Vabariigi Valitsus — Majandusraskustes äriühingule riigiabi andmise tingimused — RT I, 2000, 77, 490

Määrus kehtestatakse «Konkurentsiseaduse» (RT I 1998, 30, 410; 1999, 89, 813; 2000, 53, 343) paragrahvi 20 lõike 6 alusel. § 1. Üldsätted (1) Käesolev määrus kehtib saneerimiseks või restruktureerimiseks suunatud riigiabi kohta (edaspidi saneerimisabi või restruktureerimisabi), mida antakse majandusraskustes äriühingule, kes ilma riigiabi andja sekkumiseta ei ole võimeline oma olukorda parandama ja on sunnitud lõpetama oma tegevuse ettevõtjana. (2) Majandusraskustes äriühinguks (edaspidi äriühing) käesoleva määruse tähenduses loetakse: 1) aktsiaseltsi või osaühingut, kellel on netovara vähem kui 50% aktsia- või osakapitalist, kui sellest kapitalist on rohkem kui 25% vähenenud viimase 12 kuu jooksul; 2) täisühingut või usaldusühingut, kelle netovara raamatupidamislikus väärtuses on vähenenud rohkem kui 50% ning sellest on rohkem kui 25% vähenenud viimase 12 kuu jooksul; 3) aktsiaseltsi, osaühingut, täisühingut või usaldusühingut, kelle kohta on algatatud pankrotimenetlus. (3) Saneerimisabi või restruktureerimisabi ei anta majandusraskustes äriühingule, kelle asutamisest on möödunud vähem kui üks aasta. (4) Saneerimisabi või restruktureerimisabi ei anta teise äriühingu varade ostmiseks. (5) Kontserni kuuluv äriühing, kes taotleb saneerimisabi või restruktureerimisabi, võib olla sellise abi saajaks juhul, kui majandusraskustes on ainult see kontserni kuuluv äriühing ja kui majandusraskuste põhjuseks ei ole kulude kontsernisisene ümberjaotamine ning kui majandusraskusi ei ole võimalik ületada kontsernisiseselt. (6) Saneerimisabi või restruktureerimisabi andmist võib rahandusminister lubada kooskõlas «Konkurentsiseaduse» paragrahvi 20 lõike 3 punktiga 2. § 2. Saneerimisabi andmise tingimused (1) Saneerimisabi antakse äriühingule likviidsuse taastamiseks eesmärgiga abi andmise ajal välja selgitada äriühingu tegevuse jätkamise võimalus. (2) Saneerimisabi võib anda ühele äriühingule ainult üks kord. (3) Saneerimisabi võib anda üksnes laenuna või laenugarantiina. (4) Rahandusminister võib anda loa saneerimisabi andmiseks üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) laenu intressimäär on vähemalt samaväärne konkurentsivõimelistele ettevõtjatele pankade poolt antava laenu intressimääraga; 2) abi antakse mitte rohkem kui kuueks kuuks või, kui abiandja on selle perioodi jooksul esitanud restruktureerimisplaani, kuni rahandusminister teeb otsuse selle plaani kohta, või kui restruktureerimisabi andmise tingimustega ei ole määratud teisiti; 3) abi andmine on õigustatud sotsiaalmajandusliku olukorra võimaliku halvenemisega äriühingu tegevuspiirkonnas; 4) abi andmine ei oma kahjulikku kõrvaltoimet konkurentsile; 5) abi on piiratud määraga, mis on vältimatult vajalik äriühingu tegevuse jätkamiseks abi andmise perioodil, näiteks, kattes tööjõukulud ja igapäevased tooraine- ja materjalikulud. (5) Hiljemalt kuus kuud pärast saneerimisabi andmiseks loa saamist peab riigiabi andja teatama, et abi ei antud, või esitama rahandusministrile ühe järgmistest dokumentidest: 1) äriühingu restruktureerimisplaan; 2) tõend, et laen on tagastatud täies ulatuses ja/või et garantiist tulenevad kohustused on lõppenud; 3) äriühingu lõpetamise otsus. § 3. Restruktureerimisabi andmise tingimused (1) Restruktureerimisabi andmise loa taotlus peab sisaldama restruktureerimisplaani ja turuolukorra ülevaadet. Turuolukorra ülevaate alusel hinnatakse konkurentsi võimaliku moonutamise ulatust. (2) Restruktureerimisplaan