Viru-Nigula Vallavolikogu — Viru-Nigula valla ehitusmääruse kinnitamine — KO, 84, 764

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387, 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588) § 22 lõike 1 punkti 29 ja lõike 2, ehitusseaduse (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153; 2004, 18, 131) § 19 lõike 4 ja planeerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579) § 5, Viru-Nigula Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Viru-Nigula valla ehitusmäärus vastavalt lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Viru-Nigula valla ehitusmäärus, kinnitatud Viru-Nigula Vallavolikogu poolt 20. märtsil 1997. a. 3. Määrus jõustub 1. märtsil 2004. a. Volikogu esimees Ain TIIVAS Lisa Kinnitatud Viru-Nigula Vallavolikogu 26. veebruari 2004. a määrusega nr 2 VIRU-NIGULA VALLA EHITUSMÄÄRUS I. ÜLDOSA 1.1. Viru-Nigula valla ehitusmääruse (edaspidi ehitusmäärus) eesmärk on sätestada ehitusseaduse, planeerimisseaduse ja nendega kaasnevate õigusaktide rakendamine Viru-Nigula valla (edaspidi vald) territooriumil. 1.2. Ehitusmäärusega sätestatakse planeerimise ja ehitamise üldised põhimõtted ja reeglid valla territooriumil ning määratakse kohaliku omavalitsuse ülesannete jaotus planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel. 1.3. Planeerimis- ja ehitustegevus vallas toimub ainult Viru-Nigula Vallavolikogu (edaspidi volikogu) kehtestatud planeeringute alusel vastavalt valla arengukavale. 1.4. Ehitamine käesoleva ehitusmääruse mõttes on: 1) uute ehitiste püstitamine; 2) olemasolevate ehitiste juurde-, peale- või allaehitamine; 3) ehitiste ümberehitamine (rekonstrueerimine); 4) ehitiste ennistamine (restaureerimine); 5) ehitiste kapitaalne parandamine (remontimine); 6) ehitise lammutamine; 7) ehitise kasutusotstarbe muutmisel seadmete kohale- või ümberpaigutamine ning muude sellekohaste ehitustööde tegemine; 8) tehnorajatiste rajamine; 9) liiklusrajatiste rajamine; 10) kultuuri-, spordi-, puhke- või heakorraotstarbeliste rajatiste (väljakud, platsid, vms) ehitamine. II. PLANEERIMISE JA EHITAMISE PÕHIMÕISTED 2.5. Planeering on planeerimise käigus valmiv dokument, mis koosneb tekstist ja kaartidest. Valla territooriumile koostatakse: 2.5.1. üldplaneering, mille eesmärk on valla arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks; 2.5.2. detailplaneering, mille eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel. 2.6. Ehitamine on lubatud ainult ehitusprojekti alusel hoonestajale väljastatud ehitusloa olemasolul, välja arvatud väikeehitise ehitamise korral käesolevas ehitusmääruse sätestatud juhtudel. 2.7. Ehitis on aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks: 2.7.1. hoone on katusega, siseruumi ja välispiiretega ehitis; 2.7.2. rajatis on ehitis, mis ei ole hoone; 2.7.3. väikeehitis – kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega hoone, samuti rajatis, mis on vajalik olemasolevate ehitiste teenindamiseks; 2.7.3.1. 20–60 m 2 ehitusaluse pindalaga väikeehitise ehitamiseks on vajalik kirjalik nõusolek; 2.7.4. ajutine ehitis – mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. Ajutise ehitise kasutamise aeg määratakse kindlaks kirjaliku nõusoleku või ehitusloa ja kasutusloaga. 2.8. Projekteerimistingimused – omavalitsuse väljastatavad arhitektuurilised, ehituslikud ja muud projekteerimise lähteandmed ning isikud (ettevõtted), kellega tuleb projekt kooskõlastada. 