pärast valimistulemuste väljakuulutamist. (2) Riigikogu esimehe ja aseesimeeste volitused lõpevad uue esimehe ja aseesimeeste valimiste tulemuse väljakuulutamisel või Riigikogu koosseisu volituste lõppemisel. (3) Kui Riigikogu esimehe või aseesimehe volitused Riigikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad, välja arvatud Vabariigi Presidendi ülesannete ajutisel üleminekul Riigikogu esimehele, lõpevad tema volitused Riigikogu esimehe või aseesimehena üheaegselt Riigikogu liikme volituste lõppemisega enne tähtaega või peatumisega. [12.09.1995] § 10. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste korralised valimised Riigikogu uus koosseis valib Riigikogu juhatuse oma esimesel istungil üheks aastaks. Edaspidi toimuvad korralised Riigikogu juhatuse valimised käesolevas peatükis sätestatud korras Riigikogu täiskogu töönädala viimasel istungil enne ühe aasta möödumist Riigikogu juhatuse eelmistest korralistest valimistest. [12.09.1995] § 11. Riigikogu esimehe või aseesimehe tagasiastumine. Riigikogu esimehe või aseesimehe erakorralised valimised (1) Kui Riigikogu esimees või aseesimees astub tagasi Riigikogu esimehe või Riigikogu aseesimehe ametikohalt, teatab ta sellest Riigikogu istungil, jätkates ühtlasi Riigikogu esimehe või aseesimehe ülesannete täitmist kuni Riigikogu uue esimehe või aseesimehe valimiseni. (2) Kui Riigikogu esimees või aseesimees astub tagasi Riigikogu esimehe või aseesimehe ametikohalt või kui tema volitused Riigikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad, välja arvatud Vabariigi Presidendi ülesannete ajutisel üleminekul Riigikogu esimehele, toimuvad järgmisel Riigikogu täiskogu töönädalal esimehe või aseesimehe erakorralised valimised vabanenud ametikohale. (3) Kui Riigikogu aseesimehe valimistel käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud juhtudel on Riigikogu aseesimehe kandidaatide nimekirjas ainult üks kandidaat, hääletab Riigikogu liige kandidaadi poolt või vastu, märgistades hääletamissedelil ristiga vastavalt lahtri «poolt» või «vastu» kandidaadi nime juures. Sellisel juhul osutub Riigikogu aseesimeheks valituks see kandidaat, kes saab rohkem poolt- kui vastuhääli. (4) Kui Riigikogu aseesimehe valimistel käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud juhtudel on Riigikogu aseesimehe kandidaatide nimekirjas kaks või enam kandidaati, saab Riigikogu aseesimeheks enim hääli saanud kandidaat. Võrdselt hääli kogunute vahel korraldatakse valimiste lisavoor. (5) Riigikogu esimehe või aseesimehe erakorraliste valimiste käesolevas paragrahvis reguleerimata protseduuriküsimustes rakendatakse käesolevas peatükis sätestatud Riigikogu esimehe ja aseesimeeste korraliste valimiste korda. [12.09.1995; 12.01.1999] § 12. Riigikogu esimehe volitused (1) Riigikogu esimees: 1) juhatab Riigikogu istungeid; 2) kutsub kokku Riigikogu juhatuse koosoleku, esitab Riigikogu juhatusele koosoleku päevakorraprojekti ja juhatab Riigikogu juhatuse koosolekuid. (2) Riigikogu esimehe volitusel, tema äraolekul või tema volituste peatumisel täidab Riigikogu esimehe ülesandeid Riigikogu aseesimees. § 13. Riigikogu juhatuse volitused Riigikogu juhatus: 1) korraldab Riigikogu esindamist; 2) jaotab kohtade arvu Riigikogu fraktsioonide ja fraktsioonidesse mittekuuluvate Riigikogu liikmete vahel Riigikogu alatistes komisjonides; 3) kinnitab Riigikogu alatiste komisjonide koosseisu ja koosseisu muudatused; 4) registreerib Riigikogu fraktsioonid ja muudatused fraktsioonide koosseisus; 5) koostab ja esitab Riigikogule kinnitamiseks Riigikogu täiskogu töönädala päevakorraprojekti ning teeb selles muudatusi juhtivkomisjoni või fraktsiooni taotlusel; 6) määrab Riigikogu menetlusse võetud eelnõudele juhtivkomisjone; 7) jälgib algatatavate eelnõude vastavust käesoleva seaduse §-des 53 ja 531 sätestatud nõuetele, esitatavate arupärimiste vastavust käesoleva seaduse §-s 158 sätestatud nõuetele ning esitatavate kirjalike küsimuste vastavust käesoleva seaduse §-s 165 sätestatud nõuetele; 8) otsustab Riigikogu liikmete puhkuse küsimusi Eesti Vabariigi puhkuseseaduses (RT 1992, 37, 481; 1993, 10, 150; RT I 1994, 84, 1474; 1995, 16, 228; 1997, 74, 1229; 93, 1560; 1999, 82, 749) sätestatud korras; 81) otsustab Riigikogu liikmete saatmise teenistuslähetusse ja lähetuskulude hüvitamise, samuti kehtestab Riigikogu liikmetele sõidukite Eesti territooriumil kasutamise kulude ning väljaspool Tallinna ja Tallinnaga piirnevaid valdu elavatele Riigikogu liikmetele eluasemekulude ja päevaraha hüvitamise ulatuse ja korra; 9) töötab välja ja kinnitab Riigikogu Kantselei struktuuri ning kehtestab Riigikogu Kantselei teenistujate ametipalkade piirmäärad; 10) nimetab avaliku konkursi korras ametisse Riigikogu Kantselei direktori; 11) korraldab Riigikogu tööd muul viisil. [12.01.1999; 16.11.2000] § 14. Riigikogu juhatuse otsustusvõimelisus Riigikogu juhatus võtab vastu otsuseid kohalolevate liikmete konsensuse põhimõttel. Kui konsensust ei saavutata, võib Riigikogu juhatuse liige panna küsimuse päevakorraväliselt hääletamisele Riigikogu istungil. § 15. Riigikogu juhatuse koosolek (1) Riigikogu juhatuse koosolekust võivad osa võtta Riigikogu liikmed, koosoleku päevakorrapunktide arutamisele kutsutud isikud ning Riigikogu Kantselei teenistujad. (2) Riigikogu juhatuse koosolek protokollitakse. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg, osalejate nimed, arutamisel olnud küsimused ja vastuvõetud otsused. § 151. Riigikogu juhatuse otsuste jõustumine (1) Riigikogu juhatuse otsus jõustub allakirjutamisega, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. lõikes ettenähtud juhtudel. (2) Riigikogu juhatuse otsus Riigikogu asendusliikme Riigikogu liikmeks asumise, Riigikogu alatiste komisjonide koosseisu kinnitamise ja Riigikogu fraktsioonide koosseisu kinnitamise kohta jõustub Riigikogu juhatuse otsuse allakirjutamise päevale järgneval päeval. [16.11.2000] 2. peatükk RIIGIKOGU KOMISJONID § 16. Alatised komisjonid Riigikogus on järgmised alatised komisjonid: 1) keskkonnakomisjon; 2) kultuurikomisjon; 3) maaelukomisjon; 4) majanduskomisjon; 5) põhiseaduskomisjon; 6) rahanduskomisjon; 7) riigikaitsekomisjon; 8) sotsiaalkomisjon; 9) väliskomisjon; 10) õiguskomisjon. § 17. Ajutine komisjon (1) Riigikogu võib moodustada ajutise komisjoni avalikku huvi pakkuva küsimuse uurimiseks (edaspidi uurimiskomisjon) või üksikküsimuse läbitöötamiseks. (2) Ajutine komisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema koosseis, ülesanded ja volituste kestus. (3) Ajutine komisjon esitab Riigikogule vähemalt kord aastas oma tööst vahearuande ja oma tegevuse lõpetamisel lõpparuande. (4) Igal fraktsioonil on õigus olla uurimiskomisjonis esindatud. (5) Uurimiskomisjon teostab riiklikku järelevalvet. Uurimiskomisjonil on õigus kutsuda välja isikuid ja nõuda tutvumiseks dokumente. Väljakutsutud isik on kohustatud ilmuma, andma selgitusi ja vastama küsimustele. (6) Ilmumisest keeldumise, samuti ütluste andmisest keeldumise või teadvalt vale ütluse andmise eest kannab isik vastutust vastavalt seadusele. [12.01.1999; 16.11.2000] § 171. Erikomisjon (1) Riigikogu moodustab erikomisjoni seaduse alusel, samuti seadustest või välislepingutest tulenevate ülesannete täitmiseks. (2) Erikomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema koosseis, volituste ulatus ja tegevusest aruandmise kord. (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ülesannete täitmise võib Riigikogu panna mõnele alatisele komisjonile. [12.01.1999] § 18. Riigikogu liikme kuulumine alatisse komisjoni (1) Riigikogu liige kuulub ühte alatisse komisjoni ja võib fraktsiooni otsuse alusel olla asendusliikmeks teistes alatistes komisjonides. (2) Riigikogu esimees ja aseesimehed ei kuulu alatistesse komisjonidesse. § 19. Fraktsiooniliikmete osalemine alatistes komisjonides (1) Kohtade arvu alatistes komisjonides jaotab fraktsioonide vahel Riigikogu juhatus, lähtudes fraktsioonide võrdelise esindatuse põhimõttest ning tuginedes fraktsioonide taotlustele. (2) Juhatuselt saadud kohtade arvu alusel ning lähtudes fraktsiooniliikmete soovist, otsustab fraktsioon oma liikmete osalemise Riigikogu alatistes komisjonides. (3) Fraktsioon võib määrata igale fraktsiooni esindavale alatise komisjoni põhiliikmele kuni kaks asendusliiget, teatades sellest nii vastavale komisjonile kui ka Riigikogu juhatusele. (4) Alatise komisjoni asendusliikmel on põhiliikme äraolekul kõik põhiliikme õigused ja kohustused. § 20. Fraktsioonidesse mittekuuluva Riigikogu liikme osalemine alatises komisjonis (1) Fraktsioonidesse mittekuuluva Riigikogu liikme osalemise alatises komisjonis otsustab Riigikogu juhatus, lähtudes liikme soovist ja töö korraldamise otstarbekusest. (2) Fraktsioonidel ja fraktsioonidesse mittekuuluval Riigikogu liikmel on õigus vastastikusel kokkuleppel kohti komisjonides vahetada. § 21. Alatiste komisjonide koosseis Alatiste komisjonide koosseisu ja koosseisu muudatused kinnitab Riigikogu juhatus ja teeb need teatavaks Riigikogu istungil. § 22. Komisjoni esimene istung ning komisjoni esimehe ja aseesimehe valimine (1) Komisjoni esimese istungi aja määrab Riigikogu juhatus. Esimese istungi ajaks võib Riigikogu juhatus määrata käesoleva seaduse § 35 1. lõikes sätestatud komisjonide tööajast erineva aja. Komisjoni esimesel istungil valivad komisjoni liikmed endi hulgast salajasel hääletamisel komisjoni esimehe ja aseesimehe. Kuni esimehe valimiseni juhatab komisjoni istungit komisjoni vanim liige. (2) Komisjoni esimehe ja aseesimehe valimistel on komisjoni liikmel üks hääl. Esmalt valitakse komisjoni esimees. Komisjoni aseesimees valitakse kohe pärast esimehe valimisi. Valituks osutub enim hääli saanud kandidaat. Häälte võrdsuse korral viiakse läbi valimiste lisavoor. Kui lisavoorus hääled jagunevad võrdselt, heidetakse liisku. [12.01.1999; 16.11.2000] § 23. Komisjoni esimehe või aseesimehe tagasiastumine Kui komisjoni esimees või aseesimees astub sellelt ametikohalt tagasi või lahkub komisjoni koosseisust või tema volitused Riigikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad, korraldatakse uue esimehe või aseesimehe valimised käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud korras komisjoni järgmisel istungil pärast senise esimehe või aseesimehe volituste lõppemist. § 24. Umbusalduse avaldamine komisjoni esimehele või aseesimehele (1) Komisjoni esimehe või aseesimehe vastu võib algatada umbusalduse avaldamise vähemalt kolmandiku komisjoniliikmete kirjaliku nõude esitamisega komisjoni istungil. Umbusaldusavaldust arutatakse ülejärgmisel komisjoni istungipäeval, kui komisjoni esimees või aseesimees, kelle vastu umbusaldusavaldus algatati, ei nõua kiiremat otsustamist. (2) Kui komisjoni esimehele või aseesimehele avaldab umbusaldust üle poole komisjoni koosseisust, korraldatakse uue esimehe või aseesimehe valimised käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud korras. (3) Umbusalduse avaldamist võib samal alusel uuesti algatada varemalt Riigikogu järgmisel korralisel istungjärgul. [16.11.2000] § 25. Komisjoni esimehe volitused (1) Komisjoni esimees: 1) juhib komisjoni tööd; 2) koostab komisjoni töökava ja istungite päevakorraprojekti; 3) kutsub kokku komisjoni erakorralise istungi; 4) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded; 5) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorrapunktide arutelul; 6) juhatab komisjoni istungit; 7) [kehtetu – 12.01.1999] (2) Komisjoni esimehe volitusel või tema äraolekul täidab komisjoni esimehe ülesandeid komisjoni aseesimees. § 26. Komisjoni otsustusvõimelisus korralisel istungil Komisjon on otsustusvõimeline, kui tema korralisel, käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud ajal toimuval istungil on kohal vähemalt kolmandik komisjoni koosseisust, nende hulgas komisjoni esimees või aseesimees. § 27. Komisjoni erakorraline istung ja otsustusvõimelisus (1) Komisjoni erakorralise istungi kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees oma algatusel või vähemalt poolte komisjoniliikmete nõudmisel algataja poolt esitatud päevakorraga ja ajal. (2) Komisjon on erakorralisel istungil otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pool komisjoniliikmetest, nende hulgas komisjoni esimees või aseesimees. § 28. Komisjoni otsuste vastuvõtmise kord ja istungi protokoll (1) Komisjon võtab otsuseid vastu poolthäälteenamusega. (2) Komisjoni liikmel on komisjoni istungil õigus nõuda oma ettepaneku hääletamist. (3) Komisjoni istung protokollitakse. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg, osalenute nimed, arutamisel olnud küsimused ja vastuvõetud otsused. Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. § 29. Vabariigi Valitsuse liikme, riigiasutuse esindaja ja teiste isikute osalemine komisjoni istungil (1) Vabariigi Valitsuse liikmel on õigus osaleda komisjoni istungil sõnaõigusega. (2) Komisjoni esimehe nõusolekul võivad komisjoni istungil osaleda riigiasutuste esindajad ja teised isikud. [12.01.1999] 3. peatükk FRAKTSIOONID § 30. Fraktsiooni moodustamine ja muudatused fraktsiooni koosseisus (1) Fraktsiooni võivad moodustada ja sinna peab kuuluma vähemalt viis Riigikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad Riigikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. Fraktsiooni nimeks on selle nimekirja esitanud erakonna nimi koos sõnaga «fraktsioon». (2) Riigikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. (3) Uue liikme vastuvõtmise fraktsiooni otsustab fraktsioon. Fraktsioonist lahkumine toimub fraktsiooni liikme avalduse või fraktsiooni otsuse põhjal. (4) Fraktsiooni registreerib Riigikogu juhatus. Muudatustest fraktsiooni koosseisus teatab fraktsiooni esimees viivitamatult Riigikogu juhatusele. Fraktsiooniliikmete nimekirja ja fraktsiooni koosseisu muudatused teeb Riigikogu juhatus pärast registreerimist teatavaks Riigikogu liikmetele. [17.02.1999] § 31. Fraktsiooni esimehe ja aseesimehe valimised Fraktsioon valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe, kes samal ajal ei või olla Riigikogu esimehe ega aseesimehe ametikohal. Kui fraktsioonis on üle 12 liikme, on tal õigus valida ka teine aseesimees. § 32. Riigikogu liikmete ja fraktsioonidevaheline koostöö Riigikogu liikmed ja fraktsioonid võivad moodustada ühendusi ja rühmi, millest nad teatavad Riigikogu juhatusele. 4. peatükk RIIGIKOGU KORRALISED ISTUNGJÄRGUD JA ISTUNGID. TÄIENDAVAD ISTUNGID § 33. Korralised istungjärgud (1) Riigikogu korralised istungjärgud toimuvad jaanuarikuu teisest esmaspäevast juunikuu kolmanda neljapäevani ning septembrikuu teisest esmaspäevast detsembrikuu kolmanda neljapäevani. (2) Istungjärkude nummerdamist alustatakse Riigikogu uue koosseisu kokkukutsumisest. § 34. Täiskogu töönädal, istung ja töötsükkel (1) Riigikogu täiskogu iganädalast tööaega nimetatakse täiskogu töönädalaks. (2) Riigikogu korralised istungid toimuvad täiskogu töönädala esmaspäevast neljapäevani. (3) Täiskogu kolm üksteisele järgnevat töönädalat moodustavad täiskogu töötsükli. (4) Täiskogu töötsüklile järgnev nädal on ette nähtud Riigikogu liikmete tööks valijatega, Riigikogu, fraktsioonide ja komisjonide poolt antud ülesannete või muude Riigikogu liikme kohustuste täitmiseks. (5) Riigikogu valimiste eel toimub Riigikogu täiskogu viimane korraline istung mitte hiljem kui valimiste päevale eelneva teise nädala neljapäeval. Riigikogu valimiste päevast kuni valimistulemuste väljakuulutamiseni Riigikogu korralisi istungeid ei toimu. Kui Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 131 sätestatud juhtudel Riigikogu volitused pikenevad, toimuvad ka täiskogu korralised istungid. [22.02.1995] § 35. Riigikogu töö ajagraafik (1) Riigikogu töö toimub järgmise ajagraafiku alusel: 1) esmaspäev: kell 9.00–11.00 – fraktsioonide töö kell 11.00–13.00 – alatiste komisjonide töö kell 14.00–15.00 – ajutiste ja erikomisjonide töö kell 15.00 algab Riigikogu istung, millel vastatakse arupärimistele. Pärast kõigile päevakorras olevatele arupärimistele vastamist järgneb Riigikogu liikmete vaba mikrofon, mis kestab kuni kõnesoovide ammendumiseni. Kui Riigikogu istungi päevakorda ei ole kavandatud arupärimistele vastamist, algab pärast täiskogu töönädala päevakorra kinnitamist Riigikogu liikmete vaba mikrofon, mis kestab kuni kõnesoovide ammendumiseni; 2) teisipäev: kell 9.00 –10.00 – fraktsioonide töö kell 10.00–13.00 – Riigikogu istung kell 14.00 algab alatiste komisjonide töö, mis kestab kuni päevakorra ammendumiseni; 3) kolmapäev: kell 9.00–12.00 – fraktsioonide töö kell 13.00–14.00 – infotund kell 14.00 algab Riigikogu istung, mis kestab kuni päevakorra ammendumiseni Vabariigi Valitsuse poolt esitatud eelnõude osas, kuid mitte kauem kui neljapäevase istungi alguseni; 4) neljapäev: kell 10.00–13.00 – Riigikogu istung kell 14.00–16.00 – alatiste komisjonide töö kell 16.00 algab ajutiste ja erikomisjonide töö; 5) reede: Riigikogu liikmed töötavad valijatega, täidavad Riigikogu, fraktsioonide ja komisjonide poolt antud ülesandeid või muid Riigikogu liikme kohustusi. (2) Komisjoni esimehe ettepanekul võib komisjoni korralisi istungeid määrata ka käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud ajast erinevale ajale, kui komisjoni esimees kooskõlastab istungite toimumise aja komisjoni liikmetega hiljemalt töönädala esimesel komisjoni istungil. (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud komisjoni istungite aeg ei tohi kattuda teiste komisjonide, fraktsioonide ja Riigikogu käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tööajaga. [12.01.1999] § 36. Riigikogu töö ajagraafiku muutmine (1) Riigikogu töö ajagraafikut võib Riigikogu muuta kahekolmandikulise häälteenamusega vastuvõetud otsusega, välja arvatud käesoleva seaduse § 35 1. lõike punktis 1 ja §-s 61 sätestatud juhtudel. (2) Istungi juhatajal on õigus anda Riigikogu istungi ajast fraktsioonidele ja komisjonidele lisatööaega. [16.11.2000] § 37. Riigikogu istungi avalikkus (1) Riigikogu istung on avalik. (2) Riigikogu istungisaali võivad siseneda ja seal istungi ajal viibida Riigikogu liikmed, Vabariigi President, Vabariigi Valitsuse liikmed, õiguskantsler, riigisekretär, Riigikogu teenistujad ja antud päevakorrapunkti arutamisele kutsutud isikud. (3) Ajakirjanike ja külaliste kohad on rõdul. Filmi- ja videovõtted ning tele- ja raadioülekanded istungisaalist toimuvad Riigikogu juhatuse loal. (4) Korra saalis ja rõdudel tagab Riigikogu juhatus. § 38. Vabariigi Valitsuse liikmete ja õiguskantsleri sõnaõigus Riigikogu istungil Vabariigi Valitsuse liikmed ja õiguskantsler võivad Riigikogu istungil osaleda sõnaõigusega. § 39. Riigikogu istungi kinniseks kuulutamine (1) Riigikogu istung võidakse kinniseks kuulutada Riigikogu kahekolmandikulise häälteenamusega vastuvõetud otsuse alusel. (2) Istungi kinniseks kuulutamine otsustatakse iga päevakorrapunkti kohta eraldi. (3) Pärast Riigikogu otsust kuulutada Riigikogu istung kinniseks kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille kestel kõrvalised isikud lahkuvad Riigikogu istungisaalist ja rõdult ning katkestatakse heliülekanne. § 40. Riigikogu kinnine istung (1) Riigikogu kinnise istungi ajal võivad istungisaali siseneda ja seal viibida Riigikogu liikmed, Vabariigi President, Vabariigi Valitsuse liikmed, õiguskantsler, kinnise istungi päevakorrapunktide arutamisele kutsutud isikud ja Riigikogu juhatuse poolt määratud Riigikogu Kantselei teenistujad. (2) Riigikogu kinnisel istungil toimunust annab Riigikogu juhatus massiteabevahenditele ülevaate. [12.01.1999] § 41. Riigikogu istungi stenografeerimine, protokollimine ja transleerimine (1) Riigikogu istung stenografeeritakse ja protokollitakse. (2) Riigikogu istungi stenogramm on avalik. (3) Riigikogu kinnise istungi stenogrammiga võivad tutvuda käesoleva seaduse § 40 1. lõikes loetletud isikud. Muudel juhtudel annab selleks loa Riigikogu juhatus. (4) Riigikogu avalik istung transleeritakse Riigikogu ruumidesse. § 42. Riigikogu täiendav istung (1) Riigikogu korralise istungjärgu ajal võivad toimuda Riigikogu täiendavad istungid väljaspool käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud töö ajagraafikut. (2) Täiendava istungi võib Riigikogu esimees kokku kutsuda järgmistel juhtudel: 1) Vabariigi Presidendi valimiseks – Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse või vähemalt viiendiku Riigikogu koosseisu ettepanekul; 2) sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamiseks – Vabariigi Presidendi ettepanekul; 3) erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks – Vabariigi Presidendi või Vabariigi Valitsuse ettepanekul; 4) Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel kaitseväe kasutamise otsustamiseks – Vabariigi Presidendi ettepanekul; 5) Eesti Vabariigi põhiseaduse § 78 punktis 11 nimetatud ametiisikute ametisse nimetamise või ametist vabastamise otsustamiseks – Vabariigi Presidendi ettepanekul; 6) Riigikohtu liikmete ametisse nimetamiseks – Riigikohtu esimehe ettepanekul; 7) Eesti Panga Nõukogu liikmete nimetamiseks – Eesti Panga Nõukogu esimehe ettepanekul; 8) riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise otsustamiseks – Vabariigi Valitsuse ettepanekul; 9) Eesti Vabariigi lepingute ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks – Vabariigi Valitsuse ettepanekul; 10) Vabariigi Presidendi määratud või Riigikogu poolt käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud korras ülesseatud peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volituste andmiseks; 11) nõusoleku andmise otsustamiseks käesoleva seaduse §-s 51 nimetatud ametiisikute kriminaalvastutusele võtmiseks – Vabariigi Presidendi või õiguskantsleri ettepanekul; 12) Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile umbusalduse avaldamise otsustamiseks – vähemalt viiendiku Riigikogu koosseisust kirjaliku nõude esitamisel; 13) Riigikogu avalduste, deklaratsioonide ja pöördumiste vastuvõtmiseks – Riigikogu juhatuse või vähemalt viiendiku Riigikogu koosseisust ettepanekul. (3) Täiendaval istungil on Riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust. [10.04.1996] 5. peatükk ERAKORRALISED ISTUNGJÄRGUD § 43. Erakorralise istungjärgu kokkukutsumine (1) Riigikogu erakorralise istungjärgu kutsub kokku Riigikogu esimees Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse või vähemalt viiendiku Riigikogu koosseisust ettepanekul nende poolt taotletud ajal ja päevakorraga ning väljaspool käesoleva seadusega kehtestatud Riigikogu korraliste istungjärkude tööaega. (2) Erakorralise istungjärgu kokkukutsumisest teatab Riigikogu esimees Riigikogu liikmetele massiteabevahendite kaudu. § 44. Riigikogu otsustusvõimelisus erakorralisel istungjärgul. Poolelijääva arutelu jätkamise aeg (1) Erakorralisel istungjärgul on Riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust. (2) Kui Riigikogu otsustusvõime puudumise tõttu jääb päevakorraküsimuse arutelu Riigikogu erakorralisel istungjärgul pooleli, jätkub selle päevakorraküsimuse arutelu Riigikogu järgmisel istungil käesoleva seaduse §-s 92 sätestatud korras. [19.10.1995] § 45. Erakorralise istungjärgu töö ajagraafik Erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku kinnitab Riigikogu poolthäälteenamusega. 6. peatükk SEADUSANDLIK ALGATUS § 46. Seaduste ja Riigikogu otsuste algatamise õigus (1) Seaduste algatamise õigus on: 1) Riigikogu liikmel; 2) Riigikogu fraktsioonil; 3) Riigikogu komisjonil; 4) Vabariigi Valitsusel. (2) Riigikogu otsuste algatamise õigus on käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatutel ja Riigikogu juhatusel. (3) Riigikogu otsuse algatamise õigus olulise tähtsusega riiklikus küsimuses on Vabariigi Valitsusel, Riigikogu fraktsioonil ja komisjonil. [12.01.1999] § 47. Põhiseaduse muutmise algatamise õigus (1) Põhiseaduse muutmise algatamise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Presidendil. (2) Riigikogu otsuse eelnõu rahvahääletuse korraldamise kohta põhiseaduse muutmise küsimuses algatab põhiseaduskomisjon käesoleva seaduse § 1552 3. lõikes ettenähtud korras. [12.01.1999; 16.11.2000] § 48. Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile umbusalduse avaldamise algatamise õigus Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile umbusalduse avaldamise võib algatada vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust kirjaliku nõude otsuse eelnõuna esitamisega Riigikogu istungil. § 49. Riigikogu avalduse, deklaratsiooni ja pöördumise algatamise õigus Riigikogu avalduse, deklaratsiooni või pöördumise algatamise õigus on Riigikogu juhatusel või vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. § 50. Riigikogu otsuse algatamise õigus ametiisiku ametisse nimetamiseks või ametist vabastamiseks Vabariigi Presidendi, Riigikohtu esimehe, õiguskantsleri ja Eesti Panga Nõukogu esimehe ettepanekul ametiisiku ametisse nimetamise või ametist vabastamise Riigikogu otsuse eelnõu esitab Riigikogu menetlusse Riigikogu juhatus. [12.01.1999] § 51. Riigikogu otsuse algatamise õigus ametiisiku kriminaalvastutusele võtmiseks Vabariigi Presidendi ettepanekul õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise Riigikogu otsuse eelnõu ja õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe või Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmise Riigikogu otsuse eelnõu esitab Riigikogu menetlusse Riigikogu juhatus. § 52. Seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse panemine rahvahääletusele Seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse panemiseks rahvahääletusele võtab Riigikogu vastu otsuse. § 53. Eelnõu üleandmine (1) Algatatavate seaduste, Riigikogu otsuste, avalduste, deklaratsioonide ja pöördumiste eelnõud koos seletuskirjade ja muude vajalike kirjalike lisadega antakse istungisaali kõnepuldist üle Riigikogu istungi juhatajale enne päevakorras olevate küsimuste arutamist. Eelnõu esitaja võib seejuures esineda eelnõu kuni kaheminutise tutvustusega. (2) Kui Riigikogu erakorralise istungjärgu päevakorda esitatakse eelnõu, mida ei ole Riigikogu menetluses, antakse see eelnõu üle Riigikogu juhatusele koos erakorralise istungjärgu kokkukutsumise ettepanekuga. [12.01.1999] § 531. Eelnõule esitatavad nõuded (1) Eelnõu peab olema dateeritud ja varustatud algataja nime ning tema või tema esindaja allkirjaga. Eelnõu peab vormistuselt vastama Riigikogu juhatuse poolt kehtestatud normitehnilistele eeskirjadele. (2) Välislepinguid käsitlevad seaduseelnõud esitatakse koos lepingu eesti- ja võõrkeelse koopiaga. Eestikeelse originaali puudumisel esitatakse lepingu eestikeelne tõlge, millel on tõlkija nimi. (3) Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu algatamise korral märgivad eelnõu algatajad seletuskirjas, millisel viisil nad põhiseadust muuta soovivad. [12.01.1999; 16.11.2000] § 54. Juhtivkomisjoni määramine või eelnõu tagastamine algatajale (1) Kui Riigikogu juhatus leiab, et eelnõu vastab käesoleva seaduse §-des 53 ja 531 toodud nõuetele, teeb ta kolme tööpäeva jooksul, arvates eelnõu üleandmisest, otsuse eelnõu menetlusse võtmise ning eelnõule Riigikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni määramise kohta. (2) Kui Riigikogu juhatus leiab, et eelnõu ei vasta käesoleva seaduse §-des 53 ja 531 toodud nõuetele, teeb ta kolme tööpäeva jooksul, arvates eelnõu üleandmisest, otsuse tagastada eelnõu selle algatajale juhtivkomisjoni määramata. (3) Riigikogu juhatus võib Riigikogu komisjoni ettepanekul jaotada menetluses olevaid eelnõusid komisjonide vahel ümber. (4) Käesoleva paragrahvi 1.–3. lõikes nimetatud Riigikogu juhatuse otsused teeb istungi juhataja Riigikogu liikmetele teatavaks otsustamisele järgneval esimesel Riigikogu istungil. [12.01.1999] § 55. Juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu kohta (1) Vabariigi Valitsuse poolt algatatud eelnõu kohta teeb juhtivkomisjon Riigikogu täiskogu kuue töönädala jooksul, eelnõu menetlusse võtmisest arvates, Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta eelnõu täiskogu töönädala päevakorda. (2) Riigikogu liikme, fraktsiooni või komisjoni algatatud eelnõu saadab juhtivkomisjon hiljemalt järgmisel tööpäeval Vabariigi Valitsusele seisukoha andmiseks. Valitsus võib seisukoha andmisest loobuda. (3) Vabariigi Valitsuse seisukohta ei küsita avalduste, deklaratsioonide ja pöördumiste eelnõude kohta ning eelnõude kohta, mis puudutavad Riigikogu töö- ja kodukorda, Riigikogu delegatsioonide ja komisjonide moodustamist ning ametiisikute ametisse nimetamist ja ametist vabastamist. Nende eelnõude kohta teeb juhtivkomisjon Riigikogu täiskogu kuue töönädala jooksul eelnõu menetlusse võtmisest arvates, Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta eelnõu täiskogu töönädala päevakorda. (4) Vabariigi Valitsus teatab juhtivkomisjonile kirjalikult oma seisukoha kuue nädala jooksul eelnõu saamisest arvates, märkides ühtlasi, kas, kes ja millisel eelnõu arutamise etapil esitab Vabariigi Valitsuse seisukoha Riigikogus. (5) Käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatud juhul teeb juhtivkomisjon Riigikogu täiskogu kolme töönädala jooksul, arvates Vabariigi Valitsuse mis tahes seisukoha saamisest, Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta eelnõu täiskogu töönädala päevakorda. (6) Eelnõu algataja taotlusel või tema nõusolekul on juhtivkomisjonil õigus käesoleva paragrahvi 1. ja 5. lõikes nimetatud tähtaegu pikendada kuni Riigikogu täiskogu kuue töönädala võrra. [16.11.2000] § 56. Eelnõu tagasivõtmine (1) Eelnõu algatajal on õigus tema poolt algatatud eelnõu Riigikogus menetlemise igal etapil tagasi võtta, mille tagajärjel see eelnõu langeb välja Riigikogu menetlusest. (2) Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile umbusalduse avaldamise eelnõu, samuti eelnõu, mille Vabariigi Valitsus on sidunud usaldusküsimusega, tagasi võtta ei saa. § 561 [kehtetu – 16.11.2000] § 562. Riigikogu eelmise koosseisu menetluses olnud eelnõud Riigikogu koosseisu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja kõik selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud eelnõud. [12.01.1999] 7. peatükk TÄISKOGU TÖÖNÄDALA PÄEVAKORD § 57. Täiskogu töönädala päevakorraprojekt (1) Riigikogu täiskogu töönädala päevakorraprojekti koostab Riigikogu juhatus juhtivkomisjonide kirjalike ettepanekute ning arupärimistele vastamiseks arupärimiste adressaatidega saavutatud kokkulepete alusel. (2) Kirjaliku ettepaneku eelnõu lülitamiseks täiskogu järgmise töönädala päevakorda esitab juhtivkomisjon Riigikogu juhatusele hiljemalt täiskogu eelmise töönädala neljapäeva kella 15.00-ks. Riigikogu juhatusel on õigus hiljem laekunud ettepanekud päevakorraprojekti koostamisel arvestamata jätta. (3) Juhtivkomisjoni ettepanekus võtta eelnõu päevakorda peab olema märgitud eelnõu pealkiri ja algataja, eelnõu registreerimisnumber, eelnõu Riigikogus arutamise soovitav kuupäev ja vajadusel kellaaeg, menetlemise etapp, päevakorrapunkti ettekandja ning kaasettekandja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht. Ettepanekule kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees. (31) Eelnõu päevakorda võtmise ettepanekus võib juhtivkomisjon taotleda selle eelnõu rohkem kui ühe lugemise või arutelu läbiviimist samal töönädalal. (4) Sama suhet reguleeriva kahe või enama Riigikogu menetluses oleva eelnõu suhtes võib juhtivkomisjon teha ettepaneku arutada neid eelnõusid ühe päevakorrapunktina. (5) Riigikogu komisjon võib eelnõu algatamata teha ettepaneku võtta päevakorda eraldi päevakorrapunktina olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutamise. [12.01.1999; 16.11.2000] § 58. Eelmisel töönädalal arutamata jäänud eelnõude lülitamine päevakorraprojekti Täiskogu eelmisel töönädalal arutamata jäänud eelnõud lülitab Riigikogu juhatus täiskogu uue töönädala päevakorraprojekti esimestena. § 59. Päevakorraprojekti kinnitamine (1) Täiskogu järgneva töönädala päevakorraprojekt jagatakse Riigikogu liikmetele välja täiskogu järgneva töönädala alguseks. (2) Riigikogu kinnitab päevakorraprojekti täiskogu töönädala esimesel istungil. Päevakorraprojekti arutamise käigus kuulatakse ära ja vajadusel hääletatakse läbi protestid projektis esinevate vigade kohta ja ettepanekud eelnõude päevakorraprojektist väljajätmiseks. Seejärel kinnitatakse kogu päevakord. (3) Kui Riigikogu juhatus nõustub päevakorraprojekti kohta esitatud protesti või ettepanekuga, loetakse see rahuldatuks hääletamata, kui keegi Riigikogu liikmetest hääletamist ei nõua. § 60. Päevakorraküsimuste arutamise järjekord Päevakorraküsimuste arutamise järjekorra teeb istungi juhataja teatavaks töönädala alguses, täpsustades seda iga istungi eel. § 61. Päevakorraküsimuste arutamine väljaspool järjekorda Riigikogu täiskogu võtab väljaspool järjekorda arutamiseks päevakorda: 1) käesoleva seaduse §-s 99 sätestatud juhul Riigikogu otsuse eelnõu peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volituste andmise kohta – peaministrikandidaadile sobival ajal 14 päeva jooksul, arvates peaministrikandidaadi määramisest Vabariigi Presidendi poolt; 2) käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud juhul peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volituste andmise otsustamise – järgmisel istungil pärast peaministrikandidaadi ülesseadmist Riigikogus; 3) Riigikogu otsuse eelnõu Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile umbusalduse avaldamise kohta – ülejärgmisel istungipäeval pärast eelnõu esitamist, kui Vabariigi Valitsus ei nõua küsimuse kiiremat otsustamist; 4) Vabariigi Presidendi seadluse kinnitamise või tühistamise seaduse eelnõu – viivitamatult pärast selle esitamist Riigikogu menetlusse; 5) Riigikogu otsuse eelnõu erakorralise seisukorra väljakuulutamise kohta – viivitamatult pärast Vabariigi Presidendi või Vabariigi Valitsuse vastava ettepaneku saamist; 6) Riigikogu otsuse eelnõu sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni väljakuulutamise kohta – viivitamatult pärast Vabariigi Presidendi ettepaneku saamist; 7) õiguskantsleri ettepaneku seaduse või Riigikogu otsuse vastavusse viimiseks põhiseaduse või seadusega – hiljemalt ülejärgmisel istungil pärast ettepaneku saamist; 8)–9) [kehtetud – 16.11.2000] 10) mõne käesoleva seaduse §-s 51 nimetatud ametiisiku kriminaalvastutusele võtmiseks nõusoleku andmise otsuse eelnõu – viivitamatult pärast Vabariigi Presidendi või õiguskantsleri vastava ettepaneku saamist. § 62 [kehtetu – 12.01.1999] § 63. Päevakorravälised küsimused (1) Päevakorraväliselt edastatakse teateid ja käsitletakse Riigikogu istungil: 1) proteste protseduurireeglite rikkumise kohta; 2) töökorda puudutavaid küsimusi istungi juhataja ettepanekul; 3) ettepanekuid päevakorra ja tööajagraafiku muutmiseks; 4) Vabariigi Presidendi ja peaministri poliitilisi avaldusi ning informatsiooni ja vastuseid neist tulenevatele küsimustele. Vabariigi President ja peaminister peavad oma esinemissoovist teatama istungi juhatajale, kes leiab selleks sobiva aja sama istungi raames; 41) Riigikogu külaliste poliitilisi avaldusi Riigikogu juhatuse ettepanekul; 5) Riigikogu juhatuse liikme poolt Riigikogu täiskogule hääletamiseks esitatud küsimust, milles Riigikogu juhatus ei saavutanud konsensust; 6) Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, õiguskantsleri, riigikontrolöri ja Riigikohtu liikme ametivande andmist. (2) Teadaandeid Riigikogu liikmetele, komisjonidele ja fraktsioonidele edastab istungi juhataja. Teadaande tekst antakse istungi juhatajale kirjalikult. (3) Istungi juhataja annab selgelt märku, kui päevakorraküsimuse arutamine katkestatakse ning kui seda jätkatakse. [10.01.1995; 12.01.1999] 8. peatükk HÄÄLETAMINE RIIGIKOGUS § 64. Otsustamine Riigikogus Riigikogu teeb otsustusi hääletamise teel. [12.01.1999] § 