Vabariigi Valitsus — Taimekaitsevahendi registreerimistaotluse ning selle lisade sisu- ja vorminõuded, registrisse kandmise kord ning esitatud andmete hindamise põhimõtted — RT I, 81, 524

Määrus kehtestatakse «Taimekaitseseaduse» (RT I 2000, 29, 169) paragrahvi 70 lõike 3 alusel. 1. peatükk REGISTREERIMISTAOTLUSE NING SELLE LISADE SISU- JA VORMINÕUDED § 1. Taimekaitsevahendi tootja või tema volitatud isik (edaspidi taotleja) esitab Taimetoodangu Inspektsioonile (edaspidi inspektsioon) taimekaitsevahendi registreerimistaotluse kahes eksemplaris. § 2. Registreerimistaotluses märgitakse: 1) taotleja nimi; 2) isikukood või äriregistri kood; 3) taotleja postiaadress; 4) taimekaitsevahendi nimetus; 5) toimeaine(d); 6) taimekaitsevahendi kasutusala; 7) sidevahendite numbrid. § 3. Koos taimekaitsevahendi registreerimistaotlusega esitab taotleja inspektsioonile andmed taimekaitsevahendi toimeaine(te) kohta vastavalt lisale 1 ning taimekaitsevahendi omaduste kohta vastavalt lisale 2, samuti taimekaitsevahendi näidise ja toimeaine analüüsistandardid. § 4. Andmed taimekaitsevahendi toimeaine kohta peavad sisaldama teavet võimaliku ohu hindamiseks, mida see aine võib kas otseselt või kaudselt põhjustada inimesele ja keskkonnale, kaasa arvatud korraldatud uuringute täielik ja üksikasjalik kirjeldus koos uurimistulemuste ning selleks kasutatud meetodite või sellekohaste viidetega. § 5. Andmed taimekaitsevahendi omaduste kohta peavad sisaldama teavet taimekaitsevahendi tõhususe ja võimaliku kahju hindamiseks, mida see võib põhjustada inimesele ja keskkonnale, kaasa arvatud korraldatud uuringute täielik ja üksikasjalik kirjeldus koos uurimistulemuste, uurimiseks kasutatud meetoditega või sellekohaste viidetega. 2. peatükk TAIMEKAITSEVAHENDI REGISTRISSE KANDMISE KORD § 6. Inspektsioon kontrollib kolme kuu jooksul taotluse esitamisest registreerimistaotluse ja selle lisade vastavust käesoleva määruse nõuetele. Kui taotleja ei esita registreerimistaotluses puuduvaid andmeid taotluse nõuetele vastavuse hindamise aja jooksul, tagastab inspektsioon taotluse esitajale. § 7. Kui registreerimistaotlus ja selle lisad on nõuetekohased, hindab inspektsioon kümne kuu jooksul taimekaitsevahendi kohta esitatud andmete põhjal taimekaitsevahendi nõuetekohasust. Kui hindamise käigus selgub vajadus esitatud andmete täpsustamiseks, võib inspektsioon nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid. § 8. Taimekaitsevahendi omaduste hindamise tulemuste põhjal teeb inspektsioon otsuse taimekaitsevahendi nõuetekohasuse kohta. § 9. Nõuetekohase taimekaitsevahendi kannab inspektsioon kui taimekaitsevahendite registri volitatud töötleja ühe kuu jooksul taimekaitsevahendite registrisse. § 10. Inspektsioon teatab taotlejale kirjalikult kümne tööpäeva jooksul taimekaitsevahendi registrisse kandmisest või sellest keeldumisest koos asjakohase põhjendusega. § 11. Taimekaitsevahendi registrikande kehtivusaja jooksul võib inspektsioon taimekaitsevahendi kasutusala laiendada, kui: 1) tootja esitatud andmed seda eeldavad; 2) põllumajandus- ja metsakultuuri kasvupind, millele kasutust laiendada kavatsetakse, on väike ja kasutajad on teadlikud taimekaitsevahendi kasutamise tingimustest; 3) paragrahvi 17 kriteeriumid on täidetud. 3. peatükk TAIMEKAITSEVAHENDI REGISTREERIMISTAOTLUSE LISADES ESITATUD ANDMETE HINDAMISE PÕHIMÕTTED 1. jagu Üldpõhimõtted § 12. Taimekaitsevahendi mõju ja fütotoksilisust hinnatakse vastavalt registreerimistaotlusele kasutusalati ning tehakse kindlaks sellega kaasnevad ohud, samuti otsustatakse taimekaitsevahendi omaduste ja võimalike riskitegurite üle inimeste, loomade ja keskkonna suhtes. § 13. Hindamisel arvestatakse kõiki taimekaitsevahendi kasutamise tavapäraseid tingimusi, samuti selle tagajärgi. Hindamisel arvestatakse ka registreerimistaotluse lisades esitatud kasutamistingimusi – kasutamise eesmärki, kulunormi, viisi, töötlemise sagedust ja aega, taimekaitsevahendi omadusi ja koostist. § 14. Hindamistulemuste tõlgendamisel võetakse arvesse ka kogutud probleemne teave, et vältida kõrvalmõjude alahindamist. § 15. Esmane hinnang peab põhinema olemasolevatel andmetel või hindamistulemustel ning kajastama taimekaitsevahendi tegelikke kasutamistingimusi. Kordushinnangu andmisel arvestatakse ka probleemset teavet. § 16. Metaboliidid, laguproduktid või keemilise reaktsiooni saadused võetakse arvesse ainult siis, kui need on olulised taimekaitsevahendi omaduste hindamisel. 