Anija Vallavolikogu — Anija valla kaevetööde eeskirja kinnitamine — KO, 76, 688

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588) § 22 lõike 1 punkti 36 1 alusel Anija Vallavolikogu määrab: 1. Tunnistada kehtetuks Kehra Linnavolikogu 12. jaanuari 1995. a istungil kinnitatud «Kaevetööde eeskiri Kehra linnas». 2. Kinnitada «Anija valla kaevetööde eeskiri» (lisatud). 3. Avaldada käesolev määrus elektroonilises Riigi Teatajas. 4. Käesolevat määrust saab vaidlustada 30 kalendripäeva jooksul haldusmenetluse korras. 5. Määrus jõustub 4. märtsil 2004. a. Volikogu esimees Tõnis VÄLI Anija Vallavolikogu 26. veebruari 2004. a määruse nr 60 lisa ANIJA VALLA KAEVETÖÖDE EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev kaevetööde eeskiri (edaspidi eeskiri ) määrab kindlaks kaevetööde üldise korra Anija vallas. 2. Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõikidele füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes Anija valla avalikel teedel, tänavatel, väljakutel ja haljasmaadel (edaspidi avalikus kasutuses olevad maa-alad) ehitavad, remondivad, ekspluateerivad või omavad tehnovõrke või ehitisi ja sellega seoses teevad kaevetöid. 3. Kaevetööd (välja arvatud avariikaevetööd) võib teha vaid Anija Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) väljastatud kaevetööloa olemasolul. 4. Eeskiri ei laiene kaevetöödele, mida tehakse riigi-, munitsipaal- või eraomandusse kuuluval maal väljaspool avalikus kasutuses olevaid maa-alasid, kui sellel ei asu liini-, veejuhtme- või muu servituudi alusel maaomanikule mittekuuluvaid tehnovõrke ega muid avalikke asju. 5. Tehnovõrkude või muude avalike asjade olemasolu korral ja juhul kui väljaspool avalikus kasutuses olevaid maa-alasid paikneval maal tehakse töid, mille tulemusel võib tekkida varinguoht naabermaaüksusel, tuleb servituudiga määratud maaüksuse osal või varinguohu alal kaevetööd teha käesoleva eeskirja kohaselt. Töid võib seejuures teostada ainult eelneval kokkuleppel maa-ala omaniku või valdajaga. 6. Omaniku kavatsetavaid kaevetöid talle kuuluval ja väljaspool avalikus kasutuses olevaid maa-alasid paikneval maaüksusel uue hoone, juurdeehituse või tehnovõrkude ehitamiseks, tuleb teha vallavalitsuse kinnitatud ehitusprojekti, ehitusloa või kaeveloa tingimuste järgi. 7. Kaevetöid tuleb teha võimaliku lühima ajaga. Väikesemahuliste tööde korral ei ole liikluse sulgemine lubatud. Tööd tuleb teostada ajal, mil liiklus on minimaalne. 8. Tehnilise võimaluse ja majandusliku otstarbekuse korral tuleb eelistada kinnisel viisil tehtavat kaevetööd. Juhul kui tehnovõrgu rajamiseks planeeritava kaevetööga kahjustataks haljastust või lõhutaks vähem kui viie aasta vanune teekate, võib haldaja nõuda tehnovõrgu trasseeringu muutmist nii, et tehnovõrgu paigaldamine või asendamine ei nõuaks teekatte lõhkumist või haljastuse kahjustamist. Kui teekatte vigastamine või haljastuse kahjustamine on vältimatu, tuleb kaevajal kanda teekatte ja haljastuse taastamise kulud. II. MÕISTED 9. Kaevetöö – süvendite kaevamine sügavamale kui 30 cm, mille käigus eemaldatakse: 9.1. teekate ja selle alus (teekatend); 9.2. teekatendist allapoole jääv pinnas; 9.3. haljasmaa rohukamar koos selle all oleva huumusmullaga; 9.4. huumusmullast allapoole jääv pinnas. 10. Kaevetööd liigitatakse: 10.1. planeeritud kaevetöö; 10.2. avariikaevetöö. 11. Maa-ala valdaja (edaspidi valdaja) – maa-ala omanik ja kasutaja ehk valdaja, kelle valduses oleval maa-alal kaevetöö toimub. Avalikus kasutuses olevate maa-alade valdaja on vallavalitsus. 12. Kaevaja: 12.1. ehitise omanik või valdaja või tema poolt kirjalikult volitatud isik, kes on enda nimele vormistanud kaevetööloa; 12.2. tehnovõrgu valdaja, kes on asunud tegema avariikaevetööd tehnovõrgu avarii likvideerimiseks. 13. Kaevetööluba – vallavalitsuse poolt volitatud ametniku väljastatud kirjalik luba, mille alusel teostatakse kaevetöid. 14. Planeeritud kaevetöö – kaevetöö, millest on vallavalitsust kirjalikult informeeritud vähemalt kuus kuud ette. Planeeritud kaevetööde taotlusi võib täpsustada hiljemalt üks kuu enne tööde teostamist. 15. Avariikaevetöö – erandlik kaevetöö, mis on vajalik tehnovõrgu avarii likvideerimiseks, juhul kui: 15.1. tehnovõrgu avarii ohustab inimesi, ehitisi või keskkonda; 15.2. tehnovõrgu avarii ohustab liiklejaid; 15.3. kaevetööde alustamisega viivitamine seab ohtu vastava teenuse osutamise tarbijatele. 16. Garantiitasu: kaevaja poolt enne tööde algust teekatte kvaliteetse taastamise tagamiseks makstav või deponeeritav tasu. 17. Vastutaja: 17.1. kaeveloal märgitud selleks volitatud isik; 17.2. avariikaevetöö puhul kaevetöid korraldav isik. III. KAEVETÖÖLOA VORMISTAMINE JA VÄLJAANDMINE 18. Kaevaja esitab kaevetööloa taotlemiseks vallavalitsusele: 18.1. täidetud ja allkirjastatud kaevetööloa taotluse kahes eksemplaris koos tehnovõrgu valdaja(te) kooskõlastustega. Kehtivad kooskõlastused võib vallavalitsuse loal taotlusele üle kanda ehitusprojektilt, kinnitades need kaevajat esindava vastutaja allkirjaga. Kaevetööloa taotlusel peavad olema valdaja originaalkooskõlastused; 18.2. ehitusloa kohase ehitusprojekti; 18.3. avariikaevetöö puhul, kui sellele vormistatakse kaevetööluba, olukorra täpse skeemi või projekti. 19. Vallavalitsuse volitatud ametnik kontrollib kaevetööloa vormistamisel ehitusprojekti kooskõlastuste olemasolu. Kaevaja on kohustatud uute asjaolude ilmnemisel nendest teavitama vallavalitsust. 20. Lisaks punktis 18 nimetatud dokumentidele võib vallavalitsuse volitatud ametnik nõuda järgmisi täiendavaid dokumente või andmeid: 20.1. tehnovõrgu valdaja(te) poolt kooskõlastatud kaevetööloa taotlust; 20.2. vallavalitsuse määratud liikluskorralduse eest vastutava asutuse kooskõlastusega liikluskorralduse ajutist skeemi, sh kirjeldust liikluse ajutise piiramise, sulgemise või ühistranspordi liikluse ümberkorralduse kohta koos tööde tegemiseks kehtestatud ajaliste piirangute äranäitamisega (vajadusel); 20.3. kaevajat esindava vastutaja volikiri (juhul kui kaevaja ja vastutaja on eri isikud); 20.4. kaevajat esindava vastutaja isikut tõendav dokument; 20.5. tööde täpne ajagraafik; 20.6. ümbersõidutee olemasolu korral vallavalitsusega kooskõlastatud akt liikluskorralduse kohta; 20.7. kviitung (maksekorralduse koopia) teede ning tänavate taastamise sunnitasu maksmise tõenduseks; 20.8. vallavalitsusega kooskõlastatud jäätmekäitluskava vastavalt Anija valla jäätmehoolduseeskirja (edaspidi jäätmehoolduseeskiri ) nõuetele; 20.9. puude raie korral vallavalitsuse väljastatud vastav luba; 20.10. tehnovõrkude ajutiste ümberlülitamiste, ümberpaigalduste ja katkestuste kooskõlastused (vajadusel). Vajadusel sõlmib kaevaja valdajaga lepingu teekatendi ja haljastuse sundtaastamise kohta. 21. Kaevetööle asumise lubamiseks võib vallavalitsuse volitatud ametnik esitada järgmisi täiendavaid tingimusi ja nõuda täiendavaid kooskõlastusi: 21.1. määrata kaevajale tööde lõpetamise tähtaja, millest kaevaja on kohustatud kinni pidama; 21.2. nõuda mitmevahetuselist või kindlatel kellaaegadel tehtavat tööd. Puudulikult vormistatud dokumentide alusel või täiendavate nõudmiste täitmatajätmisel võib vallavalitsuse volitatud ametnik jätta kaevetööloa vormistamata. 22. Kaevetööluba antakse kaevajale üle allkirja vastu. Eelnevalt kontrollib vallavalitsuse volitatud ametnik kaevaja ettevalmistatust tööks (trassi mahamärkimine, ümbersõidutee seisukord, töötsooni tähistamine piirete ja liiklusmärkidega, objekti teabetahvli olemasolu, materjalid jms). Töö alustamine ilma kaevetööloata on keelatud. 23. Kaevetööluba jõustub kaevetööloa kaevajale allkirja vastu üleandmise hetkel või sellel märgitud kuupäeval. 24. Kaevaja vahetumisel jäävad kaevetöödest tulenevad kohustused endise kaevaja kanda seniks, kuni kaevetööluba ei ole vallavalitsuse poolt ümber vormistatud uue kaevaja või uue vastutaja nimele. IV. PLANEERITUD KAEVETÖÖ 25. Kaevetöid tuleb planeerida ajalises vastavuses teede ja haljasalade hoolduse ja remondiga nii, et kaevetööd eelneksid teede või haljasalade hooldus- ja remonditöödele, kooskõlas massiürituste ajakavaga. 26. Vallavalitsusel on õigus teha kaevajale ettekirjutusi kaevetöö aja kohta. 27. Teekatendi või haljasala korduvate lahtikaevamiste vältimiseks tuleb samale tänavalõigule või haljasalale planeeritud erineva eesmärgiga kaevetööd teha üheaegselt. Planeeritud kaevetöid teha soovivad juriidilised või füüsilised isikud on kohustatud vähemalt kuus kuud enne töödele asumist esitama vallavalitsusele läbivaatamiseks planeeritavate kaevetööde plaan-taotlused. Plaan-taotlusi võib täpsustada hiljemalt üks kuu enne tööde teostamisele asumist. 28. Projekteeritud kaevetrassi võib loodusesse märkida vaid Keskkonnaministeeriumi litsentsi geodeetilisteks mõõdistustöödeks ehitusplatsil omav isik. 29. Teekatendi lammutamiseks võib kasutada ainult omaniku aktsepteeritavat tehnoloogiat. 30. Kaevetöö paigas peab olema: 30.1. kaevetööluba; 30.2. vallavalitsuse kinnitatud ehitusprojekt ja vallavalitsuse määratud liikluskorralduse eest vastutava asutuse kooskõlastusega liikluskorralduse ajutine skeem; 30.3. töö toimumise ajagraafik; 30.4. teabetahvel. 31. Kaevetöö ala peab olema ümbritsetud ohupiirdega, pimedal ajal valgustatud ja tähistatud liikluskorraldusvahenditega vastavalt kooskõlastajate ja valdaja esitatud nõuetele. Ajutine piirdeaed peab olema paigaldatud stabiilselt. 32. Kaevetöö paigas nähtaval kohal oleval teabetahvlil peab olema märgitud: 32.1. teostatava töö nimetus; 32.2. tellija nimi ja aadress; 32.3. teostaja nimi ja aadress; 32.4. töö alg- ja lõpptähtaeg; 32.5. vastutaja nimi ja ööpäevaringselt toimiva telefoni number. Teabetahvlil on must kirje kollasel taustal. Kirje kõrgus on vähemalt 75 mm. Tahvli mõõdud ja teostus peavad vastama Eesti standardi EV ST 613-93 «Liiklusmärgid ja nende kasutamine» nõuetele. 