Riigikogu — Riigikogu kodukorra seaduse muutmise seadus — RT I, 95, 610

Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 1. detsembri 2000. a otsusega nr 940 I. Riigikogu kodukorra seaduses (RT I 1994, 90, 1517; 1995, 11, 115; 20, 295; 74, 1285; 83, 1440 ja 1444; 1996, 29, 576; 30, 595; 1998, 107, 1765; 1999, 10, 148; 27, 382; 53, 574) tehakse järgmised muudatused: § 1. Paragrahvis 13: 1) punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 8) otsustab Riigikogu liikmete puhkuse küsimusi Eesti Vabariigi puhkuseseaduses (RT 1992, 37, 481; 1993, 10, 150; RT I 1994, 84, 1474; 1995, 16, 228; 1997, 74, 1229; 93, 1560; 1999, 82, 749) sätestatud korras;»; 2) paragrahvi täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses: « 81) otsustab Riigikogu liikmete saatmise teenistuslähetusse ja lähetuskulude hüvitamise, samuti kehtestab Riigikogu liikmetele sõidukite Eesti territooriumil kasutamise kulude ning väljaspool Tallinna ja Tallinnaga piirnevaid valdu elavatele Riigikogu liikmetele eluasemekulude ja päevaraha hüvitamise ulatuse ja korra;». § 2. Seadust täiendatakse §-ga 151 järgmises sõnastuses: « § 151. Riigikogu juhatuse otsuste jõustumine (1) Riigikogu juhatuse otsus jõustub allakirjutamisega, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. lõikes ettenähtud juhtudel. (2) Riigikogu juhatuse otsus Riigikogu asendusliikme Riigikogu liikmeks asumise, Riigikogu alatiste komisjonide koosseisu kinnitamise ja Riigikogu fraktsioonide koosseisu kinnitamise kohta jõustub Riigikogu juhatuse otsuse allakirjutamise päevale järgneval päeval.» § 3. Paragrahvi 17 lõige 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: « (5) Uurimiskomisjon teostab riiklikku järelevalvet. Uurimiskomisjonil on õigus kutsuda välja isikuid ja nõuda tutvumiseks dokumente. Väljakutsutud isik on kohustatud ilmuma, andma selgitusi ja vastama küsimustele.» § 4. Paragrahvi 22 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: « § 22. Komisjoni esimene istung ning komisjoni esimehe ja aseesimehe valimine (1) Komisjoni esimese istungi aja määrab Riigikogu juhatus. Esimese istungi ajaks võib Riigikogu juhatus määrata käesoleva seaduse § 35 1. lõikes sätestatud komisjonide tööajast erineva aja. Komisjoni esimesel istungil valivad komisjoni liikmed endi hulgast salajasel hääletamisel komisjoni esimehe ja aseesimehe. Kuni esimehe valimiseni juhatab komisjoni istungit komisjoni vanim liige.» § 5. Paragrahvi 24 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Umbusaldusavaldust arutatakse ülejärgmisel komisjoni istungipäeval, kui komisjoni esimees või aseesimees, kelle vastu umbusaldusavaldus algatati, ei nõua kiiremat otsustamist.» § 6. Paragrahvi 36 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Riigikogu töö ajagraafikut võib Riigikogu muuta kahekolmandikulise häälteenamusega vastuvõetud otsusega, välja arvatud käesoleva seaduse § 35 1. lõike punktis 1 ja §-s 61 sätestatud juhtudel.» § 7. Paragrahvi 47 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: « (2) Riigikogu otsuse eelnõu rahvahääletuse korraldamise kohta põhiseaduse muutmise küsimuses algatab põhiseaduskomisjon käesoleva seaduse § 1552 3. lõikes ettenähtud korras.» § 8. Paragrahvi 531 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: « (3) Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu algatamise korral märgivad eelnõu algatajad seletuskirjas, millisel viisil nad põhiseadust muuta soovivad.» § 9. Paragrahvi 55 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Vabariigi Valitsuse poolt algatatud eelnõu kohta teeb juhtivkomisjon Riigikogu täiskogu kuue töönädala jooksul, eelnõu menetlusse võtmisest arvates, Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta eelnõu täiskogu töönädala päevakorda. (2) Riigikogu liikme, fraktsiooni või komisjoni algatatud eelnõu saadab juhtivkomisjon hiljemalt järgmisel tööpäeval Vabariigi Valitsusele seisukoha andmiseks. Valitsus võib seisukoha andmisest loobuda. (3) Vabariigi Valitsuse seisukohta ei küsita avalduste, deklaratsioonide ja pöördumiste eelnõude kohta ning eelnõude kohta, mis puudutavad Riigikogu töö- ja kodukorda, Riigikogu delegatsioonide ja komisjonide moodustamist ning ametiisikute