Anija Vallavolikogu — "Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskiri Anija vallas" kinnitamine — KO, 76, 689

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588) § 6 lõike 1, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670; 2001, 102, 668; 2002, 41, 251; 61, 375, 63, 387; 2003, 13, 64) § 5 lõike 21 ja § 8 lõike 4 alusel, Anija Vallavolikogu määrab: 1. Tunnistada kehtetuks Kehra Linnavolikogu 15. juuni 2000. a määrus nr 18 «Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskirja kinnitamine.» 2. Tunnistada kehtetuks Anija Vallavolikogu 27. detsembri 2001. a määrus nr 40 «Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskirja kinnitamine.» 3. Kinnitada «Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskiri Anija vallas» (lisatud). 4. Avaldada käesolev määrus elektroonilises Riigi Teatajas. 5. Käesolevat määrust saab vaidlustada 30 kalendripäeva jooksul haldusmenetluse korras. 6. Määrus jõustub 4. märtsil 2004. a. Volikogu esimees Tõnis VÄLI Anija Vallavolikogu 26. veebruari 2004. a määruse nr 61 lisa ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA LIITUMISE JA NENDE KASUTAMISE EESKIRI ANIJA VALLAS I. ÜLDOSA 1.1. Eeskirja ülesanne 1.1.1. Käesolev eeskiri sätestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse alusel Anija valla haldusterritooriumil ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise nõuded ja korra. 1.1.2. Ainult tootmise vajaduseks ettenähtud ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile käesoleva eeskirja sätteid ei kohaldata. 1.2. Mõisted 1.2.1. arvestusperiood – veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste osutamise periood, mille kohta kliendile esitatakse arve; 1.2.2. avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuva veevõtmise seadme (olmevesik, paakautode täitmise seade jms) koht koos teenindamiseks vajalike ehitistega; 1.2.3. fekaalid – kuivkäimlatest väljaveetavad jäätmed; 1.2.4. heitvesi – kasutusel olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi, samuti kanalisatsiooni kaudu ärajuhitav sademete- ja drenaaživesi või muu pinnase- ja pinnavesi; 1.2.5. kanaliseerimine – heitvee kogumine ja ärajuhtimine kanalisatsiooni kaudu; 1.2.6. klient – kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle veevärk ja (või) kanalisatsioon on vahetult ühendatud ühisveevärgi ja (või) kanalisatsiooniga ning kes on sõlminud vee-ettevõttega veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse lepingu; 1.2.7. kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand või korterihoonestusõigus; 1.2.8. kinnistu kanalisatsioon – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste sisekanalisatsioon) kinnistult heitvee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni; 1.2.9. kinnistu omanik – kinnisasja omanik, hoonestusõiguse alusel maakasutaja, korteriomanik, ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, samuti ka kaasomandis oleva kinnis- või vallasasja (ehitise) valdaja; 1.2.10. kinnistu veevärk – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste siseveevärk) kinnistu veega varustamiseks ühisveevärgist; 1.2.11. liitumine – kinnistu veevärgi torustiku ühendamine ühiskanalisatsiooni rajatistega veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste kasutamiseks; 1.2.12. liitumispunkt – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga; 1.2.13. liitumistasu – ühekordne tasu, mis tuleb kinnistu omanikul maksta kinnistu veevärgi ühendamiseks ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühendamiseks ühiskanalisatsiooniga; 1.2.14. peakraan – viimane sulgemisseade ühendustorul enne kinnistu veevärki; 1.2.15. peatoru – ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt heitvee kanaliseerimine; 1.2.16. purgimine – tekkekohast äraveetud heitvee ja fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmine; 1.2.17. reovesi – olmes või tootmises kahjustuspiiri ületavalt rikutud vesi, on heitvee alaliik; 1.2.18. reovee kanalisatsioon – rajatised ja seadmed ainult reovee kanaliseerimiseks; 1.2.19. sademevee kanalisatsioon – rajatised ja seadmed sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ning puhta heitvee kanaliseerimiseks; 1.2.20. sisendustoru – kinnistu veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini; 1.2.21. vaatluskaev – avatava luugi ja põhjasasuva voolurenniga kaev kanalisatsioonitorustikul; 1.2.22. vee-ettevõtja – ettevõtja, kes osutab veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil; 1.2.23. vee- või heitvee mõõtesõlm – vee või heitvee mõõtmiseks ettenähtud vee- või heitveearvesti ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm; 1.2.24. vee- või heitvee mõõtekaev – kaev, kus asub vee- või heitveemõõtesõlm; 1.2.25. ühenduskraan – veevarustuse ühendustorul peatoru juures asuv sulgur, mis järgneva sulguri puudumisel on ühtlasi peakraaniks; 1.2.26. ühendustoru – kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist heitvett vastuvõttev toru peatorust liitumispunktini; 1.2.27. ühiskanalisatsioon – ehitiste ja seadmete süsteem erinevate kinnistute heitvee juhtimiseks suublasse; 1.2.28. ühisveevärk – ehitiste ja seadmete süsteem erinevate kinnistute veega varustamiseks veekogust või põhjaveekihist; 1.2.29. ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikkiminek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine ja nende heitvee kanaliseerimine või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond; 1.2.30. ühisvoolne kanalisatsioon – rajatised reovee ning muu pinnase- ja pinnavee ühiseks kanaliseerimiseks; 1.2.31. teenusleping – vee-ettevõtja ja kliendi vaheline leping vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks. 1.3. Üldnõuded 1.3.1. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavaga määratud alal peab olema võimalik kõigi kinnistute nõuetekohane veega varustamine ja heitvee ärajuhtimine. 1.3.2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise eest vastutab selle omanik, nõuetekohase toimimise eest vee-ettevõtja. 1.3.3. Ühisveevärgi vesi on mõeldud kasutamiseks olme, tootmise ja kastmise vajadusteks ning kahjutule kustutamiseks. Vee kvaliteet peab vastama kehtestatud nõuetele. 