2.9. Ehitusprojekt – projekteerimise tulemusena valminud dokumentide kogum, mille alusel ehitatakse hoone või rajatis. Ehitusprojekt koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. 2.10. Ehitusluba – kohaliku omavalitsuse nõusolek ehitustegevuse alustamiseks kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus, või isikule, kes kasutab maad enne 1. novembrit 1991. a tekkinud maakasutusõiguse alusel. 2.11. Omavoliline ehitis – kohaliku omavalitsuse nõusolekuta püstitatud ehitis. 2.12. Ehitaja – ehitusettevõtja äriseadustiku tähenduses ja registreeritud erinõuetega tegevusalade registris või enda tarbeks ehitustöid tegev füüsiline isik. 2.13. Ehitusjärelevalve – ehitustegevuse nõuetele kehtestatud normide, detailplaneeringule ja projekteerimistingimustele vastavuse kontrollimine. 2.14. Kasutusluba – kohaliku omavalitsuse nõusolek ehitusloa kohaselt valminud ehitise või selle osa kasutusele võtmiseks vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. 2.15. Ehitise ekspertiis – ehitise vastavuse hindamine ehitisele ettenähtud nõuetele. 2.16. Miljööväärtus – väärtuslike põllumaade, maastike, looduskoosluste ja ümbruskonna määramine ning nende kaitse ja kasutustingimuste seadmine. 2.17. Krunt – ehitamiseks kavandatud maaüksus, millega ehitusõigusega määratletakse: 2.17.1. krundi kasutamise sihtotstarve; 2.17.2. hoonete suurim lubatud arv krundil; 2.17.3. hoonete suurim ehitusalune pindala; 2.17.4. hoonete suurim lubatud kõrgus. III. PLANEERIMISE JA EHITAMISE PÕHIMÕTTED 3.1. Uute hoonete ehitamine, olemasolevatele hoonetele juurdeehitise tegemine ning maa-alade jaotamine kruntideks ja olemasolevate kruntide piiride muutmine tiheasustusega aladel on lubatud ainult volikogu kehtestatud detailplaneeringu alusel. 3.2. Tiheasustusega maa-alad valla territooriumil määratakse üldplaneeringuga. Kuni üldplaneeringu kehtestamiseni on detailplaneeringu kohustusega aladeks vallas Mahu küla, Letipea küla ja planeerimisseaduses sätestatud detailplaneeringu kohustusega alad. 3.3. Hajaasustuses on ehitamine lubatud kohaliku omavalitsuse väljastatud projekteerimistingimuste kohaselt koostatud ehitusprojekti järgi. 3.4. Ehituse alustamine on lubatud ehitusprojekti alusel pärast ehitusloa saamist. 3.5. Ehitise kasutuselevõtmine on lubatud pärast kasutusloa saamist. 3.6. Taluhoonete projekteerimisel tuleb koos esimese taluhoone projektiga koostada krundiplaan, kus näidatakse talu kõigi olulisemate hoonete ja rajatiste paigutus. Krundiplaan, mis on vallavalitsuse korraldusega heaks kiidetud, kehtib järgmiste taluhoonete projekteerimistingimustena viie aasta jooksul alates korralduse väljastamisest. IV. ÜLESANNETE JAOTUS PLANEERIMIS- JA EHITUSVALDKONNA KORRALDAMISEL 4.1. Volikogu pädevus: 4.1.2. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 4.1.3. üldplaneeringu algatamine, lähteülesannete kinnitamine, vastuvõtmine, avaliku väljapaneku väljakuulutamine ja kehtestamine; 4.1.4. koostöös vallavalitsusega üldplaneeringu avaliku arutelu korraldamine ning avalikustamise tulemuste analüüsi teostamine; 4.1.5. naaberomavalitsuste üldplaneeringute kooskõlastamine; 4.1.6. detailplaneeringu algatamine, kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine; 4.1.7. valla ehitusalaste normatiivdokumentide kehtestamine, muutmine või kehtetuks tunnistamine; 4.1.8. planeerimis- ja ehitusalaste küsimuste läbivaatamiseks ja seisukohtade kujundamiseks komisjonide moodustamine ning nende töökorra kinnitamine. 