Mustjala Vallavolikogu — Mustjala valla avaliku korra, heakorra- ja kaevetööde, Koerte ja kasside pidamise eeskirjade kinnitamine — KO, 98, 907

Vastavalt karistusseadustiku §-le 262 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikele 1 Mustjala Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Mustjala valla avaliku korra eeskiri (lisa 1). 2. Kinnitada Mustjala valla heakorra- ja kaevetööde eeskiri (lisa 2). 3. Kinnitada Mustjala valla koerte ja kasside pidamise eeskiri (lisa 3). 4. Tunnistada kehtetuks Mustjala Vallavolikogu 17. septembri 1993. a otsus «Avaliku korra ja heakorra eeskirjade kinnitamine». 5. Määrus jõustub 1. oktoobril 2003. a. Volikogu esimees Henno ALT Lisa 1 Kinnitatud Mustjala Vallavolikogu 19. septembri 2003. a määrusega nr 8 MUSTJALA VALLA AVALIKU KORRA EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Mustjala valla avaliku korra eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab avaliku korra reeglid Mustjala valla (edaspidi vald ) haldusterritooriumil. Eeskirja ülesanne on tagada avalik kord vallas ning vallas elavate, töötavate ja viibivate inimeste turvalisus. 2. Avalik koht on üldiseks kasutamiseks antud või üldkasutatavad territooriumid, ehitised ja ruumid. 3. Eeskiri kehtib valla haldusterritooriumil ning on täitmiseks kohustuslik vallas elavatele ja viibivatele füüsilistele isikutele ning vallas tegutsevatele juriidilistele isikutele. II. AVALIKU KORRA NÕUDED 4. Vallas on iga inimese kohustuseks käituda nii, et oleks tagatud avalik kord ja kaasinimeste turvalisus. 5. Keelatud on: 5.1. avalikes kohtades kaasinimeste tülitamine, lärmamine, ebasündsate väljendite kasutamine ja muud inimeste rahu, sündsus- ja turvatunnet riivavad või muul viisil inimväärikust alandavad teod; 5.2. suitsetada üldkasutavates hoonetes ja üldkasutavates ruumides selleks mitte ettenähtud kohtades; 5.3. rikkuda öörahu, mis kehtib 23.00 kuni 06.00 (välja arvatud erandid: õnnetusjuhtumid, üldrahvalikud üritused jms); 5.4. viibida avalikes kohtades joobeseisundis, alkohoolsete jookide ja muud joovet tekitavate ainete pruukimine selleks mitte ettenähtud avalikes kohtades, kus puudub alkohoolsete jookide müügi luba; 5.5. mootorsõidukiga liiklemine ja parkimine haljasaladel, mänguväljakutel, staadionil, samuti teedel, mis ei ole ette nähtud mootorsõidukiga liiklemiseks; 5.6. avalikes kohtades rikkuda ja omavoliliselt teisaldada liiklusmärke, viitasid, reklaam- ja kuulutuste tahvleid, tänavavalgusteid, bussipeatusi, pinke, aedu, prügikaste, muinsuskaitse- ja loodusobjekte ning muud avalikuks kasutuseks olevat vara; 5.7. kõrvalistel isikutel ilma loata viibimine ettevõtete, asutuste ja eravalduste piiratud territooriumil; 5.8. siseneda üldkasutatavatesse hoonetesse pärast nende üldises kasutuses oleku aega ilma valdaja või kasutaja loata; 5.9. eluruumidesse, ettevõtetesse või ametiasutustesse sisenemisega seotud kauplemine, teenuste ja kaupade pakkumine, tellimuste korjamine ning aateline ja usuline tegevus, kui sellega kaasneb kaasinimeste häirimine; 5.10. kasutada kaaskodanikke häirival viisil heliaparatuuri elamus ja selle lähedal või muus avalikus kohas; 5.11. haudade risustamine ja rüüstamine; 5.12. prahi põletamine ja lahtise tule kasutamine valla haldusterritooriumil päästeameti eelneva kokkuleppeta; 5.13. müüa alkohoolseid jooke ja tubakatooteid lasteasutustes; 5.14. sõita veesõidukiga üldkasutatavates randades ujumispiirkonnas; 5.15. supelda keelatud kohtades ja ebakaines olekus; 5.16. viibida rahvarohketes kohtades ebameeldivalt lõhnavate ja kaaskodanikke määrivates riietes, samuti kaaskodanikke määrivate esemetega; 5.17. eirata liikluspiiranguid valla teedel. III. AVALIKU KORRA NÕUDED ALAEALISTELE 6. Alaealised on kohustatud jälgima avaliku korra nõudeid, nende vanemad, eeskostjad või hooldajad vastutavad laste poolt korda saadetud õigusvastaste tegude eest seadusega ettenähtud korras. 7. Alla 16-aastasel on keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades ajavahemikul 1. septembrist kuni 31. maini kella 23.00–05.00 ja ajavahemikul 1. juunist kuni 31. augustini kella 24.00–05.00 (jaaniööl ja uusaastaööl erandina ilma piiranguta). 8. Alla 18-aastasel alaealisel on keelatud omandada või tarvitada alkohoolseid jooke, joovastavaid aineid või tubakatooteid. 9. Keelatud on müüa alkohoolseid jooke ja tubakatooteid alaealistele. Nimetatud keelu järgimiseks võib müüja nõuda ostjalt tema isikut tõendava dokumendi esitamist ja keelduda alkohoolsete jookide ja tubakatoodete müümisest eelnimetatud dokumendi mitteesitamisel. IV. AVALIK KORD KAUPLEMISEL JA AVALIKEL ÜRITUSTEL 10. Kauplemine valla territooriumil on lubatud ainult kehtestatud korras väljastatud kauplemisloa alusel ja kauplemisloal ettenähtud aegadel ning tingimustel. 11. Avalike ürituste (välja arvatud vallavalitsuse hallatavate asutuste poolt korraldatud üritused) korraldamiseks on vaja vallavalitsuse ja valla konstaabli kirjalikku kooskõlastust vähemalt seitse päeva enne ürituse algust. Vallavalitsuse ja valla konstaabli määratud tingimused on ürituse korraldajatele kohustuslikud ning nende täitmata jätmisel on üritus keelatud. 12. Lastele suunatud üritustel on alkohoolsete jookide müük keelatud. 13. Alaealistele ürituste korraldajad peavad jälgima, et üritus lõpeks üldjuhul vähemalt pool tundi enne käesoleva eeskirja punktis 7 kehtestatud piirangu algust. Erandjuhtudel kehtestab alaealiste ürituse kestuse vallavalitsus kooskõlastatult valla konstaabliga korraldajate poolsel põhjendatud taotlusel. 14. Avaliku korra üritusel on kohustatud tagama ürituse korraldaja. V. VASTUTUS 15. Avaliku korra eeskirja rikkumise eest karistatakse karistusseadustiku § 262 alusel rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. 16. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 52 lõikele 3 on karistusseadustiku §-s 262 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja politseiprefektuur ja vallavalitsus. Lisa 2 Kinnitatud Mustjala Vallavolikogu 19. septembri 2003. a määrusega nr 8 MUSTJALA VALLA HEAKORRA- JA KAEVETÖÖDE EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Mustjala valla (edaspidi vald) heakorra- ja kaevetööde eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab heakorranõuded ja kaevetööde korraldatuse valla haldusterritooriumil. 2. Eeskiri on kohustuslikuks täitmiseks kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes viibivad või asuvad valla haldusterritooriumil. 3. Eeskirjas on: 3.1. heakorranõuete täitmisel omanikuga võrdsustatud tema poolt volitatud valdaja, haldaja või kasutaja. Seejuures jääb eeskirja täitmise eest vastutama omanik; 3.2. kinnistu mõistega võrdsustatud maa-ala, krunt, maaüksus, katastriüksus ja maatüki olulised osad; 3.3. avalikuks kohaks iga territoorium, rajatis või ruum, mis on antud üldiseks kasutamiseks või mis on tegelikult üldkasutatav; 3.4. kaevetöödeks käesolevas eeskirjas kasutatud mõistes loetakse: 3.4.1. pinnases sügavamal kui 30 cm tehtav töö; 3.4.2. kui tööde käigus rikutakse tee- või pinnakatet (asfalt, sillutis, muru jne); 3.4.3. planeerimisega pinnase kõrguse muutmine; 3.4.4. töö, mis on seotud puude ja põõsaste istutamise või väljajuurimisega. 5. Kaevetöödeks käesolevas eeskirjas kasutatud mõistes ei loeta: 5.1. haudade kaevamist kalmistutel; 5.2. kaevetööde tegemist, kui neid teostatakse juriidilise või füüsilise isiku omandis või valduses oleval maa-alal, tingimusel, et seal ei asu kolmandatele isikutele kuuluvaid insenerkommunikatsioone. Vastutus selliste kaevetööde ohutu teostamise eest lasub maaomanikul (maavaldajal); 5.3. kaevetööde tegemist, mis kaasnevad ehitustöödega, millele on väljastatud kirjalik nõusolek või ehitusluba. II. KOHUSTUSED HEAKORRA TAGAMISEKS 6. Valla territooriumil on kõik isikud kohustatud järgima heakorranõudeid ja teisi käitumiseks kehtestatud piiranguid. 7. Avalikku kohta paigaldatud lillevaaside, prügiurnide, pinkide, tõkkepiirete, reklaamstendide ja teiste teisaldatavate väikevormide korrashoiu ja hoolduse kohustus lasub nende omanikel. 8. Parke, haljasalasid ning nendega külgnevaid kõnniteid on kohustatud puhastama ja korras hoidma nende omanik. 9. Vallavalitsus on kohustatud tagama: 9.1. valla teede, tänavate, parkide, haljasalade, väljakute korrashoiu; 9.2. avalikes kohtades asuvate tuletõrje veevõtukohtade ja veehoidlate korrasoleku ning juurdepääsu nendeni. 10. Kinnistu omanik on kohustatud: 10.1. koristama kinnistuga külgneva puhastusala ning tegema seal lume- ja libedusetõrjet. Libeduse tõrjel tohib kasutada liiva või peent (läbimõõduga mitte üle 8 mm) killustikku või töödeldud kruusa; 10.2. puhastama sadeveekraavi ja truupi, maa-aluse tehnovõrgu luuki ja resti, kui eelnimetatud jäävad tema puhastusala piiresse; 10.3. õigeaegselt kärpima puude ja põõsaste oksi, et need ei ulatuks elektri- või sideliinidesse ning sõidu- või kõnniteele; 10.4. hoidma korras oma kinnistu piirdeaia ja heki; 10.5. tegema vajadusel umbrohutõrjet; 10.6. ehitama ja hoidma korras prügikonteinerite hoiukohad ja juurdepääsuteed nendele selliselt, et ei oleks takistatud liiklemine sõidu- ja kõnniteel; 10.7. hoidma korras kommunikatsioonide (torustikud, trassid, kaablid jne) ja tuletõrje veehoidlate juurdepääsuteed; 10.8. kaitsealade piiridesse jääval maa-alal juhinduma täiendavalt nendel aladel kehtestatud eeskirjadest; 10.9. rakendama meetmeid talle kuuluva kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks. 11. Ehitise omanik on kohustatud: 11.1. korras hoidma ehitise fassaadi ja sinna juurde kuuluvad elemendid; 11.2. remontima või kehtestatud korras lammutama lagunenud ehitised; 11.3. vajadusel kõrvaldama ehitiselt lume, jääpurikad, varisemisohtlikud kivid, plaadid jms ning tagama nende tööde ajal tänaval ohutu liikluse, hoidma pidevalt lumest ja jääst puhastatuna ehitise välistrepi; 11.4. kindlustama üldkasutatavate trepikodade korrasoleku ja pimedal ajal nende valgustamise võimaluse; 11.5. omama kinnistul prügi ja tahkete jäätmete paigutamiseks tervisekaitsenõuetele vastavat prügikonteinerit, kindlustama selle õigeaegse tühjendamise ja väljaveo selleks ettenähtud kohta ning pesema ja desinfitseerima seda vastavalt tervisekaitse-eeskirjadele; 11.6. tagama heitvee kogumiskaevu korrasoleku, veepidavuse, korrektse