peab sisaldama äriühingu raskustesse viinud asjaolude analüüsi, kava äriühingu pikaajalise tegevusvõime taastamiseks ja käesoleva määruse paragrahvis 5 sätestatud piiravaid meetmeid või põhjendust nende mittevajalikkuse kohta. (3) Rahandusminister võib anda restruktureerimisabi andmise loa üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) restruktureerimisplaan tagab äriühingu pikaajalise tegevusvõime taastamise; 2) restruktureerimisabi ei põhjusta konkurentsi liigset moonutamist või seda välditakse piiravate meetmete rakendamisega; 3) restruktureerimisabi maht ja osakaal piirduvad minimaalselt vajaliku määraga. § 4. Äriühingu pikaajalise tegevusvõime taastamine (1) Restruktureerimisplaani rakendamisel peab olema võimalik taastada äriühingu pikaajaline tegevusvõime võimalikult lühikese perioodi jooksul ja realistlike eelduste alusel. (2) Äriühingu tegevusvõime taastatakse restruktureerimisplaanis sisalduvate meetmete rakendamise tulemusel. Välistegurid, mida äriühing ei saa olulises ulatuses mõjutada, nagu hinna ja nõudluse muutumine, võivad olla tegevusvõime võimaliku taastamise hindamise aluseks vaid juhul, kui on tegemist välistegurite muutumise üldiselt tunnustatud hinnanguga. (3) Tegevusaladest, mis põhjustavad kahjumit ka pärast restruktureerimisplaani rakendamist, tuleb restruktureerimise käigus loobuda. (4) Pärast restruktureerimist peab äriühing olema võimeline katma kõik kulud ja täitma oma kohustused kolmandate isikute ees. Omakapitali kavandatavast tasuvusest peab piisama selleks, et äriühing oleks võimeline turul iseseisvalt konkureerima. (5) Restruktureerimisabi ei tohi kasutada äriühingu tegevusvõime taastamise seisukohast mitteoluliste uute investeeringute finantseerimiseks. § 5. Konkurentsi liigse moonutamise vältimine (1) Kui restruktureerimisabi andmine võib põhjustada konkurentsi liigset moonutamist, peab riigiabi andja restruktureerimisplaanis ette nägema meetmed, mis kitsendaksid riigiabi saaja turupositsiooni pärast restruktureerimist (edaspidi piiravad meetmed). (2) Kui äriühingu turuosa vastaval turul on ebaoluline, loetakse abi andmisel, et tegemist ei ole konkurentsi liigse moonutamisega. (3) Piiravad meetmed peavad olema proportsionaalsed restruktureerimisabi põhjustatud konkurentsi moonutamisega ja äriühingu suhtelise tähtsusega turul. (4) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata, kui abiandja tõestab, et piiravate meetmete rakendamine võib põhjustada turuolukorra halvenemise vastaval turul, näiteks kaudselt tekitada monopoolse või oligopoolse olukorra. (5) Kui turul, kus äriühing tegutseb, esineb struktuurne tootmisülevõimsus, peab proportsionaalselt saadud restruktureerimisabiga ja selle mõjuga konkurentsile pöördumatult vähendama riigiabi saaja tootmisvõimsusi. (6) Tootmisvõimsuste pöördumatuks vähendamiseks muudetakse vastavad vahendid alatiseks kõlbmatuks endises mahus toodangu tootmiseks või kohandatakse alatiseks ümber teisel otstarbel kasutamiseks. Tootmisvõimsuste vähendamiseks ei loeta tootmisega seotud varade müüki teistele äriühingutele, kes tegutsevad samal turul, välja arvatud juhul, kui need varad müüakse tootmiseks teistel geograafilistel turgudel ja kui sellega tõenäoliselt oluliselt ei moonutata konkurentsi turul, kus riigiabi saaja tegutseb. (7) Restruktureerimisabi andmine äriühingule ei tohi võimaldada laiendada tootmisvõimsusi, välja arvatud juhul, kui see on vältimatult vajalik äriühingu pikaajalise tegevusvõime taastamiseks ja sellega ei kaasne konkurentsi liigne moonutamine. § 