Riigikogu — Hüvitusfondi seaduse muutmise seadus — RT I, 82, 525

Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 25. oktoobri 2000. a otsusega nr 900 I. Hüvitusfondi seaduses (RT I 1996, 71, 1240; 1997, 69, 1112) tehakse järgmised muudatused ja täiendused: § 1. Paragrahvi 3 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Fondi tegevuse eesmärk on fondile erastamisest laekunud raha ja fondi vara investeerimine, tagamaks fondi obligatsioonidest tulenevate kohustuste täitmine ja fondi vara väärtuse suurenemine.» § 2. Paragrahvi 6 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Fondi põhikapitaliks on erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse (RT I 1996, 26, 529; 1997, 13, 210; 28, 424; 1998, 97, 1521; 1999, 23, 352 ja 356; 54, 583; 95, 841) kohaselt fondile laekunud raha, millest on maha arvatud fondi lunastatud obligatsioonide nimiväärtus ja käesoleva seaduse § 53 lõike 3 alusel ülekantav raha.» § 3. Paragrahvis 8 asendatakse sõna «seitsmeliikmeline» sõnadega «viie- kuni seitsmeliikmeline». § 4. Paragrahvi 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Kuni viis nõukogu liiget nimetab Riigikogu oma otsusega.» § 5. Paragrahvi 12 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Nõukogu liikme tagasikutsumisel, tagasiastumisel või väljalangemisel surma korral nimetatakse tema asemele uus nõukogu liige, kelle volitused kestavad kuni uue nõukogu nimetamiseni. Kui nõukogul on vähemalt viis liiget, võib Riigikogu uut nõukogu liiget mitte nimetada.» § 6. Paragrahvis 13: 1) lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 7) kinnitab nõuete hindamise tingimused ja otsustab ebatõenäoliselt laekuvate ja lootusetute nõuete kuludesse kandmise;»; 2) lõiget 1 täiendatakse punktiga 151 järgmises sõnastuses: « 151) kinnitab fondi siseaudiitori töölevõtmise ja töölt vabastamise ning siseauditi reglemendi ja tegevuskavad;»; 3) lõike 1 punkt 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 17) otsustab muud küsimused, mille otsustamine kuulub käesoleva seaduse ja fondi põhikirja kohaselt nõukogu pädevusse.»; 4) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–7 ja 9 nimetatud otsuste tegemise õiguse võib fondi nõukogu oma otsusega anda fondi juhatusele.» § 7. Paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kahe kuu jooksul. Nõukogu koosolekust teatamise kord sätestatakse fondi põhikirjas.» § 8. Paragrahvi 18 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (7) Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole nõukogu koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 4–10 nimetatud otsuste vastuvõtmiseks on vajalik 2/3 ning sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuste vastuvõtmiseks kõigi nõukogu koosolekul osalevate nõukogu liikmete nõusolek.» § 9. Paragrahvi 19 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Otsus loetakse vastuvõetuks, kui otsuse poolt hääletab vähemalt 2/3 nõukogu liikmetest. Nõukogu liikmed, kes ei saada määratud tähtajaks kirjalikku vastust, loetakse otsuse eelnõule vastu hääletanuks.» § 10. Paragrahvi 22 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu «kus fond omab» sõnadega «otseselt või kaudselt». § 11. Paragrahvi 26 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Juhatus koosneb ühest kuni kolmest liikmest, kellest üks on juhatuse esimees. Üheliikmelise juhatuse puhul on juhatuse liikmel nii juhatuse kui ka juhatuse esimehe õigused.» § 12. Paragrahvi 27 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Juhatuse esimehe tagasikutsumisel, tagasiastumisel või väljalangemisel surma korral nimetab nõukogu uue juhatuse esimehe.» § 13. Paragrahvi 29 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Juhatus valmistab ette käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 1–9 ja 13–151 märgitud küsimustes nõukogu otsuste eelnõud ja teeb nõukogult saadud volituse alusel otsused käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 3–7 ja 9 märgitud küsimustes. (3) Juhatus otsustab lühiajaliste (alla üheaastase tähtajaga) investeeringute tegemise (sealhulgas krediitide andmise) ja nende tingimused. Juhatuse ja juhatuse esimehe otsustatud investeeringud ei tohi ühelgi ajamomendil ületada nõukogu kehtestatud piirmäära.» § 14. Paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: « (4) Kui juhatuse esimehe asendaja määramine juhatuse liikmete hulgast ei ole käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 kohaselt võimalik, määrab nõukogu esimees või tema äraolekul nõukogu aseesimees juhatuse esimehe asendaja fondi töötajate hulgast. Nõukogu esimehe ja aseesimehe äraolekul määrab juhatuse esimehe asendaja nõukogu esimehe määratud nõukogu liige või nõukogu vanim kohalolev liige, kui nõukogu esimees vastavat nõukogu liiget ei ole määranud.» § 15. Paragrahvi 31 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 2) võtab tööle ja vabastab töölt fondi töötajaid ning teeb nõukogule ettepaneku siseaudiitori tööle kinnitamiseks või töölt vabastamiseks;». § 16. Paragrahvi 33 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Üheliikmelise juhatuse otsus tehakse juhatuse esimehe otsusena. Mitmest liikmest koosneva juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt kaks juhatuse liiget ja nende hulgas on juhatuse esimees või teda asendav isik.» § 17. Paragrahvi 34 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Juhatuse liikmel on fondi esindamise õigus kõikides õigustoimingutes. (2) Juhatuse liikmete õigust esindada fondi võib piirata nõukogu otsusega. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes.» § 18. Paragrahvi 35 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu «kus fond omab» sõnadega «otseselt või kaudselt». § 19. Seadust täiendatakse §-ga 441 järgmises sõnastuses: « § 441. Siseaudit (1) Fond võtab tööle siseaudiitori, kelle ülesanne on jälgida fondi igapäevast tegevust ja selle vastavust õigusaktidele, fondi põhikirjale ning nõukogu, juhatuse ja juhatuse esimehe otsustele. (2) Siseaudiitori tööd reguleerib nõukogu poolt kinnitatav siseauditi reglement. (3) Avastatud rikkumistest on siseaudiitor kohustatud viivitamata teatama nõukogu ja juhatuse esimehele või neid asendavatele isikutele.» § 20. Paragrahvi 47 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Fondi vara investeerimisel peab fond esmatähtsaks tagada fondi obligatsioonide tagasiostmine. (2) Fondil on keelatud anda intressita krediiti. (3) Fond võib anda krediiti üksnes kirjaliku lepingu alusel. (4) Fond ei ole kohustatud põhjendama krediidi andmisest või muu investeeringu tegemisest keeldumist. (5) Fond on kohustatud hankima piisavat teavet: 1) vara kohta, millesse fondi vara kavatsetakse investeerida või mis on fondi arvel omandatud; 2) väljastatavate laenude tagatiseks oleva vara olemasolu ja seisundi kohta; 3) selle emitendi finantsmajandusliku olukorra kohta, kelle väärtpabereid fond kavatseb omandada või on omandanud; 4) fondilt laenu saava või saanud isiku ja teiste võlgnike finantsseisundi kohta.» § 21. Paragrahvi 49 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Fondile kuuluvate ühe isiku ja selle isikuga ühte kontserni kuuluvate isikute emiteeritud aktsiate, osade, võlakirjade või muude väärtpaberite väärtus ning neile isikutele fondi poolt antud laenude summa ei või kokku moodustada rohkem kui 15% fondi põhikapitalist. Käesolevat piirangut ei kohaldata kontserni suhtes, mille emaettevõtjaks on Hüvitusfond. (2) Fondi poolt ühte krediidiasutusse paigutatud hoiused ei või moodustada rohkem kui 10% fondi põhikapitalist. (3) Fondile kuuluvate ühe fondivalitseja poolt valitsetavate investeerimisfondide osakute ja aktsiate puhasväärtus ei või kokku moodustada rohkem kui 15% fondi põhikapitalist. (4) Fondi omandatud ühe kinnisasja või registrisse kantud vallasasja soetusväärtus ei või moodustada rohkem kui 5% fondi põhikapitalist. Fond ei või omada kinnisvara soetusväärtuses rohkem kui 25% ulatuses fondi põhikapitalist. (5) Fondi nõukogu määratud ulatuses ja tingimustel võivad käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetatud piirangud olla ületatud: 1) investeerimisreitingut omavate krediidiasutuste ja nendega ühte kontserni kuuluvate isikute suhtes kokku kuni 35% ulatuses fondi põhikapitalist; 2) kolme nädala jooksul enne ja pärast fondi obligatsioonide lunastamist; 3) ühe kuu jooksul enne ja kolme kuu jooksul pärast raha ülekandmist käesoleva seaduse § 53 lõikes 3 nimetatud juhul; 4) kuue kuu jooksul enne fondi lõpetamist.» § 22. Paragrahvis 50: 1) lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 5) äriühingud, mille juhtimisorganite liikmeteks on käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud isikud, keda ei ole sinna määranud fond.»; 2) paragrahvi täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: « (4) Fondil on keelatud paigutada raha krediidiasutustesse sihtotstarbeliselt huvitatud isikutele antavate krediitide andmiseks või tagamiseks.» § 23. Paragrahvi 51 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Fond emiteerib obligatsioone nõukogu määratud ulatuses 2000. aasta 1. detsembrini.» § 24. Paragrahvi 52 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (4) Obligatsioone hakkab fond välja ostma vastavalt emissioonitingimustele pärast 2000. aasta 1. jaanuari. Kõik obligatsioonid peavad olema lunastatud ja intressid tasutud hiljemalt 2002. aasta 1. detsembriks.» § 25. Paragrahvi 53 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Fond lõpetatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras kuue kuu jooksul pärast kõigi obligatsioonide lunastamist. (2) Fondi lõpetamisel kantakse pärast fondi kohustuste täitmist järelejäänud raha riigieelarve seaduse (RT I 1999, 55, 584; 92, 824; 2000, 55, 360) §-s 37 sätestatud stabiliseerimisreservi (edaspidi stabiliseerimisreserv). Stabiliseerimisreservi võib Vabariigi Valitsuse otsuse alusel üle anda ka fondile kuulunud muu vara, kui see on kooskõlas stabiliseerimisreservi vahendite laekumise ja paigutamise põhimõtetega. Vara, mida ei anta üle stabiliseerimisreservi, antakse üle Vabariigi Valitsuse määratud riigivara valitsejale. (3) Vabariigi Valitsuse kehtestatud tähtaegadel, ulatuses ja korras võib käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt vara või raha üle anda ka enne fondi lõpetamist tingimusel, et fondile peavad seejuures jääma piisavad vahendid oma kohustuste täitmiseks. Rahalised ülekanded kajastatakse riigieelarves kooskõlas riigieelarve seadusega. (4) Fondi lõpetamise päeval nõukogu ja juhatuse volituste tähtaeg lõpeb.» II. § 26. Hüvitusfond peab viima oma tegevuse käesoleva seaduse nõuetega vastavusse hiljemalt 2001. aasta 1. jaanuariks. Riigikogu esimees Toomas SAVI