4.2. Vallavalitsuse pädevus: 4.2.1. detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise õiguse andmine kinnisasja omanikule või teisele asjast huvitatud isikule seaduses ettenähtud korras; 4.2.2. detailplaneeringu lähtetingimuste ja -ülesannete väljatöötamine ja kinnitamine; 4.2.3. avalikkuse informeerimine planeeringutest; 4.2.4. ehitusjärelevalve korraldamine valla territooriumil ning kehtestatud planeeringute üle; 4.2.5. ehitise projekteerimistingimuste väljastamine ja kinnitamine; 4.2.6. kirjalike nõusolekute, ehituslubade ja kasutuslubade andmine või sellest keeldumise otsustamine ning ehitus- ja kasutusloa kehtetuks tunnistamine; 4.2.7. ehitusprojekteerimise ja ehitustööde riigihangete pakkumise korraldamine munitsipaalehitiste projekteerimiseks, ehitamiseks ja remondiks; 4.2.8. infrastruktuuride, sh teede ja tehnosüsteemide ehitamise ja korrashoiu tagamine; 4.2.9. planeerimis- ja ehitusalaste küsimuste läbivaatamine ning volikogule sellealaste määruste või otsuste eelnõude ettevalmistamine; 4.2.10. muud käesolevas ehitusmääruses reguleerimata küsimused, mis ei kuulu volikogu pädevusse. V. MAA-ALADE PLANEERING 5.1. Ehitustegevus detailplaneeringu kohustusega aladel võib toimuda ainult volikogu kehtestatud planeeringute alusel. Planeerimisalane tegevus on avalik. 5.2. Planeeringuga tagatakse keskkonna miljööväärtusele (keskkonnaseisundile) ja sotsiaal-majanduslikule olukorrale põhinev valla kestev areng ning laialdane üldiste ja erahuvide arvestamine. VI. ÜLDPLANEERING 6.1. Üldplaneering koostatakse ja kehtestatakse kogu valla territooriumi või vallaosa kohta. 6.2. Üldplaneeringuga kehtestatakse üldised maakasutus- ja ehitustingimused ning vajalikud piirangud. 6.3. Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu kohustusega aladel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljastamisele väljaspool detailplaneeringu kohustusega alasid. 6.4. Üldplaneeringus sätestatakse detailplaneeringu koostamise vajadus ja järjestus ning näidatakse majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks. 6.5. Üldplaneeringu lähteülesande avalikustamise käigus tehtud ettepanekute ning märkuste analüüsi teostab volikogu koostöös vallavalitsusega, kes teeb lähteülesandesse vajalikud parandused ja täiendused. Vallavalitsus esitab lähteülesande volikogule heakskiitmiseks. 6.6. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku kestus on neli nädalat ning selle toimumisest teatab vallavalitsus maakondlike teabevahendite kaudu hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Avalikule väljapanekule järgneb üldplaneeringu avalik arutelu. 6.7. Üldplaneeringu avalikustamise käigus tehtud ettepanekute ja märkuste analüüsi teostab volikogu koostöös vallavalitsusega, kes korraldab planeeringusse paranduste tegemise. Juhul kui: 6.7.1. paranduste tõttu muutuvad planeeringu põhilahendused, teeb ettepaneku selle veelkordseks avalikustamiseks; 6.7.2. paranduste tõttu planeeringute põhilahendus ei muutu, esitab selle volikogule kehtestamiseks. 6.8. Valla või vallaosa üldplaneeringu kehtestab volikogu oma määrusega. Kehtestatud üldplaneeringu vaatab volikogu üle ja esitab ülevaatamise tulemused maavanemale hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste volikogude korralisi valimisi. VII. DETAILPLANEERING 7.1. Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla territooriumi osa kohta välja arvatud kui ehitatakse: 7.1.1. üksikelamu kõrvalhooneid; 7.1.2. suvila ja aiamaja kõrvalhooneid; 7.1.3. kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehooneid. 7.2. Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitiste projekteerimisele, uute kinnistute moodustamisele ning olemasolevate kinnistute piiride muutmiseks, nende kasutussihtotstarbe muutmiseks hoonestusõiguse seadmiseks. 7.3. Detailplaneering täpsustab üldplaneeringuga fikseeritud maakasutuse sihtotstarbe. 7.4. Detailplaneering peab haarama taotleja krundi ehitisi ning nende kaitsetsoone ja kujasid, samuti kõigi naaberalade ehitiste ja muude objektide kaitsetsoone ja kujasid, samuti kõigi planeeringu naaberalade ehitiste ja muude objektide kaitsetsoone taotleja krundil asuvatest ehitistest ja rajatistest. Planeeritava ala suuruse määrab vallavalitsus planeerimistingimustega. 7.5. Detailplaneeringut võivad algatada kõik planeeritaval alal paiknevate kinnisasjade omanikud ja valdajad, esitades vallavolikogule sellekohase taotluse. Nõustumisel sõlmib vallavalitsus lepingu detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise õiguse üleandmiseks kinnisasja omanikuga või kinnisasja omaniku volitatud isikuga nende poolt ja nende vahendite arvel. 7.6. Detailplaneeringu koostamise aluseks on detailplaneeringu lähteülesanne. Vallavalitsus võib nõuda detailplaneeringutele illustreerivate jooniste lisamist, et muuta planeering avalikustamisel ja otsustamisel osalejatele arusaadavamaks. Keskkonnamõjude täiendava hindamise vajaduse määrab vallavalitsus. 7.7. Detailplaneeringu lähteülesanne väljastatakse hiljemalt nelja nädala pärast arvates taotluse esitamisest. 7.8. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestus on kaks nädalat ja selle toimumisest teavitab vallavalitsus ajalehe Virumaa Teataja kaudu hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Avalikule väljapanekule järgneb avalik arutelu vallavalitsuse ruumides ning vallavalitsuse ettepanekul ka planeeringuala piirkonnas. 7.9. Detailplaneeringu kehtestab volikogu. VIII. EHITUSLIK PROJEKTEERIMINE 8.1. Projekteerimise aluseks on kehtestatud detailplaneeringud ja nende nõudeid täpsustavad projekteerimistingimused. 8.2. Projekteerimise korraldamise õigus on kinnisasja omanikul või isikul, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus. 8.3. Projekteerimistingimuste saamiseks esitab taotleja vallavalitsusele: 8.3.1. taotluse projekteerimistingimuste saamiseks; 8.3.2. maa omandi- või hoonestusõiguse dokumendid; 8.3.3. krundi plaani mõõtkavas 1:500 või vastavalt projekteerimistingimustele; 8.3.4. kinnistul paiknevate insenervõrkude andmed. 8.4. Projekteerimistingimustega määratakse kindlaks arhitektuursed, ehituslikud ja muud projekteerimise lähteandmed ning vajalike kooskõlastuste loetelu. Arhitektuursete ja ehituslike lisatingimustega esitatakse nõuded, mille täitmisega tagatakse valla hoonestuse üldilme (miljööväärtuse säilimine). 8.5. Projekteerimistingimused väljastatakse 15 päeva jooksul arvates taotluse esitamisest ja need kehtivad kaks aastat. 8.6. Projekteerimistingimused avalikustatakse vallavalitsuses viie päeva jooksul arvates projekteerimistingimuste väljastamise päevast. 8.7. Ajutise ehitise püstitamiseks on vajalik maaomaniku ja vallavalitsuse kirjalik nõusolek, milles fikseeritakse: 8.7.1. ehitise paigaldamise koht ja tingimused; 8.7.2. tähtajad ning likvideerimise asjaolud. 8.8. Ehitusprojekt peab olema koostatud selliselt, et see vastaks ehitusseaduse § 3-s sätestatud nõuetele, väljastatud projekteerimistingimustele ning selle järgi oleks võimalik: 8.8.1. ehitada; 8.8.2. kontrollida ehitamise vastavust ehitusprojektile; 8.8.3. ehitist kasutada ja hooldada; 8.8.4. kontrollida ehitise vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele. 8.9. Ehitusekspertiis on ehitise vastavuse hindamine ehitisele ettenähtud nõuetele. Ehitusekspertiis on kohustuslik suurte rahvahulkade kogunemisega seotud ehitiste ehitusprojektidele ning ehitistele, millel on avalikkusele suunatud funktsioon. 8.10. Ehitusprojektile ei tohi ekspertiisi teha sama ehitusprojekti koostanud või seda kontrollinud isik. IX. EHITAMINE 9.1. Ehitamine ehitusmääruse tähenduses on määratletud punktis 1.4. 9.2. Ehitamine on lubatud vallavalitsuse loal, milleks on: 9.2.1. kirjalik nõusolek; 9.2.2. ehitusluba. 9.3. Ehitusloa andmed kantakse riiklikku ehitisregistrisse ning avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel. 9.4. Ehitusloa väljastab vallavalitsus või keeldub ehitusloa väljastamisest ehitusseaduse §-des 23 ja 24 sätestatud alustest 20 päeva jooksul. Ehitusloa taotlemiseks peab taotleja esitama: 9.4.1. nõuetekohase taotluse (ehitusseaduse § 26 alusel); 9.4.2. ehitusprojekti; 9.4.3. tasutud riigilõivu maksekorralduse (võib ka olla koopia). 9.5. Ehitusluba on tähtajatu. Kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates, kaotab ehitusluba kehtivuse. 9.6. Vallavalitsus võib ehitusloa tunnistada kehtetuks ehitusseaduse §-s 28 sätestatud juhtudel. 9.7. Ehitusloa, kasutusloa ja lammutusloa väljastab vallavalitsuse korralduse alusel vallavalitsuse ametiisik vastavalt ametijuhendile. 9.8. Ehitise omanik või hoonestaja on kohustatud ehitusloa alusel: 9.8.1. korraldama ehitamise isiku poolt, kellel on vastav pädevus ja õigus, välja arvatud juhul, kui ehitatakse enda tarbeks üksikelamut, suvilat, aiamaja, taluhoonet ja väikeehitist; 9.8.2. tagama ehitusprojekti kohase ehitamise; 9.8.3. korraldama ehitusel omanikujärelevalvet; 9.8.4. tagama ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale ehitamisel ja selle kasutamisel; 9.8.5. paigaldama ehitusperioodiks infotahvli ehitise, omaniku ja ehitaja kohta; 9.8.6. tagama ehitusjärelevalve teostajale juurdepääsu ehitisele ja ehituse tehnilistele dokumentidele; 9.8.7. ehituse lõppemisel taotlema ehitisele kasutusloa; 9.8.8. tagama ehitise kasutusloa kohase kasutamise; 9.8.9. esitama vallavalitsusele andmed ehitise kohta riiklikusse ehitisregistrisse kandmiseks; 9.8.10. säilitama ehitusdokumentatsiooni ja andma sellest ühe eksemplari vallavalitsuse arhiivi. 9.9. Ehitamise käigus tehtavad tööd dokumenteerib ehitamist teostav isik, välja arvatud väikeehitise dokumenteerimine ja ehitustööde teostamine enda otstarbeks füüsilise isiku poolt. X. EHITUSKEELUD 10.1. Vallavalitsuse loata on keelatud: 10.1.1. muuta kinnistute piire; 10.1.2. lammutada olemasolevaid ehitisi; 10.1.3. püstitada uusehitisi, täiendada olemasolevaid juurdeehituse teel, teha ümberehitustöid; 10.1.4. muuta hoonete kasutusotstarvet ja fassaadilahendust; 10.1.5. muuta ajalooliselt väärtuslikuks tunnistatud ruumide interjööre; 10.1.6. muuta ehitiste tehnoseadmete ja -süsteemide paigutust ning võimsust, v.a ühepereelamud ja suvilad; 10.1.7. paigaldada ajutisi ehitisi ja väikehooneid; 10.2. loa saamiseks punktis 10.1 loetletud tegevuseks tuleb pöörduda vastavasisulise kirjaliku taotlusega vallavalitsuse poole. XI. OMAVOLILISTE EHITISTE LIKVIDEERIMINE 11.1. Omavoliline ehitamine on ehitamine, mis toimub ilma ehitusloata. 