2. jagu Eripõhimõtted § 17. Taotleja poolt taimekaitsevahendi kohta esitatud andmete hindamisel lähtub inspektsioon järgmistest kriteeriumidest: 1) taimekaitsevahendi tõhusus kahjulike organismide tõrjel ja kaitsel kahjulike organismide eest antud taimekasvatuslikes, taimetervise- ja keskkonna (sh klimaatilistes) tingimustes; 2) taimekaitsevahendi kahjutus taimedele ja taimsetele saadustele; 3) taimekaitsevahendi mõju tõrjutavatele selgroogsetele organismidele; 4) taimekaitsevahendi mõju inimeste ja loomade tervisele; 5) taimekaitsevahendi toimeaine jääkide mõju inimeste ja loomade tervisele; 6) taimekaitsevahendi mõju keskkonnale, sealhulgas levik keskkonnas, ning mõju mittesihtorganismidele; 7) analüütiliste meetodite olemasolu ning sobivus taimekaitsevahendi kvaliteedi ja toimeaine(te) jääkide määramiseks; 8) taimekaitsevahendi füüsikaliste ja keemiliste omaduste nõuetekohasus. § 18. Taimekaitsevahendi hindamisel eripõhimõtete alusel kasutab inspektsioon arvestusmudeleid, mis peavad: 1) andma parima võimaliku hinnangu kõikidele käimasolevatele protsessidele, arvestades tegelikke näitajaid ja prognoose; 2) olema kasutatavad paragrahvis 17 nimetatud hindamisel; 3) olema usaldusväärsed, s.t uurimis- või mõõtmistulemustega kinnitatud; 4) vastama kasutusvaldkonna tingimustele. 4. peatükk HINDAMISE ALUSEL OTSUSE VASTUVÕTMINE § 19. Otsuses märgitakse taimekaitsevahendi kasutamise tingimused ja piirangud. Tingimuste ja piirangute olemus ja rangus peavad olema kooskõlas taimekaitsevahendi kasutamise arvatava kasu ja ohtudega. § 20. Otsuse vastuvõtmisel tuleb arvestada piirkonna taimekasvatuslikke, taimetervise- ja keskkonna(sh klimaatilisi) tingimusi, kusjuures taimekaitsevahendi kasutamisel võib kehtestada eritingimusi või piiranguid või lubada kasutamist ainult teatud piirkondades. § 21. Otsuse vastuvõtmine peab tagama, et taimekaitsevahendi kulunormid ning mõju saavutamiseks vajalik töötlemiskordade arv oleksid võimalikult väikesed isegi juhul, kui ka suuremate koguste kasutamine ei ohustaks inimeste ega loomade tervist ega keskkonda. Kulunormid peavad olema diferentseeritud ja sobima kasutamiseks antud taimekasvatuslikes, taimetervise- ja keskkonna (sh klimaatilistes) tingimustes ega tohi põhjustada ebasoovitavaid tagajärgi. § 22. Kuna hinnang taimekaitsevahendi kohta antakse piiratud arvu taimekahjustajate osas, tuleb otsuse vastuvõtmisel jälgida, et taimekaitsevahendil ei oleks pikaajalist mõju mittesihtorganismide arvukusele ja mitmekesisusele. § 23. Otsustamisel tuleb kindlaks teha, kas taimekaitsevahendi märgistus (etikett): 1) vastab kehtestatud nõuetele; 2) sisaldab teavet vahendi tarbija kaitseks; 3) määrab taimekaitsevahendi kasutamise täpsed tingimused ja piirangud. § 24. Otsustamisel tuleb kindlaks teha, kas taimekaitsevahendi pakend vastab kehtestatud nõuetele. § 25. Otsustamisel arvestatakse eelistena: 1) taimekaitsevahendi kasutamise sobivust mahepõllumajanduse ja integreeritud tõrjemeetoditega, mille puhul kasutatakse taimekaitsevahendeid vaid nii palju, et hoida taimekahjustajate arvukust tasemel, kus nad ei tekita olulist majanduslikku kahju või saagi kvaliteedi langust; 2) sobivust resistentsuse tekke vähendamiseks; 3) vajadust mitmekesisemate toimeainete ja erinevate biokeemiliste toime viiside järele; 4) väiksemat ohtlikkust taimekaitsevahendi kasutajale ja taime või taimse saaduse tarbijale; 5) väiksemat keskkonna saastumise ohtu ning mõju mittesihtorganismidele. § 26. Taotleja poolt taimekaitsevahendi kohta esitatud andmete põhjal otsuse tegemisel tuleb lähtuda paragrahvis 17 toodud kriteeriumidest. § 27. Vabariigi Valitsuse 9. veebruari 1994. a määrus nr 48 «Taimekaitsevahendite registreerimise korra kinnitamine» (RT I 1994, 12, 206; 1996, 41, 798; 1998, 2, 53) tunnistatakse kehtetuks. 1 Euroopa Ühenduse direktiivid 91/414/EMÜ (EÜT L 230, 19.08.1991), 97/57/EÜ (EÜT L 265, 27.09.1997) Peaminister Mart LAAR Põllumajandusminister Ivari PADAR Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Vabariigi Valitsuse 24. oktoobri 2000. a määruse nr 347 «Taimekaitsevahendi registreerimistaotluse ning selle lisade sisu- ja vorminõuded, registrisse kandmise kord ning esitatud andmete hindamise põhimõtted» lisa 1 ANDMED TAIMEKAITSEVAHENDI TOIMEAINE KOHTA I. KEEMILISED AINED 1. Toimeaine identifitseerimine: 1.1. Taotleja (nimi, aadress) 1.2. Tootja (nimi, aadress, k.a tehase asukoht) 1.3. Üldnimetus või ISO (International Standards Organization – Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon) – nimetus ja sünonüümid 1.4. Keemiline nimetus IUPAC (International Union of Pure and Applied Chemistry – Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit) järgi 1.5. Tootja antud aine kood 1.6. CAS (ajakirja Chemical Abstracts Service Register number – ajakirja Chemical Abstracts infoteenistuse keemiliste ainete loetelus oleva aine number) ja EMÜ number (kui on olemas) 1.7. Empiiriline ja struktuurvalem, molekulmass 1.8. Toimeaine tootmise meetod (sünteesi viis) 1.9. Toimeaine puhtus, g/kg või g/l 1.10. Isomeeride, kõrvalproduktide ja lisandite (nt stabilisaatorid) identifitseerimine, nende struktuur- valem ja võimalik hulk väljendatuna g/kg või g/l 2. Toimeaine füüsikalised ja keemilised omadused: 2.1. Sulamis-, keemispunkt, suhteline tihedus 2.2. Aururõhk (Pa) 20 °C juures (nt Henry seaduse konstant) 2.3. Välised tunnused (füüsikaline olek, värvus ja lõhn); vajadusel ainete algkontsentratsioon, tugev lõhn või maitse vees 2.4. Absorptsioonispekter (UV – ultravioletne/VIS – viskoosne, IR – infrapunane, NMR – tuuma magnetresonantsus, MS – mass-spektromeetria), molekulaarne lagunemine teatud lainepikkustel 2.5. Lahustuvus vees, k.a pH ja