33. Kaevaja peab tagama kaevetöö ala ja sellega piirnevate alade heakorra vastavalt Anija valla heakorraeeskirjale (edaspidi heakorraeeskiri) kuni kaevetööloa lõppemiseni ja seejärel taastama vana või tegema kavandatud heakorrastuse vastavalt valdaja esitatud nõuetele. 34. Kaevaja vastutab varisemis- ja vajumisvastaste meetmete rakendamise eest. Kaevise varisemisohu või külgnevate ehitiste vajumisohu korral peab kaevaja kohe rakendama varisemist või vajumeid ärahoidvaid meetmeid. 35. Kaeviku täitmiseks ja teekatendi taastamiseks vajalikud materjalid tuleb ladustada selliselt, et nad ei segaks kolmandaid isikuid. Käsitletaval objektil edasiseks kasutamiseks kõlbmatud või mittevajalikud materjalid tuleb kohe ära vedada ja nende ladustamine kooskõlastada maa-ala valdaja ja vallavalitsusega. 36. Ohtlikud ehitusjäätmed, sh ohtlikke aineid sisaldavad ehitusjäätmed, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavale ettevõttele. Saastunud pinnase käitlemine tuleb eelnevalt kooskõlastada vallavalitsusega ja Harjumaa Keskkonnateenistusega (edaspidi keskkonnateenistus). 37. Kaevetööloal märgitud kaevetöö teostamise korda ja tähtaegu võib muuta üksnes vallavalitsus, kusjuures viimane võib esitada sel puhul täiendavaid tingimusi ja nõuda täiendavaid kooskõlastusi. 38. Kui kaevetöö teostamisel ilmneb takistusi, peab kaevaja tarvitusele võtma ohutust tagavad abinõud, vajadusel töö osaliselt või täielikult katkestama ning taotlema vallavalitsuselt uut kaevetöö lõpetamise tähtaega. 39. Kaevetöö tähtaja pikendamiseks peab kaevaja esitama vallavalitsusele põhjendatud taotluse kaevetöö tähtaja muutmiseks. Koos taotlusega tuleb vajadusel esitada vallavalitsuse poolt kooskõlastatud skeem liikluse ümberkorraldamise kohta ja uus töö toimumise ajagraafik. 40. Kaevetööl tuleb nõuetekohaste piirete ja ajutiste sildade abil tagada ohutu juurdepääs kinnistutele ning läbipääs jalakäijatele. 41. Vallavalitsuse volitatud ametnikul on õigus kohe peatada kaevetööloa kehtivus, kui ilmneb, et projekteerimise või ehitamise käigus pole käesolevast eeskirjast või muudest kehtivatest õigusaktidest kinni peetud. 42. Vallavalitsusel on õigus nõuda kaevajalt kaevetöö katkestamist ja kaevetrassi ajutist taastamist järgmistel juhtudel: 42.1. massiürituste korraldamine kaevetsoonis või kaevetsooni läheduses; 42.2. kaevetööde eeskirja nõuete rikkumisel; 42.3. muudel ettenägematutel põhjustel. V. AVARIIKAEVETÖÖ 43. Avariikaevetööd võib alustada kaevetööluba vormistamata, kui loa vormistamine ei ole võimalik. Koos teekonstruktsiooni ja haljastuse taastamisega on avariikaevetöö lubatud kolme ööpäeva vältel. Enne avariikaevetöö alustamist peab kaevetöö teostaja: 43.1. välja selgitama avariikaevetöö kohas asuvad muud tehnovõrgud ja tagama nende kaitse; 43.2. teatama avariikaevetööst kirjalikult valdajale, vallavalitsusele ja kaevekohas asuvate tehnovõrkude valdajatele, näidates ära avariikaevetöö koha, avariikaevetöö põhjuse, töö alguse kuupäeva ning töö eest vastutaja ametikoha, nime ja telefoninumbri. Kui tehnovõrgu avarii nõuab töö alustamist väljaspool kehtivat tööaega, puhkepäeval või riiklikul pühal, teatab avariilise tehnovõrgu valdaja avariikaevetööst sellele järgneval esimesel tööpäeval ajavahemikus 8.00–10.00; 43.3. informeerima enne kaevetööde algust politseid, päästeteenistust, kiirabi ja ühistranspordi ettevõtteid, kui avariikaevetööga kaasneb liikluse sulgemine. 44. Kaevaja koostab avariikaevetöö akti ja toimetab selle vallavalitsusele ühe tööpäeva jooksul alates avariikaevetöö algusest. Kaevetööd, mida tehakse tehnovõrgu avarii likvideerimiseks selle tehnovõrgu valdaja korralduseta või kooskõlastuseta või kolmandate isikute poolt, käsitletakse käesoleva eeskirja kohaselt loata tööna ning selle suhtes ei kehti avariikaevetööde kohta eeskirjas sätestatud kord. 45. Avariikaevetöö koht peab olema ümbritsetud ohupiirdega ja tähistatud liikluskorraldusvahenditega. Ajutine piirdeaed peab olema paigaldatud stabiilselt. 46. Avariikaevetöö ja taastustöö kestmisel üle kolme ööpäeva peab avariilise tehnovõrgu valdaja taotlema kaevetööloa. 47. Avariikaevetööle kaevetööloa taotlemiseks peab kaevaja esitama vallavalitsusele: 47.1. avariikaevetöö akti; 47.2. olukorra täpse skeemi või avariikaevetööga seotud projektid (nende olemasolul); 47.3. töö toimumise ajagraafiku; 47.4. lepingu teekatendi ja haljastuse sundtaastamise kohta; 47.5. vallavalitsuse või vallavalitsuse poolt määratud liikluskorralduse eest vastutava asutuse kooskõlastusega kaevetööloa taotluse kahes eksemplaris. 48. Teiste valdajate kooskõlastusi ei nõuta, kui avariikaevetöö piirkonnas ei asu teisi tehnovõrke. Vajadusel võib vallavalitsus nõuda kaevetöödega seotud täiendavate dokumentide esitamist. 49. Avariikaevetöö kohal tuleb kaeviku täitmine ning teekatendi ja haljastuse taastamine teha eeskirjas toodud korra kohaselt. VI. KAEVIKU TÄITMINE, TEEKATENDI JA HALJASTUSE TAASTAMINE NING KAEVETÖÖ LÕPETAMINE 50. Enne kaeviku täitmist peab vastavat litsentsi omav isik paigaldatud tehnovõrgu mõõdistama. Kaevaja või avariikaevetöö korral tehnovõrgu valdaja peab teostusjoonised paber- ja elektroonilisel kandjal esitama koos kaevetööloa lõpetamise taotlusega vallavalitsusele ja valdajale. Tehnovõrgu valdaja peab teostusjoonised säilitama. 51. Töö lõpetamise järel tuleb kaevetöö ala ning selle alaga piirnevad maa-alad heakorrastada, kui need said töö käigus rikutud. Kaeviku täitmine, teekatendi ja haljastuse taastamine ning kaevetööga rikutud ala heakorrastamine on kaevaja kohustus. See peab toimuma käesoleva eeskirja nõuete, vallavalitsuse ettekirjutuste ja ehitusprojekti kohaselt. Teekatendit võib taastada ainult vastava töö litsentsi omav juriidiline isik. 52. Teekatendi alla jääva kaeviku täitmist tuleb alustada kaeviku põhja tihendamisest, mis vajadusel tuleb teha enne tehnovõrgu paigaldamist. Kaevik tuleb pinnasega täita kihtide kaupa, iga kihti eraldi tihendades. Tihendatava kihi paksus sõltub kasutatava tihendusseadme tehnilistest näitajatest, kuid ei tohi ületada 30 cm. Vallavalitsusel ja valdajal on õigus: 52.1. kontrollida täitepinnase tihedust ning vajadusel nõuda kaevajalt laboratoorset uuringut ja laboratoorset õiendit täitepinnase omaduste kohta; 52.2. nõuda kaevajalt täitepinnase tiheduse mittevastavusel täiendavat tihendamist. 53. Teekatendi alla jääva kaeviku täitematerjalina võib kasutada jämedateralist liiva või muid heade ja stabiilsete kandevõimeomadustega sõmerpinnaseid, mis võimaldavad nõuetekohast tihendamist kergete tihendusseadmetega. 54. Kaevikust eemaldatud pinnas, mida ei kasutata tagasitäiteks, tuleb käidelda vastavalt jäätmehoolduseeskirja nõuetele. Erandina võib liigset kaevepinnast paigaldada liigniisketele ja teistele reljeefi tõstmist vajavatele maa-aladele vallavalitsuse, maa omaniku või valdaja kirjalikul loal. Nimetatud juhul peab kaevetöödega seotud ehitusprojekt sisaldama ka pinnase paigaldamist käsitlevat osa, milles on lahendatud pinnase paigaldamine, tihendamine, projekteeritud maapinna kõrgusarvud ja täidetud ala heakorrastus. 55. Haljastuse taastamisel pärast kaeviku tagasitäitmist kasutatakse ära varem kooritud huumusmuld. Ülejääva huumusmulla kasutamine tuleb kooskõlastada vallavalitsusega. Pärast kaeviku tagasitäitmist ja tihendamist kaetakse taastatav maa-ala huumusmulla kihiga, rehitsetakse kivid välja, külvatakse muruseeme ning rullitakse. 56. Kaevaja peab kaeviku täitmisel ja teekonstruktsiooni ning haljastuse taastamisel lähtuma kehtivatest normatiividest ning vallavalitsuse ja valdaja poolt esitatavatest nõuetest, mis on fikseeritud teekatendi ja haljastuse sundtaastamise lepingus. 57. Olemasoleva teekatte kaevisega piirnev serv tuleb enne taastamist sirgeks lõigata. Selle profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid ega varisemisi. 58. Asfaltkatte eri kihtide vaheline pind, samuti uue ja vana asfaldikihi vaheline kontaktpind tuleb kruntida bituumeni või bituumenemulsiooniga. Pealmise asfaldikihi liitekohad tuleb töödelda bituumeni või bituumenemulsiooniga ning üle puistata graniitsõelmetega. 59. Tükkmaterjalist teekatte taastamise puhul on valdajal õigus nõuda betoonist või tsemendiga stabiliseeritud materjalidest aluskonstruktsiooni. 60. Piki teed toimuvate kaevetööde korral tuleb teekatend taastada kogu konstruktsiooni ristlõike laiuses (vahetades vajadusel ka äärekivid), kui valdajaga ei lepita kokku teisiti. 61. Kaevaja peab taastama ja korrastama kaevetöö käigus lõhutud või rikutud äärekivid, tehnovõrkude kaevud ja kaaned ning haljastuse. 62. Kui liiklus on vaja avada enne teekatendi täielikku taastamist või kui ilmastikust tingituna ei ole võimalik teekatendit või haljastust nõuetekohaselt taastada, on kaevaja kohustatud taastama ajutiselt teekatendi ja tasandama haljasala. 63. Kaevaja on kohustatud ajutise teekatendi sõidukõlblikuna hoidma kuni katendi lõpliku taastamiseni. 64. Kaevetööluba lõpetatakse ja avariikaevetöö loetakse lõpetatuks pärast teekatendi ja haljastuse lõplikku ja nõuetekohast taastamist ning kaevekoha heakorrastamist. Kaevetööloa lõpetamine fikseeritakse kaevekoha ülevaatuse järel vallavalitsuse volitatud ametniku poolt tööde lõpetamise aktile allakirjutamisega. Kaevetööloa lõpetamiseks peab kaevaja esitama: 64.1. kaevetööloa täidetud eriosa; 64.2. teealuse täitepinnase kihtide tihedusmõõtmiste laboratoorsed õiendid (nõudmisel); 64.3. taastatud asfaltbetoonkatte omaduste laboratoorse õiendi. 65. Kaevaja peab kaheaastase garantiiaja kestel ilmnevad teekatendi ja haljastuse defektid omal kulul kõrvaldama. VII. TEEDE, TEHNOVÕRKUDE JA ÜMBRITSEVA KESKKONNA KAITSE 66. Kaevaja vastutab töö tegemisel ohutustehnikanõuete täitmise eest ehitusprojekti ning selle juurde käivate kooskõlastuste kohaselt. 67. Kaevetööde käigus eemaldatava materjali (teekate, killustik, kruus, liiv, kasvumuld jne) ladustamine ja taaskasutamine kooskõlastatakse vallavalitsusega. 68. Kaevikust väljapumbatavat vett ei tohi suunata tänavale ega haljasmaale. See tuleb vastavalt projektis ettenähtule või kooskõlastuse tingimustele torustiku abil suunata fekaal- või sademeveekanalisatsiooni või kraavi. Nende võimaluste puudumisel tuleb väljapumbatav vesi ära vedada. Ümbritsevale alale võib vett juhtida ainult valdaja kirjalikul nõusolekul. 69. Soojal ajal tehtavate avariikaevamiste puhul on erandkorras lubatud reostumata pinnasevett või veetrassi lekkest tulenevat vett pumbata tänavale, suunaga lähima restkaevu poole. Reostunud pinnasevee väljapumpamiseks ja äravedamiseks tuleb taotleda keskkonnateenistuselt eriluba. 70. Kaevetöö tegemisel kasvavate puude piirkonnas, kus on tegemist kergesti variseva pinnasega, samuti kaevamisel puudele lähemal kui nende võra projektsioon maapinnal, tuleb rajada tõkendid, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel. 71. Kaevetöö käigus on keelatud kahjustada tehnovõrkude kaevusid, puid ja põõsaid. Nende peale või vastu ei tohi ladustada materjale, töövahendeid, pinnast jm. Peab olema tagatud juurdepääs olemasolevatele tehnovõrkudele ja kaevetööga piirnevale alale ning hoonetele ja rajatistele. Olemasoleva kommunikatsiooni vigastamisest tuleb teatada viivitamatult selle valdajale ja vallavalitsusele. Vigastus parandatakse vigastuse tekitaja kulul. 72. Projektis mittemärgitud tehnovõrgu avastamisel tuleb tööd kuni selle valdaja leidmiseni katkestada. Töid võib jätkata ainult pärast tehnovõrgu valdaja kirjaliku kooskõlastuse saamist. Juhul kui avastatud tehnovõrgu valdajat pole võimalik kindlaks teha, kooskõlastab edasise töö vallavalitsus. 73. Olemasolevaid tehnovõrke võib ümber paigutada ainult nende tehnovõrkude valdajate poolt kirjalikult kooskõlastatud ja vallavalitsuse kinnitatud projekti alusel. 74. Kaevetöö käigus on keelatud risustada tehnovõrkude kaeve, samuti vähendada olemasolevate sademe- või drenaaživee kraavide ja truupide läbilaskevõimet või neid likvideerida. 75. Kaevetöödel tiheasustusega aladel on lubatud kasutada vaid sõidukeid ja mehhanisme, mis toetuvad maapinnale elastsete rehvide või roomikutega. Keelatud on kasutada mehhanisme, mille rattad, roomikud, muud osad või koorem võivad rikkuda teekatet, teerajatisi või haljastust. Selliste mehhanismide kasutamine teedel või tänavatel toimuvateks töödeks on lubatud ainult vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul. 76. Rajatiste või konstruktsioonide tee kohale paigaldamine tuleb kooskõlastada vallavalitsuse ja valdajaga. 77. Keelatud on hävitada, vigastada või ümber paigutada geoloogilisi ja geodeetilisi märke. Märki tahtmatult vigastanud või selle hävitanud isik on kohustatud sellest viivitamata teatama omanikule ja vastutab seaduses ettenähtud korras. 