Põltsamaa Linnavolikogu — Põltsamaa linna arengukava 2004-2008 vastuvõtmine — KO, 84, 755

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588) § 22 lõike 1 punkti 7 ja § 37 ning Põltsamaa linna põhimääruse (KO 2000, 62, 924; 2002, 42, 936; 2003, 36, 993) § 29 lõike 1 punkti 7 ja § 80, Põltsamaa Linnavolikogu määrab: 1. Vastu võtta Põltsamaa linna arengukava 2004–2008 vastavalt käesoleva määruse lisale. 2. Määrus jõustub 1. märtsil 2004. a. Volikogu esimees Raul KIRSEL Põltsamaa Linnavolikog 25. veebruari 2004. a määruse nr 49 lisa PÕLTSAMAA LINNA ARENGUKAVA 2004–2008 Sissejuhatus Vaateid Põltsamaa arengule Käesolev Põltsamaa linna arengukava aastateks 2004–2008 valmis 2003. aasta detsembris. Arengukavas sisalduvad: – olemasoleva olukorra fikseerimine valdkonniti; – hetkeseis, probleemid ja vajadused ning sellest tulenevad järeldused; – hetkeolukorda kirjeldavad andmed ja analüüsid; – Põltsamaa eristamine teistest omavalitsustest; – visiooni sõnastus aastaks 2015; – strateegiliste arengueesmärkide valik; – eelduste leidmine investeeringute vastuvõtmiseks; – investeeringute ajakava; – soovitused vajalikeks juhtimisotsusteks arengukava elluviimisel. Käesolev arengukava on Põltsamaa linnale teine alates omavalitsuse moodustamisest 1991. aastal. Kuigi koostamisel on aluseks võetud Põltsamaa linna eelmine arengukava aastateks 2000–2003, ei ole siiski tegemist selle parandamise ja täiendamisega, vaid sisuliselt uue dokumendiga. Kuigi formaaljuriidiliselt on Põltsamaa linna arengut võimalik kavandada vaid tänase omavalitsuse piires, püütakse maksimaalselt arvestada asjaoluga, et tegemist on piirkondliku keskusega. Jälgitud on nii Eesti kui maailma arengutrende. Arengukava koostamise kohustuse omavalitsuse jaoks sätestab kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, mille kohaselt peab arengukava olema kinnitatud võetud kohustuste kehtivuse perioodiks ning olema aluseks linnaeelarve koostamisele ja investeeringute kavandamisele. Lisaks peab arengukava alusel ja sellega kooskõlas toimuma omavalitsuse arenguks vajalike rahaliste või muude vahendite taotlemine, kohustuste võtmine, vara haldamine ja muud tegevused, mis tulenevad omavalitsuse ülesandest korraldada eri tegevuste kaudu oma territooriumil elavate inimeste elu neile avaliku teenuse pakkumise kaudu pikemal perioodil kui eelarveaasta. Arengukava pakub juhiseid Põltsamaa linna arengueelduste realiseerimiseks arvestades olemasolevat olukorda ja kujunenud trende. Välja tuuakse strateegilised arenguülesanded, mille saavutamisele tuleks linna juhtimises lähematel aastatel keskenduda, lähtuvalt vajadusest saavutada ladus elukorraldus ja elukvaliteedi paranemine kõigile Põltsamaa linna (ja laiemalt Põltsamaa piirkonna) elanikele avalikus sektoris tehtavate juhtimisotsuste kaudu. Koostamisel on järgitud Eestis regionaalarengut reguleerivaid arengudokumente ja strateegiaid. On arvestatud asjaolu, et arengukavas kavandatud tegevuste elluviimise ajal saab Eestist Euroopa Liidu liikmesriik, mis loob võimalusi uute senisest palju suuremate arenguressursside kasutamiseks ja tõstatab senisest veelgi teravamalt oskusteabe, kvalifitseeritud spetsialistide ja etteplaneeritud eesmärgipärase tegevuse vajaduse. Arengukava eduka realiseerimise eelduseks on pädev ja eesmärgipärane juhtimine ning kokkulepe, mis hõlmab lisaks juhtimisstruktuuridele laiemaid huvigruppe, ideaalis võimalikult suurt hulka piirkonna elanikke. Seda on võimalik saavutada piisava selgitustöö ja avalikkusega suhtlemise teel. Tähelepanu pöörata kohaliku võimu teostamise poliitilisest tsüklilisusest tulenevatele ohtudele. Igasuguse eduka arengu üheks peamiseks eelduseks on maksimaalne hulk vahendeid, mis on väljendatavad peamiselt rahas ja inimressursis. Kuna vahendite hulk on alati piiratud, siis on arenguvõimaluste maksimeerimiseks kaks võimalust: kas leida juurde täiendavaid vahendeid või kasutada olemasolevaid ära senisest suurema efektiivsusega. Mõlema võimalusega Põltsamaa arengu edasisel kavandamisel on arvestatud. Käesolevaga on tegemist arengukava üldosaga, millele lisandub eriosa, kus planeeritakse juba konkreetseid projektipõhiseid tegevusi, mis tulenevad strateegiliste arenguülesannete lahendamise vajadusest. 1. Olemasolev olukord Valdkondade hetkeseis, probleemid ja vajadused 1.1. Põltsamaa linna kujunemine, asend, looduslikud tingimused, ajalooliselt olulised faktid Põltsamaa linna võiks oma üldisema asustuse kujunemise kontekstis lugeda pigem ebatüüpiliseks Eesti väikelinnaks. Võrreldes sama suure rahvaarvuga linnadega nagu Saue, Kärdla, Jõgeva, Türi, Tapa, Kunda, Põlva, Sindi jt on erinevused nii asustuse arenguloos kui ka territoriaalses funktsioonis: – sarnaste väikelinnade tekkelood Eestis on sageli seotud XIX sajandi lõpu tööstusliku ja raudteeinfrastruktuuri arenguga; – oluline kasv on toimunud XX sajandi 60–70. aastatel – linnad on olnud paljuski seotud monofunktsionaalse majandustegevusega. Põltsamaa on juba hilisel keskajal saavutanud keskuse staatuse. Läbi sajandite on Põltsamaa olnud piirkondlik majanduslik ja kultuurikeskus, kuid n.ö territoriaalses konkurentsis Viljandi, Paide ja hilisemalt Jõgevaga pole suutnud oma teeninduspiirkonda oluliselt suurendada ega oma kohta asustushierarhias tõsta. Samas on Põltsamaa linn suutnud säilitada mitmekesist majandus- ja tegevusstruktuuri, millel ei ole ainult kohalik iseloom. Põltsamaa linn asub Mandri-Eesti keskpunkti lähedal Kesk-Eesti moreentasandikul. Kõrgem punkt on linna lähedal paiknev Kuningamägi (67 m). Geoloogiliselt on tähtis lubjakivi aluspõhi. Põltsamaa ümbruse põllumaad on viljakad, kuid nitraaditundlikud, mis tähendab keskkonnakaitselisi piiranguid põllumajandusega tegelemiseks. Esimene kirik ehitati Põltsamaale 1234. a, 1272. a rajati orduloss. 1570–1578. a oli Põltsamaa Liivimaa Kuningriigi pealinn. Linna õitseaeg algas 18. saj, kui Põltsamaal ja tema ümbruses hakkasid tööle portselanimanufaktuur, peegli- ja klaasivabrik ning vasevalamistöökoda, asutati esimene apteek, haigla ning põetajate kool. 1920. a sai Põltsamaa alevi ja 1926. a linna õigused. II Maailmasõjas hävis umbes 70% linna hoonestusest. 1950–1963 oli Põltsamaa piirkond iseseisev rajoon keskusega Põltsamaa linnas. Praegu asuvad siin Põltsamaa linna ja samanimelise valla keskus. Põltsamaa linn asub Tallinn–Tartu ja Võhma–Mustvee maantee ristumiskohal, 30 km Jõgevalt, 60 km Viljandist, 59 km Tartust ja 126 km Tallinnast. Linna kirdeosa läbib Tallinn–Tartu maantee (perspektiivne Tallinn–Tartu–Luhamaa I klassi tee). Lähimad raudteejaamad on Võhmas ja Jõgeval (30 km). Lähim sadam ja lennujaam (olulised rahvusvahelise koostöö korraldamiseks) asuvad Tallinnas. Paiknemine Tallinn–Tartu ja Võhma–Mustvee maantee ristmikul loob head eeldused transpordiks ja kogu Eestit hõlmavate sündmuste või tegevuste korraldamiseks. Keskne asend Eesti suhtes ning hea liiklusgeograafiline paiknemine lubavad Põltsamaal teha koostööd kõigi Eesti suuremate linnade ning eri piirkondadega. Põltsamaa linn on Jõgeva maakonna läänepoolseks keskuseks, mõjutades tugevalt nii Põltsamaa valla kui ka teiste ümbritsevate valdade (Pajusi, Puurmani, vähemal määral Kolga-Jaani ja Kõo valla) arengut. Põltsamaa linna mõju piirkonna keskusena ületab tunduvalt Põltsamaa valla piire. Koostöö Põltsamaa linna ning Põltsamaa ja Pajusi valla vahel on praegugi väga tihe mitmetes eluvaldkondades: haridus, kultuur, sotsiaalhooldus, tervishoid, politseiteenistus, päästeteenistus, kaubandus, teenindus jne. 1.2. Rahvastik, tööhõive Statistikaameti andmetel seisuga 01.01.2003 oli Põltsamaa rahvaarv 4801 inimest, linnavalitsuse andmetel aga 5109 ehk vahe ligi 6%. 2000. a rahvaloenduse andmetel elas Põltsamaa linnas alaliselt 4849 ning faktiliselt 4802 inimest. Statistiliseks vaatluseks on aluseks võetud statistikaameti näitajad. Vanusrühmade kaupa oli lapsi (0–14-a) 873 (18,2%), tööealisi (15–65) 2979 (62,0%) ning eakaid (65+) 949 (19,8%). Põltsamaa linn on suhteliselt suure (~20%) vanurrahvastiku osakaaluga omavalitsus. 2000. a rahvaloenduse andmetel võib öelda, et Põltsamaa on olnud intensiivse sisse- ja väljarändega linn. ~6% linna elanikest on põlised, alates 90-ndatest on see näitaja oluliselt vähenenud ning 1960.–70. aastatel siia tööle asunud põlvkond jõuab järk-järgult tööeast vanemasse või vanuriikka. Viimasel kümnendil on Põltsamaa olnud pigem vähese või mõõduka väljarändega linn ning on tõenäoline, et antud trend jätkub, mistõttu vanurrahvastiku osakaal lähiperioodil kindlasti kasvab. Demograafiline tööjõusurveindeks ehk tööturult lahkujate põlvkonna suhe tööturule tulevasse põlvkonda on suhteliselt tasakaalu lähedane (1,13), mis arvestades noorte inimeste suhteliselt kõrgemat rändeaktiivsust, tähendab, et reaalsel tööikka jõudmisel võib see rühm olla väiksem tööeast vanema ning vanuriikka jõudnutest. Võrreldes kahe noorte rühma (15–19 ning 20–24) suhet, millest esimene vanuserühm, kust eelkõige kodukohast lahkutakse (õppima), siis Põltsamaa linn kaotab üpris mõõdukalt oma noorte põlvkonda. Sündide arv on võrreldes 80. aastate lõpuga langenud praktiliselt poole võrra, samas oli see periood (80. aastate lõpp) viimase kolmekümne aasta kõrgeima sündimusega. Põltsamaa piirkondliku keskusena peab arvestama oma sotsiaalse infrastruktuuri kujundamisel ka piirkonna valdade rahvastikusündmusi, sest 2002. aastal oli näiteks kooliasutustes õppijatest 36,5% pärit väljastpoolt linna. 1998. aastal koostatud Jõgeva maakonna rahvastikuprognoosi järgi aastaks 2010 tundub Põltsamaa piirkond käituvat vastavalt mõõdukale stsenaariumile: rahvastiku jätkuv vananemine, tööealiste ja vanema vanuserühma osakaalu jätkuv kasv; sündimuse ja laste arvu stabiliseerumine tänasel tasemel; koolieelse ja kooliealise vanuserühma ligi 25–30% (juba aastast 2006) vähenemine võrreldes tänasega. Nii loomulik kui mehaaniline iive on negatiivsed, mis viib kokku piirkonna rahvaarvu ligi 6% vähenemisele. Eesmärgid ja asjaolud, millega arvestada: • vanemaealiste elanikkonnaga seotud sotsiaalse infrastruktuuri (sotsiaalhooldus, tervishoid jne) kohandamine vajaduse kasvule • tööeast noorema elanikkonnaga seotud infrastruktuuri (lasteaiad, koolid, huvikoolid) optimeerimine • aktiivne töökohtade loomise poliitika nooremate tööealiste sisserände suurendamiseks • elanike arvu suurendamiseks tasub kaaluda teisigi meetmeid. Võimalik on näiteks kehtestada erinevad hinnad Põltsamaa elanikele ja mittepõltsamaalastele osutatavatele teenustele. Üheks lahenduseks on Põltsamaa ühinemine ümberkaudse(te) omavalitsuse (omavalitsustega). Samas peab ühinemisele eelnema selge analüüs, millisel moel loob ühinemine uut kvaliteeti ja toob juurde vahendeid. Joonis 1

Joonis 2

Joonis 3

1.3. Majandus, ettevõtlus Töökohtade loomist ja ettevõtluse arendamist tuleb pidada kõige tähtsamaks ülesandeks, millega tagatakse elanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus ning omavalitsuse jätkusuutlik areng. Samas on omavalitsuse võimalused ettevõtluse arengu soodustamisel ja töökohtade loomisel piiratud. Töökohtade arv avalikus sektoris peab pigem vähenema kui suurenema. Edukaks arenguks on vaja senisest laiemat sektoritevahelist partnerlust, kus osa täna avaliku sektori täita olevatest ülesannetest antakse üle era- ja kolmandale sektorile või sõlmitakse koostöölepingud. Nii on avaliku sektori ülesannete hulgast viimastel aastatel erasektori kätte nihkunud elamu- ja soojamajandus ning infrastruktuuride haldus. Avaliku sektori koormust on kindlasti võimalik vähendada näiteks sotsiaaltöö valdkonnas, huvihariduse korraldamisel jt. Vastavalt Keskäriregistri väljavõttele 2003. a juuli seisuga oli Põltsamaa linna aadressil registreeritud 125 äriühingut ning 18 füüsilisest isikust ettevõtjat. Viimase aasta jooksul oli registreeritud 16 uut äriühingut. Põltsamaal on väikelinna kohta mitmekesine majandusstruktuur: on esindatud 29 tegevusharu, kusjuures ükski pole domineeriv. Ülekaalukalt on kõige rohkem kaubandusega tegelevaid äriühinguid, et aga tegemist on peamiselt mikroettevõtetega, siis siin toimuvad muutused üldiselt linna ettevõtluskeskkonda otseselt ei mõjuta. Ettevõtetest paistab silma AS Põltsamaa Felix, mis on ühtlasi kogu maakonna suurim ettevõte. Olulised tööandjad on TÜ Põltsamaa Majandusühistu, TÜ E-Piim Põltsamaa Meierei ja Kitzinger-Progress AS. Joonis 4