65. Riigikogu liikmete kohaloleku kontroll Riigikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse Riigikogu istungi alguses ning enne sellise seaduse või otsuse eelnõu lõpphääletust, mille vastuvõtmiseks on nõutav vähemalt Riigikogu koosseisu häälteenamus. Riigikogu erakorralise istungijärgu või täiendava istungi ajal kontrollitakse kohalolekut ka enne muud hääletust, kui mõni Riigikogu liige kohaloleku kontrolli nõuab. [16.11.2000] § 66. Hääletamise avalikkus Hääletamine Riigikogus on avalik, välja arvatud järgmistel juhtudel: 1) Vabariigi Presidendi valimised; 2) Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimised; 3) Riigikohtu esimehe ja liikmete ametisse nimetamine; 4) riigikontrolöri ametisse nimetamine; 5) õiguskantsleri ametisse nimetamine; 6) Eesti Panga Nõukogu esimehe ametisse nimetamine ja Eesti Panga Nõukogu liikme nimetamine; 7) kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametisse nimetamine. § 67. Ettevalmistused hääletamiseks (1) Kaks minutit enne hääletama asumist annab Riigikogu istungi juhataja sellest Riigikogu liikmetele märku Riigikogu töö- ja üldkasutatavatesse ruumidesse edastatava signaaliga. (2) Vahetult enne hääletama asumist kordab Riigikogu istungi juhataja hääletamisele pandavat küsimust ning veendub, et kõigile Riigikogu liikmetele on hääletamisele pandav küsimus ühtmoodi arusaadav. Kui küsimus on kellelegi arusaamatu, siis istungi juhataja kordab seletust. § 68. Vaheaja nõudmine enne hääletamist Enne hääletamist võib alatise komisjoni või fraktsiooni esimees või aseesimees nõuda kuni 10-minutist vaheaega. § 69. Küsimuse panemine hääletamisele (1) Riigikogu istungi juhataja teatab Riigikogule valjusti oma otsusest panna küsimus hääletamisele ning kinnitab seda haamrilöögiga. (2) Riigikogu istungi juhataja otsust mingi küsimuse hääletamisele paneku kohta ei vaidlustata, välja arvatud juhul, kui juhataja on rikkunud Riigikogu kodukorra seadust. § 70. Hääletamine (1) Riigikogu liige hääletab isiklikult. (2) Hääletamiseks kasutatakse elektroonilist hääletussüsteemi, välja arvatud käesoleva seaduse § 66 punktides 1 ja 2 sätestatud juhtudel, mil hääletatakse vastavalt Vabariigi Presidendi valimise seadusele ja käesoleva seaduse §-dele 2–7. Elektroonilise hääletussüsteemi tehnilise rikke korral toimub hääletamine käe tõstmisega, käesoleva seaduse § 66 punktides 3–7 sätestatud juhtudel aga hääletamissedelite täitmisega. Häälte lugemiseks moodustab Riigikogu juhatus neil juhtudel fraktsioonide volitatud esindajatest häältelugemiskomisjoni, kes protokollib hääletamistulemused. (3) Enne hääletamistulemuste selgumist ei ole kellelgi õigust Riigikogu istungisaalis valjusti mõtteid avaldada. § 71. Hääletamistulemustest teatamine Hääletamistulemustest teatab Riigikogu istungi juhataja valjusti ning kinnitab seda haamrilöögiga. § 72. Õigus nõuda hääletamise kordamist (1) Kui Riigikogu liige märkab hääletamise käigus Riigikogu kodukorra seaduse rikkumist või tekib tema hääletuspuldis tehniline rike, mis takistab hääletamist, on tal püsti tõustes õigus nõuda hääletamise kordamist. (2) Riigikogu liikmel ei ole õigust pärast hääletamistulemuste teatamist taotleda oma hääle lisamist hääletusprotokolli. § 73. Riigikogu liikme õigus tutvuda avaliku hääletamise tulemustega Riigikogu liikmel on õigus tutvuda arvuti mälus salvestatud või häältelugemiskomisjoni protokollitud avaliku hääletamise tulemustega. 9. peatükk PÄEVAKORRAKÜSIMUSE ARUTAMINE RIIGIKOGU ISTUNGIL § 74. Eelnõu esitamine arutamiseks muudetud kujul Eelnõu algataja nõusolekul võib juhtivkomisjon esitada eelnõu Riigikogule arutamiseks või esimesele lugemisele muudetud kujul. § 75. Ettekanne ja kaasettekanne (1) Päevakorraküsimuse arutamine algab eelnõu algataja või tema esindaja ettekandega. Seejärel kuulatakse ära juhtivkomisjoni esindaja kaasettekanne. (11) Eelnõu algatajaks ja juhtivkomisjoni esindajaks ei või olla sama isik. Kui eelnõu algataja on juhtivkomisjon, siis juhtivkomisjoni kaasettekannet ei peeta. (2) Eelnõu algataja või juhtivkomisjoni taotlusel võib juhatus anda loa veel kahe kaasettekande pidamiseks. Taotlus täiendava kaasettekande pidamiseks esitatakse Riigikogu juhatusele kirjalikult hiljemalt Riigikogu selle istungi alguseks, mille päevakorda vastava eelnõu arutamine on kavandatud. (3) Ettekandeks antakse aega 20 minutit ja kaasettekandeks 10 minutit. Ettekandja taotlusel võib istungi juhataja ettekande aega pikendada 10 minuti võrra ja kaasettekandja taotlusel kaasettekande aega viie minuti võrra. (4) Kui ettekandja või kaasettekandja räägib üle lubatud aja, katkestab istungi juhataja ettekande kõnepuldi mikrofoni väljalülitamisega. [12.01.1999] § 76. Küsimused ettekandjale ja kaasettekandjale (1) Riigikogu liige võib ettekandjatele ja kaasettekandjatele ettekannete kohta esitada kuni kaks suulist küsimust. Küsimuste esitamiseks registreerutakse ning istungi juhataja annab sõna vastavalt registreerumise järjekorrale. (2) Lisaks kahele suulisele küsimusele võib Riigikogu liige esitada ettekandjatele ja kaasettekandjatele ettekande kohta veel kirjalikke küsimusi, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. § 77. Vabariigi Valitsuse ja õiguskantsleri seisukoha esitamine (1) Riigikogu liikme, fraktsiooni või komisjoni algatatud eelnõu arutamisel Riigikogus võib Vabariigi Valitsuse esindaja pidada kaasettekande valitsuse seisukohast eelnõu kohta. Oma soovist pidada kaasettekannet teatab Vabariigi Valitsus Riigikogu juhatusele kirjalikult hiljemalt Riigikogu selle istungi alguseks, mille päevakorda eelnõu arutamine on kavandatud. (2) Kui eelnõu arutelu Riigikogus katkestatakse, võib Vabariigi Valitsuse esindaja avaldada Vabariigi Valitsuse seisukoha ka arutamise jätkamiseks esitatud eelnõu muutunud teksti kohta. (3) Vabariigi Valitsus võib seisukoha esitamisest loobuda. (4) Õiguskantsler võib eelnõu arutelul oma seisukohtade esitamiseks pidada kaasettekande. Oma soovist pidada kaasettekannet teatab õiguskantsler Riigikogu juhatusele kirjalikult hiljemalt Riigikogu selle istungi alguseks, mille päevakorda eelnõu arutamine on kavandatud. [16.11.2000] § 78. Arvamuse avaldamise viisid ja kestus Päevakorraküsimuses arvamuse avaldamise viisid on: 1) sõnavõtt kohalt päevakorraküsimuse arutamise korra kohta kestusega kuni üks minut; 2) sõnavõtt kohalt faktiliseks õienduseks kestusega kuni üks minut; 3) küsimuse esitamine kohalt ettekandjale ja kaasettekandjatele kestusega kuni kaks minutit; 4) kõne kõnepuldist kestusega kuni viis minutit; 5) sõnavõtt kohalt kestusega kuni kaks minutit. § 79. Arvamuse avaldamise kord (1) Päevakorraküsimuses arvamuse avaldamiseks registreerutakse ning istungi juhataja annab sõna vastavalt registreerumise järjekorrale. (2) Kõne eesõigus on peaministril. (3) Sõna istungi läbiviimise korra kohta antakse soovijaile märguande peale (tõstetud käsi) väljaspool järjekorda. § 80. Arvamuse avaldamine istungi juhataja poolt Istungi juhataja ei või asja sisuliseks arutamiseks sõna võtta kohalt. Kõne ajaks peab ta istungi juhatamise üle andma asejuhatajale ning esinema kõnepuldist. § 81. Piirangud arvamuse avaldamisel (1) Ühel istungil antakse Riigikogu liikmele samas päevakorraküsimuses sõna kuni kahe suulise küsimuse esitamiseks ning üheks sõnavõtuks või kõneks. See piirang ei laiene kirjalikele küsimustele, samuti käesoleva seaduse § 78 punktis 2 nimetatud sõnavõttudele faktiliseks õienduseks ja § 83 2. lõikes nimetatud vasturepliikidele. (2) Kui kahte või enamat eelnõu arutatakse ühe päevakorrapunktina, antakse Riigikogu liikmele sõna kuni kahe suulise küsimuse esitamiseks iga eelnõu kohta ning üheks sõnavõtuks või kõneks. [12.01.1999] § 82. Küsimuste esitamine Arutatavas päevakorraküsimuses esitatakse ettekandjatele ja kaasettekandjatele küsimusi vastavalt käesoleva seaduse §-s 76 sätestatud tingimustele. § 83. Istungi juhataja õigused parlamendietiketi rikkumise korral (1) Istungi juhataja taandab arutatavasse päevakorraküsimusse mittepuutuvad küsimused ja lõpetab arutatavasse päevakorraküsimusse mittepuutuvad või parlamendietiketile mittevastavad kõned ja sõnavõtud mikrofoni väljalülitamisega. (2) Istungi juhatajal on õigus anda vasturepliigi korras sõna Riigikogu liikmele, kelle nimi kõlas kas ettekandes, kaasettekandes, kõnes või sõnavõtus. [12.01.1999] § 84. Läbirääkimised (1) Päevakorraküsimuse arutamisel avatakse läbirääkimised. (2) Läbirääkimistel esinevad Riigikogu liikmed, fraktsioonide ja komisjonide esindajad kõnega Riigikogu istungisaali kõnepuldist või sõnavõtuga kohalt. Kõnepidaja taotlusel võib istungi juhataja kõneaega pikendada kolme minuti võrra. (21) Vabariigi Valitsuse liikmel on õigus esineda läbirääkimistel kõnega. (3) Kui kõnepidaja räägib üle lubatud aja, katkestab istungi juhataja kõne mikrofoni väljalülitamisega. [16.11.2000] § 85. Läbirääkimiste lõpetamine (1) Ettepaneku läbirääkimiste lõpetamiseks teeb istungi juhataja. (2) Otsuse läbirääkimiste lõpetamise kohta võtab Riigikogu vastu hääletades. Kui arvamuse avaldamiseks enam soovi ei ole, loetakse läbirääkimised lõpetatuks hääletamiseta. Istungi juhataja annab sõna kõigile, kes on arvamuse avaldamiseks registreerunud enne selle otsuse vastuvõtmist. (3) [kehtetu – 12.01.1999] [12.01.1999; 16.11.2000] § 86. Muudatusettepanekud eelnõu kohta (1) Riigikogu liikmed, fraktsioonid ja komisjonid võivad esitada juhtivkomisjonile arutusel oleva eelnõu kohta kirjalikke muudatusettepanekuid. Juhtivkomisjon võib ise sõnastada muudatusettepanekuid. (2) Muudatusettepanekuid võib esitada ainult algatatud eelnõus reguleeritava õigussuhte kohta. (3) Kui juhtivkomisjon muudatusettepanekut ei arvestanud võib muudatusettepaneku esitaja oma ettepaneku tagasi võtta enne selle Riigikogus hääletamisele panemist. Kui juhtivkomisjon arvestas muudatusettepanekut täielikult, ei saa muudatusettepanekut tagasi võtta. Tagasivõetud ettepaneku hääletamisele panemist nõuda ei või. [12.01.1999] § 87. Juhtivkomisjoni otsus muudatusettepaneku kohta Juhtivkomisjon teeb muudatusettepaneku kohta ühe järgmistest otsustest: 1) arvestada täielikult; 2) arvestada osaliselt; 3) arvestada sisuliselt, muutes redaktsiooni; 31) arvestada sisuliselt; 4) jätta arvestamata. [12.01.1999] § 88. Muudatusettepanekute loetelu (1) Muudatusettepanekud vormistab juhtivkomisjon loeteluna, kuhu kantakse eelnõu sätete järjekorras muudatusettepaneku sisu, esitaja nimi, eelnõu algataja seisukoht muudatusettepaneku kohta ja juhtivkomisjoni otsus. (2) Kui juhtivkomisjon arvestab Riigikogu liikme, fraktsiooni või komisjoni muudatusettepaneku sisu, kuid muudab selle sõnastust või arvestab muudatusettepanekut osaliselt, kannab ta muudatusettepanekute loetellu ka ettepaneku juhtivkomisjoni redaktsiooni, viidates selle aluseks olnud muudatusettepanekule või -ettepanekutele. Kui muudatusettepaneku alusel jäetakse tekst eelnõust välja, peab väljajäetav tekst olema muudatusettepanekute loetelus. (3) Muudatust, mis vastavalt käesoleva seaduse § 94 5. lõikele on eelnõusse viidud hääletamistulemusena Riigikogus, ei või juhtivkomisjon täielikult, osaliselt ega sisuliselt muuta. Riigikogu poolt eelnõusse hääletatud muudatust võib muuta ainult Riigikogus hääletamise teel. [12.01.1999] § 89. Arutatava eelnõu uue teksti ettevalmistamine (1) Juhtivkomisjon valmistab ette arutatava eelnõu uue teksti, millesse on viidud sisse muudatused, lähtudes juhtivkomisjoni poolt arvestatud muudatusettepanekutest. Sisseviidud muudatused tähistatakse ülejäänud tekstist eristatavalt. (2) Eelnõu uue teksti lõppu lisatakse juhtivkomisjoni poolt eelnõu menetlemise kohta tehtud otsused (lugemise katkestamise kohta, eelnõu vastuvõtmise kohta, eelnõu vastuvõtmiseks vajaliku Riigikogu koosseisu häälteenamuse kohta jms). [12.01.1999] § 90. Päevakorraküsimuse arutamise katkestamine (1) Riigikogu võib küsimuse arutamise katkestada selle igal etapil, välja arvatud seaduseelnõu esimesel lugemisel. (2) Kui