temperatuuri mõju sellele 2.6. Lahustuvus orgaanilistes lahustites, k.a temperatuuri mõju sellele 2.7. Jaotuskoefitsient N-oktanool/vesi, k.a pH ja temperatuuri mõju 2.8. Stabiilsus vees, hüdrolüüsiaste, fotokeemiline lagunemine, laguproduktide hulk ja identsus, dissotsiatsiooni konstant, k.a pH mõju (5 kuni 9) 2.9. Stabiilsus õhus, fotokeemiline degradatsioon, laguproduktide identsus 2.10. Stabiilsus preparaadis kasutatud orgaanilistes lahustites 2.11. Termiline stabiilsus, laguproduktide identifitseerimine 2.12. Tuleohtlikkus, k.a isesüttimine ja põlemisproduktide identifitseerimine 2.13. Süttimispunkt 2.14. Pindpinevus 2.15. Plahvatusohtlikkus 2.16. Oksüdeerivad omadused 2.17. Reageerimine mahuti materjaliga 3. Täiendav teave toimeaine kohta: 3.1. Funktsioon, nt fungitsiid, herbitsiid, insektitsiid, repellent, kasvuregulaator 3.2. Toime viis, nt kontaktne mürk, hingamisteede mürk, söötmürk, fungitoksiline või fungistaatiline jne, süsteemne või mittesüsteemne taimedele 3.3. Kasutusala, nt põld, kasvuhoone, toiduainete- või söödahoidlad, koduaed 3.4. Katsetulemuste põhjal kindlaks tehtud spetsiifilised taimekasvatuslikud, taimetervise- või keskkonnatingimused, mille korral toimeainet tohib või ei tohi kasutada 3.5. Tõrjutavad kahjulikud organismid ja kaitstavad või töödeldavad kultuurid ning saadused 3.6. Toime viis 3.7. Teave olemasolevast resistentsusest või võimalikust resistentsuse tekkimisest ja selle vältimise viisid 3.8. Ettevaatusabinõud ja -meetodid käsitsemisel, hoiustamisel, transpordil või tulekahju korral 3.9. Tulekahju korral tekkivate reaktsioonisaaduste, kergesti süttivate gaaside jne olemus 3.10. Abinõud õnnetusjuhtumi korral 3.10.1. Toimeaine kõrvaldamise või kahjutustamise viisid: 3.10.2. Taastumise võimalikkus 3.10.3. Neutraliseerimise võimalikkus 3.10.4. Lekke tõkestamine 3.10.5. Põletamine 3.10.6. Vee puhastamise viisid 3.10.7. Muu 4. Analüütilised meetodid: 4.1. Analüütilised meetodid puhta toimeaine määramiseks ja vajadusel oluliste laguproduktide, isomeeride ning toimeaine kõrval- ja lisaainete (nt stabilisaatorid) määramiseks 4.2. Analüütilised meetodid jääkide määramiseks: 4.2.1. Töödeldud taimedes, taimsetes saadustes, toiduainetes, söötades 4.2.2. Mullas 4.2.3. Õhus 4.2.4. Vees (k.a joogivees) 4.2.5. Looma ja inimese kudedes ning kehavedelikes 5. Toimeaine toksikoloogilised ja ainevahetuslikud uuringud 5.1. Äge toksilisus: 5.1.1. Oraalne 5.1.2. Dermaalne 5.1.3. Inhalatsiooniline 5.1.4. Allaneelamisel 5.1.5. Naha või silma ärritamisel 5.1.6. Nahka sensibiliseeriv toime 5.2. Lühiajaline toksilisus: 5.2.1. Oraalne kumulatiivne toksilisus (28-päevased uuringud) 5.2.2. Suu kaudu manustamine – kaks liiki, üks närilistele (eelistatavalt rotid) ja üks mitte-närilistele, tavaliselt 90-päevased uuringud 5.2.3. Teised viisid (sissehingamine, naha kaudu manustamine) 5.3. Krooniline toksilisus: 5.3.1. Pikaajaline oraalne toksilisus ja kantserogeensus (rotid ja teised imetajad) – muud sobivad viisid 5.4. Mutageensus – katsed geenide mutatsiooni, kromosoomhälvete ja DNA-häirete hindamiseks (uurimine) 5.5. Toksiline mõju paljunemisele 5.5.1. Teratogeensuse uuringud – jänestel ja ühel närilise liigil oraalselt või naha kaudu 5.5.2. Mitme põlvkonna uuringud imetajatel (vähemalt kaks põlvkonda) 5.6. Metabolismi uuringud imetajatel: 5.6.1. Absorptsiooni, jaotumise ja erituse uuringud – nii oraalsel kui naha kaudu manustamisel 5.6.2. Metabolismi selgitamine 5.7. Neurotoksilisuse uuringud – sealjuures vajadusel pikaajalised neurotoksilisuse uuringud kanal 5.8. Lisauuringud: 5.8.1. Töödeldud taimedes olevate metaboliitide toksiline toime, juhul kui loomkatsetes ilmnevad erinevused 5.8.2. Toksikoloogilistes uuringutes ilmnenud toime selgitamiseks vajalikud mehaanilised uuringud 5.9. Toksiline toime põllumajandus- ja lemmikloomadele 5.10. Meditsiinilised andmed: 5.10.1. Tootjatehase personali meditsiinilise järelevalve tulemused 5.10.2. Otsene vaatlus, k.a kliinilised juhud ja mürgistusjuhud 5.10.3. Andmed personali tervise kohta nii tööstuses kui ka põllumajanduses 5.10.4. Elanikkonna kokkupuute vaatlused ja epidemioloogilised uuringud (kui vajalik) 5.10.5. Mürgistuse diagnoosimine (toimeaine, metaboliitide määramine). Mürgistuse spetsiifilised tunnused, kliinilised katsed 5.10.6. Tundlikkuse/allergilisuse vaatlused 5.10.7. Esmaabi, vastumürgid, meditsiiniline ravi 5.10.8. Mürgistuse eeldatav mõju 5.11. Kokkuvõte toksilisusest imetajatele ja järeldused, kaasa arvatud mitteavalduva kahjuliku mõju tase (NOAEL – no observable adverse effect level) ja mitteavalduva mõju tase (NOEL – no observable effect level) ning lubatav päevane tarbimine (ADI – acceptable daily intake). Täielik hinnang, arvestades kõiki toksikoloogilisi andmeid ja muud toimeainet iseloomustavat teavet 6. Toimeaine jäägid töödeldud toodetes, toiduainetes, söötades või nende pinnal: 6.1. Laguproduktide, reaktsioonisaaduste ja metaboliitide identifitseerimine töödeldud taimedes või toodetes 6.2. Toimeaine ja selle metaboliitide jääkide kulg taimedes pritsimisest kuni koristamiseni või