Tabel 1. Suuremad ettevõtted töötajate arvu järgi (2002. aasta keskmine) Ettevõte Töötajate arv AS Põltsamaa Felix 114 TÜ Põltsamaa Majandusühistu 82 TÜ E-Piim 65 AS Kitzinger-Progress 52 AS Karwent 42 OÜ Põltsamaa Autoveod 35 AS Merit Tarkvara 30 AS Puit-Profiil 26 OÜ Põltsamaa Tervis 24 AS Aristin Grupp 21 AS Lepe Ehitus 20 Tabel 2. Ettevõtjate TOP 2002. a käibe järgi Ettevõte Käive (mil. kr) AS Põltsamaa Felix 115 TÜ E-Piim Põltsmaa Meierei 60 TÜ Põltsamaa Majandusühistu 49 OÜ Mancord 19 AS Kitzinger-Progress 17 AS Puit-Profiil 16 AS Merit Tarkvara 15 OÜ ToiduTop 14 AS Puhu Grupp 11 OÜ Põltsamaa Autoveod 10 OÜ M.M.M.E. 10 Tabel 3. Ettevõtjate TOP 2002. a üksikisiku tulumaksu järgi Jrk nr Ettevõte 1. AS Põltsamaa Felix 2. TÜ E-Piim 3. AS Kitzinger-Progress 4. TÜ Põltsamaa Majandusühistu 5. OÜ Mancord 6. AS Merit Tarkvara 7. AS Karwent 8. AS Kraver 9. OÜ Põltsamaa Autoveod 10. OÜ Vali Press 11. AS Puit-Profiil Joonis 5

Äriühingud pakuvad Põltsamaa linnas ~1000 töökohta, millele lisandub ligi 400 töökohta avalikus sektoris (~28%). Rahvaloenduse andmetel oli töötava rahvastiku arv Põltsamaal 1870 ehk 63% tööealistest. Ligi 500 inimest töötab väljaspool linna, peamiselt naaberomavalitsustes, nendest 75% Põltsamaa ja Pajusi vallas. Arvestatav on töötamine Tallinnas ja Tartus. Vastupidi käivad ümbritsevate valdade inimesed tööle Põltsamaale. Tööpaikade koondumise ja tööhõivega seonduv pendelränne pigem suureneb kui väheneb. Üldistatult võib öelda, et Põltsamaa elanike haridustase on veidi madalam kui Eesti keskmine (keskhariduse osakaal Eestis 22%, Põltsamaal 20%, kõrgharidus Eestis 12,3%, Põltsamaal 9,3%), samas kõrgem kui maakonna keskmine. Tuntavalt kõrgem on aga Põltsamaal eri tasemega kutseõppe omandanud inimeste osakaal (Eestis 25,3%, Põltsamaal 28,2%). Eesmärgid, ideed ja asjaolud, millega arvestada: • Ettevõtluskeskkonna planeerimine peab toimuma koos naaberomavalitsustega (Põltsamaa ja Pajusi vald), kus asuvad Põltsamaa linna elanikele töökohti pakkuvad ettevõtted ja kust inimesed käivad nii tööl kui avalikke teenuseid tarbimas Põltsamaal • Tõsta tuleb linna kui elukoha atraktiivsust nn valgekraelise tööjõu kohalemeelitamiseks. Kaaluda tuleb elanike arvu suurendamise võimaluste põhjalikumat analüüsimist ja vastava programmi väljatöötamist. Arvestades Põltsamaa seisundit selge piirkondliku tõmbekeskusena, asukohta Kesk-Eestis ning Eesti majanduslik-sotsiaalse olukorra paranemist, oleks Põltsamaal sellise programmi kavandamiseks paari aasta jooksul head võimalused. Üks eesmärke võiks olla järgmine: kui Põltsamaa jätkab omavalitsusena senistes piirides, siis elaks 2010. aastal siin 7000 inimest • Ettevõtluse arendamise seisukohalt on väga oluline ruumiplaneering. Juba arengukava eelmises redaktsioonis on märgitud, et linna keskosa detailplaneeringu puudumise tõttu ei ole investeerijatel otsuste tegemiseks vajalikku kindlustunnet. Kesklinna detailplaneering tuleb kehtestada hiljemalt 1. jaanuariks 2005. a. Vajalik on otsustada, millised teised detailplaneeringud on linna arenguks olulised ja tarvis on olulistega kiiresti alustada • Põltsamaa linna ühinemine teiste omavalitsustega vajab tõsist ja objektiivset analüüsi. Majanduslikus plaanis vajab tõendamist, et ühinemise järel muutub olukord paremaks • Teenindussfääri arendamisel tasuks keskenduda eesmärgile muuta «Puhu Rist» peamiseks Tartu–Tallinn trassil liikujate peatuskohaks. Selle eesmärgi saavutamiseks on otstarbekas korraldada ideekonkurss, mis uuriks trassil liiklejate vajadusi ja aitaks kaasa omanäolise teenustekompleksi väljatöötamisele ettevõtjate poolt. Üks võimalik idee on korraliku ja eripärase tualettruumi rajamine ambitsiooniga pakkuda Tallinn–Tartu liiklejatele parimat tualetiteenust • Töötust ei saa lugeda Põltsamaa linnas suureks probleemiks. Ettevõtjate hinnangul on ettevõtluse arendamise peamiseks takistuseks kvalifitseeritud tööjõu puudus. Selle probleemi leevendamiseks on vajalik koostöö ettevõtjate ja riikliku tööhõiveameti vahel rakendades viimase poolt pakutavaid programme • Üldplaneeringuga on fikseeritud, millised alad eraldatakse linnas tööstuse arendamiseks. Neid tuleb ettevõtjatele senisest aktiivsemalt tutvustada • Linn peab muutma oma suhtumist kinnisvarahaldusse. Loodud Põltsamaa Varahalduse OÜ peab võtma üle kinnisvaraobjektide haldamise. Üldjuhul ei saa linna olemist kinnisvara omanikuks pidada otstarbekaks. Kogu kinnisvara, mille omamine linnale pole hädavajalik, tuleb võõrandada • Linnal tuleb eraomanikke kohustada oma omandit arendama. Seda on õigem teha selgete reeglite kehtestamisega ja läbi tunnustamise, mitte keeldude ja karistuste kaudu • Eraldi tähelepanu väärib kortermajade omanike (ühistute) aktiviseerimine. Selles suunas tegutsemine toob kaasa elanike aktiivsuse suurenemise, parandab turvalisust ja elukvaliteeti • Põltsamaa linn vajab selget ja omanikukeskset eluasemepoliitikat • Ettevõtjad on selgel seisukohal, et eri hankekonkurssidel tuleks eelistada kohalikku ettevõtjat. Selline põhimõte on üldjoontes õige, kuid kohalikku ettevõtjat ei tohi eelistada võrdse konkurentsi reegleid rikkudes ega kvaliteedi arvelt. Küll aga on omavalitsusel võimalik tagada, et avaliku sektori poolt doteeritud hoonete ja teenuste kaudu ei pakutaks kõlvatut konkurentsi • Lähiaastatel on Põltsamaal oluliseks majanduskatalüsaatoriks avaliku sektori tellimused. Ehitatakse raamatukogu, spordihoonet, vee- ja kanalisatsioonitrasse jne. Tähtis on, et linnavõim ja ettevõtjad nende tegevustega ei vastanduks, vaid teeksid koostööd • Linna bussijaama kaasajastamisel tuleb otsida võimalusi erakapitali kaasamiseks, uurida ja kasutada teiste Eesti väikelinnade kogemusi 1.4. Infrastruktuurid 1.4.1. Veevarustus ja kanalisatsioon Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arendatus omavalitsuse territooriumil peab tagama kõigi kinnistute nõuetekohase veega varustamise ja heitvee ärajuhtimise. ÜVK arendamise eest vastutab selle omanik (Põltsamaa Linnavalitsus), nõuetekohase toimimise eest vee-ettevõtja (vastavalt kehtivale halduslepingule OÜ Melior). ÜVK väljaehitamine ja hooldamine peab toimuma selliselt, et oleks tagatud võrdsed tingimused kõikidele sellega liitujatele ning klientidele. Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni arendamine toimub Põltsamaa linna ÜVK arengukava järgi. ÜVK omaniku ja valdaja peaülesanded veemajanduse valdkonnas: • Tagada katkestusteta veevarustus 24 tundi ööpäevas • Liita ÜVK-ga 85% linna elanikkonnast • Pumbata võrku Eesti standardile vastavat ja 2005 aastast EL normidele vastavat joogivett • Juhtida loodusesse ainult kehtestatud normidele vastavat heitvett • Prioriteediks abinõude programm, mis on kooskõlas keskkonnakaitse nõuetega ja tagab suurima energiasäästu Tabel 4. Perspektiivne veevajadus Nimetus 2000 2002 2008 Elanike arv 5180 5260 5500 Veega varustatud elanikkond (%) 2950 58% 3270 62% 4950 85% Veekulu tarbija kohta (1 in. kohta ööpevas) 80 69 120 Elanikkonna tarbimine (m3/d) 236 226 595 Asutuste tarbimine (m3/d) 90 70 120 Kogu veetarve (m3/d) 326 296 715 Veekadu (arvestamata vesi) % m3/d 37% 120 32% 95 17,5% 125 Kokku veevajadus (m3/d) 446 391 840 Nõutav veetoodang (m³/d)** 565 509 1100 * suuremad asutused (AS Põltsamaa Felix, TÜ E-Piim, Kitzinger-Progress AS) saavad vee oma puurkaevudest ** ebaühtlustegur 1,3 Tabel 5. Perspektiivne veeheide Nimetus 2000 2002 2008 Ühiskanalisats. liitunud elanike arv 2800 3400 5300 Elanikud m³/d 310 300 680 Asutused m³/d 310 330 360 Kokku m³/d 620 630 1040 Kokku m³/a 226 300 230 000 379 600 Finantsanalüüsis kasutatud põhieeldused: – Majapidamise veekulu tõuseb 80-lt liitrilt 120 liitrini inimese kohta ööpäevas – Püsiv elanikkond planeeritud perioodil – Elanikkonna veeühenduste arv tõuseb 62%-lt 85%-ni – Keskmise majapidamise tariifi tase tõuseb maksimaalselt kuni 4,5%-ni majapidamise sissetulekust – Suhteliselt suurem tariifide tõus toimub 2004. ja 2006. aastal Põltsamaa linn oli 2000–2003 (2004) kaasatud Eesti väikelinnade veemajanduse infrastruktuuri parendamise programmi. Programmi otstarbekuse uuringu teostas Taani konsultatsioonifirma Ramboll 1998. a. Investeeringu suurus kokku on 31,2 milj kr, sh: Eesti riik/KIK 17,3 Põltsamaa linn 5,2 Soome riik 1,7 Taani riik 0,5 NIB laen 6,5 milj kr investeeritakse 2004. a. 2004–2012. a on Ramboll teostatavusuuringu ja ÜVK arengukava kohaselt vajalike investeeringute maksumus 62 milj kr, see võimaldaks järgmisi tegevusi: – reoveepuhasti rekonstrueerimine; – olemasolevate vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine; – uute vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitamine; – veekadude seiresüsteem; – reovee seire. Probleemid ja asjaolud, millega arvestada: • Mitmetes ühepereelamute piirkondades ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrgud välja ehitamata • Olemasolevad vee- ja kanalisatsioonitrassid suures osas amortiseerunud • Ei ole piisavalt sademevee kanalisatsioonitrasse • Reoveepuhastusseadmed ei vasta nõuetele • Tuleb tagada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendatus kogu linna territooriumil ning kõigi kinnistute nõuetekohane veega varustamine ja heitvee ärajuhtimine 1.4.2. Uusehitused Ehituslubasid on Põltsamaal väljastatud kolmel aastal 125, neist eraisikutele 31 ehk ~25%. Asutustele välja antud ehituslubadest oli 55% tegemist avaliku sektori poolt teostatava (tellitava) ehitustööga. Rajatiste osakaal ehitustegevuses oli 55% asutuste puhul ning 6,5% eraisikute puhul. Uusehitiste osakaal võrreldes rekonstrueerimisega oli asutuste puhul 59,6% (peamiselt rajatised) ning eraisikute puhul 9,7% (samuti uued rajatised). 1.4.3. Soojamajandus Kaugkütte korraldamine Põltsamaa linnas toimub AS Fortum Termest poolt kolme katlamaja baasil. Kaugküttega kesklinnas on jõutud tootmisvõimsuse piirini, kui valmib uus võimla vajatakse täiendavaid tootmisvõimsusi. Peamiseks pudelikaelaks on trassid, mis ei võimalda rohkem sooja transportida. Samas nõuab trasside kaasajastamine suuri investeeringuid, mille tegemise otstarbekus avaliku sektori vahendite arvelt on ebaselge ja isegi kaheldav. Soojaettevõtte visioon kaugkütte hetkeseisust ja tulevikust: Tehnilised küsimused: – Osadel kaugküttevõrgus olevatel objektidel puuduvad automaatregulaatoriga soojussõlmed. Sellised sõlmed puuduvad ka kolmel linna halduses oleval hoonel: – lasteaed Mari; – lasteaed-algkool Tõruke; – spordikool. – Praktiliselt kõikidel hoonetel, mis on kaugküttevõrgus (k.a linna halduses olevad hooned), on hoonetesisene küttesüsteem tasakaalustamata. Võimalikud lahendused: – Planeerida vahendid linna eelarvesse või leida muid finantseerimise allikaid eespool nimetatud probleemide lahendamiseks. – Informeerida kortermajade haldajaid finantseerimise võimalustest nimetatud probleemide lahendamisel. Organisatsioonilised küsimused: – aluseks võttes kehtivat seadlusandlust, korraldada linna territooriumil kaugkütte pikaajaline ja tõrgeteta toimimine; – stabiilse arengu ja stabiilse hinna tagamiseks kehtestada praegustes linna kaugküttevõrgu piirkondades «kaugküttepiirkonnad»; – töötada välja soojahinna kehtestamise kord ning kaugküttega liitumise ja kaugküttest lahkumise kord; – aidata nõu ja jõuga kortermaja elanikke hoonete haldamise korraldamisel. 