Haljala Vallavolikogu — Haljala vallavara eeskirja kinnitamine — KO, 93, 855

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26–28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450) § 22 punkti 6, Haljala Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud «Haljala vallavara eeskiri». 2. Avaldada käeolev määrus Riigi Teataja Lisas. 3. Määrus jõustub 1. septembril 1997. a. Volikogu esimees Rein VEIERT Haljala Vallavolikogu 19. augusti 1997. a määruse nr 9 lisa HALJALA VALLAVARA EESKIRI I osa. ÜLDSÄTTED Paragrahv 1. Eeskirja eesmärk (1) Käesolev eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab Haljala valla omandis oleva vara (edaspidi vallavara) valdamise, kasutamise, kasutusse andmise, võõrandamise, koormamise ja muul viisil käsutamise korra. (2) Eeskirja kohaldatakse koos asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26–28, 355; 1996, 45, 848), erastamisseaduse (RT I 1993, 45, 639; 1994, 50, 846; 79, 1329; 83, 1448; 1995, 22, 327; 54, 881; 57, 979; 1996, 36, 738; 48, 942; 89, 1588), kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26–28, 335; 59, 1006; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450), Eesti Vabariigi rendiseaduse (RT 1990, 12, 126; 1995, 14, 169; 30, 380), eluruumide erastamise seaduse (RT I 1993, 23, 441; 71, 1002; 1994, 25, 405; 32, 505; 51, 860; 54, 905; 94, 1609; 1995, 24, 337; 44, 671; 57, 979; 1996, 2, 28; 1997, 13, 210), mitteeluruumide erastamise seaduse (RT I 1995, 57, 979; 1996, 2, 27; 1997, 13, 210) ning muude seaduste ja õigusaktidega, millega reguleeritakse vara valdamist, kasutamist ja käsutamist. Paragrahv 2. Vallavara mõiste (1) Vallavaraks käesoleva eeskirja tähenduses on Haljala valla (edaspidi vald) omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning valla rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. (2) Vallavara käsutamisest ja kasutamisest saadud tulu, samuti tulu, mis saadakse valla teenistuses olevate isikute tegevuse läbi töö- või tööettevõtulepingu alusel, kuulub vallale, kui seadusest, valla õigusaktidest või lepingust ei tulene teisiti. Paragrahv 3. Tervikvara mõiste (1) Tervikvara käesoleva eeskirja tähenduses on asjade kogum, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks. (2) Tervikvarast asja eraldamine on lubatud ainult vallavalitsuse otsusel. Paragrahv 4. Vallavara omandamine (1) Vallavara omandatakse vallaelanike huvides. (2) Vallavara omandamise tasu eest otsustab: 1) vallavolikogu, kui: a) omandatakse kinnisvara; b) omandatava vallasvara hind ületab 100 000 krooni; 2) vallavalitsus, kui vallasvara hind on võrdne või alla 100 000 krooni; 3) vallavalitsuse struktuuriüksuse või munitsipaalasutuse juht tema käsutusse antud eelarveliste vahendite piires käibevahendite üle, kui need on vajalikud nimetatud struktuurüksuse või asutuse korrapärase tegevuse tagamiseks. Põhivahendite ostmisel on maksumuse ülemmääraks 30 000 krooni. (3) Kui asjaga kaasnevad varalised õigused on ilmselt väiksemad kui sellega kaasnevad kohustused, otsustab vallale pärandatud pärandi või vallale kingitud kingi vastuvõtmise vallavolikogu. Paragrahv 5. Vallavara arvestus (1) Vallavara arvestust korraldab vallavalitsus. (2) Vallavara arvestuse pidamise kohustus lasub kõigil vallavara valdajatel. (3) Valdaja peab vallavara kohta raamatupidamisarvestust ning vastutab andmete õigsuse eest. Vallavalitsusel on õigus andmete õigsust kontrollida. II osa. VALLAVARA VALDAMINE Paragrahv 6. Vallavara valduse mõiste ja valdaja (1) Valdus on tegelik võim asja üle, samuti reaalservituudi teostamine. (2) Vallavara valdaja on: 1) vallavolikogu ja vallavalitsus; 2) vallavalitsuse struktuuriüksus; 3) munitsipaalasutus. (3) Vallavara valdajaks võib olla kolmas isik kehtestatud korras sõlmitud rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise lepingu alusel. (4) Vallavara valdajad on kohustatud tagama vallavara säilimise, korrashoiu ja sihipärase kasutamise. Paragrahv 7. Vallavara valduse jaotus ja üleandmine (1) Vallavara valduse jaotuse kinnitab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul paragrahvi 6 lõikes 2 nimetatud valdajate vahel vastavalt sellele, milline vara on vajalik nende ülesannete täitmiseks. (2) Vallavara üleandmise ühelt valdajalt teisele otsustab kinnisvara puhul volikogu, vallasvara puhul vallavalitsus asjaosaliste kokkuleppe alusel. (3) Vallavara üleandmisel koostavad üleandja ja vastuvõtja akti, milles märgitakse andmed vara koosseisu, seisukorra ja kasutamisviisi kohta ning vara bilansiline maksumus ja kulum. Paragrahv 8. Varaliste kohustuste võtmine vallavara valdajate poolt Laenu ja muude varaliste kohustuste võtmise otsustab vallavolikogu. Paragrahv 9. Valla osalus ettevõtluses Vald osaleb ettevõtluses juhul, kui sellise osaluse vajadus tuleneb valla arengukavast. Valla osaluse vajaduse ja tingimused otsustab vallavolikogu. III osa. VALLAVARA KASUTAMINE Paragrahv 10. Vallavara kasutamise otstarve Vallavara kasutatakse: 1) valla üldisel otstarbel; 2) valla valitsemise otstarbel; 3) vallale tulu saamiseks. Paragrahv 11. Üldisel otstarbel kasutatav vallavara (1) Üldisel otstarbel kasutatav vallavara on avalikud asjad, mida iseloomustab kättesaadavus kõigile. Need on avalikud tänavad, pargid, avalikud veekogud ja rannad. (2) Vallavolikogu kehtestab üldisel otstarbel kasutatava vallavara kasutuseeskirja, seab selle kasutamisele piiranguid, muudab selle kasutamise eesmärki või kehtestab tasu selle teatud kasutusviisi eest. (3) Vallavalitsus tagab teabe üldisel otstarbel kasutatava vallavara kohta ning selle kasutamise tingimuste ja piirangute avalikustatuse. Paragrahv 12. Valitsemise otstarbel kasutatav vallavara Valitsemise otstarbel kasutatakse vallavara, mis on vajalik vallavolikogule, vallavalitsusele ning selle struktuuriüksustele struktuuriüksuse põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks. Paragrahv 13. Tulu saamise eesmärgil kasutatav vallavara (1) Vallavara, mida ei kasutata üldisel otstarbel, valitsemise otstarbel ega ole otsustatud võõrandada, kasutatakse tulu saamise eesmärgil. (2) Tulu saamiseks kasutatava vallavara tõhusamaks kasutamiseks koostab vallavalitsus tulu saamiseks kasutatava vallavara majandamise kava. (3) Tulu saamiseks paigutatakse vallavara ettevõtlusesse, antakse rendile või üürile. IV osa. VALLAVARA KASUTUSSE ANDMINE Paragrahv 14. Tulu saamise eesmärgil kasutatava vara kolmandate isikute kasutusse andmine (1) Tulu saamise eesmärgil kasutatavat vallavara antakse kolmandatele isikutele kasutada