ladustamisest kuni kaubastamiseni 6.3. Üldised andmed toimeaine hindamiseks, kaasa arvatud katseandmed jääkide kohta, mis kinnitavad, et õigel kasutamisel ei kujuta need ohtu inimese ja looma tervisele 6.4. Söötmise ja teiste toime viiside kaudu tekkiva potentsiaalse ja tegeliku kokkupuute hindamine, nagu turustatavates toodetes jääkide jälgimise andmed ning andmed õhu, vee jms kaudu toimuva kokkupuute kohta 6.5. Söötmise ja metabolismi uuringud kariloomadel (jääkide esinemine söödakultuurides või nende pinnal), mis võimaldab hinnata jääke loomse päritoluga toiduainetes 6.6. Tööstusliku ja/või olmepreparaadi toime loodusele ja jääkide hulk 6.7. Kokkuvõte ja hinnang jääkide käitumisele vastavalt punktidele 6.1–6.6 7. Toimeaine levik ja käitumine keskkonnas: 7.1. Levik ja käitumine mullas: 7.1.1. Degradatsiooni aste ja kulg (kuni 90% degradatsioon), samuti sellega kaasnevate protsesside ning ainevahetus- ja laguproduktide kindlakstegemine vähemalt kolmele mullatüübile vastavates tingimustes 7.1.2. Adsorptsioon ja desorptsioon vähemalt kolmes mullatüübis ning vajadusel ainevahetus- ja laguproduktide adsorptsioon ja desorptsioon 7.1.3. Liikuvus vähemalt kolmes mullatüübis ning vajadusel ainevahetus- ja laguproduktide liikumine 7.1.4. Seotud jääkide ulatus ja olemus 7.2. Toimeaine staatus ning käitumine vees ja õhus: 7.2.1. Degradatsiooni aste ja kulg veesüsteemides – biodegradatsioon, hüdrolüüs, fotolüüs (kui erineb punktist 2.8), samuti ainevahetus- ja laguproduktide identifitseerimine 7.2.2. Adsorptsioon ja desorptsioon vees (settimine) ja vajadusel ainevahetus- ja laguproduktide adsorptsioon ja desorptsioon 7.2.3. Degradatsiooni aste ja kulg õhus (fumigandid ja teised ebapüsivad toimeained) (kui erineb punktist 2.9) 8. Toimeaine ökotoksikoloogilised uuringud: 8.1. Mõju lindudele: 8.1.1. Äge oraalne toksilisus 8.1.2. Lühiajaline toksilisus – 8-päevased söötmiskatsed vähemalt ühe liigiga (mitte kana) 8.1.3. Mõju paljunemisele 8.2. Mõju veeorganismidele: 8.2.1. Äge toksilisus kaladele 8.2.2. Krooniline toksilisus kaladele 8.2.3. Mõju kalade sigivusele ja kasvukiirusele 8.2.4. Bioakumulatsioon kaladel 8.2.5. Äge toksilisus vesikirpudel (Daphnia magna) 8.2.6. Vesikirpude paljunemine ja kasvukiirus 8.2.7. Mõju vetikate kasvule 8.3. Mõju teistele mittesihtorganismidele: 8.3.1. Äge toksilisus mesilastele ja teistele kasulikele lülijalgsetele (selgrootutele), nt röövtoidulised 8.3.2. Toksilisus vihmaussidele ja teistele mulla mittesiht-makroorganismidele 8.3.3. Mõju mulla mittesiht-mikroorganismidele 8.3.4. Mõju teistele riskialustele mittesihtorganismidele (floora ja fauna), kes võivad olla ohustatud 8.3.5. Mõju heitvee töötlemise bioloogilistele meetoditele 9. Punktide 7 ja 8 kokkuvõte ja hinnang 10. Ettepanekud ja nende põhjendused toimeaine klassifikatsiooni ja märgistuse kohta: – ohusümbolid – ohumärgid – riskilaused (R-laused) – ohutuslaused (S-laused) II. MIKROORGANISMID JA VIIRUSED See osa ei laiene geneetiliselt muundatud organismidele (GMO). 1. Organismi identifitseerimine: 1.1. Taotleja (nimi, aadress) 1.2. Tootja (nimi, aadress, k.a tehase asukoht) 1.3. Üldnimetus, alternatiivne või asendusnimi 1.4. Seente, algloomade ja bakterite taksonoomilised nimetused ja tüved, mis näitavad, kas see on põhiliin või mutantne tüvi, viiruste kohta taksonoomiline nimetus, serotüüp, põhiliin või mutantne tüvi 1.5. Kultuuri ja kollektsiooni viitenumber 1.6. Kindlakstegemiseks kasutatavad sobivad katsemeetodid ja kriteeriumid (nt morfoloogia, biokeemia, seroloogia) 1.7. Koostis – mikrobioloogiline puhtus, olemus, identsus, omadused, võõrlisandite ja kõrvalorganismide sisaldus 2. Teave organismide kohta: 2.1. Sihtorganism – patogeensus või antagonism peremeesorganismi suhtes, nakatav annus, edasikandumise ja toime viis 2.2. Organismi ja tema kasutamise ajalugu. Esinemine looduses ja levikuala 2.3. Peremeesorganismi spetsiifika ulatus ja mõju teistele mittesihtliikidele, k.a liikidele, mis on lähedases suguluses sihtliikidega, k.a virulentsus, patogeensus ja edasikandumine 2.4. Virulentsus ja füüsikaline stabiilsus õigel kasutamisel. Temperatuuri, valguskiirguse mõju jm. Püsivus keskkonnatingimustele lähedastes kasutamistingimustes 2.5. Kas organism on lähedases suguluses taime-, selgroogsete või mittesiht-selgrootute patogeeni liigiga 2.6. Laboratoorsed andmed geneetilise püsivuse kohta (s.o mutatsiooni ulatus) kasutamisel ettenähtud keskkonnatingimustes 2.7. Toksiinide olemasolu, puudumine või moodustumine, nende olemus, identsus, keemiline struktuur ning stabiilsus 3. Täiendav teave organismide kohta: 3.1. Funktsioon, nt fungitsiid, herbitsiid, insektitsiid, repellent, kasvuregulaator 3.2. Toime viis kahjulikele organismidele, nt kontaktne, hingamisteede mürk, söötmürk, fungitoksiline või fungistaatiline jne, süsteemne või mitte 3.3. Kasutusala, nt põld, kasvuhoone, toiduainete- või söödahoidlad, koduaed 3.4. Katsetulemuste põhjal kindlaks tehtud spetsiifilised taimekasvatuslikud, taimetervise- või keskkonnatingimused, mille puhul toimeainet tohib või ei tohi kasutada 