ametisse nimetamist ja ametist vabastamist. Nende eelnõude kohta teeb juhtivkomisjon Riigikogu täiskogu kuue töönädala jooksul eelnõu menetlusse võtmisest arvates, Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta eelnõu täiskogu töönädala päevakorda. (4) Vabariigi Valitsus teatab juhtivkomisjonile kirjalikult oma seisukoha kuue nädala jooksul eelnõu saamisest arvates, märkides ühtlasi, kas, kes ja millisel eelnõu arutamise etapil esitab Vabariigi Valitsuse seisukoha Riigikogus. (5) Käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatud juhul teeb juhtivkomisjon Riigikogu täiskogu kolme töönädala jooksul, arvates Vabariigi Valitsuse mis tahes seisukoha saamisest, Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta eelnõu täiskogu töönädala päevakorda. (6) Eelnõu algataja taotlusel või tema nõusolekul on juhtivkomisjonil õigus käesoleva paragrahvi 1. ja 5. lõikes nimetatud tähtaegu pikendada kuni Riigikogu täiskogu kuue töönädala võrra.» § 10. Paragrahv 561 tunnistatakse kehtetuks. § 11. Paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: « (31) Eelnõu päevakorda võtmise ettepanekus võib juhtivkomisjon taotleda selle eelnõu rohkem kui ühe lugemise või arutelu läbiviimist samal töönädalal.» § 12. Paragrahvi 61 punktid 8 ja 9 tunnistatakse kehtetuks. § 13. Paragrahv 65 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 65. Riigikogu liikmete kohaloleku kontroll Riigikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse Riigikogu istungi alguses ning enne sellise seaduse või otsuse eelnõu lõpphääletust, mille vastuvõtmiseks on nõutav vähemalt Riigikogu koosseisu häälteenamus. Riigikogu erakorralise istungjärgu või täiendava istungi ajal kontrollitakse kohalolekut ka enne muud hääletust, kui mõni Riigikogu liige kohaloleku kontrolli nõuab.» § 14. Paragrahvis 77: 1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 77. Vabariigi Valitsuse ja õiguskantsleri seisukoha esitamine»; 2) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Riigikogu liikme, fraktsiooni või komisjoni algatatud eelnõu arutamisel Riigikogus võib Vabariigi Valitsuse esindaja pidada kaasettekande valitsuse seisukohast eelnõu kohta. Oma soovist pidada kaasettekannet teatab Vabariigi Valitsus Riigikogu juhatusele kirjalikult hiljemalt Riigikogu selle istungi alguseks, mille päevakorda eelnõu arutamine on kavandatud.»; 3) paragrahvi täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: « (4) Õiguskantsler võib eelnõu arutelul oma seisukohtade esitamiseks pidada kaasettekande. Oma soovist pidada kaasettekannet teatab õiguskantsler Riigikogu juhatusele kirjalikult hiljemalt Riigikogu selle istungi alguseks, mille päevakorda eelnõu arutamine on kavandatud.» § 15. Paragrahvi 84 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: « (21) Vabariigi Valitsuse liikmel on õigus esineda läbirääkimistel kõnega.» § 16. Paragrahvi 85 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Kui arvamuse avaldamiseks enam soovi ei ole, loetakse läbirääkimised lõpetatuks hääletamiseta.» § 17. Paragrahvis 90: 1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Kui katkestamise ettepaneku teeb eelnõu algataja, juhtivkomisjon või Riigikogu juhatus, katkestatakse arutamine hääletamata.»; 2) lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Kui see ettepanek tehakse muudatusettepanekute läbivaatamise ajal, paneb istungi juhataja selle hääletusele pärast muudatusettepanekute läbivaatamist.» § 18. Paragrahv 95 tunnistatakse kehtetuks. § 19. Paragrahvi 971 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Istungi juhatajal on õigus vajaduse korral kuulutada oma algatusel välja kuni 30-minutiline vaheaeg.» § 20. 