kas otsustuskorras või enampakkumise teel. (2) Otsustuskorras võib vallavara anda kolmandate isikute kasutusse tasuta, rentida või üürida. Valla omandis olevat kinnisasja võib anda ka kasutusvaldusesse, kohaldades kasutusvalduse seadmisele vallasvara rendile andmist reguleerivaid sätteid. (3) Vallavara kolmandate isikute kasutusse andmise otsustab: 1) vallavolikogu, kui: a) vallavara antakse kolmandate isikute kasutusse tähtajaga üle viie aasta; b) vallavara hind on üle 100 000 krooni; c) kasutusse antakse kinnisvara; 2) vallavalitsus, kui vallavara kasutusse andmist ei otsusta vallavolikogu. (4) Vallavara kolmandate isikute kasutusse andmisel ei või kasutusaeg olla: 1) vallasasja puhul – üle 5 aasta; 2) kinnisasja puhul – üle 25 aasta, välja arvatud, kui kasutaja peab vastavalt kinnisasja kasutamise lepingule teostama kinnisasjal või selle abil teatud töid, mille tähtaeg ületab 25 aastat. Igal juhul ei tohi kasutusse andmise tähtaeg ületada 50 aastat; 3) tervikvara puhul – üle 25 aasta. (5) Vallavara kasutusse andmine tähtaega määramata võib aset leida juhul, kui on tõenäoline, et vallavara on vajalik vallale muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on vallal vajalik jätta endale õigus leping oma äranägemisel lõpetada. Paragrahv 15. Vallavara kasutusse andmine otsustuskorras (1) Vallavara võib anda kasutusse otsustuskorras tasuta või tavalisest väiksema tasu eest: 1) hoolekandeasutustele; 2) heategevuslikele organisatsioonidele; 3) juriidilistele isikutele, kus valla osalus ületab 2/3 selle juriidilise isiku põhikapitalist või vallale kuulub üle 2/3 aktsiate või osakutega määratud häältest; 4) Eesti Vabariigi riigivõimuorganitele; 5) mittetulundusühingutele; 6) sihtasutustele (fondidele); 7) ühiskondlike ürituste läbiviimiseks; 8) muudel juhtudel vallavolikogu otsuse alusel, lähtudes valla huvidest. (2) Kui sama vallavara otsustuskorras kasutusse andmist taotleb mitu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–8 loetletud kasutajad, korraldatakse nende vahel enampakkumine. Enampakkumise võidab valla jaoks soodsaima pakkumise teinud kasutaja. (3) Otsustuskorras annab vald rendile või üürile: 1) valla eluruume; 2) vara, mille bilansiline maksumus või vara osa, mille maksumus, arvestatuna bilansilisest maksumusest, ei ületa 25 000 krooni; 3) vallavara, mille suhtes või mille abil rentnik on kohustatud tegema teatud töid või osutama teatud teenust ning selliste tööde tegemiseks või teenuse osutamiseks on vaja eriteadmisi; 4) vallavara, mille suhtes on eelnevalt korraldatud vähemalt kahel korral enampakkumine, mis ei ole andnud soovitud tulemusi; 5) muud vallavara vallavolikogu otsuse alusel, lähtudes valla huvidest. (4) Otsustuskorras kasutusse antava vallavara üüri- või renditasu suuruse määrab vallavalitsus. Paragrahv 16. Vallavara rendile andmine enampakkumise korras (1) Vallavara, mida ei anta rendile otsustuskorras, antakse rendile enampakkumise korras. (2) Enampakkumine võib olla avalik või piiratud ja toimuda suulise, kirjaliku või segapakkumisena. Enampakkumise viisid määrab vallavalitsus. Paragrahv 17. Enampakkumise ettevalmistamine (1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus määratakse kindlaks: 1) enampakkumise tingimused; 2) rendilepingu tingimused; 3) alghind. (2) Enampakkumise läbiviimisest antakse teada vastava kuulutuse kaudu ühes kohalikus ajalehes ja vajadusel muus ajalehes või raadios või televisioonis. Kuulutus avaldatakse vähemalt 14 kalendripäeva enne enampakkumise läbiviimist. Teistkordsel enampakkumisel võib kuulutuse avaldamise tähtaeg olla lühem, kuid mitte alla seitsme kalendripäeva. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise läbiviija; 2) rendile antava vallavara nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus; 3) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik, segapakkumine); 5) enampakkumise ja rendilepingu tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused ei ole ära näidatud kuulutuses. Pärast kuulutuse avaldamist võivad kõik asjast huvitatud isikud tutvuda rendile antava varaga, samuti enampakkumise ja rendilepingu tingimustega ning teha nendest ärakirju; 6) enampakkumises osalemise osavõtumaks ja tagatisraha, nende tasumise tähtajad ning viis. Osavõtumaksu suurus on 100 krooni. Tagatisraha suuruse määrab enampakkumise läbiviija. Tagatisraha minimaalmäär on 500 krooni. Enampakkumise läbiviija võib määrata, et enne enampakkumise algust peavad osavõtumaks ja tagatisraha olema laekunud; 7) enampakkumisest osa võtta võivate isikute ring; 8) rendiobjekti kasutusotstarve. (3) Käesoleva paragrahvi esimeses lõikes loetletud tingimused määrab ning teises lõikes nimetatud kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise läbiviija. Teises lõikes nimetatud kuulutus avaldatakse juhul, kui enampakkumise ja rendilepingu tingimused, samuti alghind on kinnitatud vallavalitsuse poolt. Paragrahv 18. Rendilepingu tingimused (1) Rendilepingus tuleb sätestada: 1) rendile antava vara kohta käivad andmed (nimetus, arv, mõõt, koosseis, piirid, ruumide puhul asukoht, korrused, ruumide numbrid inventeerimisplaani järgi ja nende üldpind m2-tes, kinnisasja puhul kinnisasja iseloomustavad andmed vastavalt kinnistusraamatuseaduse §-dele 13, 14, 15); 2) lepingu tähtaeg; 3) vara üleandmise ja tagastamise tähtajad ja kord; 4) rendi tasumise tähtajad ja kord; 5) kinnisasjade puhul vastavate maksude tasumise ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 6) hoonete puhul ohutustehnika abinõude kasutusele võtmise kohustus; 7) hoonete puhul kindlustamiskohustus ja selle ulatus; 8) keskkonnakaitse nõuete täitmise kohustus; 9) kapitaal- ja jooksva remondi tegemise tähtajad ja kord; 10) renditava vara kasutusotstarve; 11) renditaval varal lasuvad kohustused ja koormatised; 12) rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise alused; 13) rendilepingu täitmise tagatised. Tagatistena võib arvesse võtta usaldusväärsete krediidiasutuste antud käendust ja esimesele järjekohale seatud pante (hüpoteek ja kommertspant) ning muid vallaspante. Krediidiasutuste usaldusväärsuse, samuti tagatiste vajalikkuse ning kõlblikkuse (piisavuse) otsustab enampakkumise läbiviija. (2) Rendilepingus võib vajaduse korral sätestada: 1) rendile antava vara korrashoiu kohustuse ja korra, kui sellise kohustuse täpsem sätestamine on vajalik; 2) rendile antava vallasvara, samuti hoonete ja kinnisasja päraldiste maksumuse; 3) abinõud, mida rentnik on kohustatud kasutusele võtma, et tagada vara kasutamine ka pärast rendilepingu lõppemist; 4) rendilepingus ettenähtud sanktsioonid; 5) investeeringute kaitse garantiid poolte kokkuleppel; 6) muud vajalikud tingimused. Paragrahv 19. Alghind (1) Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) rendile antava vara senisest kasutamisest saadud tulu; 2) samalaadse vara rentimise eest saadud rendi suurus; 3) rendi suuruse eeldatav kujunemine samalaadse vara rentimise puhul tulevikus; 4) muud asjaolud, mida alghinna määraja peab oluliseks. (2) Alghinda ei määrata teistkordsele enampakkumisele. (3) Alghind määratakse konkreetse arvuna ning hoitakse saladuses. Alghinna määrab enampakkumise läbiviija või tema määratud ekspert. Dokument, milles alghind on ära näidatud, pannakse ümbrikku ja pitseeritakse. Paragrahv 20. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring (1) Enampakkumisest võivad üldjuhul osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat rendilepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. (2) Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindajate kaudu: 1) enampakkumise ettevalmistamise või läbiviimisega seotud isikud, nende abikaasad ning otseliinis sugulased; 2) valla võlglased. Paragrahv 21. Enampakkumise läbiviimise viisid ja korraldus (1) Enampakkumine viiakse läbi avalikult kas suulise, kirjaliku või segapakkumisena (s.o nii suuliselt kui ka kirjalikult). Enampakkumise toimetamise viisi otsustab vallavalitsus. Enampakkumine viiakse läbi, kui enampakkumisest osavõtmiseks avaldab soovi vähemalt üks osavõtja. (2) Enampakkumise valmistab ette ja viib läbi enampakkumise läbiviija. Enampakkumise läbiviijaks on vallavalitsuse määratud komisjon või ametiisik. (3) Enampakkumise läbiviija tagab enampakkumise käigu protokollimise. Paragrahv 22. Suulise enampakkumise läbiviimise kord (1) Enampakkumise läbiviija, kuulutades suulise enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks, asetab alghinnaümbriku kõigile nähtavale kohale ning teeb enampakkumise ruumis kohalviibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed, elu- või asukohad, isikukoodid ja registrikoodid protokollitakse. Juriidilise isiku esindaja peab esitama volikirja või põhikirja kinnitatud koopia, kui ta esindab juriidilist isikut põhikirja alusel. (2) Enne pakkumiste alustamist annavad kõik enampakkumisest osavõtjatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise ja rendilepingu tingimustest ning esitavad tõendid selle kohta, et nad on tasunud osavõtumaksu ja tagatisraha. Isikuid, kes ei nõustu andma käesolevas lõikes ettenähtud allkirja või ei esita tõendeid osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta, pakkumisest osa võtta ei lubata. Kui enampakkumises osaleja on täitnud käesoleva paragrahvi esimeses ja teises lõikes talle esitatud nõuded, väljastatakse talle registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. (3) Pärast esimeses ja teises lõikes nimetatud toimingute tegemist ning enampakkumise juhataja vastavat korraldust alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist. Osavõtja annab enampakkumise juhatajale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise juhatajalt vastava loa. Enampakkumise juhataja kuulutab pakkumise lõppenuks pärast kõrgeima pakutud rendisumma kolmekordset teatamist. (4) Pärast pakkumiste lõppenuks kuulutamist avab enampakkumise juhataja alghinnaümbriku, et ise alghind teada saada. Alghinda enampakkumisest osavõtjatele ei avaldata. Kui kõrgeim pakutud rendisumma on võrdne või suurem alghinnast, kuulutatakse enampakkumise võitjaks kõrgeima pakkumise teinud osavõtja ja tal on õigus rendilepingu sõlmimiseks pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist. Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollis peab kajastuma ka suuruselt teise pakkumise teinud osavõtja. Kui alghind jääb pakkumise käigus saavutamata, siis teatab enampakkumise juhataja sellest osavõtjatele ning kuulutab enampakkumise nurjunuks. (5) Osavõtja, kelle pakutud rent on suurim – võrdne või suurem alghinnast, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub võtma vara rendile enampakkumiseks esitatud tingimustel, kui enampakkumise tulemused kinnitatakse kehtestatud korras. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ning talle ei tagastata tagatisraha. Sellise keeldumise korral teeb enampakkumise juhataja osavõtjatele teatavaks, et vara antakse rendile osavõtjale, kes on teinud suuruselt järgmise pakkumise tingimusel, et suuruselt teises pakkumises esitatud rendisumma ei ole väiksem alghinnast. Kui ka teine pakkuja keeldub allkirja andmast, kaotab ta õiguse tagasi saada tagatisraha ning enampakkumise juhataja kuulutab enampakkumise nurjunuks. (6) Kui enampakkumine toimub alghinda määramata, kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut vajalike muudatustega. (7) Enampakkumise võitjale arvestatakse tagatisraha renditasu katteks, teistele osavõtjatele tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise läbiviimist. Osavõtumaksu osavõtjatele ei tagastata. Paragrahv 23. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord (1) Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitatakse enampakkumise läbiviijale kinnine ümbrik, millele on märgitud, millisele enampakkumisele see on esitatud. Pakkumises peavad sisalduma järgmised andmed: 1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht, isikukood või registreerimisnumber; 2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 3) tõendid enampakkumises osalemiseks ettenähtud osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega kirjutatud pakutav rendisumma; 5) pakkumise esitaja allkiri, juriidilise ja füüsilise isiku esindaja puhul volikiri või kinnitatud põhikirja koopia. (2) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta eelnevalt nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale. Pakkumine loetakse esitatuks päeval, mis on märgitud saatekoha postitemplil, selle puudumisel sihtkoha postitemplil või tema saabumisel selleks ettenähtud kohta, kui pakkumist ei saadetud posti teel. Pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras, registreerimisnumber märgitakse kinnisele ümbrikule. Enne nimekirja sulgemist registreeritud ümbrike ei avata kuni pakkumiste läbivaatamiseni. (3) Enampakkumise juhataja, kuulutades enampakkumise kindlaksmääratud ajal ja kohas avatuks, asetab alghinnaümbriku kõigile nähtavale kohale ning annab enampakkumisest osavõtjatele võimaluse 15 minuti jooksul esitada täiendavalt