3.5. Tõrjutavad kahjulikud organismid ja kaitstavad või töödeldavad kultuurid ning saadused 3.6. Tootmisviisid ja tootmismeetodid, mis tagavad ühtlase toodangu, ja proovimeetodite kirjeldused toote standardiseerimiseks. Mutantide puhul detailne teave nende tootmise ja isoleerimise kohta koos kõikide erinevustega mutandi ja loodusliku algtüve vahel 3.7. Meetodid organismi algkultuuri virulentsuse säilitamiseks 3.8. Ettevaatusabinõud ja -meetodid käsitsemisel, hoiustamisel, transpordil või tulekahju korral 3.9. Organismide võimalik virulentsuse kadumine 4. Analüütilised meetodid: 4.1. Meetodid organismi algkultuuri (millest on toodetud toimeaine ja saadud tulemused) identsuse ja puhtuse määramiseks, k.a teave varieeruvuse kohta 4.2. Meetodid lõpp-produkti mikrobioloogilise puhtuse määramiseks, et kinnitada võõrlisandite esinemist lubatud tasemel; saadud tulemused ja teave varieeruvuse kohta 4.3. Meetodid, mis kinnitavad, et toimeaines ei esine inimeste või teiste imetajate patogeene kui saastajaid, arvestades algloomade (protozoa) ja mikroseente puhul temperatuuri mõju (35 °C ja teised olulised temperatuurid) 4.4. Meetodid eluvõimeliste ja mitteeluvõimeliste (nt toksiinid) jääkide määramiseks töödeldud toodetes või nende pinnal, toiduainetes, söötades, looma ja inimese kehavedelikes ja kudedes, mullas, vees, õhus – kus on oluline 5. Toksikoloogilised ja patogeensuse ning virulentsuse uuringud: 5.1. Bakterid, seened, ainuraksed ja mükoplasmad: 5.1.1. Toksilisus ja/või patogeensus ning virulentsus: 5.1.1.1. Ühekordne oraalne doos 5.1.1.2. Juhul kui ühekordne doos ei ole küllaldane patogeensuse hindamiseks, peab väga toksiliste toimeainete ja virulentsuse esiletoomiseks korraldama katsete seeria 5.1.1.3. Ühekordne dermaalne doos 5.1.1.4. Ühekordne inhalatsiooniline doos 5.1.1.5. Ühekordne doos allaneelamisel 5.1.1.6. Naha ja silma ärrituvus 5.1.1.7. Nahka sensibiliseeriv toime 5.1.2. Lühiajaline toksilisus (90-päevane kokkupuude): 5.1.2.1. Suu kaudu manustamine 5.1.2.2. Muud viisid (sissehingamine, naha kaudu manustamine jm) 5.1.3. Täiendavad toksilisuse ja/või patogeensuse ning virulentsuse uuringud: 5.1.3.1. Pikaajaline oraalne toksilisus ja kantserogeensus 5.1.3.2. Mutageensus (katsed vastavalt I osa punktile 5.4) 5.1.3.3. Teratogeensuse uuringud 5.1.3.4. Mitme põlvkonna uuringud imetajatel (vähemalt 2 põlvkonda) 5.1.3.5. Metabolismi uuringud – absorptsioon, levik ja eritumine imetajatel, k.a selgitus ainevahetuse kulgemise kohta 5.1.3.6. Neurotoksilisuse uuringud, sealjuures vajadusel pikaajalised neurotoksilised katsed kanadel 5.1.3.7. Immuuntoksilisus, nt allergilisus 5.1.3.8. Patogeensus ja virulentsus immuunsuse mahasurutuse korral 5.2. Viirused, viroidid: 5.2.1. Äge toksilisus ja/või patogeensus ning virulentsus. Punktis 5.1.1 toodud andmed ja rakukultuuri uuringud, kasutades puhastatud nakkuslikku viirust ning imetajate, lindude ja kalade rakkude algrakkude kultuure 5.2.2. Lühiajaline toksilisus. Andmed vastavalt punktile 5.1.2 ja virulentsuse katsed, mis on sooritatud kas bioanalüüsil või sobival rakukultuuril vähemalt seitse päeva pärast viimast manustamist katseloomadele 5.2.3. Täiendavad toksikoloogilised ja/või patogeensuse ning virulentsuse uuringud vastavalt punktile 5.1.3 5.3. Toksiline toime põllumajandus- ja lemmikloomadele 5.4. Meditsiinilised andmed: 5.4.1. Tootjatehase personali meditsiinilise järelevalve tulemused 5.4.2. Andmed personali tervise kohta nii tööstuses kui ka põllumajanduses 5.4.3. Elanikkonna kokkupuute vaatlused ja epidemioloogilised uuringud (kui vajalik) 5.4.4. Mürgistuse diagnoosimine, mürgistuse spetsiifilised tunnused, kliinilised katsed (kui vajalik) 5.4.5. Tundlikkuse/allergilisuse vaatlused (kui vajalik) 5.4.6. Esmaabi, vastumürgid, meditsiiniline ravi (kui vajalik) 5.4.7. Mürgisuse eeldatav mõju (kui vajalik) 5.5. Kokkuvõte toksilisusest imetajatele ja järeldused, kaasa arvatud mitteavalduva kahjuliku mõju tase (NOAEL) ja mitteavalduva mõju tase (NOEL) ning lubatav päevane tarbimine (ADI). Täielik hinnang, arvestades kõiki andmeid toksilisuse, patogeensuse ja virulentsuse kohta, ning virulentsus ja muu teave toimeaine kohta 6. Toimeaine jäägid töödeldud toodetes, toiduainetes, söötades või nende pinnal: 6.1. Eluvõimeliste ja mitteeluvõimeliste (nt toksiinid) jääkide identifitseerimine töödeldud taimedes ja toodetes või nende pinnal, eluvõimelised jäägid kultuuri või bioanalüüsi teel ning mitteeluvõimelised jäägid selleks kohandatud meetoditega 6.2. Taimedes, toiduainetes või nende pinnal toimeaine paljunemise tõenäosus, k.a mõju toidu kvaliteedile 6.3. Toksiinide jääkide esinemise korral söödavates taimsetes saadustes või nende pinnal on vajalikud I osa punktides 4.2.1 ja 6 nõutavad andmed 6.4. Punktide 6.1–6.3 kokkuvõte ja hinnang 7. Toimeaine levik ja käitumine keskkonnas: 7.1. Levik, liikuvus, paljunemine ja püsivus õhus, vees, mullas 7.2. Teave võimaliku leviku kohta toiduahelates 7.3. Toksiinide tekkimise korral on vajalikud andmed vastavalt I osa punktile 7 8. Ökotoksikoloogilised uuringud: 8.1. Linnud – äge oraalne toksilisus ja/või patogeensus ja virulentsus 8.2. Kalad – äge toksilisus ja/või patogeensus ning virulentsus 8.3. Vesikirp Daphnia magna – toksilisus (kui vajalik) 8.4. Toime vetikate kasvule 8.5. Sihtliikidele tähtsad parasiidid ja röövtoidulised – äge toksilisus ja/või patogeensus ning virulentsus 8.6. Mesilased – äge toksilisus ja/või patogeensus ning virulentsus 8.7. Vihmaussid – äge toksilisus ja/või patogeensus ning virulentsus 8.8. Teised riskialused mittesihtorganismid – äge toksilisus ja/või patogeensus ning virulentsus 8.9. Kaudse saastatuse ulatus naaberkultuuridele, looduslikele taimedele, mullale ja veele 8.10. Toime ülejäänud floorale ja faunale 9. Punktide 7 ja 8 kokkuvõte ja hinnang 10. Ettepanekud ja nende põhjendused toimeaine klassifikatsiooni ja märgistuse kohta: – ohusümbolid – ohumärgid – riskilaused (R-laused) – ohutuslaused (S-laused) Põllumajandusminister Ivari PADAR Vabariigi Valitsuse 24. oktoobri 2000. a määruse nr 347 «Taimekaitsevahendi registreerimistaotluse ning selle lisade sisu- ja vorminõuded, registrisse kandmise kord ning esitatud andmete hindamise põhimõtted» lisa 2 ANDMED TAIMEKAITSEVAHENDI OMADUSTE KOHTA I. KEEMILISED TAIMEKAITSEVAHENDID 1. Taimekaitsevahendi identifitseerimine: 1.1. Taotleja (nimi ja aadress jne) 1.2. Taimekaitsevahendi ja toimeaine(te) tootja (nimi ja aadress jne, sealjuures tehase asukoht) 1.3. Kaubanduslik nimi või pakutav kaubanduslik nimi ja tootja antud taimekaitsevahendi kood 1.4. Detailne kvantitatiivne ja kvalitatiivne teave koostise kohta (toimeaine(d), lisaained, abiained, inertsed koostisained jne) 1.5. Füüsikaline olek ja preparatiivne vorm (emulsioonikontsentraat, märguv pulber, lahus jne) 1.6. Funktsioon (herbitsiid, insektitsiid jne) 2. Taimekaitsevahendi füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused: 2.1. Välised tunnused (värvus ja lõhn) 2.2. Plahvatusohtlikkus ja oksüdeerivad omadused 2.3. Süttimispunkt ja teised tuleohtlikkuse või isesüttimise näitajad 2.4. Happesus/aluselisus ja vajadusel pH väärtus (1% vesilahuses) 2.5. Viskoossus, pindpinevus 2.6. Suhteline tihedus 2.7. Hoiustamine – stabiilsus ja säilivusaeg. Valguse, temperatuuri ja niiskuse mõju tehnilistele näitajatele 2.8. Taimekaitsevahendi tehnilised näitajad: 2.8.1. Märguvus 2.8.2. Vahu püsivus 2.8.3. Suspendeeruvus ja suspensiooni stabiilsus 2.8.4. Märgsõelkatse ja kuivsõelkatse 2.8.5. Osakeste jaotumine suuruse järgi, tolmu/puru sisaldus, hõõrdumine ja murenemine 2.8.6. Graanulid: sõelkatse ja graanulite kaalu järgi jaotumine; fraktsioon osakeste suurusega üle 1 mm 2.8.7. Toimeaine sisaldus söödaosakestes, graanulites, töödeldud seemnetes või nende pinnal 2.8.8. Emulgeeruvus, taasemulgeeruvus, emulsiooni stabiilsus 2.8.9. Lenduvus, voolavus ja tolmavus 2.9. Füüsikaline ja keemiline kokkusobivus teiste toodetega, k.a taimekaitsevahenditega, millega koos soovitakse kasutada 2.10. Märguvus, kleepuvus ja jaotumine sihttaimedel 3. Kasutamine: 3.1. Kasutusala, nt põld, kasvuhoone, toiduaineteladu või söödahoidla, koduaed 3.2. Mõju viis, nt kontaktne mürk, hingamisteede mürk, söötmürk, fungitoksiline või fungistaatiline jne, süsteemne või mitte 3.3. Tõrjutava kahjuliku organismi liik ja/või kaitstav taim või taimne saadus jm 3.4. Katsetulemuste põhjal spetsiifilised põllumajanduslikud, taimetervise- ja/või keskkonnatingimused, mille puhul taimekaitsevahendit tohib või ei tohi kasutada 3.5. Kulunorm 3.6. Toimeaine kontsentratsioon kasutatud materjalis (nt pritsimislahuses, söödas või töödeldud seemnetes) 3.7. Kasutusviis 3.8. Töötlemiskordade arv ja aeg ning toime kestus 3.9. Vajalik ooteaeg või teised ettevaatusabinõud, et vältida fütotoksilist mõju järgnevatele kultuuridele 3.10. Kasutusjuhend 4. Täiendav teave taimekaitsevahendi kohta: 4.1. Pakend (tüüp, materjal, suurus jne), taimekaitsevahendi kokkusobivus pakendi materjaliga 4.2. Pritsimisseadmete puhastamine 4.3. Tööoode, vajalikud ooteajad või teised ettevaatusabinõud inimeste ja loomade kaitseks 4.4. Soovitatavad meetodid ja ettevaatusabinõud käsitsemisel, hoiustamisel, transpordil või tulekahju korral 4.5. Abinõud õnnetusjuhtumi korral 4.6. Tulekahju korral tekkivate põlemissaaduste olemus 4.7. Taimekaitsevahendi ja selle pakendi kõrvaldamise või kahjutustamise viisid: 4.7.1. Neutraliseerimise võimalikkus 4.7.2. Lekke tõkestamine 4.7.3. Põletamine 4.7.4. Vee puhastamise viisid 4.7.5. Muu 5. Analüütilised meetodid: 5.1. Taimekaitsevahendi koostise määramiseks 5.2. Jääkide määramiseks ja nende määramise alampiirid järgmistes materjalides või nende pinnal: 5.2.1. Töödeldud taimed, taimsed saadused, toiduained, söödad 5.2.2. Muld 5.2.3. Vesi (k.a joogivesi) 5.2.4. Õhk 5.2.5. Looma ja inimese kehavedelikud ning koed. 6. Taimekaitsevahendi efektiivsus: 6.1. Esialgsed kasutusala määramise katsed 6.2. Põldkatsed 6.3. Informatsioon võimalikust resistentsuse tekkimisest 6.4. Toime saagile ja selle kvaliteedile või taimsete saaduste kvaliteedile 6.5. Fütotoksilisus sihttaimedele (sealjuures erinevatele kultuurtaimedele) või taimsetele