1.3.4. Ühiskanalisatsioon on mõeldud heitvee vastuvõtmiseks, ärajuhtimiseks ja puhastamiseks. Selleks ettenähtud kohtades ja eritingimustel võib ühiskanalisatsiooni purgida fekaale. 1.3.5. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumise lepingu (edaspidi liitumisleping) alusel. 1.3.6. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest maksab liituja Anija Vallavolikogu poolt kehtestatud korra kohaselt vee-ettevõtjale liitumistasu. 1.3.7. Ühisveevärgist vee võtmine v.a. vee võtmine avalikest veevõtukohtadest ja kahjutule kustutamiseks ning ühiskanalisatsiooni heitvee juhtimine toimub veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuslepingu (edaspidi teenusleping) alusel. 1.3.8. Ühisveevärgist võetud vee ja ühiskanalisatsiooni juhitud heitvee eest maksab klient Anija Vallavolikogu kehtestatud korra kohaselt vee-ettevõtjale teenustasu. 1.4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piiritlemine 1.4.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. 1.4.2. Liitumispunkt asub kuni kaks meetrit kinnistu piirist väljaspool, kui vee-ettevõtja ja kinnistu omanik või klient ei ole kokku leppinud teisiti. 1.4.3. Liitumispunktiks veevärgil on peakraan, mis kuulub ühisveevärgi hulka. Kui torustikul vahetult enne kinnistu piiri puudub sulgemisvahend, asub liitumispunkt kaks meetrit väljaspool kinnistu piiri. Krundistamata hoonestuse puhul asub liitumispunkt kahe meetri kaugusel hoone välisseinast. 1.4.4. Liitumispunktiks kanalisatsioonitorustikul on kinnistupoolseim vaatluskaev maa-alal väljaspool kinnistu piiri. Vaatluskaev kuulub ühiskanalisatsiooni hulka. Nõuetekohase kaevu puudumisel kuni selle väljaehitamiseni on liitumispunktiks ühenduskoht peatorul. Kui hoone kanalisatsiooni väljalaskude kogumistorustik on kinnistu hoonestamata ala piiratuse tõttu paigaldatud väljapoole kinnistut tänavale, loetakse liitumispunktiks vaatluskaev, millest toimub äravool peatorusse. Krundistamata hoonestuse puhul on liitumispunktiks elamute puhul viimane vaatluskaev, millesse juhitakse hoonest heitvett. 1.4.5. Kui ühisveevärgi või -kanalisatsiooni peatoru läbib kinnistut ja sellest hargneb torustik ehitisse, on peakraaniks ühenduskraan või peatorule kõige lähem sulgur, kanalisatsiooni liitumispunktiks aga peatorul hargnemiskohas asuv vaatluskaev. 1.4.6. Olemasoleva hoonestusega krundistamata aladel viiakse ala krundistamisel veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste piiritlus kooskõlla krundistatud alade piiritlusega. Kinnistu piiride muutmisel või kinnistu tükeldamisel täpsustatakse ka piiritlust. Kui eeltooduga kaasneb veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamise vajadus, esitab vee-ettevõtja vastavad nõuded detailplaneeringu või krundijaotusplaani läbivaatamisel. 1.4.7. Kui vee-ettevõtja või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või kinnistu omanik või klient taotleb liitumispunkti ümberehitamist, toimub see taotleja kulul. 1.4.8. Kruntide suuruse ja piiride muutmisel detailplaneeringuta, kui muudetaval alal asuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud rajatised, tuleb nendel olevate kinnistute omanikel see eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõtjaga. Kui sellega seoses tekib vajadus veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehituseks, väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused koos teostustähtajaga. Kui kinnistu omanik ei järgi eeltoodut või ei pea kinni teostustähtajast, on vee-ettevõtjal õigus punkti 3.1.15 kohaselt vee andmine ja heitvee kanaliseerimine sulgeda. 1.4.9. Kuivendusdrenaaž, sademevee restkaev koos äravoolutoruga ja muud sarnased heitvee ärajuhtimise rajatised ei kuulu ühiskanalisatsiooni hulka. 1.4.10. Liitumispunktid fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on teenuslepingu ja liitumislepingu osa. Avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitiste puhul kuulub piiritlusakt vallavalitsuse ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdaja vahelise lepingu juurde. II. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA LIITUMINE 2.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal, mis on piiritletud vallavolikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt, on kõigil kinnistu omanikel õigus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. 2.2. Liitumine toimub kinnistu omaniku või valdaja poolt vee-ettevõtjale esitatava vormikohase taotluse põhjal koostatud liitumislepingu alusel. 2.3. Taotluse vormi koostab vee-ettevõtja ja see peab sisaldama: 2.3.1. liituja staatust ning isikuandmeid (nimi, isikukood või registreerimisnumber, postiaadress); 2.3.2. andmeid olemasoleva ja kavandatava hoonestuse kohta; 2.3.3. andmeid olemasoleva ja kavandatava veekasutuse otstarbe ja koguse kohta ühisveevärgist; 2.3.4. andmeid ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee koguse ja reostusastme kohta; 2.3.5. ettepanekut liitumispunkti asukoha kohta; 2.3.6. ettepanekut kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendamise tähtaja kohta. 2.4. Vee-ettevõtja vaatab liitumistaotluse läbi 14 päeva jooksul ja esitab taotlejale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tingimused (edaspidi liitumistingimused). 2.5. Liitumistingimustes näidatakse: 2.5.1. liitumispunktid; 2.5.2. lubatavad veevõtu ja heitvee ärajuhtimise kogused ning heitveega ära juhtida lubatavad reoained, nende lubatavad kontsentratsioonid ja kogused; 2.5.3. tehnilised erinõuded; 2.5.4. liitumistingimuste kehtivusaeg; 2.5.5. kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamise tähtaeg ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga; 2.5.6. liitumistasu suurus. 2.6. Juhul kui ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise taotluse rahuldamisega võib kaasneda häireid teiste klientide veega varustamises ja heitvee ärajuhtimises ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohases toimimises, on vee-ettevõtjal kooskõlastatult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikuga õigus taotlust mitte rahuldada või rahuldada piiratud ulatuses. 2.7. Liitumisleping sõlmitakse pärast kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise projekti (edaspidi liitumisprojekt) kinnitamist. Liitumisprojekti koostamisel peab arvestama õigusaktide kohaselt esitatud liitumistingimustega. 2.8. Liitumisprojekti koostamine, ühendustorustiku ning kinnistu veevärgi ja -kanalisatsiooni ehitamine ja kasutusele võtmine toimub ehitusseaduse kohaselt. 2.9. Vee-ettevõtjal on õigus liitumislepingut mitte sõlmida, kui liitumisprojekt ei vasta kehtivatele nõuetele või ei ole arvestatud liitumistingimustega. 2.10. Liitumisleping lõpetatakse liituja taotlusel, kui ta loobub ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumisest. Selleks ajaks tasutud liitumistasu ei tagastata. 2.11. Vee-ettevõtjal on õigus liitumisleping lõpetada: 2.11.1. juriidilise isiku likvideerimisel õigusjärglase puudumisel; 2.11.2. muudel liitumislepingust tulenevatel põhjustel. 2.12. Liitumislepingu muutmine võib toimuda ulatuses, millega ei kaasne uue liitumisprojekti koostamine. 2.13. Kliendile, kes taotleb liitumistingimuste muutmist, sealhulgas olemasolevatele ühendustele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga täiendavaid ühendusi või olemasoleva ühendustoru ümberehitamist, toimub liitumine olemasoleva liitumislepingu muutmise või uue liitumislepingu alusel. 2.14. Kinnistu veevärgi ühendamine ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooniga toimub liitumislepingu kohaselt. III. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI KASUTAMINE 3.1. Üldnõuded 3.1.1. Kliendi nõuetekohase veega varustamise ja heitvee ärajuhtimise ühiskanalisatsiooni abil tagab vee-ettevõtja vastavalt teenuslepingule. 3.1.2. Teenusleping võib olla tähtajatu või tähtajaline. Tähtajatu teenusleping sõlmitakse siis, kui on täidetud eeskirja ja liitumislepingu kõik tingimused. Tähtajaline teenusleping sõlmitakse siis, kui toimub ajutine veekasutus ja heitvee ärajuhtimine ning juhtudel, mis on määratud eeskirjas ja liitumislepingus. Otsuse, mille alusel veekasutus ja heitvee ärajuhtimine loetakse ajutiseks, teeb vee-ettevõtja. 3.1.3. Tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks tuleb kinnistu omanikul esitada vee-ettevõtjale vormikohane avaldus, kinnistu omandi- või valdamise õigust tõendavad dokumendid, liitumisleping ning eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid. 3.1.4. Vee-ettevõtja esitab avaldajale teenuslepingu projekti 14 päeva jooksul pärast avalduse kättesaamist. 3.1.5. Teenusleping lõpetatakse kliendi taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandi- või valdamisõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest. Teenuste kasutamise jätkamisel kinnistu uue omaniku poolt on viimane kohustatud pärast kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks seitsme tööpäeva jooksul. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutuse ja heitvee kanaliseerimise omavoliliseks. 3.1.6. Kliendil on avalduse alusel õigus taotleda kuni üheks aastaks kinnistule veeandmise ja heitvee kanaliseerimise sulgemist lepingulist suhet lõpetamata, tasudes eelnevalt vee-ettevõtjale sulgemise ja taasavamise kulud. 3.1.7. Vee-ettevõtjal on õigus lõpetada kliendiga sõlmitud teenusleping: 3.1.7.1. kui klient ei ole vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine ja heitvee kanaliseerimine eeskirja alusel suletud; 3.1.7.2. kui toimub kinnistu piiri muutmine või kinnistu veevärgi ja kanalisatisooni ümberehitamine või muu tegevus, mille tõttu klient muutub vee-ettevõtja suhtes mittekliendiks; 3.1.7.3. juriidilise isiku likvideerimisel õigusjärglase puudumisel; 3.1.7.4. muudel, teenuslepingust tulenevatel põhjustel. 3.1.8. Teenuslepingu lõpetamisest eeskirja punkti 3.1.7 alusel teatatakse kliendile võimaluse korral kirjalikult. 3.1.9. Kinnistu omanikul või valdajal on ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõpetamist õigus teenuslepingu uuendamiseks endises mahus liitumislepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja kasutatakse olemasolevaid ühendustorusid. Teenuslepingu uuendamiseks tuleb avaldajal eelnevalt vee-ettevõtjale tasuda vee andmise ja heitvee kanaliseerimise taastamise kulud. 3.1.10. Kui ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõppemist ja lõpetamist pole lepingut eeskirja punkti 3.1.9 kohaselt uuendatud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid taaskasutada, tuleb kinnistu omanikul sõlmida liitumisleping. 3.1.11. Teenusleping sõlmitakse vahetult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud kinnistu omaniku või valdajaga. Kinnistu omanikega, kus maa on kaasomandis, sõlmitakse leping vastavalt asjaõigusseaduse §-le 72 kaasomanike kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse alusel. Olemasoleva hoonestusega krundistamata aladel sõlmitakse kuni ala krundistamiseni tähtajalised teenustelepingud ehitiste omanike või valdajatega. 3.1.12. Kui mitme kinnistu või kinnistute grupi veega varustamine ühisveevärgist ja heitvee kanaliseerimine ühiskanalisatsiooni toimub mitmele kinnistule või kinnistute grupile nende kokkuleppel ühe teenuslepingu alusel, on tegemist ühe kliendiga ning kõiki vee- ja kanalisatsioonitorustikke ning muid rajatisi ja seadmeid pärast liitumispunkti käsitletakse kui kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni. 3.1.13. Õigust teostada kontrolli kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni, kliendi veekasutuse ning ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee üle, on vallavalitsuse volitatud isikul, samuti vee-ettevõtjal vastavalt teenuslepingu tingimustele. 3.1.14. Avaldamisele ei kuulu kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehitiste ja seadmete ning vee kasutuse ja heitvee kanaliseerimise kontrollimisel saadud teave, mis ei ole seotud käesolevas eeskirjas, samuti teistes antud valdkonna kohta käivates õigusaktides toodud nõuete rikkumisega või ohuga ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile. Avalikustamisele kuuluvad andmed kliendi veetarvituse ja kanaliseeritava heitvee koguse ning reoainete kohta. 3.1.15. Kliendile vee andmise ja (või) heitvee kanaliseerimise sulgemine võib toimuda pärast kliendi sellekohast kirjalikku teavitamist vee-ettevõtja poolt, omades selleks vallavalitsuse kirjalikku seisukohta. Kui vallavalitsus ei ole kahe nädala jooksul pärast vee-ettevõtja poolt esitatud taotlust vee andmise ja (või) heitvee kanaliseerimise sulgemise kohta esitanud oma seisukohta, on vee-ettevõtjal õigus kliendile vee andmine ja heitvee kanaliseerimine sulgeda. Erandjuhtudel, vastavalt käesolevas eeskirjas toodule on vee-ettevõtjal õigus kliendile vee andmine ja heitvee kanaliseerimine sulgeda ette teatamata. 3.1.16. Kõigil juhtudel, millal vee-ettevõtjal on õigus kliendile vee andmine ja kinnistu heitvee kanaliseerimine sulgeda, ei vastuta vee-ettevõtja sellest kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest. Vee andmine ja heitvee kanaliseerimine taastatakse pärast sulgemise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kulude tasumist. Omavolilised ühendused taasavamisele ei kuulu. 3.1.17. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise ja heitvee vastuvõtu vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see on toimunud vääramatu jõu ja (või) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii tulemusena. 3.1.18. Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise katkemisel teostab kliendi veega varustamist ja heitvee ärajuhtimist vee-ettevõtja vastavalt antud valdkonna eest vastutava vallavalitsuse ametiisiku korraldusele. 3.1.19. Vee-ettevõtjal on õigus piirata või katkestada kliendile vee andmine ja heitvee vastuvõtt avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral, teavitades sellest kliente avariiliste tööde puhul tööde alustamisel ning enne plaanilisi töid vähemalt kümme päeva ette. Teavitamisest kinnipidamise korral ei vastuta vee-ettevõtja remonttööde puhul klientidele vee andmise ja heitvee kanaliseerimise piiramisest või katkestamisest põhjustatud võimalike kahjude eest. 3.1.20. Kõik isikud, kes on süüdi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete vigastamises, kannavad seaduse alusel vastutust tekitatud kahju, sealhulgas sellega kaasneva veekao, keskkonnakahjude ning klientidele tekitatud kahju eest. Veekao suurus arvestatakse vee-ettevõtja poolt veevoolu ristlõike pinna, kiiruse ja veevoolu kestuse järgi või kontrollmõõtmise teel. 3.2. Veega varustamise nõuded ja tingimused 3.2.1. Vee-ettevõtja peab tagama nii ühisveevärki juhitava kui ka seal oleva vee kvaliteedi kontrolli vastavalt Tervisekaitsetalituse poolt kehtestatud vee kvaliteedi kontrolli nõuetele. Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi muutuste eest kinnistu veevärgis. 3.2.2. Peatorus tagatav veerõhk määratakse vee-ettevõtja poolt piirkonniti, lähtudes valdavast hoonestuskõrgusest ja võrgurajatiste tehnilistest lahendustest. Kui kinnistul vajatakse suuremat rõhku, tuleb rõhu tõstmine kliendil lahendada oma rõhutõstmise seadmetega ja omal kulul. 3.2.3. Ühisveevärgi vee kasutamist kastmiseks võib vee-ettevõtja piirata, kui see põhjustab häireid klientide olmeveega varustamisel. 3.2.4. Ühisveevärgil oleva avaliku veevõtukoha hooldust korraldab selle omanik, kes peab tagama veevõtukoha heakorra ning sanitaarnõuete täitmise. Nõuetest mittekinnipidamisel võib vee-ettevõtja sulgeda vee andmise veevõtukohale vastavalt eeskirja punktile 3.1.15. 3.2.5. Ühisveevärgi tuletõrjehüdrantide korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Tuletõrjehüdrantide kasutamise õigus on päästeteenistusel kahjutule tõrjumiseks ja vajadusel teisteks päästetöödeks. Teiseks otstarbeks vee kasutamine on lubatud vaid vee-ettevõtja loal lepingu alusel. Hüdrantide kasutamine õppustel ja tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks. Päästetöödeks kasutatud vee eest tasutakse vee-ettevõtjale vastavalt kehtivatele seadustele. 3.2.6. Sisendustoru võib paigaldada, remontida või asendada vee-ettevõtja või nendeks töödeks õigust omava ettevõtja tehnilise järelevalve all. Sisendustorul ei tohi olla lisaveevõttu võimaldavat ühendust. 3.2.7. Klient peab hoidma sisendustoru ja kinnistut läbiva magistraaltoru pealse maa-ala toru kontrollimiseks ja remontimiseks juurdepääsetavana. 3.2.8. Sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul peab klient sellest kohe teatama vee-ettevõtjale. 3.2.9. Eeskirja punktides 3.2.6 ja 3.2.7 toodud nõuete eiramise, samuti sisendustoru lekke kohta koostab ülevaatust teinud vee-ettevõtja esindaja sellekohase akti, mille alusel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule vastavalt eeskirja punktile 3.1.15, eeskirja punkti 3.2.8 nõuete eiramisel kliendi poolt või lekke ilmnemisel sisendustorust kohe, ilma eelteateta. 3.3. Heitvee ärajuhtimise nõuded ja tingimused 3.3.1. Ühiskanalisatsioon on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud: 3.3.1.1. ühisvoolse kanalisatsiooni puhul heitvee kanaliseerimiseks teenuslepingus määratud tingimustel; 3.3.1.2. reovee kanalisatsiooni puhul ainult reovee kanaliseerimiseks; 3.3.1.3. sademevee kanalisatsiooni puhul sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee, samuti muu puhta heitvee kanaliseerimiseks teenuslepingus määratud tingimustel. 3.3.2. Torude paigalduskõrgus (-sügavus) liitumispunktis ja heitvee paisutuskõrgus on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja antakse ühiskanalisatsiooniga liitujale teada tehnilistes tingimustes või kliendile teenuslepingus. Kui paisutuskõrgus ei ole määratletud, loetakse selleks kinnistu poolt esimese, ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva vaatluskaevu kaanest 10 cm võrra madalam tase. Kui see ei taga kinnistult heitvee isevoolset või üleujutusriskita kanaliseerimist, tuleb heitvee ümberpumpamine või paisutuskõrgusest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse üleujutuse eest lahendada kinnistu omanikul või valdajal vastavate seadmetega ja omal kulul. 3.3.3. Ühiskanalisatsioonist põhjustatud üleujutuste eest vastutab ja tekkinud kahju hüvitab vee-ettevõtja, välja arvatud eeskirja punktides 3.1.16 ja 3.1.17 toodud juhtudel. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool heitvee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu. 3.3.4. Heitvett ja fekaale võivad ühiskanalisatsiooni purgida ainult vastavat luba omavad ettevõtjad ja ainult vee-ettevõtja poolt selleks määratud kohtades. Purgimiskohtade hooldust korraldab vee-ettevõtja. 