Riigikogu — Riigihangete seadus — RT I, 84, 534

Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 1. novembri 2000. a otsusega nr 909 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab riigihangete teostamise korra, riigihangetega seotud subjektide õigused ja kohustused ning vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest, samuti riikliku järelevalve teostamise korra. § 2. Riigihangete mõiste ja objektid (1) Riigihangeteks käesoleva seaduse tähenduses on asjade ostmine, ehitustööde ja teenuste tellimine, ehitustööde kontsessioonide andmine ning ideekonkursside korraldamine käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud ostja poolt. (2) Riigihangeteks ei ole käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud ostja poolt asjade ostmine või teenuste tellimine riigiasutuselt, linna- või vallavalitsuselt või kohaliku omavalitsuse asutuselt, samuti Eesti Haigekassa poolt raviteenuste, tervise edendamise ja haiguste ennetamise teenuste tellimine. (3) Riigihangete objektideks on asjad, teenused, ehitustööd, ehitustööde kontsessioonid ja ideekonkursid. (4) Ehitustöö on mis tahes töö, mis on seotud ehitamisega või ehitise või selle osa lammutamisega, välja arvatud ehitusprojekteerimis-, ehitusjärelevalve- ja ehituse juhtimise teenus. (5) Ehitustöö kontsessioon on käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud ehitustöö teostamise eest saadav ehitise ekspluateerimise ainuõigus. Ehitustöö kontsessiooni korral peab riigiasutusel olema ehitustöö kontsessiooni käsitlev luba Vabariigi Valitsuselt. (6) Ideekonkurss on avalik menetlus, mille abil ostja valib välja pakkuja projekteerimise, arhitektuuri või andmetöötluse alal. (7) Käesolevas seaduses sätestatud kord kehtib riigihangete suhtes, mille maksumus on aasta arvestuses koos käibemaksuga: 1) asja ostmise ja teenuse tellimise korral 50 000 krooni ja üle selle; 2) ehitustöö tellimise korral 500 000 krooni ja üle selle; 3) õigusakti eelnõu väljatöötamise tellimise korral 500 000 krooni ja üle selle; 4) asja ostmise või teenuse tellimise korral kinnipidamisasutuselt või selle tootmisüksusi haldavalt riigi asutatud äriühingult käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud ostja poolt 500 000 krooni ja üle selle; 5) ideekonkursi korraldamise korral ideekonkursi autasude ja ideekonkursist osavõtjatele makstavate summadega kokku 100 000 krooni või üle selle. § 3. Mitmest komponendist koosnevad riigihanked (1) Kui kavandatav riigihange sisaldab mitut riigihanke objekti käesoleva seaduse § 2 tähenduses, liigitatakse riigihange selle objekti järgi, mille eest eeldatavalt makstav tasu ületab poole kogu riigihanke maksumusest. Kui tasu mitte ühegi käesoleva seaduse § 2 tähenduses riigihanke objekti eest ei ületa poolt kogu riigihanke maksumusest, liigitatakse riigihange selle peamist eesmärki arvestades. (2) Asju või teenuseid, mis ei ole konkreetsete ehitustööde teostamiseks vajalikud, võib osta või tellida eraldi. (3) Asju osta või teenuseid tellida võib käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud ostja ühes menetluses ehitustööde tellimisega ainult juhul, kui selle ehitustöö tellimisele kohaldub sama range menetluse nõue kui asjade ostmise või teenuste tellimise korral eraldi menetluses. Kui asjade ostmisel või teenuste tellimisel eraldi menetluses on asjade või teenuste maksumus võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, võib asju osta ja teenuseid tellida ühises menetluses ehitustöö tellimisega üksnes juhul, kui sellise ühendamise tulemusena riigihanke maksumus on võrdne ehitustööde tellimisele kehtestatud rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda. § 4. Erandid (1) Käesolevas seaduses sätestatud korda ei ole ostja kohustatud rakendama: 1) riigihangete suhtes, mille teostamisel käesolevas seaduses sätestatud korda järgides tuleb avalikuks riigisaladus; 2) vee-, elektrienergia-, gaasi-, soojusenergia-, kaabellevi- ja telekommunikatsiooniteenuste tellimise korral, kui sellist teenust on võimalik tellida ainult ühelt isikult; 3) relvade, laskemoona, lahingutehnika ja nendega seotud väljaõppevahendite ostmise ja teenuste tellimise korral; 4) arbitraaži või lepitamisteenuste tellimise korral; 5) väärtpaberite või muude finantsdokumentide väljaandmise, müügi, ostu või loovutamisega seotud finantsteenuste tellimise või Eesti Panga poolt osutatavate teenuste tellimise korral, samuti ei ole käesolevas seaduses sätestatud korda kohustatud rakendama Eesti Pank tehingute sooritamisel, mille eesmärgiks on raha emiteerimine, Eesti Panga seadusjärgsete ülesannete täitmisele suunatud operatsioonid tema hallatavate väärismetalli- ja valuutavarudega või asjade ja teenuste hankimine, mille peamine otstarve on panga turvalisuse või avaldamisele mittekuuluva teabe suhtes kehtestatud konfidentsiaalsusnõuete täitmise tagamine; 6) teadusuuringute tellimise korral, välja arvatud juhud, kui selle uuringu tulemust kasutab ostja enda huvides oma tegevuse tarbeks; 7) kinnisasjade, olemasolevate hoonete või nende osade kui vallasasjade või nendega seonduvate õiguste ostmise või rendile võtmise korral; 8) teenuste tellimise korral programmi või selle osa omandamiseks, arendamiseks, produtseerimiseks või koosprodutseerimiseks ringhäälinguorganisatsioonide poolt ja teenuste tellimise korral saateajale; 9) töölepingu sõlmimise korral; 10) teenuste suhtes, mille käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud ostja tellib sidusettevõtjalt; 11) asjade ostmise korral, ehitustööde või teenuste tellimise korral, kui hankelepingu sõlmivad kontsessionäär ja sidusettevõtja, kes on kontsessionääri poolt kantud kontsessiooni saamiseks esitatud pakkumisele lisatud nimekirja; 12) museaalide, arhivaalide, teavikute, nende kasutusõiguste, nendega seotud teenuste ja asjade, samuti infoteenuste ostmise korral, mille peamine otstarve on kultuurivarade säilitamine või teabe kättesaadavuse tagamine, ja kui ostjaks on raamatukogu, muuseum või arhiiv või kui ostetakse raamatukogult, muuseumilt või arhiivilt. (2) Sidusettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtja, kelle raamatupidamise aastaaruanne konsolideeritakse ostja raamatupidamise aastaaruandega, või ettevõtja, kes on otseselt või kaudselt ostja valitseva mõju all või kelle valitseva mõju all on ostja või kes on koos ostjaga sama ettevõtja valitseva mõju all, kusjuures vähemalt 80 protsenti selle ettevõtja keskmisest käibest on viimasel kolmel aastal või kogu tegevusaja jooksul, kui see on lühem kui kolm aastat, saadud selliste teenuste osutamisest ettevõtjatele, kelle sidusettevõtja ta on. Kui sama või sellesarnast teenust pakub enam kui üks ostja sidusettevõtja, võetakse arvesse nende ettevõtjate osutatud teenuste koondkäive. § 5. Ostja (1) Ostja käesoleva seaduse tähenduses on: 1) riigiasutus, riigitulundusasutus, linna- või vallavalitsus või kohaliku omavalitsuse asutus; 2) avalik-õiguslik juriidiline isik või avalik-õigusliku juriidilise isiku asutus; 3) eraõiguslik juriidiline isik, mis ei ole äriühing ja mille kõik asutajad või liikmed on kas koos või eraldi riik, kohalik omavalitsus ja/või avalikõiguslik juriidiline isik; 4) eraõiguslik juriidiline isik, mis ei ole äriühing ja mida rohkem kui 50 protsendi ulatuses finantseerib või mille nõukogu või juhatuse liikmetest rohkem kui pooled määravad kas koos või eraldi riik, kohalik omavalitsus ja/või avalik-õiguslik juriidiline isik; 5) ettevõtja juhul, kui ta on saanud ehitustöö kontsessiooni käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud isikult ja ta sõlmib selle kontsessiooni alusel ehitustööde hankelepinguid või kui riik, kohalik omavalitsus või käesoleva lõike punktides 2–4 nimetatud isikud kas koos või eraldi finantseerivad tema tegevust rohkem kui 50 protsendi ulatuses, kusjuures finantseerimiseks ei loeta osalust äriühingus; 6) ettevõtja juhul, kui vastavalt konkurentsiseadusele (RT I 1998, 30, 410; 1999, 89, 813; 2000, 53, 343; RT III 21, 232) on riik või kohalik omavalitsus talle andnud eri- või ainuõiguse ja asjade ostmine või teenuste või ehitustööde tellimine on vajalikud eri- või ainuõiguse teostamiseks või kui riik, kohalik omavalitsus või käesoleva lõike punktides 2–4 nimetatud isikud kas koos või eraldi omavad selles ettevõtjas kas vahetult või teiste isikute kaudu häälteenamust või rohkem kui 50 protsenti aktsiatest või osadest ja kui tema tegevuseks on kas alaliste võrkude loomine või opereerimine kavatsusega osutada avalikkusele teenust seoses vee, gaasi, elektri- või soojusenergia tootmise, transportimise, edastamise või jaotamisega või geograafilise ala ekspluateerimine eesmärgiga uurida või kaevandada kütuseid või võimaldada õhu- või veetranspordiettevõtjatel kasutada lennuvälja, sadamat või muud terminaalirajatist või võrkude opereerimine, võimaldamaks avalikkusele teenuseid raudtee-, trammi-, trollibussi- või bussitranspordi, automatiseeritud süsteemide või kaabellevi alal, või avalike telekommunikatsioonivõrkude loomine või opereerimine ühe või enama telekommunikatsiooniteenuse tagamiseks. (2) Vee, gaasi, elektri- või soojusenergia tootmist, transportimist, edastamist või jaotamist avalikkust teenindavatele võrkudele ettevõtja poolt ei loeta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuseks, kui vee või elektrienergia tarbimine on vajalik mingi muu tegevuse teostamiseks kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatu või kui avaliku võrgu varustamine sõltub ainult ettevõtja enda tarbimisest ega ületa 30 protsenti ettevõtja vee või elektrienergia eelneva kolme aasta keskmisest kogutoodangust või kui gaasi või soojusenergia tootmine ettevõtja poolt on mingi muu, käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetamata tegevuse teostamise vältimatuks tagajärjeks või kui avalikku võrku varustatakse gaasi või soojusenergia ülejäägiga selle majandusliku kasutamise eesmärgil ja selline ülejääk ei ületa 20 protsenti ettevõtja eelneva kolme aasta keskmisest käibest. § 6. Isikute võrdne kohtlemine Ostja kohtleb kõiki riigihanke pakkumismenetluses osalevaid isikuid (edaspidi pakkuja) võrdselt. § 7. Hankelepingu sõlmimise kavatsus Ostja teostab riigihanke pakkumismenetluse (edaspidi pakkumismenetlus) ainult juhul, kui tal on kindel kavatsus hankeleping sõlmida. § 8. Pakkumismenetluse lõppemine Pakkumismenetluse lõppemise aluseks on: 1) hankelepingu sõlmimine või ideekonkursi võitja väljaselgitamine; 2) kõikide pakkumiste tagasilükkamine; 3) pakkumismenetluse tühistamine; 4) pakkumiste või pakkumismenetluses osalemise taotluste mitteesitamine; 5) pakkumiste jõusoleku tähtaja lõppemine ja hankelepingu sõlmimata jätmine pakkujast sõltuvatel põhjustel. § 9. Konfidentsiaalsus (1) Ostja ei avalikusta pakkujatelt või pakkumismenetluses osalemist taotlevatelt isikutelt (edaspidi taotleja) nende äritegevuse kohta saadud informatsiooni ega pakkumiste ja läbirääkimiste sisu, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Teated, otsused ja muud dokumendid, millele käesolevas seaduses viidatakse ja mida ostja esitab pakkujale või vastupidi, peavad olema koostatud nende sisu täielikku säilimist tagavas vormis ning ostja säilitab neid vastavalt seadustele. § 10. Pakkumismenetluse korraldamine (1) Pakkumismenetluse