10. peatüki pealkirjas asendatakse sõna «umbusaldusküsimusega» sõnaga «usaldusküsimusega». § 21. Paragrahvi 102 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Valitsusliige, kelle vastu umbusaldusavaldus algatati, esineb umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu arutamisel kaasettekandega. Kui umbusaldusavaldus algatati Vabariigi Valitsuse vastu, esineb kaasettekandega peaminister. Riigikogu liige võib esitada ettekandjale ja kaasettekandjale kokku kuni kaks suulist küsimust. Kirjalikke küsimusi ei esitata.» § 22. Paragrahvi 112 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Seaduse edasine menetlemine toimub vastavalt käesoleva seaduse §-dele 142–149. Riigikogu koosseisu volituste lõppemise tõttu lõpuni menetlemata jäänud seadus langeb menetlusest välja.» § 23. Paragrahvi 114 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Ettekandega esinevad ka põhiseaduskomisjoni esindaja ning seaduse või otsuse varem Riigikogu menetluses olnud eelnõu läbivaatamiseks määratud juhtivkomisjoni esindaja.» § 24. Paragrahvi 115 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Kui õiguskantsler ei ole avaldanud soovi esineda Riigikogu ees ettekandega, algab tema ettepaneku arutamine põhiseaduskomisjoni esindaja ning seaduse või otsuse varem Riigikogu menetluses olnud eelnõu läbivaatamiseks määratud juhtivkomisjoni esindaja ettekannetega. Riigikogu liikmed võivad esitada ettekandjatele küsimusi käesoleva seaduse 9. peatüki vastavates sätetes kehtestatud korras.» § 25. Paragrahvi 118 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Uue eelnõu algatamisel lähtutakse Eesti Vabariigi põhiseaduses ja õiguskantsleri seaduses (RT I 1999, 29, 406; 2000, 92, 597) sätestatud tähtaegadest.» § 26. Paragrahv 120 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 120. Selgituse ja arvamuse andmine Riigikohtule (1) Põhiseaduslikkuse järelevalve korras vaidlustatud Riigikogu õigusakti kohta Riigikohtu poolt nõutud selgituse või arvamuse annab Riigikogu nimel selle õigusakti eelnõu menetlemisel juhtivkomisjoniks olnud komisjon. (2) Selgitus või arvamus vormistatakse kirjalikult ning sellele kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees.» § 27. Paragrahvid 121–124 tunnistatakse kehtetuks. § 28. Paragrahv 130 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 130. Ülevaated, informatsioon ja aruanded (1) Eesti Vabariigi põhiseaduses, seaduses ja Riigikogu otsuses ettenähtud ametiisiku ülevaade, informatsioon ja aruanne on kuni 30-minutiline ettekanne, mida võib pikendada ettekandja ja istungi juhataja kokkuleppel. (2) Riigikogu liige võib ettekandjale esitada kuni kaks suulist küsimust. Kirjalikke küsimusi ei esitata. (3) Läbirääkimisi ei avata ning otsust vastu ei võeta.» § 29. Paragrahv 132 tunnistatakse kehtetuks. § 30. Paragrahvi 135 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (4) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud arutelul on Riigikogu liikmel õigus ettekandjale ja kaasettekandjale esitada kokku kuni kaks suulist küsimust ja kirjalikke küsimusi. Pärast ettekandeid avatakse läbirääkimised. Riigikogu liikmel on õigus arvamust avaldada ühe sõnavõtu või kõnega. Kui arutelu katkestatakse, jätkub see komisjoni poolt ettepandud ajal, kuid mitte hiljem kui kolmandal töönädalal katkestamisest arvates. Arutelu lõpetamisel Riigikogu otsust vastu ei võta.» § 31. Paragrahvi 149 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks. § 32. Seadust täiendatakse 151. peatükiga järgmises sõnastuses: «151. peatükk EESTI VABARIIGI PÕHISEADUSE MUUTMISE SEADUSE EELNÕU MENETLEMISE KORD § 1551. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu lugemised (1) Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutab Riigikogu kolmel lugemisel. (2) Eelnõu esimese ja teise lugemise vahele peab jääma vähemalt kolm kuud ning teise ja kolmanda lugemise vahele vähemalt üks kuu. (3) Eelnõu lugemised toimuvad käesoleva seaduse 14. peatükis sätestatud korras, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi. § 1552. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmise viisi otsustamine (1) Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmise viisi otsustab Riigikogu eelnõu kolmandal lugemisel. (2) Ettepaneku põhiseaduse muutmise viisi osas teeb Riigikogule põhiseaduskomisjon. Ettepanek esitatakse põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandaks lugemiseks ning vormistatakse vastavalt käesoleva seaduse § 89 2. lõikele. (3) Kui põhiseaduskomisjon teeb Riigikogule ettepaneku muuta põhiseadust rahvahääletusega, algatab ta enne põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandat lugemist Riigikogu otsuse eelnõu rahvahääletuse korraldamiseks. (4) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes ettenähtud juhul toimub põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandal lugemisel ka rahvahääletuse korraldamise otsuse eelnõu arutelu sama päevakorrapunktina. (5) Kui põhiseaduskomisjon on teinud Riigikogule ettepaneku muuta põhiseadust rahvahääletusega, paneb istungi juhataja põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandal lugemisel pärast muudatusettepanekute läbivaatamist hääletusele rahvahääletuse korraldamise otsuse eelnõu vastuvõtmise. Otsuse-eelnõu vastuvõtmiseks on nõutav Riigikogu koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus. Kui otsuse-eelnõu ei saa nõutavat häälteenamust, loetakse ka põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu tagasilükatuks. (6) Kui põhiseaduskomisjon on teinud Riigikogule ettepaneku muuta põhiseadust Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt vastuvõetava seadusega, paneb istungi juhataja põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandal lugemisel pärast muudatusettepanekute läbivaatamist hääletusele. Seadus on saanud Riigikogu selle koosseisu toetuse, kui eelnõu saab Riigikogu koosseisu häälteenamuse. Kui eelnõu ei saa nõutavat häälteenamust, loetakse põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu tagasilükatuks. (7) Kui põhiseaduskomisjon on teinud Riigikogule ettepaneku muuta põhiseadust kiireloomulisena, paneb istungi juhataja põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandal lugemisel pärast muudatusettepanekute läbivaatamist hääletusele ettepaneku käsitleda eelnõu kiireloomulisena. Eelnõu kiireloomulisena käsitlemise otsuse vastuvõtmiseks on nõutav neljaviiendikuline häälteenamus. Kui nimetatud muutmisviis saab nõutava häälteenamuse, paneb istungi juhataja järgnevalt hääletamisele põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmise. Eelnõu vastuvõtmiseks on nõutav Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus. Kui nimetatud muutmisviis või põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu ei saa nõutavat häälteenamust, loetakse põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu tagasilükatuks. § 1553. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmine Riigikogu järgmise koosseisu poolt (1) Riigikogu eelmise koosseisu enamuse toetuse saanud põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu paneb esimeseks lugemiseks päevakorda Riigikogu juhatus. (2) Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel ettekannet ega kaasettekannet ei peeta. (3) Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel avatakse läbirääkimised. Eelnõu kohta võib sõna võtta vaid iga fraktsiooni selleks volitatud esindaja. (4) Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist ei või katkestada, samuti ei või eelnõule esitada muudatusettepanekuid. (5) Pärast läbirääkimiste lõpetamist pannakse eelnõu lõpphääletusele. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on nõutav Riigikogu koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus. Kui eelnõu ei saa nõutavat häälteenamust, loetakse põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu tagasilükatuks.» § 33. Paragrahvi 161 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Infotunnis osaleb vähemalt kolm Vabariigi Valitsuse liiget.» II. § 34. Rahvahääletuse seaduses (RT I 1994, 41, 659; 1998, 98/99, 1577) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks algatatakse vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele.»; 2) paragrahvi 9 tekst sõnastatakse järgmiselt: «Rahvahääletuse algatamiseks esitatakse Riigikogule: 1) põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu rahvahääletusele panemiseks rahvahääletuse korraldamise otsuse eelnõu; 2) muu seaduseelnõu rahvahääletusele panemiseks rahvahääletuse korraldamise otsuse eelnõu koos seaduseelnõuga; 3) muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemiseks rahvahääletuse korraldamise otsuse eelnõu, mis sisaldab ka rahvahääletusele pandavat küsimust.»; 3) paragrahv 11 tunnistatakse kehtetuks. III. § 35. Vabariigi Valitsus tagab Riigikogu kodukorra seaduse tervikteksti avaldamise Riigi Teatajas ühe kuu jooksul käesoleva seaduse avaldamisest arvates. Riigikogu esimees Toomas SAVI