sulgumise, õigeaegse tühjendamise ja ümbruse hooldamise; 11.7. tagama kuivkäimla vastavuse tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele; 11.8. tagama keldri-, katuse- ja pööninguukse lukustatuse; 11.9. tagama talvisel ajal üldkasutatava hoone juurdepääsutee ja välistrepi puhastamise jääst ja lumest ning vajadusel nende libedusetõrje; 11.10. tagama loomakasvatushoone vastavuse sanitaar-, tuleohutus- ja keskkonnakaitsenõuetele, hoidma ümbruse korras ja vältima selle saastumist virtsa ja sõnnikuga; 11.11. hoidma tootmistegevuses tekkivat müra lubatud piires; 11.12. tagama televisiooni- ja raadiovastuvõtuantennide korrektse asetuse ja ohutu kinnituse. 12. Ehitus-, remondi- ja kaevetööde tegija on kohustatud: 12.1. järgima riigi ja valla õigusaktidega sätestatud korda; 12.2. vältima objektilt prahi jms sattumist sõidu- ja kõnniteele; 12.3. hoidma korras ja puhastama objekti juurdepääsutee; 12.4. rajama ja korras hoidma piirdeaia või muu tõkke; 12.5. pärast töö lõpetamist ja enne objekti ekspluatatsiooni andmist heakorrastama selle ümbruse. 13. Tehnovõrgu omanik on kohustatud: 13.1. korras hoidma temale kuuluva tehnovõrgu; 13.2. hoidma tehnovõrgu nähtava osa ja muu konstruktsiooni seisundis, mis tagab liiklusohutuse ja kaasinimeste turvalisuse. 14. Tänavakaubanduspunkti (kiosk, paviljon, haagis, lett) omanik on kohustatud: 14.1. paigaldama tänavakaubanduspunkti ainult vallavalitsuse poolt lubatud kohta; 14.2. koristama iga päev pärast kauplemise lõppu kauplemiskoha ümbruse kuue meetri raadiuses, kui puhastusala ei ole määratletud teisiti. 15. Kinnistu reostamisel ja risustamisel on süüdlane kohustatud selle viivitamatult puhastama. Kui süüdlast ei ole võimalik kindlaks teha, peab selle ala korrastama selle omanik. 16. Avaliku ürituse korraldaja peab maa-ala, kus üritus läbi viidi, puhastama hiljemalt 12 tunni jooksul pärast ürituse lõppemist. 17. Põllumajandustööde tegija peab tagama teedele sattunud pori, sõnniku, prahi jms koristamise veotööde lõppedes. 18. Reklaamiobjektide paigaldamiseks tuleb taotleda vallavalitsuse luba järgmistel tingimustel: 18.1. loa taotlusega kaasneb reklaamiobjekti eskiis asukoha äranäitamisega asendiplaanil ja objekti kujundus; 18.2. loas määratletud nõuetele mittevastavad reklaamiobjektid kuuluvad mahavõtmisele, kusjuures mahavõtmise kulud kannab reklaamiobjekti valdaja. 19. Heakorra tagamiseks on keelatud: 19.1. risustada ja reostada valla haldusterritooriumi, kritseldada ehitiste seinale, müürile, piirdeaiale, pingile jms või kahjustada neid muul viisil; 19.2. välja panna teadet, kuulutust, plakatit ja reklaamstendi, järgimata selleks riigi ja valla õigusaktidega kehtestatud korda; 19.3. vigastada ja omavoliliselt maha võtta kõrghaljastust (v.a viljapuud, marjapõõsad, hekid) nii avalikes kohtades kui ka kinnistu territooriumil, rikkuda murukamarat, teekatet, kinnitada puude külge tarasid, traate, silte. Puude ja põõsaste mahavõtmine võib nii avalikes kohtades kui ka kinnistu territooriumil toimuda maatüki omaniku nõusolekul ning kooskõlastatult vallavalitsusega; 19.4. tuleohtlikul ajal (algab kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabumisel) rohket suitsu tekitava risu, põhu jms põletamine, välja arvatud juhul, kui sellest on valehäire vältimiseks eelnevalt informeeritud Saaremaa Päästeteenistust (tel 112); 19.5. püstitada ehitisi õigusliku aluseta; 19.6. vedada ja maha panna olmejäätmeid selleks mitte ettenähtud kohta; 19.7. ehitada kinni rõdu või lod�at ilma kehtestatud korras kinnitatud projektita; 19.8. paigutada üldotstarbelisse prüginõusse või -konteinerisse vedelaid jäätmeid, kivi- või betoonijäätmeid, puisteliiva, hõõguvat sütt, tulist tuhka, radioaktiivseid või teisi ohtlikke jäätmeid, jätta lahti prüginõu või -konteineri kaant; 19.9. hoida küttepuid, ehitusmaterjali jms korralikult ladustamata õue tänavapoolses osas ja laduda neid vastu kasvavaid puid; 19.10. lasta olme- või heitvett sadeveekraavi või sadeveekanalisatsiooni, reostada või risustada neid muul viisil; 19.11. lasta veekogusse, kanalisatsiooni- ja sadeveevõrku pühkmeid, esemeid, mürgiseid, söövitavaid või kergestisüttivaid aineid, naftasaadusi ja nende jäätmeid, samuti teravat või lämmatavat lõhna levitavaid aineid; 19.12. valada naftasaadusi või nende jääke maapinnale, hoida mürgiseid aineid kohtades, kus ei ole välistatud nende imbumine pinnasesse; 19.13. matta jäätmeid pinnasesse, välja arvatud kompostimine; 19.14. matta kariloomi väljapoole Saaremaa Keskkonnateenistusega kooskõlastatud matmiskohta; 19.15. pesta mootorsõidukit veekogus ega lähemal kui 10 m veepiirist; 19.16. kasutada mürkaineid, pestitsiide ja väetisi kehtestatud eeskirjade vastaselt; 19.17. tekitada ülenormatiivset müra, vibratsiooni või tolmu; 19.18. parkida mootorsõidukeid haljasaladele, laste mänguväljakutele, kalmistutele ja teistesse selleks mitte ettenähtud kohtadesse ning nendega seal sõita. 20. Küttekoldevälise tule tegemisel tuleb lähtuda tuleohutusnõuetest ja arvestada järgmist: 20.1. põlevmaterjali jäätmeid ja prahti põletada ning lõket või muud küttekoldevälist tuld võib teha väljaspool ehitist tuulevaikse ilmaga selleks kohandatud mittepõleval alusel või taimestikust puhastatud mineraalpinnasel tuletöö üle järelevalvet teostava isiku juuresolekul. Tuli peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mis tahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast; 20.2. avaliku lõkke tegemise peab selle korraldaja eelnevalt kooskõlastama Saaremaa Päästeteenistusega ja omama selleks vallavalitsuse luba. Avaliku lõkke tegemise koht peab paiknema mis tahes ehitisest, põlevmaterjali hoiukohast või metsast vähemalt 50 m kaugusel; 20.3. pärast jäätmete ja prahi põletamist ning lõkke või muu küttekoldevälise tule tegemist tuleb põlemisjäägid hoolikalt kustutada veega ülevalamise või mulla või liivaga katmise teel; 20.4. tahkekütusel töötav teisaldatav šašlõkiahi või muu samalaadne seadis ning kala- või lihatoodete suitsutusahi peavad mis tahes ehitisest või põlevmaterjali hoiukohast asuma vähemalt 5 m kaugusel. Nimetatud ahjud peavad kasutamise ajal olema pideva järelevalve all. Pärast töö lõpetamist tuleb küttel lasta täielikult ära põleda või põlemisjäägid veega kustutada; 20.5. kulu põletamine on lubatud kevadel esimese kahe nädala jooksul pärast lume sulamist Saaremaa Päästeteenistuse teadmisel. Kulu võib põletada päeva ajal tuulevaikse ilmaga. Tee- või hooneäärse kulu põletamisel tuleb teemaa välisserv, hoonel selle ümbrus, eelnevalt kasta märjaks või mineraliseerida. Kulu põletajal peavad kaasas olema tulekustutusvahendid. Kulu ei tohi põletada puude ja põõsastega aladel. III. KALMISTUD 21. Haudade korrashoiu eest vastutavad omaksed, sugulased või muud isikud. Hauaplats tuleb hoida korrastatuna. 22. Kalmistul asuvate üldkasutatavate teede ja korrastamata hauaplatside korrashoiu tagab surnuaiavaht. 23. Prügi võib panna ainult selleks ettenähtud kohtadesse. 24. Hauatähiste ja haljastuse rajamisel kalmistule lähtutakse kalmistute kasutamise eeskirjas sätestatust. IV. KAEVETÖÖDE EESKIRI 25. Kaevetööde teostajana mõistetakse käesolevas eeskirjas juriidilist või füüsilist isikut, kellele väljastatakse kaevetööde luba. 26. Kaevetööde teostaja vastutab vähemalt 12 kuu jooksul tööde kvaliteedi eest. 27. Kaevetööde teostaja tagab tööde teostamisel territooriumil heakorra vastavalt käesolevale eeskirjale. 28. Kaevetöid ei ole lubatud teha ilma vormikohase loata. 29. Luba kaevetööde tegemiseks on vallavalitsuse poolt väljastatud vormikohane dokument. Kaevetööde avalduse ja loa vormi kinnitab vallavalitsus. 30. Kaevetööde loa saamiseks esitab kaevetööde teostaja vallavalitsusele avalduse, kus on toodud vallavalitsuse poolt nõutavad kooskõlastused. Vallavalitsusel on õigus nõuda liikluskorralduse skeemi koos kasutatavate liiklusmärkide, piirete ja valgustuse äranäitamisega. 31. Enne kaevetööde loa lõplikku vormistamist kontrollib vallavalitsus kaevetööde teostaja poolt tehtud töökoha ettevalmistusi (trassi mahamärkimine, kaevetööde tsooni tähistamine piirete ja liiklusmärkidega, jalakäijate ja veokite liiklemise tingimuste kindlustamine, vajalike materjalide ja mehhanismide olemasolu töökohal jms). Ebapiisava ettevalmistuse korral jäetakse kaevetööde luba välja andmata. 32. Vallavalitsus registreerib kaevetööde avalduse ja kaevetööde loa. Kaevetööde luba väljastatakse kaevetööde teostajale. Kaevetööde avalduse originaal koos kaevetööde loa koopiaga säilitatakse vallavalitsuses. 33. Tehniliste kommunikatsioonide rajamisel, rekonstrueerimisel või muul analoogsel juhul esitab kaevetööde teostaja vallavalitsusele asjasse puutuvate ametkondadega ja maaomanikuga kooskõlastatud tehnilise dokumentatsiooni. 34. Kaevetööde loas toodud läbiviimise tingimusi ja korda, sh tähtaega võib muuta üksnes neid seadnud ametiisiku ettepanekul vallavalitsus. 35. Vallavalitsus võib kaevetööde loa tühistada, kui töid ei ole alustatud ühe nädala jooksul arvates loas märgitud tööde algustähtajast. Vallavalitsusel on kaevetööde loa kehtivust õigus peatada, kui tööde käigus ei ole täidetud kaevetööde loas toodud tingimusi. 36. Kaevetööde ajal peavad kaevetööde luba ja kaevetööde loa avalduse koopia asuma objektil. Kui kaevetöid teostatakse kauem kui viis ööpäeva, on kaevetööde teostaja kohustatud objektile paigaldama tahvli, millel on toodud tööde teostaja nimi, telefoninumber, tööde läbiviimise tähtajad ja otseselt vastutava isiku nimi. Pimedal ajal peab liikluseks ettenähtud kaevetööde tsoon olema valgustatud ohutuledega. 37. Kaeviku täitmiseks kõlbmatud materjalid tuleb kohe ära vedada. Keelatud on kaevikuid täita tihendamata. 38. Kaevetöödega lõhutud pinnakate ja kahjustatud haljastus taastatakse kaevetööde teostaja kulul hiljemalt loal toodud tähtajaks. Teekatete taastamiseni tagab kaevetööde teostaja häireteta ja ohutu liikluse. 39. Jalakäijatele tuleb tagada ohutu ligipääs kohtadesse, kuhu varem oli juurdepääs olemas. 40. Vallavalitsusel on õigus nõuda kaevetööde teostajalt ümbersõidutee ehitamist, selle kaevetööde perioodil sõidukorras hoidmist ja pärast tööde lõpetamist ümbersõidutee all olnud maa-ala taastamist. 41. Ettenägematute asjaolude ilmnemisel (tundmatu insenerkommunikatsioon, arheoloogiline leid, lõhkekeha jne) tuleb kaevetööd peatada ning sellest viivitamatult informeerida vallavalitsust ja asjaomaseid ametkondi. Kaevetööde jätkamiseks tuleb kaevetööde teostajal vajadusel hankida täiendavad kooskõlastused. 42. Kaevetööde loa tähtaja pikendamiseks peab tööde teostaja pöörduma vallavalitsuse poole vähemalt üks ööpäev enne kaevetööde tähtaja lõppu. 43. Enne kaeviku täitmist peab objekti teostusjooniste koostamise eest vastutaja (tööde teostaja) kindlustama paigaldatud kommunikatsioonide teostusjooniste koostamise. 44. Pinnase kate taastatakse kohe pärast kaevetööde lõpetamist. Erandjuhul taastatakse kate ajutiselt vallavalitsuse loal (kui on vaja liiklus kohe taastada, töid tehakse talvel jne). Kuni katte lõpliku taastamiseni korraldab ajutise katte korrashoiu kaevetööde teostaja. 45. Kaevetööde lõpetamisel esitab kaevetööde teostaja vallavalitsusele teostusdokumentatsiooni (kaetud tööde aktid, varjatud tööde aktid, teostusjoonised). 46. Avariilised on need kaevetööd, mille vajadus tekib ootamatult või on võimalikke ebasoovitavaid tagajärgi silmas pidades edasilükkamatud. 47. Avariiliste kaevetööde alustamine on erandkorras lubatud ilma eelnevalt luba vormistamata, sealjuures peab kaevetööde teostaja olema veendunud, et kaevetööde tegemine piirkonnas ei ohusta insenerkommunikatsioone. Avariiliste kaevetööde alustamisest peab telefoni teel teatama vallavalitsuse poolt määratud isikule. Kaevetööde ohutu läbiviimise eest vastutab kaevetööde teostaja. 48. Taotlus avariiliste kaevetööde loa saamiseks tuleb esitada vallavalitsusele hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast tööde alustamist. 49. Kaevetööde tegemise piirkonnas olevate insenerkommunikatsioonide valdajate esindajad kutsutakse kohale enne kaevetööde algust. Esindaja mitteilmumisest tingitud tööseisakust tuleneva kahju eest vastutab kommunikatsiooni valdaja. 50. Olemasolevaid kommunikatsioone võib ümber paigutada üksnes nende valdaja loal. Teostusjoonised kommunikatsioonide ümberpaigutamise kohta esitatakse ning neid säilitatakse vallavalitsuses. 51. Insenerkommunikatsiooni vigastamisel on süüdlane kohustatud teatama sellest viivitamatult selle valdajale. Vigastus parandatakse süüdlase kulul. 52. Kaevikutest väljapumbatav vesi tuleb ära vedada. Vee juhtimine ühisveevärgi kanalisatsiooni või kaevekoha ümbrusesse tuleb eelnevalt kooskõlastada kanalisatsiooni omaniku või valdajaga ja maa-ala omanikega. 53. Kaevetööde käigus on keelatud hävitada, vigastada või ümber paigutada geodeetilisi ja liiklusmärke. Hävitatud või vigastatud märgid taastatakse tööde teostaja kulul. 54. Kaevetööd loetakse lõppenuks, kui on täidetud järgmised tingimused: 54.1. on tehtud põhi- ja taastamistööd ning tööd, mis olid nimetatud loa taotlusel; 54.2. kaevetööde käigus kahjustatud territooriumid, märgid jne on taastatud ja üle antud vallavalitsusele või maa omanikule; 54.3. vallavalitsusele on üle antud teostusdokumentatsioon. V. LÕPPSÄTTED 55. Eeskirja rikkumisel kannab süüdlane vastutust vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 56. Eeskirjas sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Mustjala Vallavalitsus, Saare Politseiprefektuur ja Keskkonnainspektsioon. Lisa 3 Kinnitatud Mustjala Vallavolikogu 19. septembri 2003. a määrusega nr 8 MUSTJALA VALLAS KOERTE JA KASSIDE PIDAMISE EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Eeskiri sätestab koerte ja kasside pidamise korra Mustjala valla haldusterritooriumil ning on kohustuslik kõigile koerte või kasside pidajatele ja omanikele (edaspidi omanik). 3. Koerte ja kasside pidamisel tuleb lähtuda headest tavadest, loomakaitseseadusest, veterinaarteenistuse seadusest, muudest riigi õigusaktidest ning käesolevast eeskirjast. 4. Koera või kassi omanik kannab eeskirja rikkumise eest vastutust kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 663 alusel ning väärteomenetluse seadustikus kehtestatud korras. 5. Eeskirja täitmist kontrollivad, õigusrikkumise asja uurivad ja halduskaristust määravad või vormistavad politseiametnikud ja Mustjala Vallavolikogu volitatud ametiisikud. 6. Eeskirja täiendatakse ja muudetakse Mustjala Vallavolikogu määrusega. II. OMANIKU KOHUSTUSED 5. Omanik on kohustatud: 5.1. tagama oma koerale või kassile eluks vajalikud tingimused; 5.2. koristama koera või kassi reostatud trepikoja, tänava või muu avalikult kasutatava koha; 5.3. laskma koera või kassi marutaudi vastu vaktsineerida ja revaktsineerida vastavalt kehtestatud korrale, pädeva ametiisiku nõudmisel esitama vaktsineerimist tõendava dokumendi; 5.4. informeerima kurja koera olemasolust, paigaldades territooriumi sissepääsu juurde hoiatussildi ning kindlustama ametiülesandeid täitva ametiisiku ohutu juurdepääsu territooriumile. 6. Koera või kassi on lubatud pidada individuaalelamus, korteris, õues ketis, kinnisel territooriumil nii, et oleks takistatud koera väljapääsemine. 7. Avaliku kohta võib koera viia rihma otsas, vajadusel suukorviga. Omanik peab avalikus kohas tagama inimeste ja loomade ohutuse ning heakorra. 8. Koera või kassi ei tohi tahtlikult vigastada, abitusse seisundisse jätta, piinata, hüljata ega muul viisil tahtlikult kannatusi tekitada. 9. Koera või kassi ei tohi viia avalikult kasutatavatesse ruumidesse või piiratud ja tähistatud territooriumile ilma valdaja loata. 10. Koera või kassiga ei või viibida avalikul üritusel korraldaja loata. 11. Inimest või looma hammustanud koera või kassi omanik on kohustatud: 11.1. teatama sellest viivitamata veterinaararstile; 11.2. vajadusel hoidma koera või kassi karantiinis vastavalt veterinaararsti korraldusele (isoleerituna inimestest ja loomadest); 11.3. esitama kannatanule tema nõudmisel kassi või koera vaktsineerimist tõendava dokumendi. 12. Koera või kassi hukkumisest on omanik kohustatud teavitama viivitamata veterinaararsti. III. HULKUVAD JA/VÕI OHTLIKUD KOERAD JA KASSID 13. Hulkuvaks loetakse koer või kass, kes viibib järelevalveta väljaspool eeskirja punktis 6 toodud kohti. 14. Hulkuv koer või kass kuulub püüdmisele. 15. Loomapidaja juurest lahti pääsenud kodulooma püüdmist korraldab omanik. Kui loomapidaja juurest lahti pääsenud looma kinnipüüdmise korraldab kohalik omavalitsus, kannab püüdmise ja pidamisega seotud kulud omanik. 16. Püütud looma hoitakse 14 päeva, mille kestel omanik võib oma looma tagasi saada, kui ta tasub püüdmis- ja ülalpidamiskulud. 14 päeva möödumisel antakse loom uuele omanikule või hukatakse. 17. Ohtliku hulkuva koera, kes on inimest rünnanud, tekitades kehavigastusi, ning on jätkuvalt ohtlik, võib koerapüüdja või politseiametnik kohapeal hukata. 18. Koera võib kohapeal hukata, kui ohtu on sattunud inimese elu. 19. Muudel juhtudel, kui on vajalik koera või kassi hukkamine (haigus, haiguse leviku tõkestamine jne), peab see toimuma vastavalt loomakaitseseadusele.