katkestamise ettepaneku teeb eelnõu algataja, juhtivkomisjon või Riigikogu juhatus, katkestatakse arutamine hääletamata. (3) Kui katkestamise ettepaneku teeb Riigikogu liige, fraktsioon või komisjon, paneb istungi juhataja katkestamise ettepaneku hääletamisele. Kui see ettepanek tehakse muudatusettepanekute läbivaatamise ajal, paneb istungi juhataja selle hääletusele pärast muudatusettepanekute läbivaatamist. (4) Kui eelnõu arutelu katkestatakse rohkem kui üks kord, hääletatakse muudatusettepanekud läbi enne iga katkestamist, kui juhtivkomisjon ei tee teistsugust ettepanekut. (5) Kui päevakorraküsimuse arutamine katkestatakse, teatab juhtivkomisjon arutelu jätkamise aja ja muudatusettepanekute esitamise tähtaja, mis võivad olla samal päeval vaid juhul, kui ükski Riigikogu liige ei ole selle vastu. [16.11.2000] § 91. Päevakorraküsimuse arutamise jätkamine samal Riigikogu istungil Muudatusettepanekute läbiarutamiseks ning nende loetelu ja eelnõu uue teksti või eelnõu lõpliku teksti ettevalmistamiseks võib juhtivkomisjon teha ettepaneku päevakorraküsimuse arutelu katkestada ja jätkata seda veel Riigikogu samal istungil. Sellisel juhul täiendavate muudatusettepanekute esitamiseks tähtaega ei määrata. § 92. Päevakorraküsimuse arutelu poolelijäämine (1) Kui päevakorraküsimuse arutelu jääb Riigikogu istungil pooleli seoses käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud Riigikogu istungi tööaja lõppemisega, ei käsitleta seda arutamise katkestamisena ning päevakorraküsimuse arutelu jätkatakse Riigikogu järgmisel istungil. (2) Kui Riigikogu erakorralisel istungjärgul jääb päevakorraküsimuse arutelu pooleli käesoleva seaduse § 44 1. lõikes sätestatud Riigikogu otsustusvõime puudumise tõttu, ei käsitata seda arutamise katkestamisena ning päevakorraküsimuse arutelu jätkatakse Riigikogu järgmisel istungil. [19.10.1995] § 93. Uute läbirääkimiste avamine Kui päevakorraküsimuse arutelu jätkamisel on aluseks oleva eelnõu tekst muutunud, on istungi juhataja kohustatud avama uued läbirääkimised. § 94. Muudatusettepanekute läbivaatamine ja hääletamine (1) Muudatusettepanekud vaadatakse läbi enne eelnõu lõpphääletust või enne eelnõu arutelu katkestamist. (2) Istungi juhataja paneb muudatusettepaneku hääletamisele ainult siis, kui mõni Riigikogu liige, fraktsioon või alatine komisjon seda nõuab, samuti käesoleva seaduse § 88 3. lõikes nimetatud juhtudel. (3) Muudatusettepanekuid, millest tuleneb vajadus muuta riigieelarvet või selle eelnõu, pannakse hääletamisele pärast rahanduskomisjoni seisukoha ärakuulamist. (4) Enne muudatusettepaneku hääletamist on ettepaneku esitajal, eelnõu algatajal ja juhtivkomisjoni esindajal õigus muudatusettepanekut kommenteerida ühe minuti kestel. Enne juhtivkomisjoni muudatusettepaneku hääletamist on kommenteerimise õigus ka hääletamist nõudval Riigikogu liikmel. (5) Eelnõu loetakse muutunuks, kui muudatusettepaneku poolt hääletas rohkem Riigikogu liikmeid kui vastu. [12.01.1999] § 95 [kehtetu – 16.11.2000] § 96. Muudatusettepaneku muudetud sõnastuse hääletamine Juhtivkomisjoni taotlusel võib muudatusettepaneku panna hääletamisele muudetud sõnastuses, kui sellega nõustuvad eelnõu algataja ning muudatusettepaneku esitaja. § 97. Protseduuriküsimusi käsitlevad ettepanekud (1) Protseduuriküsimusi käsitlevad ettepanekud esitatakse istungi juhatajale kirjalikult ja pannakse hääletamisele enne muudatusettepanekuid. (2) Ettepanekut eelnõu mitte vastu võtta ei käsitata iseseisva otsuse eelnõuna ega eelnõu muudatusena. § 971. Istungi juhataja õigus kuulutada välja vaheaeg Istungi juhatajal on õigus vajaduse korral kuulutada oma algatusel välja kuni 30-minutiline vaheaeg. [12.01.1999; 16.11.2000] § 98. Lõppsõna ja eelnõu lõpphääletus (1) Pärast muudatusettepanekute läbivaatamist paneb istungi juhataja eelnõu lõpphääletusele muudetud kujul. (2) Enne eelnõu lõpphääletust võivad fraktsioonide esindajad, ettekandja ja kaasettekandjad esineda lõppsõnaga kuni kolm minutit. (3) Kui mõni Riigikogu liige, fraktsioon või komisjon seda nõuab, tuleb enne lõpphääletust Riigikogu liikmetele jagada need eelnõu leheküljed, kuhu täiskogus hääletati juhtivkomisjoni poolt esitatud tekstiga võrreldes sisse muudatusi. [12.01.1999] § 981. Riigikogus vastuvõetud õigusaktide allakirjutamine (1) Pärast seaduse vastuvõtmist Riigikogus kirjutab sellele alla Riigikogu esimees, tema äraolekul istungi juhataja hiljemalt viiendal tööpäeval pärast vastuvõtmist. Seejärel esitab Riigikogu Kantselei direktor või tema asetäitja viivitamatult seaduse väljakuulutamiseks Vabariigi Presidendile. (2) Riigikogu otsusele, avaldusele, deklaratsioonile või pöördumisele kirjutab hiljemalt viiendal tööpäeval pärast selle vastuvõtmist alla Riigikogu esimees, tema äraolekul istungi juhataja. [24.11.1998] 10. peatükk PEAMINISTRIKANDIDAADILE VOLITUSTE ANDMINE VALITSUSE MOODUSTAMISEKS. VABARIIGI VALITSUSELE, PEAMINISTRILE JA MINISTRILE UMBUSALDUSE AVALDAMINE JA EELNÕU SIDUMINE USALDUSKÜSIMUSEGA VABARIIGI VALITSUSELE. AMETIISIKU AMETISSE NIMETAMINE JA AMETIST VABASTAMINE [16.11.2000] § 99. Peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volituste andmise otsuse eelnõu päevakorda esitamine Peaministrikandidaadi määramist käsitleva Vabariigi Presidendi otsuse alusel esitab Riigikogu juhatus Riigikogu otsuse eelnõu peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volituste andmise kohta Riigikogu istungi päevakorda käesoleva seaduse § 61 punktis 1 sätestatud korras. § 100. Peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volituste andmise arutamine ja otsustamine (1) Peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volituste andmise otsuse eelnõu läbivaatamiseks Riigikogu juhatus juhtivkomisjoni ei määra. (2) Peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volituste andmise arutamise käigus kuulatakse ära Vabariigi Presidendi määratud peaministrikandidaadi kuni 20-minutine ettekanne valitsuse moodustamise aluste kohta. (3) Riigikogu liige võib peaministrikandidaadile esitada kuni kaks suulist küsimust. Kirjalikke küsimusi ei esitata. (4) Läbirääkimisi päevakorraküsimuses ei avata. (5) Peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volituste andmise otsustab Riigikogu samal istungil poolthäälteenamusega. § 101. Peaministrikandidaadi ülesseadmine Riigikogus (1) Peaministrikandidaadi ülesseadmisel Riigikogus Eesti Vabariigi põhiseaduse § 89 5. lõikes sätestatud juhtudel võivad kandidaate esitada fraktsioonid Riigikogu juhatuse poolt määratud tähtajaks. (2) Peaministrikandidaatide esitamisest teatavad fraktsioonid kirjalikult Riigikogu juhatusele Riigikogu täiskogu istungite ajal. (3) Peaministrikandidaat peab olema Eesti kodanik ning andma Riigikogu juhatusele kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks. (4) Pärast peaministrikandidaadi ülesseadmist esineb peaministrikandidaat käesoleva seaduse § 61 punktis 2 sätestatud ajal Riigikogu ees ettekandega valitsuse moodustamise aluste kohta. (5) Riigikogu liige võib ettekandjale esitada kuni kaks suulist küsimust. Kirjalikke küsimusi ei esitata. (6) Kui peaministrikandidaate on mitu, korraldatakse pärast ettekannete ärakuulamist kandidaatide vahel konkureeriv hääletamine, kusjuures konkursi igas voorus langeb välja kõige vähem hääli saanud kandidaat. (7) Läbirääkimisi ei avata. (8) Peaministrikandidaadile volituste andmise valitsuse moodustamiseks otsustab Riigikogu samal istungil poolthäälteenamusega. § 102. Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile umbusalduse avaldamise arutamine (1) Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu läbivaatamiseks Riigikogu juhatus juhtivkomisjoni ei määra. (2) Umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu arutamine algab eelnõu algatajate esindaja ettekandega. (3) Valitsusliige, kelle vastu umbusaldusavaldus algatati, esineb umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu arutamisel kaasettekandega. Kui umbusaldusavaldus algatati Vabariigi Valitsuse vastu, esineb kaasettekandega peaminister. Riigikogu liige võib esitada ettekandjale ja kaasettekandjale kokku kuni kaks suulist küsimust. Kirjalikke küsimusi ei esitata. (4) Otsuse eelnõu arutamisel avab istungi juhataja läbirääkimised, kusjuures sõna võivad võtta vaid fraktsioonide selleks volitatud esindajad. Muudatusettepanekuid otsuse eelnõu kohta ei esitata. (5) Läbirääkimiste lõpetamise järel võivad ettekandja ja kaasettekandja esineda lõppsõnaga. (6) Pärast lõppsõnade ärakuulamist paneb istungi juhataja umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu hääletamisele. Otsuse eelnõu hääletatakse samal istungil, millel arutelu alustati. Vajaduse korral pikendab istungi juhataja istungit kuni hääletamistulemuste selgumiseni. [16.11.2000] § 103. Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile umbusalduse avaldamise otsustamine Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile on avaldatud umbusaldust, kui Riigikogu vastava otsuse poolt hääletas Riigikogu koosseisu enamus. § 104. Vabariigi Valitsuse poolt algatatud eelnõu sidumine usaldusküsimusega Vabariigi Valitsus võib tema poolt algatatud eelnõu vastuvõtmise Riigikogus menetlemise igal etapil siduda usaldusküsimusega Vabariigi Valitsusele. [16.06.1999] § 105. Usaldusküsimusega seotud eelnõu menetlemine (1) Vabariigi Valitsuse poolt algatatud ja usaldusküsimusega seotud eelnõu menetlemine Riigikogus toimub käesoleva seaduse 8.–9. ja 14. peatükis sätestatud korras käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi arvestades. (2) Kui Vabariigi Valitsus seob tema poolt esitatud eelnõu otsuse või seadusena vastuvõtmise usaldusküsimusega eelnõu algatamisel, siis Riigikogu juhatus eelnõule juhtivkomisjoni ei määra ning arutelu käigus laekunud muudatusettepanekute suhtes võtab seisukoha Vabariigi Valitsus. (3) Kui Vabariigi Valitsus seob tema poolt algatatud eelnõu otsuse või seadusena vastuvõtmise usaldusküsimusega eelnõu arutelu või lugemise mingil etapil, lõpevad sidumise hetkest varem eelnõule määratud juhtivkomisjoni kohustused ning Riigikogu juhatus edastab eelnõu arutamise või lugemise käigus esitatud muudatusettepanekud Vabariigi Valitsusele, kes võtab nende suhtes seisukoha. (4) Vabariigi Valitsuse poolt arvestamata jäetud muudatusettepanekuid Riigikogu istungil hääletamisele ei panda. (5) Seaduseelnõu teist lugemist võib pärast selle sidumist usaldusküsimusega katkestada ainult üks kord. § 106. Usaldusküsimusega seotud eelnõu lõpphääletus Usaldusküsimusega seotud eelnõu võib panna lõpphääletusele mitte varem kui ülejärgmisel istungipäeval pärast eelnõu sidumist usaldusküsimusega. § 107. Ametiisiku ametisse nimetamise või ametist vabastamise Riigikogu otsuse eelnõu arutamine (1) Riigikogu otsuse eelnõu arutamine ametiisiku ametisse nimetamiseks või ametist vabastamiseks algab eelnõu algataja esindaja ettekandega ning juhtivkomisjoni kaasettekandega. Riigikogu liige võib esitada ettekandjale kuni kaks suulist küsimust. Kirjalikke küsimusi ei esitata. (2) Esitatud ametiisikukandidaadil või vabastataval ametiisikul on õigus esineda kuni 10-minutise ettekandega. (3) 20 minuti jookul pärast ametiisikukandidaadi või vabastatava ametiisiku ettekande ärakuulamist võib Riigikogu liige esitada talle kuni kaks suulist küsimust. Kirjalikke küsimusi ei esitata. (4) Ametiisiku ametisse nimetamise või ametist vabastamise küsimuse arutamisel avatakse läbirääkimised. Muudatusettepanekuid Riigikogu otsuse eelnõu kohta ei esitata. (5) Läbirääkimiste lõpetamise järel on eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esindajal ning fraktsioonide selleks volitatud esindajatel õigus esineda lõppsõnaga. (6) Lõppsõnade ärakuulamise järel paneb istungi juhataja eelnõu hääletamisele. 11. peatükk VABARIIGI PRESIDENDI POOLT VÄLJA KUULUTAMATA JÄETUD SEADUSE JA ÕIGUSKANTSLERI ETTEPANEKU MENETLEMINE § 108. Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seaduse esitamine päevakorda Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud ja Riigikogule tagasi saadetud seaduse esitab Riigikogu täiskogu töönädala päevakorda uuesti arutamiseks ja otsustamiseks Riigikogu juhatus. § 109. Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seaduse uuesti arutamine Vabariigi Presidendi või tema esindaja osavõtul (1) Kui Vabariigi President on avaldanud selleks soovi, algab tema poolt välja kuulutamata jäetud seaduse uuesti arutamine Vabariigi Presidendi või tema esindaja ettekandega Riigikogu poolt vastuvõetud seaduse välja kuulutamata jätmise motiivide kohta. (2) Ettekannetega esinevad ka alatise põhiseaduskomisjoni ja Riigikogus uuesti arutusel oleva seaduse varem Riigikogu menetluses olnud eelnõu läbivaatamiseks määratud juhtivkomisjoni esindaja. (3) Riigikogu liige võib esitada ettekandjatele kuni kaks suulist küsimust. Kirjalikke küsimusi ei esitata. § 110. Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seaduse uuesti arutamine Vabariigi Presidendi või tema esindaja osavõtuta (1) Kui Vabariigi President ei ole avaldanud soovi esineda Riigikogu ees ettekandega, algab tema poolt välja kuulutamata jäetud seaduse uuesti arutamine alatise põhiseaduskomisjoni ja Riigikogus uuesti arutusel oleva seaduse varem Riigikogu menetluses olnud eelnõu läbivaatamiseks määratud juhtivkomisjoni esindajate ettekannetega. (2) Riigikogu liikmed võivad ettekandjatele esitada küsimusi käesoleva seaduse 9. peatüki vastavates sätetes kehtestatud korras. § 111. Läbirääkimised ja lõpphääletus seaduse uuesti arutamisel (1) Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seaduse uuesti arutamisel avatakse läbirääkimised ainult Vabariigi Presidendi poolt seaduse välja kuulutamata jätmise motiivide kohta. (2) Pärast läbirääkimiste lõpetamist paneb istungi juhataja hääletamisele Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmise. (3) Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seadus loetakse muutmata kujul uuesti vastuvõetuks samasuguse häälteenamusega, mis oli nõutav selle seaduse esmakordsel vastuvõtmisel. § 112. Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seaduse teistkordne menetlemine Riigikogus (1) Kui Riigikogu ei võta Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seadust muutmata kujul uuesti vastu, määrab Riigikogu juhatus seaduse läbivaatamiseks juhtivkomisjoni, kes teatab muudatusettepanekute esitamise tähtaja. (2) Seaduse edasine menetlemine toimub vastavalt käesoleva seaduse §-dele 142–149. Riigikogu koosseisu volituste lõppemise tõttu lõpuni menetlemata jäänud seadus langeb menetlusest välja. [16.11.2000] § 113. Õiguskantsleri ettepaneku esitamine päevakorda Õiguskantsleri ettepaneku seaduse või Riigikogu otsuse kooskõlla viimiseks põhiseaduse või seadusega esitab Riigikogu täiskogu töönädala päevakorda Riigikogu juhatus. § 114. Õiguskantsleri ettepaneku arutamine õiguskantsleri osavõtul (1) Kui õiguskantsler on avaldanud selleks soovi, algab ettepaneku arutamine õiguskantsleri ettekandega seaduse või Riigikogu otsuse vastuolust põhiseaduse või seadusega. Riigikogu liige võib esitada õiguskantslerile kuni kaks suulist küsimust. Kirjalikke küsimusi ei esitata. (2) Ettekandega esinevad ka põhiseaduskomisjoni esindaja ning seaduse või otsuse varem Riigikogu menetluses olnud eelnõu läbivaatamiseks määratud juhtivkomisjoni esindaja. [16.11.2000] § 115. Õiguskantsleri ettepaneku arutamine õiguskantsleri osavõtuta Kui õiguskantsler ei ole avaldanud soovi esineda Riigikogu ees ettekandega, algab tema ettepaneku arutamine põhiseaduskomisjoni esindaja ning seaduse või otsuse varem Riigikogu menetluses olnud eelnõu läbivaatamiseks määratud juhtivkomisjoni esindaja ettekannetega. Riigikogu liikmed võivad esitada ettekandjatele küsimusi käesoleva seaduse 9. peatüki vastavates sätetes kehestatud korras. [16.11.2000] § 116. Läbirääkimised õiguskantsleri ettepaneku arutamisel (1) Õiguskantsleri ettepaneku arutamisel avatakse läbirääkimised ainult õiguskantsleri ettepanekus viidatud seaduse või otsuse vastuolude kohta põhiseaduse või seadusega. (2) Sõna võivad võtta vaid fraktsioonide selleks volitatud esindajad. § 117. Õiguskantsleri ettepaneku hääletamine (1) Pärast läbirääkimiste lõpetamist paneb istungi juhataja hääletamisele küsimuse: «Kes on õiguskantsleri ettepaneku poolt?». (2) Ettepanek loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab enam Riigikogu liikmeid kui vastu. § 118. Riigikogu poolt vastuvõetud õiguskantsleri ettepaneku alusel eelnõu algatamine (1) Kui Riigikogu võtab vastu õiguskantsleri ettepaneku seaduse või otsuse põhiseaduse või seadusega kooskõlla viimiseks, teeb Riigikogu juhatus seaduse või otsuse varem Riigikogu menetluses olnud eelnõu läbivaatamiseks määratud juhtivkomisjonile ülesandeks algatada eelnõu põhiseaduse või seadusega vastuolus oleva seaduse või otsuse nende aktidega kooskõlla viimiseks. (2) Uue eelnõu algatamisel lähtutakse Eesti Vabariigi põhiseaduses ja õiguskantsleri seaduses (RT I 1999, 29, 406; 2000, 92, 597) sätestatud tähtaegadest. [16.11.2000] § 119. Õiguskantsleri ettepaneku alusel algatatud eelnõu menetlemine Õiguskantsleri ettepaneku alusel algatatud eelnõu menetlemine toimub pärast selle algatamist vastavalt käesoleva seaduse 9. või 14. peatükile. 12. peatükk RIIGIKOHTULE SELGITUSE JA ARVAMUSE ANDMISE KORD § 120. Selgituse ja arvamuse andmine Riigikohtule (1) Põhiseaduslikkuse järelevalve korras vaidlustatud Riigikogu õigusakti kohta Riigikohtu poolt nõutud selgituse või arvamuse annab Riigikogu nimel selle õigusakti eelnõu menetlemisel juhtivkomisjoniks olnud komisjon. (2) Selgitus või arvamus vormistatakse kirjalikult ning sellele kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees. [16.11.2000] §-d 121–124 [kehtetud – 16.11.2000] 13. peatükk VABARIIGI PRESIDENDI SEADLUSE KINNITAMINE VÕI TÜHISTAMINE. ERAKORRALISE SEISUKORRA, SÕJASEISUKORRA, MOBILISATSIOONI VÕI DEMOBILISATSIOONI VÄLJAKUULUTAMINE. MUUD PÄEVAKORRAKÜSIMUSTE ARUTAMISE ERIJUHUD § 125. Vabariigi Presidendi seadluse kinnitamise või tühistamise seaduse eelnõu esitamine päevakorda Vabariigi Presidendi seadluse kinnitamise või tühistamise seaduse eelnõu esitab Riigikogu istungi päevakorda Riigikogu juhatus. Riigikogu juhatus eelnõu läbivaatamiseks juhtivkomisjoni ei määra. § 126. Vabariigi Presidendi seadluse kinnitamise või tühistamise seaduse eelnõu lugemine (1) Vabariigi Presidendi seadluse kinnitamise või tühistamise seaduse eelnõu arutatakse ühel lugemisel ning hääletatakse samal istungil, millel selle lugemist alustati. Vajaduse korral pikendab istungi juhataja istungit kuni hääletamistulemuste selgumiseni. (2) Seaduseelnõu arutamisel kuulatakse ära Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministri ettekanne. (3) Riigikogu liige võib igale ettekandjale esitada kuni kaks suulist küsimust. Kirjalikke küsimusi ei esitata. (4) Muudatusettepanekuid seaduseelnõu kohta ei esitata. (5) Seaduseelnõu arutamisel avatakse läbirääkimised. Läbirääkimiste lõpetamise järel võivad Vabariigi President, Riigikogu esimees, peaminister ja fraktsioonide selleks volitatud esindajad esineda lõppsõnaga. (6) Pärast lõppsõnade ärakuulamist paneb istungi juhataja seaduseelnõu hääletamisele. § 127. Riigikogu otsuse eelnõu erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni väljakuulutamise kohta esitamine päevakorda Riigikogu otsuse eelnõu erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni väljakuulutamise kohta esitab Riigikogu istungi päevakorda Riigikogu juhatus. § 128. Riigikogu otsuse eelnõu erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni väljakuulutamise kohta arutamine (1) Riigikogu otsuse eelnõu erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni väljakuulutamise kohta võetakse Riigikogu istungi päevakorda viivitamatult pärast selle esitamist ning hääletatakse samal istungil, millel selle arutamist alustati. Vajaduse korral pikendab istungi juhataja istungit kuni hääletamistulemuste selgumiseni. (2) Riigikogu juhatus eelnõu läbivaatamiseks juhtivkomisjoni ei määra. (3) Vastavalt sellele, kes esitas ettepaneku erakorralise seisukorra väljakuulutamise kohta, kuulatakse ära kas Vabariigi Presidendi või peaministri ettekanne. (4) Riigikogu otsuse eelnõu arutamisel sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni väljakuulutamise kohta kuulatakse ära Vabariigi Presidendi ettekanne. (5) Riigikogu liikmed võivad Vabariigi Presidendile või peaministrile esitada küsimusi käesoleva seaduse 9. peatüki vastavates sätetes kehtestatud korras. (6) Muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei esitata. (7) Eelnõu arutamisel avatakse läbirääkimised. Läbirääkimiste lõpetamise järel võivad Vabariigi President, peaminister ja fraktsioonide selleks volitatud esindajad esineda lõppsõnaga. (8) Pärast lõppsõnade ärakuulamist paneb istungi juhataja otsuse eelnõu hääletamisele. § 129. Ametiisiku kriminaalvastutusele võtmiseks nõusoleku andmise otsuse eelnõu arutamine (1) Mõne käesoleva seaduse §-s 51 nimetatud ametiisiku kriminaalvastutusele võtmiseks nõusoleku andmise otsuse eelnõu esitab Riigikogu menetlusse ja päevakorda Riigikogu juhatus pärast Vabariigi Presidendi või õiguskantsleri sellekohase ettepaneku saamist. (2) Riigikogu juhatus eelnõule juhtivkomisjoni ei määra. (3) Vastavalt sellele, kes esitas ettepaneku nõusoleku saamiseks, kuulatakse ära kas Vabariigi Presidendi või õiguskantsleri ettekanne. (4) Riigikogu liige võib ettekandjale esitada kuni kaks suulist küsimust. Kirjalikke küsimusi ei esitata. (5) Muudatusettepanekuid eelnõule ei esitata. (6) Eelnõu arutamisel avatakse läbirääkimised. Läbirääkimiste lõpetamise järel võivad lõppsõnaga esineda ettekandja ja fraktsioonide selleks volitatud esindajad. (7) Ametiisiku kriminaalvastutusele võtmiseks nõusoleku andmine otsustatakse Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul samal istungil, mil arutelu alustati. (8) Riigikogu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks nõusoleku andmise otsuse eelnõu arutamisel ja hääletamisel sellele Riigikogu liikmele küsimusi ei esitata ning ta ei võta sõna ega hääleta. [18.10.1995] § 130. Ülevaated, informatsioon ja aruanded (1) Eesti Vabariigi põhiseaduses, seaduses ja Riigikogu otsuses ettenähtud ametiisiku ülevaade, informatsioon ja aruanne on kuni 30-minutiline ettekanne, mida võib pikendada ettekandja ja istungi juhataja kokkuleppel. (2) Riigikogu liige võib ettekandjale esitada kuni kaks suulist küsimust. Kirjalikke küsimusi ei esitata. (3) Läbirääkimisi ei avata ning otsust vastu ei võeta. [16.11.2000] § 131. Riigieelarve eelnõu menetlemise kord Riigieelarve ja lisaeelarve eelnõu ning riigieelarve muutmise seaduse eelnõu menetlemine Riigikogus toimub riigieelarve seaduses sätestatud korras. § 132 [kehtetu – 16.11.2000] § 133. Vabariigi Presidendi valimine Riigikogus Vabariigi Presidendi valimine Riigikogus toimub Eesti Vabariigi põhiseaduse §-des 79 ja 83 ning Vabariigi Presidendi valimise seaduses sätestatud korras. § 1331. Eesti Panga Nõukogu ja muu seaduses sätestatud nõukogu liikmete nimetamise otsuse eelnõu menetlemine (1) Eesti Panga Nõukogu või muu seaduses sätestatud nõukogu liikmete nimetamise otsuse eelnõu esitab Riigikogu menetlusse Riigikogu juhatus. (2) Otsuse eelnõu arutamine toimub käesoleva seaduse 8. ja 9. peatükis sätestatud korras. (3) Kui seaduses, mille alusel Riigikogu nõukogu liikmed nimetab, on sätestatud kandidaatide nimetamiseks ettepanekuõigust omav ametiisik või organ, siis otsuse-eelnõule muudatusettepanekuid ei esitata. [12.01.1999] § 134 [kehtetu – 12.01.1999] § 135. Olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu (1) Vabariigi Valitsuse, Riigikogu fraktsiooni või komisjoni ettepanekul võib Riigikogu avalikul või kinnisel istungil arutada olulise tähtsusega riiklikku küsimust eraldi päevakorrapunktina küsimuse lahendust sätestava otsuse eelnõu menetlemisega. (2) Riigikogu