korraldajaks on ostja, kes määrab riigihanke eest vastutava isiku. (2) Ostjal on õigus volitada teisi isikuid korraldama pakkumismenetlust käesoleva seaduse sätete alusel. (3) Vabariigi Valitsus kinnitab konsolideeritult teostatavate riigihangete nimekirja ja valitsusasutuse hallatava riigiasutuse, kes on selliste riigihangete teostaja. (4) Vabariigi Valitsusel on õigus kohustada valitsusasutusi ja valitsusasutuste hallatavaid riigiasutusi teostama riigihanget käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud riigihangete teostaja kaudu, kui selline riigihange on kantud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nimekirja. (5) Riigiasutus ja riigitulundusasutus on kohustatud teostama, kohalik omavalitsus ja kohaliku omavalitsuse asutus võivad teostada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nimekirja kantud riigihanke käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud riigihangete teostaja kaudu lepingu alusel. (6) Ehitustööde riigihangete teostamise eeskirja kehtestab majandusminister. § 11. Riigihangete Amet Riigihangete Amet (edaspidi Amet): 1) kontrollib riigihangete teostamist ja selle õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavust; 2) rakendab riigihangete informatsioonisüsteemi ja korraldab riikliku riigihangete registri (edaspidi register) tegevust; 3) edastab riigihangete kohta informatsiooni rahvusvahelistele organisatsioonidele vastavalt Eesti Vabariigi sõlmitud rahvusvahelistele lepingutele; 4) hindab riigihangete süsteemi toimimist ja teeb ettepanekuid selle parandamiseks; 5) annab riigihangetega seotud küsimustes konsultatsioone; 6) korraldab vaiete läbivaatamist, tühistab oma otsusega riikliku järelevalve korras pakkumismenetluse või selle käigus ostja poolt tehtud otsuse, kui see on vastuolus käesoleva seaduse sätetega; 7) omab õigust riikliku järelevalve teostamisel saada ostjalt riigihangete kohta kogu vajaminevat informatsiooni, samuti riigihanget puudutavate dokumentide originaale või ärakirju. 2. peatükk RIIGIHANKE MAKSUMUSE ARVUTAMINE § 12. Riigihanke maksumuse arvutamise põhimõtted (1) Riigihanke eeldatava maksumuse määramiseks hindab ostja kogu kavandatava hankelepingu alusel pakkujale makstava tasu suuruse koos käibemaksuga. (2) Otsustamaks, kas riigihanke eeldatav maksumus ulatub käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud rahvusvahelise piirmäärani, võetakse arvesse riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta. (3) Ostja ei või riigihanget jaotada osadeks riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete järgimise vältimise eesmärgil. (4) Kui riigihange on jaotatud mitmeks osaks, summeeritakse riigihanke eeldatava maksumuse määramisel kõikide osade maksumus. Riigihanke iga osa ostmine või tellimine toimub riigihanke summeeritud eeldatava maksumuse suhtes rakendatavale pakkumismenetlusele vastavalt. § 13. Raamlepingud (1) Kui pakkumismenetlus teostatakse asjade ostmiseks, ehitustööde või teenuste tellimiseks teatud tähtaja jooksul, loetakse riigihanke eeldatavaks maksumuseks kõikide selliselt ostetavate asjade, tellitavate ehitustööde või teenuste suurim hinnanguline kogumaksumus. (2) Raamlepingu võib sõlmida kuni kolmeks aastaks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul. (3) Ehitustööde riigihangete korral, mille jaoks rahalised vahendid hankelepingu sõlmimisel on olemas osaliselt, võib sõlmida riigihanke objekti kohta raamlepingu. § 14. Täiendavad tingimused Kui kavandatava hankelepingu tingimuste kohaselt ostja omandab õiguse osta asju või tellida ehitustöid või teenuseid lisaks neile asjadele, ehitustöödele või teenustele, mille ostmises või tellimises hankelepingu sõlmimisel kokku lepitakse, arvestatakse riigihanke maksumuse määramisel ka täiendavalt ostetavate või tellitavate asjade, ehitustööde või teenuste maksumust. § 15. Riigihanke maksumuse määramine (1) Asjade ostmise korral on riigihanke eeldatava maksumuse määramisel aluseks: 1) kavandatavate tähtajaliste hankelepingute korral hankelepingu hinnanguline kogumaksumus hankelepingu kehtivusaja jooksul; 2) kavandatavate tähtajatute hankelepingute või äramuutva tingimusega sõlmitud hankelepingute või hankelepingu tähtaja kindlalt määratlemise võimatuse korral eeldatav hankelepingu kogumaksumus esimese 48 kuu jooksul. (2) Teenuste tellimise korral, kui kogumaksumust ei ole näidatud, on riigihanke eeldatava maksumuse määramisel aluseks: 1) kavandatavate tähtajaliste hankelepingute korral, mille kehtivusaeg on kuni 48 kuud, teenuste kogumaksumus hankelepingu kogu kehtivusaja jooksul; 2) kavandatavate tähtajatute hankelepingute või hankelepingute korral, mille kehtivusaeg on pikem kui 48 kuud, ühe kuu teenuste maksumus korrutatud 48-ga. (3) Kindlustusteenuste tellimise korral võetakse riigihanke eeldatava maksumuse määramisel arvesse makstavate kindlustusmaksete suurus, panga- ja muude finantsteenuste tellimise korral intressid, teenustasud ja muud liiki tasud. (4) Kui riigihange näeb ette asjade ostmise koos teenuste tellimisega, on riigihanke eeldatava maksumuse määramisel aluseks asjade ostmise ja teenuste tellimise kogumaksumus. (5) Kui asju ostetakse või teenuseid tellitakse raamlepingu või uuendatava hankelepingu alusel, määratakse riigihanke eeldatav maksumus: 1) eelmise kalendriaasta või viimase 12 kuu jooksul sõlmitud sarnaste hankelepingute kogumaksumuse alusel, mida on võimaluse korral korrigeeritud eeloleval 12 kuul eeldatavate asjade või teenuste koguse või hinna muudatustega või 2) eelmise hankelepingu sõlmimisele järgnenud 12 kuu või kogu hankelepingu kehtivusaja jooksul sõlmitud hankelepingute kogumaksumuse alusel, kui see periood oli pikem kui 12 kuud, sõltuvalt sellest, milline meetod annab tulemuseks suurema summa. (6) Ehitustööde tellimise korral on riigihanke eeldatava maksumuse määramisel aluseks kõikide teostatavate ehitustööde liikide summaarne maksumus. (7) Ostjal tuleb ehitustööde eeldatavale maksumusele juurde arvestada võimalike asjade ja teenuste, mis on vajalikud hankelepingu täitmiseks ja mida ta ise pakkujale üle annab või osutab, maksumus. (8) Ehitustööde kontsessiooni eeldatav maksumus määratakse tasu alusel, mis ostjal tuleks nende ehitustööde eest maksta, kui ta kontsessiooni andmise asemel telliks ehitustööde teostamise. § 16. Rahvusvahelised piirmäärad (1) Riigihanke maksumuse rahvusvahelised piirmäärad on asjade ostmise ja teenuste tellimise korral: 1) riigiasutuse poolt – 130 000 eurot; 2) muu ostja poolt, välja arvatud käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud ostja, – 200 000 eurot; 3) käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud ostja poolt, välja arvatud avalikkust kaabellevi- või telekommunikatsiooniteenustega varustav ettevõtja, – 400 000 eurot; 4) käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud avalikkust kaabellevi- või telekommunikatsiooniteenustega varustava ettevõtja poolt – 600 000 eurot. (2) Riigihanke maksumuse rahvusvaheline piirmäär on ehitustööde tellimise korral 5 miljonit eurot. § 17. Riigihanke jaotamine osadeks ühe pakkumismenetluse raames (1) Ostja võib ühe pakkumismenetluse raames teostatava riigihanke jaotada osadeks, kusjuures selline jaotamine võib toimuda objekti või koguse järgi või nii objekti kui ka koguse järgi. (2) Kui ostja jaotab riigihanke osadeks, tuleb võimalik osade suurus pakkumise kutses või pakkumise kutse dokumentides selgelt ära näidata. 3. peatükk TEATED § 18. Eelteade (1) Riigihankest, mille eeldatav maksumus on asjade ostmise või teenuste tellimise korral 750 000 eurot või üle selle või ehitustööde tellimise korral 5 miljonit eurot või üle selle ning mida ostja järgmise 12 kuu jooksul teostada kavatseb, teatab ostja pärast eelarveaasta algust eelteate kaudu: 1) asjade ostmise korral iga riigihanke eeldatava maksumuse asjade liikide lõikes; 2) teenuste tellimise korral iga riigihanke eeldatava maksumuse teenuste liikide lõikes; 3) ehitustööde tellimise korral iga riigihanke eeldatava maksumuse ja olulisema iseloomustuse. (2) Ostja esitab registrile eelteate eesti keeles, lisades eelteate ingliskeelse tõlke. (3) Ostja ei või eelteadet avaldada või informeerida pakkujaid selle sisust enne, kui eelteade on kantud registrisse, kusjuures eelteates peavad sisalduma § 19 lõike 1 punktides 1–11 sätestatud andmed. Eelteate muutmise korral ei või muutuda ühtsele riigihangete klassifikatsioonile vastav riigihanke nimetus ja iseloomustus. (4) Eelteate vorminõuded ja esitamise korra kehtestab majandusminister. § 19. Riigihanke väljakuulutamine (1) Riigihanke väljakuulutamiseks avatud pakkumismenetluse, piiratud pakkumismenetluse ja väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetluse korral esitab ostja registrile avaldamiseks pakkumise kutse, milles peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: 1) ostja nimi, aadress ja muud kontaktandmed, olemasolu korral registrikood; 2) riigihanke nimetus vastavalt ühtsele riigihangete klassifikatsioonile ja iseloomustus; 3) pakkumismenetluse liik; 4) riigihanke eest vastutava isiku nimi, ametinimetus ja kontaktandmed; 5) riigihanke teostamise tähtpäev; 6) pakkumise kutse dokumentide väljastamise koht ja tingimused; 7) pakkujate kvalifitseerimise majanduslike ja tehniliste tingimuste miinimumnõuded; 8) pakkumise tagatise nõutavus ja suurus; 9) pakkumise kutse dokumentide eest tasumisele kuuluv summa; 10) avatud pakkumismenetluse korral pakkumiste esitamise koht, tähtpäev ja kellaaeg; 11) piiratud pakkumismenetluse ja väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetluse korral pakkumismenetluses osalemise kirjalike taotluste esitamise koht, tähtpäev ja kellaaeg. (2) Pakkumise kutse avaldatakse eesti keeles, kusjuures riigihanke korral, mille maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, peab ostja esitama pakkumise kutse ingliskeelse tõlke, muudel juhtudel võib lisada pakkumise kutse ingliskeelse kokkuvõtte. (3) Pakkumise kutse ingliskeelses kokkuvõttes peab sisalduma vähemalt informatsioon käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 ning punktis 10 või 11 sätestatu kohta. (4) Ostja ei või avatud pakkumismenetluse, piiratud pakkumismenetluse ja väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetluse korral pakkumise kutset avaldada või pakkujaid selle sisust informeerida enne, kui pakkumise kutse on registrisse kantud. Pakkumise kutse muutmise korral ei või muutuda ühtsele riigihangete klassifikatsioonile vastav riigihanke nimetus ja iseloomustus, pakkujate kvalifitseerimise majanduslike ja tehniliste tingimuste miinimumnõuded, pakkumise tagatise nõutavus ja suurus. (5) Ühtse riigihangete klassifikatsiooni kinnitab majandusminister. (6) Pakkumise kutse vorminõuded ja esitamise korra kehtestab majandusminister. § 20. Deklaratsioonid (1) Ostja esitab kümne päeva jooksul pärast riigihanke pakkumismenetluse lõppemist registrile riigihanke deklaratsiooni (edaspidi deklaratsioon) ja Ametile hankelepingu koopia, kui selle esitamine ei ole vastuolus seadusega. (2) Ostja esitab registrile kümne päeva jooksul ideekonkursi võitja otsustamisest arvates sellekohase deklaratsiooni. (3) Käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud ostja esitatavas deklaratsioonis ei avaldata informatsiooni, mille