saadustele 6.6. Ebasoovitavad või ootamatud kõrvalmõjud, nt kasulikele ja mittesihtorganismidele, järelkultuuridele, teistele taimedele või taimeosadele, mida kasutatakse paljundamiseks (nt seemned, pistikud, võsundid) 6.7. Punktide 6.1–6.6 kokkuvõte ja hinnang 7. Toksikoloogilised uuringud: 7.1. Äge toksilisus: 7.1.1. Oraalne 7.1.2. Dermaalne 7.1.3. Inhalatsiooniline 7.1.4. Naha või silma ärrituvus 7.1.5. Nahka sensibiliseeriv toime 7.1.6. Äge dermaalne toksilisus, naha ja silmade ärrituvus taimekaitsevahendite segude kasutamisel 7.2. Töötaja kokkupuude: 7.2.1. Naha kaudu imendumine 7.2.2. Arvatav töötaja kokkupuude põldtingimustes ja selle kvantitatiivsed analüüsid 7.2.3. Toksikoloogilised andmed lisaainete kohta 8. Taimekaitsevahendi jäägid töödeldud toodetes, toiduainetes, söödas või nende pinnal: 8.1. Detailne teave katsetest ja katsetingimustest põllukultuuride, toiduainete või söödaga, mille registreerimist on taotletud, k.a toimeainete jäägid, olulised metaboliidid ja olulised jäägid teistest taimekaitsevahendi koostisosadest töötlemisajast koristuseni. Koristusjärgse töötlemise korral andmed taimekaitsevahendi jääkide lagunemise kohta hoiustamisel ja nende jääkide sisaldusest hoiustamise lõppemisel. Andmed peavad kehtima klimaatilistes ja agronoomilistes tingimustes, mis on esitatud kasutusalana 8.2. Tööstusliku ja/või mittetööstusliku tootmisprotsessi mõju taimekaitsevahendi jääkide hulgale ja omadustele 8.3. Jääkide mõju värske või töödeldud toote välimusele, lõhnale, maitsele või teistele kvaliteedinäitajatele vastavalt jääkide esinemisele kas nende sees või pinnal 8.4. Jäägid loomse päritoluga toodetes, mis on sattunud sinna söödast või allapanust 8.5. Eeldatavad jäägid järelkultuurides või külvikorra kultuurides 8.6. Koristuseelsed ooteajad; koristusjärgsel kasutamisel ooteaeg või hoiustamise kestus 8.7. Pakutav jääkide maksimaalne lubatud sisaldus (MRL – Maximum Residue Levels) ja selle põhjendus 8.8. Punktide 8.1–8.7 kokkuvõte ja hinnang 9. Taimekaitsevahendi levik ja käitumine keskkonnas: Teave peab sisaldama vajadusel viiteid vastavalt lisa 1 I osa punktile 7 ning lisaks: 9.1. Levik ja hajumine mullas 9.2. Levik ja hajumine vees 9.3. Levik ja hajumine õhus 10. Ökotoksikoloogilised uuringud: 10.1. Mõju lindudele: 10.1.1. Äge oraalne toksilisus 10.1.2. Kontrollkatsed ohu hindamiseks lindudele põldtingimustes 10.1.3. Uuringud sööda, graanulite või töödeldud seemnete söödavuse kohta lindude poolt 10.2. Mõju veeorganismidele: 10.2.1. Äge toksilisus kaladele 10.2.2. Äge toksilisus vesikirpudele (Daphnia magna) 10.2.3. Pritsimiskatsed ohu hindamiseks veeorganismidele põldtingimustes, juhul kui taimekaitsevahend on toksiline kaladele või teistele veeorganismidele ja püsiv vees 10.2.4. Sattumisel pinnavette 10.2.4.1. Detailsed uuringud kalade ja teiste veeorganismidega 10.2.4.2. Toimeaine ja toksikoloogiliselt olulised metaboliitide jäägid kalades 10.2.5. Lisa 1 I osa punktide 8.2.2–8.2.7 uuringud on nõutavad teatud taimekaitsevahendite puhul 10.3. Mõju teistele mittesihtorganismidele: 10.3.1. Mõju maismaa-selgroogsetele, v.a linnud 10.3.2. Toksilisus mesilatele 10.3.3. Toksilisus korjel olevatele mesilastele põldtingimustes 10.3.4. Mõju teistele kasulikele putukatele, v.a mesilased 10.3.5. Mõju vihmaussidele ja teistele riskialustele mulla mittesiht-makroorganismidele 10.3.6. Mõju mulla mittesiht-mikroorganismidele 10.3.7. Olemasolevad andmed esmase bioloogilise hindamise kohta 11. Punktide 9 ja 10 kokkuvõte ja hinnang 12. Täiendav teave: 12.1. Registreerimine teistes riikides 12.2. Teistes riikides kehtestatud jääkide maksimaalsed lubatud sisaldused (MRL) 12.3. Ettepanekud ja nende põhjendused klassifikatsiooni ja märgistuse kohta vastavalt «Taimekaitseseaduse» § 56 lõikele 3: – ohusümbolid – ohumärgid – riskilaused (R-laused) – ohutuslaused (S-laused) 12.4. Märgistuse (etiketi) kavand 12.5. Pakendi näidised II. MIKROORGANISMI- VÕI VIIRUSPREPARAADID See osa ei laiene geneetiliselt muundatud organismidele (GMO). 1. Taimekaitsevahendi identifitseerimine: 1.1. Taotleja (nimi, aadress jne) 1.2. Taimekaitsevahendi ja toimeaine(te) tootja (nimi ja aadress jne, sealjuures tehase asukoht) 1.3. Kaubanduslik nimi või pakutav kaubanduslik nimi ja tootja antud taimekaitsevahendi kood 1.4. Detailne kvantitatiivne ja kvalitatiivne teave koostise kohta (toimiv(ad) organism(id), inertsed koostisosad, kõrvalorganismid jne) 1.5. Füüsikaline olek ja preparatiivne vorm (emulsioonikontsentraat, märguv pulber jne) 1.6. Funktsioon (insektitsiid, fungitsiid jne) 2. Taimekaitsevahendi tehnilised omadused: 2.1. Välised tunnused (värvus ja lõhn) 2.2. Hoiustamine – stabiilsus ja säilivusaeg. Temperatuuri, pakkimis- ja hoiustamisviisi jne mõju bioloogilise aktiivsuse säilivusele 2.3. Meetodid säilivusaja ja hoiustamise stabiilsuse tagamiseks 2.4. Taimekaitsevahendi tehnilised näitajad: 2.4.1. Märguvus 2.4.2. Vahu püsivus 2.4.3. Suspendeeruvus ja suspensiooni püsivus 2.4.4. Märgsõelkatse ja kuivsõelkatse 2.4.5. Osakeste jaotumine suuruse järgi, tolmu/puru sisaldus, hõõrdumine