1.4.4. Energeetika Elektrijaotusvõrgud ja alajaamad Elektrienergia tootmist Põltsamaa linnas ei toimu ning kõik jaotusliinid ja alajaamad kuuluvad AS Eesti Energiale, kes on kohustatud tarbijaid varustama kvaliteetse elektrienergiaga. Tegelikkuses sõltub monopoolse ettevõtte poolt kvaliteetse teenuse osutamine tema rahalistest võimalustest ning seega on tarbijad suuresti sõltuvad Eesti Energia investeerimiskavadest. Põltsamaa linn saab elektritoite Koigi–Mustvee 110 kV läbivast ülekandeliinist Põltsamaa 110/35/15/10 kV alajaama kaudu. Alajaam renoveeriti 2002/2003. aastal. Elektrijaotusvõrkude pinged on 10 ja 0,4 kV. Linnas on 40 10/0,4 kV alajaama, millest 11 on kioskalajaamad (tellisehitised) ja 20 kompaktalajaamad (neist 3 uut HEKA tüüpi). Enamus neist on ühendatud kolme ringliini, mis tagab kahepoolse toite, mõned on tupikalajaamad. Trafode summaarne nimivõimsus (ca 16 000 kVA) rahuldaks reserviga kogu linna vajaduse tarbimise põhjal, kuid eri piirkondade (linnaosade) energia tarbimine on kasvanud. Ühe alajaama tarbijate pinge on madalam nimipingest (osaliselt ka mitte-tippajal) ning ei ole võimalik välja anda lisalimiite. Jaotusvõrkude seisukorda võib lugeda rahuldavaks, kuid elukvaliteedi nõuete muutus tingib kaabelliinide ristlõigete suurendamist ja uute alajaamade ehitust. 2000–2003. a asendati ca 8,2 km paljasjuhet õhukaabliga. Madalpinge õhuliinide uuenduse tingib vajadus suurendada puiesteedel kulgevate õhuliinide töökindlust. Perspektiivis tuleb õhuliinid, eriti kesklinnas, asendada EX kaabliga. Ühe alajaama piirkonna tarbijate varustamiseks normaalse pingega on vaja optimeerida liinide ristlõiget. Kvaliteetse elektrienergiaga varustamiseks on vaja ehitada uus alajaam Viljandi mnt piirkonda ning uuendada õhuliine ja rajada kaabelliine. Elektrienergia tarbimine Põltsamaa linna tarbijate elektrienergia vajadus on 11 tuhat MWh aastas. Tarbimine on märgatavalt (10–50%) suurem talvekuudel. Elektrienergia tarbijad on jaotatud kolme gruppi: 1) elanikkond (olmetarbijad) eramajades ja kortermajades; 2) sotsiaal- ja haldusasutused; 3) tööstus- ja äriettevõtted. Tabel 6. Elektrienergia tarbimine 2003. a Tarbijagrupp Tarbijate arv MWh aastas % Selgitus 1. Elanikkond 2000 3800 33 Ühe olmeabonendi keskmine tarbimine on 145 kWh/kuus. Suvise poolaasta tarbimine moodustab 70% talvise poolaasta tarbimisest. 2. Sotsiaal + haldus 17 1300 11 Tänavavalgustuseks kulub ca 43% energiast, 54% seitsme suurema allasutuse tarbeks. Ülejäänud 10 asutust tarbivad 3%. 3. Tööstus + äri 105 6500 56 12 suuremat ettevõtet tarbivad ca 66% el. energiat selles grupis. Ülejäänud 34% selle grupi energiast tarbivad 93 väikeettevõtet. Kokku 11 600 100 Tabelis toodud andmete täpsus on + /–5%, mis on seotud andmebaasi lünklikkuse ja tarbijate arvu pideva muutumisega. Elanikkonna elektrienergia tarbimise suurenemine on 1995. a alates regulaarne, kuid erinev alajaamade lõikes, moodustades ca 10% aastas. Tööstus- ja äritarbijate energiavajaduse kasv on raskesti prognoositav (ekspertide hinnangul 5–7% aastas). Määravaks on suurte tarbijate käekäik. 12 suuremat ettevõtet tarbivad 66% elektrienergiast. Tänavavalgustuse tarbitav elektrienergia hulk ei tohiks suureneda eeldusel, et võetakse kasutusele suurema valgusviljakusega energiasäästlikud lambid. Maagaas Põltsamaal ei ole esialgu elektrienergia kasutusele ühtsest energiasüsteemist alternatiivi, sest puudub gaasivarustus ning võimalused soojuse ja elektri koostootmiseks. Perspektiivis on mõeldav ja vajalik gaasitrassi ehitamine Jõgevalt Põltsamaale. Projekti maksumus on väga suur, selle tasuvuseks vajalik tarbimine peaks ületama 5 milj m3 aastas. Põltsamaal oleks gaasivarustusest kindlasti huvitatud siinsed kaks suurt toiduainete tööstusettevõtet (TÜ E-Piim ja AS Põltsamaa Felix). Tsentraalgaas looks võimalusi uute tööstusettevõtete rajamiseks ja pakuks alternatiive nii kaug- kui lokaalküttes. Hüdroenergia Hüdroenergia kasutuselevõtuks astub samme AS Eesti Energia, plaanides rekonstrueerida ja kasutusele võtta Põltsamaa hüdroelektrijaama. Roheline Energia on Eesti Energia poolt turustatava taastuvenergia kaubamärk, mille kasutajateks võivad saada keskkonnateadlikud ettevõtted, avalik-õiguslikud institutsioonid ja eraisikud, kes omandavad vastava sertifikaadi. Probleemid ja asjaolud, millega arvestada: • Alajaamade võimsus mõnes piirkonnas puudulik • Pinge 0,4 kV jaotusvõrgus ei vasta kohati tehnilistele standarditele • Kohati mittepiisav ja vananenud tänavavalgustus • Uute alajaamade ja nende 10 kV liinide ehitus (limiidinõuded) • Madalpinge (0,4 kV) liinide ristlõigete suurendamine (paralleelkaablid) • Madalpinge õhuliinide asendus AMKA kaabliga kesklinnas ja puiesteedel • Tänavavalgustuse rekonstrueerimine • Energiakulude vähendamine • Jälgida energiakasutust omavalitsusele kuuluvates hoonetes Omavalitsus saab energia efektiivse kasutamise osas ettevõtetele ja eratarbijatele eeskuju anda, võttes esimesena kasutusele energiasäästmist soosivaid meetmeid, kokkuhoidu propageerivaid ja selle kasulikkust kinnitavaid projekte ja andes sellekohast nõu ning informatsiooni. Tabel 7. Tänavate, haljastuse ja tänavavalgustuse hoolduskulud 2001–2003 (tuhat kr/aastas) Kululiik 2001 2002 2003 Tänavate korrashoid: hooldus Investeeringud 1614 236 1364 982 1473 967 Haljastus 678 632 632 Kalmistu 193 175 175 Tänavavalgustus: hooldus investeering 679 504 690 1550 627 87 1.4.5. Elamumajandus Korteriomanikud elamutes, kus puudub ühistu või ühise tegutsemise leping, on kogunenud MTÜ-sse Oma Tare. MTÜ investeeringuvõime on madal. Elamud amortiseeruvad. Et säilitada elamufond vähemalt praegusel tasemel, on vajalik senisest enam teadvustamist ja ühistegevust. Omavalitsus saab olla Kredex-i taotluste läbiviimisel postkontori rollis. Linnas on üle 50 sundüürniku. Neile ehitatakse linna elamispinda (8 korteriga) endisesse EPT majja maksumusega 1,8 milj kr. Üle 40A peakaitsmega hoonetes on tagatud elektripaigaldiste käidukorraldus. Linnavara ja rendipinnad Kinnisvara, mis ei ole linnale vajalik omavalitsuslike ülesannete täitmiseks, tuleks võõrandada. Võõrandatavad objektid oleksid Uue-Põltsamaa mõisahoone, Pärna tn 1 asuv nn teenindusmaja ning Pajusi mnt 18 spordihoone. 1.4.6. Teed ja tänavad Teede ja tänavate kogupikkus Põltsamaa linnas on ca 40 km. Nendest kruuskattega on 7,2 km. Lähiaastatel on kavas kõik teed ja tänavad muuta tolmuvabaks. Linnas on 6,6 km kõnniteid. Kõnniteede korrastamise ja juurdeehitamine peaks linnas olema üks prioriteetidest. Sama oluline on pargiteede korrashoid. Samas on kõnniteede ehitamine väga investeeringumahukas. Ida-Lääne suunas liikuv transiitliiklus läbib Põltsamaa linna. Maanteeamet ei ole Põltsamaa linna teedesse ja tänavatesse, mida transiitliiklus vaieldamatult kulutab, seni investeerinud. Just transiidi suunamiseks kesklinnast eemale on väga vajalik lähiaastatel teostada Tallinna maantee–Viljandi maantee läbimurre Õnne tänava rekonstrueerimise ja pikendamise kaudu. Projekti eeldatav maksumus on vähemalt 3 miljonit krooni. Rekonstrueerimiseks tuleks raha hiljemalt 2006. aastal taotleda riiklikest vahenditest ja välisabiprogrammidest. Kuna ühe strateegilise arengueesmärgina otsitakse lahendusi Põltsamaa lossi rekonstrueerimiseks ja atraktiivsemaks muutmiseks, oleks äärmiselt oluline suunata transiitliiklus lossist kaugemale. Remonti vajab Suur sild kesklinnas (eelhinnanguline maksumus 3,5 milj kr) ja enamus jalakäijate sildadest. Nn Parvei sild taastada sõidusillana. Jalakäijatele planeerida sild Pleeksaarelt vasakkaldale, mis oleks ka linnaekskursioonide korraldamise seisukohalt otstarbekas. Vahendite hankimiseks sildade remondi eesmärgil osaleb Põltsamaa linn koos 9 Eesti omavalitsusega ERKAS poolt juhitavas projektis «Sillad, truubid». Liikluskorraldus ja tänavavalgustus Põltsamaa linnas on 370 liiklusmärki. Märkide ja teemärgistuste uuendamiseks ning korrashoiuks kulub aastas 55 000 kr. Põltsamaa linnas on kokku 800 tänavavalgustusposti. Esmajärjekorras on vajalik uue valgustuse väljaehitamine Jõgeva maanteel. Tänavavalgustuse hooldust ja remonti teostab AS Elektriteenused, kellega on sõlmitud leping 2004. a lõpuni. 2004. a eelarves on tänavavalgustuseks ette nähtud 870 000 krooni, millest hooldus moodustab 173 000, elektrienergia 500 000 ja investeeringud 200 000 krooni. Tänavavalgustuse hinda mõjutab oluliselt elektrienergia hinnatõus. Tänavavalgustuse rekonstrueerimiseks ja säästlikumaks muutmiseks saadi 2002–2003. a üks miljon krooni Taani abiprogrammist. Vajalik on jätkata lampide vahetamist säästlikemate vastu, mis võimaldaks elektrienergiale kuluva raha hoida lähiaastatel samal tasemel. Tänavavalgustuse investeeringuvajadus aastatel 2004–2006 on ca 2 miljonit krooni. Seda raha on otstarbekas taotleda energiasäästuprogrammidest. 1.4.7. Ühistransport Tänu asukohale oluliste teede ristmikul nii põhja-lõuna kui ida-lääne suunal, on Põltsamaal hea bussiühendus Eesti teiste linnade, peamiselt Tallinna ja Tartuga. Tabel 8. Põltsamaa bussijaamast väljuvate või seda läbivate bussiliinide arv ööpäevas Marsruut Bussijaamast Puhu-Ristist Kaugliinid Kohalikud liinid Jõgeva teele 5 11 Tallinna teele 16 18 8 Tartu teele 18 10 11 Viljandi teele 10 16 1.4.8. Telefoniside Telefoni- ja andmeside olukord linnas on hea. Seisuga 01.01.2002 olid telefoni saamiseks rahuldatud kõik avaldused. Kasutusel on nii analoog- kui digitaaljaam. Alates 1999. a on võimalikud ISDN telefoniühendused, 2002. a ADSL interneti püsiühendused ja 2003. a Elioni raadioleviga interneti püsiühendused (klientidele, kellel puudub kaabel). 1999. a investeeris Eesti Telefon Tamme, Pika ja Tehnika tänava sidekaablitesse ning digitaaljaama 3 miljonit kr ja 2001. a 1 miljon kr. Mobiilsidega on linn kaetud, võimalik on valida eri operaatorite vahel. Kaaluda tuleb võimalust kogu Põltsamaa linna või linna osade piirkondade muutmist traadita internetiside levipiirkonnaks. 1.5. Keskkond Keskkonnaga seonduvat käsitletakse arengukavas omaette peatükina, kuigi teema võiks alateemana mahtuda ka infrastruktuure või majandust puudutavate peatükkide alla. Kuna tegemist on tähtsa, investeeringumahuka ja piirkonnale olulise valdkonnaga, käsitletakse teemat eraldi. Ühtlasi on keskkonnatemaatika omaette käsitlemine kantud soovist rõhutada selle valdkonna tähtsustamist Põltsamaal. Keskkonnahoiu ning säästva arengu üldeesmärgiks Põltsamaa linnas on: – tervislik linnakeskkond; – vähim inimtegevusest tulenev kahjustav mõju loodusele; – loodusressursside kokkuhoidlik kasutamine; – linna loodusliku eripära säilitamine ja rikastamine; – elanike keskkonnateadvuse ja ilumeele arendamine. Põltsamaa linn on tuntud rohelise ja heakorrastatud linnana. 1997. a taasmoodustati linna heakorrakomisjon ning alustati heakorrakonkursside korraldamist. Linnavalitsuses töötab haljastusspetsialist, kes vastutab linna heakorra, parkide hoolduse, puude ning lillede istutamise jm eest. Elanike ja asutuste huvitatus kodulinna heakorrastamisel võiks olla aktiivsem. Keskkonnaohtlikeks objektideks on eelkõige lekkivad kanalisatsiooni kogumiskaevud ja -trassid. Potentsiaalseteks reostajateks võivad olla bensiinijaamade ja katlamajade kütusemahutid ning linnaelanikud ise. Põltsamaa linna territooriumil paikneb kolm põhjavee fooniseire jaama. 1.5.1. Jäätmemajandus Jäätmemajanduse korraldamise eesmärk on säilitada tasakaalu looduses ja elukõlblikku keskkonda ning luua tingimusi, mis on suunatud jäätmete tekke ja nende ohtlikkuse vähendamisele. Jäätmemajanduse põhimõtted: – säästev areng; – jäätmete taaskasutuse laiendamine, ressursside säästlik kasutamine; – keskkonnanõuetele vastav jäätmetöötlus ja ohutustamine; – jäätmeomaniku vastutus oma jäätmete eest; – «saastaja maksab» põhimõte. Põltsamaa linna jäätmehoolduseeskiri (kinnitatud volikogu 17. jaanuari 2000. a määrusega nr 13) reguleerib linna haldusterritooriumil jäätmete kogumist, sorteerimist, vedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist, jäätmetest tekkinud reostuse likvideerimist ning linnaelanike teavitamist jäätmete käitlemisest. Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku keskkonna tagamine Põltsamaa linnas, jäätmekoguste vähendamine nende tekkekohas ning jäätmete taaskasutuse soodustamine. Olmejäätmed kogutakse enamasti 0,75 m3 mahuga konteineritesse, mida tühjendatakse vastavalt vajadusele ja kujunenud praktikale. Olmejäätmeid tekib ca 250 kg inimese kohta aastas. Korduvkasutatavate jäätmete osas on linna paigutatud 12 klaasikonteinerit, linnas on avatud ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt, alates 2002. a augustist kaks jäätmete liigiti kogumise punkti. Põltsamaa linna olmejäätmed ladustati varem Umbusi prügilasse. Alates 2002. a on prügila suletud ning nõuetele vastavalt kaetud. Põltsamaa linna jäätmed veetakse Torma, Väätsa või Aardlapalu prügilasse, veokaugus sinna on 60–70 km. 0,75 m3 konteineri äravedu maksab jäätmeomanikule kuni 100 kr. Põltsamaa linnas tegutsevate, luba ja litsentsi omavate jäätmekäitlusfirmade nimekiri: 1. OÜ Põltsamaa Greid – olmejäätmete käitlus – jäätmekonteinerite üürimine ja müük – tavajäätmete transport 2. OÜ Melior – fekaalsete jäätmete vedu ja käitlemine – olme- ja fekaalvee ärajuhtimine 3. AS Masp – ohtlike jäätmete käitlemine 4. AS Ragn-Sells Eesti – klaasikonteinerite tühjendamine ja hooldus – tavajäätmete transport – jäätmejaamade teenindamine Põltsamaa linna jäätmekäitluskohtade nimekiri: 1. Reoveepuhastusjaama kompostimisplats – reovee kogumis- ja settekaevude setted 2. Ohtlike jäätmete konteiner J. Kuperjanovi tn 3. Klaasikonteinerid 12 tk 4. Jäätmete liigiti kogumise punktid J. Kuperjanovi tn ja Viljandi mnt ning Põltsamaa Ühisgümnaasiumi (2), lasteaed-algkool Tõruke (1) ja lasteaed Mari (1) territooriumil. Jäätmete kogumine tulevikus põhineb jäätmete kogumisel liikide kaupa eri konteineritesse. Konteinerite valiku ja paigutuse juures tuleb arvestada järgmist: – tekkivate jäätmete kogust ja koostist; – äraveo sagedust; – konteineri kaugust jäätmeallikast (tekitajast) ja ligipääsetavust veokitele; – jäätmete äraveo hinna vastuvõetavust tarbijatele; – ekspluatatsiooni- ja investeerimiskulusid antud perioodil; – elanikkonna harjumusi ja traditsioone; – konteinerite disaini ja sobivust keskkonda. Probleemid: • Jäätmekonteinerite mitterahuldav olukord • Prügilate asukoht kaugel • Kontrollimata prügi mahapanek linnas (põhjus – prügila asub kaugel, vedu on kallis) • Puudub jäätmemajanduse arengukava – kuhu tahetakse jõuda? • Põltsamaa jõe eutrofeerumine Eesmärgid ja asjaolud, millega arvestada: • Tagada tervislik linnakeskkond, minimiseerides linna kahjustavat mõju linna ja tagamaa loodusele • Tagada võimalikult mitmekesine maastik ja elustik nii linnas kui selle ümbruses, luua tingimused looduse enesetaastamiseks ning eripära säilimiseks • Arendada looduskaitsetegevuse kaudu linlaste ökoloogilist teadlikkust, loodusvarade säästlikku kasutamist, humaansust, ilumeelt, lugupidamist oma linna vastu, tõhustades ökoloogilist kasvatustööd eriti koolides • Rakendada jäätmete valikkogumist nii majapidamistest kui tootmisest • Arendada välja ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemid kogu linna territooriumil • Viia jäätmete teke miinimumini • Vältida ohtlike jäätmete segunemist inertsetega • Evitada jäätmete korduvkasutust kus vähegi võimalik • Optimeerida vahemaad jäätmete tekitaja ja töötleja (ladustaja) vahel • Tugevdada kontrolli ja rakendada karistusi jäätmete ebaseadusliku ladustamise eest • Varustada linna üldkasutatavad alad nõuetekohaste prügikastidega • Aastaks 2006 tuleb Põltsamaale rajada jäätmejaam. Omaosaluse summa kokku 300 000 krooni. Lisaks linnale peaksid projektis osalema Põltsamaa ja Pajusi vald. Vajalik riigipoolne investeering ca 3 miljonit krooni. Loob vähemalt 5 töökohta • Põltsamaa hüdroelektrijaam tuleb taastada «rohelise energia programmi toel», viies negatiivsed keskkonnamõjud miinimumini • Täiustamist ja rakendamist vajab jäätmete kogumise süsteem (sorteerimine, taaskasutamine, teavitamine) • Linna eelarves tuleb igal aastal fikseerida kindel miinimumsumma, mida kasutatakse haljastuse, parkide valgustuse ja kõnniteede korrashoiuks. Täiendavate rahade eraldamine peab toimuma projektipõhiselt • Põltsamaa linnas kasutatakse praegu haljastuseks ja hoolduseks aastas keskmiselt 1,5–2 miljonit krooni. Linna parkide kaasajastamine vajaks lähiaastatel 8–10 miljonit krooni. Põltsamaa reklaamib ennast rohelise linnana. Atraktiivsuse säilitamiseks ja suurendamiseks on vaja investeeringuid jätkata • Eraldi projektina ootab realiseerimist Eestis ainulaadne haljastuskava märksõnaga «jaapani aed» • Avalik võim peab tagama, et planeeringute kaudu pöörataks tähelepanu uusehitiste puhul ka haljastusele • Tagada jõevee puhtus. Põltsamaa jõe iga-aastane hooldus vajab aastas ca 50 000 krooni. Jõe põhjalik puhastamine ja süvendamine nõuab täiendavaid investeeringuid, kuid on puhkemajanduse seisukohalt väga oluline, luues häid võimalusi suplejatele ning veesõidukimatkade korraldamiseks • Puhastamist vajab lossi vallikraav • Põltsamaa linn vajab jäätmaa (ca 20 ha) kultuuristamise kava 1.6. Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Sotsiaalvaldkonnas tehtavad otsused mõjutavad suure hulga linnaelanike igapäevaelu, kusjuures tegemist on elanikkonna grupiga, kes vajab avaliku võimu tähelepanu ja abi kõige enam. Ühtlasi mõjutab just selles valdkonnas toimuv kõige enam kodanike suhtumist linnavõimu ja linna mainet kohalike inimeste silmis. Tuleb pidada loomulikuks, et Põltsamaal on võimalik saada kvaliteetset esmase tasandi arstiabi ning sotsiaalteenuseid. Kuigi tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna ümberkorraldamise vajadust ei ole eraldi arengueesmärgina välja toodud, mis tähendab, et kvalitatiivset hüpet uuele tasandile ei planeerita, vajab valdkond siiski muudatusi eesmärgiga tõsta teenuste pakkumise taset ning tegevuse efektiivsust. 1.6.1. Tervishoid Tervishoiualasel teenindamisel on Põltsamaal selge ja kindel koht linna piire ületava piirkondliku keskusena. Samal ajal tuleb anda aru piiridest, mis on tervishoiu ja sotsiaalteenuste osutamisele seatud tulenevalt Põltsamaa linna eelarve ressurssidest ja elanike arvust, et hoida ära vahendite killustamine ning tagada mõistlikud lahendused. Põltsamaa tervishoiusüsteemis oli 2003. a kasutada 4,5 miljonit krooni haigekassa raha. Tõstmaks teenuste kvaliteeti peaks selle raha hulk aastaks 2008 kahekordistuma. Tervishoiupoliitika Tervishoiupoliitika sõltub eelkõige riiklikust tervishoiupoliitikast. Kohalik omavalitsus korraldab inimestele (ka ravikindlustusega hõlmamata) arstiabi kahes etapis – üldarstiabi ja eriarstiabi ning korraldab elanikkonna haiguste ennetamisele ja tervise edendamisele suunatud tegevust oma haldusterritooriumil, sealhulgas tagab tervislikud tingimused ning nende vastavuse tervisekaitse nõuetele laste- ja õppeasutustes. Kiirabi Põltsamaal on kohapeal üks kiirabibrigaad, alates 2002. a kuulub see Tartu Ülikooli Kliinikumi Kiirabi koosseisu. Kiirabi säilitamine Põltsamaal on väga vajalik, eriti arvestades Tartu–Tallinn maantee lähedust ja sellest tulenevaid riske. Haiguste ennetamine Profülaktiliste meetmetega (kaitsesüstimised jm) on kindlustatud kõik haigekassa liikmed. Mõned kaitsesüstimised – puukentsefaliidi-, gripivastased jt – võivad olla kindlustamata isikutele kättesaamatud vaktsiinpreparaadi kõrge hinna tõttu. Hiljemalt aastaks 2005 tuleb linnas välja töötada tegevuskava narkomaania, alkoholismi ja AIDS-i (ka kopsutuberkuloosi) ennetuseks. Haiguste ennetamisele aitab kaasa Põltsamaa linna osalemine tervislike linnade liikumises ning selles osalemist on otstarbekas jätkata ja aktiviseerida. Tervisekaitse Tervisekaitseline olukord on paljudes töökohtades halb, mis võib olla kutsehaiguste põhjuseks. Tervisekaitse nõuetele ei vasta õppetingimused ühisgümnaasiumis – klassiruumide halb valgustus, kasvule mittevastav koolimööbel jt. Paljude individuaalkaevude vesi ei vasta veestandardi nõuetele. Probleemi peaks lahendama Põltsamaa vee- ja kanalisatsioonitrasside teise etapi väljaehitamine. Tervisekaitse seisukohalt on oluline linna jäätmemajanduse korrastamine. Selleks on võimalik ja vajalik kaasata täiendavaid vahendeid Euroopa Liidu abiprogrammidest. Lisaks jäätmekava väljatöötamisele on vajalik koostöö nii eraõiguslike prügiveofirmade kui ka naaberomavalitsustega. Terviseedendus Põltsamaa linna elanike haigestumise ja suremuse põhjuste struktuur on üldjoontes sama, mis vabariigis tervikuna. Südame-veresoonkonna haigusi, traumasid, kopsuvähki jt saab ennetada/vältida terviseedendusliku sihipärase tegevusega. Linnaelanikke hõlmav kohalik terviseedenduslik töö vajab täiustamist. Tegutsevad kaalujälgijate rühm, liikumise «Eluterve Eesti» Põltsamaa tugirühm, MTÜ Ex Medicus, aeroobikarühmad jne. Koostöös teiste tervislike linnade liikumises osalevate partneritega edendada tervisemõjude hindamist vahendina, mis aitab kõigis valdkondades pöörata tähelepanu tervisele ja elukvaliteedile. Lasteaed-algkool on liitunud ning tegutseb Tervist Edendavate Lasteaedade/Koolide Võrgustikus. Surma põhjused Surma põhjustest ca 30% moodustavad südamehaigused, 20% vähkkasvajad, 15–16% peaaju isheemiatõbi, 10% surmajuhtumitest on tingitud välistest teguritest – õnnetusjuhtumid, enesetapud. Kõikidest surmajuhtumitest 37% moodustavad üle 80-aastased vanurid. Perearstid Linnas töötab 5 perearsti ja silmaarst ettevõtjatena, kes teenindavad nii linna kui valla elanikke. Perearstikeskus asub remonditud ruumides Lossi tn 49, millesse on viimastel aastatel investeeritud 2,2 miljonit krooni. 2004–2005 aastal planeerib linn kõnnitee rekonstrueerimist Lossi tänaval kuni perearstikeskuseni. Ehitusel tuleb arvestada liikumispuuetega inimeste vajadusi. OÜ Põltsamaa Tervis OÜ-s Põltsamaa Tervis on 25 töötajat. Eriarstide teeninduspiirkonnas on ca 15 tuhat elanikku (Põltsamaa linn, Põltsamaa vald, Pajusi vald, Puurmani vald). Veel kasutavad teenust osaliselt Viljandi maakonna Kõo valla elanikud ja Järvamaa Imavere valla elanikud. Osaühingus Põltsamaa Tervis tegutsevad silmaarst, psühhiaater, günekoloog, kirurg, neuroloog, füsioterapeut, röntgen, hambaproteesikabinet. Günekoloogilise vastuvõtu maht on ebapiisav. Vajadus on ka kurgu-, nina-, kõrvaarsti ja lastepsühhiaatri teenuste järele. Olemas on võimalused röntgendiagnostika ja funktsionaaldiagnostika läbiviimiseks, laboratoorium, koolitervishoiu kabinet, ambulatoorse taastusravi võimalused. Linnas tegutseb 5 hambaarsti. OÜ Põltsamaa Tervis arengukava näeb ette 20 voodikohaga õendushoolduskodu rajamist Lossi t 49 hoone teisel korrusel. Õendushoolduskodu on suunatud stabiilses seisundis haigele, kelle tervisliku või funktsionaalse seisundi oluline paranemine on ebatõenäoline, ning mille eesmärk on kroonilise haigusega või väljakujunenud püsiva puudega kohanemine. Selle projekti realiseerimisega ei tohiks koormus linnaeelarvele suureneda. Õendushoolduskodu väljaehitamiseks 2003. aasta hindades on vaja 3,2 miljonit krooni, sh 2,5 miljonit krooni riigieelarvest. Osaliselt on raha juba eraldatud. Õendushoolduskodu rajamine annab juurde kuni 20 uut töökohta. 1.6.2. Sotsiaalhoolekanne Sotsiaaltöötajate andmetel on linnas 1200 mitmesuguste puuetega inimest. Põltsamaal elab ca 1500 pensionieas inimest. Nendest enamik sotsiaalabi ei vaja, küll aga märkamist, julgustust ja tunnustust, mis võimaldaks neil pensionipõlve paremini nautida. Siin on laialdased võimalused eri tegevusteks kolmandal sektoril. Linna 1200-st lapsest on 25 puudelised. Põltsamaa linnas on hinnanguliselt 100 töötut. Statistika töötute osas on puudulik, registreerimata töötute arv ebaselge. Linn peab üles näitama nõudlikku initsiatiivi tagamaks paremat koostööd riikliku tööhõiveametiga. Koostöös tuleb luua ka toimiv töötute rehabilitatsioonisüsteeem. Vanurite ja puuetega inimeste hooldamisel arvestatakse hoolduse raskusastmeid. On olemas toimiv koduteenuste süsteem. 