avalikustamine oleks vastuolus avaliku huviga, kahjustaks teiste isikute seaduslikke ärihuve või vaba konkurentsi. (4) Deklaratsioonis peavad sisalduma: 1) ostja nimi, aadress ja muud kontaktandmed, olemasolu korral registrikood; 2) riigihanke nimetus vastavalt ühtsele riigihangete klassifikatsioonile ja iseloomustus; 3) pakkumismenetluse liik; 4) riigihanke eest vastutava isiku nimi, ametinimetus ja kontaktandmed; 5) pakkumised esitanud pakkujate nimed, aadressid ja muud kontaktandmed, olemasolu korral registrikoodid; 6) kvalifitseeritud pakkujate nimed, aadressid ja muud kontaktandmed, olemasolu korral registrikoodid; 7) hankelepingu sõlmimise kuupäev, maksumus ja teised põhilised tingimused, sealhulgas olemasolu korral allhanke teostajate nimed, aadressid ja registrikoodid; 8) kvalifitseeritud pakkujate esitatud pakkumiste hinnad või majanduslikult soodsaima pakkumise korral kõigi kvalifitseeritud pakkujate poolt vastavalt hindamiskriteeriumidele saavutatud protsendid või väärtuspunktid; 9) andmed pakkumismenetluse käigus kohtusse esitatud kaebuste kohta; 10) pakkumismenetluse tühistamise või kõigi pakkumiste tagasilükkamise põhjus ning alus, millele toetudes seda tehti; 11) pakkumismenetluse valiku põhjendus, kui ei kasutatud avatud pakkumismenetlust või piiratud pakkumismenetlust. (5) Ideekonkursi deklaratsioonis peavad sisalduma: 1) ostja nimi, aadress ja muud kontaktandmed, olemasolu korral registrikood; 2) ideekonkursi nimetus ja iseloomustus; 3) osalejate nimed ja aadressid; 4) auhinnatud projekti esitaja nimi ja aadress; 5) osalejate nõutavat kvalifikatsiooni või selle puudumist kinnitav teave; 6) ideekonkursi autasude kogumaksumus; 7) projektide hindamise ja võrdlemise kokkuvõte. (6) Deklaratsioonide vorminõuded ja esitamise korra kehtestab majandusminister. § 21. Riigihanke aruanne (1) Ostja koostab kümne päeva jooksul riigihanke teostamise lõppemise päevast arvates riigihanke kirjaliku aruande, milles sisalduvad: 1) ostja nimi, aadress ja muud kontaktandmed, olemasolu korral registrikood; 2) riigihanke nimetus vastavalt ühtsele riigihangete klassifikatsioonile, iseloomustus ja kogumaksumus; 3) hankelepingu põhiliste tingimuste muudatused; 4) hankelepingu täitmise käigus esitatud pretensioonid. (2) Riigihanke aruannet säilitatakse riigihanke teostamise lõppemisele järgneva neljanda aasta lõpuni. (3) Ostja esitab registrile riigihanke aruande ja Ametile hankelepingu muudatuste, sealhulgas hankelepingu lisade koopiad kohe pärast riigihanke aruande koostamist. (4) Riigihanke aruande vorminõuded ja esitamise korra kehtestab majandusminister. § 22. Register (1) Eelteadete, teadete, pakkumise kutsete, deklaratsioonide, hankelepingute, riigihangete aruannete ja pakkujate andmed kantakse registrisse. (2) Registri asutab ja registri pidamise põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus. (3) Registri vastutav ja volitatud töötleja on Amet. (4) Registrit peetakse infotehnoloogilise andmebaasina. (5) Registri põhiülesanded on: 1) eelteadete, teadete, pakkumise kutsete, deklaratsioonide, hankelepingute, riigihangete aruannete ja pakkujate andmete kandmine registrisse; 2) registrisse kantud eelteateid, teateid, pakkumise kutseid, deklaratsioone, hankelepinguid, riigihangete aruandeid ja pakkujaid käsitleva teabe töötlemine. (6) Ostja, välja arvatud käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud ostja, tasub eelteate, teate ja pakkumise kutse andmete registrisse kandmise eest riigilõivu. (7) Ostja vastutab enda poolt registrile esitatud andmete õigsuse eest. § 23. Registrisse kantud andmete avaldamine (1) Register on avalik. (2) Registri Interneti-lehel avaldatakse andmed registrisse kantud: 1) eelteadete kohta; 2) teadete kohta; 3) pakkumise kutsete kohta; 4) deklaratsioonide kohta; 5) riigihangete aruannete kohta; 6) pakkujate kohta. (3) Riigihanke andmed on registris avalikud kuni ühe aasta möödumiseni riigihanke teostamise lõppemisest arvates. 4. peatükk PAKKUMISE KUTSE DOKUMENDID § 24. Pakkumise kutse dokumendid (1) Pakkumise kutse dokumentides peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: 1) riigihanke teostamise tähtpäev; 2) tehniline kirjeldus; 3) hindamiskriteeriumid, mida kasutatakse pakkumise edukuse üle otsustamisel ja milleks võib olla kas üksnes madalaim hind või majanduslikult soodsaim pakkumine, mille kindlaksmääramise aluseks võivad olenevalt konkreetsest riigihanke objektist olla mitmesugused objektiivset hindamist võimaldavad kriteeriumid ning nende suhteline osakaal protsentides või väärtuspunktides; 4) hankelepingu tingimused, mida ostja oskab momendil esitada; 5) maksetingimused; 6) pakkumise tagatise suurus juhul, kui ostja nõuab pakkumise tagatise esitamist; 7) pakkumise vormistamise keel või keeled, kusjuures juhul, kui pakkumine tuleb vormistada lisaks eesti keelele veel mõnes muus keeles, peab lisaks eesti keelele vähemalt üks keeltest olema Maailma Kaubandusorganisatsiooni ametlik töökeel; 8) rahaühik või -ühikud, milles esitatakse pakkumise maksumus; 9) aadress, kuhu pakkumised saata; 10) pakkumist sisaldava pakendi märgistamise juhised; 11) pakkumiste esitamise tähtpäev ja kellaaeg; 12) aadress, kuhu pöörduda riigihanke ja pakkumise kutse dokumentide sisu kohta täiendava informatsiooni saamiseks, ning muud kontaktandmed; 13) pakkumiste jõusoleku tähtaeg; 14) pakkumiste avamise koht, kuupäev ja kellaaeg; 15) pakkujate kvalifitseerimise tingimused ja nõuded, märge informatsiooni ja dokumentide kohta, mis tuleb pakkumisele lisada pakkujate kvalifikatsiooni hindamiseks, ning nõutavate dokumentide väljaandmise kõige varasem võimalik kuupäev; 16) märge selle kohta, millisel juhul jätab ostja endale võimaluse tagasi lükata kõik pakkumised, kui ta näeb ette sellise võimaluse; 17) ühise pakkumise esitamise võimalus ja kord, kui ostja näeb ette sellise võimaluse. (2) Pakkumise kutse dokumentides võib ostja nõuda, et pakkuja teataks oma pakkumises enda poolt teostatava hanke mahu, samuti kavatsetava allhanke suuruse, kusjuures allhange ei vähenda pakkuja enda vastutust. (3) Ostja võib nõuda pakkumise kutse dokumentide eest tasumist, kui vastava tasu suurus on pakkumise kutses nimetatud. Tasu suurus ei või ületada pakkumise kutse dokumentide paljundamise ja kättetoimetamise kulusid. (4) Kui pakkumise kutses oli märgitud tasu pakkumise kutse dokumentide eest, peab ostja väljastama pakkumise kutse dokumendid pärast seda, kui pakkumise kutses märgitud tasu on makstud. (5) Ostja peab võimaldama pakkujal enda juures tasuta tutvuda pakkumise kutse dokumentidega. (6) Väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetluse ja väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse korral esitab ostja pakkumise kutse dokumentides käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud andmetest need, mida ta peab vajalikuks. § 25. Muudatused pakkumise kutse dokumentides Ostja võib pakkumise kutse dokumentides teha muudatusi tingimusel, et need saadetakse ühel ja samal päeval kõikidele pakkumise kutse dokumendid saanud pakkujatele pakkumiste esitamise tähtaja esimese poole jooksul. Vaide või kaebuse esitamise korral võib ostja pikendada pakkumiste esitamise tähtaega. § 26. Tehniline kirjeldus (1) Tehniline kirjeldus on riigihanke korras ostetavate asjade või tellitavate ehitustööde või teenuste omaduste loetelu või neid omadusi mõjutava protsessi kirjeldus. Ehitustööde tellimise korral on tehniliseks kirjelduseks vastavaid jooniseid, seletusi, kvaliteedinõudeid ja muid vajalikke dokumente sisaldavad ehitusprojekti dokumendid ulatuses ja mahus, mis võimaldavad korraldada ehitustöövõttu. (2) Tehniline kirjeldus ei või anda osale pakkujatest konkurentsis eeliseid ja sellega ei või luua tõkkeid rahvusvahelisele kaubandusele. (3) Ostjad ei või tehnilise kirjelduse koostamisel kasutada nende isikute nõuandeid, kellel võib selle riigihanke osas olla ärihuve. § 27. Tehnilise kirjelduse koostamine (1) Tehnilise kirjelduse võib koostada tehnilise normi või standardi alusel. (2) Tehnilises kirjelduses loetletakse spetsiifilist liiki, spetsiifilisest allikast ostetavaid või spetsiifilise protsessi tulemusena valmivaid asju, mis annavad teatud pakkujatele eelise ja välistavad teiste pakkujate osalemise, ainult siis, kui selline spetsifikatsioon on riigihanke objekti iseärasuse tõttu vältimatu. (3) Tehnilises kirjelduses on lubatud loetleda andmeid konkreetse päritolu või tootmismeetodi kohta, tüüpe, kaubamärke või patente või neile viidata ainult juhul, kui sellisele loetelule või viitele on lisatud sõnad «või sellega samaväärne» ja kui tehnilises kirjelduses ei ole võimalik riigihanke objekti muul viisil piisavalt täpselt ning kõikidele arusaadavalt iseloomustada. § 28. Standardid (1) Tehnilises kirjelduses võib viidata rahvusvahelistele standarditele juhul, kui need ei ole Eesti standardina kasutusele võetud. (2) Ostjal on lubatud käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetest kõrvale kalduda, kui: 1) riigihanke objekt ei vasta nimetatud standarditele; 2) nimetatud standardite kasutamisel tuleks osta asju, mis ei sobi kokku juba kasutusel olevate asjadega või mis tooksid kaasa suuri täiendavaid kulutusi või tehnilisi probleeme; 3) nimetatud standardid ei ole konkreetseks rakenduseks sobivad ega arvesta tehnilisi uuendusi, mis on aset leidnud pärast nende standardite kasutuselevõtmist; 4) riigihanke objekt on oma olemuselt täielikult uuenduslik ja seetõttu ei ole olemasolevate standardite rakendamine võimalik; 5) tehnilised normid või standardid on omavahel vastuolus. (3) Ostja tagab pakkujatele võimaluse vastava taotluse alusel tutvuda tehnilise normi või standardiga, millele viidatakse pakkumise kutse dokumentides või mille ta kavatseb aluseks võtta riigihanke korral, millele viidatakse eelteates. Kui tehnilise kirjelduse aluseks on pakkujatele kättesaadav dokument, piisab viitest sellele dokumendile. 