kirjalikke pakkumisi. Pärast nimetatud aja möödumist ühtegi pakkumist arvesse ei võeta. (4) Pakkumiste läbivaatamise käigus avab enampakkumise juhataja ümbrikud pakkumistega nende registreerimise järjekorras. Enampakkumise juhataja on kohustatud kõigile pakkumistele alla kirjutama ja kandma nad enampakkumise protokolli. (5) Kirjalikele enampakkumistele kohaldatakse suulise enampakkumise korda reguleerivaid sätteid (paragrahvi 22 lõiked 5, 6, 7) järgmiste erinevustega: 1) alghinnaümbrik avatakse pärast pakkumiste protokollimist ning keelatud (paragrahv 20) ja puudulike (paragrahvi 23 lõiked 1, 3) pakkumiste kõrvaldamist; 2) kirjalike enampakkumiste korral on enampakkumisest osavõtjatel pärast enampakkumise läbiviimist õigus tutvuda enampakkumise protokolliga. Paragrahv 24. Segapakkumiste läbiviimise kord Segapakkumise korral kohaldatakse suulistele pakkumistele paragrahvis 22 sätestatut ja kirjalikele pakkumistele paragrahvis 23, sätestatut arvestades alljärgnevat: 1) suulised pakkumised viiakse läbi esimeses järjekorras ja kirjalike pakkumiste läbivaatamist alustatakse kohe pärast suuliste pakkumiste lõppemist; 2) kirjalikud pakkumised tuleb esitada hiljemalt suuliste pakkumiste alguseks; 3) isikud, kes on esitanud kirjaliku pakkumise, ei tohi osa võtta suulisest pakkumisest. Kui nimetatud isikud vaatamata sellele osalevad suulises pakkumises, võetakse suuline pakkumine arvesse vaid juhul, kui selline pakkumine osutub kogu enampakkumisel parimaks; 4) alghinnaümbrik avatakse pärast kirjalike pakkumiste läbivaatamist ja protokollimist. Segapakkumiste käigus tehtud suulise ja kirjaliku pakkumise võrdsuse korral eelistatakse kirjalikku. Paragrahv 25. Piiratud enampakkumise läbiviimise kord (1) Piiratud enampakkumine erineb avalikust enampakkumisest selle poolest, et vallavalitsus on kehtestanud rendileantava vallavara kasutamise lisatingimused (kasutusotstarve, sihipärane kasutamine kogu rendilepingu kehtivuse ajal, töökohtade loomise kohustus, keskkonnakaitse erinõuded, investeeringute kohustus jne). (2) Piiratud enampakkumisel esitatavad lisatingimused tehakse teatavaks enampakkumise kuulutuses. (3) Piiratud enampakkumine viiakse läbi, olenevalt läbiviimise vormist, käesolevas eeskirjas kehtestatud suulise (§ 22), kirjaliku (§ 23) või segapakkumise (§ 24) korra kohaselt. Paragrahv 26. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine (1) Enampakkumise tulemused kinnitab vallavalitsus. (2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt kümne päeva jooksul enampakkumise läbiviimisest. (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda; 2) enampakkumise ettevalmistamisel on oluliselt eiratud selleks ettenähtud korda; 3) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 4) enampakkumise võitjaks osutub §-s 20 nimetatud isik; 5) enampakkumine toimus alghinda määramata ning sellisest enampakkumisest võttis osa ainult üks isik, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike. (4) Kui mitmes nõuetekohases kirjalikus pakkumises esitatud rendisummad on võrdsed, annab enampakkumise kinnitaja võrdsetele pakkujatele õiguse teha täiendav pakkumine. Rendileping sõlmitakse isikuga, kelle täiendavalt tehtud pakkumine on kõrgem. Kui kindlaksmääratud ajaks täiendavaid pakkumisi ei esitata, otsustab eelistuse enampakkumise kinnitaja muude asjaolude põhjal. (5) Kui enampakkumist ei toimu või läbiviidud enampakkumine ei anna tulemusi, kuulutatakse enampakkumine nurjunuks. Pärast seda vallavalitsus otsustab, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara rendile otsustuskorras või käsutada seda muul viisil. (6) Enampakkumise tulemuste kinnitamisel sõlmitakse parima pakkumise teinud isikuga rendileping. Rendilepingu sõlmib vallavalitsus. Rendileping peab vastama käesoleva eeskirja §-s 18 sätestatud tingimustele. (7) Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) kohe pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga või käskjala kaudu. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma lepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt kümne päeva jooksul alates vastava teate kättesaamise päevast. (8) Teate vastuvõtmisest keeldumisel või lepingu sõlmimisele teates ettenähtud tähtajaks ilma mõjuva põhjuseta mitteilmumisel kaotab enampakkumise võitja tagatisraha. (9) Enampakkumise võitja on kohustatud hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks esitama rendilepingu alusel nõutavad lepingu täitmise tagatised. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel kaotab enampakkumise võitja tagatisraha ja õiguse sõlmida rendilepingut. (10) Rendilepingu sõlmimise korral muutub tagatisraha rendilepingujärgseks makseks. V osa. VALLAVARA VÕÕRANDAMINE 1. peatükk. Üldsätted Paragrahv 27. Vallavara võõrandamise mõiste Vallavara võõrandamine on vallavara müük või muul viisil kolmandate isikute omandisse andmine käesolevas eeskirjas kehtestatud tingimustel ja korras. Paragrahv 28. Vallavara võõrandamise tingimused (1) Vallavara võib võõrandada, kui: 1) vallavara ei ole enam võimalik valitsemise otstarbel kasutada; 2) vallavara ei ole valitsemise otstarbeks vajalik ning selle muul viisil vallavarana kasutamine ja käsutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud või on vallale kahjulik; 3) vallavara võõrandatakse isikule, kes vajab seda töö tegemiseks avalikes huvides ning vara võõrandamiseks tehtud ettepanekust nähtub, et nimetatud töö tegemine ilma vallavara omandamiseta ei ole võimalik; 4) vallavara on vajalik heategevuslikele ja avalikke huve teenivatele ühingutele nende ülesannete täitmiseks; 5) vallavara on antud vallale üle erastamise kohustusega; 6) vallavara ei anna tulu; 7) muudel seaduses või vallavolikogu poolt ettenähtud juhtudel. (2) Vajaduse korral kuulab vallavolikogu enne võõrandamise otsuse vastuvõtmist ära spetsialisti arvamuse võõrandatava vara edasise kasutamise otstarbekuse kohta. (3) Vallavara valitsemiseks mittevajalikuks või tarbetuks tunnistamise korral teatab vallavalitsus oma struktuurüksustele ja munitsipaalasutustele võimalusest taotleda nimetatud vara enda valdusse. Valitsemiseks mittevajalikuks ja tarbetuks tunnistatud vara võib võõrandada tingimusel, et vallavalitsuse struktuuriüksused või munitsipaalasutused ei taotle vallavara enda valdusesse vallavalitsuse poolt selleks ettenähtud tähtajal, välja arvatud kui vara on ilmselt kõlbmatu ja tarbetu või kui vara võõrandamisega viivitamise tõttu võib vara rikneda või hävineda või kui võõrandamise vajaduse tingivad