Vabariigi Valitsus — Tervisekaitsenõuded supelrannale ja suplusveele — RT I, 2000, 64, 407

Määrus kehtestatakse « Rahvatervise seaduse» (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569; 1999, 30, 415; 88, 804) paragrahvi 7 lõike 2 punkti 8 alusel. 1. peatükk TERVISEKAITSENÕUDED SUPELRANNALE §1. Üldnõuded (1) Veekogu või selle osa, mille ääres on asutatud supelrand või kavandatakse seda asutada, peab kuuluma vähemalt heasse pinnaveekogu kvaliteediklassi. (2) Supelranna asutamine, kasutamine ja korrashoid ei tohi otseselt ega kaudselt põhjustada suplusveena kasutatava pinnaveekogu kvaliteediklassi halvenemist. (3) Heitvee suubla ei tohi olla supelranna territooriumile ja selle välispiirile lähemal kui 200 m. (4) Kui asutatava supelranna piir asub võimalikest reostusallikatest vähem kui kahe kilomeetri kaugusel, peab supelranna omanikul või valdajal enne supelranna asutamist olema teave lisades 1 ja 2 toodud vee kvaliteedi näitajate kohta suplusvees. Supelranna asutamine on lubatud, kui ühegi näitaja väärtus ei ületa lisades 1 ja 2 toodud normatiive. (5) Veekogu osa, mille ääres on supelrand, peab olema liivase või kruusase põhjaga, lauge, ilma järsakute, aukude ja teravate kivideta ning vaba mudast ja ujumist segavast taimestikust. Veekogu osas ei tohi olla allikaid ega veekeeriseid ning vee voolukiirus ei tohi ületada 0,5 m/s, vee sügavus supelranna üldkasutatavas osas ei tohi ületada 1,8 m ning lastele ettenähtud osas 0,7 m. (6) Müratase supelranna piiril ei tohi ületada kehtestatud piirväärtusi ja saasteainete saastetase välisõhus ei tohi ületada «Välisõhu kaitse seaduse» (RT I 1998, 41/42, 624; 1999, 10, 155; 95, 843) § 2 lõike 3 alusel keskkonnaministri poolt kehtestatud välisõhu saastetaseme piirväärtusi. (7) Pinnas supelrannas ei tohi olla liigniiske. Supelranna territooriumil peab põhjavee tase olema vähemalt 0,5 m sügavusel maapinnast. (8) Suplemiseks ja ujumiseks kasutatav veekogu osa peab olema eraldatud hoiatusmärkidega. (9) Purjelaudu, purje-, sõude- ja mootorpaate, kaatreid ning skuutreid, välja arvatud vetelpäästeteenistuse veesõidukid, tohib kasutada mitte lähemal kui 150 m suplemiseks ja ujumiseks eraldatud veekogu osast ja see piir peab olema tähistatud hoiatusmärkidega. §2. Supelranna territooriumi planeering (1) Supelranna koormuse kavandamisel arvestatakse vähemalt 4 m² maismaa pindala ühe kasutaja kohta (lastele vähemalt 3 m²). (2) Supelranna kasutajale peab olema tagatud ohutu juurdepääs supelranda. (3) Toitlustus-, kaubandus-, teenindusehitised, samuti käimlad peavad asuma vähemalt 100 m kaugusel veepiirist. (4) Toitlustus-, kaubandus-, teenindusehitiste tegevuse käigus, samuti käimlates tekkinud reovesi tuleb suunata ühiskanalisatsiooni või kasutada selle käitlemiseks asukohajärgse keskkonnateenistusega kooskõlastatud lahendusi. (5) Supelranna puhke- ja teenindusalal peavad olema asfalteeritud või sillutatud juurdepääsuteed vetelpääste valvepersonali hoonetele või ruumidele. (6) Erosiooniohtlikul pinnasel tuleb puhkajate peamisi liikumissuundi arvestades rajada sillutatud jalgteed asukohajärgse keskkonnateenistuse soovituste kohaselt. (7) Autode parkimisplats peab asuma vähemalt 50 m kaugusel supelranna puhkealast, kuid mitte lähemal kui 100 m veepiirist. Supelranna puhkeala ja parkimisplatsi vahel peab olema kõrghaljastus. §3. Hooned, rajatised ja seadmed supelrannas (1) Supelrannas peavad olema järgmised hooned, rajatised ja seadmed: 1) hoone või ruumid vetelpääste valvepersonalile; 2) riietuskabiinid minimaalse tihedusega üks kabiin supelranna 2500 m² kohta; 3) joogiveekraanid, millest saadava vee kvaliteet vastab kehtivatele nõuetele; 4) dušš – merevee ja vetikarikka järvevee piirkondades; 5) eraldi käimlad meestele ja naistele, vähemalt üks käimlakoht supelranna 200 kasutaja kohta; 6) prügiurnid ja -konteinerid, kusjuures prügiurnid paigutatakse veepiirist 5–10 m kaugusele minimaalse tihedusega üks prügiurn 1600 m² supelranna maismaapindala kohta. Konteinerid paigutatakse veepiirist vähemalt 100 m kaugusele ning neid peab olema vähemalt üks 4000 m² supelranna maismaapindala kohta. (2) Hooned ja rajatised peavad olema projekteeritud ning ehitatud liikumispuuetega inimeste vajadusi arvestades. §4. Supelranna avamine Supelranna avamiseks peab selle omanikul või valdajal olema enne suplushooaja algust asukohajärgse tervisekaitsetalituse nõusolek. §5. Suplushooaeg Suplushooaeg käesoleva määruse tähenduses on ajavahemik 15. maist 15. septembrini. §6. Ettevalmistus supelranna avamiseks Omanik või valdaja peab tagama, et supelrand on suplushooaja alguseks nõuetekohaselt ette valmistatud: 1) koristatud ning heakorrastatud supelranna territoorium; 2) puhastatud ja tasandatud pindmine liivakiht, vajadusel peale veetud puhas liiv; 3) paigaldatud ja korrastatud nõuetekohased rajatised ja seadmed; 4) nõuetekohaselt sisustatud, varustatud ja korrastatud hoone või ruumid tervishoiu ja vetelpääste valvepersonalile; 5) hoiatusmärkidega tähistatud supluseks ja ujumiseks kasutatav veekogu osa ning veekogu osa, kus on keelatud purjelaudade, sõude- ja mootorpaatide, kaatrite ning skuutrite kasutamine; 6) puhastatud suplemiseks ja ujumiseks eraldatud veekogu osa põhi; 7) korrastatud joogiveeallikas ja -süsteemid ning kontrollitud vee kvaliteedi vastavust joogiveele kehtestatud nõuetele; 8) korrastatud ja puhastatud käimlad; 9) nähtavas kohas üles pandud teave supelranna valdaja nimetuse ja supelranna avamise kohta, loodud võimalus teabe edastamiseks vee ja õhu temperatuuri, tuule ja lainetuse tugevuse ning suplusvee kvaliteedi kohta; 10) laboratoorselt uuritud suplusvee kvaliteeti suplushooajale eelnenud kuu jooksul kaks korda, kahenädalase vaheajaga. §7. Valdaja kohustused suplushooajal Supelranna kasutamisel peab valdaja tagama kogu suplushooaja vältel: 1) supelranna kogu territooriumi hooldamise, sealhulgas merest väljauhutud prahi kogumise ja supelrannast äravedamise iga päev enne kella 8 hommikul ning selle käitlemise vastavalt «Jäätmeseaduse» (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843) nõuetele; 2) suplusvee kvaliteedi uurimise vastavalt käesoleva määruse nõuetele; 3) pindmise liivakihi puhastamise ja tasandamise, vajadusel ka puhta liiva pealevedamise; 4) prügiurnide ja -konteinerite süstemaatilise tühjendamise ning puhastamise; 5) käimlate igapäevase koristamise ja desinfitseerimise. 