5. peatükk PAKKUJAD § 29. Pakkuja (1) Pakkuja võib olla eraõiguslik juriidiline isik, avalik-õiguslik juriidiline isik ja füüsiline isik. (2) Kui pakkumise või pakkumismenetluses osalemise taotluse esitavad mitu pakkujat ühiselt, peavad nad järgnevate pakkumismenetluse ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks volitama enda hulgast esindaja. Volikiri tuleb esitada koos ühise pakkumise või pakkumismenetluses osalemise taotlusega. § 30. Pakkujate kvalifitseerimine (1) Ostja on kohustatud kontrollima pakkujate kvalifikatsiooni. (2) Avatud pakkumismenetluse korral peab ostja kontrollima pakkuja kvalifikatsiooni enne pakkumise sisulist läbivaatamist. (3) Piiratud pakkumismenetluse või väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetluse korral peab ostja kontrollima taotleja kvalifikatsiooni enne pakkujale pakkumise kutse dokumentide väljastamist. Hiljem võib pakkumise esitanud pakkuja diskvalifitseerida vaid juhul, kui ostjale on teatavaks saanud uued asjaolud. (4) Väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse korral peab ostja pakkuja kvalifikatsiooni kontrollima kas enne või pärast pakkumise kutse esitamist. (5) Ühise pakkumise esitamise korral kvalifitseeritakse pakkujad eraldi, kusjuures: 1) pakkujate vastavate näitajate summeerimisel saadav näitaja peab vastama pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele; 2) ehitustööde tellimisel, mille eeldatav maksumus on üle 3 miljoni krooni, peavad ühispakkumise korral lisaks käesoleva lõike punktis 1 sätestatule ühe pakkuja vastavad näitajad vastama vähemalt 40 protsendile pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele. § 31. Pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimine (1) Kvalifikatsiooni kontrollimiseks on ostja kohustatud nõudma dokumentide esitamist, mis tõendavad, et pakkuja: 1) majanduslik seisund ja tehniline kompetentsus vastavad esitatud nõuetele; 2) on maksevõimeline, tema vara ei ole sekvestreeritud ja tema suhtes ei ole algatatud likvideerimist ega pankrotimenetlust; 3) on täitnud kõik oma kohustused riiklike ja kohalike maksude ning saastekahju hüvitamise osas; 4) on viimase kolme aasta jooksul täitnud nõuetekohaselt kõik riigihangete teostamiseks sõlmitud hankelepingud. (2) Ostja võib nõuda pakkujalt ainult tema kvalifitseerimiseks vajalikku informatsiooni ning peab arvesse võtma pakkuja õigustatud huve seoses tema ärisaladuste kaitsega. § 32. Pakkuja registreeritus äri- või erialases registris (1) Ostja võib nõuda pakkujalt tõendust asukohamaa seaduse kohase registreerimise kohta äriregistris või erialases registris või kinnitust vastava ametivande andmise kohta. (2) Kui pakkuja peab riigihanke teostamiseks oma asukohamaal või Eestis omama tegevusluba või olema vastava organisatsiooni liige, võib ostja pakkujalt nõuda tõendust sellise tegevusloa või liikmeksoleku kohta. § 33. Pakkuja majanduslik seisund (1) Pakkuja majandusliku seisundi vastavuse hindamiseks ostja esitatud tingimustele võib ostja nõuda ühe või mitme dokumendi esitamist järgmiste dokumentide seast: 1) bilanss või bilansi väljavõte, kui bilansi avalikustamine on nõutav pakkuja asukohamaa seaduste kohaselt; 2) andmed pakkuja viimase kolme majandusaasta kogukäibe kohta; 3) andmed pakkuja viimase kolme majandusaasta käibe kohta konkreetse riigihanke objekti osas; 4) andmed pakkuja poolt viimasel kolmel majandusaastal tasutud sotsiaalmaksu kohta; 5) teenuste tellimise korral kinnitus vastava ametialase vastutuskindlustuse olemasolu kohta. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamine ei ole võimalik, võib ostja nõuda pakkujalt tema majandusliku seisundi hindamiseks muid andmeid ja dokumente. (3) Kui pakkuja ei saa mõjuvatel põhjustel esitada ostja poolt nõutavaid dokumente, võib ta tõendada oma majanduslikku seisundit muude, ostja poolt vastuvõetavaks tunnistatud dokumentidega. § 34. Pakkuja tehniline kompetentsus (1) Pakkuja tehnilise kompetentsuse hindamiseks peab ostja vastavalt ostetavate asjade või tellitavate ehitustööde või teenuste olemusele, kogusele ja otstarbele nõudma ühe või mitme käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 loetletud dokumendi esitamist. (2) Asjade ostmisel võib ostja pakkujalt nõuda: 1) viimase kolme aasta jooksul teostatud hangete olemasolu korral nende loetelu koos maksumuste, tähtaegade ja ostjate äranäitamisega; 2) pakkuja tehniliste võimaluste, pakkuja poolt kasutatavate kvaliteedi tagamise meetmete ning uurimis- ja teadusliku töö tegemise võimaluste kirjeldust, vajaduse korral nende tõendamist; 3) andmeid tehniliste töötajate või tehniliste üksuste kohta, keda pakkuja riigihanke teostamiseks kavatseb kasutada; 4) ostetavate asjade näidiseid, kirjeldusi ja fotosid, kusjuures nende autentsust tuleb ostja nõudel tõendada; 5) dokumente, mis tõendavad asjade vastavust spetsiifilistele normidele või standarditele. (3) Ehitustööde tellimisel võib ostja pakkujalt nõuda: 1) tõendust pakkuja spetsialistide ja ehitustööde teostamise eest vastutavate isikute erialase kvalifikatsiooni kohta; 2) viimase kolme aasta jooksul teostatud ehitustööde olemasolu korral nende loetelu koos andmetega maksumuse, teostamise aja, koha ja tellijate kohta ning tõendust selle kohta, et ehitustööd teostati korrektselt ja hea ehitustava kohaselt; 3) pakkuja tõendust ehitustööde teostamiseks vajalike tööriistade, seadmete ja masinate olemasolu kohta; 4) pakkuja tõendust tema töötajate keskmise arvu kohta viimasel kolmel aastal; 5) andmeid tehniliste töötajate või tehniliste üksuste olemasolu kohta, keda pakkuja kavatseb kasutada ehitustööde teostamiseks; 6) tõendust pakkuja poolt kasutatavate kvaliteedi tagamise meetmete kohta; 7) andmeid hankelepingu täitmiseks kasutada kavatsetavate allhankijate kohta. (4) Teenuste tellimisel võib ostja pakkujalt nõuda: 1) tõendust pakkuja spetsialistide ja teenuse osutamise eest vastutavate isikute erialase kvalifikatsiooni kohta; 2) viimase kolme aasta jooksul osutatud peamiste teenuste olemasolu korral nende loetelu, samuti dokumente, kus on ära näidatud osutatud teenuste maksumus, osutamise aeg ja tellijad; 3) andmeid tehniliste töötajate või tehniliste üksuste olemasolu kohta, keda pakkuja kavatseb kasutada teenuste osutamiseks; 4) pakkuja tõendust tema töötajate keskmise arvu kohta viimasel kolmel aastal; 5) pakkuja tõendust teenuste osutamiseks vajalike tööriistade, seadmete ja masinate olemasolu kohta; 6) pakkuja tehniliste võimaluste, pakkuja poolt kasutatavate kvaliteedi tagamise meetmete ning uurimis- ja teadusliku töö tegemise võimaluste kirjeldust, vajaduse korral nende tõendamist; 7) andmeid hankelepingu täitmiseks kasutada kavatsetavate allhankijate kohta. § 35. Pakkuja kõrvaldamine pakkumiselt (1) Ostja on kohustatud kõrvaldama pakkuja pakkumiselt igal ajal, kui selgub, et pakkuja on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumente. (2) Pakkujat ei kvalifitseerita, kui: 1) pakkuja on pankrotis või likvideerimisel, tema äritegevus on peatatud või ta on muus seesuguses seisukorras tulenevalt vastava riigi seadusest; 2) pakkuja suhtes on algatatud pankrotimenetlus, sundlikvideerimine või muu seesugune menetlus tulenevalt vastava riigi seadusest; 3) pakkuja ei ole täitnud riiklike ja kohalike maksude ning saastekahju hüvitamisega seotud kohustusi; 4) vastavalt jõustunud kohtuotsusele on pakkuja viimase kolme aasta jooksul jätnud nõuetekohaselt täitmata pakkumismenetluse tulemusena temaga sõlmitud hankelepingu; 5) pakkuja ei ole esitanud andmeid või dokumente, mida ostja on käesoleva seaduse alusel nõudnud. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–4 loetletud juhtudel on aktsepteeritav õiguspädeva institutsiooni väljastatud dokument. (4) Kui pakkuja asukohamaal asjassepuutuvaid dokumente ei väljastata, võivad neid asendada asjassepuutuva isiku kinnitused tema asukohamaa notari või muu pädeva ametniku juuresolekul. § 36. Pakkuja registreerimine (1) Pakkuja, kelle asukoht on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis, võib oma kvalifikatsiooni tõendamiseks vastavalt käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning §-s 32 sätestatud nõuetele esitada ostjale oma asukohamaa õiguspädeva organi väljastatud registreerimistunnistuse pakkuja registreerituse kohta pakkujate ametlikus nimekirjas. Registreerimistunnistuses viidatakse registreerimise alusele ja pakkuja klassifikatsioonile. (2) Igalt ametlikus nimekirjas registreeritud pakkujalt võib ostja nõuda lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registreerimistunnistusele täiendavat kinnitust sotsiaalmaksu tasumise kohta. § 37. Pakkujate kvalifitseerimise süsteem (1) Ostja võib kehtestada pakkujate kvalifitseerimise süsteemi objektiivsete kriteeriumide alusel, lähtudes käesolevas seaduses sätestatust. (2) Pakkujate kvalifitseerimise kriteeriumidele ja eeskirjadele tugineva pakkujate kvalifitseerimise süsteemi kehtestamise korral peab ostja tagama huvitatud isikule võimaluse igal ajal: 1) tutvuda pakkujate kvalifitseerimise kriteeriumide ja eeskirjadega, kusjuures huvitatud isikule teatatakse selliste kriteeriumide ja eeskirjade muutmisest; 2) taotleda kvalifitseerimist. (3) Ostja võib kasutada teiste isikute koostatud kvalifitseeritud pakkujate nimekirju eeldusel, et kasutatav pakkujate kvalifitseerimise süsteem on vastavuses ostja nõudmistega ja käesoleva seaduse sätetega. Sellisel juhul teatab ostja huvitatud isikutele kvalifitseeritud pakkujate nimekirjad koostanud isikute nimed. (4) Ostja informeerib taotlejat kvalifitseerimise otsusest. Kui kvalifitseerimise otsuse tegemine kestab kauem kui kaks kuud, informeerib ostja kahe nädala jooksul taotluse esitamisest arvates taotlejat viivituse põhjusest ja teatab päeva, millal otsus tehakse. (5) Pakkujat või taotlejat, kelle kvalifitseerimisest keelduti, informeeritakse vastavast otsusest ning keeldumise põhjustest. Keeldumise põhjuste aluseks peavad olema käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud pakkujate kvalifitseerimise kriteeriumid. (6) Ostja ei või pakkujalt nõuda dokumentide või tõendite esitamist, mis dubleerivad sellele ostjale juba esitatud dokumente. (7) Kvalifitseeritud pakkujate kohta peetakse kirjalikku arvestust. Sellekohane nimekiri võib olla jaotatud kategooriatesse vastavalt riigihanke objektile, millega seoses kvalifitseerimine kehtib. (8) Ostja võib pakkuja diskvalifitseerida vaid põhjustel, mis tulenevad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kvalifitseerimise kriteeriumidest. Pakkujat tuleb diskvalifitseerimisest informeerida, ära näidates diskvalifitseerimise põhjuse. (9) Ostja esitab registrile pakkujate kvalifitseerimise süsteemi kehtestamise kohta teate, milles peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: 1) ostja nimi, aadress ja muud kontaktandmed, olemasolu korral registrikood; 2) pakkujate kvalifitseerimise kriteeriumide ja eeskirjade kehtestamise aeg; 3) pakkujate kvalifitseerimise kriteeriumide ja eeskirjadega tutvumise koht ja aeg. (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud teate vorminõuded ja esitamise korra kehtestab majandusminister. § 38. Tagatis (1) Ostja võib pakkujalt nõuda tagatist, mis kindlustab ostjale pakkuja poolt kohustuste täitmata jätmise korral kahjude täieliku või osalise hüvitamise. (2) Tagatise olemasolu tõendatakse krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusseltsi garantiiga või dokumendiga rahasumma deponeerimise kohta. (3) Pakkumise tagatist ei või nõuda asjade ostmise ja ehitustööde või teenuste tellimise korral suuremas ulatuses kui 1 protsent riigihanke eeldatavast maksumusest ostja hinnangul. (4) Pakkumise tagatist tuleb nõuda ühesuguses ulatuses kõikidelt pakkujatelt. (5) Ostja ei pea tagastama pakkujale pakkumise tagatist, kui: 1) pakkuja võtab pakkumise selle jõusoleku tähtaja jooksul tagasi; 2) pakkuja keeldub sõlmimast hankelepingut, mis vastab tema poolt esitatud pakkumisele. (6) Pakkumise tagatis tagastatakse pakkujale kolme tööpäeva jooksul: 1) pärast pakkumise jõusoleku tähtaja lõppemist või käesoleva lõike punktis 2 nimetatud hankelepingu jõustumist, kui see toimub enne pakkumise jõusoleku tähtaja lõppemist, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 nimetatud juhul; 2) edukaks tunnistatud pakkumise esitanud pakkujale pärast sõlmitud hankelepingu jõustumist; 3) pakkumismenetluse tühistamise korral; 4) pakkuja kvalifitseerimata jätmise korral; 5) pakkumise tagasivõtmise korral enne pakkumiste esitamise tähtpäeva saabumist; 6) pakkumiste tagasilükkamise korral käesoleva seaduse § 43 lõikes 4 või § 44 lõikes 1 sätestatu alusel. (7) Ehitustööde riigihangete ehitusaegne tagatis on 10 protsenti ja garantiiaegne tagatis 2 protsenti pakkumise maksumusest. 