11.2. Kui vallavalitsus on tuvastanud, et ehitatakse ilma ehitusloata, tehakse ehitise omanikule ettekirjutus, määrates sealjuures täitmise tähtaja: 11.2.1. ehitise seadustamiseks, kui ehitis on võimalik viia vastavusse seadustega; 11.2.2. ehitise likvideerimiseks, kui ehitamist ei ole võimalik viia vastavusse seadustega. 11.3. Õigusliku aluseta ehitatud ehitise lammutama ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. Kui omavolilist ehitist ei ole tähtpäevaks likvideeritud, võib vallavalitsus korraldada selle likvideerimise omaniku kulul. XII. VALMINUD EHITISELE KASUTUSLOA VÄLJASTAMINE 12.1. Valminud ehitise või selle osa ülevaatamiseks ning kasutusloa saamiseks esitab ehitise omanik vallavalitsusele: 12.1.1. kirjaliku taotluse vastavalt ehitusseaduse §-s 36 sätestatule; 12.1.2. ehitise ülevaatuse akti; 12.1.3. ehitise dokumentatsiooni vastavalt kehtivatele ehitamise dokumenteerimise nõuetele. 12.2. Ehitise ülevaatuse korraldab vallavalitsuse moodustatud komisjon, kellel on õigus kaasata ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone, kes esitavad oma arvamuse kirjalikult. Ehitise ülevaatuse kohta koostab komisjon akti ning esitab selle vallavalitsusele. 12.3. Ehitise kasutusluba on vallavalitsuse korralduse alusel väljastatav kirjalik nõusolek, mis antakse: 12.3.1. projektikohaselt valminud ehitisele; 12.3.2. ehitise või selle osa kasutusotstarbe muutmiseks, kui nimetatud otstarbe muutmine ei toonud kaasa ehitustöid. 12.4. Ehitise ülevaatus tehakse, kui: 12.4.1. ehitis või selle osa on ehitusprojekti kohaselt lõpetatud ning vastab ehitusloa saamiseks sätestatud nõuetele; 12.4.2. avaliku funktsiooniga ehitise on eelnevalt üle vaadanud riiklike järelevalveorganite ametnikud, kes teostavad järelevalvet tervisekaitse, tuleohutuse, keskkonnakaitse, töökaitse, muinsuskaitse nõuete täitmise üle ja kes oma õienditega on tunnistanud ehitise kehtivatele nõuetele vastavaks. 12.5. Vallavalitsus väljastab pärast ehitise ülevaatust ja nõuetele vastavaks tunnistamist vormikohase kasutusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates vastavalt ehitusseaduse §-de 33 ja 34 sätetele. 12.6. Kasutusloa väljastab vallavalitsuse korralduse alusel vallavalitsuse ametiisik vastavalt ametijuhendile, tema korraldab ka vastava kande tegemise ehitise kohta peetavasse riiklikusse ehitisregistrisse. 12.7. Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei toonud kaasa ehitustöid, tuleb omanikul taotleda uus kasutusluba, esitades seejuures vallavalitsusele: 12.7.1. kirjaliku taotluse ehitise ülevaatuse teostamiseks; 12.7.2. ehitise eskiisid või selle osade kasutusotstarbe määratlusega ning vajadusel tehnoloogilise skeemi. 12.8. Ehitist või selle osa võib kasutama hakata pärast kasutusloa saamist kasutusloas näidatud otstarbel. 12.9. Väikeehitisel ei ole vaja kasutusluba, välja arvatud juhul, kui seda kasutatakse elamiseks või avaliku funktsiooni täitmiseks. 12.10. Kasutusloa võib vallavalitsus oma korraldusega tunnistada kehtetuks juhul, kui: 12.10.1. ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele, varale ja keskkonnale; 12.10.2. ehitise omanik on esitanud taotluses valeandmeid; 12.10.3. ehitise omanik ei täida riikliku järelevalve ametiisiku ettekirjutisi; 12.10.4. ehitist ei kasutata kasutusloas näidatud otstarbel; 12.10.5. omavolilise ehitustegevuse tagajärjel on muudetud ehitise põhinäitajaid. XIII. NÕUDED OLEMASOLEVATELE EHITISTELE 13.1. Enne ehitusseaduse jõustumist ehitatud ehitis ei pea vastama ehitusseaduse §-s 3 sätestatud nõuetele, välja arvatud ehitise ohutusele sätestatud nõuded. 13.2. Enne planeerimisseaduse ja ehitusseaduse jõustumist asjaõigusseaduse rakendamise seaduse tähenduses õiguslikul alusel ehitatud ehitisele võib ehitise omanik taotleda kasutusluba, sealhulgas ehitise kasutamise otstarbe muutmist, esitades vallavalitsusele: 13.2.1. kirjaliku kasutusloa taotluse; 13.2.2. ehitise mõõdistusprojekti; 13.2.3. tasutud riigilõivu maksekorralduse. 13.3. Kasutusloa taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid: 13.3.1. ehitise omaniku nimi, kontaktandmed, äriregistrikood või isikukood; 13.3.2. ehitise asukoha aadress, olemasolu korral ehitise riikliku ehitisregistri kood, ehitise nimetus ja ehitusloa number; 13.3.3. ehitusprojekti või ehitise mõõdistamisprojekti koostanud isiku nimi, kontaktandmed, registrikood või isikukood; 13.3.4. ehitise kasutamise otstarve; 13.3.5. ehitise olulisemad tehnilised andmed; 13.3.6. andmed riigilõivu tasumise kohta. 13.4. Ehitusloa taotlemisel annab vallavalitsus hinnangu ja otsustab ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise ehitusprojekti alusel vastavalt ehitusseaduse §-de 23 ja 24 sätetele. 13.5. Kasutusloa taotlemisel esitab taotleja: 13.5.1. kirjaliku taotluse vastavalt ehitusmäärusele; 13.5.2. ehitise mõõdistusprojekti vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud nõuetele; 13.5.3. tasutud riigilõivu maksekorralduse. XIV. EHITISE LAMMUTAMINE 14.1. Lammutustegevust reguleeritakse ehitusseaduse alusel. 14.2. Lammutusluba väljastatakse vallavalitsuse korraldusega ehitise omanikule tema taotluse alusel. Kui ehitis on mitme isiku kaasomandis, peavad taotluse esitama ehitise omanikud ühiselt. 14.3. Lammutusluba väljastatakse: 14.3.1. püsiehituse osaliseks või täielikuks lammutamiseks; 14.3.2. ehituskrundi vabastamiseks; 14.3.3. ehitise rekonstrueerimiseks; 14.3.4. amortiseerunud ja avariiohtlike ehitiste likvideerimiseks. 14.4. Vallavalitsus võib anda kirjaliku nõusoleku lihtsa ja väikeehitise lammutamiseks ilma ehitusprojekti ja ehitusloata. 14.5. Lammutusloa väljastamisest võib vallavalitsus keelduda, kui: 14.5.1. ehitis asub muinsuskaitsealal; 14.5.2. lammutamisega tekitatakse teistele inimestele kahju, mille hüvitamises ei jõuta kokkuleppele. 14.6. Lammutustööde teostaja on kohustatud kinni pidama lammutusloal näidatud tähtaegadest ja tingimustest. 14.7. Pärast lammutustööde ülevaatust ning nõuetele vastavaks tunnistamist kantakse vajalikud andmed riiklikusse ehitisregistrisse. XV. KRUNDI JA EHITISTE KORRASHOID 15.1. Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehituse ajal, ehitise kasutamisel ja lammutamisel. 15.2. Territooriumi korrashoiu ehituskrundil ja sellega piirnevatel aladel (sõidu- ja kõnniteed) korraldab krundi omanik või valdaja valla heakorra ja kaevetööde eeskirjaga sätestatud ulatuses ja korras. 15.3. Ehitisel peab olema korrastatud välimus. Hoonete välisseinakate, aknad, uksed, karniisid, vihmaveetorud, katused ja muud fassaadielemendid peavad olema terved ja täitma ettenähtud funktsiooni. XVI. LÕPPSÄTTED 16.1. Käesoleva ehitusmääruse, planeerimisseaduse ja ehitusseaduse täpsustatud sätted kehtivad nii ehitisele kui kinnisasja olulisele osale kui ka ehitisele kui vallasasjale ning selle omanikule kui valdajale. 16.2. Kõigis ehitusmäärusega reguleerimata küsimustes juhindutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 16.3. Käesoleva ehitusmääruse rikkumisel rakendatakse Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud karistusmäärasid.