vallavalitsuse või selle struktuuriüksuse või munitsipaalasutuse huvid, kelle valduses võõrandatav vara on. Paragrahv 29. Vallavara võõrandamise otsustamine (1) Vallavara võõrandamise otsustab üldjuhul vallavolikogu. (2) Vallavalitsus võib vallavara võõrandamise otsustada, kui vallavara hind ei ole suurem kui 10 000 tuhat krooni. Paragrahv 30. Vallavara võõrandamise viisid (1) Vallavara võõrandatakse kolmandatele isikutele: 1) otsustuskorras, kas: a) tasu eest; b) tasuta või alandatud hinna eest; 2) enampakkumise korras; 3) erastamiskorras. (2) Vallavara võõrandatakse enampakkumise korras, kui käesolevast eeskirjast ei tulene vallavara muu võõrandamise kord. Paragrahv 31. Vallavara võõrandamine otsustuskorras (1) Vallavara võõrandamine otsustuskorras enampakkumist korraldamata võib toimuda, kui: 1) võõrandatava vara hind ei ole suurem kui 10 000 tuhat krooni; 2) võõrandatav vara võib rikneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist; 3) võõrandatavaks varaks on kaubad, mille hind on tariifidega kindlaks määratud; 4) enampakkumise korras võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi; 5) vallavara võõrandamine toimub paragrahvi 28 lõike 1 punktides 3, 4 ettenähtud juhtudel; 6) võõrandatavat vara kasutatakse pikaajalise rendilepingu (üle viie aasta) alusel või rendilepingu järgi on rentnikul vara väljaostu õigus. (2) Vallavara tasuta või alandatud hinna eest võõrandamine võib toimuda, kui vara võõrandatakse heategevuslikel eesmärkidel, samuti tervishoiu, hariduse või hoolekande eesmärkidel. (3) Vallavara müügilepingu sõlmib valla nimel vallavanem. 2. peatükk. Vallavara müük enampakkumise korras Paragrahv 32. Enampakkumise ettevalmistamine (1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus määratakse kindlaks: 1) enampakkumise tingimused; 2) alghind; 3) ostu-müügilepingu tingimused; 4) enampakkumise läbiviija. (2) Enampakkumise läbiviimisest teatab enampakkumise läbiviija vastava kuulutuse kaudu kohalikus ajalehes ja vajadusel üleriigilise levikuga ajalehes. Kuulutus avaldatakse hiljemalt viisteist päeva enne enampakkumise läbiviimise päeva. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise läbiviija; 2) võõrandamisele kuuluva vallavara nimetus. Vara täpsem iseloomustus, koosseis, piirid ja muude selliste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujatele võimalusest tutvuda võõrandatava varaga kuulutuses nimetatud kohas ja ajal; 3) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik, segapakkumine), kirjalike pakkumiste korral nende esitamise tähtaeg ja koht; 5) müügiobjekti ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning järelmaksuga ostuhinna tasumisel lepingu täitmise tagatised. Käesolevas punktis nimetatud andmeid võib mitte avaldada, kuid sellisel juhul peab kuulutus sisaldama lepinguga tutvumiseks ettenähtud kohta ja aega; 6) alghind ja enampakkumisel osalemisel tasutav osavõtumaks ja tagatisraha. Tagatisraha minimaalmäär on kümme protsenti alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis 20% vara bilansilisest maksumusest, kuid mitte vähem kui 1000 krooni. Osavõtumaksu suuruse ja tasumise korra määrab enampakkumise läbiviija. Osavõtumaksu maksimaalmäär on 1000 krooni. (3) Käesoleva paragrahvi esimeses lõikes nimetatud tingimused koostab ning teises lõikes nimetatud kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise läbiviija. Kuulutus avaldatakse pärast seda, kui enampakkumise tingimused, ostu-müügilepingu tingimused ja alghind või selle ärajätmine (paragrahv 33) kinnitatakse vallavalitsuse poolt. Paragrahv 33. Alghind (1) Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) eksperdi hinnang; 2) vara eeldatav turuväärtus; 3) vara erilised omadused. (2) Alghinda ei pea määrama, kui on alust arvata, et selle määramisel võib enampakkumine jääda tagajärjetuks, samuti vara teistkordsel enampakkumisel. Alghinna ärajätmise otsus peab olema põhjendatud. (3) Alghinna määramise ärajätmise otsustab vallavalitsus või tema määratud ekspert. Paragrahv 34. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring (1) Enampakkumises võivad osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle osavõtt ei ole keelatud. (2) Enampakkumisest ei või osa võtta: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad; isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine); 2) nende abikaasad ja otseliinis alanejad ja ülenejad sugulased. (3) Vallavalitsus võib piirata enampakkumisest osavõttu, korraldades piiratud enampakkumise (võõrandamine toimub maakonna või valla elanikele, ostja ei tohi olla valla maksuvõlglane jne). Paragrahv 35. Enampakkumise viisid, korraldus ja läbiviimine (1) Enampakkumise viisi, korraldust ja läbiviimist reguleeritakse 2. peatüki §-de 21, 22, 23, 24 sätetega, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. (2) Enampakkumise läbiviija määrab vallavalitsus. (3) Alghind tehakse enne enampakkumise alustamist pakkujatele teatavaks. Kui enampakkumisel on määratud müüdavale varale alghind, alustatakse pakkumistega alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis alustatakse pakkumist hinnast, mida esimesena pakutakse. Paragrahv 36. Enampakkumise tulemuste kinnitamine (1) Kui vallavara võõrandamise otsustamine kuulub vallavolikogu pädevusse, kinnitab enampakkumise tulemused vallavolikogu, muudel juhtudel kinnitab enampakkumise tulemused vallavalitsus. (2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt kümne päeva jooksul enampakkumise läbiviimisest, kui enampakkumise tulemuste kinnitajaks on vallavalitsus, ja 30 päeva jooksul, kui enampakkumise tulemuste kinnitajaks on vallavolikogu. (3) Enampakkumise tulemused võib jätta kinnitamata, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt läbiviimise korda; 2) enampakkumise ettevalmistamisel on oluliselt eiratud selleks ettenähtud korda; 3) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 4) enampakkumises osales paragrahvi 34 lõikes 2 nimetatud isik; 5) enampakkumine toimus alghinda määramata ning pakkumises osales ainult üks isik, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike. (4) Kirjalike pakkumiste võrdsuse korral eelistatakse pakkujat, kelle pakkumine registreeriti varajasema kuupäeva või kellaajaga. Segapakkumises tehtud suuliste ja kirjalike pakkumiste võrdsuse korral eelistatakse kirjalikku. (5) Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisel, nurjunuks tunnistamisel või müügihinna mittetasumisel ja lepingu mittesõlmimisel otsustab vara edasise saatuse enampakkumise kinnitaja. (6) Lepingu mittesõlmimisel või müügihinna tasumata jätmisel on enampakkumise võitjal siiski õigus kuni uue enampakkumise korraldamiseni või hiljemalt kolme kuu jooksul, kui uut enampakkumist ei korraldata, nõuda lepingu sõlmimist ja vara talle üleandmist, kui ta tasub kogu müügihinna, intressid ning vara säilimiseks ja hoidmiseks tehtud kulutused. Sellisel juhul arvatakse tagatisraha müügihinna hulka. Paragrahv 37. Eelläbirääkimistega enampakkumine (1) Vallavalitsus võib korraldada vallavara müügi eelläbirääkimistega enampakkumisel. (2) Eelläbirääkimistega enampakkumise korraldamisel rakendatakse järgmisi erisusi: 1) alghinda kuulutuses ei avaldata; 2) kuulutuses avaldatakse kirjalike pakkumiste esitamise aeg ja koht, esitatavad lisatingimused ning osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise aeg ja koht; 3) enampakkumise läbiviija avab ümbrikud kirjalikke pakkumistega kolme päeva möödumisel kirjalike pakkumiste esitamise lõpptähtajast, registreerib pakkumised ning võrdleb neid alghinna ja kehtestatud tingimustega, eraldab tingimustele vastavad pakkumised ja teatab nende pakkujatele läbirääkimiste aja ja koha; 4) kui ettenähtud tähtajaks tingimustele vastavaid pakkumisi ei ole esitatud, võib läbiviija, lähtudes pakkumistest, kutsuda nende esitajad läbirääkimistele pakkumiste täiendamiseks, teatades sellest pakkujatele kirjalikult; 5) eelläbirääkimistega enampakkumiste tulemused protokollitakse, võitja selgitatakse läbirääkimiste põhjal; 6) kui läbirääkimiste põhjal rahuldavaid pakkumisi ei esitata, loetakse enampakkumine nurjunuks; 7) eelläbirääkimistega enampakkumisest osavõtjatel on õigus tutvuda läbirääkimiste protokolliga pärast läbirääkimiste lõppu; 8) ülejäänud osas eelläbirääkimistega enampakkumise läbiviimisel rakendatakse käesoleva eeskirja 4. osa § 23 sätteid; 9) tulemuste kinnitamisel rakendatakse käesoleva eeskirja 5. osa 2. peatüki § 36 sätteid. Paragrahv 38. Ostu-müügilepingu sõlmimine (1) Enampakkumise võitjaga sõlmitakse kirjalik, seaduses ettenähtud juhtudel aga notariaalselt tõestatud ostu-müügileping. Ostu-müügilepingule kirjutab valla poolt alla vallavanem. (2) Enampakkumisest osavõtjatele teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) kohe pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga või käskjala kaudu. Pärast enampakkumise kinnitamise teate saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma müügihinna või osa müügihinnast järelmaksu rakendamisel enampakkumise tingimustes ettenähtud tähtpäeval või kui sellist tähtaega määratud ei ole, siis teates märgitud tähtpäeval. Enampakkumise võitja peab ilmuma lepingu sõlmimisele hiljemalt kümne päeva jooksul alates kinnitamise teate kättesaamise päevast. (3) Enne ostu-müügilepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik nõutavad lepingu täitmise tagatised. (4) Müügihinna või selle osa mittetasumisel, samuti lepingu sõlmimisele mitteilmumisel ning nõutavate tagatiste esitamata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse nõuda ostu-müügilepingu sõlmimist, samuti ei tagastata talle tagatisraha. (5) Kui enampakkumise võitja täidab käesolevas paragrahvis talle esitatud nõuded, arvestatakse tagatisraha müügihinna hulka. Kui tagatisraha on suurem kui müügihind, tagastatakse müügihinna ja tagatisraha vahe viie päeva jooksul arvates müügihinna tasumise päevast. (6) Kui enampakkumise võitja täidab oma kohustused ja enampakkumise tulemused on kinnitatud, on tal õigus nõuda lepingu sõlmimist ja vara üle andmist. 3. peatükk. VALLAVARA ERASTAMINE 1. jagu. Üldsätted Paragrahv 39. Erastamise sätete kohaldamine (1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse vallavara võõrandamisel, mis on seadusest tulenevalt käsitletav erastamisena. (2) Käesoleva eeskirja erastamise kohta käivaid sätteid kohaldatakse koos erastamisseaduse ja teiste erastamise kohta käivate õigusaktidega. Paragrahv 40. Erastamise objekt (1) Erastamise objektiks on vallavara, mis erastamisseaduses on määratletud erastamise objektina. (2) Erastamise objektiks oleva vallavara erastamine toimub vallavolikogu otsusega kinnitatud erastatava vara nimekirja (edaspidi erastamisnimekiri) alusel. Paragrahv 41. Erastamise õigustatud subjekt Erastamise õigustatud subjektiks on erastamist reguleerivates seadustes õigustatud subjektidena määratud isikud. Paragrahv 42. Erastamise korraldaja (1) Vallavara erastamise korraldaja on vallavalitsus, kes: 1) koostab erastamisnimekirja ja esitab selle kinnitamiseks vallavolikogule; 2) määrab erastamise läbiviija; 3) täidab muid vallavara erastamisega seotud ülesandeid, mis on talle pandud seaduse, käesoleva eeskirja või muude õigusaktidega või mis ei kuulu vallavolikogu või teiste organite pädevusse. (2) Erastamise läbiviija täidab erastamise korraldaja ülesandeid käesolevas eeskirjas sätestatud juhtudel. Vallavalitsus võib panna erastamise läbiviijale ka muid erastamise korraldaja ülesandeid, kui käesolevast eeskirjast ei tulene teisiti. (3) Erastamise läbiviija võib sõlmida lepinguid füüsiliste ja juriidiliste isikutega teatud erastamistoimingute läbiviimiseks. Paragrahv 43. Vallavolikogu ja vallavolikogu komisjonide pädevus (1) Vallavolikogu kinnitab erastamisnimekirja ja täidab muid vallavara erastamisega seotud ülesandeid, mis on talle pandud seaduse või muude õigusaktidega. (2) Vallavolikogu maaelu arengukomisjon: 1) vaatab läbi erastamisnimekirja ja annab oma hinnangu selle kohta volikogule; 2) kooskõlastab otsuse erastamise õigustatud subjektidele erastamisseaduse § 3 lõikes 3 nimetatud lisatingimuste kehtestamise kohta; 3) kooskõlastab otsuse eelläbirääkimistega pakkumisel parima pakkumise kindlaksmääramise kohta. (3) Vallavolikogu eelarvekomisjon vaatab läbi erastamisnimekirja ja annab volikogule oma hinnangu. 2. jagu. Erastamise ettevalmistamine Paragrahv 44. Erastamisnimekirja kinnitamine (1) Vallavara erastamise aluseks on vallavolikogu kinnitatud erastamisnimekiri. (2) Erastamisnimekirja projekti koos erastatavate ettevõtete nimekirjaga koostab vallavalitsus. (3) Lõikes 2 nimetatud projektis peavad olema järgmised andmed: 1) erastatava objekti nimetus, asukoht ja senine tegevusala; 2) erastatava vara liik ja valdaja; 3) tervikvara koosseis; 4) erastamise algustähtaeg; 5) erastatava vara bilansiline maksumus; 6) erastatava ettevõtte töötajate arv; 7) erastatava vara sihipärase kasutamise vajadus; 8) andmed kehtiva rendilepingu kohta (subjektid, üldpind, kehtivusaeg); 9) andmed endiste omanike olemasolu ja endiste maavaldajate kohta; 10) ettepanekud maaeralduse kohta; 11) erastatava objekti majandustegevuse näitajad viimase tegevusaasta kohta (käive, kasum); 12) erastatava objekti registreerimisnumber Eesti Vabariigi Ettevõtteregistris; 13) erastamise põhjendus; 14) andmed erastatava vara keskkonnaalase seisundi kohta; 15) andmed erastatava varaga seotud õiguste ja kohustuste kohta. (4) Erastamisnimekirja, mille on eelnevalt heaks kiitnud maaelu arengukomisjon ning eelarvekomisjon, esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsus. Paragrahv 45. Erastamisnimekirja sisu (1) Erastamisnimekiri sisaldab erastatavate ettevõtete nimekirja ja muid erastamisseaduses ettenähtud tingimusi. (2) Erastamisnimekiri sisaldab: 1) erastatava objekti nimetust, asukohta ja iseloomustust; 2) erastatava objekti bilansilist maksumust; 3) erastamisviisi; 4) erastamise lisatingimusi; 5) erastamise õigustatud subjektide ringi kitsendusi, kui nimetatud kitsendusi kohaldatakse; 6) ettevõtte saneerimisprogrammi ja selle finantseerimise allikaid, kui erastamisnimekirjas on ette nähtud ettevõtete eelnev saneerimine. Paragrahv 46. Erastatava vara haldamine, valdamine, kasutamine ja käsutamine (1) Pärast ettevõtte kinnitamist erastamisnimekirja lähevad selle vara omaniku õigused ja kohustused kuni erastamise lõpuleviimiseni üle vallavalitsusele. (2) Erastatav ettevõte on kohustatud erastatava objekti erastamisnimekirja kinnitamise järgse kuu 1. kuupäeva seisuga täpsustama erastatava vara koosseisu, viima vajadusel läbi erastatava vara inventuuri ning ühe kuu jooksul arvates objekti kinnitamisest esitama erastamise läbiviijale: 1) erastatava vara valdust tõendavate dokumentide, sh maa-ala kasutamise õigust tõendavate dokumentide koopiad; 2) erastatavate hoonete ja rajatiste inventariseerimisdokumentide koopiad; 3) põhi- ja käibevahendite inventeerimise aktid; 4) majanduslepingute koopiad; 5) andmed debitoorse ja kreditoorse võlgnevuse kohta; 6) vajaduse korral passistatud võimsused (tootmisvõimsused jne), kütte- ja veevajadus, heitekogused atmosfääri, tootmisjäägid (sealhulgas mürgised); 7) muud andmed ja dokumendid erastamise läbiviija nõudel, mis on vajalikud erastamise korraldamiseks. (3) Pärast ettevõtte kinnitamist erastamisnimekirja võib teha muudatusi erastatava vara koosseisudes ainult vallavalitsuse loal. 3. jagu. Erastamise läbiviimine Paragrahv 47. Informatsioon erastatava vara kohta (1) Enne erastatava vara müügi väljakuulutamist koostab erastamise läbiviija vara ostmisest huvitatud isikutele (edaspidi pakkujad ) informatsiooni erastatava objekti kohta, näidates ära: 1) erastatava objekti bilansilise maksumuse; 2) enampakkumise alghinna; 3) pakkumise lõplikud tingimused; 4) kas koos objektiga müüakse ka maa; 5) muud andmed, mida erastamise läbiviija peab oluliseks teatada. (2) Erastamisnimekirja kantud objektide müügi kuulutab erastamise läbiviija välja kohalikus ajalehes ja veel ühes üleriigilise levikuga ajalehes vähemalt 14 päeva enne müüki. Teates näidatakse ära: 1) erastatava objekti nimetus; 2) aeg ja koht, kus saab tutvuda lõikes 1 nimetatud andmetega; 3) enampakkumise alghind; 4) erastamise viis; 5) osavõtumaksu ja tagatisraha suurus ning tasumise ja tagastamise kord; 6) erastamise läbiviija. (3) Pärast müügi avalikku väljakuulutamist tagab erastamise läbiviija pakkujatele lõikes 1 nimetatud andmete ja erastatava objekti kohta koostatud informatsiooni, samuti ostu-müügilepingu tingimuste kohta käivate andmete kättesaadavuse. (4) Pakkujal on õigus tutvuda erastatava varaga erastamise läbiviija määratud korras. Paragrahv 48. Erastamise viisid Erastamise viisid on: 1) ettevõtte vara või ettevõtte aktsiate müük eelläbirääkimistega pakkumisel; 2) ettevõtte vara või ettevõtte aktsiate müük avalikul või piiratud enampakkumisel; 3) ettevõtte aktsiate avalik müük; 4) ettevõtte vara või ettevõtte aktsiate müük vallavalitsuse määratud ja maaelu arengukomisjoniga kooskõlastatud viisil, kui käesoleva punkti alapunktis 1 või 2 nimetatud viisil ei leitud ostjat. Paragrahv 49. Vara erastamine eelläbirääkimistega pakkumisel (1) Eelläbirääkimistega pakkumine viiakse läbi, kui vallavalitsus on kehtestanud lisatingimused erastamiseks. Seejuures võib vallavalitsus lisatingimustele kehtestada piirsuurusi. (2) Lisatingimused võivad olla: 1) tööhõive tagamine; 2) uute töökohtade loomine; 3) investeeringute suurus; 4) keskkonnakaitse nõuete tagamine; 5) võlgade ülevõtmise kohustus; 6) muud ettevõtte tegevust reguleerivad tingimused. (3) Erastamise õigustatud subjekt peab tegema pakkumised nii ostuhinna kui ka kõigi nõutud lisatingimuste kohta ning esitama tagatise(d) tehtud pakkumiste täitmiseks ja tasuma tagatisraha, mille suuruse määrab erastamise läbiviija. Pakkumised tehakse erastamise läbiviijale. (4) Erastamise läbiviijal on õigus mitte lubada läbirääkimistele neid isikuid, kelle tehtud pakkumised ja esitatud tagatised tehtud pakkumiste täitmiseks ei ole piisavad. Seda otsust võib vaidlustada vallavolikogus kümne päeva jooksul otsuse teatavakstegemise päevast arvates. Otsuse edasine vaidlustamine on võimalik ainult kohtus. (5) Eelläbirääkimised on konfidentsiaalsed, nende sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele ei avaldata. See nõue ei laiene erastatava objekti eri osade kohta tehtud pakkumistele, mille korral võib erastamise läbiviija anda erastatava objekti osade kohta teistele pakkujatele vajalikku informatsiooni. (6) Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta. Kõigil pakkujatel on õigus olla pakkumiste avamise juures. Erastamise läbiviija teeb oma ettepaneku parima pakkumise kohta vallavalitsusele. (7) Ostu-müügilepingu sõlmib erastamise korraldaja isikuga, kelle pakkumise on vallavalitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui müügihinda. Sobivate pakkumiste puudumisel jäetakse ostu-müügileping sõlmimata. (8) Võrdväärsete pakkumiste korral annab erastamise läbiviija ostja selgitamiseks nendele pakkujatele võimaluse oma pakkumisi täiendada või korraldab nende vahel enampakkumise. (9) Tagatisraha tagastatakse viie päeva jooksul pärast lõikes 7 nimetatud vallavalitsuse otsuse tegemist. Parimaks tunnistatud pakkumise teinud osavõtja tasutud tagatisraha arvatakse müügihinna hulka. Parimaks tunnistatud pakkumise teinud osavõtjale ei tagastata tagatisraha, kui ta ei tasu ettenähtud tähtajaks müügihinda (ei tasu esimest lepingujärgset sissemakset) või ei sõlmi ostu-müügilepingut. Paragrahv 50. Vara, sealhulgas aktsiate müük avalikul või piiratud enampakkumisel (1) Avalik või piiratud enampakkumine toimub juhul, kui erastamisel ei kohaldata § 49 lõikes 2 nimetatud lisatingimusi või kui lisatingimused on kehtestatud lõplikena ja nende üle ei peeta läbirääkimisi. (2) Enampakkumine on vara või aktsiate müügi viis, kus ostu-müügileping sõlmitakse isikuga, kes nõustub kehtestatud lisatingimustega ja on pakkunud kõige kõrgema ostuhinna. (3) Enampakkumine võib olla kirjalik või suuline. Enampakkumine viiakse läbi käesoleva eeskirja 5. osa 2. peatükis sätestatud korras. (4) Avalik enampakkumine on selline enampakkumine, kus võivad osaleda kõik erastamise õigustatud subjektid. (5) Piiratud enampakkumine on selline enampakkumine, kus esitatakse erastamise õigustatud subjektile erastamisseaduse paragrahvi 3 lõikes 3 sätestatud lisanõudeid. (6) Avalikul või piiratud enampakkumisel kinnitab alghinna vallavalitsus. Sama objekti teistkordsel enampakkumisel ei kinnitata alghinda, kui alghinna kinnitamisel võib ostjat mitte leida. (7) Ostu-müügilepingu sõlmib erastamise korraldaja pärast seda, kui vallavalitsus on enampakkumise tulemused kinnitanud. Paragrahv 51. Vara erastamine järelmaksuga (1) Erastamise õigustatud subjekt võib erastatava vara osta järelmaksuga. (2) Järelmaksu tähtaeg sõltub ostuhinnast: 1) ostuhind alla 300 000 krooni kuni 5 aastat; 2) ostuhind üle 300 000 krooni kuni 10 aastat. (3) Järelmaksuga ostmisel on ostja kohustatud ostu-müügilepingu sõlmimise ajaks tasuma vähemalt 20% ostusummast. Paragrahv 52. Ostu-müügilepingu sõlmimine (1) Erastamisele kuuluva vara kirjaliku ostu-müügilepingu sõlmib valla nimel vallavanem viie päeva jooksul pärast erastatava vara eest tasumist või järelmaksu rakendamisel pärast esimese sissemaksusumma tasumist. Lepingu valmistab ette erastamise läbiviija. Lepingus sätestatakse järgmised tingimused: 1) vara koosseis; 2) vara omandiõiguse ülemineku hetk; 3) vara üleandmise aeg ja koht; 4) endisel tegevusalal vara kasutamise jätkamise ulatus ja piirang (fikseeritakse lepingus juhul, kui ostjat kohustatakse kasutama vara kindlal tegevusalal või kui seadusega ettenähtud juhtudel nähakse ette piiranguid vara võõrandamiseks); 5) ettevõtte nime, intellektuaalse omandi, erialase ja tehnoloogilise informatsiooni ning muu infovara edasine kasutamine kooskõlas Eesti Vabariigi normatiivaktidega; 6) erastatava ettevõtte poolt sõlmitud lepingud, samuti muud õigused ja kohustused, mis lähevad üle uuele omanikule; 7) seniste töötajate õigused ja garantiid; 8) lepingupoolte muud õigused ja kohustused, milles pooled peavad vajalikuks kokku leppida; 9) lepingupoolte vastutus kohustuste rikkumise eest. (2) Ostu-müügilepinguga võib ette näha vastavalt poolte kokkuleppele erastatava objekti töötajate õiguslikke tagatisi, mis ei ole vastuolus tööseadusandlusega. (3) Kui erastamise võitja täidab oma kohustused ja enampakkumise tulemused on kinnitatud, on tal õigus nõuda lepingu sõlmimist ja vara üleandmist. Paragrahv 53. Ostu-müügilepingu avalikustamine Erastamise läbiviija on kohustatud viie päeva jooksul pärast ostu-müügilepingu jõustumist avalikustama, millise hinna ja lisatingimustega vara erastati. Paragrahv 54. Erastatava vara ja omandiõiguse üleandmine (1) Erastatava vara üleandmise uuele omanikule korraldab erastamise läbiviija. Erastatava vara üleandjaks erastamise läbiviija juuresolekul on vara senine valdaja. (2) Ostjal tekib omandiõigus erastatavale varale selle üleandmise-vastuvõtmise aktile allakirjutamise momendist, kui lepingust ei tulene teisiti. VI osa. VALLAVARA KOORMAMINE JA MUUL VIISIL KÄSUTAMINE 1. peatükk. Vallavara koormamine Paragrahv 55. Vallavara koormamise mõiste Vallavara koormamise all mõistetakse valla omandis olevate kinnis- ja vallasasjade koormamist piiratud asjaõigustega. Paragrahv 56. Vallavara koormamise otsustamine (1) Vallavara koormamise otsustab: 1) vallavolikogu, kui: a) koormatakse kinnisasja; b) panditakse valla omandis olevat vallavara; 2) vallavalitsus kõigil esimeses punktis nimetamata juhtudel. (2) Vallavara võib pantida üksnes valla enda kohustuste täitmise tagamiseks. Paragrahv 57. Vallavara koormamise tingimused Vallavara koormamine piiratud asjaõigusega on lubatud, kui: 1) vallavara koormamine on ette nähtud vallavara majandamise kavas või vallavara koormamine on vajalik vallavara majandamise kavas püstitatud ülesannete täitmiseks; 2) vallavara koormamine toimub sellise isiku nõudel ja kasuks, kellel on selleks õigus tulenevalt seadustest või muudest Eesti Vabariigi normatiivaktidest; 3) vallavara koormamine piiratud asjaõigusega on seaduses ette nähtud; 4) vallavara koormamine kolmandate isikute kasuks toimub kooskõlas vallavara majandamisekavaga. Paragrahv 58. Kinnisasja ostueesõiguse teostamine (1) Kinnisasja ostueesõiguse teostamise otsustab vallavalitsuse ettepanekul vallavolikogu. (2) Kinnisasja ostueesõiguse teostamise ettepanekus peab olema ära näidatud selle teostamise otstarve ja vajaliku raha allikas. Paragrahv 59. Hoonestusõiguse seadmine (1) Haljala vallamaale hoonestusõiguse seadmine toimub Vabariigi Valitsuse määratud korras. (2) Hoonestusõiguse seadja on vallavolikogu. 2. peatükk. Vallavara muul viisil käsutamine Paragrahv 60. Vallavara mahakandmine (1) Vallavara kuulub mahakandmisele: 1) kui see on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle võõrandamine ei ole võimalik; 2) kui ilmneb erinevus olemasoleva vallavara ja raamatupidamise andmete vahel ning võib põhjendatult eeldada, et selline puudujääk ei ole kõrvaldatav. (2) Eelmises lõikes nimetatud mahakandmiseks aluse tekkimisel on vallavara valdaja kohustatud koostama akti, milles näidatakse mahakandmisele kuuluva vara täpne koosseis ja bilansiline maksumus ning meetmed, mis on tarvitusele võetud puudujäägi likvideerimiseks. (3) Vallavara mahakandmise otsustab: 1) vallavolikogu, kui vara bilansiline maksumus on suurem kui 20 000 krooni; 2) vallavalitsus, kui vara bilansiline maksumus ei ole suurem kui 20 000 krooni. Paragrahv 61. Vallavara hulka kuuluvate nõuete esitamine ja nõuetest loobumine (1) Nõuded võlgniku vastu esitab vallavalitsus või munitsipaalasutus. (2) Kui vallavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pööramisest loobumise otsustada: 1) vallavolikogu, kui nõue on suurem kui 20 000 krooni; 2) vallavalitsus, kui nõue ei ole suurem kui 20 000 krooni. (3) Vallavara valdajal on õigus sõlmida võlgnikuga kokkuleppeid nõude vähendamiseks, kui see on konkreetseid asjaolusid arvestades põhjendatud ja vallale kasulik.