Vabariigi Valitsus — Koolituseks suunatud riigiabi andmise tingimused — RT I, 2000, 64, 405

Määrus kehtestatakse «Konkurentsiseaduse» (RT I 1998, 30, 410; 1999, 89, 813; 2000, 53, 343) paragrahvi 20 lõike 6 alusel. § 1. Üldsätted (1) Käesolev määrus kehtib koolituseks suunatud riigiabi (edaspidi koolitusabi) kohta, kusjuures koolitust antakse kitsa tööalase koolituse või üldise tööalase koolituse vormis. (2) Kitsas tööalane koolitus on koolitus, mis on otseselt rakendatav üksnes töötaja praegusel või tulevasel töökohal abisaava ettevõtja juures. Sellise koolituse tulemusel saadavad kutseoskused ei ole kasutatavad teiste ettevõtjate juures või teistes töövaldkondades või on seda piiratud määral. (3) Üldine tööalane koolitus on koolitus, mis ei ole rakendatav üksnes töötaja praegusel või tulevasel töökohal abisaava ettevõtja juures. Sellise koolituse tulemusel saadud kutseoskused on laialdaselt kasutatavad teiste ettevõtjate juures või teistes töövaldkondades, parandades oluliselt töötaja oskuste taset. Üldine tööalane koolitus on näiteks koolitus, mida korraldavad koos erinevad ettevõtjad, kes ei kuulu ühte kontserni või millest võtavad osa nende ettevõtjate töötajad. (4) Koolitusabi võib rahandusminister lubada kooskõlas «Konkurentsiseaduse» paragrahvi 20 lõike 3 punktiga 2. (5) Käesolevat määrust ei kohaldata riigi poolt finantseeritava üldise tööalase koolituse puhul, kui koolitusest saab kasu suur hulk inimesi ning koolitus ei soodusta mõnda ettevõtjat või mingite kaupade tootmist vastavalt «Konkurentsiseaduse» paragrahvi 19 lõikele 1. Selliseks koolituseks on näiteks töötute koolitus või ümberõpe, kaasa arvatud praktika ettevõtja juures. § 2. Koolitusabi lubatavad kulud (1) Koolitusabi võib anda ainult järgmiste kulude katteks (edaspidi lubatavad kulud): 1) koolitajate tööjõukulud; 2) koolitajate ja koolitatavate koolitusega seotud sõidukulud; 3) teised koolitusega vahetult seotud jooksvad kulud nagu materjalide, vahendite ja muu sellise kulud; 4) töövahendite ja seadmete amortisatsioon sellisel määral, nagu neid on kasutatud ainult asjassepuutuva koolitusprojekti tarvis; 5) koolitusprojektiga seotud juhendamis- ja nõustamisteenuste kulud; 6) koolitatavate tööjõukulud käesoleva lõike punktides 1–5 nimetatud kulude kogusumma ulatuses koolituses tegelikult osalemise aja eest. (2) Lubatavad kulud peavad olema tõestatud dokumentaalselt, olema läbipaistvad ja detailiseeritud. § 3. Koolitusabi lubatav osakaal (1) Kitsaks tööalaseks koolituseks antava riigiabi brutosumma osakaal koolitusprojekti lubatavatest kuludest ei tohi ületada 35% väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate ja 25% muude ettevõtjate puhul. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjaks loetakse Vabariigi Valitsuse 10. mai 2000. a määruse nr 156 «Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud riigiabi andmise tingimused» (RT I 2000, 39, 244) paragrahvis 2 nimetatud ettevõtjat. (2) Üldiseks tööalaseks koolituseks antava riigiabi brutosumma osakaal koolitusprojekti lubatavatest kuludest ei tohi ületada 70% väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate ning 50% muude ettevõtjate puhul. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud osakaalusid suurendatakse 5–10 protsendipunkti võrra, kui ettevõtja asub regioonis, mis määratakse vastavalt regionaalabikaardile. (4) Kui koolitusprojekt sisaldab nii kitsast kui üldist tööalast koolitust, kusjuures neid ei ole võimalik eristada, kehtivad riigiabi andmisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud lubatavad osakaalud. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodud abi brutosumma osakaal on abi suurus väljendatuna protsendina koolitusprojekti lubatavatest kuludest. Selle arvutamisel arvestatakse abi suurust ja kulusid enne nendelt otseste maksude mahaarvamist. Kui abi antakse mitterahalises vormis, teisendatakse see võrdse väärtusega rahaliseks toetuseks. Abi, mida antakse mitmete osamaksetena, diskonteeritakse selle hetkeväärtusesse. Diskontomääraks on riigiabi viiteintress, mis kehtis ajal, kui abi kättesaadavaks tehti. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodud lubatavad osakaalud kehtivad ka juhul, kui riigiabi antakse peale Eesti kohalike allikate ka Euroopa Ühenduse poolt. Peaminister Mart LAAR Majandusminister rahandusministri ülesannetes Mihkel PÄRNOJA Riigikantselei peadirektor riigisekretäri ülesannetes Tiit LAJA