6. Restruktureerimisabi maht ja osakaal (1) Restruktureerimisabi maht ja osakaal peavad piirduma minimaalse määraga, mis on vajalik restruktureerimisplaani rakendamiseks. (2) Äriühingud peavad andma olulise panuse restruktureerimisplaani finantseerimiseks, muu hulgas kasutades selleks tegevusvõimeks mitteoluliste varade müügist laekunud vahendeid või kaasates võõrvahendeid turutingimustel. (3) Restruktureerimisabi maht ja vorm ei tohi võimaldada äriühingule liigseid rahalisi vahendeid, mida võiks kasutada restruktureerimisega mitteseotud turgu moonutavaks tegevuseks. § 7. Restruktureerimisabi andmise sagedus (1) Restruktureerimisabi võib anda ühele äriühingule üldjuhul ainult üks kord, sõltumata aktsiate või osade omanike muutumisest, äriühingu ümberkujundamisest või ühinemisest teise äriühinguga või muudest muudatustest äriühingu tegevuses. (2) Kui äriühing on juba varem saanud restruktureerimisabi, võib rahandusminister restruktureerimisabi andmist lubada ainult ettenägematute asjaolude tõttu, mille eest riigiabi saaja ei kanna vastutust ja mida ei olnud võimalik eelmise restruktureerimisplaani koostamisel ette näha. (3) Kui äriühing omandab teise äriühingu, kes on juba saanud saneerimisabi või restruktureerimisabi, vara, võib omandavale äriühingule anda restruktureerimisabi üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) äriühingud ei kuulu ega ole kuulunud ühte kontserni ega oma otseselt või kaudselt rohkem kui 5% üksteise osa- või aktsiakapitalist; 2) ostja on äriühingu varad omandanud harilikus väärtuses; 3) varade omandamise eesmärgiks ei ole teistkordne abi saamine. § 8. Restruktureerimisplaani rakendamine (1) Riigiabi saaja peab täies mahus rakendama restruktureerimisplaani ja täitma kõiki teisi tingimusi, mis sätestati rahandusministri otsuses riigiabi loa andmise kohta. (2) Riigiabi andja peab esitama rahandusministrile restruktureerimisplaani kohta aruande vastavalt rahandusministri loas sätestatud tähtajale ja tingimustele. (3) Kui restruktureerimine kestab kauem kui üks aasta ja restruktureerimisabi maht on oluline, on rahandusministril õigus vastavalt «Konkurentsiseaduse» paragrahvi 23 lõikele 6 abi andmise loas nõuda restruktureerimisabi andmist osade kaupa. Sel juhul peab riigiabi andja enne iga uue abiosa andmist esitama rahandusministrile andmed või dokumendid, mis tõendavad restruktureerimise eelmise etapi rahuldavat täitmist. § 9. Restruktureerimisplaani muutmine (1) Restruktureerimisperioodi jooksul võib abiandja esitada rahandusministrile taotluse restruktureerimisplaani või abi mahu muutmise kohta. (2) Rahandusminister annab loa restruktureerimisplaani ja/või abi mahu muutmiseks, kui restruktureerimisplaan vastab paragrahvi 3 lõikes 3 ja käesoleva paragrahvi lõigetes 3 või 4 sätestatud tingimustele. (3) Kui restruktureerimisabi mahtu suurendatakse, tuleb vastavalt suurendada paragrahvis 5 sätestatud piiravaid meetmeid ja kui piiravad meetmed on esialgselt planeeritust väiksemad, tuleb abi mahtu vähendada. (4) Piiravate meetmete rakendamise edasilükkamiseks võib rahandusminister anda loa üksnes juhul, kui: 1) edasilükkamise vajadus on tingitud abisaajast või abiandjast sõltumatutest põhjustest; 2) kui sellega kaasneb restruktureerimisabi vähendamine vastavas ulatuses või vajadusel ülemäärase riigiabi tagastamine. 1 Määrus on koostatud Ühenduse juhiste (EÜT C 288, 09.10.1999) riigiabi kohta raskustes firmade päästmiseks ja restruktureerimiseks baasil. Peaminister Mart LAAR Rahandusminister Siim KALLAS Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN