Vabariigi Valitsus — Teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi andmise tingimused — RT I, 2000, 75, 472

Määrus kehtestatakse «Konkurentsiseaduse» (RT I 1998, 30, 410; 1999, 89, 813; 2000, 53, 343) paragrahvi 20 lõike 6 alusel. § 1. Üldsätted (1) Käesolev määrus kehtib teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi kohta, mida antakse alusuuringuteks, rakendusuuringuteks ja tootearenduseks. (2) Alusuuringuid teostatakse teadus- ja tehnikaalaste üldteadmiste avardamiseks. Need pole seotud tööstuslike või äriliste eesmärkidega. Tagatud peab olema uurimistöö tulemuste laialdane levitamine. (3) Rakendusuuringuid teostatakse plaanipärase uurimistegevusena, mille eesmärgiks on uute teadmiste omandamine, mida on võimalik kasutada uute toodete, tehnoloogiate või teenuste arendamiseks või olemasolevate toodete, tehnoloogiate või teenuste oluliseks täiustamiseks. (4) Tootearenduse eesmärgiks on rakendusuuringu tulemuste ülekandmine uute, muudetud või täiustatud toodete, tehnoloogiate või teenuste kavadele või projektidele, mis on mõeldud müügiks või kasutamiseks, kaasa arvatud esmase äriotstarbel mittekasutatava algtüübi (prototüübi) loomine. Tootearendus võib samuti sisaldada alternatiivsete toodete, tehnoloogiate või teenuste kontseptuaalset sõnastust ning näidis- või katseprojekte, juhul kui neid projekte ei saa muuta tööstuslikeks ega rakendada tööstuslikult või äriliselt. (5) Tootearendus ei või sisaldada olemasolevate toodete, tootmisliinide, tootmisprotsesside, teenuste ja muude pidevate toimingute igapäevast või korrapärast muutmist, isegi kui selliste muudatustega kaasnevad täiustused. (6) Teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabiks ei loeta ülikoolide või teadus- ja arendusasutuste (edaspidi asutus) poolt teostatava teadus- ja arendustegevuse riigipoolset finantseerimist, kui teadus- ja arendustegevuse uurimisprojektide (edaspidi uurimisprojekt) tulemused on kõigile ettevõtjatele kättesaadavad mittediskrimineerival alusel. (7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tegevust teostatakse tööstuslikul otstarbel või koostöös ettevõtjaga, ei loeta selle tegevuse riigipoolset finantseerimist riigiabiks, kui: 1) asutused osutavad uurimisprojektiga seotud teenuseid samadel alustel ettevõtjatega, näiteks kui tasu osutatavate teenuste eest vastab turuhindadele või 2) ettevõtja kannab uurimisprojekti kogu kulud või 3) saadud tulemusi, mis ei ole seotud intellektuaalse omandiga, võib laialdaselt levitada ning intellektuaalne omand uurimisprojekti tulemustele antakse täielikult üle asutustele või 4) asutused saavad ettevõtjalt kompensatsiooni, mis on võrdne uurimisprojekti tulemusel saadud ja ettevõtja valduses oleva intellektuaalse omandi turuhinnaga, ning kui tulemusi, millest ei tulene õigusi intellektuaalsele omandile, võib laialdaselt levitada huvitatud kolmandatele pooltele. (8) Teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabiks ei loeta üldjuhul riigi või kohaliku omavalitsuse poolt teadus- ja arendustegevuse tellimist või selle tulemuste ostmist ettevõtjailt, kui selleks korraldati avalik konkurss või lepingu sätted vastavad turutingimustele. (9) Teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi võib rahandusminister lubada kooskõlas «Konkurentsiseaduse» paragrahvi 20 lõike 3 punktiga 2. (10) Teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi eesmärgiks on ergutada ettevõtjaid alustama teadus- ja arendustegevust lisaks nende igapäevasele majandustegevusele ja selline abi ei tohi olla suunatud ettevõtjapoolsete jooksvate tegevuskulude vähendamisele. § 2. Teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi lubatavad kulud Teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi võib anda üksnes järgmiste kulude katteks (edaspidi lubatavad kulud): 1) tööjõukulud (uurimistöötajad, tehnikud ja muu abipersonal, kes tegelevad üksnes vastava uurimistegevusega); 2) kulud instrumentidele, aparatuurile, ehitistele ja maale, mida kasutatakse pidevalt ja üksnes vastavaks uurimistegevuseks; 3) konsultatsiooni- ja sellesarnaste teenuste kulud, sealhulgas väljastpoolt ostetud uurimistööd, tehniline teave, patendid jms, mida kasutatakse üksnes vastavaks uurimistegevuseks; 4) otseselt uurimistegevuse tulemusel lisandunud üldkulud; 5) muud otseselt uurimistegevuse käigus tekkivad jooksvad tegevuskulud (näiteks kulud materjalidele, abimaterjalidele jms). § 3. Teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi lubatav osakaal (1) Rahandusminister võib lubada teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi anda, kui: 1) alusuuringuid viib läbi ettevõtja või asutused ettevõtja jaoks, siis võib riigiabi brutosumma osakaal ulatuda kuni 100% uurimisprojekti lubatavatest kuludest; 2) rakendusuuringutele antava riigiabi brutosumma osakaal ei ületa 50% uurimisprojekti lubatavatest kuludest; 3) rakendusuuringute ettevalmistamiseks tehtavatele tehnilise teostatavuse uuringutele antava riigiabi brutosumma osakaal ei ületa 75% nende uuringute kuludest; 4) tootearenduse ettevalmistamiseks tehtavatele tehnilise teostatavuse uuringutele antava riigiabi brutosumma osakaal ei ületa 50% nende uuringute kuludest; 5) tootearendusele antava riigiabi brutosumma osakaal ei ületa 25% uurimisprojekti lubatavatest kuludest. (2) Kui riigiabi antakse uurimisprojektidele, mida viiakse läbi asutuste ja ettevõtjate vahelise koostööna, ei tohi abi, mis koosneb otsesest riigiabist sellele uurimisprojektile ning asutuste panusest samasse projekti, ületada käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud lubatavaid osakaale. (3) Kui teadus- ja arendustegevus hõlmab nii rakendusuuringuid kui tootearendust, ei tohi riigiabi lubatav osakaal ületada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 5 sätestatud lubatavate osakaalude kaalutud keskmist. (4) Teadus- ja arendustegevuseks antava riigiabi osakaalu võib ületada, kui: 1) abi antakse väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele – 10 protsendipunkti võrra. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjaks loetakse Vabariigi Valitsuse 10. mai 2000. a määruse nr 156 «Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud riigiabi andmise tingimused» (RT I 2000, 39, 244) paragrahvis 2 nimetatud ettevõtjat; 2) abi antakse regioonides, mis määratakse vastavalt kehtestatavale regionaalabikaardile – 10 protsendipunkti võrra; 3) uurimisprojekt on vastavuses Euroopa Ühenduse teadus- ja arendustegevuse raamprogrammi (edaspidi raamprogramm) raames läbiviidava konkreetse projekti või programmi eesmärkidega – 15 protsendipunkti võrra. Nimetatud piirmäär võib tõusta 25 protsendipunktini, kui projekt hõlmab lisaks tõhusat piiriülest koostööd ettevõtjate ja asutuste vahel, või vähemalt kahe erinevas riigis asuva sõltumatu poole vahel, kes osalevad nimetatud programmis, ning kui uurimisprojekti tulemusi laialdaselt levitatakse ja trükis avaldatakse, järgides samal ajal intellektuaalse ja tööstusomandi õigusi; 4) uurimisprojekt ei ole vastavuses raamprogrammi raames läbiviidava konkreetse projekti või programmi eesmärkidega – 10 protsendipunkti võrra, kui uurimisprojektiga kaasneb tõhus piiriülene koostöö vähemalt kahe sõltumatu partneri vahel, kellest vähemalt üks peab olema Euroopa Liidu liikmesriigist või uurimisprojektiga kaasneb tõhus koostöö ettevõtjate ja asutuste vahel või uurimisprojekti tulemusi levitatakse laialdaselt ja avaldatakse trükis, antakse välja patente ja rakendatakse teisi sellesarnaseid meetmeid. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 5 sätestatud riigiabi lubatavaid osakaale võib rahandusminister lubada suurendada vastavalt kuni 75% ja 50%, kui konkurentide sellesarnastele projektidele või programmidele väljaspool Eestit on viimasel 3 aastal antud või kavatsetakse anda samasuguse osakaaluga abi. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud täiendavad riigiabi lubatavad osakaalud ei tohi kokku ületada rakendusuuringute puhul 75% ja tootearenduse puhul 50% uurimisprojekti lubatavatest kuludest. (7) Käesolevas paragrahvis sätestatud lubatavad osakaalud kehtivad ka juhul, kui riigiabi antakse peale Eesti kohalike allikate ka Euroopa Ühenduse poolt. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud abi brutosumma lubatav osakaal on abi suurus väljendatuna protsendina uurimisprojekti lubatavatest kuludest. Selle arvutamisel arvestatakse abi suurust ja kulusid enne nendelt otseste maksude mahaarvamist. Kui abi antakse mitterahalises vormis, teisendatakse see võrdse väärtusega rahaliseks toetuseks. Abi, mida antakse mitmete osamaksetena, diskonteeritakse selle hetkeväärtusesse. Diskontomääraks on riigiabi viiteintress, mis kehtis ajal, kui abi kättesaadavaks tehti. 1 Euroopa Ühenduse raamdokument riigiabi kohta teadus- ja arendustegevusele (EÜT C 45, 17.2.1996, lk 5) Peaminister Mart LAAR Rahandusminister Siim KALLAS Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN