Tartu Linnavolikogu — Tartu linna kultuuri ja spordi arengukava 2004-2007 — KO, 80, 718

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588) § 6 lõike 3 punktid 1 ja 2, Tartu Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Tartu linna kultuuri ja spordi arengukava 2004–2007 vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub 1. märtsil 2004. a. Volikogu esimees Aadu MUST Sissejuhatus Käesolev Tartu linna kultuuri ja spordi arengukava on strateegiline dokument, mis määrab antud valdkondade arengu põhisuunad aastateks 2004–2007. Tegemist on kokkuleppega, mis on sündinud erinevate töögruppide ja arutelude töö tulemusena ajavahemikul 24. aprill 2003. a kuni 6. november 2003. a. Nii kultuuri kui spordi osa koostamisel kaasati erinevate organisatsioonide ja asutuste esindajaid. Olulisem tähelepanu on suunatud nendele eesmärkidele ja tegevustele, mis toetavad kultuuri või spordi valdkonna tõhusat toimimist tervikuna. Arengukavas on käsitletud koos nii kultuuri kui sporti, kuna mõlemal valdkonnal on oluline osa linnakodanike vaba aja sisustamisel ja nende valdkondade linna poolne juhtimine ja haldamine toimub ühe osakonna kaudu. Kuna nii kultuur kui sport tuginevad paljus linnakodanike endi aktiivsel tegevusel (seltsid, klubid, ühendused), leiame arengukavas ka palju sarnaseid eesmärke ja probleeme. Nendeks on eelkõige mittetulundussektori toimimiseks vajaliku oskusteabe omandamine ja erasektori kaasamine projektide finantseerimisel. Oluline koht on ka asutuste ja sündmuste marketingil. Tartu kultuurielu tugineb traditsioonidel, avatusel ja arengul, mis tagab keskkonna kultuuri loomiseks, tarbimiseks ja edasikandmiseks. Üliõpilaste suure osakaalu tõttu linna kultuuritarbijate hulgas võib Tartut pidada ka kultuuri tarbimise oskuste omandamise taimelavaks, mille mõjud kanduvad üle Eesti. Linna esmane ülesanne kultuuri valdkonnas on kultuuriinstitutsioonidele ja kultuuritöötajatele tööks ja loominguks turvalise, areneva ja nüüdisaegse töökeskkonna loomine. Spordis loob linn erinevate vajadustega elanikegruppidele tingimused ja võimalused spordihuvi realiseerimiseks. Ühiskonnas hakatakse järjest enam väärtustama vaba aega ja tervislikku elulaadi. Sellest tulenevalt peab linn pakkuma rohkem võimalusi vaba aja veetmiseks. Huvi tõus sportimise vastu toob endaga kaasa vajaduse luua paremaid tingimusi sporditegevuseks. Spordirajatiste osas on Tartus tehtud olulisi investeeringuid Aura veekeskuse näol, alustatud on Tamme staadioni renoveerimist. Linna Spordibaaside rajatised vajavad renoveerimist. Linna sporditegevuse arendamisel on prioriteetseks noortesport, mille toetuseks läheb sporditegevuse toetusrahadest ligi 75%. Ülejäänud toetusrahadest toetatakse spordiprojekte ja programme. Peamised eesmärgid aastatel 2004–2007 on luua kõigile elanikegruppidele, eelkõige noortele võimalused igapäevaseks spordiga tegelemiseks, kujundada ja arendada spordirajatiste võrgustik erinevate sportimisvajaduste rahuldamiseks, suurendada investeeringuid spordirajatiste ehitamisse ning renoveerimisse ning aidata kaasa spordiklubide jätkusuutlikule arengule. Käesoleva arengukava koostamisel on lähtutud eelkõige kujunenud hetkesituatsioonist ja sellest lähtuvast tulevikunägemusest. Varasemaid arengukavasid võeti arvesse niivõrd, kuivõrd need on aktuaalsed käesoleval ajal. Sellele vaatamata võib Tartu linna kultuuri visioonis näha selgelt järjepidevust ja eesmärgikindlust. Arengustrateegia Tartu 2012 näeb Tartut ainulaadsete festivalide, laulupidude, spordiürituste linnana. Käesolev arengukava käsitleb Tartut kultuuriloojate ja -tarbijate linnana. Tartu linna kultuurielu erilisuse rõhutamiseks kasutas töögrupp esialgselt mõistet «kultuurimeka», mida peeti aga ametliku teksti jaoks liiga mitmemõtteliseks. Kuna tegemist on linna haldusalasse kuuluva kultuurivaldkonna arengukavaga, siis ei käsitleta selles riikliku alluvusega asutuste arengut. Kultuuri arengukava väljatöötamiseks moodustati kultuuriosakonna juhataja 30. aprilli 2003. a käskkirjaga nr 81 juhtgrupp alljärgnevas koosseisus: 1. Laine Jänes 11. Asko Tamme 2. Katriin Fisch-Uibopuu 12. Juta Kulhlberg 3. Külli Hansen 13. Kadri Leivategija 4. Tiina Konsen 14. Berk Vaher 5. Marvi Pulver 15. Jaak Viller 6. Anti Einpaul 16. Heiki Pärdi 7. Kaido Otsing 17. Tiiu Sild 8. Ly Brikkel 18. Ants Johanson 9. Sirje Karis 19. Madis Ligi 10. Margus Kasterpalu 20. Riho Leppoja 21. Kunnar Jürgenson I OSA – KULTUUR 1. Missioon Tartu on traditsioonidega, avatud ja arenev kultuurilinn, mis tagab keskkonna kultuuri loomiseks, tarbimiseks ja edasikandmiseks. 2. Visioon Tartu on kultuuriloojate ja -tarbijate linn, kus on sihtgruppide vajadusi arvestav mitmekülgne ja aktiivne kultuuritegevus, mis toimub aastaringselt, pakkudes iga kuu mõne tähtsündmuse. Tartul on välja kujunenud rahvusvaheliselt tunnustatud mainesündmused, mis toovad linna nii sise- kui välisturiste, pakuvad elamusi tartlastele. Osaletakse aktiivselt koostööprojektides ja tutvustatakse Tartu kultuuri rahvusvahelistel tippsündmustel. Maailma tippkultuur jõuab Tartusse. On loodud mitmekülgsed võimalused kultuurialaseks koostööks linna avaliku, era- ja kolmanda sektori vahel. Linna kultuurielu korraldamisel arvestatakse rahvusvahelise kultuuripoliitika tunnustatud kogemusi ja nüüdisaegseid suundumusi. 3. Eesmärgid Üldised eesmärgid Loovisikutele, Tartu linna kultuuriinstitutsioonidele ja kultuuritöötajatele kvaliteetseks tööks ja loominguks turvalise, areneva ja nüüdisaegse töökeskkonna loomine. Loometegevusele väljundi kindlustamine, teoste ning teabe leviku tagamine. Loomingu kui eluviisi väärtustamine nii vaimselt kui materiaalselt. Tartu teadvustamine kultuurisõbraliku elukeskkonnana. Kogu linnaruumi rakendamine kultuuriloomingu eksponeerimiseks ja loometegevuseks. Otsesed eesmärgid Koostöö: 1. Koostöö suurendamine kultuurivaldkonnas Jätkusuutlik areng: 1. Kasutada vahendeid vastavalt arengukava prioriteetidele 2. Leida kultuurile täiendavaid finantseerimisallikaid 3. Toetada, kujundada kultuuri abil tartlase identiteeti 4. Tasakaalustada kultuurielu koondumist pealinna 5. Fikseerida Tartu kultuurielu tähtsündmused, tagada nende jätkusuutlikus Marketing ja imago: 6. Pöörata rohkem tähelepanu kultuuri marketingile 7. Mõjutada publiku harjumust külastada kultuurisündmusi 8. Kujundada selge Tartu kultuuriline imago, mida toetavad legendid 9. Toetada Tartu kultuuritöötajate professionaalset arengut 10. Tõsta meedia positiivset huvi Tartu kultuurielu vastu Investeeringud: 11. Kasutada paremini olemasolevat ruumiressurssi loomingu eksponeerimiseks 12. Teha tõhusamat koostööd linnavara osakonnaga kapitalieelarve menetlemise osas 13. Arendada välja kultuurikvartal vanalinnas 14. Leida sobivad ruumid kunstigaleriile 15. Alustada raamatukogu uue peahoone projekteerimist 16. Renoveerida Lutsu 2 festivalikeskuseks 17. Rajada AHHAA keskuse hoone 18. Rajada Tiigi Seltsimaja (Rahvakultuuri Keskuse) suveaed 19. Tagada Tartu linnamuuseumi ehituse II etapp 20. Saavutada kokkulepped ka linnale mittekuuluvates ruumides kultuuri vahendamiseks 21. Tartu I Muusikakooli levimuusikaosakonna juurdeehitus 4. Tartu prioriteetsed kultuurisündmused (sündmused, projektid) perioodiks 2004 - 2007 Sündmused, mis on linna poolt arengukava perioodil jätkusuutlikult finantseeritavad: • Tartu kultuuriaasta aunimetuste tseremoonia jaanuar, veebruar • Linnaosapäevad aprill–september • Hansapäevad juuni • Vabaõhumuusikal juuni • Linnapäev 29. juuni • Laulupidu juuni-juuli • Suveteater juuli • Galakontsert august • Regiöö august • Draamafestival september • Vanamuusika festival oktoober • Valgre festival november • Tantsufestival detsember Senisest enam toetatavad sündmused: • Tudengipäevad aprill, mai • Muuseumikuu mai Uued ideed (mis aastast alustada, toimumiskuu): • Kunstisündmus (sh Tegevkunstiöö) 2004 jaanuar • Rahvusvaheline koorifestival 2005 veebruar • Kirjandussündmus 2004 aprill, mai • Tartu muusikapäevad 2004 mai • Emajõe festival (sh noorte interdistsiplinaarne festival) 2005 juuli • Pärimuskultuurisündmus 2004 august • Filmi/fotofestival 2005/2004 november, juuni • Jõululinn Tartu 2003 detsember 5. Tartu linna kultuurivaldkonna SWOT-analüüsi tulemused Koosolek toimus 24. aprill 2003. a. kl 10.00 – 16.00 Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonnas, koosolekust võtsid osa: Laine Jänes, Ly Brikkel, Katriin Fisch-Uibopuu, Ants Johanson, Margus Kasterpalu, Tiina Konsen, Juta Kuhlberg, Kadri Leivategija, Kaido Otsing, Heiki Pärdi, Berk Vaher. Tugevused – Inimressurss (vaimne potentsiaal) – Kultuurielu mitmekesisus – Talutav tehniline baas ja ruumid – Riigi, linna toetus tippkultuurile ja mingil määral ka harrastuskultuurile – Hea info kättesaadavus (kultuurivaldkonnas tegijate ringis) – Vaatamisväärsused – Kultuuril on tarbijaid Nõrkused – Vähene koostöö / kildkondlikkus – Puudulik marketing – Ressursside puudulikkus – Hooajati publiku vähesus / sündmuste rohkus – Teadvustamata legendid, mida saaks kasutada imago kujundamiseks – Vähene enesekindlus Võimalused – Väljundid ja kontaktid – EL vahendid kultuuriprojektidele – Üleriigilise tähtsusega sündmuste siire Tartusse – Tipptegijate kaasamine – Kultuuriasutuste osatähtsuse suurendamine siseturismis Ohud – Meedia ei lähtu kajastamisel sündmuse kultuurilisest väärtusest – Elanikkonna madal ostujõud – Rahastamise vähenemine – Elanikkonna jätkusuutlikkuse vähenemine – Kultuurielu veelgi suurem koondumine Tallinnasse 6. Tegevuskava Eesmärgid Tegevused Oodatavad tulemused Vajalikud ressursid Ajakava Tõhustada koostööd kultuuri valdkonnas Moodustada Tartu LV kultuuriosakonna juurde kultuuri ümarlaud, mille eesmärk on arendada dialoogi ja olla nõuandjaks kultuuriosakonnale. Ümarlaua kutsub vähemalt kord kvartalis kokku abilinnapea ja sinna kuuluvad erinevate kultuurivaldkondade esindajad. Käsitletakse Tartu kultuurielu problemaatilisi teemasid, oluline koht on infovahetusel, silmast-silma aruteludel, tegevuste kooskõlastamisel. Koosolekud valmistab ette kultuuriosakond. Informatsiooni parem liikumine, koostöö tugevnemine, tähtsamate küsimuste ühine arutelu ja sellest tulenev sünergia, ametnikel ja poliitikutel võimalus teha tihedamat koostööd ala asjatundjatega. ___ alates 2004 Sündmuste kalendri kooskõlastamine (kava peaks olema aja-, mitte sündmustepõhine), erinevate sündmuste kavad kooskõlastatakse omavahel 3 kuud enne sündmuse toimumist, suuremad sündmused 1 aasta enne toimumist. Eesmärk publikusõbralikkus nii rahaliselt kui toimumise aegu silmas pidades. Publikusõbralik sündmuste planeerimine, erinevate sündmuste vahelise konkurentsi optimeerimine, üksteise toetamine. ___ 2004–2007 Laiendada internetis kultuuriakna kasutamist ja samas seda paremini liigendada. Kultuuriakna (www.kultuuriaken.tartu.ee) arendamine ning kasutamise propageerimine, kultuuriakna trükiste produtseerimine Olemasoleva infobaasi parem ärakasutamine, kultuuriinfo parem levik. 100 000 aastas 2004–2007 Rahvusvaheline koostöö – sõprus- ja partnerlinnadega, nende kultuuriorganisatsioonidega rahvusvaheliste projektide läbiviimise eesmärgil Oskusteabe ja kultuurisündmuste vahetus, ühissündmused ja seminarid. 200 000 aastas 2004–2007 Linna kultuurielu kajastava elektroonilise trükise koostamine ja kirjastamine (üle kahe aasta). Koondatud informatsioon kõigile kättesaadavana. 60000 2005 ja 2007 Käivitada kultuurisündmuste pidev reklaam – kasutada eelnevaid sündmusi ära järgmiste reklaamimiseks. Suursündmuste puhul info, millised sündmused toimuvad Tartus veel samal ajal, mõne päeva või nädala pärast. Suursündmustega käiks kaasas väiksemaid, millest külastajat ka teavitatakse. Publiku parem informeeritus edaspidi toimuvatest sündmustest ___ 2004–2007 Pöörata rohkem tähelepanu kultuuri marketingile Linna kultuuri marketingipõhimõtete väljatöötamine. Koostöös Kasseli linnaga taotleda Euroopa Komisjoni programmi «Euroopa kultuuripealinnad» kultuuripealinna staatust aastaks 2010. Töötada aastail 2004–2005 välja Tartu linna kultuurimarketingi kontseptsioon. Leida rahastamisvahendid EL fondidest marketingialaseks tegevuseks. Luua parem koostöövõrgustik turismifirmadega, turustamaks kultuuriteenuseid ja -tooteid. Süsteemne marketing ja hästi ette valmistatud sündmused EL rahad, ürituste eelarve 100 000 EL struktuurfondid 2004–2007 2004–2005 2005 Marketingi-alane koolitus ametnikele ja sündmuste korraldajatele ning linna kultuuriasutuste juhtidele. Oskusteave 50 000 aastas Alates 2004 Võtta kasutusele uued reklaamikandjad (nt stend vms kesklinnas) – KULTUURISEIN, mis koondab kogu kultuuriinfo. Saavutada soodsaid kokkuleppeid firmadega kultuuri reklaamimiseks. Produtseerida kultuuritrükiseid, mis reklaamivad sündmusi, asutusi. Kultuuritoodete paketeerimine, turustamine koostöös turismifirmadega Publiku parem informeeritus EL struktuurfondid 75 000 2006 2005, 2006 Kasutada vahendeid vastavalt prioriteetidele Viia läbi Tartu linna kultuuriteenuste analüüs (uuringud, hindamine) ja sellest tulenevalt teha ettepanekud finantseerimiseks. Alused tegevuseks 80 000 Phare projekti vahendid, 80 000 ürituste eelarvest 2004–2007 Igakuised teabepäevad Tartu kultuurikorraldajatele kultuurivaldkonda toetavate programmide ja fondide kohta, projektide ettevalmistamise ja juhtimisega seotud teemadel, muudel kultuuriga seotud teemadel Lisavahendite kaasamine 25 000 ürituste eelarve 2004–2007 Tagada prioriteetsete projektide kaasfinantseerimine. Vajadusel palgata professionaalseid projektikirjutajaid konkreetsete projektide koostamiseks. Rohkem välisfinantseeringuga projekte. 2004–2007 Mõjutada publiku harjumust külastada kultuurisündmusi Tagada programmiline koostöö noorsoo- ja haridusasutustega. Mõjutada noorte kultuuritarbimisharjumusi – dotatsioonid kontserdi-ja teatripiletitele. Luua interaktiivne õpikeskkond «Tartu Kultuurilugu» Noorte suurem huvi kultuurisündmuste vastu, noorte vaba aja sisustamine. 200 000 aastas EL vahendid 2004–2007 2005 Tehes koostööd Kultuuriministeeriumiga taotleda, et riik toetaks Tartu noortele (üliõpilastele) suunatud kultuuritegevust, kuna selle kaudu kujundatakse kogu riigi kultuuritarbimise harjumusi. Tartu kõrgkoolide tudengite kultuuritarbimise kasv ja selle hilisem mõju kõigis piirkondades Kultuuriministeeriumi vahendid 2005 Arendada Lõuna-Eesti publikut hõlmavaid koostööprojekte kultuuri valdkonnas – tagada teiste maakondade publiku jõudmine Tartu kultuurisündmustele. Tartu kultuurielu laiem regionaalne mõju. Asutuste eelarved 2004–2007 Kujundada selge Tartu kultuuriline imago ja leida legendid Käivitada kultuuri aastaring. Igale kuule on planeeritud kindlad sündmused, millele on tagatud jätkusuutlikkus. Tervet aastat kattev sündmuste kalender. 50 000 2004–2007 Rakendada Tartu kultuuri sümbol – t ART u (fine arts) – maine sündmuste reklaamis Imago kujunemine. 2004 Leida ja propageerida Tartut väärtustavaid legende. Tagada slogani(te), legendide väljatöötamine, teadvustamine, kasutamine. Sidusus turismiprojektidega, imago kujunemine. EL struktuurfondid 2005 Toetada Tartu kultuuritegijate professionaalset arengut Toetada kultuurivaldkonna esindajaid, kes lähevad välja Tartut tutvustama (festivalid, konkursid, linna esindamine). Oskusteave, kogemused. 100 000 aastas ürituste eelarve 2004–2007 Tippudele arenguvõimaluse loomine (stipendiumid, enesetäiendamise võimalused, konkurentsivõimelised palgad jne) Heade tegijate motiveeritus. 100 000 Tartu kultuurkapitali vahendid Linna asutuste eelarve 2004–2007 Tõsta meedia positiivset huvi Tartu kultuurielu vastu Meedia huvi tõstmiseks professionaalne abi – koolitus kultuurikorraldajatele Paremad oskused meediaga suhtlemisel, kultuurisündmuste parem ja mitmekülgsem kajastamine erinevates meediakanalites 20 000 2004 Käivitada koostöös televisiooni ja raadioga Tartu kultuurielu kajastavad saated Kultuuriinfo laialdasem levik, Tartu kultuurielu kajastamise kinnistumine meedias 250 000 aastas 2004–2007 Anda välja linna kultuurikriitika stipendium Tartut käsitleva kultuurikriitika mahu ja kvaliteedi tõus. 20 000 aastas Tartu kultuurkapital 2004–2007 Tagada järjepidev suhtlus meediaga (pressiteated, reklaam, olemasolevate kontaktide hoidmine), et Tartu teemad ja uudised jõuaks ka üleriigilisse meediasse. Tartu kultuuriteemade pidev kajastatus üleriigilises meedias. ____ 2004–2007 Leida kultuurile täiendavaid finantseerimis-allikaid Tulu kogumine alternatiivsetest allikatest, st kultuuriteenusega seonduvate teenuste ja kaupade (sümboolikaga meened jms) pakkumine. Täiendavad ressursid sündmuste korraldamiseks, täiendavad reklaamivõimalused 2004–2007 Pakkuda osalusvõimalusi erineva sissetulekuga publikule. Praeguse publiku püsimine, uute sihtgruppide kinnistamine ___ 2004–2007 Kultuuri tarbimise turu adekvaatne hindamine – vastava uuringu läbiviimine. Parem ülevaade publiku võimalustest, sündmuste läbimõeldum planeerimine 70 000 2005 Rahastamisvõimaluste andmebaasi haldamine, täiendamine – www.kultuuriaken.tartu.eeKultuuriinfo listi haldamine – selles info edastamine programmidest, fondidest Parem informeeritus kultuuriprojektide erinevatest rahastamise võimalustest ___ 2004–2007 Tagada kultuuri rahastamise stabiilsus Vahendite pikaajaline planeerimine Stabiilsus ja toimekindlus ___ 2004–2007 Tagada järjepidev toetus arengukavas märgitud prioriteetsetele sündmustele ja projektidele. Prioriteetsete projektide järjepidev toimimine, traditsioonide loomine ja kinnistamine 3 000 000 ürituste eelarve 2004–2007 Tõsta elanikkonna elukvaliteeti heal tasemel kultuuriteenuste kaudu Uute tõmbekeskuste tekitamine linnaosades ja piirkondades kultuuri- ja noortekeskuste näol, tagamaks vaba aja sisustamise võimalused erinevatele huvigruppidele. Mitmekülgsete kultuuriteenuste parem kättesaadavus elukoha lähedal EL struktuurfondid 2004–2007 Kultuurikvartali väljaarendamine Lutsu tänavale - Antoniuse Gildi maja ja hoovi, Jaani kiriku, Mänguasjamuuseumi ja Lutsu Teatrimaja väljaehitamine ja nende töö käivitamine Aktiivne kultuurielu vanalinnas. EL vahendid 2004–2007 Toetada noorte ja eakate harrastustegevust tegevustoetustega. Sotsiaalselt tasakaalustatud finantseerimine 1 000 000 2004–2007 Tasakaalustada kultuurielu koondumine pealinna Tartu heade kultuuritegijate tunnustamine, tunnustuste süsteemi väljatöötamine. Tagada töökohtade olemasolu ja konkurentsivõimelised palgad. Tipptasemel kultuuritegijate püsimine Tartus. 100 000 linna asutuste eelarved 2004–2007 2004–2007 Rajada külalisateljeed loojatele Eestist ja välismaalt. Head loometingimused professionaalidele EL vahendid Teha koostööd majandusringkondadega, et tutvustada Tartut kui atraktiivset elukeskkonda. Korraldada ühisseminare majandussektoriga – diskussioon – teadvustada erasektori tegevuskavasid tulu teenimisel, luua uusi kultuuritooteid jms. Arvestada ettevõtjate arvamuste ja nõuannetega kultuurielu planeerimisel. 200 000 2004 7. Asutuste ja institutsioonide arenguprioriteedid Tartu Linnamuuseum Eesmärgid Tegevused Oodatavad tulemused Vajalikud ressursid Ajakava Tartu Linnamuuseumi II ehitusetapp Rahade taotlemine Võimalikud investeeringud EL vahendid 2005–2006 Projekteerimine Olemasolev projekt 1 820 000 2007 Tartu linna kultuuripärandi tutvustamine kõikides valdkondades Muuseumipedagoogika diferentseerimine. Tugev tartlase identiteet 250 000 aastas 2004–2007 Teadustöö kõnes, kirjas – näituste vormis Linnakultuuri väärtuste kaasaegne interpretatsioon 750 000 aastas 2004–2007 KVIS-I – üleeestilise elektroonilise andmebaasi koostamine, museaalide digitaliseerimine Andmebaasi sisestamine toimub pidevalt, digitaliseerimine vastavalt Kultuuriministeeriumi otsusele 300 000 2004–2007 Akrediteeritud muuseum ja atesteeritud personal Akrediteerimine Vastavus ministeeriumi poolt kehtestatud nõuetele Viib läbi Kultuuri- min. 2004–2007 Arenguanalüüs Organisatsiooni jätkusuutlikkus 2004–2007 Töötajate atesteerimine, taseme- ja täiendusõpe Töötajate oskusteave __ 500 000 2004–2007 Tartu Ülikooli teaduskeskus AHHAA Eesmärgid Tegevused Oodatavad tulemused Vajalikud ressursid Ajakava Külastajate arv aastas100 000 aastas 100 000+ Sündmuste korraldamine 2 000 000 pidev Kvaliteedi tõstmine Rohkem külastajaid — pidev Koostöö kavandamine koolidega Struktuuri väljaarendamine — pidev Uue maja avamine 2006 Projekteerimine, ehitamine 35 000 000 2004–2006 Ekspositsiooni kavandamine Publikuhuvi 10 000 000 2004–2006 Personali koolitamine Teeninduskvaliteet 2004–2007 Tähetorni taasavamine Renoveerimistegevus Avatud astronoomiakeskus 25 000 000 2004 Ekspositsiooni kavandamine Tähemuuseum 2 000 000 2004–2005 Tartu teatrilabor Eesmärgid Tegevused Oodatavad tulemused Vajalikud ressursid Ajakava Tartu Teatrilabori tegevuse optimeerimine, võimalik liitumine Tiigi seltsimajaga – uue kultuurikeskuse loomine Komöödia Festival Eesti Teatrifestival Draama Eespool toodud festivalide tsükli väljaarendamine ja kinnistamine 400 000 500 000 2004 2005 Linna tellimusena määratud sündmuste (Jõululinn Tartu, Tartu linna päev jne) formaatide väljatöötamine, korraldamine ja läbiviimine Eesti kutselise teatri 100. sünniaastapäev 200 000 400 000 2004–2007 2006 Lutsu 2 maja (tulevase festivalikeskuse) rekonstrueerimine Maja kapitaalremont Maja muutmine atraktiivset ja intiimset teatri- ning kontserttegevust võimaldavaks mängupaigaks EL struktuurfondid 2004–2007 Teatrimaja ja Nukumuuseumi vahelise siseõue kordategemine EL struktuurfondid 2004 Festivalikeskus ehk Tartu Maja Koondada erinevaid festivale korraldavad struktuuriüksused Festivalikeskusese Kõikide festivalide professionaalne staap koos vajalike infrastruktuuridega SA eelarve 2004 Etendus- ja kontserttegevuse arendamine Lutsu tänavat ümbritsevas kvartalis Terviklik kultuurikeskkond nii linlastele kui turistidele 200 000 2005 O. Lutsu nim Tartu Linna Keskraamatukogu Eesmärgid Tegevused Oodatavad tulemused Vajalikud ressursid Ajakava Uus füüsiline keskkond Uue peahoone projekteerimine Tekib oluline avaliku elu keskus 80 000 000 2005–2007 Harukogude võrgu väljaarendamine: Tähtvere-Supilinn-Veeriku Raadi-Kruusamäe Ihaste Annelinn II Kogu Tartu linnas on lähim harukogu 1–1,5 km kaugusel On loodud toimiv kauglaenutuste süsteem 20 000 000 Alates 2007 Uus kogude kvaliteet Komplekteerimisplaani täpsustamine, osakondade täpsem profileerimine. Uued alad: filmid, online andmebaasid, CD-d. Tehnilise ja äriinformatsiooni koondamine. E-raamatukogu loomine Enam-vähem piisav kogu kodumaist kirjandust Korralik filmi- ja muusikakogu Väikeettevõtjatele suunatud majanduskirjanduse kogu Tartu Virtuaalraamatukogu: 1 500 000 2004–2007 Raamatukogu tuntuse ja maine parandamine Linnakodanikele suunatud sihiteadlik mainekujundus ja reklaamikampaania, seoses juubeli ja uutesse ruumidesse kolimisega Tammelinnas ja Kompanii 3/5 Kõik kodanikud teavad, kus raamatukogu on. Kõik teavad ka oma kodulähedase raamatukogu aadressi 200 000 asutuse eelarve, kapitalid, fondid 2004 Tegevus seotud lugejagruppidega: 13–22 aastased, 20–30 aastased 30–45 aastased Raamatukogu on populaarne vaba aja veetmise koht noortele asutuse eelarvest 2004–2006 Tartu Lastekunstikool Eesmärgid Tegevused Oodatavad tulemused Vajalikud ressursid Ajakava Kunstipubliku kasvatamine Linna 260 lapsele eel-professionaalse kunstihariduse järjepidevus, 5 aastase õppetsükliga, üleriigiliste õppekavade alusel 1. Tulevane kunstikultuurioskuslik tarbija ja oma vaba aja mõtestaja. 2. Tippkunstnikuks kujuneja väljaselekteerimine 3. Näitused Kooli aastaeelarve 2004–2007 Omavahenditega eelklasside avamine (5-a–7-a) ainete lõikes 1. Võimalus õppida kooli õppekavade alusel eelistatud ainet. 2. Linnaümbruse lastele kunstiõppe võimaldamine Õppetasu aastas 2500 kr. 2004–2007 Täiskasvanute (18-a ja vanemad) klasside avamine ainete lõikes Võimaldada kunstihuvilistel üliõpilastel, kooli lõpetanutel ja linnakodanikel õppida kunsti ja kujuneda kunstitarbijaks Aine aastamaksumus 2500 kr 9 kuud (september–mai) Suvelaager juunis 2004–2007 Linnakodanike kunstialane teenindamine Tartu Lastekunstikooli galerii Non-profit kunstigalerii töö jätkamine Asutuse eelarve, kapitalid, fondid 2004–2007 Tegevuskunstide ööd Kunstnikkonna ja õppurite ühendamine kunstitegevuses 50 000 aastas 2004–2007 Kooli õppimistingimuste parandamine Kooli asupaiga vahetus Tiigi tn. 61 Tänapäeva nõuetekohane koolihoone projekteerimine 318 246 kr 2004 projekteerimine Tiigi tn. 61 väljaehitus 1. Tänapäevase koolihoone ehitus. 2. Koolimööbli soetamine. 3. Erialaklasside sisust. 4. Arvutiklassi sisustamine 5 869 426 kr katab Tartu linn 1 912 180 Taotletud omandireformi reservfondist 5 323 086 kr 2005 ehitustegevus Kooli ülekolimine Jakobi tn. 52 uude asupaika Tiigi tn. 61 1. Õppetöö tingimuste paranemine. 2. Linnaosa mikrokliima, kultuurikeskkonna muutus kooli aastaeelarve 2006 Kooli õppe- ja kultuuritegevuse arendamine. Rahvusvaheline sündmus Linna suur rahvusvaheline kunsti-kultuurisündmus 350 000 2007 Tiigi Seltsimaja Eesmärgid Tegevused Oodatavad tulemused Vajalikud ressursid Ajakava 1. Tiigi Seltsimaja tegevuse optimeerimine, võimalik liitumine Teatrilaboriga – uue kultuurikeskuse loomine 1. Suursündmuste korraldamine 1.1. Arhailise rahvaloomingu festival Regiöö 1.2. Tartu Laulu- ja tantsupidu (iga 5 aasta järel) teadusalase töö esitamine praktikas kultuurisündmuse kaudu, rahvakultuurivaldkondade laiem populariseerimine suurte ühissündmuste kaudu 800 000 aastas Tartu LV Kultuurkapitalid Fondid 2004–2007 1.3. Kogukonnapäevad 1.4. Karlova linnaosapäevad 1.5. Tamme linnaosapäevad 1.6. Supilinna linnaosapäevad jt Tartu linna ajaloo ja kohaliku kultuuripärandi populariseerimine kogukondlikul tasandil, linnaosa elanike identiteedi ja ühtekuuluvustunde suurenemine 120 000 aastas Tartu LV SA Tartu Kultuurkapital Sponsorid Omatulu 2004–2007 2. Tiigi Seltsimaja arendamine Tartu linna kultuurikeskuseks 2.1. Asutuse nime muutmine, tegevussuundade täpsustamine 2.2. Tiigi Seltsimaja suveaia rajamine 2.3. Tiigi Seltsimajas mittekultuurivaldkonnas tegutsevate rentnikega rendilepingute lõpetamine Rakendamine linna kultuurikeskusena Välissündmuste korralduskoha lisandumine. Majasündmuste atraktiivsemaks muutumine 1 000 000 Tartu LV Fondid Omafinantseerimine 2004 2005 2004 3. Kultuuriprogrammide tootmine. Linna tellimuslike sündmuste korraldamine. Linnapäev, vabariigi aastapäev, kevade algus, advendi pühapäevad, Eesti lipu aasta tähistamise üritused jm. 200 000 2004–2007 Tartu Mänguasjamuuseum Eesmärgid Tegevused Oodatavad tulemused Vajalikud ressursid Ajakava Arendada välja interaktiivne muuseum-lastekeskus Pakkuda lastele muuseumis näituse vaatamise kõrval mitmesuguseid aktiivseid tegutsemisvõimalusi Mänguasjamuuseumist saab laste lemmikkoht, kus nad leiavad endale alati huvitavat ja õpetlikku tegevust Eelarve, omatulud, projektid 2004–2007 a) interaktiivsed eksponaadid näitusel b) mängimisvõimalus mängutoas c) töötoad ja kursused d) muuseumiprogrammid lastele e) lastesündmused muuseumiruumides f) laste muuseumiklubi loomine 2004–2007 Muuta Tartu Mänguasjamuuseum atraktiivseks turismimagnetiks Muuta muuseum külgetõmbavaks ka täiskasvanud turistidele, pakkudes neile: a) nostalgilisi mälestusi b) lokaalset koloriiti c) põnevaid suveniire d) head teenindust e) kursusi täiskasvanutele f) sündmusi kogu perele g) klubitegevust vanemaealistele Tartu Mänguasjamuuseum muutub üheks atraktsiooniks, mis kallutab turiste Tartut oma reisikavadesse võtma Eelarve, omatulud, projektid 2004–2007 Uurida ja populariseerida Eesti mängu- ja mänguasjakultuuri ajalugu Koguda edasi mängu- ja mänguasjapärimust Tartu mänguasjamuuseumist saab Eesti mängu- ja mänguasjakultuuri kogumise ja uurimise keskus Eelarve, omatulud, projektid 2004–2007 Uurida Eesti mänguasjatööstuse ajalugu ja koostada vastavaid näitusi Eelarve, omatulud, projektid 2004–2007 Korraldada mängu- ja mänguasjateemalisi seminare ning publitseerida sellealaseid artikleid ja trükiseid Eelarve, omatulud, projektid 2004–2007 Tartu I Muusikakool Eesmärgid Tegevused Oodatavad tulemused Vajalikud ressursid Ajakava Muusikahariduse omandamise efektiivsemaks muutmine Astmeline õpetus Igaühele jõukohane õpe Asutuse eelarve 2004–2007 10-palline hindamine Individuaalne lähenemine Asutuse eelarve 2004–2007 Sündmuste korraldamine Avalikud kontserdid Esinejate kogemuste kasv Asutuse eelarve 2004–2007 Konkursid Andekate esiletõus Asutuse eelarve 2004–2007 Uute huviliste lisandumine Asutuse eelarve 2004–2007 Uuendused Levimuusikaosakond Levimuusikaosakonna juurdeehitus Uute erialade juurutamine EL struktuurfondid 2005 Uued kooslused Koosmusitseerimise harjumus Olemasolev ja kaasatav kaader 2004–2007 Muusikahariduse andminekõigile soovijatele vabaklass Üldine kultuuritarbimise tõus õppemaks 2004–2007 Täiskasvanute õpe Inimeste vaba aja sisustamine õppemaks 2004–2007 Inimestele erinevate võimaluste loomine õppemaks 2004–2007 Tartu II Muusikakool Töö puuetega lastega Laste õpetamine Muusikaõpetuse andmine Kooli eelarve 2004–2007 Õpetajate spetsiaalne ettevalmistus tööks puuetega lastega (alates sept 2003) Õpilaste kaasamine ansamblite ja orkestrite tegevuses Hasartmängumaksu Nõukogu projektid 2004 Õppekava väljatöötamine Õpilaste omaloomingu parem kvaliteet Kooli eelarve 2004 Kooli kitarriseltsi laiendamine Õpilaste vastuvõtu suurendamine Erinevate kitarriansamblite tegutsemine Eesti Kultuurkapital Kooli eelarve Kitarriõpilaste ettevalmistus nii klassikalise kui kergemuusika valdkonnas Õpetajate ja õpetatavate silmaringi laiendamine Tartu Kultuurkapital 2004 Rahvusvaheliste kitarrilaagrite jätkuv korraldamine ja osavõtjate ringi laiendamine. Hasartmängumaksu Nõukogu 2004–2007 Arvutimuusika eriala avamine koolis Arvutiklassi ruumi ettevalmistamine Anda võimalus õpilastel, kes on sellest huvitatud, tegeleda selle alaga Kooli eelarve Alates aastast 2007 Arvutite soetamine (riist- ja tarkvara) Õpetada muusikakooli õpilastele kasutama muusikatarkvara Rahvusvahelistest fondidest raha taotlemine 2005 Arvutimuusikaeriala õpetaja ettevalmistamine Komponeerimise õpetamine arvutiga 2005 Tartu Muusikafestival Eesmärgid Tegevused Oodatavad tulemused Vajalikud ressursid Ajakava Kevadise Muusikapäevade traditsiooni loomine Eelkõige noorele publikule suunatud muusikasündmuse formaadi loomine ja selle läbiviimine. Üleriigilise tähtsusega muusikasündmus noorele muusikule ja kuulajale. 200 000 SA eelarve toetused fondidelt. 2004–2007 Muusikapäevade muutmine rahvusvaheliseks Põhjamaades oluline noorte muusikasündmus. 300 000 linna eelarve, PMN Infobüroo, Soome Kultuuriinstituut, fondid 2006 Igasuvine Tartu suurkontsert Tippesitajatega ja ainukordse sisuga suurkontserdi korraldamine, koordineerimine, linna huvide esindamine. Tartu maine tõus keskse kvaliteetse ja menuka muusikasündmuse kaudu. Tartu Muusikafestivali märgi kinnistamine, linna vapisündmuseks arendamine 300 000 linna eelarvest, 200 000 Kultuuriministeerium, 100 000 Kultuurkapital, 2004–2007 Festivalikeskus ehk Tartu Maja Atraktiivse aastaringse kontserttegevuse korraldamine Lutsu tänavat ümbritsevas kvartalis jm linnas. Terviklik kultuurikeskkond nii linlasele kui turistile. Linna eelarve 2005–2007 Tagasivaade 8.1. Kultuuri rahastamine Tartu kultuurielu rahastamine toimub peamiselt linna eelarve kaudu. 2003. aasta linnaeelarves on kultuurile ette nähtud põhieelarvest 32 990 600 krooni ja investeeringute eelarvest 15 333 000 krooni.

Tartu linna eelarvest finantseeritakse: – O. Lutsu nim Tartu Linna Keskraamatukogu; – Tartu Linnamuuseumi; – Tartu Mänguasjamuuseumi; – Tartu Teatrilaborit; – Tiigi Seltsimaja; – kultuuri- ja noorsooprojekte ning toetusi nendele; – Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonda; – muinsuskaitse kulusid; – toetust Sihtasutusele Tähtvere Puhkepark; – toetust Tartu Ülikooli Botaanikaaiale. Kultuurikulud moodustavad Tartu linna põhieelarvest 5,0%. Kultuurikuludest eraldatakse O. Lutsu nim Keskraamatukogule 43,2%, kultuuri- ja noorsooprojektidele ning toetusteks 25,6%, muuseumidele 15,2%, kultuuriosakonna teenistustele 6,9%, Sihtasutusele Tähtvere Puhkepark 3,1%, Tiigi Seltsimajale, Teatrilaborile, muinsuskaitsele ja Tartu Ülikooli Botaanikaaiale kokku 6,0% vahenditest. Kultuurikuludest moodustavad personalikulud (töötasu, sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse) 46,1%, majandamiskulud (administreerimiskulud, majanduskulud, inventari soetamine, sõidukite ülalpidamiskulud, lähetuskulud, koolituskulud, infotehnoloogia kulud, inventari kulud, teavikud ja kunstiesemed, õppevahendid) 30,4% ning eraldised 23,5%. Kokku kinnitatakse 2003. a eelarvesse omatulusid 571 600 krooni, mis on 1,7% kultuurikulude üldmahust põhieelarves. Põhitegevusega seotud tasulistelt teenustelt laekub 462 000 krooni ja üürituludena 109 600 krooni. 8.2. Olulisemad kultuuri rahastamist reguleerivad linna õigusaktid Tartu Linnavolikogu 19. aprilli 2001. a määrus nr 65 «Linna eelarvest kultuuri-, spordi- ja noorsootööalastele projektidele ja programmidele toetuste andmise kord», Tartu Linnavolikogu 1. novembri 2001. a määrus nr 89 «Tartu linna eelarvest kultuuriühingutele toetuste andmise kord». Tartu Linnavolikogu 16. jaanuari 2003. a määrus nr 14 «Tartu linnas tegutsevatele erahuvialakoolidele toetuse andmise kord». 8.3. Tegevusvaldkondade olukorra kirjeldus Tartu linna kultuurielus on toimunud palju muutusi kultuuriinstitutsioonide tasandil. 1998. aastal alustas Vanemuise Kontserdimaja oma tegevust Eesti Kontserdi filiaalina. Samal aastal korraldas teaduskeskus «Ahhaa» esimese suurnäitusena interaktiivse teadusnäituse «Millest räägivad tähed». Ahhaa-keskuse suurnäitused on aasta järel meelitanud Tartusse järjest suurema arvu siseturiste. 1999. aastal alustas linna kultuuriasutusena tegevust Tiigi Seltsimaja. 2001. aastal loodi selle juurde Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts, mille ülesandeks on rahvakultuuri maakondliku koostöö koordineerimine. 2000. aastal kujundati Tartu Lasteteater ümber Tartu Teatrilaboriks ning senise lastele suunatud tegevuse asemel suurenes tehnoloogilise teatri projektide loomise osakaal. 2000. aastal avas filiaali – Filminukkude galerii – ka Tartu Mänguasjamuuseum. Galeriis on väljapanek eesti nuku- ja joonisfilmide ajaloost. Tartu Linnaraamatukogu L. Koidula nim. harukogu kolis Tähe tänava ruumidest Tehase tänavale. 2001. aastal kolis uude hoonesse Narva maanteel Tartu Linnamuuseum ja avas ka uue filiaali – KGB kongide muuseumi. Lõpetati Tartu Kultuuriülikooli tegevus linna asutusena ja loodi linna osalusega SA Tartu Rahvaülikool. 2001. aastal sai valmis Tartu Sadamateater – Vanemuise teatri filiaal ja ainulaadne black-box lavaga esinemispaik Tartus, mida kasutatakse ka kinofilmide näitamiseks. Samal ajal alustas Lutsu Teatrimajas tegevust Eesti Nukuteatri Tartu filiaal. 2001. aastal avati Tartu veekeskus Aura, uude hoonesse Rüütli tänaval kolisid Eesti Spordimuuseum ja Eesti Postimuuseum. 2002. aastal loodi linna osalusega SA Tähtvere Puhkepark, mille eesmärgiks on Tartu linnas aktiivseks puhkamiseks ja sportimiseks tingimuste loomine. Alustati ka SA Tartu Muusikafestival asutamist suviste muusikalide ja ooperietenduste korraldamiseks. Ajavahemikul 1998–2002 on toimunud mitmeid olulisi kultuuri-, spordi- ja noortesündmusi. Oluliselt on kasvanud sündmuste arv ja rikastunud valik, on tulnud juurde uusi korraldajaid ja festivale. Tartu on muutunud kohaks, kus korraldatakse rahvusvahelisi kultuurisündmusi – ooperietendusi, muusikale, näituseid, spordi- ja noortesündmusi jm. 1998. aastal lisandus Tartu Maratoni sündmustesarja rattamaraton maastikuratastele ja tekkis neliksündmuste traditsioon, kuhu kuuluvad Tartu Suusamaraton, Tartu Rattaralli, Tartu Jooksumaraton ja Tartu Rattamaraton. Alates 1998. aastast on Tartu Suusamaraton lülitatud rahvusvaheliste pikamaasuusatamiste sarja «WorldLoppet» ning 1999. aastast asub WorldLoppeti peakontor Tartus. Noorte hulgas on populaarseks kujunenud Tartus toimuv festival «Pulss», mis toimus esmakordselt 2000. aastal ja infomess Stardipalavik, mis toimub aastast 2001. 2002. aastal toimus esmakordselt lastefestival «Laps on ime». Emajõe Suveteater, mis alustas oma tegevust 1997. aastal, jätkas igasuviste etenduste väljatoomist vabas õhus. Kui veel 1998. aastal toimusid Tartus kultuurisündmused periooditi, peamiselt kevadel ja sügisel, siis 2002. aastal jätkus sündmusi kogu aastaks ning kevadkuud olid nii tihedalt täis planeeritud, et mitmed korraldajad hakkasid oma festivalidele otsima uut toimumisaega. Nii toimuski Tartu Vanamuusikafestival 2002. aastal esmakordselt maikuu asemel septembris. Teater «Vanemuine» alustas 2000. aastal muusikalisi suurprojekte Raekoja platsil (2000 – «Öö Veneetsias», 2001 – «Tosca», 2002 – «Evita») ja Laululaval (2002 – «Ooperitähed augustiöös») 2002. aastal tekkis rida uusi festivale – Supilinna päevad, Jaani kiriku päevad, Vanemuise Kontserdimaja Suvemuusika festival. Linnavalitsuse kultuuriosakonna tegevus on muutunud. Sündmuste korraldamise funktsioon on antud teenistustest välja, linna asutustele ja organisatsioonidele. Muutusi on olnud teenistuste struktuuris, näiteks kultuuriteenistuses koondati või viidi üle teisele ametikohale allasutuses 4 inimest ning teenistuses muutusid töötajate töökohustused. Kultuuriteenistuse üheks prioriteediks viimastel aastatel on olnud rahvusvaheliste kultuuriprojektide initsieerimine ja juhtimine, linna kultuurikorraldajate koolitamine ja kontaktide loomine Tartu ning sõpruslinnade kultuuriinimeste vahel. Tähelepanu on pööratud ka Tartus elavate ja tegutsevate rahvusvähemuste kultuurilise harrastustegevuse toetamisele ja arendamisele. Läbi erinevate programmide saadi kultuurile lisaraha 2002. aastal ligi 1 miljon krooni. 1999. aasta sügisel sai valmis Tartu Linnavalitsuse poolt hallatav kultuuriinfo süsteem internetis www.tartu.ee/kultuur, (2001. aastast kultuuriaken.tartu.ee), kust on võimalik saada mitmekülgset infot Tartu kultuurielus toimuva kohta. Teatrid, kinod, kontserdiasutused, galeriid Kultuuriasutus Kohti Külastusi 2001 2002 2001 2002 Teater Vanemuine • Suur maja • Väike maja • Väikese maja ovaalsaal • Sadamateater • Teatri «Vanemuine» sümfoonilise muusika kontserdid, muud sündmused, sh etendused «Evita» ja «Ooperitähed augustiöös» 666 662 414 414 72 200 200 Külastajaid kokku: 116 500 122 276 Lutsu teatrimaja – Nukuteatri Tartu filiaal 98 98 8 510 18 150 Tartu Teatrilabor 60 60 2 009 3 750 Vanemuise Kontserdimaja sh. Eesti Kontserdi sündmused sh. muud sündmused 962 962 65 491 89 800 15 730 28 900 49 761 60 900 Kino Ekraan Suur saal Väike saal 196 196 88 88 140 743 158 611 Kino Illusioon 324 324 33 000 25 262 Tartu Suveteatri Selts 4 000 882 SA Festivitas Canens 8 750 238 MTÜ Festivitas Artium 3 962 2 080 Muuseumid ja galeriid Muuseum Külastusi 2001 2002 1. Eesti Rahva Muuseum 35 300 53 986 2. Eesti Kirjandusmuuseum 10 200 11 700 3. Eesti Postimuuseum 3 162 11 504 4. Eesti Spordimuuseum 4 650 15 482 5. K.E. von Baeri majamuuseum 500 700 6. Tartu Kunstimuuseum 11 567 16 255 7. Tartu Linnamuuseum 10 563 23 022 Filiaalid: 8. 19. saj linnakodaniku muuseum 1 457 1 051 9. O. Lutsu majamuuseum 2 765 2915 10. KGB kongid 866 3 068 11. K. Ristikivi majamuuseum 734 489 12. Tartu Mänguasjamuuseum 17 000 15 000 13. Tartu Ülikooli Ajaloo muuseum 30 494 41 829 14. Tartu Ülikooli Kunstimuuseum 11 567 11 000 15. Tartu Ülikooli teaduskeskus Ahhaa 60 000 80 000 16. Tartu Ülikooli Zooloogiamuuseum 10 734 11 431 17. Tartu Ülikooli Geoloogiamuuseum 2 600 2 810 18. Tartu Kunstimaja galeriid 13 000 12 000 Raamatukogud Lugejate arvu vähenemine linna keskraamatukogus ja selle filiaalides on tingitud sellest, et elektrooniline laenutussüsteem võimaldab vaadelda igat kasutajat ainult ühekordsena. Kogude osas on veidi rohkem kustutatud kui juurde saadud. Külastuste ja laenutuste osas on külastajate arvu vähenemine tingitud lasteosakonna pooleaastasest remondist. Raamatukogu Teavikuid Lugejaid Külastusi Laenutusi Töötajaid 2001/2002 2001/2002 2001/2002 2001/2002 2001/ 2002 1. Tartu Linna Keskraamatukogu 727 603 /702539 29 800/28 000 475 357/425 402 895 844/836 465 93/81 Filiaalid: 2. Annelinna harukogu 3. L. Koidula nim. harukogu 4. Tammelinna harukogu 58 598 / 59 194 54 706 / 54 895 52 425 / 53 573 4 084 /2 254 2 605 / 2 726 2 502 / 2 365 61 880 /58 132 37 800 /44 203 25 952 / 27 205 114 503/125 878 43 234 / 52 366 90 955 / 89 671 7 / 7 4 / 4 3 / 3 5. Epitar (pimedatele) 5 829 / 5 870 217 / 219 2 666 / 2 943 5 219 / 5 516 1 / 1 KOKKU 899 161/876 071 39 208 /35 564 603 655/557 885 1149 755/1109 896 108 /96 6. Tartu Ülikooli Raamatukogu (koos 5 filiaaliga) 3813 941/3440 888 24 475 /23 874 510 000/366 079 674 780/475 805 KOKKU 4713 102/4316 959 63 683 /59 438 1 113 655/923 964 1824 535/1585 701 9. LISAD Lisa 1. Varasemad Tartu linna kultuurivaldkonna arengut suunavad dokumendid Arengustrateegia Tartu 2012 Tartu Linnavolikogu 27. mai 1999. a määrusega nr 90 kinnitatud «Arengustrateegia Tartu 2012» näeb punktis 12.6 kultuuri valdkonnas ette järgmist arengumudelit: Tartu on ainulaadsete festivalide, laulupidude, spordisündmuste linn. Siin paiknevad Eesti Rahva Muuseum, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Ajalooarhiiv, Tartu Kunstimuuseum, Tartu Spordimuuseum jt. Kultuuri- ja rahvaspordikeskuseks on kujunenud Tartu Laululava. Tartu maraton, rattaralli ja sügisjooks on rahvusvaheliselt mainekad spordisündmused. Viiakse läbi laulupidusid, folklooripäevi ja mitmesuguseid kontserte. Tartus asuvad tunnustatud arhiivid, teatrid, galeriid ja raamatukogud. Eesti rikkalikku ajaloopärandit säilitatakse Tartu arhiivides. Teadlaste ja asjahuviliste töö tulemusena süstematiseeritakse ja avalikustatakse minevikus toimunut. Avaldatakse trükiseid, korraldatakse seminare ning tutvustatakse eksponaate näitustel ja multimeedia vahendusel. Tuntumad kultuuriasutused on teater Vanemuine, Vanemuise Kontserdimaja, Tartu Ülikooli Raamatukogu ja Emajõe Suveteater. Oluline roll kultuuritraditsioonide säilitamisel ja arendamisel on mittetulundussektoril. Linnas tegeldakse aktiivselt isetegevusega, siin on laulukoorid, näiteringid, tantsurühmad. Kultuuriülikool pakub linlastele mitmekesiseid võimalusi aktiivseks eneseteostuseks ja enesearendamiseks. Sama strateegia punktis 14.8.1. sõnastatakse eesmärgina Tartu kui Eesti professionaalse ja rahvuskultuuri keskus ning Tartu kui hansakultuuri keskus. Ülesanded: • Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitamisele kaasaaitamine; • arhiivide keskuse rajamine; • Tartu Kunstimuuseumi ruumistiku väljaarendamine; • Linnamuuseumi ja Mänguasjamuuseumi väljaarendamine; • teatrite, muuseumide, galeriide, raamatukogude ja teiste kultuuriasutuste tegevuse toetamine; • rahvakultuuri toetamine; • tervise- ja veekeskuse rajamine; • Jaani kiriku renoveerimine; • kaasaegsete Hansapäevade ja teiste rahvusvaheliste sündmuste korraldamine ja marketing; • Antoniuse õues käsitöö- ja kunstikeskuse väljaarendamine; • Toomemäe territoriaalse arengukava väljatöötamine ja Toomkiriku varemete konserveerimine, arvestades kultuuri- ja meelelahutussündmuste läbiviimist ja vaba aja veetmise võimalusi; • Emajõe kallaste jätkuv avamine ning täiendavate sportimise-, puhke- ja vaba aja veetmise võimaluste loomine. Emajõe rohelise koridori sidumine linna ja lähiümbruse puhkealadega; • laevaturismi (eelkõige huviturismi ja loodusturismi) arendamine; • kultuurimälestiste, kultuurilooliste ja kunstiväärtuslike objektide, spordiklubide ja spordirajatiste registri koostamine ja täiendamine; • muinsuskaitse sihtkapitali ellukutsumine, et abistada ja toetada omanikke kultuuriväärtuslike hoonete (ka arhitektuurikaitse piirkondades asuvate hoonete) restaureerimisel, fassaadide korrastamisel ja säilitamisel; • traditsiooniliste massispordisündmuste korraldamine ja uudsete spordiprogrammide arendamine. Koalitsioonilepe 2002–2005 Eesti Reformierakonna ja Eesti Keskerakonna koalitsioonilepe ühiseks tegutsemiseks Tartus aastatel 2002–2005, sõlmitud 25. oktoobril 2002. a käsitleb kultuuri valdkonda VII osas, Tartu – kultuuri- ja spordilinn, järgmisi eesmärke: 1. Hoiame Tartu identiteeti, pöörates suurt tähelepanu linna rikkaliku kultuuripärandi ja Tartu ajaloolise ilme säilitamisele ja tutvustamisele. 2. Ennistame Jaani kiriku 2005. aastaks. 3. Konserveerime Toomkiriku müürid ja avame vaateplatvormi külastajatele. 4. Ehitame valmis Mänguasjamuuseumi ja Antoniuse õue. 5. Aitame kaasa Eesti Rahva Muuseumi taastamisele tema ajaloolises asukohas Raadi mõisas. 6. Ehitame Ahhaa! -keskusele hoone kesklinna. 7. Avame mälestustahvlid Tartus teeninud silmapaistvatele Eesti Vabariigi kindralitele Ernst Põdderile, Nikolai Reegile, August Traksmaale ja Jaan Ruusile. 8. 2003. aasta võidupühaks taastame Vabadussõja kangelastele pühendatud Kalevipoega kujutava mälestusmärgi. 9. Püstitame 2004. aastal rahvusliku ärkamisaja suurmehe Villem Reimani monumendi ning 2005. aastal eesti muusika suurkuju ning kauaaegse Vanemuise muusikajuhi Eduard Tubina mälestusmärgi. 10. Rajame Tammelinna uue raamatukogu ja eakate päevakeskuse koos internetipunktiga. 11. Toetame linnaosades omaalgatusliku tegevuse edendamist, sh linnaosapäevade korraldamist. 12. Ilmestame suvist kultuurielu Tartu Muusikafestivali ooperi- ja muusikalietendustega Tartu laululaval ning tiheda kultuurisündmustikuga linnas. 13. Korraldame 2005. aasta rahvusvahelised Hansapäevad Tartus. 14. Kinnistame kalendrisse Tartu Linna Päeva. Sisustame vastava nädala kvaliteetse kultuuriprogrammiga. 15. Arendame professionaalset ja taidluskultuuri ning toetame rahvuskultuuriseltse ennekõike tegevustoetuste ning projektide rahastamise kaudu. 16. Käivitame programmi «Lustlik memm, taat ja põnn» pensionäridele ja nende lastelastele erinevate põlvkondade ühistegevuse soodustamiseks. 17. Arendame eelistatult noortesporti. Toetame puudustkannatavate perede laste osalemist spordiklubide töös. Loome rohkem võimalusi igapäevasteks spordiharrastusteks. 18. Ehitame välja Tähtvere spordipargi suusa-, jooksu- ja mägirattasõidu radadega. 19. Jätkame Tamme staadioni väljaehitamist, uuendame jooksurajad ja palliplatsid. 20. Ehitame täiendava spordisaali Turu tänava spordihoonele. 21. Rajame Raadile Tartu Suurhalli. 22. Õpetame tasuta kõik 3. klassi lapsed ujuma. Lisa 2. Investeeringute plaan Tartu Linnavolikogu poolt 23. septembril 2003 vastu võetud «Tartu linna arengukava aastateks 2004–2007» kultuuri ja sporti puudutav osa. 3.3.8. Kultuur, sport ja vaba aeg (arengustrateegias Tartu 2012 p 14.8) Täitmise aeg ja maksumus (tuhat krooni) Jrk nr ARENGUKAVA ÜLESANNE 2004 2005 2006 2007 8.1. Kultuuritöö 705 1195 965 355 8.1.1. Kultuurisündmused, kultuurilinna imagot toetav marketing, marketingikoolitus ja muuseumiturism 100 100 50 50 8.1.2. E-õpikeskkonna projekt «Tartu legendid» 100 100 8.1.3. Emajõe laialdasem kasutuselevõtt – kultuurisündmuste toetav funktsioon 200 200 100 100 8.1.4. Linnaosade kultuuripäevade toetamine 100 100 100 100 8.1.5. Rahastamisvõimaluste elektroonilise teabepanga loomine 10 10 8.1.6. Linnamuuseumi püsiekspositsiooni uuendamine 500 500 8.1.7. O. Lutsu majamuuseumi ekspositsiooni uuendamine 100 100 8.1.8. KVIS - museaalide ülelinnaline andmebaas 25 25 25 25 8.1.9. Museaalide digitaliseerimine 50 50 50 50 8.1.10. Tartu rahvakultuuri tegijaid ja sündmusi tutvustava vihiku koostamine ja trükkimine 20 20 8.1.11. Tiigi Seltsimaja interaktiivse kodulehekülje loomine ja uuendamine 100 10 20 30 8.3. Sporditöö 1 050 1050 1 050 1050 8.3.1. Spordiklubide esindajate koolitus ja nõustamine 50 50 50 50 8.3.2. Jäähallis pakutava teenuse ostmine 1000 1 000 1000 8.4. Uued hooned ja rajatised 26 000 85 800 77 500 87 000 8.4.1. Linna keskraamatukogu hoone projekteerimine ja ehitamine 1 000 20 000 30 000 30 000 8.4.2. Liikluslinnaku ehitamine 2 500 8.4.3. Antoniuse õue ehitustööd (koos Lutsu 5 hoonega) 5 500 8.4.4. Judohalli ehitamine 40 000 sh linnavalitsuse kaasfinantseerimine 10 000 8.4.5. Linnahalli ehitamine 800 40 000 40 000 8.4.6. Turu 8 spordihoone juurdeehitus 10 000 8.4.7. Tamme staadioni tribüünihoone ehitamine 11 000 8.4.8. Tartu Ülikooli kergejõustikuhalli juurdeehitus 53 000 sh linnavalitsuse kaasfinantseerimine 15 000 8.4.9. Mänguasjamuuseumi filminukkude maja ehitus ja inventari soetus 6 000 sh linnavalitsuse omafinantseering 1 000 8.4.10. Laste lõbustuspark 500 1 000 8.4.11. Lammi t staadioni ehitamise kaasfinantseerimine 1 000 8.4.12. Anne kanali pikendamine 5 000 5 000 8.4.13. EPMÜ spordihoone ehitamine 30 000 sh linnavalitsuse kaasfinantseerimine 1 000 8.4.14. Ahhaa keskuse omafinantseering 3 000 22 000 10 000 8.5. Olemasolevad hooned ja rajatised 26 185 38 670 28 860 20 795 8.5.1. SA Tähtvere Puhkepark 3 000 2 000 2 500 2 000 8.5.2. Tervisespordirajatiste renoveerimine ja uute loomine (terviserajad, jalgrattateed, spordiväljakud) 2 000 2 000 1 000 8.5.3. Anne Noortekeskuse hoone renoveerimine 3 000 6 000 8.5.4. Kaunase pst 23 muusikakooli ja haruraamatukogu hoone renoveerimine 3 000 3 000 2 000 8.5.5. Linna keskraamatukogu Raadi-Kruusamäe harukogu 3 000 8.5.6. Linna keskraamatukogu Supilinna-Tähtvere harukogu 4 000 8.5.7. Linna keskraamatukogu Veeriku harukogu 4 000 8.5.8. Linna keskraamatukogu Uus-Ihaste harukogu 1 800 8.5.9. Tamme staadioni renoveerimine 1 500 11 500 12 000 8.5.10. Staadionite kunstmurukattega jalgpalliväljaku ehitus, valgustus 4 000 8.5.11. Linnamuuseumi juurdeehitus 1 820 8.5.12. Linnamuuseumi filiaalide renoveerimine 125 205 270 255 8.5.13. Tiigi Seltsimaja 50 500 500 8.5.14. Tähe Keskus 220 8.5.15. Lille Maja renoveerimine 800 400 590 920 8.5.16. Lutsu 2 teatrihoone renoveerimine 1 000 1 000 1 000 1 000 8.5.17. Sõudmise ja Aerutamise Keskuse «Tartu» renoveerimine 6 000 8.5.18. Mäe-Kääraku spordibaasi renoveerimine 3 000 8.5.19. Visa Halli renoveerimine 1 500 8.5.20. Kunstimuuseumi näitusemaja fassaadi remont 600 8.5.21. Aura Veekeskuse ehituslaenu tagasimaksed 7 160 6 295 8.6. Rahvusvaheline koostöö 600 650 400 400 8.6.1. Rahvusvahelised kultuuri- ja kunstiprojektid 200 200 200 200 8.6.2. Rahvusvaheliste seminaride, konverentside ja õpikodade korraldamine 100 150 100 100 8.6.3. Rahvusvahelise koostöö edendamine sihtprogrammi «Kultuur 2000» kaudu 200 200 8.6.4. Rahvusvahelistes koostöövõrgustikes osalemine: liikmemaksud, osavõtt sündmustest 100 100 100 100 II OSA. SPORT 1. Missioon Kõigile Tartu linna erinevate vajadustega elanikegruppidele tingimuste ja võimaluste loomine spordihuvi realiseerimiseks. 2. Visioon Tartu linnas on loodud suurepärased võimalused noorte -, harrastus- ja saavutusspordiga tegelemiseks. Elanike sportimisaktiivsus on suurenenud ning sportimisvajaduste rahuldamiseks on loodud kaasaegsete spordirajatiste võrgustik, kuhu on kaasatud koostööpartnerina ka haridusasutused oma spordirajatistega. Sportlikku teenust osutavad ja tegevust organiseerivad suured, tugevad ja elujõulised spordiklubid. Tartu Spordiliit koondab enda alla enamus Tartu linnas tegutsevatest spordiklubidest. Saavutusspordi tähtsus suureneb: – sport kui vaatemäng; – sport kui enesevõimete väljund. Treenerite ja juhendajate hariduse ning kvalifikatsiooni tase vastab nõuetele. Koostöös alaliitudega ja Tartu Ülikooliga täienduskoolituse kaudu taseme järjepidev parendamine. 3. Eesmärgid Üldised eesmärgid Tagada spordiseadusest ja Eesti Spordihartast tulenevate kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete ja tõekspidamiste elluviimine; luua vajalikud tingimused Tartu linnas spordi arenguks, elanike kehalise vormisoleku ning sportlike eluviiside tagamiseks spordirajatiste ehitamise ja renoveerimise kaudu; pidada prioriteetseks laste ja noorte sporti oma olulise mõju tõttu nende arengule ja kasvatusele ning luua võimalused noortespordi arenguks; toetada spordiklubide edukat toimimist. Kaasa aidata väikeste spordiklubide liitumisele suurteks ja teovõimelisemateks klubideks; spordirajatiste ehitamisel arvestada vajadusi ja infrastruktuuri, kujundada ning arendada välja spordirajatiste võrgustik erinevate sportimisvajaduste rahuldamiseks. (vt lisad tabel 15) Otsesed eesmärgid Jätkusuutlik areng 1. Traditsiooniliste ürituste/võistluste jätkumine vastavalt arengukava prioriteetidele 2. Uute ürituste/võistluste lisandumine Tartu linna spordimaastikul 3. Harrastajate arvu suurenemine (nii noorte kui täiskasvanute osas) 4. Rahvaspordi ja tervisespordi tähtsuse ja osakaalu suurenemine 5. Sponsorite osatähtsuse suurenemine spordielu toetamisel 6. Spordiklubide haldussuutlikkuse kasv Noorte suurem kaasatus sporditegevusse 7. Noorsportlaste arvu säilitamine klubides ka tingimusel, kus laste arv väheneb 8. Noortespordi rahastamise süsteemi täiustamine 9. Noorsportlastele süsteemse tervisekontrolli tagamine Koostöö tõhustamine 10. Klubide koostöö paranemine ja väiksemate klubide koondumine 11. Koostöö Tartu Spordiliiduga 12. Tartu Ülikooli teadusbaasi kaasamine linna klubides treenivate sportlaste taseme tõstmiseks Inimressursi arendamine 13. Jõuda eesmärgini kus kõik Tartu klubide treenerid omavad erialast haridust ja kvalifikatsiooni (praegu litsentsiga ca 75%) 14. Luua paremad tingimused tippspordiga tegelemiseks Tartus, hoidmaks ära paremate sportlaste äravoolu Koolispordi tugevdamine: 15. Suurendada läbi koolispordi noorte huvi sportimise vastu 16. Spordiklubide ja koolide koostöö tihendamine Investeeringute järjepidevus 17. Kindlustada, et spordibaaside osas oleks täidetud käesolevas arengukavas ja Tartu linna arengukavas märgitud investeeringud spordibaaside ehituseks/renoveerimiseks 18. Uued spordirajatised jaotuvad ühtlaselt üle linna, olles keskendunud suuremate tõmbekeskuste lähedusse ning eelistades rajatisi, mida kasutavad laiema kandepinnaga erialad 19. Rajada võistlus- ja treeninghall, mis on pidevaks kasutamiseks erinevatele spordialadele, nii võistlusteks kui ka treeninguks. 4. Tartu prioriteetsed spordisündmused ja spordialad 1. Klubi Tartu Maraton neliküritused linna esindusüritustena. Tartu Maraton (Worldloppet kalendris) veebruar Tartu Rattaralli – mai Tartu Jooksumaraton – mai Tartu Rattamaraton (UCI kalendris) – september 2. Rahvusvaheline iluvõimlemisvõistlus Miss Valentine – veebruar. 3. Tartu Tänavasõit (UCI kalendris) – mai 4. Gustav Sule Memoriaal (kergejõustik, IAAF kalendris) – juuni 5. Rahvusvaheline noorte jalgpalliturniir Tammeka Cup – juuli-august 6. Rahvusvaheline Kaimo Keeraku mälestusturniir judos – november 7. Rahvusvaheline vehklemisturniir Mercury Cup – november 8. Rahvusvaheline karateturniir Falco Cup – jaanuar 9. Rahvusvaheline malefestival Tartu Suvi – juuni 10. Orienteerumisneljapäevakud (rahvasport, kevadest sügiseni ca 18–20 etappi) 11. Tartu linna spordialade meistrivõistlused (ca 35 ala) – aastaringselt 12. Tartu parimate sportlaste ja treenerite austamine – detsembris 13. Rahvusvaheline mitmepäevasõit Saaremaa velotuur (proloog ja I etapp) – juuni 14. Koolidevahelised spordiüritused erinevatel spordialadel Linn finantseerib igal aastal talveperioodiks suusaradade (Tähtvere ja Dendropark, Ihaste-Kabina, Variku, Anne kanali ümbrus), uisuväljakute (Tamme staadion, Laululava, Anne kanal, Annemõisa jäähokiväljak, lisaks koolide uisuväljakud) rajamist. Linn toetab vabariigi kõrgliigades mängivaid Tartu võistkondi. Tartu linnale prioriteetseteks spordialadeks aastal 2004 on (tähestikulises järjekorras): Aerutamine, iluvõimlemine, jalgpall, jalgrattasport, judo, jäähoki, karate, kergejõustik, korvpall, maadlus, sulgpall, suusatamine, sõudmine, ujumine, vehklemine, võistlustants, võrkpall. Prioriteetsed spordialad on kinnitatud Tartu Linnavalitsuse 28. augusti määrusega nr 9 «Eraõiguslikele spordiklubidele ja spordikoolidele toetuse arvutamise juhend». 5. Tartu linna spordi SWOT-analüüsi tulemused Esimene SWOT-analüüs viidi läbi 2003. aasta maikuus ja selle koostamise töögruppi kuulusid: Laine Jänes, Katriin Fisch-Uibopuu, Veljo Lamp, Mati Tolmoff, Meelis Jukk, Harri Lemberg, Raido Mägi, Tiia Teppan, Janika Mölder, Tõnu Lust, Priit Saaron, Andres Põhjala, Rein Lellep, Eve Lill, Jaan Vaiksaar. Teine SWOT-analüüs viidi läbi 2003. aasta oktoobris ja selle koostamise töögruppi kuulusid: Marilin Kroon, Tarmo Marandi, Kahro Lukk, Jaanus Pulles, Anti Einpaul, Angela Männiste, Anneli Võsaste, Enn Mainla. Kahe töögrupi arvamuste analüüsimisel saadi tulemus, mis kajastub alljärgnevalt: Tugevused • spordiga hõivatud noorte arvu pidev kasv; • koolispordi populaarsus noorte hulgas; • pikaajalised spordiharrastuste ja ürituste traditsioonid; • palju elujõulisi spordiklubisid; • harrastatavate alade rohkus; • spordiklubides kvalifitseeritud inimressursi olemasolu; • Tartu Ülikooli lähedus – spordimeditsiin ja akadeemiline õpetus; • koostöö erinevate spordiklubide vahel; • selge rahastamise süsteem; • mitmel spordialal normaalsed treeningtingimused (ujumine, korvpall, suusatamine); • kõrgel tasemel organiseeritud üritused; • hea geograafiline asend erinevate spordialade harrastamiseks (Emajõgi, Otepää lähedus); • harrastus- ja tervisespordiga tegelejate arvu kasv; • konkurentsivõimeliste individuaalsportlaste ja võistkondade olemasolu. Nõrkused • spordirajatised on amortiseerunud ja ei vasta kaasaja nõuetele (sh inventar); • spordirajatisi on liiga vähe, katmaks kõigi alade vajadused; • linnaosades spordiväljakute vähesus ja halb olukord; • noorte algõpetuses osaline nõrk treenerite tase; • kvalifitseeritud treenerite vähesus; • tasulised sportimisvõimalused (spordibaaside rent, varustus, üritused jms) ei ole majanduslikult kõigile soovijaile kättesaadavad; • mõnedes spordiklubides nõrk organisatsiooniline tase, eelkõige lisafinantside leidmisel ja klubi majandamisel; • kohati vähene koostöövõime alade sees; • meediaväljund väike; • toetussüsteem noortespordis on üles ehitatud kvantiteedile; • spordimeditsiinilise kontrollsüsteemi puudulikkus; • noortespordile on küll linna tellimus, kuid ei ole tehnilisi tingimusi selle kvaliteetseks täitmiseks. Võimalused • luua uusi spordirajatisi prioriteetsetele spordialadele; • koostöös erafirmade ja Tartu linna kõrgkoolidega võimalik luua vajalikke sportimiskohti; • kaasata sporditegevusse suuremat hulka linnaelanikke spordiürituse abil; • spordiklubide poolt pearahade ja tegevustoetuste efektiivseks ja ratsionaalseks kasutamiseks luua toimiv ja hästifunktsioneeriv järelevalve süsteem; • aidata kaasa ja nõustada spordiklubisid spordiprojektidele lisafinantside leidmisel; • koostöös Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna ja alaliitudega luua kriteeriumid treenerite koolitussüsteemi toimima hakkamiseks; • suurendada spordiklubide motivatsiooni tegeleda õppetöövälise koolispordiga; • luua tugevamaid koostöökontakte teiste riikide spordiorganisatsioonidega; • koostöös Linnaplaneerimise- ja Maakorralduse Osakonnaga töötada välja tingimused uute spordirajatiste planeerimiseks ja ehitamiseks; • noorsportlaste spordimeditsiinilise järelvalve süsteemi käivitamine Ohud • riigi ja alaliitude poolt treenerite professionaalsuse nõude kehtestamata jätmisel halveneb oluliselt sporditegevuse kvaliteet; • riigi ja alaliitude poolt saavutusspordi vähese toetamise tõttu spordimeisterlikkuse langus; • treenerite arvu langus koolitus- ja täiendusõppesüsteemi tagamiseta; • sporditegevus muutub kommertsiks ja ei ole kõigile kättesaadav; • ei suudeta tagada sportimistingimusi, mistõttu lahkuvad spordist lapsed ja noored ning tippsportlased otsivad mujalt uusi treeningvõimalusi; • lapsi ja noori sporditegevusest eemale ahvatlevate tegevuste rohkus; • rahastamisvõimaluste vähenemisel spordiklubides noorte sporditegevus ei arene. 6. Tegevuskava Eesmärk Tegevused Saavutatavad tulemused Vajalikud ressursid Ajakava Tagada traditsiooniliste ürituste/võistluste järjepidevus vastavalt arengukava prioriteetidele Ürituste stabiilne finantseerimine linna eelarvest Kvaliteetsed ja traditsioonidega üritused 4 200 000 aastas Ürituse eelarve 2004–2007 Uute ürituste/võistluste lisandumine Finantseerimise paindlikkus, kus ka uued üritused võivad saada toetust Ürituste mitmekesisus Ürituse eelarve sees 2004–2007 Harrastajate arvu suurenemine (nii noorte kui täiskasvanute osas) Luua tingimused spordiharrastuse huvi realiseerimiseks Huvi spordi vastu suureneb. Rahva tervise paranemine. Aktiivne vaba aja veetmise võimalus baasid 2004–2007 Rahvaspordi ja tervisespordi tähtsuse ja osakaalu suurenemine Arvestada eesmärgiga projektitoetuste eraldamisel ning investeeringute teostamisel Rahva tervise paranemine Aktiivne vaba aja veetmise võimalus Võimalus osaleda rahvaspordiüritustel 800 000 aastas 2004–2007 Sponsorite osatähtsuse suurenemine spordielu toetamisel Vastava oskusteabe pakkumine klubidele koolituste kaudu. Suuremate (investeeringu)projektide puhul pakkuda linna abi. Lisa finantsallikad. Sportimise tingimuste paranemine. 2004– 2007 Spordiklubide haldussuutlikkuse kasv Linn toetab koolituse jms. sihtfinantseerimise kaudu klubide ühendusi, mille liikmeskond koondab üle 1/2 linnas tegutsevatest spordiklubidest. Tugevad ja endaga hästi toime tulevad ning koostööd tegevad spordiklubid. 1 000 000 aastas 2004–2007 Klubide koostöö paranemine ja väiksemate klubide koondumine Noorsportlaste arvu säilitamine klubides ka tingimusel, kus laste arv linnas väheneb. Finantseerimise stabiilsus Koos teiste meetmetega tõsta noorte huvi spordi vastu. Noorte suurem hõivatus sporditegevusega. – pidev Noortespordi rahastamise süsteemi täiustamine Rohkem arvestada klubides tehtavat tööd ja spordimeisterlikkuse taset Selge ja läbipaistev kõiki klubisid vastavalt nende tööd arvestav rahastamise süsteem 11 200 000 aastas 2004–2007 Noorsportlastele süsteemse tervisekontrolli tagamine Planeerida selleks vahendid ja tellida Konkursi korras. Koostöö linnaarstiga. Noorsportlaste korrapärane tervisekontroll koostöös linnaarstiteenistuse ja spordimeditsiini keskustega. 400 000 aastas 2004–2007 Tartu Ülikooli teadusbaasi aktiivsem kaasamine linna klubides treenivate sportlaste taseme tõstmiseks Tellida ülikoolilt koolitust ja uuringuid sportlaste treeningprotsessi arenguks. Teadusuuringute ja meetodite sidumine treeningprotsessiga. Tudengite kasutamine klubides tehtavate uuringute läbiviimisel Olemasoleva potentsiaali parem ärakasutamine. Spordimeisterlikkuse tõus 50 000 2005 Jõuda eesmärgini, kus kõik Tartu klubide treenerid omavad erialast haridust ja kvalifikatsiooni (praegu litsentsiga ca 75%) Järk-järgult tõsta treeneritele esitatavaid nõudeid. Koostöö spordialaliitude ja EOK-ga kvalifikatsiooni tõstmises. Kvalifitseeritud treenerite kaader. Treeningprotsessi läbiviimise kvaliteedi tõus 2005 Suurendada läbi koolispordi noorte huvi sportimise vastu Propageerida sporti läbi koolispordiürituste. Leida koolispordis rakendust kutselistele treeneritele. Noorte huvi vaba aja sisustamises läbi sportliku tegevuse on kasvanud 115 000 aastas 2004–2007 Spordiklubide ja koolide koostöö tihendamine Pakkuda klubidele senisest rohkem võimalusi kasutada treeninguteks kooli spordirajatisi. Kaardistada koolide spordibaasid kasutusvõimaluste järgi (spordialade lõikes) ja tagada klubide suunamine nende aladele sobivate ruumide kasutamisele. Noortele on loodud mugavamad tingimused elukohajärgseks sportlikuks tegevuseks 2004–2007 Kindlustada investeeringud spordirajatiste renoveerimiseks ja uute ehitamiseks Valmistada igale planeeritavale spordibaasile arenguplaan, mis kajastab baasi kasutusvõimalusi, investeeringute vajadust, rahastamisallikaid jne. Tartus on rahuldatud esmased vajadused spordirajatiste järele Annemõisa staadioni kunstmurukate – 2 000 000 Tamme staadioni peaareen – 11 500 000 Tähtvere Puhkepark, kunstlumesüsteem – 2 000 000 2004. a 2005. a 2005. a EPMÜ spordihoone – 1 000 000 Tähtvere Puhkepark – 1 000 000 Veski Spordibaas – 3 000 000 Visa hall – 1 500 000 2006. a 2007. a 2007. a Uued spordirajatised Turu tn spordihoone juurdeehitus – 12 000 000 TÜ kergejõustikuhall Kaasfinantseerimine – 15 000 000 Anne spordikeskus kaasfinantseerimine – 10 000 000 Tamme staadioni tribüün – 12 000 000 Lammi tn staadion (jalgpall) kaasfinantseerimine – 1 000 000 Sõudmise- ja Aerutamise Keskus – 6 000 000 2004. a 2005. a 2005. a 2006. a 2006. a 2006. a Uued spordirajatised jaotuvad ühtlaselt üle linna, olles keskendunud suuremate tõmbekeskuste lähedusse ning eelistades rajatisi, mida kasutavad laiema kandepinnaga erialad Vastavalt kasutusvajadustele koostada rajatiste ruumilise planeerimise lähteandmed. Koostöös linnaplaneerijatega leida rajatistele sobivad kohad. Suuremate elanikkonna gruppide kaasamine aktiivsesse ja passiivsesse spordiellu 2004– 2007 Rajada võistlus- ja treeninghall, mis on pidevaks kasutamiseks erinevatele spordialadele, nii võistlusteks kui ka treeninguks. Koostada halli planeeringu lähtealused On loodud tingimused spordihuvi ja vajaduste realiseerimiseks 800 000 projekteerimine 40 000 000 ehitus 40 000 000 ehitus 2005. a 2006. a 2007. a Luua paremad tingimused tippspordiga tegelemiseks Tartus, hoidmaks ära paremate sportlast lahkumist Vt teiste eesmärkide tegevused. Tartul on erinevatel aladel suur hulk häid tippsportlasi. Tippspordiga tegelemiseks on Tartus head tingimused Heal tasemel sportimispaigad. 2004– 2007 7. Hetkeolukorra kirjeldus Kasutatavad mõisted Sport – mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus või vastav õppetegevus. Sport kõigile – tervise hoidmise ja tugevdamise eesmärgil toimuv organiseeritud või organiseerimata sportlik tegevus, mille võistluslik osa ei ole suunatud edu saavutamiseks üleriigilistel või rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Saavutussport – sportlik tegevus, mis on suunatud edu saavutamisele avalikus sportlikus konkurentsis. Noortesport – vanuses 7 kuni 19 aastat laste ja noorte mitmekülgne mänguline ja sportlik klubiliselt organiseeritud tegevus. Koolisport – koolide initsiatiivil korraldatud sportlik tegevus väljaspool õppekava Sportlane – isik, kes osaleb avalikus sportlikus konkurentsis Saavutussportlane – vanem kui 19 a – osalenud vähemalt Eesti toimuvatel tiitlivõistlustel Spordirajatis – spetsiaalselt sportimiseks ehitatud või kohandatud hoone või rajatis või selle osa. Spordiklubi – sportliku tegevuse arendamiseks asutatud eraõiguslik juriidiline isik, kes on saanud toetust Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna sporditeenistuse kaudu Elanikegrupid – sportliku tegevuse eesmärkide järgi grupeeritud kolme gruppi: noortesport, saavutusussport ja harrastussport. Alaliit – Eestis registreeritud ja tegutsev juriidiline isik, kes esindab teatud spordiala ja on Eesti Olümpiakomitee (EOK) liige. Spordiliit – vaba algatuse alusel, mittetulundusühinguna tegutsev piirkondlik klubisid ühendav organisatsioon. Spordi korraldamisel Tartu linnas lähtutakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, spordiseadusest ja arengukavast. Tartu linna spordipoliitika kavandamine ja teostamine on Tartu Linnavalituse kultuuriosakonna haldusalas. Kultuuriosakonna sporditeenistus Kultuuriosakonna ülesandeid spordi valdkonnas täidab ja korraldab kultuuriosakonna sporditeenistus. Sporditeenistuse ülesanneteks on: • aktiivse puhkuse ja spordialase tegevuse arenguprogrammide koostamine ja teostamine; • kultuuriosakonna bilansis olevate spordirajatiste haldamine; • traditsiooniliste spordiürituste säilitamine; • spordiseltside-, klubide, eraspordikoolide ja muude omaalgatuslike spordiühingute nõustamine ja finantsiline toetamine; • esitatud spordiprojektide analüüs ja menetlemine vastavalt volikogu poolt kinnitatud korrale ning heakskiidu saanud taotluste kohta linnavalitsusele ettepanekute tegemine, eelarve projektide koostamine; • koostöö Tartu sõpruslinnade, Eesti ja rahvusvaheliste spordiorganisatsioonidega ning osalemine rahvusvahelistes spordiprojektides; • spordialaste uurimuste tellimine, korraldamine ja analüüsimine; • tippsportlaste ettevalmistamise toetamine; • erivajadustega inimeste sportimisvõimaluste arendamine; • Tartus asuvate spordirajatiste registri pidamine ja nende tehnilise seisundi jälgimine; • spordiürituste kalenderplaani koostamine ja avaldamine internetis; • koostöö korraldamine Tartu Spordiliiduga; • koostöö korraldamine riiklike spordialaliitudega. Tartu linna spordibaasid Tartu linnale, kui omavalitsusüksusele osutab vajalikke sporditeenuseid Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna haldusalas tegutsev kohaliku omavalitsuse hallatav asutus – Tartu linna spordibaasid. Tartu linna spordibaaside tegevusalad on: • aastaringselt mitmekülgsete sportimisvõimaluste loomine; • tervisespordi ning tippspordi arendamiseks vajalike tingimuste tagamine; • tema valitsemisel olevate spordihoonete ja -rajatiste kasutajatele taastumise ning puhkevõimaluste loomine; • spordi- ja kultuuriürituste korraldamine; • spordikoolidele ning -klubidele õppe- ja / või treeningtööks tingimuste loomine; • tema valitsemisel olevate spordihoonete ja -rajatiste tänapäeva nõuetele vastav väljaehitamine ning arendamine; • järelevalve teostamine rendile antud spordirajatiste lepingu tingimuste täitmise osas. Tartu linna spordibaasid osutavad järgmisi teenuseid: • spordibaaside, spordisaalide, väljakute, rõivistute ja muude ruumide kasutusse andmine; • muud asutuse eesmärkide saavutamiseks vajalikud teenused. Tartu Spordiliit Tartu Spordiliit on vaba algatuse alusel vabatahtliku ühendusena avalikes huvides asutatud ja mittetulundusühinguna tegutsev piirkondlik spordiliit, kes ühendab Tartus tegelevaid spordiklubisid, -seltse ja -ühendusi ühistegevuseks, sportliku tegevuse edendamiseks Tartus ning sellealase tegevuse koordineerimiseks. Tartu Spordiliidu eesmärk on: • ühendada juriidiliselt Tartu spordiklubisid; • propageerida spordiga tegelemist, kaasata klubide kaudu Liidu tegevusse huvilisi, eelkõige noori ja toetajaid; • osaleda koostöös Tartu Linnavalitsuse sporditeenistusega Tartu linna spordi tegevusmudeli väljatöötamisel ja täiustamisel; • kaitsta ja esindada oma liikmete ühishuvisid; • teha ettepanekuid ja koostööd Tartu spordiehitiste ekspluateerimise ja rajamise planeerimisel. Spordi korralduse tegevusvaldkonnad Spordiseadus sätestab spordi korraldamise üldised alused, samuti spordiorganisatsioonide ja kohaliku omavalitsuse organite vahelised suhted ning spordi finantseerimise alused. Sporditegevust Tartu linnas korraldab ja arendab Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonna sporditeenistus. Tartu linna prioriteediks on noortespordi toetamine ja arendamine. Põhieesmärgi elluviimiseks ja arengustrateegiate väljatöötamiseks jagatakse Tartu linna spordi korraldamine vastavalt tegevusvaldkondadele kahte kategooriasse: • sporditegevus, • spordirajatised. Sporditegevus Sporditegevust Tartu linnas korraldab ja arendab sporditeenistus sihtotstarbeliste toetuste kaudu. Toetuste taotlemist ja eraldamist reguleerivad Tartu linnavolikogu poolt vastu võetud õigusaktid. Sporditegevus grupeeritakse: noortespordiks; spordiprojektideks ja programmideks. Noortesporti korraldatakse läbi: • toetuste noorte osalusega spordiklubidele; • toetuste õppetöö välisele koolispordile. Spordiprojektide ja -programmide toetamisega Tartu linn toetab: • kohalikke maineüritusi ja traditsioonilisi spordiprojekte; • saavutussporti (spordiklubide kaudu, mille liikmeks on tippsportlane); • rahvusvahelisi spordiprojekte; • Sport kõigile üritusi. 8. Lisad SPORDIKLUBIDE, -KOOLIDE, -RAJATISTE OLUKORD SEISUGA 2002. a TARTU LINNAS Tabel nr 1 Tartu linna spordiklubides aktiivselt spordiga tegelevate noored, saavutus - ja sport kõigile sportlased spordialade lõikes. * aluseks on võetud sporditeenistuse kaudu toetust saavad spordiklubid ja neis aktiivselt spordiga tegelejad. * saavutussportlased on vanemad kui 19. a – osalenud vähemalt Eestis toimuvatel tiitlivõistlustel; * spordiüritustel osalenud harrastajad – Tartu suusamaratonil, Tartu jooksumaratonil, Tartu rattarallil, Tartu rattamaratonil, Tartu naistejooksul, aeroobikafestivalil, H. Abeli mälestusvõistlustel suusatamises, Emajõe maratonil, orienteerumisneljapäevakul, JO TE – Jookse Terviseks ning lasteaedade spordipäevadel osalenud Tartu linnaelanikud. Ala seisuga detsember 2002. a Spordiklubidenoored kuni 19 a Spordiklubides saavutus- sportlased üle 19. a * Spordiklubides ja spordiüritustel osalevad harrastussportlased Spordiga tegelejad kokku Aeroobika 593 593 Aerutamine 110 10 77 197 akrobaatika 47 – – 47 alpinism 26 26 ekstreemsport 160 – 20 180 iluvõimlemine 344 1 – 345 indiaca – 10 35 29 invasport 38 130 168 jahilaskmine – 30 – 30 jalgpall 757 44 668 1469 jalgrattasport 155 15 31 201 judo 536 36 30 602 jõutõstmine 25 16 17 58 jäähoki 71 20 98 189 kabe 1 12 6 19 karate 245 10 62 317 kergejõustik 560 66 40 666 korvpall 483 28 387 898 kreeka-rooma maadlus 185 44 41 270 kulturism 136 136 laskmine 2 4 – 6 lauatennis 50 6 – 56 male 50 5 18 73 moodne viievõistlus 60 4 18 82 orienteerumine 68 21 95 184 poks 252 46 156 454 purjesport 93 12 53 158 ratsutamine 183 9 44 236 saalihoki 20 10 30 squash 60 15 50 125 sulgpall 190 11 48 249 suusatamine 170 5 79 254 sõudmine 79 25 45 149 tennis 237 17 254 508 ujumine 234 – – 234 vee-motosport 20 10 – 30 vehklemine 155 15 5 175 võimlemine 252 – 35 287 võistlustants 292 5 24 321 võrkpall 230 16 163 409 mitmekülgsus 304 304 Spordiüritustel osalenud harrastajad * 5 732 5 732 KOKKU * 6394 588 9 973 16 955 Tabel 2. Tartu linna elanike hõivatus spordiga Aluseks on võetud rahvastikuregistri andmed elanike arvu kohta aastal 2002 ning spordiklubi liikmete arv tabeli nr 1 põhjal. 2002 Tartu linna elanike arv 100 912 Spordiga spordiklubides tegelejate arv 16 955 Spordiga spordiklubides tegelejate osa elanike hulgast 16,8 % Tabel 3. Tartu linna toetused sporditegevusele 1999. a toimus Tartus spordireform, mille tulemusena loodi ühtne spordiklubide süsteem, mis põhineb mittetulundusühingutel ning spordi rahastamisel mindi üle pearaha toetuste süsteemile. Spordiklubide finantseerimist reguleerivad Tartu linnavolikogu poolt vastuvõetud õigusaktid, neist olulisemad on: – linna eelarvest kultuuri-, spordi- ja noorsootööalastele projektidele ja programmidele toetuste andmise kord; – spordiklubidele ja spordikoolidele toetuste andmise kord. 2000 2001 2002 2003 Noortespordile toetused 6 109 800 9 197 057 9 632 000 10 052 700 Spordiprojektidele ja programmidele toetused 2 000 000 2 000 000 2 445 600 3 546 200 Spordialased toetused täiendavatest vahenditest 225 000 237 143 773 000 270 000 Kokku sporditegevuse toetuse suurus 8 334 800 11 434 200 12 850 600 13 868 900 Tabel nr 4 Tartu linna kooliskäivate laste ja noorte hulgast spordiga aktiivselt tegelejate osa 2001.–2003. a. * kuni 19-a Tartu linna kooliskäivad lapsed ja noored – «Lühiülevaade 2002» statistikaandmed kooliskäivate laste ja noorte kohta; * spordiklubides aktiivselt tegelevad lapsed ja noored – aluseks on võetud sporditeenistuse kaudu toetust saavad spordiklubid ja neis aktiivselt spordiga tegelejad. 2001 2002 2003 Tartu linna kooliskäivad lapsed ja noored kuni 19 a (2001/2002 ja 2002/2003 õ/a) 16 699 16 420 16 001 Spordiklubides aktiivselt tegelevad lapsed ja noored 5 490 6 414 6 211 Spordiga aktiivselt tegelevate laste osa Tartu linna kooliskäivate laste ja noorte arvust 32,8 % 39 % 38,8 % Tartu linn toetab noortesporti noorte osalusega spordiklubide ja spordikoolide kaudu. Toetust saavad need spordiklubid, mille sporditegevus on organiseeritud selliselt, et igale lapsele ja noorele on antud võimalus spordi alusoskuste omandamiseks. Spordiklubidele eraldatakse noortespordi toetusi sihtotstarbeliselt, mida spordiklubid võivad kasutada vaid treeningkohtade rentimiseks ja majandamiseks ning spordiklubide palgal olevate juhendajate tasustamiseks. Tartu linna noorsportlaste tellimus spordiklubidelt hakkas lõplikult toimima aastast 2001. Aasta 2000 oli üleminekuperiood, kus süsteemset tellimust spordikoolide baasil tekkinud spordiklubidelt veel ei olnud. Tartu linna noortespordi toetussüsteemis grupeeritakse spordialad kahte gruppi – A ja B grupi spordialadeks, mille alusel tehakse spordiklubidest tellimus, mis ei või olla väiksem kui 60 % tellimuse kinnitamise hetkel nimekirjadesse kantud laste ja noorte arvust. Tabel nr 5 A grupi spordialad ja linna tellimus spordialade lõikes 2001–2003. a A-grupi spordialad on 15 eelisarendatavat spordiala. A-grupi spordialadele võimaldab linn toetust nn noorte pearahana. Spordiala 2001 2002 2003 Aerutamine 65 63 60 Jalgpall 400 400 410 Iluvõimlemine 150 150 160 Judo 190 190 210 Jäähoki 50 50 30 Kergejõustik 380 400 416 Korvpall 440 420 430 Maadlus 160 160 160 Sulgpall 200 190 180 Suusatamine 150 130 135 Sõudmine 65 62 75 Vehklemine 150 150 150 Võistlustants 100 100 106 Võrkpall 200 215 215 Jalgratas 160 160 140 Kokku 2860 2840 2877 Tabel nr 6 A grupi toetused 2001–2003. a Aasta Tellimus A-grupi toetuse suurus A-grupi toetused kokku 2001 2860 2500 7 150 000 2002 2840 2700 7 668 000 2003 2877 2700 7 767 900 Tabel nr 7 B grupi spordialad ja linna tellimus spordialade lõikes 2001–2003 a B grupis on 18 spordiala: B grupi spordialadele võimaldab linn toetust nn noorte pearahana. Spordiala 2001 2002 2003 Akrobaatika 40 35 35 Karate 120 140 145 Lauatennis 45 45 45 Male 47 50 50 Moodne viievõistlus 60 60 60 Orienteerumine 60 55 55 Poks 100 120 125 Purjetamine 80 67 67 Ratsutamine 70 50 60 Rühmvõimlemine 235 230 230 Saalihoki 15 15 15 Squash 35 30 30 Tennis 200 183 200 Tõstmine 15 15 15 Ujumine 50 76 Vee-motosport 20 20 20 Invasport 25 30 Aeroobika Kokku 1142 1190 1258 Tabel nr 8 B grupi toetused 2001–2003. a Aasta Tellimus B-grupi toetuse suurus B-grupi toetused kokku 2001 1142 1000 1 142 000 2002 1190 1200 1 428 000 2003 1258 1200 1 509 600 Tabel nr 9 Koolisport väljaspool õppetööd Tartu linn toetab koolisporti Tartu Kehalise Kasvatuse Liidu taotluste alusel. Toetused on suunatud õppetööväliste koolidevaheliste spordivõistluste korraldamiseks ja läbiviimiseks. 2001 2002 2003 Koolispordi toetused – 65 000 85 000 Tabel nr 10 Tartu linna toetus spordiprojektidele ja programmidele Spordiprojektide ja programmide toetamisel lähtub Tartu linn: • liikumisharrastuseks võimaluste loomisest kõigile elanikele; • saavutusspordi harrastamiseks võimaluste loomisest saavutussportlastele Tartu linna ja Eesti riigi väärikaks esindamiseks rahvusvahelisel areenil; • traditsiooniliste spordiürituste ning uute maineürituste vajadusest. Spordiprojektide ja programmide toetamine toimub toetuse taotlemissüsteemi kaudu, mis on reglementeeritud Tartu LV kultuuriosakonna poolt väljatöötatud õigusaktidega • toetab kohalikke maineüritusi ja traditsioonilisi spordiprojekte; • eraldab spordiklubidele Tartu linna meistrivõistluste korraldamiseks ja sellel osalemiseks ning ettevalmistuseks ja osalemiseks Eesti Vabariigi tiitlivõistlustel ning Tartu linna esindusvõistkondade toetuseks; • toetab rahvusvahelisi spordiprojekte, sportlaste ettevalmistust ja osalemist rahvusvahelistel tiitlivõistlustel ning koostööd Tartu sõpruslinnadega; • toetab spordijuhtimisalast koolitust; • sport kõigile projekte. Suuremad maineüritused Tartu linnas: Tartu suusamaraton Rahvusvaheline iluvõimlemisvõistlus «Miss Valentine» Tartu jooksumaraton Tartu tänavasõit Tartu rattaralli Saaremaa velotuur EAA õhtumiiting «38. Gustav Sule memoriaal» Rahvusvaheline noorte jalgpalliturniir «Tammeka Cup» Tartu rattamaraton Kaimu Keeraku mälestusvõistlused judos 2000 2001 2002 2003 Kohalikele spordiprojektidele toetussummad 761 000 786 000 1 357 500 1 690 600 Spordiklubide tegevuseks eraldatud toetussummad 1 064 000 1 014 000 923 100 1 655 600 Rahvusvahelistele projektidele toetussummad 150 000 180 000 150 000 180 000 Spordiklubidele koolituseks toetussummad 25 000 20 000 15 000 20 000 Spordiprojektide ja programmide toetussummad kokku 2 000 000 2 000 000 2 445 600 3 546 200 Tabel nr 11 Tartu linna spordirajatised Tartu linnal on 8 spordirajatist, millest 6 asub Tartus, 1 Otepääl ja 1 Võrumaal Haanja vallas. Tartu linn omab ja haldab spordirajatisi tagamaks kõigi elanikegruppide, aga eelkõige laste ja noorte sporditegevuseks vajalikud võimalused ja tingimused. Objekt/asukoht Territoorium m2/ ruumide üldpind m2 Sportimisvõimalused Antud rendile Tamme staadion /Tartu Staadion, spordi- ja olmehoone 64679 m2 / 1264 m2 Kergejõustik (välitingimustes), jalgratas, jalgpall (2 täismõõtmelist väljakut), korvpall, tennis (võimalik harrastada ka talvel), jõusaal, uisutamine, suusatamine, maadlus. rulluisu sõit. Territooriumist 3200 m2 OÜ-le Kroonas (tennis) 2000-2010 Turu tn 8 spordihoone /Tartu Spordi- ja olmehoone 13 311 m2 / 3310 m2 Korvpall, võrkpall, vehklemine, iluvõimlemine. Jõusaal. Spordiklubidele kontoriruumideks 150 m2 2002–2004 Sepa tn 15 staadion /Tartu Staadion ja abiruumid 18 730 m2 / 60 m2 Jalgpall, jooks. JK-le Merkuur, 18 730 m2 1996–2006 Visa spordihall /Tartu Spordi- ja olmehoone 4322 m2 / 980 m2 Korvpall, võrkpall, lauatennis, tennis, jõusport, sulgpall, jalgpall Annemõisa hokikeskus /Tartu Hokiväljak ja olmehoone Jäähoki, uisutamine SK-le Kajakas 1996–2016 Sõudmise ja aerutamise keskus /Tartu Sõudebaas, olmehoone 3402 m2 Sõudmine, aerutamine. Sõudeergomeetrid. SAK-le 3402 m2 2001–2011 Veski Spordibaas /Otepää Spordirajatis 50400 m2 Suusatamine, ujumine, pallimängud (väliplatsid), jalgratas Mäe-Kääraku spordibaas /Võrumaa Haanja vald Spordirajatis 62 000 m2/2000 m2 Kasutusel suvel – pallimängud, ujumine Tabel nr 12 Spordirajatiste praegune olukord Valdav osa Tartu linnale kuuluvatest spordirajatistest on vanemad kui 20 aastat. Spordirajatis Olukorra kirjeldus, vajadused Tamme staadion Ehitatud 1928. aastal. Staadioni kergejõustiku osa ja jalgpalli peaväljaku murukate vajavad uuendamist. 1996. a valminud olme – spordihoones on vaid 2 rõivistut, mis seab oluliselt piirid staadioni kasutatavusele. Olmehoone üldiselt heas olukorras. Staadion vajab remonti ja territoorium väljaehitamist. Turu tn 8 spordihoone Ehitatud 1972. aastal. Hoone on amortiseerunud, ventilatsioonisüsteem ei vasta nõuetele, puudub tuletõrje nõutav valvesignalisatsioon, rõivistute ja abiruumide põrandad on amortiseerunud. 65% hoone fassaadist on renoveeritud. Vajab majasisest kapitaalremonti ja juurdeehitust. Sepa 15 a staadion Ehitatud 1969. a. Staadion on amortiseerunud, sobilik ainult treeningbaasina. Riietumis- ja pesemistingimused halvad. Visa spordihall Ehitatud 1987. aastal. Hoone üldiselt heas olukorras. Soojustamine võimaldaks olulist kokkuhoidu küttekulude arvelt. Annemõisa hokikeskus Ehitatud 1970. aastal. Hokiväljak ja olmehoone ei vasta kaasaja nõuetele, on täielikult amortiseerunud. Tehisjää tegemise võimalus puudub. Vajab kapitaalremonti. Sõudmise ja aerutamise keskus Ehitatud 1958. a. Paadikuurid on amortiseerunud, kuid kasutamiskõlblikud. Olmehoone on heas olukorras. Puuduvad talvised treeningtingimused. Sanitaartingimused halvad. Vajab kapitaalremonti ja juurdeehitist. Veski spordibaas Ehitatud 1965. aastal.. Neljast majast kolm on täielikult amortiseerunud, üks hoone vastab kaasaja nõuetele. Sanitaartingimused halvad. Vajab kapitaalremonti. Mäe-Kääraku spordibaas Ehitatud 1974. a. Amortiseerunud. Sanitaartingimused halvad. Vajab kapitaalremonti. Vajadused: Spordialad, mis vajavad spetsiifilisi spordirajatisi: • aerutamine, sõudmine – sõudebaas; • jalgpall – täismõõtmetes loodusliku ja kunstmuruga jalgpalliväljakud; • kergejõustik – vastav staadion ning sisehall; • ratsutamine – ratsaspordibaas; • ujumine – ujula; • jahilaskmine – lasketiir; • jäähoki – tehisjääga jäähall. Sõudmise ja aerutamise keskus on olemas, kuid ei vasta kaasaja tingimustele. Jalgpalliväljakuid on liiga vähe, puudub kunstmuru kate aastaringseks kasutamiseks (hetkel on vaid ühel väljakul kunstmurukate). Vajadus lisaks Tamme ja Sepa tn staadionile on veel vähemalt kahe jalgpallistaadioni ning võistlusmuruväljaku järele. Kergejõustikurajatised on olemas Tartu Ülikoolil. Tartu linnal on kergejõustiku harrastamiseks Tamme staadion, mis vajab renoveerimist. Tartu Ülikooli staadion katab enam-vähem vajaduse ära. Tamme staadioni kergejõustiku osa renoveerimisel on välitingimuste vajadused kaetud. Sisehalle on vaid üks (Lõuna-Eesti ainuke), Tartu Ülikooli kergejõustikuhall, mis on täielikult amortiseerunud. Hetkel ei suuda linna vajadusi rahuldada. Vajadus on kaasaegse kergejõustikuhalli järele. Ratsaspordirajatisi linnal ei ole. Ratsutamisteenuseid tellitakse vajadusel Ratsaspordi- ja Vabaajakeskusest Ihastes, Urmas Saksa Ratsutamiskeskusest Luunjas, Hillar Kaldi Pärna talust Tartu vallas Lammiku külas ja Hobunurme tallist Külitses. Ujumisega tegelejate vajadused katab Aura Veekeskus ja vajadusel tellitakse Arena Tervisekeskusest. Jahilaskmisega tegelemiseks Tartu linnal eraldi spordirajatist ei