6. peatükk PAKKUMISE ESITAMINE, MUUTMINE, TAGASIVÕTMINE, AVAMINE, VASTAVAKS TUNNISTAMINE JA TAGASILÜKKAMINE § 39. Pakkumise esitamine, muutmine ja tagasivõtmine (1) Pakkumine peab vastama pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele ega või olla mis tahes viisil eksitav. (2) Pakkumine peab olema esitatud kirjalikult ja kinnises pakendis. (3) Pakkumise kättesaamise kohta peab ostja andma pakkujale tõendi, milles on märgitud pakkumise kättesaamise päev ja kellaaeg. (4) Pakkujad võivad esitada ühise pakkumise, kui selline võimalus on ette nähtud pakkumise kutse dokumentides. (5) Pakkuja võib oma pakkumist muuta, esitades uue pakkumise, või pakkumise tagasi võtta, kusjuures sellekohane kirjalik teade tuleb esitada ostjale enne pakkumiste esitamise tähtpäeva. § 40. Pakkumise ja pakkumismenetluses osalemise taotluse esitamise tähtaeg (1) Avatud pakkumismenetluse korral peab ajavahemik pakkumise kutse avaldamisest kuni pakkumiste esitamise tähtpäevani olema hankelepingute korral, mille maksumus on: 1) madalam rahvusvahelisest piirmäärast, mitte lühem kui 30 päeva; 2) võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, üldjuhul mitte lühem kui 52 päeva või mitte lühem kui 36 päeva, sealjuures ajalise piiratuse korral või lihtsamatel juhtudel mitte lühem kui 22 päeva, kui ostja on eelteates ära märkinud kogu sellel hetkel teadaoleva avatud pakkumismenetluse jaoks vajaliku informatsiooni, tingimusel, et eelteade avaldati vähemalt 52 päeva, kuid mitte rohkem kui 12 kuud enne pakkumise kutse avaldamist. (2) Piiratud pakkumismenetluse korral peab ajavahemik pakkumise kutse avaldamisest kuni pakkumismenetluses osalemise taotluste esitamise tähtpäevani olema hankelepingute korral, mille maksumus on: 1) madalam rahvusvahelisest piirmäärast, mitte lühem kui 30 päeva; 2) võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, üldjuhul mitte lühem kui 37 päeva või mitte lühem kui 15 päeva, kui ajaline piiratus muudab 37 päeva nõude järgimise võimatuks. (3) Väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetluse korral peab ajavahemik pakkumise kutse avaldamisest kuni pakkumismenetluses osalemise taotluste esitamise tähtpäevani olema hankelepingute korral, mille eeldatav maksumus on: 1) madalam rahvusvahelisest piirmäärast, mitte lühem kui 30 päeva; 2) võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, üldjuhul mitte lühem kui 37 päeva või mitte lühem kui 15 päeva, kui ajaline piiratus muudab 37 päeva nõude järgimise võimatuks, või mitte lühem kui 52 päeva, kui läbirääkimistele tulev hankeleping on ehitustööde kontsessioonileping. (4) Piiratud pakkumismenetluse korral peab ajavahemik pakkumise kutse dokumentide väljastamisest kuni pakkumiste esitamise tähtpäevani olema hankelepingute korral, mille eeldatav maksumus on: 1) madalam rahvusvahelisest piirmäärast, mitte lühem kui 30 päeva; 2) võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, mitte lühem kui 40 päeva või mitte lühem kui 26 päeva, kui ostja on eelteates ära näidanud kogu sellel hetkel piiratud pakkumismenetluse jaoks vajaliku teadaoleva informatsiooni, tingimusel, et eelteade avaldati vähemalt 52 päeva, kuid mitte rohkem kui 12 kuud enne piiratud pakkumismenetluse väljakuulutamist, või mitte lühem kui 10 päeva, kui ajaline piiratus muudab 40 või 26 päeva nõude järgimise võimatuks, või mitte lühem kui 24 päeva käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud ostja korral, kui ostja ei saavuta valitud pakkujatega kokkulepet lühema tähtaja suhtes, tingimusel, et kõikidele pakkujatele antakse pakkumiste ettevalmistamiseks ja esitamiseks ühepalju aega. (5) Ostja võib pakkumiste või pakkumismenetluses osalemise taotluste esitamise tähtaega pikendada ja pakkumiste avamise kuupäeva muuta. Teate tähtaja pikendamise ja pakkumiste avamise kuupäeva muutmise kohta peab ostja edastama kõikidele pakkumise kutse või pakkumise kutse dokumendid saanud isikutele. § 41. Pakkumise jõusoleku tähtaeg (1) Pakkumine on jõus pakkumise kutse dokumentides näidatud tähtaja jooksul. Jõusoleku tähtaeg algab pakkumiste esitamise tähtpäevast ja see ei või olla pikem kui 90 päeva. (2) Pakkumismenetluse peatamise korral ei pikene pakkumise jõusoleku tähtaeg. (3) Hiljemalt kümme päeva enne pakkumise jõusoleku tähtaja lõppemist võib ostja teha pakkujale argumenteeritud ettepaneku seda pikendada. Kui pakkuja keeldub pakkumise jõusoleku tähtaega pikendamast, lõpeb pakkumise jõusolek varem kindlaksmääratud tähtpäeval. (4) Ostja ei või nõuda pakkujalt pakkumise tagatise kehtivuse pikendamist. § 42. Pakkumiste avamine (1) Pakkumised avatakse pakkumise kutse dokumentides määratud kohas ja ajal, pakkumiste esitamise tähtaja pikendamise korral ostja määratud ajal. (2) Igal pakkujal on isiklikult või volitatud esindaja kaudu õigus osaleda pakkumiste avamisel. (3) Pakkumiste avamisel tehakse teatavaks pakkujate nimed, aadressid ja nende pakkumiste hinnad. Selle kohta koostatakse pakkumiste avamise protokoll. (4) Pakkujale tuleb saata pakkumiste avamise protokoll kolme tööpäeva jooksul pakkumiste avamisest arvates. § 43. Pakkumiste vastavaks tunnistamine ja tagasilükkamine (1) Ostja kontrollib esitatud pakkumiste vastavust pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele. (2) Pakkumine tunnistatakse vastavaks, kui see on kooskõlas kõikide pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustega. (3) Pakkumise võib tunnistada vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldumisi pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustest. (4) Ostja lükkab pakkumise tagasi, kui: 1) pakkuja ei ole kvalifitseeritud vastavalt käesolevas seaduses sätestatule; 2) pakkumine ei vasta pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele. (5) Teade pakkumise vastavaks tunnistamise või pakkumise tagasilükkamise ja selle põhjuste kohta edastatakse pakkujale kirjalikult kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. § 44. Kõikide pakkumiste tagasilükkamine (1) Ostja võib tagasi lükata kõik pakkumised enne hankelepingu sõlmimist, kui pakkumise kutse dokumentides on selline võimalus ja alus selleks ette nähtud. (2) Teade kõikide pakkumiste tagasilükkamise kohta tuleb ostjal kohe edastada kõikidele pakkujatele, kellele pakkumise kutse dokumendid väljastati. (3) Ostja peab pakkujale tema nõudmisel teatama kõikide pakkumiste tagasilükkamise alused. (4) Kõikide pakkumiste tagasilükkamise korral tagastab ostja pakkujale pakkumise kutse dokumentide eest pakkujalt sissenõutud tasu. 7. peatükk PAKKUMISTE VÕRDLEMINE, HINDAMINE JA VASTUVÕTMINE § 45. Pakkumiste võrdlemine ja hindamine (1) Ostja võrdleb ja hindab kõiki pakkumisi, mida ei ole tagasi lükatud. Pakkumiste võrdlemisel ja hindamisel arvestatakse ainult pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimusi. (2) Edukas pakkumine on vastavaks tunnistatud pakkumiste hulgast pakkumise kutse dokumentides esitatud hindamiskriteeriumide suhtes kõige soodsam pakkumine, kusjuures see peab olema objektiivselt põhjendatav. (3) Ostja, kes on riigihanke jaotanud osadeks, hindab pakkumisi nii osade kaupa kui ka tervikuna, kui vähemalt üks vastavaks tunnistatud pakkumine on tehtud kogu riigihanke objektile. Ta tunnistab iga osa puhul edukaks pakkumiseks kõige soodsama pakkumise, kui ühe pakkumise edukaks tunnistamine kõikidele osadele koos ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele. (4) Pakkumiste hindamisel ei või osaleda isikud, kes on või on olnud pakkujaga sellistes suhetes, mis võib tekitada õigustatud kahtlusi nende objektiivsuses. § 46. Pakkumise vastuvõtmine (1) Edukas pakkumine loetakse vastuvõetuks 14 päeva möödumisel selle edukaks tunnistamisest arvates. (2) Teade pakkumise edukaks tunnistamise kohta edastatakse kirjalikult kõikidele pakkujatele kolme tööpäeva jooksul sellekohase otsuse tegemisest arvates. Pakkujatele edastatav teave peab sisaldama edukaks tunnistatud pakkumise esitanud pakkuja nime ja selle pakkumise eelist teiste pakkumistega võrreldes. § 47. Pakkumise variandid (1) Ostja hindab pakkujate esitatud pakkumise variante ainult siis, kui: 1) pakkumise edukaks tunnistamise tingimuseks on majanduslikult kõige soodsama pakkumise kindlaksmääramine; 2) pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimused ei välista pakkumise variantide esitamist. (2) Ostja, kes pakkumise kutse dokumentides ei välistanud pakkumise variantide esitamist, ei või pakkumise varianti tagasi lükata põhjendusega, et pakkumise edukaks tunnistamise korral ei oleks tegemist asja ostmise, vaid teenuse tellimisega või vastupidi. § 48. Põhjendamatult madala maksumusega pakkumine (1) Ostja võib juhul, kui pakkumise maksumus on ilmselt põhjendamatult madal, nõuda pakkujalt pakkumise elementide kohta selliseid andmeid, mida ta peab asjassepuutuvaiks. Ostja kehtestab pakkujale tähtaja andmete esitamiseks. Nimetatud nõudmine ja vastus sellele peavad olema vormistatud kirjalikult. (2) Ostja võtab arvesse pakkuja selgituses esitatud objektiivselt õigustavaid asjaolusid, mis tulenevad ehitus- või tootmismeetodi ökonoomsusest, valitud tehnilistest lahendustest, pakkuja kasutada olevatest eriti soodsatest tingimustest hankelepingu täitmisel või pakkuja poolt pakutava asja või teenuse osutamise või ehitustöö teostamise originaalsusest. (3) Ostja võib põhjendamatult madala maksumusega pakkumise tagasi lükata. Tagasilükkamine peab põhinema sõltumatu eksperdi hinnangul. Ostja ei või madala maksumusega pakkumist tagasi lükata, kui pakkuja annab enda esitatud pakkumise hinna ja riigihanke eeldatava maksumuse vahelisele summale 100-protsendilise tagatise. § 49. Pakkujate informeerimine (1) Ostja informeerib kirjalikult pakkumismenetluses osalemises kvalifitseerimata jäetud taotlejat tema kvalifitseerimata jätmise põhjusest kolme tööpäeva jooksul sellekohase otsuse tegemisest arvates. (2) Ostja võib otsustada, et edukaks tunnistatud pakkumise eelist, mida nimetatakse käesoleva seaduse § 46 lõikes 2, ei avaldata, kui see võib: 1) olla vastuolus avaliku huviga; 2) seada ohtu pakkujate seaduslikud ärihuvid; 3) takistada pakkujatevahelist vaba konkurentsi. (3) Kui pakkumismenetlus või selle käigus ostja tehtud otsus on tühistatud, teatab ostja kolme tööpäeva jooksul kirjalikult tühistamise otsusest pakkumise kutse dokumendid saanud pakkujatele või isikutele, keda ostja eelnevalt kvalifitseeris. § 50. Selgitused (1) Taotlejal ja pakkujal on õigus saada selgitusi pakkumise kutse ja pakkumise kutse dokumentide sisu kohta. Ostja annab selgitused kolme tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates, edastades need samal ajal teistele taotlejatele või pakkujatele. (2) Ostja võib avatud pakkumismenetluse või piiratud pakkumismenetluse korral nõuda pakkujatelt põhjendatud ja asjassepuutuvaid selgitusi pakkumises esinevate ebatäpsuste ja ebaselguste kohta. Nõudmine ja selgitused peavad olema vormistatud kirjalikult. (3) Kui pakkuja temalt põhjendatult nõutud selgitusi ostjale kolme tööpäeva jooksul ei esita, võidakse tema pakkumine tagasi lükata. § 51. Läbirääkimised (1) Väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetluse ja väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse korral on ostjal õigus otsustada, kas ja millisel määral pakkujatega läbirääkimisi pidada. (2) Läbirääkimised on keelatud avatud pakkumismenetluse ja piiratud pakkumismenetluse korral. (3) Ostja ei tohi edastada läbirääkimistel saadud informatsiooni teistele pakkujatele. § 52. Hankelepingu sõlmimine ja jõustumine (1) Kirjalik hankeleping sõlmitakse mitte varem kui 14 päeva möödumisel edukaks tunnistatud pakkumise esitanud pakkujale käesoleva seaduse § 46 lõikes 2 sätestatud teate väljasaatmisest, kuid mitte enne pakkumise vastuvõtmist. Kui pakkumise edukaks tunnistamise otsuse kohta esitatakse vaie, ei sõlmita hankelepingut enne, kui pakkumismenetluse peatamine on tühistatud. (2) Hankelepingu tingimused peavad vastama pakkumise kutse dokumentides ja edukaks tunnistatud pakkumises esitatud tingimustele. (3) Hankeleping, mis on sõlmitud enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud tähtaja möödumist või mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule, on tühine. § 53. Pakkumise võrdsustamine hankelepinguga Kui pakkumise kutse dokumentides on seatud nõue võrdsustada vastuvõetud pakkumine hankelepinguga, jõustub vastuvõetud pakkumine hankelepinguna mitte varem kui 14 päeva möödumisel edukaks tunnistatud pakkumise esitanud pakkujale käesoleva seaduse § 46 lõikes 2 sätestatud teate väljasaatmisest. Kui pakkumise edukaks tunnistamise otsuse kohta esitatakse vaie, ei jõustu hankeleping enne, kui pakkumismenetluse peatamine on tühistatud. 8. peatükk PAKKUMISMENETLUSED § 54. Avatud pakkumismenetlus (1) Ostja peab kasutama avatud pakkumismenetlust. Teiste pakkumismenetluste kasutamine on lubatud vaid käesolevas seaduses sätestatud juhtudel. (2) Avatud pakkumismenetlusest kutsub ostja pakkumise kutse avaldamisega osa võtma kõiki huvitatud isikuid. (3) Pakkumiste esitamise tähtpäeva määramisel peab ostja arvesse võtma riigihanke maksumust ja keerukust, pakkumise kutse dokumentide mahtu ning pakkuja vajadust võtta ostjaga ühendust pakkumisega seotud dokumentide või ehituskohaga tutvumiseks. (4) Ostja väljastab pakkumise kutse dokumendid avatud pakkumismenetluses osalemisest huvitatud isikutele ajavahemikul pakkumise kutse avaldamisest kuni pakkumiste esitamise tähtpäevani kolme tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates. § 55. Piiratud pakkumismenetlus (1) Ostja võib avatud pakkumismenetluse asemel kasutada piiratud pakkumismenetlust. (2) Piiratud pakkumismenetluse korral valib ostja taotlejate majanduslikku seisundit ja tehnilisi võimalusi arvesse võttes nende hulgast välja kvalifitseeritud pakkujad, kellele ta esitab üheaegselt pakkumise kutse dokumendid. (3) Ostja võib eelnevalt kindlaks määrata piiratud pakkumismenetluses osalevate pakkujate arvu tingimusel, et: 1) hankelepingute korral, mille maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, ei ole pakkujate minimaalne arv väiksem kui viis ja maksimaalne arv suurem kui 20; 2) pakkujate arv määratakse ostetavate asjade või tellitavate ehitustööde või teenuste olemusest lähtuvalt; 3) pakkumismenetluses osalevate pakkujate arv määratakse pakkumise kutses; 4) pakkumismenetluses osalevate pakkujate arv on piisav konkurentsi tagamiseks. (4) Pakkumiste esitamise tähtpäeva määramisel peab ostja arvesse võtma riigihanke maksumust ja keerukust, pakkumise kutse dokumentide mahtu ning pakkuja vajadust tutvuda pakkumisega seotud dokumentide või ehituskohaga. § 56. Väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetlus (1) Ostja võib kasutada väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetlust, kui: 1) avatud pakkumismenetluse või piiratud pakkumismenetluse kasutamisel lükati kõik pakkumised tagasi käesoleva seaduse § 43 lõikes 4 või § 44 lõikes 1 sätestatud alustel või kui nimetatud pakkumismenetlus lõppes vastavalt käesoleva seaduse § 8 punktile 4 või 5 ja riigihanke esialgseid tingimusi oluliselt ei muudeta; 2) riigihanke olemuse või riigihankega kaasnevate võimalike riskide tõttu ei ole võimalik eelnevalt riigihanke eeldatavat maksumust määrata; 3) tellitavate teenuste, eriti intellektuaalset omandit puudutavate ning kindlustus-, pangandus- ja investeerimisalaste teenuste olemuse tõttu ei ole võimalik määratleda riigihanke spetsiifilisi tingimusi piisava täpsusega, et leida edukas pakkumine avatud pakkumismenetluse või piiratud pakkumismenetluse abil; 4) ostetavaid asju või tellitavaid teenuseid kasutatakse vaid teadusuuringuteks, eksperimentaalseks või arendustegevuseks; 5) riigihanke objektiks on ehitustööde kontsessioon. (2) Väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetluse korral valib ostja taotlejate majanduslikku seisundit ja tehnilisi võimalusi arvesse võttes nende hulgast kvalifitseeritud pakkujad, kellele ta esitab üheaegselt pakkumise kutse dokumendid. (3) Ostja võib eelnevalt kindlaks määrata väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetluses osalevate pakkujate arvu tingimusel, et: 1) hankelepingute korral, mille maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, ei ole pakkujate minimaalne arv väiksem kui kolm; 2) pakkumismenetluses osalevate pakkujate arv on piisav konkurentsi tagamiseks. § 57. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlus (1) Ostja võib kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlust, kui: 1) riigihanke kiire teostamine on vajalik ettenägematute sündmuste tõttu, et päästa inimese elu ja tervist või olulises väärtuses vara või ennetada inimese elu ja tervise või olulises väärtuses vara kahjustamist, tõkestada keskkonnakahjustuse levikut, või see on vajalik lähtuvalt riigikaitselistest vajadustest ning muude pakkumismenetluste kasutamine ei ole ajalise piiratuse tõttu võimalik; 2) esialgselt pakkujalt ostetakse täiendavalt asju, mille maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda ja mis on mõeldud kas varem ostetud asjade osaliseks asendamiseks või täiendamiseks, ning pakkuja vahetamise tõttu tuleks osta asju, mis ei ole varem ostetuga tehniliselt kokkusobivad või mille kasutuselevõtmine põhjustaks suuri täiendavaid kulutusi; 3) esialgselt pakkujalt ostetakse täiendavalt asju, mille maksumus on madalam rahvusvahelisest piirmäärast ja mis on mõeldud kas varem ostetud asjade osaliseks asendamiseks või täiendamiseks, ning pakkuja vahetamise tõttu tuleks osta asju, mis ei ole varem ostetuga tehniliselt kokkusobivad või mille kasutuselevõtmine põhjustaks suuri täiendavaid kulutusi, kusjuures täiendavalt võib asju osta kolme aasta jooksul pärast esialgse pakkumismenetluse lõppemist; 4) tellitakse esialgses ehitustöö või teenuse tellimise riigihankes mittesisaldunud, kuid ettenägematutel asjaoludel vajalikuks osutunud täiendavaid ehitustöid või teenuseid tingimusel, et täiendav hankeleping sõlmitakse sama pakkujaga ja niisuguseid täiendavaid ehitustöid või teenuseid ei saa tehniliselt või majanduslikult esialgsest riigihankest eraldada hankelepingu pooltele suuri kulutusi põhjustamata või niisugused täiendavad ehitustööd või teenused on otseselt vajalikud hankelepingu täitmise hilisematel etappidel ning nende tellimise kogumaksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda ega ületa 50 protsenti esialgse riigihanke kogumaksumusest; 5) tellitakse esialgses ehitustöö või teenuse tellimise riigihankes mittesisaldunud, kuid ettenägematutel asjaoludel vajalikuks osutunud täiendavaid ehitustöid või teenuseid tingimusel, et täiendav hankeleping sõlmitakse sama pakkujaga ja niisuguseid täiendavaid ehitustöid või teenuseid ei saa tehniliselt või majanduslikult esialgsest riigihankest eraldada hankelepingu pooltele suuri kulutusi põhjustamata või niisugused täiendavad ehitustööd või teenused on otseselt vajalikud hankelepingu täitmise hilisematel etappidel ning nende tellimise kogumaksumus on madalam rahvusvahelisest piirmäärast ega ületa 20 protsenti esialgse riigihanke kogumaksumusest; 6) sobiva alternatiivi või asendaja puudumisel saab kunstialastest põhjustest või ainuõiguste, nagu näiteks patendid või autoriõigused, kaitsmisega seonduvatest põhjustest või konkurentsi puudumisel tehnilistest põhjustest sõltuvalt asju osta või teenuseid või ehitustöid tellida ainult ühelt pakkujalt; 7) tellitakse uusi ehitustöid, mis seisnevad samade hankelepingupoolte vahel varem teostatud avatud pakkumismenetluse tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel tehtud tellitavatega sarnaste ehitustööde kordamises, tingimusel, et tellitavad ehitustööd vastavad esialgsele projektile, mille alusel esialgne hankeleping sõlmiti; 8) asju ostetakse või teenuseid tellitakse eriti soodsat võimalust ära kasutades, kui see võimalus on kättesaadav üksnes väga lühikese aja jooksul ja kui seda võimalust kasutades ostetakse asju või tellitakse teenuseid hinnaga, mis on oluliselt madalam tavalisest turuhinnast; 9) asju ostetakse kaubabörsil; 10) hankeleping sõlmitakse käesoleva seaduse avatud pakkumismenetlust käsitlevate sätete alusel korraldatud ideekonkursi võitjaga; 11) avatud pakkumismenetluse, piiratud pakkumismenetluse või väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetluse korral puudusid sobivad pakkumised ja tingimusel, et esialgsed pakkumise tingimused ei ole oluliselt muutunud; 12) asju ostetakse või teenuseid tellitakse üksnes uuringute või eksperimentide tegemiseks või teaduslikel või arenduslikel eesmärkidel ning mitte kasu saamiseks või vastavate kulutuste katmiseks tingimusel, et selline asjade ostmine või teenuste tellimine ei kahjusta konkurentsi järgnevate sellesarnase eesmärgiga lepingute sõlmimisel; 13) riigihanke eeldatavaks maksumuseks on asjade ostmise või teenuste tellimise korral kuni 200 000 krooni või ehitustööde tellimise korral kuni 1 miljon krooni. (2) Ostja võib väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse korral pidada läbirääkimisi nii paljude pakkujatega, kui ta seda ise otstarbekaks peab. (3) Ostja saadab väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse korral pakkumise kutse või pakkumise kutse dokumendid üheaegselt kõikidele valitud pakkujatele. (4) Ostja saadab väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse korral registrile väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse teate, milles sisalduvad vähemalt: 1) ostja nimi, aadress ja muud kontaktandmed, olemasolu korral registrikood; 2) riigihanke nimetus vastavalt ühtsele riigihangete klassifikatsioonile ja iseloomustus; 3) riigihanke eest vastutava isiku nimi, ametikoht ja kontaktandmed; 4) riigihanke eeldatav maksumus; 5) riigihanke teostamise tähtpäev; 6) väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluses osalevate pakkujate nimed, aadressid ja muud kontaktandmed, olemasolu korral registrikoodid. (5) Väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse teate vorminõuded ja esitamise korra kehtestab majandusminister. § 58. Erireeglid (1) Käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud ostja võib avatud pakkumismenetluse või piiratud pakkumismenetluse asemel kasutada väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetlust. (2) Hankelepingute korral, mille eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, võib käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud ostja kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlust, kui: 1) ostja valib pakkujad vastavalt käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud kvalifitseerimise süsteemile kvalifitseeritud pakkujate seast ja 2) ostja on avaldanud asjade ostmiseks või ehitustööde või teenuste tellimiseks eelteate ja sealjuures viidanud, et hankeleping sõlmitakse piiratud pakkumismenetluse või väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetluse korral täiendavat pakkumise kutset avaldamata ja isikuid kutsutakse teatama kirjalikult oma huvist riigihanke pakkumismenetluses osalemise vastu ning ühtegi pakkumismenetluses osalemise taotlust ei ole esitatud. § 59. Ideekonkurss (1) Ideekonkursi korraldamisel peab ostja lähtuma käesoleva seaduse avatud pakkumismenetlust või piiratud pakkumismenetlust käsitlevatest sätetest. (2) Ideekonkursil võib osaleda eraõiguslik juriidiline isik, avalik-õiguslik juriidiline isik ja füüsiline isik. (3) Ideekonkursi korraldamise teates peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: 1) ostja nimi, aadress ja muud kontaktandmed, olemasolu korral registrikood; 2) komisjoni liikmete nimed; 3) ideekonkursi nimetus ja iseloomustus; 4) ideekonkursil osalejatele esitatavad nõuded; 5) ideekonkursi autasud; 6) projektidele esitatavad nõuded; 7) projektide hindamisel kasutatavad kriteeriumid; 8) projektide esitamise koht, tähtpäev ja kellaaeg. (4) Ostja võib ideekonkursil osalejate arvu piirata, kuid peab sellise valiku tegema selgete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel. Ideekonkursil osalejate arvu määramisel peab ostja lähtuma vajadusest tagada piisav konkurents. (5) Ideekonkursi komisjon peab koosnema isikutest, kes on ideekonkursil osalejatest sõltumatud. Kui ideekonkursil osalejatelt nõutakse teatud ametialast kvalifikatsiooni, peab vähemalt ühel kolmandikul ideekonkursi komisjoni liikmetest olema sama või sellele lähedane kvalifikatsioon. (6) Ostja volitab ideekonkursi korraldamise ja võitjate väljaselgitamise ideekonkursi komisjonile. (7) Ideekonkursi komisjon on oma otsustes ja arvamustes sõltumatu. Otsused ja arvamused tehakse anonüümselt esitatud projektide kohta vaid ideekonkursi korraldamise teates avaldatud kriteeriumide alusel. (8) Ideekonkursi korraldamise teate vorminõuded ja esitamise korra kehtestab majandusminister. § 60. Elektrooniline riigihange (1) Ostjal on õigus teostada riigihankeid vastavate Interneti-lehtede kaudu. (2) Nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Interneti-lehtedele ja Interneti-lehtede nimekirja kehtestab majandusminister. 9. peatükk VAIDE ESITAMINE JA LÄBIVAATAMINE § 61. Ostja toimingute või otsuste vaidlustamine Pakkuja või pakkumismenetluses osalemisest huvitatud isik, kes leiab, et pakkumismenetluse käigus on ostja käesoleva seaduse sätete rikkumisega rikkunud tema õigusi või kahjustanud tema huve, võib esitada vaide ostja tegevuse peale. § 62. Vaide esitamine (1) Vaie ostja poolt pakkumismenetluse käigus tehtud toimingute või otsuste peale esitatakse Ametile. (2) Vaie esitatakse viie tööpäeva jooksul, arvates päevast, millal vaide esitaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast edukaks tunnistatud pakkumise vastuvõtmist ostja poolt. (3) Vaie esitatakse kirjalikult ja selles peavad sisalduma: 1) vaide esitaja nimi, aadress ja muud kontaktandmed; 2) ostja nimi, aadress ja muud kontaktandmed; 3) vaidlustatava toimingu või otsuse sisu ning põhjused, miks vaide esitaja loeb seda oma õigusi rikkuvaks või huve kahjustavaks; 4) vaide esitaja selgelt väljendatud taotlus; 5) vaidele lisatud dokumentide loetelu. (4) Vaide esitaja lisab vaidele tema käsutuses oleva teabe pakkumismenetluse kohta, millega seoses vaie esitatakse. § 63. Vaide läbivaatamise korraldamine (1) Ametil on õigus nõuda ostjalt kõikide vaide läbivaatamiseks vajalike dokumentide esitamist. (2) Ostja on kohustatud esitama Ametile nõutud dokumendid kahe tööpäeva jooksul Ametilt sellekohase nõudmise saamisest arvates. (3) Ametil on õigus nõuda ostjalt enne vaide läbivaatamist kirjalikku seletust vaidlustatava toimingu või otsuse sisu kohta, mille ostja on kohustatud esitama Ametile kahe tööpäeva jooksul Ametilt sellekohase nõudmise saamisest arvates. (4) Amet jätab vaide läbi vaatamata ja teeb sellekohase otsuse, kui: 1) vaie ei ole esitatud tähtaegselt; 2) vaie ei vasta käesoleva seaduse § 62 lõikes 3 sätestatud nõuetele; 3) vaie on esitatud ostja sellise toimingu või otsuse peale, mille puhul käesoleva seaduse sätete rikkumise eelse olukorra ennistamine pakkumismenetluses ei ole võimalik; 4) on tehtud § 70 lõikes 1 või 2 nimetatud otsus. (5) Kui Amet leiab, et esitatud vaie ei vasta käesoleva seaduse § 62 lõikes 3 sätestatud nõuetele, tagastab ta vaide selle esitajale ja määrab puuduste kõrvaldamise tähtajaks kaks tööpäeva. Kui vaide esitaja ei kõrvalda puudusi määratud tähtaja jooksul, jätab Amet vaide läbi vaatamata. § 64. Pakkumismenetluse peatamine (1) Vaide saamisel, mille puhul puuduvad § 63 lõikes 4 sätestatud alused selle läbi vaatamata jätmiseks, on Amet kohustatud teatama ostjale vaide esitamisest ostja tegevuse peale pakkumismenetluse teostamisel ning edastama talle vaide koopia. (2) Kui Amet määrab tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks, teatab ta ostjale vaide esitamisest ostja tegevuse peale pakkumismenetluse teostamisel ning edastab ostjale pärast puuduste kõrvaldamist Ametile laekunud vaide koopia. Kui vaide esitaja ei kõrvalda puudusi määratud tähtaja jooksul, teatab Amet sellest kohe ostjale. (3) Ametilt vaide esitamise kohta teate saamisel on ostja kohustatud pakkumismenetluse peatama. (4) Kui ostja jätkab pakkumismenetlust pärast Ametilt vaide esitamise kohta teate saamist, on kõik selle käigus tehtud järgnevad toimingud tühised. Samuti on tühine hankeleping, mis sõlmitakse pärast Ametilt vaide esitamise kohta teate saamist. § 65. Vaide läbivaatamine (1) Amet korraldab seitsme tööpäeva jooksul vaide saamisest arvates selle läbivaatamise, kusjuures vaide läbivaatamisest võtavad osa vähemalt Ameti esindaja, vaide esitaja ja ostja. (2) Ostja teavitab vaide läbivaatamisest kõiki pakkujaid või taotlejaid ning neil on õigus osaleda vaide läbivaatamisel. Ostja poolt pakkujatele või taotlejatele vaide läbivaatamisel osalemise võimalusest teatamata jätmine või pakkujate või taotlejate mitteilmumine vaide läbivaatamisele ei takista vaide läbivaatamist. (3) Vaie lahendatakse vaide esitaja ja ostja vastastikuse kokkuleppe alusel, mille kohta koostatakse vastav protokoll. (4) Kui vaide esitaja või ostja ei ilmu vaide läbivaatamisele või vaiet ei õnnestu läbivaatamisel vastastikuse kokkuleppe alusel lahendada, teeb Amet otsuse vaide läbivaatamise lõpetamise kohta. § 66. Kaebuse esitamine halduskohtusse Vaide lahendamiseks, mille puhul on tehtud käesoleva seaduse § 63 lõikes 4 või § 65 lõikes 4 nimetatud otsus, võib esitada ostja poolt pakkumismenetluse käigus tehtud otsuste või toimingute peale kaebuse halduskohtusse. § 67. Pakkumismenetluse jätkamine Ostja võib peatatud pakkumismenetlust jätkata pärast: 1) käesoleva seaduse § 64 lõikes 2 sätestatud teate saamist Ametilt või 2) käesoleva seaduse § 65 lõikes 3 sätestatud dokumendi saamist või 3) vaide esitajalt kirjaliku teate saamist, et ta ei esita ostja poolt pakkumismenetluse käigus tehtud otsuste või toimingute peale kaebust käesoleva seaduse §-s 66 sätestatud korras, või 4) kümne päeva möödumist vaide läbivaatamise lõpetamisest või 5) halduskohtu määratud pakkumismenetluse peatamise tähtaja möödumist. 10. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS § 68. Riikliku järelevalve teostaja Amet teostab riiklikku järelevalvet riigihangete teostamise üle. § 69. Riikliku järelevalve teostaja pädevus Riigihangete teostamise üle riikliku järelevalve teostaja pädevuses on: 1) kontrollida käesoleva seaduse täitmist takistamatult ja ette teatamata, sealhulgas ostja juures; 2) saada ostjatelt riigihangete kohta kogu riikliku järelevalve teostamiseks vajaminevat informatsiooni, samuti riigihanget puudutavate dokumentide originaale või ärakirju; 3) teha otsus pakkumismenetluse või pakkumismenetluse käigus ostja poolt tehtud otsuse tühistamise kohta, kui ostja on pakkumismenetluse käigus rikkunud käesoleva seaduse sätteid. § 70. Ameti otsus pakkumismenetluse või selle käigus ostja poolt tehtud otsuse tühistamise kohta (1) Ametil on kohustus igal ajal enne hankelepingu sõlmimist oma otsusega tühistada pakkumismenetlus, kui ostja: 1) ei ole pakkumise kutse dokumentides esitanud pakkumise edukuse üle otsustamisel kasutatavaid hindamiskriteeriume või nende suhtelist osakaalu; 2) ei ole teatanud kõikidele pakkujatele pakkumise kutse dokumentide muutmisest; 3) on rikkunud pakkumiste avamise korda; 4) on kasutanud pakkumiste võrdlemisel ja hindamisel oma esindajana või eksperdina isikut, kelle suhted pakkujaga võivad tekitada põhjendatud kahtlust tema objektiivsuses; 5) on pidanud läbirääkimisi ühe või mitme pakkujaga avatud pakkumismenetluse või piiratud pakkumismenetluse korral. (2) Ametil on õigus igal ajal enne hankelepingu sõlmimist oma otsusega tühistada pakkumismenetluse käigus ostja poolt tehtud otsus, kui ostja on pakkumismenetluse käigus rikkunud käesoleva seaduse sätteid ja see rikkumine ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletu hulka. (3) Pakkumismenetluse tühistamise korral on kõik pakkumismenetluse käigus tehtud toimingud tühised, olenemata sellest, kas need on tehtud enne või pärast tühistamise otsustamist. Samuti on tühine hankeleping, mis sõlmitakse pärast pakkumismenetluse või selle käigus ostja poolt tehtud otsuse tühistamise otsustamist. (4) Enne pakkumismenetluse või selle käigus ostja poolt tehtud otsuse tühistamise otsustamist annab Amet ostjale võimaluse omapoolsete vastuväidete esitamiseks Ameti määratud tähtaja jooksul, mis ei või olla pikem kui kolm tööpäeva. (5) Õiguslikud vaidlused riigiasutuse või riigitulundusasutuse ja Ameti vahel lahendatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378) § 101 lõigetes 1–3 sätestatule. (6) Ameti otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegemise aeg ja koht; 2) asutuse nimi ja aadress, kelle nimel otsus koostatakse; 3) otsuse teinud ametiisiku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus; 4) otsuse sisu. § 71. Vastutus riigihangete teostamise korra rikkumise eest (1) Käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide rikkumise korral kohaldatakse tsiviil-, distsiplinaar-, haldus- või kriminaalvastutust. Juriidilisele isikule kohaldatav haldusvastutus ei välista haldus- või kriminaalvastutuse kohaldamist asjakohasele füüsilisele isikule. (2) Kui Ametile laekub teave riigihangete teostamisega seotud õiguserikkumise kohta või Amet avastab õiguserikkumise riigihangete teostamisega seotud kontrollimise käigus ja see õiguserikkumine ei ole käsitatav käesoleva seaduse §-s 74 sätestatud haldusõiguserikkumisena, peab Amet teavitama talle teadaolevatest asjaoludest politseiasutust või prokuröri. (3) Ametil on õigus teha ettepanekuid käesolevat seadust või selle alusel kehtestatud õigusakte rikkunud isiku või isikute distsiplinaarvastutusele võtmiseks. (4) Riigihangete teostamise korra oluliseks rikkumiseks loetakse järgmised juhud: 1) käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud isik, kes on kohustatud ostma asju või tellima ehitustöö või teenuse käesolevas seaduses sätestatud korras, teostab riigihanke seda korda järgimata; 2) ostja on teostanud pakkumismenetluse kindla kavatsuseta hankeleping sõlmida; 3) ostja ei selgita käesoleva seadusega ettenähtud korras välja edukat pakkumist või lükkab pakkumise tagasi käesoleva seaduse § 43 lõikes 4 sätestamata põhjustel või keeldub edukaks tunnistatud pakkumise esitanud pakkujaga hankelepingut sõlmimast või vastuvõetud pakkumist käesoleva seaduse §-s 53 sätestatud alustel hankelepinguna tunnistamast; 4) ostja tegevuses või tegevusetuses avalduvad käesoleva seaduse § 70 lõike 1 punktides 1–5 sätestatud asjaolud; 5) ostja eirab käesoleva seaduse § 52 lõikes 1 sätestatut; 6) ostja eirab käesoleva seaduse § 65 lõikes 2 sätestatut. § 72. Pakkujale kulude hüvitamine Pakkujal on õigus nõuda ostjalt pakkumise esitamisega seotud kulude hüvitamist, kaasa arvatud pakkumise ettevalmistamise kulud, kui ta tõendab, et hankeleping oleks tõenäoliselt sõlmitud temaga, kui ostja ei oleks rikkunud käesolevat seadust. § 73. Kahjude hüvitamine pakkujate poolt Kui pakkuja on esitanud valeandmeid või võltsinud dokumente pakkumismenetluse käigus või vaide lahendamise käigus, hüvitab ta selliste andmete või dokumentide esitamisest ostjale või teistele isikutele tulenenud kahju. § 74. Juriidilise isiku haldusvastutus riigihangete teostamise korra rikkumise eest (1) Pakkujaks oleva juriidilise isiku poolt pakkumismenetluses valeandmete või võltsitud dokumentide süülise esitamise eest – määratakse rahatrahv 10 000 kuni 500 000 krooni. (2) Käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 2–6 nimetatud ostja poolt riigihangete teostamise korra olulise rikkumise eest – määratakse rahatrahv 10 000 kuni 500 000 krooni. (3) Käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 2–6 nimetatud ostja poolt käesoleva seaduse § 70 lõikes 2 nimetatud otsuse või § 69 punktis 2 sätestatu eiramise eest – määratakse rahatrahv 5000 kuni 100 000 krooni. (4) Käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 2–6 nimetatud ostja poolt käesoleva seaduse § 18 lõikes 1, 2 või 3, § 19 lõikes 1, 2 või 4, § 20 lõikes 1 või 2, § 21 lõikes 3, § 57 lõikes 4 või § 59 lõikes 3 sätestatu eiramise eest – määratakse rahatrahv 5000 kuni 50 000 krooni. § 75. Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asja menetlus (1) Juriidilisele isikule käesoleva seaduse §-s 74 nimetatud haldusõiguserikkumise eest haldusõiguserikkumise protokolli koostamise õigus on Ameti peadirektoril, peadirektori asetäitjal ja peadirektori volitatud sama asutuse ametiisikul. (2) Haldusõiguserikkumise protokolli märgitakse: 1) protokolli koostamise aeg ja koht; 2) asutuse nimi ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse; 3) protokolli koostanud isiku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus; 4) haldusõiguserikkuja nimi ja aadress; 5) haldusõiguserikkuja esindaja ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus; 6) haldusõiguserikkumise koht, aeg ja kirjeldus; 7) viide seadussättele, mis näeb ette vastutuse selle haldusõiguserikkumise eest; 8) haldusõiguserikkuja esindaja seletus; 9) märge, et haldusõiguserikkuja esindajale on tutvustatud tema õigust kasutada õigusabi; 10) muud haldusõiguserikkumise asja õigeks lahendamiseks vajalikud andmed. (3) Haldusõiguserikkumise protokollile kirjutavad alla selle koostanud ametiisik ja haldusõiguserikkuja esindaja. (4) Kui haldusõiguserikkuja esindaja keeldub haldusõiguserikkumise protokollile alla kirjutamast või seletusi andmast, teeb protokolli koostaja selle kohta protokolli vastava kande. Haldusõiguserikkumise protokollile lisatakse haldusõiguserikkuja esindaja kirjalikud märkused protokolli kohta, samuti protokollile allakirjutamisest keeldumise või seletuste andmisest keeldumise motiivid. (5) Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asja arutab halduskohtunik. (6) Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asja menetlus toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus sätestatud korras. (7) Halduskaristuse võib määrata mitte hiljem kui kolme aasta jooksul haldusõiguserikkumise päevast arvates. 11. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 76. Erisused Eesti Panga poolt teostatavate riigihangete korral Eesti Panga poolt teostatavate riigihangete korral ei rakendata käesoleva seaduse §-des 61–67, § 69 punktis 3 ja §-s 70 sätestatut. § 77. Riigilõiv (1) Käesolevas seaduses ettenähtud toimingute sooritamise eest võetakse riigilõivu riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 2000, 5, 32; 10, 58; 19, 117; 26, 150; 29, 168 ja 169; 39, 237; 49, 300; 54, 346 ja 349; 55, 365; 57, 372 ja 373; 59, 379; 60, õiend; 78, 498) sätestatud määrade järgi. (2) Riigilõiv loetakse tasutuks, kui riigilõivu tasumist tõendav dokument on saabunud registrisse. § 78. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 2000, 5, 32; 10, 58; 19, 117; 26, 150; 29, 168 ja 169; 39, 237; 49, 300; 54, 346 ja 349; 55, 365; 57, 372 ja 373; 59, 379; 60, õiend; 78, 498) tehakse järgmised muudatused ja täiendused: 1) paragrahvi 37 lõikes 9 asendatakse sõnad «välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 10–12 sätestatud juhul» sõnadega «välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 10–12 ja 18 sätestatud juhul»; 2) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 18 järgmises sõnastuses: « (18) Kaebuse esitamisel riigihangete seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud isiku poolt riigihanke pakkumismenetluse käigus tehtud otsuste või toimingute peale tasutakse riigilõivu: 1) kaebuse esitaja poolt esitatud pakkumise olemasolu korral 3% selles pakkumises määratud riigihanke eeldatavast maksumusest, kuid mitte vähem kui 10 krooni ja mitte rohkem kui 5000 krooni; 2) kaebuse esitaja poolt esitatud pakkumise puudumise korral 100 krooni.»; 3) seadust täiendatakse 203. jaoga järgmises sõnastuses: «203. jagu RIIGIHANGETE SEADUSE ALUSEL TEOSTATAVAD TOIMINGUD § 1905. Riikliku riigihangete registri toimingud Eelteate, teate või pakkumise kutse andmete riiklikusse riigihangete registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.» § 79. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduse (RT I 1994, 1, 5; 2000, 45, 279; 55, 365) § 11 lõike 4 punkti 9 täiendatakse pärast sõna «Statistikaametile» sõnadega «ja Riigihangete Ametile». § 80. Riigihangete seaduse muutmine Riigihangete seaduses (RT I 1995, 54, 883; 1997, 9, 79; 1998, 38, 561; 1999, 16, 271; 92, 824; 97, 859; 2000, 57, 374) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 3. Riigihangete mõiste Riigihangeteks käesoleva seaduse mõistes on asjade ostmine, ehitustööde ja teenuste tellimine.»; 2) seadust täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses: « § 61. Ostja (1) Ostja käesoleva seaduse mõistes on: 1) riigiasutus, riigitulundusasutus, linna- või vallavalitsus või kohaliku omavalitsuse asutus; 2) avalik-õiguslik juriidiline isik või avalik-õigusliku juriidilise isiku asutus; 3) eraõiguslik juriidiline isik, mis ei ole äriühing ja mille kõik asutajad või liikmed on kas koos või eraldi riik, kohalik omavalitsus ja/või avalik-õiguslik juriidiline isik; 4) eraõiguslik juriidiline isik, mis ei ole äriühing ja mida rohkem kui 50 protsendi ulatuses finantseerib või mille nõukogu või juhatuse liikmetest rohkem kui pooled määravad kas koos või eraldi riik, kohalik omavalitsus ja/või avalik-õiguslik juriidiline isik; 5) ettevõtja juhul, kui ta on saanud ehitustöö kontsessiooni käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud isikult ja ta sõlmib selle kontsessiooni alusel ehitustööde hankelepinguid või kui riik, kohalik omavalitsus või käesoleva lõike punktides 2–4 nimetatud isikud kas koos või eraldi finantseerivad tema tegevust rohkem kui 50 protsendi ulatuses, kusjuures finantseerimiseks ei loeta osalust äriühingus; 6) ettevõtja juhul, kui vastavalt konkurentsiseadusele (RT I 1998, 30, 410; 1999, 89, 813; 2000, 53, 343; RT III 21, 232) on riik või kohalik omavalitsus talle andnud eri- või ainuõiguse ja asjade ostmine või teenuste või ehitustööde tellimine on vajalikud eri- või ainuõiguse teostamiseks või kui riik, kohalik omavalitsus või käesoleva lõike punktides 2–4 nimetatud isikud kas koos või eraldi omavad selles ettevõtjas kas vahetult või teiste isikute kaudu häälteenamust või rohkem kui 50 protsenti aktsiatest või osadest ja kui tema tegevuseks on kas alaliste võrkude loomine või opereerimine kavatsusega osutada avalikkusele teenust seoses vee, gaasi, elektri- või soojusenergia tootmise, transportimise, edastamise või jaotamisega või geograafilise ala ekspluateerimine eesmärgiga uurida või kaevandada kütuseid või võimaldada õhu- või veetranspordiettevõtjatel kasutada lennuvälja, sadamat või muud terminaalirajatist või võrkude opereerimine, võimaldamaks avalikkusele teenuseid raudtee-, trammi-, trollibussi- või bussitranspordi, automatiseeritud süsteemide või kaabellevi alal, või avalike telekommunikatsioonivõrkude loomine või opereerimine ühe või enama telekommunikatsiooniteenuse tagamiseks. (2) Vee, gaasi, elektri- või soojusenergia tootmist, transportimist, edastamist või jaotamist avalikkust teenindavatele võrkudele ettevõtja poolt ei loeta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuseks, kui vee või elektrienergia tarbimine on vajalik mingi muu tegevuse teostamiseks kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatu või kui avaliku võrgu varustamine sõltub ainult ettevõtja enda tarbimisest ega ületa 30 protsenti ettevõtja vee või elektrienergia eelneva kolme aasta keskmisest kogutoodangust või kui gaasi või soojusenergia tootmine ettevõtja poolt on mingi muu, käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetamata tegevuse teostamise vältimatuks tagajärjeks või kui avalikku võrku varustatakse gaasi või soojusenergia ülejäägiga selle majandusliku kasutamise eesmärgil ja selline ülejääk ei ületa 20 protsenti ettevõtja eelneva kolme aasta keskmisest käibest.» 3) paragrahvi 7 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks. § 81. Varasema õigusakti kehtetuks tunnistamine Käesoleva seaduse jõustumise päevast tunnistatakse seni kehtinud riigihangete seadus (RT I 1995, 54, 883; 1997, 9, 79; 1998, 38, 561; 1999, 16, 271; 92, 824; 97, 859; 2000, 57, 374) kehtivuse kaotanuks. § 82. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2001. aasta 1. aprillil. (2) Käesoleva seaduse § 10 lõige 5 jõustub 2003. aasta 1. jaanuaril. (3) Käesoleva seaduse § 60 jõustub 2001. aasta 1. juulil. (4) Käesoleva seaduse § 80 jõustub järgmisel päeval pärast käesoleva seaduse avaldamist Riigi Teatajas. (5) Enne käesoleva seaduse jõustumist Riigihangete Bülletäänis väljakuulutatud või Ametile teatatud pakkumismenetluste läbiviimine, kõigi selleks vajalike dokumentide vormistamine ning protestide ja kaebuste esitamine ja läbivaatamine toimub käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud riigihangete seaduses (RT I 1995, 54, 883; 1997, 9, 79; 1998, 38, 561; 1999, 16, 271; 92, 824; 97, 859; 2000, 57, 374) ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatu kohaselt. Riigikogu esimees Toomas SAVI