2. peatükk TERVISEKAITSENÕUDED SUPLUSVEELE §8. Suplusvesi Suplusvesi käesoleva määruse tähenduses on mageveekogu- või merevesi, mida kasutatakse supelrannas suplemiseks ja ujumiseks, väliujulasse juhitud veekoguvesi ning vesi traditsioonilistes supluskohtades, mida kasutab rohkem kui 100 inimest ööpäevas. §9. Suplusvee kvaliteet (1) Suplusvesi peab olema vaatlemisel puhas ja vastama lisades 1 ja 2 toodud kvaliteedinäitajatele. Suplusvesi loetakse nõuetele vastavaks juhul, kui: 1) 95% lisades 1 ja 2 esitatud kvaliteedinäitajatest vastab normatiivile; 2) normatiivile mittevastava 5% kvaliteedinäitajate kõrvalekalle ei ületa lubatud väärtusi rohkem kui 50%. Lahustunud hapniku, pH ja mikrobioloogilised näitajad ei tohi ületada normatiivi; 3) kvaliteedinäitajate kõrvalekalded esinevad üksikutes veeproovides ega kordu ettenähtud vaheaegadega võetud järjestikustes proovides. (2) Määruse nõuetele mittevastav suplusvesi loetakse inimese tervisele ohtlikuks ning suplusvesi, mille kohta andmed puuduvad, loetakse tervisele potentsiaalselt ohtlikuks. (3) Vee kvaliteedi organoleptilised, füüsikalised ja keemilised näitajad ning nende määramise meetodid ja kontrolli sagedus on toodud lisas 1. Vee mikrobioloogilised omadused on toodud lisas 2. §10. Suplusvee kvaliteedi kontroll (1) Suplusvee kvaliteedi näitajaid tuleb uurida lisades 1 ja 2 toodud meetodite kohaselt. (2) Suplusvee proovid tuleb võtta kogu suplushooaja jooksul ühest ja samast kohast, soovitavalt supelranna kõige aktiivsema kasutusega piirkonnast. Supelrannas veejoone pikkusega üle poole kilomeetri peab olema üks proovivõtukoht iga 500 m veepiiri kohta. Proovivõtukohad tuleb kooskõlastada asukohajärgse tervisekaitsetalitusega. (3) Suplusvee proov tuleb võtta 30 cm sügavuselt veepinnast. Mineraalõlide sisalduse uurimiseks tuleb proov võtta veepinnalt. §11. Suplusvee kohta teabe andmine Teave suplusvee terviseohutuse kohta peab olema puhkajatele kättesaadav. Supelranna valdaja tagab teabe kättesaadavuse supelranna territooriumil suplushooaja vältel. 3. peatükk LÕPPSÄTTED §12. Järelevalve (1) Riiklikku järelevalvet käesoleva määruse täitmise üle teostavad tervisekaitse riikliku järelevalve ametnikud. (2) Kui järelevalve käigus on tuvastatud suplusvee kvaliteedi halvenemine või on põhjust arvata, et suplusvee kvaliteet on langenud, tuleb korraldada suplusvee täiendav uuring. Täiendava uuringu kulud katab isik, kelle tegevuse tulemusena on suplusvee kvaliteet halvenenud. (3) Suplusvee kvaliteedinõuetele mittevastavuse korral või epidemioloogiliselt ohtliku olukorra kujunemisel teeb tervisekaitse riikliku järelevalve ametnik ettekirjutuse supelranna kasutamise piiramise või suplemise keelamise kohta ning teavitab olukorrast viivitamatult supelranna valdajat, kohalikku omavalitsust ja asukohajärgset riigi keskkonnajärelevalve asutust, mille territooriumil supelrand asub. §13. Supelranna taasavamine Supelranna taasavamine on lubatud pärast suplusvee täiendavat uuringut ning kohaliku tervisekaitsetalituse ametlikku otsust, et vesi on tervisele ohutu. §14. Rakendussätted (1) Käesolev määrus jõustub 15. aprillil 2001. a. (2) Käesoleva määruse paragrahvi 2 lõikes 3 sätestatud nõue ei kehti ehitiste ja rajatiste kohta, mis on püstitatud seaduslikul alusel enne 1. jaanuari 2001. a. * 76/160/ EMÜ, 8. detsember 1975 (EÜT L 31, 5.02.1976, lk 1) Peaminister Mart LAAR Sotsiaalminister Eiki NESTOR Riigikantselei peadirektor riigisekretäri ülesannetes Tiit LAJA Vabariigi Valitsuse 25. juuli 2000. a määruse nr 247 «Tervisekaitsenõuded supelrannale ja suplusveele» lisa 1 VEE KVALITEEDI ORGANOLEPTILISED, FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED NÄITAJAD NING NENDE MÄÄRAMISE MEETODID JA KONTROLLI SAGEDUS Vee kvaliteedi näitaja Normatiiv Määramise meetod Kontrolli sagedus suplushooajal pH 6,0–9,0 Elektromeetriline meetod Iga kahe nädala tagant Värvus¹ Ebatavalisi värvuse muutusi ei esine Visuaalne uuring või fotomeetriline määramine Pt.Co skaalal Iga kahe nädala tagant Mineraalõlide esinemine Veepinnal puudub silmaga nähtav õlikile, spetsiifilist lõhna pole Visuaalne ja olfaktoorne uuring Iga kahe nädala tagant Pindaktiivsed ained Ei tohi tekitada püsivat vahtu Visuaalne uurimine Iga kahe nädala tagant Pindaktiivsed ained, mg/l alla 0,3 Spektrofotomeetriline määramine metüleensinisega Veereostuse kahtluse korral Fenoolid Spetsiifilise lõhna puudumine Olfaktoorne uuring Iga kahe nädala tagant Fenoolid mg/l 0,005 Spektrofotomeetriline määramine Veereostuse kahtluse korral Läbipaistvus¹ Mitte alla 1 m Secchi ketas Iga kahe nädala tagant Läbipaistvus¹ 30 cm Snelleni šrift Iga kahe nädala tagant Lahustunud hapnik 80–120 % küllastusastmest Winkleri meetod või elektromeetriline meetod Iga kahe nädala tagant Veepinna puhtus Veepinnal või vees ei tohi olla naftasaaduste jääke ega mistahes materjalist hõljuvaid esemeid Visuaalne kontroll Iga kahe nädala tagant Ammoonium, NH4, mg/l 0,1 Spektrofotomeetriline määramine Nessleri reaktiiviga või indofenoolsinisega Veereostuse kahtluse korral Üldlämmastik, N, mg/l 3 Kjeldahli meetod Veereostuse kahtluse korral BHT7, mgO2/l 5 Lahustunud hapniku sisaldus enne ja pärast inkubatsiooni 20± 1 ºC juures, nitrifikatsiooni inhibiitori lisamisel Veereostuse kahtluse korral Pestitsiidid, mg/l 0,05 Kromatograafiline määramine Veereostuse kahtluse korral Arseen, mg/l 0,1 Aatomabsorptsiooni meetod Veereostuse kahtluse korral Kaadmium, mg/l 0,005 Aatomabsorptsiooni meetod Veereostuse kahtluse korral Kroom VI, mg/l 0,05 Aatomabsorptsiooni meetod Veereostuse kahtluse korral Plii, mg/l 0,05 Aatomabsorptsiooni meetod Veereostuse kahtluse korral Elavhõbe, mg/l 0,001 Aatomabsorptsiooni meetod Veereostuse kahtluse korral Tsüaniid, mg/l 0,05 Spektrofotomeetriline määramine Veereostuse kahtluse korral Märkus: ¹ Normatiivi võib ületada ebatavaliste ilmastiku- või geograafiliste tingimuste korral. Sotsiaalminister Eiki NESTOR Vabariigi Valitsuse 25. juuli 2000. a määruse nr 247 «Tervisekaitsenõuded supelrannale ja suplusveele» lisa 2 VEE KVALITEEDI MIKROBIOLOOGILISED NÄITAJAD NING NENDE MÄÄRAMISE MEETODID JA KONTROLLI SAGEDUS Vee kvaliteedi näitaja Normatiiv Määramise meetod Kontrolli sagedus suplusperioodil Coli-laadsete bakterite arv 100 ml vees 10 000 Membraanfiltrimine või kõige tõenäosema arvu määramine käärimismeetodil. Inkubeerimine 37 0C juures kuni 24 t, ümberkülvid ja kahtlaste kolooniate identifitseerimine ISO 9308-1:1990 (E) Iga kahe nädala tagant Fekaalsete coli-laadsete bakterite arv 100 ml vees 2000 Membraanfiltrimine või kõige tõenäosema arvu määramine käärimismeetodil. Inkubeerimine 44 0C juures kuni 24 t, ümberkülvid ja kahtlaste kolooniate identifitseerimine ISO 9308-1:1990 (E) Iga kahe nädala tagant Fekaalsete streptokokkide arv 100 ml vees 100 Membraanfiltrimine või kõige tõenäosema arvu määramine käärimismeetodil. Kultiveerimine sobivatel söötmetel. ISO 7899-2:1997 (E) Veereostuse kahtluse korral Salmonellade arv 1 l vees 0 ISO 6340:1997 (E) Veereostuse kahtluse korral Enteroviiruste esinemine 10 l vees 0 Kontsentreerimine filtreerimisega, flokulatsiooni või tsentrifuugimisega Veereostuse kahtluse korral Potentsiaalselt toksilised vetikad 10 l vees 100 000 Mikroskopeerimine Värvuse ja läbipaistvuse olulise muutuse korral või kui esinemise tõenäosus on suurenenud Sotsiaalminister Eiki NESTOR