3,5 ametikohal töötavad ettevalmistusega koduhooldustöötajad hooldavad 35 vanurit, kes kodustes tingimustes lisaabiga toime tulevad. Koduhoolduse paremaks tagamiseks on vajalikud mõned taustastruktuurid: odav söögikoht, invatransport, päevakeskus jne. Linnale kuuluvas 4-toalises korteris elamine sobib vanureile ja puuetega inimestele, kellele käib kodus üksi elamine üle jõu. Eriti eakatele või sügava puudega inimestele tuleb rakendada institutsionaalset hooldust, mis on kõige ulatuslikum ja kallim. Põltsamaa linn ostab sotsiaalhooldusteenuseid Lustivere, Võisiku ja Pilistvere hooldekodust ning päevast hooldust Võisiku Päevakeskusest. Teenuste ostmist on kavas jätkata. Puuetega lastele ja nende peredele antakse toetust sotsiaaltöötajate poolt kohapeal. Koostöös lasteasutuste ja tervishoiuasutustega arendada rehabilitatsiooniks vajalikke teenuseid (nõustamine, juhendamine, transport, massaaž, ravivõimlemine jne). Raskematel juhtudel tuleb osta rehabilitatsiooniteenust vastavast asutusest. Nende inimeste tarvis, kes end ise eluasemega varustada ei suuda, on linnal olemas 11 sotsiaalkorterit, millest 9 vajavad remonti. Sotsiaalpinda vajab veel vähemalt 5 inimest. Vajalik on avada varjupaik kodututele ja lühiajaliselt peavarjuta inimestele. Riigieelarvest makstavate sotsiaaltoetuste süsteem on välja kujunenud ja seda eraldatakse kindla skeemi alusel. Enam makstakse toimetulekutoetust. Omavalitsuse toetusi jaotab linnavolikogu alaline sotsiaalkomisjon. Infot toetuste vajaduse kohta saadakse abivajajailt endilt, sotsiaaltöötajatelt, arstidelt, õpetajatelt, linnakodanikelt jne. Samas on toetuste jagamist kindlasti võimalik muuta efektiivsemaks. Toimetulekutoetuste saajate arv on viimase kolme aasta jooksul olnud suhteliselt stabiilne, ligi 30% elanike arvust. Peamised toetuse saajad on pered, kus pereliikmeteks on töötud (või tööotsijad) 19%, kooliõpilased, 16% ning pensionärid, 15%. Linnavalitsus toetab täiendavalt peresid laste sünni ja pereliikme surma korral, saunateenuse kasutamisel, laste koolitoidu eest tasumisel, ravimite ja prillide ostmisel, kütte muretsemisel jne. Erilise tähelepanu all on suured pered, probleemsed pered, puuetega lapsed. Sotsiaaltöö võrgustik Põltsamaa linnas vajab muutusi eesmärgiga muuta teenuste pakkumine efektiivsemaks ja teenuste kasutamise võimalus paremaks. Sotsiaalhoolekandes tuleb teenuse kvaliteeti säilitades anda osa seni avaliku sektori poolt täidetavaid ülesandeid üle era- ja vabatahtlikkusel põhinevatele sektoritele. Puudustkannatavate elanikegruppide toetamisel jälgida, et toetused jõuaksid tegelike abivajajateni, mitte ei soodustaks heitumust, tööjõuturult lahkumist ning õpitud abituse kujunemist. Linna sotsiaaltöötajad pooldavad ideed fikseerida sotsiaalsfääri tarbeks linnaeelarvest eraldatavate vahendite ülempiir igal aastal kindla protsendina eelarve mahust. 1.7. Haridus, huviharidus ja noorsootöö Hariduse osakaal Põltsamaa linna 2004. aasta eelarves moodustab 43%. Tegemist on valdkonnaga, kus toimuvad arengud on pikaajalised ning kus muudatuste saavutamiseks on vajalikud suured investeeringud. Põltsamaa linnas on 5 munitsipaalõppeasutust, mida kasutavad ka ümberkaudsete piirkondade (eeskätt Põltsamaa valla ja Pajusi valla) lapsed. Lähtuvalt asjaolust, et kooliminevate laste arv piirkonnas aasta-aastalt väheneb, on otstarbekas senisest tõhusamalt alustada ühtset haridusvõrgustiku planeerimist eesmärgiga säilitada Põltsamaal tugev pedagoogilise ja materiaal-tehnilise baasiga konkurentsivõimelist haridust andev gümnaasium, mis teenindaks kogu piirkonda. Tabel 9. Sündide arv Põltsamaa piirkonna omavalitsustes Aasta Põltsamaa linn Põltsamaa vald Pajusi vald Puurmani vald 2000 52 55 24 34 2001 41 50 16 26 2002 44 44 11 21 2003 27 31 12 12 1.7.1. Alusharidus Lasteaed Mari Hoone avatud 1973. a; kapitaalremonti pole tehtud; töötab kuus rühma 110 lapsega; keskmine laste kohalkäidavus õppeperioodil 70,5% Tugevused: – asukoht kesklinnas; – heal tasemel õpetamine, sõbralik ja kvalifitseeritud personal; – hea koostöö lastevanematega, sobiva suurusega rühmad; – logopeediline abi, sobitusrühmad; – traditsioonid ja huvitegevus (beebirühmad ja laste laulumängu rühmad). Nõrkused: – hoone amortiseerunud, investeeringute vajadus suur; – ruumipuudus (rühm ühes toas), mängutoad väikesed, tualettruumid vananenud; – personali madal palk; – õueala kehv olukord; – erivajadustega laste tugiteenuse vähesus. Lasteaed-algkool Tõruke Hoone avatud 1984. aastal; kapitaalremonte ei ole toimunud; Töötab 8 rühma 155 lapsega ja 3 klassikomplekti 71 õpilasega; lasteaias kohalkäidavus õppeperioodil 71,1%. Tugevused: – looduslikult sõbralik ümbrus; – arenguvõimeline ja kvalifitseeritud personal, meeldiv kollektiiv; – hea töökorraldus, lapsekeskse metoodika rakendamine, uuenduste paindlik kasutamine; – hea ruumilahendus, kaks tuba rühmale, spordihoone ja ujula kasutamine; – lasteaia ja põhikooli I astme kooseksisteerimine; – traditsioonid, hea koostöö vanematega; – huvitegevus koolis ja lasteaias. Nõrkused: – asukoht linna servas; – õueala halb olukord, spordiväljaku puudumine oma õues; – maja amortisatsioon (tualettruumid, küttesüsteem, puudub soojasõlm, majasisene kanalisatsioon); – mööbli olukorra pidev halvenemine; – teenindava personali väiksed palgad; pedagoogide palkade suur erinevus (kool, lasteaed); – eripedagoogilise teeninduse puudumine. 1.7.2. Põhi- ja keskharidus Põltsamaa Ühisgümnaasium Kool asub kahes eraldi hoones: Lille 2 ehitatud 1934, juurdeehitus 1979, Veski 5 ehitatud 1967; hoonetekompleksis on tööõpetuse õppehoone ehitatud 1976 ja internaat ehitatud 1984. 40 klassikomplekti 1128 õpilasega, kaugõppeosakond 58 õpilasega (maakonna suurim gümnaasium); teenindab kokku 9 omavalitsuse õpilasi kolmest maakonnast kaks arvutiklassi; gümnaasiumis eri suunitlustega reaal-, humanitaar- ja üldklass; võõrkeeltena õpetatakse inglise, saksa, vene ja prantsuse keelt Tugevused: – hea pedagoogide kaader ja tugevad traditsioonid; – koostööaldis, avatud direktsioon; – töökeskkonna pidev paranemine; – aktiivne õpilastegevus ja tugev õpilasomavalitsus. Nõrkused: – rahaliste vahendite vähesus; – sotsiaalse tugisüsteemi vähesus (puuduvad sotsiaalpedagoog, abiõpetaja, teine psühholoog); – distsipliiniprobleemid ja kodukorra mittetäitmine, õpilaste suhtumine; – suured klassid; – problemaatiliste laste arvu kasvamine. Vastavalt linnavolikogu otsusele on Põltsamaa Ühisgümnaasiumi teeninduspiirkonnaks Põltsamaa vallast: 1.–9. klassini Alastvere küla, Annikvere küla, Kablaküla küla, Kuningamäe küla, Mällikvere küla, Mõhküla küla, Pauastvere küla, Umbusi küla, Võhmanõmme küla, Väike-Kamari küla Kaarlimõisa osa; 4.–9. klassini Kamari alevik, Väike-Kamari küla; 7.–9. klassini Esku küla, Lebavere küla, Nõmavere küla, Rõstla küla, Vitsjärve küla, Võisiku küla. Pajusi vallast: 7.–9. klassini Arisvere küla, Kalana küla, Kõrkküla küla, Loopre küla, Luige küla, Mõisaküla küla, Mõrtsi küla, Nurga küla, Pajusi küla, Pisisaare küla, Sopimetsa küla, Uuevälja küla, Vorsti küla, Väljataguse küla. Tagamaks Põltsamaa Gümnaasiumi arengut on vaja tõsiselt kaaluda gümnaasiumi teeninduspiirkonna laienemist. Vajadusel tuleb ümbritsevatele omavalitsustele teha konkreetseid ettepanekuid haridusküsimuste koos lahendamiseks. Perspektiivis 2010. aastani näeb Põltsamaa Ühisgümnaasiumi teeninduspiirkonna olulist laienemist ette ka Jõgeva maakonna haridusvõrgu arengukava. Põltsamaa linnal tuleb selgelt ja jõuliselt väljendada oma huvisid riiklike ja maakondlike hariduse arengukavade koostamisel. 1.7.3. Huviharidus Muusikakool Asutatud 1959. a, ruumides kapitaalremont 1986, õpilaste arv ca 160, õpetatavad erialad klaver, viiul, vioola, tšello, akordion, plokkflööt, flööt, klarnet, saksofon, trompet, tromboon, kitarr. Tugevused: – hea asukoht; – püsiv, eriharidusega pedagoogiline personal; – tugevad traditsioonid, head tulemused vabariiklikel konkurssidel; – kooli avatus suvekoolituste ja rahvusvahelise kontserttegevuse kaudu; – usalduslik vahekord tööandja ja alluvate vahel. Nõrkused: – ruumide halb olukord: ruumid täielikult amortiseerunud; – riigi toetuse puudumine; – instrumentide vananemine; – pedagoogide palkade mahajäämus võrreldes riigieelarveliste õpetajate palkadega; – ruumide puudus (takistab uute erialade avamist). Spordikool Moodustatud 10.06.1996; hoone valmis augustis 1982. a, katuse remont mais 2002. a, töötab 10 rühma neljal erialal, õpilasi 130, kergejõustik, maadlus, võrkpall, jalgpall. Tugevused: – toimub stabiilne ja järjepidev spordiõpe; – kogenud personal; – hea koostöö naabervaldadega; – toetav hoolekogu. Nõrkused: – kergejõustiklastel ja maadlejatel kehvad treeningutingimused; – akende ja duširuumide kehv olukord; – asukoht linna ääres; – personali, eriti treenerite madal palk. Kunstikool Tarbekunsti kallakuga erahuvialakool, asutatud aastal 2000; asub rendipinnal, hind 20 kr/m2 Töötab kaks osakonda: 1) täiskasvanud, toetus EVHL-ist, keskmiselt 50 õppijat nädalas; 2) lapsed, omavalitsuste eelarvest 60 last, kunstiringides 30 last. Tugevused: – heal tasemel õpetamine, kvalifitseeritud õpetajad; – hea asukoht, looduses õppe võimalused; – materiaalse baasi olemasolu; – nõudlus kunstiõpetuse järele ning laste ja täiskasvanute vahetu kontakt. Nõrkused: – rahastamise probleemid; – rendipind ja galerii puudumine kohapeal. Haridustegelaste tulevikuvisioon aastani 2007: – Hea ja mitmekülgne haridus igale noorele tõstab linna mainet – Välja on töötatud haridusreformi kava Põltsamaa piirkonnas – Haridusasutuste hooneid haldab linnavaraga tegelev ettevõte – Haridusasutuste hooned on ehituslikult paremas korras Tabel 10. Eesmärkide saavutamise teed ja vahendid aastani 2007 (tuhat kr) Nr Eesmärk/tegevus Täitja/partner 2004 2005 2006 2007 1. Kõikidel lasteaiarühmadel on kasutuseks 2 ruumi Linn/lasteaiad * 2. Laste arengutingimuste parandamine lasteaedades: – tualettruumid – õuealad Linn/lasteaiad 1500 2000 3. Erivajadustega laste teenindamiseks töötab lasteaedades eripedagoog Linn/lasteaed * 4. Lastevanemate kool – koolitus ja nõustamine Linn * 5. Välja on töötatud arengustrateegia erivajadustega laste kasvatamiseks ja õpetamiseks linna tasandil Linn/ haridusasutused * 6. Töötab kaasaegne võimla gümnaasiumi juures Linn/gümn. /spordikool 8500 7000 7. Gümnaasium töötab nelja paralleelkomplektiga Linn/gümn. * 8. Õpilaste arv põhikooli klassides on kuni 28 õpilast, I kooliastmes kuni 24 Linn/gümn. * 9. Elamispinna tagamine uutele õpetajatele Linn 10. Gümnaasiumiklasside kabinettide olemasolu Linn/gümn 350 350 350 350 11. Õppevahenditega varustatuse parandamine Linn/ haridusasutused 600 600 600 12. Munitsipaalteenistuses olevate pedagoogide töötasu moodustab 85% riiklikust palgaastmestikust Linn/ haridusasutused 1100 1100 13. Muusikakooli ruumid on laienenud, kaasajastatud ja helikindlad Linn/ muusikakool 700 400 300 200 14. Pidevas arengus jätkab kunstikool Linn/ kunstikool 180 250 15. Toimib ühtne internetivõrk linnavalitsuse ja allasutuste vahel Linn/ allasutused * 16. Lahendatud on noortemaja küsimus Linn, MTÜ-d 0 Probleemid ja asjaolud, millele tähelepanu pöörata: • Hariduse tuleviku määrab laste arvu muutuse trend. Äärmiselt oluline on hinnata õigesti riske, mis kaasnevad sündimuse languse ja elanike arvu vähenemisega ning sellest lähtuvalt kavandataks tegevusi, mis tagaksid konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku hariduse andmise jätkumise Põltsamaal. Kõige mustema stsenaariumi järgi võib Põltsamaa Gümnaasiumis aastal 2007 praeguse 1100 õpilase asemel olla vaid 700 õpilast Põltsamaa Ühisgümnaasium on välja pakkunud kaks ideed, kuidas lähiaastatel laiendada pakutavat õpet: 1) gümnaasiumi juures avatakse muusika süvaõppega klass, mis pakuks võimalust nendele lastele, kes on põhikooli ajal käinud muusikakoolis, muusikaõpet jätkata eesmärgiga hiljem omandada muusikalist kõrgharidust. Põltsamaa muusikakooli baasil on olemas selleks vajalik pedagoogiline ja instrumentide baas. Projekti tulemusena peaks tekkima olukord, kus Põltsamaale tuleks õppima pillimängust huvitatud noori kogu Eestist. Loodav kool oleks konkurendiks Tartus tegutsevale H. Elleri nimelisele muusikakoolile. Kava realiseerimine nõuab eraldi uuringut analüüsimaks kõiki aspekte, mida projekti realiseerimine vajab ja endaga kaasa toob. 2) Gümnaasiumi juures hakkab toimima eraldi programm tegevustega, mis võimaldavad integreerida kooliellu erivajadustega lapsi. Ka selle programmi realiseerimine vajab eraldi kava. Põhjalikumalt on sellest juttu praegu kehtivas Ühisgümnaasiumi arengukavas. Programmi realiseerimine loob juurde mõned töökohad • Põltsamaa peab kujunema piirkondlikuks haridusalaseks teeninduskeskuseks. Kooli arengueesmärk on piirkonna laste teenindamine, kuna siin on kõik eeldused korraliku hariduse andmiseks. Võimalikult paljud lapsed ümberkaudsetest valdadest peavad lähema viie-kuue aasta jooksul hakkama saama haridust alates põhikooli klassidest Põltsamaal • Koostöös tööhõiveametiga ja Euroopa Liidu tõukefondide toel tuleb Põltsamaal luua piirkondlik täiendus- ja ümberõppekeskus töötutele ja võimalusel kõigile soovijatele. Keskuse loomisel on võimalik kasutada Ühisgümnaasiumi ja Kaarlimõisa kooli ruume ja kaadrit 1.7.4. Noorsootöö Noorsootöö eesmärk on niisuguse keskkonna loomine, mis toetab noorte isiksuslikku arengut, pakkudes võimalikult mitmekesiseid võimalusi eneseteostuseks ja enesearendamiseks ning soodustades sihipärast tegevust ja vaba aja veetmist väljaspool kooli. Põltsamaa linnas tegutsevad koolivälised noorteorganisatsioonid Juventus, Eesti 4H, nooremate poiste skaudirühm. Noortel on võimalik käia spordikoolis, muusikakoolis, kunstikoolis ning võtta osa huvialaringide tööst. PÜG-s tegutseb aktiivselt õpilaste omavalitsus. Linnas on olemas mõned energilised noortejuhid. Probleemid ja asjaolud, millele tähelepanu pöörata: • Kõik noored ei huvitu sihipärasest tegevusest • Kasutada ära kõik võimalused kultuurikeskuses ja teistes sobilikes hoonetes noorteürituste korraldamiseks ning noorteringide ja -ühenduste tegevuseks vajalike ruumide ja tehnika võimaldamisel • Noortelaagrite ja tervistava puhkuse korraldamine • Võimaluste loomine noortele spordiga tegelemiseks • Narkomaania ja kuritegevuse ennetamine, vahendite eraldamine narkootikumide ja alkoholivastase preventatiivse tegevuse tarvis • Avatud noortekeskuse rajamine 1.8. Kultuur ja sport Põltsamaa on läbi ajaloo tuntud kultuurikeskus. Kõigi kultuurilooliste faktide üleslugemine läheks pikale, kuid nendest olulisemad on: – Põltsamaal ilmus esimene eestikeelne ajakirjandusväljaanne – Põltsamaa oli omal ajal Eestis tuntud portselanimaali keskus – Põltsamaa kirik on ainus nõukogude okupatsiooni tingimustes taastatud kirik – Regulaarselt ilmub kohalik ajaleht Vali Uudised Globaliseeruvas maailmas on sajandite taha ulatuv kultuuritaust hindamatu väärtusega. Põltsamaal on selline taust olemas. Lisame siia veel asukoha Kesk-Eestis ning eri kultuuritegevuste ja -sündmuste korraldamiseks on Põltsamaal VÄGA HEAD EELDUSED. Äärmiselt vajalik on võimalikult põhjalikult kaardistada kogu kultuurilooline minevik. Sellel eesmärgil on võimalik kasutada kultuurierialade tudengeid. Andmebaasi koostamine tuleb ette võtta juba 2004. aasta suvel. Erinevate nn «pehmete projektide» realiseerimiseks on sellise andmebaasi olemasolu väga vajalik. Probleemid ja asjaolud, millega arvestada: • 2005. a 1. aprilliks valmib gümnaasiumi juures kaasaegne võimla maksumusega 15,5 miljonit krooni • Maakonna keskraamatukogu juurdeehitus valmib 1. juuliks 2004. a. Maksumus 5 miljonit krooni. Lisanduvad investeeringud, et hoone kaasaegsele raamatukogule vastavalt sisustada • Vaja on rekonstrueerida Põltsamaa staadion ja välja ehitada staadionimaja maksumusega kokku 2 miljonit krooni • Muutub spordikooli asukoht. Tegevus hakkab toimuma gümnaasiumi uue spordihoone baasil • Vaja valida, milline mudel hakkab toimima spordielu korraldamisel. Variandid: a) jääb ainult spordikool (noortetöös); b) treeninggrupid tegutsevad vaid klubilistel alustel; c) segavariant eelmisest kahest. • Vaja on otsustada, mis saab senisest võimlast • Valik, milline saab olema noorte ja täiskasvanute spordi edasine korraldus Põltsamaal, tuleb teha 2004. aastal ja teatavaks teha 2005. a 1. märtsiks • Põltsamaa osaleb tervislike linnade liikumises. Sellest tulenevalt omandab erilise tähtsuse tervisliku eluviisi propageerimine • Liikumisharrastuse propageerimise ja tingimuste loomise vajadus. Koos vallaga tuleb välja arendada Kuningamäe tervisekeskus • Vaba aja parema veetmise tagamiseks tuleb koostöös era- ja kolmanda sektoriga tagada, et linnas oleks suvel nõuetele vastav supelrand ja talvel liuväli • Põltsamaa üheks kaubamärgiks kujunenud muusikakool vajab aastatel 2004–2007 investeeringuid umbes miljon krooni ja vähemalt 150 000 krooni muusikariistade väljavahetamiseks. Muusikakool laiendab erialade valikut – avab kitarri ja löökpillide osakonna. Viimased võimaldaks kaasata õppesse senisest rohkem poisse. Lossi 7 hoones on olemas hulk tühje ruume. Muusikakooli kasutusse tuleks hõlmata seni majandusühistu poolt kasutatavad ruumid ja majas asuv korter • Põltsamaa linna jäämisel haldusüksusena senistesse piiridesse on optimaalne, et linna kultuuri ja haridust juhitakse koos Kultuurivaldkonna kaardistamine Laste, noorte ja täiskasvanute harrastustegevuse all mõeldakse huvitegevust, millega tegeldakse vabal ajal. Tegevuskohad ja valdkonnad: • Põltsamaa Kultuurikeskus – rahvatants, tants/liikumine, instrumentaalmuusika/puhkpillimuusika, vokaalmuusika/koorimuusika, sõnakunst, käsitöö/õmblemine/taimeseade/telgedel kudumine, virtuaalharrastus/arvuti, suhtlus/jututuba, • Põltsamaa Kunstiselts – näitusetegevus • Põltsamaa kino – filmindus • Raamatukogu – juurdepääs kirjandusele, kirjanduse laenutus, üritused lastele ja noortele, tasuta internet • EELK Põltsamaa Kogudus – koorimuusika, instrumentaalmuusika, näitekunst, sõnakunst, piibliõpe, pühapäevakoolid, käsitöö, mängud • Jordani Kogudus – noorsootöö, piibliõpe, muusika • MTÜ Amatöörteater – näitetegevus • MTÜ Käsitööselts – käsitöö, õmblemine, kudumine, heegeldamine jne • MTÜ Pensionäride Ühendus «Kuldne Iga» – tants/liikumine, sündmuste korraldamine • MTÜ Noorteühendus «Juventus» – noorsootöö • Noorteühendus 4H – noorsootöö • Põltsamaa Muuseum – ajaloo- ja kultuuriväärtuste kogumine, säilitamine, uurimine ja vahendamine Missioon HOIAME ELU PÜSIVÄÄRTUSI JA MITMEKESISTAME KULTUURI, ET EESTIMAINE EESTIMAAL OTSA EI SAAKS Visioon 2010 • Põltsamaa elanikele suunatud linna sünnipäeva tähistamine (linnapäev, meistrite päev) • On loodud kultuuri rahastamise fond • Toimub eri võimalustega mitmekesine huvi- ja harrastustegevus, mis soodustab annete avastamist ja edasiarendamist • Loodud on järjepidev infovõrgustik tegutsevate huviringide kohta, antakse välja infovoldikut ringide tegutsemise kohta • Tagatud on kultuuritööks vajalik materiaal-tehniline baas • Kultuuritöötajad saavad vähemalt vabariigi keskmist töötasu • Toimib tihe koostöö kunsti-, kultuuri- ja noorsoo organisatsioonide ning kohalike omavalitsuste vahel • Tagatud on järgmiste traditsiooniliste ürituste toimumine: – Iga-aastased klassikalise muusika kontserdid – Roosipäev – I advendi tähistamine – Noortebändide Festival – Aastalõpuball jne • Organiseeritud on ettevalmistus ja osavõtt üldlaulu- ja tantsupidudest 2004, 2009 jne. • On asutatud kristlik noorte nõustamiskeskus • Muuseumil ning keskraamatukogul on nõuetekohased ruumid ja hoidlad • Loodud on järjepidev mittetulundusühingute rahastamissüsteem • Remonditud on kinohoone, kaasajastatud heli- ja projektsioonisüsteem • Töötab noortekeskus oma hoones • On olemas hästitoimiv Noortekogu • On olemas korras kammersaal (kuni 100 inimest), nt muusikakooli saal Põltsamaa kultuurielu analüüs Kultuuri tugevused: – Linna kultuurialast tegevust juhendavate inimeste aktiivsus, professionaalsus, püsivus, riskijulgus ja uuele avatus – Linnas on mitmeid ja huvitavaid kohti, kus toimub rohkesti traditsioonilisi, rahvusvahelisi ja kohaliku tähtsusega kultuurisündmusi – Linna kultuuriasutuste vaheline hea koostöö – Elanikkonna seesmine vajadus säilitada omakultuur – Tuntav kristlike kirikute mõju kultuurile – Toimiv ühistegevus kultuurikogu kaudu – Iga-aastase kultuurikalendri koostamine, mis on osa linna kultuuriinfo levimise võrgustikust – Kultuurialast teenust pakkuvad mittetulundusühingud (Käsitööselts, Kunstiselts, Amatöörteater, Pensionäride Ühendus «Kuldne Iga») – Linna jaoks on kultuur primaarne valdkond Kultuuri nõrkused: – Linna kultuuri arengukava puudumine – Puudub täpne ülevaade elanikkonna ootustest ja soovidest kultuuri valdkonnas – Kultuurialast tegevust juhendavate inimeste vähesus, tegijate vähene motiveeritus, vananemine ja väsimine – Kultuuriga seotud inimeste kohapealsete koolitusvõimaluste vähesus – Keskraamatukogu hoone on amortiseerunud, üldine suur ruumide ja kaasaegse sisustuse puudus – Elanikkonna vähene haaratus harrastustegevuses, passiivsus ja piredus – Puudulik infolevi – Mittetulundusühingud on väljaarenemise järgus – Koolides puuduvad süsteemselt paikkonna kultuuriajalugu käsitletavad tunnid – Linna kultuuri- ja noorsootöötajate tunnustamise süsteemi puudumine Kultuuri võimalused: – Põltsamaa kui hea asukohaga keskus – Põltsamaa kui tuntud brand – Koostöö ümbritsevate valdade, külade ja kultuuriasutustega – Koostöövõimalus erinevate riikide kultuuritegijatega ja professionaalsete kultuuriasutustega – Kultuuritööd toetavate fondide ja institutsioonide olemasolu – Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse, EV Kultuuriministeeriumi ja vabariiklike rahvakultuurialaste keskseltside tegevuse laienemine maakonda – Haldusreform – Teatud kultuurivaldkondade õigusaktidega reguleeritus ja kinnitatud rahvakultuuri kaitse seadus Kultuuri ohud: – Rahvakultuuri vähene väärtustamine ja alafinantseerimine – Vähene riigipoolne toetus kultuurile – Massikultuuri ja tarbimiskultuuri pealetung ja omakultuuri kadumine – Ebastabiilne poliitika riigis – Nõrk regionaalpoliitika – Ebastabiilsed projektide rahastamisvõimalused – Eestlaskonna vananemine – Riigi kultuuripoliitika suunatus professionaalsele kultuurile – Kultuurikorralduse süsteemi puudumine – Eestlane ise on oht oma kultuurile Põltsamaa linna spordielu analüüs Olemasolev olukord: Noorte sporditööga tegeleb põhiliselt Põltsamaa Spordikool, mille koosseisus töötab 10 gruppi neljal erialal: kergejõustik, maadlus, võrkpall, jalgpall, õpilasi 130. Täiskasvanute spordielu veavad peamiselt spordiklubid, kes tegelevad ka tervisespordiga. Olemasolevad spordirajatised: – Spordisaal Pajusi mnt 18 (17×29) – Maadlussaal Pajusi mnt 18 (5x31, 2 tatamit) – Saun-ujula Pajusi mnt 18 (7×15) – Põltsamaa Ühisgümnaasiumi võimla (12x24) ja välisväljakud (30x60, telliskivipuru), (35x75, muru), 1 võrkpalli ja 2 korvpalli välisväljakut. 1 kettaheitering ja 3 kuulitõukeringi. – Põltsamaa Autovedude spordisaal (11,5×23,5) – Põltsamaa Jalgpallistaadion Kuuse ja Lille tänava vahel (68x100). Ringraja pikkus 360 m, radade arv 1, rajakate telliskivipuru, istekohtade arv tribüünil 400 – Kurniväljak linnapargis – Tenniseväljak Kaare tänaval – Rannavolle väljak rannas – Rularamp – Pika/Tamme tänava spordiväljak (50x80) – Linna ääres Kuningamäel on rahvusvahelistele nõuetele vastav kardirada – Kuningamäe terviserada 1,6 km (jooks, kõnd, suusatamine, jalgrattasõit). Tegutsevad spordiklubid: – Põltsamaa jalgpalliklubi «Sport» (jalgpall) – Põltsamaa Spordiliit (piirkonna mängud) – Spordiklubi «Nipi» (korvpall, maadlus, tervisesport) – Jõgeva maakonna spordiveteranide klubi (tervisesport) – Spordiklubi MIX (võrkpall) – Spordiklubi Põltsamaa (kergejõustik, tervisesport) – Spordiklubi Toonus-Sport! (matkamine) – Spordiklubi KUKO (kurn-koroona) – MTÜ Põltsamaa Autospordiklubi (autosport) Probleemid: – Korraliku spordihoone puudumine – Riietumis- ja duširuumide puudumine staadionil – Kergejõustiku hüppe- ja heitepaikade väga kehv olukord ja inventari nappus – Puudulik ventilatsioon maadlussaalis – Puudub korralik jõusaal – Saali aegade nappus ja seoses sellega ei saa kõik noored osaleda spordikooli treeninggruppide töös. Samuti ei jätku treeninguteks saaliaegu klubidele ja asutustele. – Kõigil sporditegemise välisväljakutel ei ole hooldajat (Kuningamäe terviserada, Tamme/Pika tänava spordiväljak) ja seetõttu on nende hooldamine kaootiline. Visioon 2010 • Uus võimla Põltsamaa Ühisgümnaasiumi juures töötab täiskoormusel ja tunduvalt on paranenud ka teiste spordirajatiste olukord • Treeninggruppides on õpilaste arv kasvanud 200 õpilaseni peamiselt Põltsamaa ja Pajusi vallas elavate laste arvelt seoses haldusreformi läbiviimisega • Põltsamaa spordiklubid on elujõulised, nad on saanud spordikoolist väärilist järelkasvu ning on konkurentsivõimelised vabariiklikel võistlustel Tabel 11. Eesmärkide saavutamise teed ja vahendid aastani 2007 (tuhat kr) Nr Eesmärk/tegevus Täitja/partner 2004 2005 2006 2007 1. Linnavalitsuse Spordikomisjoni moodustamine Linnavalitsus/ spordinõukogu * 2. Töötab kaasaegne spordihoone gümnaasiumi juures Linn/ gümnaasium/ spordikool 8500 7000 3. Treenerite palga tõus kehalise kasvatuse õpetaja palga tasemele Linn 70 40 20 20 4. Spordiklubide tegevustoetuse suurendamine 15 25 25 40 5. Spordihoone kõrval olevale valgustatud väljakule (30x60) on paigutatud kunstkate, rajatud hüppe- ja heitepaigad Linn/ gümnaasium/ spordikool 1500 6. Jalgpallistaadionile on ehitatud riietus- ja duširuumid, mis vastaksid C litsentsile (100 m2), mis on Eesti meistrivõistluste esi- ja teise liiga nõue Linn/ Põltsamaa JK Sport 1000 7. Kuningamäe terviseraja järkjärguline väljaehitamine koostöös Põltsamaa vallaga Linn/ vald/ MTÜ 50 50 100 100 1.9. Turvalisus Kuritegevuse tase Põltsamaal jääb alla Eesti keskmisele. Põhilised on varavastased kuriteod (jalgrataste, mobiiltelefonide jt vargused). On oluline arvestada, et Põltsamaa asub mitmete teede ristmikul. See suurendab nn gastrollööride riski eelkõige varavastaste kuritegude osas. Hea asukoht võimaldab nn tellimustööd, mille järel õigusvastaselt omandatud vara (peamiselt mobiiltelefonid, jalgrattad ja olmeelektroonika) realiseeritakse suurtes linnades. Tabel 12. Kuritegevuse andmed Kuritegude arv piirkonnas 1999 2000 2001 2002 2003 Põltsamaa linn 90 110 82 117 107 Põltsamaa vald 110 96 88 91 90 Pajusi vald 26 43 30 27 16 Puurmani vald 28 54 30 29 37 Kokku 254 303 230 244 250 Jõgeva maakonnas 753 1074 943 861 889 Väärtegude arv piirkonnas 2000 2001 2002 2003 Põltsamaa linn 520 904 302 447 Põltsamaa vald 183 637 690 862 Pajusi vald 113 120 130 136 Puurmani vald 105 77 91 128 Kokku 921 1738 1213 1573 Jõgeva maakonnas 4999 5023 3585 4860 Väga tähtis on kuritegevuse ennetamine. Põltsamaa linna, valda, Pajusi ja Puurmani valda tuleb selles tegevuses käsitleda ühtse tervikuna. Põltsamaa jaoskonnas on tööl 12 politseiametnikku: 2 uurijat, 2 jälitustalituses (1 koht neist täitmata), 4 konstaablit (linnal 1 konstaabel) , 4 patrulltöötajat. 1 ametnik tegeleb avaliku korra tagamisega, 1 noorsoo ja kriminaalpreventsiooniga. Linnas aitab avalikku korda tagada 17 abipolitseinikku (jalgsi ja rattapatrull). Põltsamaa politseijaoskond töötab kella 8–17-ni. Lisaks politseile kasutatakse linnas ka turvafirma Falck teeneid (valveteenus ja patrull). 5000 elanikuga linn vajab vähemalt kahte konstaablit. Eesmärgiks koostöös politseiga peab linnavalitsusel olema ühe konstaablikoha lisandumine. Senisest enam tuleb rakendada jalgsipatrulle, seda eriti õhtusel ja öisel ajal. Peamised kuritegevuse piirkonnad Põltsamaal on Ringtee t, Eha t, Pajusi mnt elamutsoonid ning Õuna-Marja tänava piirkond. Üks lahendusi varavastaste kuritegude vähendamisel on naabrivalve senisest ulatuslikum rakendamine. Selleks peab linnavalitsus koordineerima maja- ja korteriomanike koostööd MTÜ-ga Eesti Naabrivalve. Koostöös noorsoopolitseiga tuleb koolides korraldada senisest enam preventatiivset tööd. Vajalik oleks ametisse võtta noorsootöö spetsialist. Põltsamaa linnas on vajalik tasuline autode parkla. Parkla rajamist võiksid korraldada eraettevõtjad. Turvalisuse tagamiseks korterelamutes ja elamute ümbruses peab linnavalitsus tegema koostööd ühistute ja majavanematega. Tegevusteks on võimalik taotleda toetust korterelamute renoveerimise ja turvalisuse tagamise programmidest. Vajadus on täiendavate video-valvekaamerate järele (sild, bussijaam, kool). Nende maksumus on vähemalt pool miljonit krooni. Rahastamiseks tuleks suurelt osalt taotleda eelarveväliseid vahendeid. Noorte seas on vajalik süsteemne narkomaania ja AIDS-i ennetustegevus. Turvalisuse tagamiseks tuleb laiendada koostööd teiste omavalitsustega ja pidada läbirääkimisi ühisteks finantseerimisteks. Mõeldav on munitsipaalpolitsei loomine tänaste abipolitseinike baasil. Linnaeelarves peaks turvalisuse tagamiseks kulutatav raha suurenema praeguselt 115 000 kroonilt aastas vähemalt 150 000 kroonini. 1.10. Päästeteenistus Põltsamaa tugikomando kuulub Jõgevamaa Päästeteenistuse operatiivosakonna koosseisu. Tema väljasõidupiirkonda jääb Jõgeva maakonna läänepoolne osa (Põltsamaa linn, Põltsamaa vald ning osa Pajusi ja Puurmani vallast), kuid abijõuna sõidab meeskond õnnetusele ka mujale maakonna piires ning Järva ja Viljandi maakonda. Õnnetusteated võetakse vastu Elva häirekeskuses ning sealt edastatakse komandosse väljasõidukäsk. Põltsamaa tugikomando koosseisu kuulub 17 töötajat – 1 komandopealik, 4 meeskonnavanemat, 12 tuletõrjuja-päästjat. Töö on korraldatud 4 vahetuses. Tagatud peab olema meeskonna ööpäevaringne väljasõiduvalmidus 1 minuti jooksul. On ette nähtud, et linna piires peab esimene auto ideaaltingimustes õnnetuskohale jõudma vähemalt 6 minutiga – statistika kinnitab, et see tingimus on Põltsamaal ka täidetud. Põltsamaa tugikomando kasutuses on 3 tulekustutus- ja päästeautot: Scania TLF2700 1997. a 3 m3 vett + vahtaine Scania 141 1981. a 10 m3 vett + 1 m3 vahtainet Gaz 66 1988. a 2 m3 vett + vahtaine Põltsamaa tugikomando väljasõidupiirkonna omapärad: • Piirkonnas asub Tallinn–Tartu mnt, mis on suurima liiklustihedusega maantee Jõgeva maakonnas. Esimese klassi teeks ümberehitamisega peavad tõusma ka turvalisuse nõuded. • Muu maakonnaga võrreldes on siia piirkonda koondunud rohkem tööstust, mistõttu keeruliste objektide arv on suurem. • Keskkonnakaitse seisukohalt on seoses pinnasekihi paksuse ja koostisega piirkonnas põhjavee kaitstus väga halb. Tööstus ning piirkonda läbiv Tallinn–Tartu mnt, mida mööda toimub ka ohtlike ainete transport, suurendavad oluliselt riski õnnetusteks ohtlike ainetega. • Põltsamaa linnas on olemas nõukogude-aegne tuletõrjeveevõrk ning enamuses on see veel ka kasutatav, kuid ei vasta enam tänapäevastele nõuetele ega kata kogu linna piisavalt. Linnast väljaspool on vee saamise ja transpordi probleem veelgi suurem. 1.11. Valitsusvälised organisatsioonid Lähtuvalt asjaolust, et avaliku ja erasektori poolt ei ole võimalik täita kaugeltki kõiki kogukonna normaalse toimimise seisukohalt vajalikke ülesandeid, samuti kodanikuühiskonna suhteliselt tagasihoidlikust arengust Eestis, on erineva ühishuvi põhjal vabatahtlikkuse alusel inimesi ning juriidilisi isikuid ühendavatel mittetulundusühingutel ja sihtasutustel arenguks laialdased võimalused. Põltsamaa linnas on registreeritud ja tegutseb 43 mittetulundusühingut väga erinevates valdkondades. Nendest ca 20 on sellised kolmanda sektori asutused, mille mõju avaldab kogukonna elukorraldusele laiemat mõju. Nende arv peab lähiaastatel suurenema ning see tendents on avaliku võimu huvides, sest aktiivselt tegutsevad kodanikuühendused võivad oluliselt vähendada eelarvekulu. Viie aasta perspektiivis tuleb seada eesmärgiks mitmete avaliku sektori ressurssidel põhinevate teenuste üleandmine vabatahtlikele kodanikuühendustele. Üleantavate teenuste täpne hulk ja sisu vajavad põhjalikumat analüüsi. Delegeeritavate teenuste osutamise näidisvaldkondadena võib nimetada sotsiaaltööd, heakorda jt. Teenuste osutamise delegeerimine saab toimuda vaid selgelt kohustusi, õigusi ja vastutust määratlevate lepingute alusel ning teenuse saaja jaoks ei tohi teenuse kvaliteet halveneda. Kindlasti ei tähenda eri teenuste üleandmine avaliku sektori poolt nende teenuste finantseerimise lõpetamist. Ühe Põltsamaal toimiva vabatahtliku partnerluse positiivse näitena võib tuua Lions klubi liikmeid ühendava MTÜ Harike, mis on eri projektide kaudu taotletud vahenditega enam kui 150 000 krooni eest, aidanud kaasa Põltsamaa Ühisgümnaasiumi valgustuse parandamisele. Kuuendat aastat tegutseb keskkonnaühing Kivirik, kelle eesmärk on keskkonnateadlikkuse edendamine ja üldsuse kaasamine keskkonnaprobleemide lahendamisse. Selleks organiseerib Kivirik loenguid, kampaaniaid, laagreid ja muid ettevõtmisi, mis on suunatud looduse väärtustamisele ja noorte vaba aja sisustamisele. Ühing teeb aktiivset koostööd piirkonna lasteaedade, koolide, Jõgevamaa Keskkonnateenistuse, linnavalitsuse ja Eesti Rohelise Liikumisega. Vabatahtlikul ühistegevusel põhineb ka mitmete huviringide ja kultuuriseltside tegevus. Maksumaksja rahast finantseeritava avaliku sektori eelarve jaoks on kolmanda sektori asutused pigem partnerid, kelle rahastamine toimub osaliselt linnaeelarve kaudu. Partnerlus on samas vajalik ja kasulik ka linnale, sest avalike ringide ja seltside tegevus loob võimalusi linnaelanikele vaba aja veetmiseks ning näiteks koorilaulu, tantsu või spordiklubide tegevus võimaldab linnavalitsusel neid kaasata esindusfunktsioonide täitmisele eri üritustel. Täiendavaid võimalusi partnerluseks kolmanda sektoriga peavad otsima linnavalitsuse sotsiaaltöö spetsialistid ja volikogu sotsiaalkomisjon. Aktiivselt tegutsevad noorteklubi Juventus ja maanoorte liikumine 4H. Juventuse klubi esindajate väitel on näiteks nende poolt organiseeritava noortevahetuse käive Põltsamaa piirkonnas üle miljoni krooni aastas. Kolmanda sektori finantseerimine linnaeelarve kaudu toimub otsetoetustena ning projektipõhiselt põhimõttel, et teatud kuupäevaks saavad MTÜ-d esitada taotlusi linnaeelarvest toetuse saamiseks. Probleemid, vajadused ja asjaolud, millega arvestada: • Ühenduste liikmete eesmärgid ja taotlused on puhuti ebaselged. Kokkupuutekohad avaliku võimuga muul tasemel kui vahendite taotlemine on nõrgad • Kodanikeühendused on omavahel selged konkurendid avaliku sektori rahale. See asjaolu võib olla takistav ega aita kaasa võrgustiku kujunemisele • Linnavalitsuse poolt kutsuda ellu kodanikuühenduste katusorganisatsioon – ümarlaud • Tagada kodanikuühenduste senisest efektiivsem teavitamine olemasolevatest rahastamis-, koolitamis- jne võimalustest • Uurida võimalus täna avaliku sektori poolt osutatavate teenuste üleandmiseks vabatahtlikele kodanikeühendustele 1.12. Eelarve, juhtimine ja ühistegevus Põltsamaa linna kulude eelarve oli 2002. aastal 57 milj krooni, sellest 36 milj kr ehk 63% oli sotsiaalsfääri ülalpidamise kulu. Aastal 1998 eelarve mahu juures 24,8 milj kr oli vastav protsent 75,9%. 2003. aasta kulude eelarve näeb ette samuti ligi 69% ulatuses sotsiaalsfääri toetamist. Kuigi sotsiaalsfääri ülalpidamise määr on olnud läbi aastate olulise suurusega (üle 60%), siis kõikumised aastaeelarvete võrdluses on suhteliselt suured. Jõgeva maakonna 2002. a sotsiaalsfääri kulu osakaal oli 62,6%, millest Põltsamaa kõrgemat näitajat on võimalik põhjendada sellega, et piirkondliku keskusena omab Põltsamaa rohkem sotsiaalsfääri asutusi kui ümbritsevad maavallad. Põltsamaa linnas on 8 sotsiaalasutust (sh 5 haridusasutust), lisaks äriühinguna tegutsev tervishoiuasutus, millesse samuti avalik sektor soovib oluliselt panustada. Kolme viimase aasta jooksul nende asutuste tegutsemise ja teenuste mahtudes suuri muudatusi ole olnud (kultuurikeskuse ürituste arv on teinud läbi kvantitatiivse languse). Vastavalt lähiaja rahvastikuprotsessidele tuleb sotsiaalsfääri ja selle investeeringuid juhtides tähelepanu pöörata haridusasutuste suunamisele. Aastatel 2000–2003 on avaliku sektori poolt Põltsamaa linna investeeritud 40 102 tuhat krooni, sellest linna eelarvest 14 213 tuhat krooni ehk 35,5% ehk iga linna pandud kroonile suudeti juurde hankida ligi 3 krooni, mis on mõõdukas tulemus. Joonis 6