3.3.5. Ühiskanalisatsiooni on lubatud kanaliseerida ainult heitvett, mis ei kahjusta selle ehitisi, rajatisi ja on puhastusseadmetes puhastatav. 3.3.6. Ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida heitvett, mis sisaldab ohtlikke aineid (vastavalt kehtestatud nõuetele) või, mille kohta ei ole teenuslepingus toodud vastuvõtutingimusi, samuti heitvett, mis sisaldab: 3.3.6.1. põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid; 3.3.6.2. torustikele kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid; 3.3.6.3. inimesele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase; 3.3.6.4. radioaktiivseid aineid; 3.3.6.5. inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust; 3.3.6.6. biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid; 3.3.6.7. bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid. 3.3.7. Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, seda ka eelnevalt purustatud kujul. 3.3.8. Heitvee kanaliseerimisel on keelatud tekitada ühiskanalisatsioonis nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi. 3.3.9. Reoainete lubatavad piirkontsentratsioonid kliendile kehtestatakse teenuslepinguga. 3.3.10. Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustoru oleks ventileeritud läbi kinnistu kanalisatsiooni vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru kaudu. 3.4. Omavolilised ühendused 3.4.1. Mis tahes torustiku ühendust (ka ajutist voolikühendust) ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma liitumislepingu või teenuslepinguta ja tehnilise järelevalveta, loetakse omavoliliseks ühenduseks. 3.4.2. Omavolilise ühenduse ilmsikstulekul: 3.4.2.1. koostatakse vee-ettevõtja ja vallavalitsuse volitatud isiku poolt sellekohane akt ning ühendus kuulub vee-ettevõtja poolt kohesele sulgemisele; 3.4.2.2. kliendil, kelle tarbeks ühendus tehti, tuleb vee-ettevõtjale hüvitada kogu tekkinud kahju ning lisaks hüvitada ka kahju vastavalt eeskirja punktides 3.5.3, 3.5.4 ja 3.5.8 toodud arvestuskorrale ning lisaks tasuda ühenduse sulgemise kulud ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatisele tekitatud kahju. 3.4.3. Omavolilise ühenduse kestus arvutatakse ajast, millal ühendus tehti. Kui vee-ettevõtjal pole seda küllaldaste tõendite puudumisel võimalik määratleda, loetakse omavolilise ühenduse kestuseks üks aasta, veevõtu korral tuletõrjehüdrantidest üks kuu. 3.4.4. Kui omavoliline ühendus tehti ajutisena mahutite täitmise või tühjendamise (purgimise) ajaks, siis selle tuvastamisel tuleb ühenduse tegijal vee-ettevõtjale hüvitada kahju, mille arvutamisel lähtutakse täidetud või tühjendatud mahuti 15-kordsest mahust. 3.5. Omavoliline veekasutus ja heitvee kanaliseerimine 3.5.1. Omavoliliseks veekasutuseks ja heitvee kanaliseerimiseks loetakse juhtumit, mille korral: 3.5.1.1. ei ole vee-ettevõtjaga sõlmitud teenuslepingut; 3.5.1.2. on eemaldatud või rikutud torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile, vee- või heitveemõõtesõlme vee-ettevõtja poolt pandud plommid, välja arvatud eeskirja punktis 3.8.9 toodud juhud; 3.5.1.3. on eemaldatud või rikutud vee- või heitveearvesti taatlusplomm; 3.5.1.4. vee- või heitveearvesti on rikutud (ka külmumise või kuumenemise tõttu), arvesti näitu on moonutatud või arvesti on omavoliliselt eemaldatud; 3.5.1.5. on eemaldatud vee- või kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks vee-ettevõtja paigaldatud sulgur; 3.5.1.6. on avatud vee-ettevõtja poolt suletud peakraan või ühenduskraan; 3.5.1.7. kinnistu veevärgi sisendustorule on monteeritud omavoliliselt veevõttu võimaldav ühendus; 3.5.1.8. vaatluskaevu kaudu toimub heitvee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni. 3.5.2. Omavolilise veekasutamise ja heitvee kanaliseerimise ilmnemisel koostatakse ülevaatust teinud vee-ettevõtja sellekohane akt, mille tulemusena võib vee-ettevõtja kliendile vee andmise ja heitvee kanaliseerimise sulgeda ette teatamata. 3.5.3. Omavolilise veekasutuse ilmnemisel on klient kohustatud tasuma vee-ettevõtjale hüvitust toru läbilaskevõime järgi avamis-, plommieemaldamis-, rikkumis- või ühenduskohas arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures võetakse vee kiiruseks torudes siseläbimõõduga 15 kuni 20 mm – 0,5 m/s, torudes 25 kuni 40 mm – 1,0 m/s ning torudes 50 mm ja suuremad – 1,5 m/s. Kui omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik kanaliseerida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitusele tasu selle kanaliseerimise eest. Hüvitus arvutatakse, lähtudes vastavalt tarbijagrupile kehtestatud teenustasust heitvee ärajuhtimise eest. 3.5.4. Omavolilise heitvee kanaliseerimise ilmnemisel on klient kohustatud tasuma vee-ettevõtjale hüvitust: 3.5.4.1. kanalisatsiooni suubuva toru siseläbimõõdu järgi vastavalt eeskirja punkti 3.5.3 kohasele arvestuskorrale; 3.5.4.2. kanalisatsiooni survetorul asuva heitveearvesti, mõõtesõlme või nende plommide rikkumise puhul vastavalt eeskirja punkti 3.5.3 kohasele arvestuskorrale heitveearvesti siseläbimõõdu järgi; 3.5.4.3. sademe-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimisel ühisvoolsesse või sademeveekanalisatsiooni vastavalt eeskirja punktis 3.6.5.2 toodud arvestuskorrale; 3.5.4.4. eeskirja punkti 3.5.1.8 kohase omavolilise heitvee kanaliseerimise korral vastavalt eeskirja punktile 3.4.4. 3.5.5. Omavolilise veekasutuse ja heitvee kanaliseerimise kestus arvutatakse päevani (k.a), millal vee-ettevõtja esindaja võis veenduda omavolilise veekasutuse ja (või) heitvee kanaliseerimise puudumises, kuid mitte üle ühe aasta tagasi. 3.5.6. Eeskirja punktides 3.5.3 ja 3.5.4 toodud hüvituse määrasid võib vee-ettevõtja vähendada, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest. 3.5.7. Kui omavoliline veekasutamine ja (või) heitvee kanaliseerimine on tekkinud teenuslepingu lõppemise, lõpetamise või kinnistu omaniku või valdaja vahetuse tõttu, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda kliendile vee andmine ja kliendi heitvee kanaliseerimine vastavalt eeskirja punktile 3.1.15, kui lepingu osapooled ei ole kokku leppinud teisiti. 