ja murenemine 2.4.6. Graanulid: sõelkatse ja graanulite kaalu järgi jaotumine; fraktsioon osakeste suurusega üle 1 mm 2.4.7. Toimeaine sisaldus söödaosakestes, graanulites, töödeldud seemnetes või nende pinnal 2.4.8. Emulgeeruvus, taasemulgeeruvus, emulsiooni stabiilsus 2.4.9. Lenduvus, voolavus ja tolmavus 2.5. Füüsikaline ja keemiline kokkusobivus teiste toodetega, k.a taimekaitsevahenditega, millega koos soovitakse kasutada 2.6. Märguvus, kleepuvus ja jaotumine sihttaimedel 3. Kasutamine: 3.1. Kasutusala, nt põld, kasvuhoone, toiduaineteladu või söödahoidla, koduaed 3.2. Tõrjutava kahjuliku organismi liik ja/või kaitstav taim või taimne saadus jm 3.3. Kulunorm 3.4. Katsetulemuste põhjal spetsiifilised taimekasvatuslikud, taimetervise- ja /või keskkonnatingimused, mille puhul taimekaitsevahendit tohib või ei tohi kasutada 3.5. Toimeaine kontsentratsioon kasutatud materjalis (nt kontsentratsioon pritsimislahuses) 3.6. Kasutusviis 3.7. Töötlemiskordade arv ja aeg 3.8. Fütopatogeensus 3.9. Kasutusjuhend 4. Täiendav teave taimekaitsevahendi kohta: 4.1. Pakend (tüüp, materjal, suurus jne), taimekaitsevahendi kokkusobivus pakendi materjaliga 4.2. Pritsimisseadmete puhastamine 4.3. Tööoode, vajalikud ooteajad või teised ettevaatusabinõud inimeste ja loomade kaitseks 4.4. Soovitatavad meetodid ja ettevaatusabinõud käsitsemisel, hoiustamisel, transpordil 4.5. Abinõud õnnetusjuhtumi korral 4.6. Taimekaitsevahendi ja selle pakendi kõrvaldamise või kahjutustamise viisid 5. Analüütilised meetodid: 5.1. Taimekaitsevahendi koostise määramiseks 5.2. Jääkide määramiseks töödeldud taimedes, taimses toodangus või nende pinnal (nt biotest) 5.3. Taimekaitsevahendi mikrobioloogilise puhtuse määramiseks 5.4. Meetodid, mis kinnitavad taimekaitsevahendi puhtust inimese ja teiste imetajate patogeenidest või, kui vajalik, mesilaste patogeenidest 5.5. Meetodid toote ühtluse tagamiseks ja selle standardiseerimiseks 6. Taimekaitsevahendi efektiivsuse: 6.1. Esialgsed kasutusala määramise katsed 6.2. Põldkatsed 6.3. Informatsioon võimalikust resistentsuse tekkimisest 6.4. Toime saagile ja selle kvaliteedile või taimsete saaduste kvaliteedile 6.5. Fütotoksilisus sihttaimedele (sealjuures erinevatele kultuurtaimedele) või taimsetele saadustele 6.6. Ebasoovitavad ja ootamatud kõrvalmõjud, nt kasulikele ja mittesihtorganismidele, järelkultuuridele, teistele taimedele või taimeosadele, mida kasutatakse paljundamiseks (nt seemned, pistikud, võsundid) 6.7. Punktide 6.1–6.6 kokkuvõte ja hinnang 7. Taimekaitsevahendi toksikoloogilised ja patogeensuse ning virulentsuse uuringud: 7.1. Ühekordne oraalne doos 7.2. Ühekordne dermaalne doos 7.3. Inhalatsioon 7.4. Naha ja silma ärrituvus 7.5. Nahka sensibiliseeriv toime 7.6. Toksikoloogilised andmed kõrvalainete kohta 7.7. Töötaja kokkupuude 7.7.1. Naha kaudu imendumine 7.7.2. Arvatav töötaja kokkupuude põldtingimustes ja selle kvantitatiivsed analüüsid 8. Taimekaitsevahendi jäägid töödeldud toodetes, toiduainetes ja söödas: 8.1. Toimeaine jäägid, k.a detailne teave katsetest ja katsetingimustest põllukultuuride, toiduainete või söödaga, millel kavatsetakse taimekaitsevahendit kasutada. Andmed peavad kehtima klimaatilistes ja agronoomilistes tingimustes, mis on esitatud kasutusalana. Samuti on vajalikud andmed eluvõimeliste ja mitteeluvõimeliste mikroorganismide jääkide kohta 8.2. Tööstusliku ja/või mittetööstusliku tootmisprotsessi mõju jääkide olemusele ja hulgale 8.3. Jääkide mõju töötlemata või töödeldud toote välimusele, lõhnale, maitsele või teistele kvaliteedinäitajatele 8.4. Jäägid loomse päritoluga toodetes, mis on sattunud sinna söödast või allapanust 8.5. Eeldatavad jäägid külvikorra kultuurides või järelkultuurides 8.6. Koristuseelsed ooteajad. Koristusjärgsel kasutamisel ooteaeg või hoiustamise kestus 8.7. Pakutav jääkide maksimaalne lubatud sisaldus (MRL) ja selle põhjendus toksiinide korral 8.8. Punktide 8.1–8.7 kokkuvõte ja hinnang 9. Taimekaitsevahendi levik ja käitumine keskkonnas: 9.1. Toksiinide tekkimise korral on vajalikud andmed vastavalt I osa punktile 9 10. Ökotoksikoloogilised uuringud: 10.1. Mõju veeorganismidele: 10.1.1. Kalad 10.1.2. Uuringud vesikirbuga Daphnia magna ja sihtorganismidega suguluses olevate organismidega 10.1.3. Uuringud vee-mikroorganismidega 10.2. Mõju kasulikele ja teistele mittesihtorganismidele 10.2.1. Mõju mesilastele (kui vajalik) 10.2.2. Mõju teistele kasulikele organismidele 10.2.3. Mõju vihmaussidele 10.2.4. Mõju ülejäänud mullafaunale 10.2.5. Mõju teistele riskialustele mittesihtorganismidele 10.2.6. Mõju mulla mikrofloorale 11. Punktide 9 ja 10 kokkuvõte ja hinnang 12. Täiendav teave: 12.1. Registreerimine teistes riikides 12.2. Teistes riikides kehtestatud jääkide maksimaalsed lubatud sisaldused (MRL) 12.3. Ettepanekud ja nende põhjendused klassifikatsiooni ja märgistuse kohta vastavalt «Taimekaitseseaduse» § 56 lõikele 3: – ohusümbolid – ohumärgid – riskilaused (R-laused) – ohutuslaused (S-laused) 12.4. Märgistuse (etiketi) kavand 12.5. Pakendi näidised Põllumajandusminister Ivari PADAR