ole. Teenust tellitakse vajadusel Elva Tervisespordikeskusest. Jäähokit harrastatakse Annemõisa hokikeskuses. Tehisjää tegemise võimalus puudub. Jäähoki ja uisutamisega tegelejaid oleks rohkemgi, kui sportimistingimused vastaks kaasaja nõuetele. Sportimistingimused väga halvad, vajadused on katmata, vajab jäähalli. Mõnedel spordialadel on spordiga tegelejate arv piiratud spordiruumide vähesuse tõttu. Seega tuleb arvestada, et võimaluste tekkimisel on reaalne ka spordiga aktiivselt tegelejate arvu oluline suurenemine. Saalipindade juurdeehitamisel tuleb arvestada infrastruktuuriga ning kujundada ja arendada välja spordirajatiste võrgustik. Spordialad, mis vajavad spordisaale: aeroobika akrobaatika iluvõimlemine indiaca invasport judo jõutõstmine karate korvpall kreeka-rooma maadlus lauatennis poks saalihoki sulgpall tennis vehklemine võimlemine võistlustants võrkpall. Spordisaalide pinda Visa hallis, Tamme staadionil ja Turu tn spordihoones kokku on 2200 m2. Vajaduste rahuldamiseks on vaja veel ligikaudu 2200 m2 saali pinda. Tabel nr 13 Linna eelarve eraldised spordirajatiste haldamiseks ning teenitud omatulu 2001–2003. a 2001 2002 2003 Linna eelarve eraldis 1 014 000 1 133 400 1 502 600 Omatulu 679 000 869 000 1 074 364 Linna eelarve vahenditest kaetakse personalikulud ja majandamiskulud 10% osas. Teenitud omavahenditest kaetakse ülejäänud majandamiskulud ning tegeletakse võimaluste piires spordirajatiste arendusega. Linna spordirajatisi kasutavad peamiselt noortega tegelevad spordiklubid, kes esitavad taotlused spordiruumide ja staadionide kasutamise vajaduste kohta Tartu linna spordibaasidele. Noorte treening- ning võistlustegevuse läbiviimiseks antakse spordiklubidele spordirajatisi soodushinnaga. Spordiklubid katavad treening- ning võistlustegevuseks spordiruumide kasutamise kulud Tartu linnalt saadavast noortespordi toetusest. Spordirajatiste tasu eest kasutusse andmise hinnakiri on kinnitatud Tartu Linnavalitsuse 20. septembri 2001. a otsusega nr 22. Tabel nr 14 Investeeringud spordirajatiste arendamiseks aastatel 2001.–2003. a 2001 2002 2003 Turu 8 spordihoone juurdeehituse projekt 50 000 500 002 Turu 8 spordihoone remont 160 100 2 805 000 Tervise- ja Veekeskuse ehitus 20 912 200 13 200 800 12 398 000 Tervise- ja Veekeskuse inventar 2 198 900 Tamme staadion 504 800 1 647 000 1 500 287 Tartu Ülikooli spordihoone 1 450 000 1 278 900 Kalevi spordihoone 50 000 Spordi- ja mänguväljakud (linnamajandusosakond) 252 000 Spordi- ja mänguväljakud (MTÜ spordi- ja mänguväljakud) 600 000 400 000 Skate park 95 300 Supilinna spordipark 1 150 206 Kokku spordirajatiste investeeringud 25 921 300 19 683 700 15 935 149 SPORDIHALLIDE JA RAJATISTE PLANEERITUD ASUKOHAD TARTU LINNAS Spordihallidele on planeeritud 7 krunti, kuhu oleks lähiaastatel võimalik rajada erinevate võimalustega spordirajatisi. 1. Annemõisa 1 – halli mõõtmed 36x7 m; 2. Anne 67A – krundi pindala 3437 m2, halli mõõtmed 30x40 m; 3. Uus 63D – krundi pindala 14 658 m2, halli mõõtmed 30x60 m; 4. Puiestee 62 – krundi pindala 13 420 m2, halli mõõtmed 30x40 m; 5. Fr. R. Kreutzwaldi 1B – krundi pindala 8440 m2, halli mõõtmed 60x70 m, kõrgus 12 m; 6. Ihaste tee 7 – krundi pindala 30 459 m2, halli mõõtmed 36x72 m, kõrgus 15 m. Tabel nr 15 Spordihallide planeeritud asukohtade asendiplaanid

TARTU LINNA SPORDI ARENGUKAVA 2004–2007 TÖÖGRUPPIDE KOOSSEIS Projektijuhid: Eve Lill Jaanis Prii Töögrupp: Laine Jänes Katriin Fisch-Uibopuu Veljo Lamp Raido Mägi Pilvi Pärnat Mari Paal Mati Tolmoff Meelis Jukk Harri Lemberg Priit Saaron Tiia Teppan Rein Lellep Janika Mölder Jaan Vaiksaar Mart Siliksaar Andres Põhjala Tõnu Lust III OSA. Seosed teist valdkondade arengukavadega Haridus Tartu linna munitsipaalõppeasutuste süsteemi arengukava aastateks 2004–2007 Kultuuri- ja spordi arengukava eesmärgid Koostöövõimalused Toetame lasteasutuste ning koolide juhtide linna terviklikku arengut toetavat initsiatiivi. Tagada programmiline koostöö noorsoo- ja haridusasutustega. Koostada soodsa hinnaga kultuuripaketid koostöös haridusasutustega õpilastele – tagamaks kontakti teatrite, muuseumide jt kultuuriasutustega Toetame koolides omanäoliste õppesuundade väljaarendamist. Rakendada võimalusel kultuuriga seotud õppesuunad (tarbekunst jne). Suurendame munitsipaalõppeasutuste süsteemi partnerlust kõrgkoolidega, kellega koostöös viime läbi haridusuuringuid. Spordimeditsiini ja spordiõpetuse alased uuringud koolides. Uute erialade avamist kutseõppekeskuses. Kultuuriga seotud õppesuunad. Pooled õppeasutuste hoonetest vastavad kõikidele ohutus- ja tervisekaitsenõuetele. Renoveeritud spordirajatised koolide juures laiemaks kasutamiseks. Ettevõtlus Tartu linna ettevõtluse arengukava 2001–2006 Kultuuri- ja spordi arengukava eesmärgid Koostöövõimalused Investeerijale atraktiivne tähendab soodsaid investeerimistingimusi nii kohalikule, kodumaisele kui ka rahvusvahelisele investeerijale, samuti meeldivat elu- ja töökeskkonda ning uuendusmeelse ja areneva linna mainet. Tartu maine ja elukeskkonna atraktiivsuse tõstmine. (p 4.4) Teha koostööd majandusringkondadega, et tutvustada Tartut kui atraktiivset elukeskkonda. Korraldada ühisseminare majandussektoriga – diskussioon – teadvustada erasektori tegevuskavasid tulu teenimisel, luua uusi kultuuritooteid jms. Ettevõtluse huvidega arvestamine. Tartu mainestrateegia väljatöötamine ja PR-kampaaniate korraldamine koostöös PR-ekspertidega. (p 5 strateegia 4.2) Leida ja propageerida Tartuga seostud legende. Kultuur on osa linna mainestrateegiast. Aastaringse kogupere- ajaveetmisekeskuse loomisele kaasaitamine (võib olla Ahhaaga seotud, sisehoones, kus kõigil pereliikmetel on samal ajal samas kohas midagi teha). Käivitada kultuuri aastaring. Igale kuule on planeeritud kindlad sündmused, millele on tagatud jätkusuutlikkus. Vt ka Ahaa Keskuse arengueesmärgid. Kultuuri- ja spordi arengukava eesmärgid täidavad laiemat rolli. Programm «Linnade linn». Toetada sõpruslinnade majade või keskuste ehitamist Tartusse. Rajada külalisateljeed loojatele Eestist ja välismaalt. Ühised investeeringud, kultuuri valdkonna loojate vahetused. Kontserdielu elavdamine. Tagada järjepidev toetus arengukavas märgitud prioriteetsetele sündmustele ja projektidele. Vt prioriteetsed kultuurisündmused. Sotsiaalhoolekanne Tartu linna sotsiaalhoolekande arengukava Kultuuri- ja spordi arengukava eesmärgid Koostöövõimalused Hinnata süstemaatiliselt elukeskkonna kvaliteeti Tartu linnas asumite kaupa. (Ae.1.1.2) Kultuuri tarbimise turu adekvaatne hindamine – vastava uuringu läbiviimine. Käsitleda sotsiaalvaldkonna küsitlustes ka võimet ja soovi võtta osa kultuurielust nii tarbija kui isetegevuse osas. Teha koostööd lastele ja noortele suunatud ülelinnaliste ürituste ja kampaaniate korraldamisel. (Ae1.1.5) Noortele suunatud kultuuriüritused. Tagada eakate eneseabi huvirühmadele kooskäimise ja tegutsemise võimalused. Juurutada regulaarne projektipõhine toetussüsteem eakate eneseabi- ja huvitegevuse rühmadele. (Ae 1.1.6) Toetada noorte ja eakate harrastustegevust tegevustoetustega. Kultuuri valdkond toetab sotsiaalvaldkonna eesmärke. Võimaldada eakatele kultuurisündmustest ja tervist edendavatest tegevustest soodushindadega osavõttu, töötades välja Tartu seeniorkaardi. (Ae.1.1.6) Toetada noorte ja eakate harrastustegevust tegevustoetustega. Leida lahendusi erineva sissetulekuga publikule. Ühiste võimaluste ja ressursside parem ärakasutamine. Kehtestada koostöös puuetega inimestega prioriteedid hoonete ligipääsetavaks muutmisel koos investeerimisvajaduste hinnangutega. (Ae 5.2.4) Vastavate tingimuste arvestamine kultuuriobjektide juures. Kriminaalpreventsioon Kuritegude ennetamise tegevuskava Tartu linnas 2003–2007 Kultuuri- ja spordi arengukava eesmärgid Koostöövõimalused Leida kooskäimiseks ja huvitegevuseks ruume ning rakendada need linnaelanike hüvanguks. Tõmbekeskuste rakendamine linnaosades ja piirkondades kultuuri- ja noorsookeskuste näol tagamaks vaba aja sisustamise võimalused eri huvigruppidele. Ruumide ühiskasutus. Noorsootöö Tartu linna noorsootöö arengukava 2004–2007 Kultuuri- ja spordi arengukava eesmärgid Koostöövõimalused Noortel on võimalus osaleda noorte huvialastes, sportlikes ja kultuurilistes tegevustes, saades selleks kehtestatud korra alusel linnalt toetust. (6.1.13) Noorsportlaste arvu säilitamine klubides ka tingimusel, kus laste arv linnas väheneb. Noortel on võimalus veeta vaba aega ja arendada oma oskusi linna eri piirkondadesse loodud noorsootööasutustes, mängu- ja spordiväljakutel, puhkekohtades, liikluslinnakus ja seiklusradadel. (6.1.14) Tõmbekeskuste tekitamine linnaosades ja piirkondades kultuuri- ja noorsookeskuste näol tagamaks vaba aja sisustamise võimalused eri huvigruppidele. Tõmbekeskuste ühiskasutus. Turism Tartu linna turismi arengukava 2004–2007 Kultuuri- ja spordi arengukava eesmärgid Koostöövõimalused Turismi hooajaprobleemide lahendamine. Tartu eripärast lähtuvate ürituste käivitamise ja korraldamise abil. (3.2.2) Käivitada kultuuri aastaring. Igale kuule on planeeritud kindlad sündmused, millele on tagatud jätkusuutlikkus. Kultuuri aastaringi jätkusuutliku finantseerimise tagamine. Loodus- ja kultuuriväärtuste säilitamine – säästev rakendus turismielamuse loomisel kultuurikeskkonnas.(3.2.3) Kultuurikvartali väljaarendamine Lutsu tänavale – Antoniuse Gildi maja ja hoovi, Jaani kiriku, Mänguasjamuuseumi ja Lutsu Teatrimaja väljaehitamine ja nende töö käivitamine. Ühisprojektid. Turismialase koostöö tihendamine Tartut ümbritsevate aladega, toetades lähisalade initsiatiivi ning turismiettevõtlusvõimalusi kui kogu sihtkoha arengut edendavaid faktoreid. (3.2.5) Arendada Lõuna- Eesti publikut hõlmavaid koostööprojekte kultuuri valdkonnas – tagada teiste maakondade publiku jõudmine Tartu kultuurisündmustele. Ühine koostöö. Tartu turismikonverentsi korraldamine. (4.1.3) Korraldada ühisseminare majandussektoriga – diskussioon – teadvustada erasektori tegevuskavasid tulu teenimisel, luua uusi kultuuritooteid jms. Käsitleda kultuuri osa turismi arendamisel. Kultuuri- ja üritusturismi koolitused. Linnavalitsuse osakondade ja SA Tartumaa Turism korraldatavate teabe- ja koolituspäevadele kutsutakse kogemusi jagama kohalik või välismaa reisifirma kultuuri- ja üritusturismi paketeerimisest ja pakkumisest üldiselt ning turismis rakendatud kultuurisündmuse või ürituse korraldaja Eestist või välismaalt kultuuri, ürituse ja turismi kokkuviimisest. (4.2.2) Marketingi-alane koolitus ametnikele ja sündmuste korraldajatele ning linna kultuuriasutuste juhtidele. Ühiskoolitused. Kultuuri- ja üritusturismi tooted. Jätkatakse Tartu traditsiooniliste ürituste korraldamise toetamist. (4.2.2) Tagada järjepidev toetus arengukavas märgitud prioriteetsetele sündmustele ja projektidele. Käivitada kultuuri aastaring. Igale kuule on planeeritud kindlad sündmused, millele on tagatud jätkusuutlikkus. Kultuuri- ja üritusturismi arendusprojektid. Kultuuri- ja üritusturismialase koolituse ja turundusmeetmete läbiviimiseks vajaminevate täiendavate vahendite taotlemiseks koostatakse koostöös Lõuna-Eesti teiste maakondadega arendusprojekt. Projekt viiakse läbi 2005. aastal. (4.2.2) Linna kultuurisündmuste marketingipõhimõtete väljatöötamine. Töötada aastail 2004–2005 välja Tartu linna kultuurimarketingi kontseptsioon. Leida rahastamisvahendid EL fondidest marketingialaseks tegevuseks. Luua parem koostöövõrgustik turismifirmadega, turustamaks kultuuriteenuseid ja -tooteid. Pereturismi piloottooted. 2003. aastal valmistatakse ette 2004. aastaks pereturismi siseturule suunatud piloottooted, saavutades eelnevalt vastava kokkuleppe majutajate, toitlustajate, atraktsioonide haldajate (Ahhaa, Aura, teatrid, muuseumid) ning vahendajatega. Eesmärgiks on igal koolivaheajal ning igal kuul oktoobrist maini ühel nädalavahetusel pakkuda soodsa hinnaga atraktiivseid pereturismi pakette. (4.2.4) Käivitada kultuuri aastaring. Igale kuule on planeeritud kindlad sündmused, millele on tagatud jätkusuutlikkus. Aasaringis näha koolivaheaegade perioodil enam kohta kogu pere üritusteks.