Joonis 7

Viimase kahe aasta investeeringute mahud on olnud suhtelised sarnased, 16–18 milj krooni, sh kohaliku omavalitsuse osaluse maht on aastatel 2000 kuni 2002 tõusnud 76%. Ühelt poolt näitab see omavalitsuse tõusvat aktiivsust, paremat investeerimispotentsiaali, teisalt aga on tegemist teatud hädavajaduste nagu kooli sööklate uuendamised, omaosaluse kohustuse akumuleerimisega projektidesse ühel aastal, mis võib investeerimisressursi tühjaks ammutada ning tegevuse edasisel mitteplaneerimisel investeerimistegevuse peatada. Joonis 8

Joonis 9

Viimase kolme aasta jooksul on peamiselt investeeritud füüsilisse infrastruktuuri, kus põhiline prioriteet on olnud linna veemajanduse arendamine. Linna eelarvest eraldatud investeeringuvahenditest on suurim osakaal sotsiaalsfääril ehk investeeringutel linnale kuuluvatesse sotsiaalasutustesse, kuhu välisabi on keerukam kaasata kui keskkonnakaitsealastesse projektidesse. Investeering arendus- ja ettevõtlusprojektidesse on olnud vähene. Investeeringud linna avalikku infrastruktuuri parandavad küll ettevõtluskeskkonda, kuid otseselt ettevõtluse arendamisele suunatud infrastruktuuri projekte pole viimase kolme aasta jooksul teostatud. Põltsamaa lossiga seotud investeeringud on muinsuskaitselised tööd, mis samuti ei ole otsene investeering arendustegevusse. Antud vahend on tulnud eranditult väljastpoolt linna eelarvet. Linna investeerimisstrateegia vajab selget muutmist just arendus- ja ettevõtluspoliitikat silmas pidades. Lisaks linnale on teinud olulisi investeeringuid nii riiklikud kui eraõiguslikud äriühingud. Näiteks suuruselt teine investeering on tehtud erakapitali poolt soojamajandusse. Koostöö kohalikul tasandil Pikad koostöötraditsioonid on nelja omavalitsuse, Põltsamaa linna, Põltsamaa valla, Pajusi valla ja Puurmani valla vahel, mis on kinnitatud ka kostöölepinguga (4P). Ühistööd tehakse hariduse, kultuuri, tervishoiu, päästeteenistuse, korrakaitse, keskkonnakaitse osas, samuti sotsiaalsfääris. Üheskoos on võimalik lahendada selliseid küsimusi nagu tööpuudus, ettevõtluse, sh turismi arendamine, keskkonnakaitse jne. Väga tihe koostöö on Põltsamaa linnal Põltsamaa ja Pajusi vallaga mitmetes valdkondades: haridus, kultuur, sotsiaalhoolekanne, tervishoid, turvalisus, kaubandus, teenindus, transport jne. Eraldi tuleb ära märkida 90. aastate teisel poolel nelja piirkonna omavalitsuse ning Soome ja Suurbritannia omavalitsuste vahel läbi viidud koostööprojekti omavalitsustöötajate koolituse alal. Põltsamaa linn on Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu ja Eesti Linnade Liidu liige ning osaleb Tervislike Linnade Liikumises. Koostöö on heaks eelduseks Põltsamaa linna ja ümberkaudsete valdade liitumisel. Eesti teiste piirkondadega on olnud tihedam suhtlemine Tapa ja Türi linnaga, kes said linnaõigused samuti 1926. a. Põltsamaa linnal on hea koostöö oma linna ja ümbruse ettevõtetega. Koostöö võib eri tasanditel enamgi laieneda ja laienebki. Rahvusvaheline koostöö Põltsamaa linnal on sõpruslepingud: – Kokemäki linn – Soome Vabariik – Sollefteå kommuun – Rootsi Kuningriik Koostöö toimub sotsiaal-, hariduse-, kultuuri-, vaba aja veetmise jne valdkondades. Tavaks on muusika- ja tantsukollektiivide vastastikune suhtlemine, kontserdid koolide vahel, spordivõistlused, kontaktid ametnike ja volikogude vahel. Juba üheksandat aastat õpib 1 õpilane Sollefteå kommuunis Hola Rahvaülikoolis. Kontaktid sõpruslinnade ettevõtjate vahel on veel välja kujunemata. 2004. a kevadel toimub Põltsamaa ettevõtjate visiit Sollefteåsse. Kümme aastat on toimunud Põltsamaal rahvusvaheline noorte puhkpillilaager, millest võtavad osa pillimängijad ja dirigent Norrast. Arvestades Eesti liitumist Euroopa Liiduga on äärmiselt oluline, et Põltsamaa linn kasutaks maksimaalselt ära kõik avanevad võimalused täiendavaks rahvusvaheliseks koostööks. Keskkonnaalane koostöö Piirkonna omavalitsused teevad koostööd uue jäätmekäitluskava koostamisel ja jäätmejaama rajamisel. Veemajanduse arendamiseks toimib projekt, milles osalevad Eesti, Soome, Taani riik, Põhjamaade Investeerimispank ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. Alates 2004. a osaleb linn Põltsamaa-Pedja jõe alamvesikonna veeprojektis koos 15 omavalitsusega veemajanduse investeeringute jätkamiseks. Energiasäästu programmi raames toimus koostöö Taani Energiaagentuuriga, mille käigus vahetati LAK Tõruke aknad ja rekonstrueeriti kesklinna tänavavalgustus. 2. Strateegilised arengueesmärgid pro arenguülesanded Põltsamaa Linnavalitsuse poolt juulis 2003 korraldatud arenguseminaril, kus osales üle kolmekümne linna arvamusliidri ja otsustaja, määratleti grupitöö käigus neli strateegilist arengueesmärki, mille realiseerimisele Põltsamaal võiks lähiaastatel keskenduda. Püstitatud arengueesmärkide realiseerimine nõuab nende kogukonnasisest arutelu ja selgitustööd. Kogukonnana tuleb siinkohal mõista Põltsamaa linna ja Põltsamaa piirkonna elanikke. Kui arengueesmärgid ei leia kogukonnasisest mõistmist ja heakskiitu, on nende saavutamine võimatu. Et nõnda ei juhtuks, peab võimalikult suur hulk linnaelanikke selgelt aru saama, mida nende eesmärkide saavutamisega soovitakse ja millist kasu tema sellest tegevusest saab. Strateegilised arengueesmärgid: 1. Omavalitsuste ühinemine ja koostöö Haldussuutlikkuse tõstmise, investeeringuvõime suurendamise ja elanikele kvaliteetsema teenuse pakkumise eesmärgil oleks linnal ja ümbritsevatel valdadel otstarbekas liituda. Põltsamaa linna ühinemist ümbritsevate omavalitsustega pole põhjalikult uuritud. Vajalik on läbi viia uuring, et selgitada ühinemise head ja halvad küljed. 2. Haridus- ja kultuuriasutuste võrgustiku reform Vaja on selgitada muudatuste vajadus ja määratleda eesmärgid. Tuleb teadvustada, et reform ei ole ainult uute hoonete ehitus, vaid pigem sisu, suhtumise ja struktuuri muutus. Reformivajadusele viitavad selgelt Põltsamaa kultuurielus märgatav stagnatsioon (näiteks suveürituste lakkamine) ja hariduselus eeldatav tagasiminek seoses õpilaste arvu olulise vähenemisega. Reformi ülesande püstitus peab tulema avalikult võimult linnavolikogu otsuste näol, kuid see ei ole asi, millega valijate hulgas populaarsust võita. Otsustamatus toob samas kaasa ebaefektiivse rahakasutuse ning määrab Põltsamaa haridus- ja kultuurielu kidumisele hoolimata suurejoonelistest investeeringutest. Kui otsustatakse reform läbi viia, tuleb püstitada selged eesmärgid ja tagada, et nende täitmist perioodiliselt kontrollitakse. Põltsamaa linna haridus- ja kultuuriasutuste võrgustiku reform peab aitama kaasa senise vahendite kasutuse efektiivsemaks muutmisele ning tooma sektorisse vahendeid (mitte üksnes raha) juurde. Reformikava on samas kõige otstarbekam tellida sõltumatutelt ekspertidelt, kes saaksid kasutada kohalike kultuuri- ja haridusinimeste esitatud objektiivseid andmeid. Haridus- ja kultuuriasutuste reformi peaeesmärgid võiksid olla: – vahendite kasutamise efektiivsemaks muutmine; – teenuste sortimendi laiendamine; – linnakodanike aktiviseerimine; – kõikide sisemaiste ja rahvusvaheliste võimaluste senisest oluliselt parem kasutamine. 3. Põltsamaa lossi arendamine Kiiresti on vaja lahendada kõik lossikompleksiga seotud omandiküsimused. Vajadusel tuleb selleks viivitamatult ette näha vahendid eelarvest. See välistab olukorra, et lossikompleks või selle osad satuvad eraomanike või pikaajaliste kasutajate kätte, kelle huvid ei pruugi ühtida linna huvidega. Lossi arendamine on valdkond, mis on atraktiivne eri rahastamisallikatele ja fondidele. 4. Linna maineparandus ja atraktiivsuse suurendamine Linnast pärit inimeste koondamine. Kasutada maksimaalselt ära senist potentsiaali: Põltsamaa – Lõuna-Eesti ja Liivimaa värav. Jätkata traditsioone, tähistada kõikvõimalikke juubeleid, tähtpäevi, tekitada tähtüritusi. Probleemseid valdkondi on loomulikult rohkem. Saavutamaks edu ja arengut tuleb avalikul võimul keskenduda kõige olulisemale ja investeerida omavalitsuse väheseid ressursse sihipäraselt. Strateegiline arenguvisioon aastaks 2015 Aastal 2015 on Põltsamaa linn keskuseks tänase linna piire oluliselt ületavale omavalitsusele, kus elab 12–15 tuhat inimest. Lähtuvalt Põltsamaa strateegilisest paiknemisest Mandri-Eesti kekspunktis on kujunenud terve rida selliseid teenuseid, mille pakkumise järgi teatakse Põltsamaad kogu Eestis ja kaugemal. Põltsamaa on hinnatud elupaik ning kinnistunud kultuuri- ja ajaloopärandilt võrdsesse ritta Viljandi, Rakvere ja Paidega. Põltsamaa loss on muutunud tuntud eksklusiivseks turismiobjektiks, majutus- ja koolituspaigaks. Põltsamaa on kujunenud tähtsaks peatuskohaks teel Tallinnast Tartusse ja Lõuna-Eestisse. Lisa 1 VAJALIKUD INVESTEERINGUD 2004-2008 (tuh kroonides) Objekti nimetus 2004 kuni 2008 2004 2005 2006 2007 2008 OV RIP muu OV RIP muu OV RIP muu OV RIP muu OV RIP muu HARIDUS Põltsamaa Ühisgümnaasium Spordihalli ehitus 17 000 5000 2500 5000 1000 2500 500 500 Klassiruumide remont, koolimööbel 5800 400 400 500 500 2000 2000 3000 3000 Tööõpetuse klassid 1030 200 830 Lasteaed-algkool Tõruke Rühmaruumide remont 3500 200 300 500 500 1000 1000 San. sõlmede remont 900 100 350 100 350 Soojussõlm ja majasisene soojasüsteem 300 100 200 Katus ja fassaad 1500 200 500 200 600 Õueala rekonstrueerimine 300 100 200 Lasteaed Mari Akende ja välisuste vahetus 650 300 350 Rühmaruumide ja san. sõlmede remont 2100 100 200 200 300 500 300 500 Katus ja fassaad 1000 400 200 400 Õueala rekonstrueerimine 200 100 100 Muusikakool Akende vahetus 150 50 150 Saali remont 400 100 50 250 Klassiruumide remont 800 100 200 200 300 Instrumentide soetus 400 50 50 50 50 50 150 50 150 Noortemaja ehitus 800 400 400 KULTUUR Kultuurikeskuse ümbruse heakord 800 400 400 Raamatukogu juurdeehitus 3500 700 2800 Kinohoone 1000 100 400 100 400 Muuseumi ruumide laiendus 300 100 200 Staadion – maja, jooksurajad, pingid 800 100 300 100 300 Kuningamäe terviserada 1100 100 400 100 500 Kogudused, kirikud 500 100 100 100 100 100 TERVISHOID Lossi 49 ümbruse heakord 300 300 Õendushoolduskodu ja eriarstide ruumid 2800 900 200 1700 SOTSIAALHOOLDUS Sots. eluruumid, päevakeskus, varjupaik 2400 130 200 500 500 170 500 500 KESKKOND ÜVK rekonstrueerimine ja laiendus 39 700 1000 3000 6500 1000 1000 4000 1000 1000 5000 1000 1000 5000 1200 2000 6000 Jõe puhastamine 670 60 100 300 70 70 70 Piirkondlik jäätmekeskus 3500 30 70 100 1500 100 100 1500 100 LINNAMAJANDUS Tänavate remont 9600 700 700 400 800 500 1000 1000 1000 1500 1000 1000 Kõnniteede remont 3500 700 300 500 300 500 300 500 400 Õnne tänava pikenduse ehitus 3300 300 500 2500 Suure silla uuringud ja remont 3700 100 150 1000 150 2300 Jalakäigusildade remont 450 50 50 150 50 150 Parvei sild 3500 300 2000 200 1000 Tänavavalgustuse rekonstrueerimine 2600 200 200 400 200 400 200 400 200 400 Haljastuse rekonstrueerimine 1700 150 50 100 400 100 250 100 300 300 1200 Kesklinna detailplaneeringu koostamine 700 350 350 Lossi 9 haldushooneks 3500 1000 2500 Teenindusmaja katus ja välisfassaad 1000 1000 Pajusi mnt 18 I korruse rekonstrueerimine 1900 100 1700 100 Saun-ujula katus ja välisfassaad 800 150 250 150 250 MUINSUSKAITSEOBJEKTID Kalmistu müüri remont 300 100 200 Vana-Põltsamaa mõisa piirdemüüri remont 150 50 100 50 100 Vee ringvoolu taastamine lossi kraavides 1000 100 200 700 Põltsamaa loss 17 900 150 700 1200 1500 700 3500 250 700 2500 250 700 2500 300 700 3500 KOKKU 150 000 11 390 13 030 13 100 10 500 7800 11 850 8170 7900 14 950 8140 6300 15 100 8720 6700 15 150