3.5.8. Omavolilise veekasutuse ja vee kanaliseerimise juhtudel, mis ei mahu eeskirja punktides 3.5.3 ja 3.5.4 toodu alla, määratakse hüvitus vallavalitsuse volitatud isiku poolt vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel. 3.5.9. Omavoliliseks veekasutuseks ei loeta eeskirja punktides 3.2.5 ja 3.8.9 toodud juhtumeid tingimusel, millal peeti kinni esitatud nõuetest. Plommide tagasipaigaldamise kulud eeskirja punkti 3.8.9 toodud juhtudel kannab klient. 3.6. Keelatud ühendused 3.6.1. Kinnistu veevärk peab olema paigaldatud ja ühendatud ühisveevärgiga nii, et oleks takistatud reostunud või reostusohtliku vee, samuti ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamine või imbumine torustikuga ühendatud seadmetest või süsteemidest ühisveevärki (seda nii võrgu normaal- kui ka alarõhu korral). Kinnistu veetorustik peab olema kaitstud kõrgetemperatuurilise vee või auru sissesattumise eest. Ühendusi, mis eeltoodut ei võimalda, loetakse keelatud ühendusteks. 3.6.2. Keelatud ühendus on ka: 3.6.2.1. ühendused, mis võimaldavad ühisveevärgiga vahetus ühenduses olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest; 3.6.2.2. kinnistu veevärgi vahetu ühendamine kanalisatisoonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega, kõrgsurveseadmetega, samuti tehnoloogilise seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid; 3.6.2.3. ühendused, mis võimaldavad reovee juhtimist sademevee kanalisatsiooni; 3.6.2.4. ühendused, mis võimaldavad sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee juhtimist reoveekanalisatsiooni. Enne käesoleva eeskirja kehtestamist rajatud ühenduste kasutamises lepivad vee-ettevõtja ja klient eraldi kokku. 3.6.3. Keelatud ühenduse ilmsikstulekul koostatakse ülevaatust teostanud vee-ettevõtja esindaja poolt sellekohane akt. 3.6.4. Eeskirja punktides 3.6.1, 3.6.2.1 ja 3.6.2.2 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja veeandmise kliendi kinnistustorustikku ette teatamata sulgeda. Eeskirja punktides 3.6.2.3 ja 3.6.2.4 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja heitvee kanaliseerimise sulgeda vastavalt eeskirja punktile 3.1.15. 3.6.5. Eeskirja punkti 3.6.2. kohaste keelatud ühenduste ilmsikstulekul on klient kohustatud tasuma vee-ettevõtjale hüvitist: 3.6.5.1. eeskirja punkti 3.6.2.3 toodud juhul vastavalt eeskirja punktis 3.5.4.1 toodud arvestuskorrale; 3.6.5.2. eeskirja punktis 3.6.2.4 toodud juhul iga sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee vastuvõtu-ühenduspunkti pealt (restkaev, kuivendusdrenaaži ühendus, maapinna kaldega korraldatud äravool vaatluskaevu, katuseäravool jne) summas, mis vastab 75 m3 heitvee kanaliseerimise teenustasule kuus. 3.6.6. Eeskirja punktis 3.6.5 toodud juhtudel kasutatakse arvutustes vastava tarbijagrupi heitvee ärajuhtimise teenustasu määra ja ühenduse kestus määratakse eeskirja punkti 3.4.3 kohaselt. 3.6.7. Kui kliendi poolt keelatud ühenduse tegemise või nende muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgis või koormati üle ühiskanalisatsiooni ehitised, rajatised või seadmed, hüvitatakse sellest tulenevad kahjud kliendi või kinnistuomaniku poolt. 3.7. Ajutised torustikud 3.7.1. Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust ja heitvee kanaliseerimist ehituseks, tänavakaubanduseks ja kastmiseks tähtajalise teenuslepingu alusel. 3.7.2. Ajutisi vee- ja kanalisatsioonitorustikke on lubatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendada vastavuses vee-ettevõtja poolt antud tehnilistele tingimustele. 3.7.3. Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise teenuslepingu taotleja poolt ja tema kulul. Kui ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja teise lepingupoole kulul. 3.7.4. Liitumispunktiks ajutise torustiku ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga on nende ühinemiskohad. Veetoru ühinemiskohal peab olema sulgur, vee-ettevõtja nõudmisel ka tagasilöögiklapp. 3.7.5. Ajutiste torustike kohta kehtivad eeskirjas kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni nõuded ja kliendi kohustused, ainult suvel kasutatavate torustike puhul ei kehti külmumisohuga seonduvad nõuded. 3.7.6. Kui vesi saadakse ühisveevärgist, tuleb teenuste tähtajalise lepingu taotlejal veekasutuse üle arvestuse pidamiseks paigaldada tema poolt ja kulul ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõtesõlm. 3.8. Nõuded kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile 3.8.1. Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses nende kohta käivate õigusaktide ja tehniliste normdokumentidega, samuti õigusaktide alusel vee-ettevõtja poolt kehtestatud nõuetega. 3.8.2. Klient on kohustatud: 3.8.2.1. kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimis- ja ehitustöödel kasutama nendeks töödeks litsentsi omavaid ettevõtjaid; 3.8.2.2. tagama kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku ning vastavuse tehnilistele standarditele ja normidele ning käesolevale eeskirjale, samuti teistele selle kohta käivatele nõuetele; 3.8.2.3. kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud teiste klientide veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ohutus ning ei oleks häiritud teiste klientide teenuslepingujärgsete nõuete täitmine; 3.8.2.4. tagama vallavolikogu volitatud isikule ning vastavalt teenuslepingus ettenähtud tingimustele vee-ettevõtja esindajale vaba juurdepääsu kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile. 3.8.3. Vee-ettevõtja võib sulgeda vee andmise kinnistule või kinnistu kanaliseerimise vastavalt eeskirja punktile 3.1.15, kui: 3.8.3.1. rikutakse punktide 3.8.2.1, 3.8.2.2 ja 3.8.2.3 nõudeid; 3.8.3.2. klient ei taganud eeskirja punkti 3.8.2.4 kohast juurdepääsu. 3.8.4. Klient peab hoidma lume- ja jäävabad tema puhastusalal ja kinnistul olevad hüdrandikaevude ja peakraani luugid ning hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele vastavuses valla heakorra eeskirjale, samuti hoolitsema peakraani luugi ja ühisveevärgi tähissiltide säilivuse ning nähtavuse eest, nende vigastusest ja kaotsiminekust kohe teatama vee-ettevõtjale. 3.8.5. Keelatud on ühisveevärgi juurde kuuluvate sulgurite omavoliline avamine ja sulgemine. Erandina on kliendil lubatud, teatades sulgemisest kohe vee-ettevõtjale, sulgeda kinnistu peakraan, kui on ilmnenud leke kinnistu sisendustorust või on veemõõtesõlme armatuuri purunemise tõttu tekkimas uputus. 3.8.6. Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avariide ja remonttööde korral kasutada kinnistu veevärki või kanalisatsiooni teiste kinnistute veega varustamiseks või heitvee kanaliseerimiseks tingimusel, et see ei halvenda selle kliendi kasutustingimusi, kelle veevärki või kanalisatsiooni kasutatakse ning talle hüvitatakse tekkinud kahju. 3.8.7. Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida: 3.8.7.1. veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant; 3.8.7.2. vee- või heitveearvesti liitmik ja arvesti elektritoite- ja ülekandesüsteem; 3.8.7.3. omavolilise või keelatud ühenduse sulgur; 3.8.7.4. kanalisatsioonitorustiku sulgur. 3.8.8. Klient vastutab kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil asuvate plommide säilimise eest ning on kohustatud kohe teatama vee-ettevõtjale nende kadumisest või rikkumisest. 3.8.9. Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama mitte hiljem kui 24 tunni jooksul pärast plommi eemaldamist. 3.8.10. Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademe- ja drenaaživesi või muu pinnase ja pinnavesi satuvad ülenormatiivse infiltratsiooni ja vee juurdevoolu tõttu või muul teel suures ulatuses kinnistu reoveekanalisatsiooni, on vee-ettevõtjal õigus teostada selle vee kontrollmõõtmist. Kliendil või tema volitatud isikul on õigus jälgida kontrollmõõtmise teostamist. Vee mõõtmisega seotud kulud kannab klient, kui ülenormatiivne infiltratsioon leiab kontrollmõõtmistega kinnitust. Mõõtmisandmed on aluseks kanaliseeritava vee eest tasumisel, lähtudes vastava tarbijagrupi heitvee hinnast. IV. VEE JA HEITVEE MÕÕTMINE NING ARVESTUS 4.1. Vee mõõtmine 4.1.1. Kinnistu veevärk, mis on otseselt ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõtesõlmega. 4.1.2. Kinnistu piires tarbitav vesi peab üldjuhul tulema ühe veemõõtesõlme kaudu. Enam kui ühe veemõõtesõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist vee võtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal ja tingimustel. 4.1.3. Veemõõtesõlm peab asuma hoones selle peatorupoolsel küljel, kohe peale sisendustoru suubumist hoonesse või veemõõtekaevus, kohe peale sisendustoru suubumist kinnistule. 4.1.4. Veemõõtesõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel veemõõtekaevu, kui: 4.1.4.1. hoones puudub selleks võimalus; 4.1.4.2. kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine; 4.1.4.3. sisendustoru krundil osutub pikemaks kui 50 m; 4.1.4.4. sisendustoru varustab veega mitut kinnistut või kinnistute gruppi või kinnistut läbi teise kinnistu. 4.1.5. Veemõõtesõlme asukoht ja ehitus peab vastama vee-ettevõtja esitatud tehnilistele tingimustele. Sõlme paigaldab oma veearvesti vee-ettevõtja, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. Kliendi paigaldatud veearvesti peab vastama vee-ettevõtja esitatud tehnilistele tingimustele. 4.1.6. Veemõõtesõlme, kui see nõutaval kujul puudub, peab ehitama kinnistu omanik, võttes vee-ettevõtjalt selleks eelnevalt tehnilised tingimused. Keeldumise korral on vee-ettevõtjal õigus teenuslepingut mitte sõlmida või olemasolev teenusleping lõpetada. 4.1.7. Teenuslepingut omava kliendi veemõõtesõlme monteerib veearvesti vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist, teostades ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel demonteerib vee-ettevõtja veearvesti. 4.1.8. Pärast veearvesti paigaldamist koostatakse akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta, mille alusel klient vastutab nende nõuetekohase toimimise eest. 4.1.9. Klient peab tagama: 4.1.9.1. veearvesti vigastamata säilimise ning ruumi kaitsmise külmumise ja ülekuumenemise eest; 4.1.9.2. veemõõtesõlme ruumi või veemõõtekaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse; 4.1.9.3. veemõõtesõlme armatuuri töökorras oleku; 4.1.9.4. veemõõtesõlme lähima ümbruse korra ning vaba juurdepääsu veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks. 4.1.10. Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud, kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul pärast tekitatud kahjude tasumist vee-ettevõtjale kliendi poolt. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendatakse see vee-ettevõtja poolt tasuta. 4.1.11. Kui ei ole kinni peetud eeskirja punktide 4.1.9.3 ja 4.1.9.4.nõuetest, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule vastavalt eeskirja punktile 3.1.15. 4.1.12. Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja veemõõtesõlme plommide riknemisest ning kaotsiminekust tuleb kliendil kohe teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võib üldjuhtudel vee-ettevõtja mitte rakendada eeskirja punktis 3.5.3 toodud hüvituse nõuet. 4.1.13. Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva arvesti täpsuse kontrollimist enne taatlusaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja. 4.1.14. Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid veearvestite elektritoite ja -ülekandesüsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui veemõõtesõlme plomme. 4.2. Veearvestus 4.2.1. Kliendi veetarvitust mõõdetakse veearvestiga. 4.2.2. Veearvesti rikke korral, kui klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kolme kuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Nimetatud arvestamiskord kehtib rikke tuvastamise kuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni. 4.2.3. Kui klient ei ole võimaldanud kahe nädala möödumisel pärast kirjalikku hoiatust juurdepääsu veearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada eeskirja punktis 3.5.3 sätestatut eeskirja punkti 3.5.5 kohase kestusega. 4.2.4. Kui eeskirja punkti 4.1.13 kohasel kontrolltaatlusel osutus arvesti mõõteviga lubatust suuremaks, teeb vee-ettevõtja tasaarvelduse eelneva kolme kuu veetarvituse kohta, kaasa arvatud kontrolltaatlus kalendrikuu päevade kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni. Tasaarveldus toimub tasaarveldusperioodile eelnenud kolme kuu keskmise veetarbimise alusel. 4.2.5. Avalikust veevõtukohast võetava vee arvestus ja tasumine toimub vastavalt vee-ettevõtja kehtestatud korrale kooskõlas vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepingu tingimustega. 4.2.6. Ühekordsed veetarvitused (läbipesud, katsetused jms) mõõdetakse või arvestatakse vee-ettevõtte poolt igakordselt vastavalt kasutusele. 4.2.7. Päästeteenistuse poolt kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kulutatud veekoguse üle peab arvestust päästeteenistus, esitades igakuiselt vee-ettevõtjale sellekohased andmed. 4.2.8. Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud veearvestit, teeb eeskirja punktist 3.8.9 tulenevatel juhtudel vastava veekasutuse akti ja kuluarvestuse vee-ettevõtja. 4.3. Heitvee mõõtmine 4.3.1. Eeskirja punktides 4.4.1 ja 4.4.2 toodud juhtudel varustatakse kinnistud heitvee mõõtesõlmega. 4.3.2. Heitvee mõõtesõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad heitveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja esitatud tingimustele. 4.3.3. Heitvee mõõtesõlme ehitab klient omal kulul. 4.3.4. Heitvee mõõtesõlme vaatab üle, annab kasutusloa ja plommib vee-ettevõtja. Mõõtesõlme hooldust ning heitveearvesti taatlust korraldab ja kulud kannab klient. Koostatakse akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta. 4.3.5. Heitvee mõõtesõlme puhul tuleb samaselt veemõõtesõlmega kinni pidada eeskirja punktis 4.1.9 toodud nõuetest. Nõuete eiramisel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine või heitvee kanaliseerimine ühiskanalisatsiooni. 4.3.6. Heitveearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja mõõtesõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil kohe teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võidakse neil juhtudel vee-ettevõtja mitte rakendada eeskirja punkti 3.5.4 kohast hüvituse nõuet. 4.3.7. Kui vee-ettevõtja kasutab eeskirja punkti 4.4.1 kohast õigust heitvee mõõtesõlme ehitamiseks, langevad selle ehituse ja hooldusega seotud kulud vee-ettevõtjale. 4.3.8. Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid arvestite elektritoite ja -ülekandesüsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui mõõtesõlme plomme. 4.4. Heitvee arvestus 4.4.1. Kliendilt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava heitvee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega või mõõdetakse eraldi heitveearvestiga. Heitvee mõõtmist kasutatakse siis, kui üks lepingupooltest seda soovib või see toimub eeskirja kohaselt. 4.4.2. Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud vee kogus heitveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik heitvee mõõtesõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõtesõlmede ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab klient, kui teenuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti. 4.4.3. Heitveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud heitvee kogus eeskirja punktis 4.2.4 sätestatud korras. 4.4.4. Kui klient ei ole võimaldanud pärast ühekordset kirjalikku hoiatust ilma mõjuva põhjuseta juurdepääsu heitveearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada eeskirja punktis 3.5.4 sätestatut eeskirja punkti 3.5.5 kohase kestusega. 4.4.5. Ühekordne heitvee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni juhul, kui kasutatakse vett, mis ei ole mõõdetud (läbipesu, katsetuse jms), arvestatakse vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele. 4.4.6. Sademe- ja drenaaživee ning muu pinnavee koguse määrab vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel või mõõtmisega. V. ARVELDAMINE VEEVARUSTUSE JA HEITVEE ÄRAJUHTIMISE TEENUSE EEST 5.1. Arveldamine veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste eest, sh vee-(ja heitvee-)arvesti näidu registreerimine ja näidu teatamine vee-ettevõtjale toimub teenuslepingu alusel kooskõlas käesoleva eeskirjaga. Kasutatud vee ja ärajuhitud heitvee kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega. 5.2. Arve saanud klient on kohustatud tasuma vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud aja jooksul alates arve väljasaatmise päevast. Kui arve tasumise tähtaeg ei ole kokku lepitud, siis on klient kohustatud tasuma arve kümne kalendripäeva jooksul alates arve väljasaatmise päevast. Arveldamisel makseteatisega tasub klient arvestusperioodil kasutatud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste eest arvestusperioodile järgneva kuu 25. kuupäevaks. Nimetatud tähtaegade möödumisel tasub klient vee-ettevõtjale viivist tasumata arve summast iga tähtaega ületava päeva eest. 5.3. Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus, kuid see ei või olla rohkem kui 0,15% tasumata summalt päevas. Viivist ei tasuta, kui klient ei ole temast olenemata põhjustel saanud arvet või ei ole saanud seda õigeaegselt või esitatud arve on ebaõige. 5.4. Arvelduskorra muudatused määratakse kindlaks teenuslepinguga. Kui toimub tarbija hinnagrupi muutus, on klient kohustatud sellest kümne tööpäeva jooksul vee-ettevõtjale teatama. 5.5. Pretensioone arvete õigsuse suhtes võib klient esitada vee-ettevõtjale kümne tööpäeva jooksul arve kättesaamisest. Pretensioonid vaadatakse läbi kümne tööpäeva jooksul arvestades pretensiooni kättesaamisest. 5.6. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste arve ja muude maksekohustuste tähtajaks täitmata jätmisel on vee-ettevõtjal õigus esitada kliendile viie tööpäeva möödudes kirjalik hoiatus veeandmise ja heitvee kanaliseerimise sulgemiseks. Sulgemine toimub käesoleva eeskirja punkti 3.1.15 kohaselt. VI. VASTUTUS 6.1. Käesoleva eeskirja rikkumisel kohaldatakse Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusega ja teiste Eesti Vabariigis kehtivate seadustega sätestatut. VII. LÕPPSÄTTED 7.1. Enne käesoleva eeskirja jõustumist vastuvõetud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamist reguleerivad õigusaktid kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus seaduse, käesoleva eeskirja ja muude õigusaktidega. 7.2. Enne käesoleva eeskirja jõustumist vallavalitsuse ja vee-ettevõtja ning kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingud kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus seaduse, käesoleva eeskirja ja muude õigusaktidega.