komisjoni ettepanekul võib Riigikogu arutada olulise tähtsusega riiklikku küsimust ilma vastava eelnõuta. (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud arutelul toimub olulise tähtsusega riikliku küsimuse ja vastava eelnõu arutamine käesoleva seaduse 8. ja 9. peatükis sätestatud korras. (4) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud arutelul on Riigikogu liikmel õigus ettekandjale ja kaasettekandjale esitada kokku kuni kaks suulist küsimust ja kirjalikke küsimusi. Pärast ettekandeid avatakse läbirääkimised. Riigikogu liikmel on õigus arvamust avaldada ühe sõnavõtu või kõnega. Kui arutelu katkestatakse, jätkub see komisjoni poolt ettepandud ajal, kuid mitte hiljem kui kolmandal töönädalal katkestamisest arvates. Arutelu lõpetamisel Riigikogu otsust vastu ei võta. [12.01.1999; 16.11.2000] 14. peatükk SEADUSEELNÕU LUGEMISE KORD § 136. Seaduseelnõu lugemised (1) Seaduseelnõu arutab Riigikogu vähemalt kahel lugemisel, välja arvatud käesolevas seaduses sätestatud juhtudel. (2) Riigieelarve ja lisaeelarve eelnõu ning riigieelarve muutmise seaduse eelnõu arutab Riigikogu kolmel lugemisel. (3) Sõjaseisukorra ajal võib Riigikogu arutada ja vastu võtta riigieelarve muutmise seaduse või sõjaaja lisaeelarve ühel lugemisel. § 137. Seaduseelnõu algataja kohustus viibida eelnõu lugemisel Seaduseelnõu lugemisel peab viibima eelnõu algataja või tema esindaja. § 138. Seaduseelnõu esimene lugemine (1) Seaduseelnõu esimesel lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja või tema esindaja ettekanne ja juhtivkomisjoni esindaja kaasettekanne. Riigikogu liikmed võivad ettekandjale esitada küsimusi käesoleva seaduse 9. peatüki vastavates sätetes kehtestatud korras. (2) Kui juhtivkomisjon on otsustanud seaduseelnõu esimese lugemise lõpetada ja saata eelnõu teisele lugemisele ning ükski fraktsioon ega alatine komisjon ei esita seaduseelnõu tagasilükkamise ettepanekut, lõpetatakse esimene lugemine hääletamata ning seaduseelnõu saadetakse teisele lugemisele. (3) Kui juhtivkomisjon on otsustanud seaduseelnõu esimest lugemist mitte lõpetada ja eelnõu tagasi lükata, avatakse läbirääkimised ning kui läbirääkimiste lõpetamisel ükski fraktsioon ega alatine komisjon ei tee ettepanekut eelnõu esimest lugemist lõpetada ja saata eelnõu teisele lugemisele, arvatakse eelnõu hääletamiseta Riigikogu menetlusest välja. § 139. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg (1) Seaduseelnõu esimese lugemise lõpetamise järel teatab juhtivkomisjon seaduseelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtaja, mis ei või olla hilisem kui seaduseelnõu esimese lugemise lõpetamisele järgneva Riigikogu täiskogu töönädala viimase istungi lõpp. (2) Juhtivkomisjoni taotluse alusel võib Riigikogu juhatuse otsusega määrata seaduseelnõule muudatusettepanekute esitamiseks ka hilisema tähtaja. § 140. Keeld katkestada seaduseelnõu esimene lugemine Seaduseelnõu esimest lugemist katkestada ei või. § 141. Seaduseelnõu teise lugemise võtmine päevakorda (1) Seaduseelnõu teine lugemine võetakse Riigikogu täiskogu töönädala päevakorda juhtivkomisjoni ettepanekul täiskogu üheksa töönädala jooksul esimese lugemise lõpetamisest arvates. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tähtaega võib Riigikogu seaduseelnõu algataja või juhtivkomisjoni ettepanekul pikendada. [12.01.1999] § 142. Muudatusettepanekute loetelu ja seaduseelnõu uus redaktsioon Seaduseelnõu teiseks lugemiseks peab juhtivkomisjon seaduseelnõule esitatud muudatusettepanekud läbi arutama ning need loeteluna koos juhtivkomisjoni ja eelnõu algataja seisukohaga ning seaduseelnõu uue redaktsiooniga Riigikogu liikmetele välja jagama hiljemalt arutamisele eelneval täiskogu tööpäeval kella 18.00-ks. [8.04.1996] § 143. Seaduseelnõu teine lugemine (1) Seaduseelnõu teisel lugemisel kuulatakse ära seaduseelnõu algataja ettekanne ja juhtivkomisjoni esindaja kaasettekanne, milles selgitatakse esimese ja teise lugemise vahel seaduseelnõuga tehtud tööd ja kommenteeritakse muudatusettepanekuid. Riigikogu liikmed võivad ettekandjatele esitada küsimusi käesoleva seaduse 9. peatüki vastavates sätetes kehtestatud korras. (2) Seaduseelnõu teisel lugemisel avatakse läbirääkimised. § 144. Seaduseelnõu teise lugemise katkestamine (1) Seaduseelnõu teist lugemist võidakse katkestada. Seaduseelnõu teise lugemise katkestamine toimub käesoleva seaduse §-des 90–97 sätestatud korras. (2) Kui seaduseelnõu teine lugemine katkestatakse, võib muudatusettepanekuid esitada kogu eelnõu kohta. (3) Seaduseelnõu teise lugemise jätkamiseks peab juhtivkomisjon seaduseelnõule esitatud muudatusettepanekud läbi arutama ning need eelnõu sätete järjekorras loeteluna koos juhtivkomisjoni ja eelnõu algataja seisukohaga ning seaduseelnõu uue redaktsiooniga Riigikogu liikmetele välja jagama hiljemalt arutamisele eelneval täiskogu tööpäeval kella 18.00-ks. [8.04.1996] § 145. Muudatusettepanekute hääletamine Seaduseelnõu kohta esitatud muudatusettepanekute hääletamine toimub käesoleva seaduse §-des 94–98 sätestatud korras. § 146. Seaduseelnõu lõpphääletus teisel lugemisel Kui muudatusettepanekute hääletamise järel ei tehta ettepanekut seaduseelnõu teist lugemist katkestada või saata eelnõu kolmandale lugemisele, pannakse eelnõu teisel lugemisel pärast muudatusettepanekute hääletamist lõpphääletusele. § 147. Seaduseelnõu kolmandale lugemisele saatmise otsustamine (1) Seaduseelnõu saadetakse kolmandale lugemisele seaduseelnõu algataja või juhtivkomisjoni nõudel või siis, kui Riigikogu nii otsustab. (2) Kui seaduseelnõu kolmandale lugemisele saatmise ettepaneku teeb seaduseelnõu algataja või juhtivkomisjon, saadetakse seaduseelnõu kolmandale lugemisele hääletamata. (3) Kui ettepaneku teeb Riigikogu liige, fraktsioon või muu alatine komisjon peale juhtivkomisjoni, paneb istungi juhataja selle hääletamisele juhul, kui juhtivkomisjon selle ettepaneku vaidlustab. [12.01.1999] § 148. Muudatusettepanekute esitamine pärast teise lugemise lõpetamist (1) Seaduseelnõu teise lugemise lõpetamise järel võib muudatusettepanekuid esitada vaid Riigikogu fraktsioon või alatine komisjon. (2) Seaduseelnõu kolmandaks lugemiseks peab juhtivkomisjon seaduseelnõule laekunud muudatusettepanekud läbi arutama ning need loeteluna koos seaduseelnõu algataja ja juhtivkomisjoni seisukohaga ning seaduseelnõu uue redaktsiooniga Riigikogu liikmetele välja jagama hiljemalt arutamisele eelneval täiskogu tööpäeval kella 18.00-ks. [8.04.1996] § 149. Seaduseelnõu kolmas lugemine (1) [kehtetu – 16.11.2000] (2) Seaduseelnõu kolmandal lugemisel võib seaduseelnõu kohta sõna võtta vaid iga fraktsiooni ja komisjoni selleks volitatud esindaja. (3) Muudatusettepanekute hääletamine ning seaduseelnõu lõpphääletus toimub analoogiliselt seaduseelnõu teise lugemisega. 15. peatükk SAMA SUHET REGULEERIVA KAHE VÕI ENAMA ÜHEAEGSELT RIIGIKOGU MENETLUSES OLEVA EELNÕU ARUTAMINE ÜHE PÄEVAKORRAPUNKTINA § 150. Seaduseelnõude arutamine ühe päevakorrapunktina seaduseelnõude ühendamise korral (1) Sama suhet reguleerivate seaduseelnõude arutamisel ühe päevakorrapunktina võib juhtivkomisjon seaduseelnõude algatajate nõusolekul esitada Riigikogule arutamiseks juhtivkomisjoni poolt sama suhet reguleerivate seaduseelnõude ühendamise teel koostatud seaduseelnõu. (2) Mitme seaduseelnõu ühendamise teel koostatud seaduseelnõu arutamine ühe päevakorrapunktina toimub käesoleva seaduse 8.–9. ja 14. peatükis sätestatud korras. § 151. Seaduseelnõude arutamine ühe päevakorrapunktina seaduseelnõusid ühendamata (1) Kui seaduseelnõu algataja ei anna nõusolekut seaduseelnõu ühendamiseks, esitab juhtivkomisjon arutamiseks kõik sama suhet reguleerivad seaduseelnõud. (2) Seaduseelnõude arutamine ühe päevakorrapunktina, kui seaduseelnõude algatajad ei ole andnud nõusolekut seaduseelnõude ühendamiseks, algab sama suhet reguleerivate seaduseelnõude esimese lugemisega, mille raames kuulatakse ära iga sama suhet reguleeriva seaduseelnõu algataja või tema esindaja ettekanne ja juhtivkomisjoni kaasettekanne. Riigikogu liikmed võivad ettekandjatele esitada küsimusi käesoleva seaduse 9. peatüki vastavates sätetes kehtestatud korras. (3) Iga seaduseelnõu suhtes otsustatakse esimese lugemise lõpetamine eraldi. (4) Muudatusettepanekute esitamiseks kõigile esimese lugemise läbinud seaduseelnõudele määrab Riigikogu juhatus juhtivkomisjoni ettepanekul ühise tähtaja. (5) Teisele lugemisele võib juhtivkomisjon esitada seaduseelnõude algatajate nõusolekul sama suhet reguleerivate seaduseelnõude ning neile esitatud muudatusettepanekute alusel koostatud ühe seaduseelnõu. (6) Seaduseelnõu teine ja kolmas lugemine toimuvad käesoleva seaduse 14. peatükis sätestatud korras. § 152. Sama suhet reguleerivate otsuse-eelnõude arutamine ühe päevakorrapunktina eelnõude ühendamise korral (1) Sama suhet reguleerivate otsuse-eelnõude arutamisel ühe päevakorrapunktina võib juhtivkomisjon otsuse-eelnõude algatajate nõusolekul arutamisele esitada sama suhet reguleerivate otsuse-eelnõude ühendamise teel koostatud otsuse eelnõu. (2) Otsuse eelnõu arutamine toimub käesoleva seaduse 8.–9. peatükis sätestatud korras. § 153. Sama suhet reguleerivate otsuse-eelnõude arutamine ühe päevakorrapunktina eelnõusid ühendamata (1) Kui sama suhet reguleerivate otsuse-eelnõude algatajad ei anna nõusolekut eelnõude ühendamiseks, esitab juhtivkomisjon arutamiseks kõik sama suhet reguleerivad otsuse-eelnõud. (2) Eelnõude arutamisel ühe päevakorrapunktina kuulatakse ära iga sama suhet reguleeriva otsuse-eelnõu algataja või tema esindaja ettekanne ja juhtivkomisjoni kaasettekanne. Ettekandjale võib esitada küsimusi. (3) Ettekannete ärakuulamise järel otsuse-eelnõude arutamine katkestatakse ning juhtivkomisjon määrab kõigile arutusel olnud eelnõudele muudatusettepanekute esitamiseks ühise tähtaja. (4) Arutelu jätkamiseks võib juhtivkomisjon esitada otsuse-eelnõude algatajate nõusolekul sama suhet reguleerivate otsuse-eelnõude ning muudatusettepanekute alusel koostatud otsuse eelnõu. (5) Eelnõu edasine menetlemine toimub käesoleva seaduse 8.–9. peatükis sätestatud korras. § 154. Sama temaatikat käsitleva kahe või enama avalduse, pöördumise või deklaratsiooni eelnõu arutamine ühe päevakorrapunktina eelnõude ühendamise korral (1) Sama temaatikat käsitleva kahe või enama avalduse, pöördumise või deklaratsiooni eelnõu arutamisel ühe päevakorrapunktina võib juhtivkomisjon eelnõude algatajate nõusolekul arutamisele esitada eelnõude ühendamise teel koostatud eelnõu. (2) Eelnõu arutamine toimub käesoleva seaduse 8.–9. peatükis sätestatud korras. § 155. Sama temaatikat käsitleva kahe või enama avalduse, pöördumise või deklaratsiooni eelnõu arutamine ühe päevakorrapunktina eelnõusid ühendamata Kui sama temaatikat käsitleva kahe või enama avalduse, pöördumise või deklaratsiooni eelnõu algataja ei anna nõusolekut eelnõude ühendamiseks, toimub eelnõude arutamine analoogiliselt käesoleva seaduse §-s 153 sätestatud otsuse-eelnõude arutamise korrale. [12.01.1999] 151. peatükk [16.11.2000] EESTI VABARIIGI PÕHISEADUSE MUUTMISE SEADUSE EELNÕU MENETLEMISE KORD § 1551. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu lugemised (1) Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutab Riigikogu kolmel lugemisel. (2) Eelnõu esimese ja teise lugemise vahele peab jääma vähemalt kolm kuud ning teise ja kolmanda lugemise vahele vähemalt üks kuu. (3) Eelnõu lugemised toimuvad käesoleva seaduse 14. peatükis sätestatud korras, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi. [16.11.2000] § 1552. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmise viisi otsustamine (1) Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmise viisi otsustab Riigikogu eelnõu kolmandal lugemisel. (2) Ettepaneku põhiseaduse muutmise viisi osas teeb Riigikogule põhiseaduskomisjon. Ettepanek esitatakse põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandaks lugemiseks ning vormistatakse vastavalt käesoleva seaduse § 89 2. lõikele. (3) Kui põhiseaduskomisjon teeb Riigikogule ettepaneku muuta põhiseadust rahvahääletusega, algatab ta enne põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandat lugemist Riigikogu otsuse eelnõu rahvahääletuse korraldamiseks. (4) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes ettenähtud juhul toimub põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandal lugemisel ka rahvahääletuse korraldamise otsuse eelnõu arutelu sama päevakorrapunktina. (5) Kui põhiseaduskomisjon on teinud Riigikogule ettepaneku muuta põhiseadust rahvahääletusega, paneb istungi juhataja põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandal lugemisel pärast muudatusettepanekute läbivaatamist hääletusele rahvahääletuse korraldamise otsuse eelnõu vastuvõtmise. Otsuse-eelnõu vastuvõtmiseks on nõutav Riigikogu koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus. Kui otsuse-eelnõu ei saa nõutavat häälteenamust, loetakse ka põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu tagasilükatuks. (6) Kui põhiseaduskomisjon on teinud Riigikogule ettepaneku muuta põhiseadust Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt vastuvõetava seadusega, paneb istungi juhataja põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandal lugemisel pärast muudatusettepanekute läbivaatamist hääletusele. Seadus on saanud Riigikogu selle koosseisu toetuse, kui eelnõu saab Riigikogu koosseisu häälteenamuse. Kui eelnõu ei saa nõutavat häälteenamust, loetakse põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu tagasilükatuks. (7) Kui põhiseaduskomisjon on teinud Riigikogule ettepaneku muuta põhiseadust kiireloomulisena, paneb istungi juhataja põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandal lugemisel pärast muudatusettepanekute läbivaatamist hääletusele ettepaneku käsitleda eelnõu kiireloomulisena. Eelnõu kiireloomulisena käsitlemise otsuse vastuvõtmiseks on nõutav neljaviiendikuline häälteenamus. Kui nimetatud muutmisviis saab nõutava häälteenamuse, paneb istungi juhataja järgnevalt hääletamisele põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmise. Eelnõu vastuvõtmiseks on nõutav Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus. Kui nimetatud muutmisviis või põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu ei saa nõutavat häälteenamust, loetakse põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu tagasilükatuks. [16.11.2000] § 1553. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmine Riigikogu järgmise koosseisu poolt (1) Riigikogu eelmise koosseisu enamuse toetuse saanud põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu paneb esimeseks lugemiseks päevakorda Riigikogu juhatus. (2) Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel ettekannet ega kaasettekannet ei peeta. (3) Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel avatakse läbirääkimised. Eelnõu kohta võib sõna võtta vaid iga fraktsiooni selleks volitatud esindaja. (4) Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist ei või katkestada, samuti ei või eelnõule esitada muudatusettepanekuid. (5) Pärast läbirääkimiste lõpetamist pannakse eelnõu lõpphääletusele. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on nõutav Riigikogu koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus. Kui eelnõu ei saa nõutavat häälteenamust, loetakse põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu tagasilükatuks. [16.11.2000] 16. peatükk VABA MIKROFON § 156. Vaba mikrofon Riigikogu liikmete, fraktsioonide ja komisjonide avalduste ärakuulamiseks toimub Riigikogu täiskogu iga töönädala esmaspäeval vaba mikrofon. § 157. Avalduste esitamise kord vaba mikrofoni ajal (1) Avaldused vaba mikrofoni ajal esitatakse Riigikogu istungisaali kõnepuldist ning selleks antakse aega kuni viis minutit. (2) Kui avalduse esitaja räägib üle lubatud aja, katkestab istungi juhataja kõne mikrofoni väljalülitamisega. (3) Avalduse esitajale küsimusi ei esitata ning läbirääkimisi ei avata. 17. peatükk [12.01.1999] RIIGIKOGU LIIKME ARUPÄRIMINE § 158. Arupärimine ja selle esitamine (1) Riigikogu liikme arupärimine on Vabariigi Valitsusele või selle liikmele, Eesti Panga Nõukogu esimehele, Eesti Panga presidendile, riigikontrolörile, õiguskantslerile ja kaitseväe juhatajale või ülemjuhatajale esitatud ning vastavalt vormistatud küsimus, mis puudutab selle organi või ametiisiku võimkonda reguleerivate õigusaktide täitmist. (2) Arupärimine vormistatakse kirjalikult. Arupärimises kirjeldab Riigikogu liige arupärimise esitamist põhjustanud asjaolusid. Arupärimisele võib Riigikogu liige lisada muid materjale, mis on seotud arupärimises käsitletava küsimusega. (3) Arupärimine esitatakse istungi juhatajale avalikult Riigikogu istungi algul. (4) Kui arupärimine on esitatud kooskõlas käesoleva paragrahvi 1.–3. lõikes sätestatuga, edastab Riigikogu juhatus arupärimise selle adressaadile viivitamata. Kui arupärimise esitamisel ei ole Riigikogu liige järginud käesoleva paragrahvi 1.–3. lõikes sätestatut, tagastab Riigikogu juhatus arupärimise selle esitajale puuduste kõrvaldamiseks või teeb talle ettepaneku esitada antud küsimus infotundi või kirjaliku küsimusena. (5) Arupärimise edastamisest adressaadile teatab istungi juhataja Riigikogu liikmetele järgmisel Riigikogu istungil. [12.01.1999] § 159. Arupärimisele vastamisest teatamine (1) Arupärimisele tuleb vastata Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul, arvates arupärimise adressaadile edastamisest. (2) Arupärimise adressaat teatab Riigikogu juhatusele kirjalikult hiljemalt arupärimise edastamisele järgneva nädala viimasel tööpäeval, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil vastab. [12.01.1999] § 1591. Arupärimisele vastamise panemine Riigikogu täiskogu töönädala päevakorda (1) Riigikogu juhatus paneb arupärimisele vastamise Riigikogu täiskogu töönädala päevakorda arupärimise adressaadiga kokkulepitud päeval. (2) Arupärimisele vastamine toimub esmaspäeval. [12.01.1999] § 1592. Arupärimisele vastamise kord (1) Arupärimisele vastamine algab arupärija või arupärijate esindaja kõnega, milles tutvustatakse arupärimist ning põhjendatakse selle esitamist. Kõne ei või ületada viit minutit. (2) Arupärija või arupärijate esindaja kõnele järgneb arupärimise adressaadi vastus. Vastus ei või ületada 15 minutit. (3) Pärast arupärimise adressaadi vastust võivad Riigikogu liikmed 20 minuti jooksul esitada arupärimise adressaadile igaüks kuni kaks täpsustavat küsimust. (4) Pärast täpsustavatele küsimustele vastamist on arupärijal või arupärijate esindajal õigus esineda kuni viieminutise kõnega. (5) Pärast arupärija või arupärijate esindaja kõnet avab istungi juhataja läbirääkimised, mille käigus fraktsioonide volitatud esindajad võivad esineda kõnega kõnepuldist, teised Riigikogu liikmed aga sõnavõtuga kohalt. (6) Pärast läbirääkimiste lõpetamist on arupärimise adressaadil ning arupärijal või arupärijate esindajal õigus esineda kuni kolmeminutise lõppsõnaga. (7) Otsust vastu ei võeta. [12.01.1999] § 1593. Riigikogu eelmise koosseisu liikmete poolt esitatud arupärimised Riigikogu uues koosseisus ei vastata arupärimistele, mille olid esitanud Riigikogu eelmise koosseisu liikmed. [12.01.1999] 18. peatükk [12.01.1999] INFOTUND § 160. Infotunni aeg Riigikogu täiskogu töönädala kolmapäeval kella 13.00-st kuni 14.00-ni toimub infotund, kus peaminister ja ministrid vastavad Riigikogu liikmete küsimustele. [12.01.1999] § 161. Valitsusliikmete osalemine infotunnis (1) Infotunnis osaleb vähemalt kolm Vabariigi Valitsuse liiget. (2) Infotunnis osalevate valitsusliikmete nimed teeb peaminister Riigikogu juhatusele teatavaks hiljemalt eelmise nädala reedel. Töönädala esimesel istungil teeb istungi juhataja infotunnis osalevate valitsusliikmete nimed teatavaks Riigikogu liikmetele. (3) Peaminister osaleb infotunnis vähemalt ühe korra Riigikogu täiskogu ühe töötsükli jooksul. Minister osaleb infotunnis vähemalt ühe korra Riigikogu täiskogu kahe töötsükli jooksul. [12.01.1999; 16.11.2000] § 162. Registreerumine küsimuse esitamiseks (1) Kui Riigikogu liige soovib infotunnis esitada valitsusliikmele küsimust, esitab ta Riigikogu juhatusele kirjaliku taotluse infotunnile eelneva istungipäeva kella 12.00-ks. (2) Taotluses märgib Riigikogu liige valitsusliikme, kellele ta soovib küsimuse esitada, ning tema valitsemisalast või avaliku elu valdkonnast probleemi, mida küsimus puudutab. (3) Riigikogu liige võib registreeruda ainult ühe küsimuse esitamiseks. [12.01.1999] § 163. Küsimuste esitamise järjekord (1) Riigikogu liikmetelt laekunud taotluste alusel koostab Riigikogu juhatus küsimuste esitamise järjekorra. (2) Küsimuste esitamise järjekorra koostamisel arvestab juhatus seda, et küsimusi saaksid esitada kõigi Riigikogus esindatud erakondade esindajad. (3) Küsimuste esitamise järjekorra teeb Riigikogu juhatus teatavaks hiljemalt üks tund enne infotunni algust. Istungi juhataja tutvustab järjekorda infotunni alguses. [12.01.1999] § 164. Küsimustele vastamise kord (1) Istungi juhataja annab sõna küsimuse esitamiseks vastavalt järjekorrale. (2) Istungi juhataja võib anda väljaspool järjekorda võimaluse esitada küsimusi ka kohapeal registreerunud Riigikogu liikmetele. (3) Küsimuse esitamiseks annab istungi juhataja aega ühe minuti. (4) Küsimus peab olema lühike ning võimaldama lühikest vastust. (5) Vastamiseks annab istungi juhataja aega kaks minutit. (6) Pärast vastamist võib istungi juhataja anda küsijale võimaluse esitada täpsustavaid küsimusi. (7) Täpsustavate küsimuste ning neile antavate vastuste suhtes kohaldatakse käesoleva paragrahvi 3.–5. lõikes sätestatut. (8) Kui istungi juhataja leiab, et valitsusliige on Riigikogu liikme küsimusele andnud piisava vastuse, lõpetab ta selle küsimuse käsitlemise. (9) Valitsusliige võib vastamisest põhjendatult keelduda, kui küsimus ei puuduta taotluses (§ 162 2. lõige) märgitud probleemi või on seotud riigisaladusega või kui sellele vastamine kahjustaks riigi julgeolekut. (10) Kui küsija või vastaja räägib üle lubatud aja, katkestab istungi juhataja sõnavõtu mikrofoni väljalülitamisega. [12.01.1999] 181. peatükk [12.01.1999] RIIGIKOGU LIIKME KIRJALIK KÜSIMUS § 165. Kirjalik küsimus ja selle esitamine (1) Riigikogu liige võib esitada kirjalikult küsimuse Vabariigi Valitsusele või selle liikmele, Eesti Panga Nõukogu esimehele, Eesti Panga presidendile, riigikontrolörile, õiguskantslerile ja kaitseväe juhatajale või ülemjuhatajale selle organi või ametiisiku võimkonda kuuluva üksikküsimuse kohta teabe saamiseks. (2) Küsimus peab olema lühike ning võimaldama lühikest vastust. Küsimusele võib Riigikogu liige lisada muid materjale, mis on küsimusega seotud. (3) Küsimus esitatakse kirjalikult Riigikogu juhatusele, kes edastab selle adressaadile viivitamata. (4) Kui Riigikogu liige ei ole küsimuse esitamisel järginud käesoleva paragrahvi 1. või 2. lõikes sätestatut, tagastab Riigikogu juhatus küsimuse selle esitajale. [12.01.1999] § 1651. Kirjalikule küsimusele vastamine (1) Küsimuse adressaat vastab küsimusele kirjalikult 10 tööpäeva jooksul selle edastamisest arvates. (2) Küsimuse adressaat saadab kirjaliku vastuse Riigikogu juhatusele kahes eksemplaris, millest üks jääb juhatusele, teise edastab juhatus küsijale viivitamata. (3) Riigikogu juhatus korraldab kirjalike küsimuste ja neile saabunud vastuste jagamise Riigikogu liikmetele. (4) Riigikogu juhatus peab arvestust vastuste tähtaegse laekumise üle. [12.01.1999] 19. peatükk LÕPPSÄTTED § 166. Seadusega sätestamata protseduuriküsimuste lahendamine (1) Protseduuriküsimused, mis on käesoleva või mõne muu seadusega sätestamata, otsustab Riigikogu juhatus. (2)–(3) [kehtetud – 12.01.1999] § 167 [käesolevast tekstist välja jäetud] § 168. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub väljakuulutamisele järgnevast Riigikogu täiskogu töönädalast.