78. Kaevetöödel avastatud arheoloogilistest leidudest peab kaevaja teavitama vallavalitsust, peatama kohe tööd ja tagama leiukoha säilimise ning puutumatuse. Leitud lõhkekehadest peab kaevaja teavitama päästeteenistust, kindlustades eelnevalt leiukoha puutumatuse. 79. Lõhketöid võib teha ainult lõhketööde projekti ja eriloa olemasolul, täites rangelt lõhketööde projekti ja loa väljastanud isiku nõudeid. 80. Sõidukeid ja mehhanisme, mille rattad, roomikud või muud konstruktsiooniosad või veos võivad rikkuda teekatet, rajatisi, liikluskorraldusvahendeid ja teisi tee-elemente, tuleb vedada eriveeremiga. Nimetatud sõidukid võivad kõva kattega teed ületada kui kasutatakse abivahendeid, mis hoiavad ära tee-elementide ja teekatte rikkumise. 81. Tekitatud kahju hüvitamise eesmärgil on ametiisikul õigus fikseerida kirjalikult käesoleva eeskirja nõuete rikkumised ja teele, haljasalale, avalikul asjal asuvatele ehitistele ning selle muudele olulistele osadele kaevetöödega põhjustatud kahju iseloom, suurus ning muud asjaolud. 82. Ettenägematute, projektist kõrvalekaldumisest või tööde tehnoloogiast tingitud ohtude ilmnemisel inimestele, varale või ümbritsevale keskkonnale, tuleb kaevetööd kohe peatada. Sellisteks ohtudeks võivad olla varingud, tehnovõrkude vigastused, purunemised jms. VIII. AJUTISED ÜMBERSÕIDUTEED 83. Tänavat sulgeda või liiklust ajutiselt piirata tohib vaid vallavalitsuse vastava kooskõlastuse olemasolu korral (v.a avariikaevetööd). 84. Ajutise ümbersõidutee ehituse ja likvideerimise korraldab kaevaja omal kulul. 85. Ajutise ümbersõidutee võib liikluseks avada pärast selle ülevaatamist vallavalitsuse määratud liikluskorralduse eest vastutava asutuse ja valdaja poolt, kusjuures vormistatakse vastav akt (v.a avariikaevetööd). 86. Ajutise ümbersõidutee ehitamiseks peab kaevajal olema ehitusluba, mille väljastab vallavalitsus. Ümbersõiduteega seonduv peab olema lahendatud kaevetööloa taotlemise aluseks olevas ehitusprojektis. Ehitada tuleb nõuetekohaselt kinnitatud projekti järgi ja vallavalitsuse ettekirjutuste kohaselt (v.a avariikaevetööd). 87. Ajutine ümbersõidutee kuulub kaevajale, kes peab selle korras hoidma ja vastutab liiklejate ohutuse eest. Ajutise ümbersõidutee kasutamise eest tasu ei nõuta. 88. Pärast tööde lõppu peab kaevaja likvideerima ajutise ümbersõidutee ja taastama selle maa-alal endise või projekteeritud olukorra. IX. KAEVETÖÖDEGA SEOTUD TASUD 89. Enne planeeritud kaevetööle asumist on kaevajad kohustatud tasuma tee- ja tänavakatete taastamise garantiitasu, mis ületab 25% võrra projektijärgset teekatte ja selle aluskihi taastamise maksumust. Nimetatud summa deponeeritakse või tasutakse Anija Vallavalitsuse arveldusarvele kommertspangas garantiitasuna. Kaevaja võib sõlmida ka kolmepoolse nn garantiilepingu. Nimetatud summad tagastatakse pärast tööde lõpetamist ja objekti üleandmist. Garantiitasu maksmine ei vabasta projektijärgsete tööde teostamisest. 90. Juhul kui kaevaja ei ole tasunud eelnimetatud tasusid, on vallavalitsusel õigus: 90.1. jätta kaevetööluba välja andmata; 90.2. jätta kaevetööluba lõpetamata; 90.3. mitte väljastada uusi kaevetöölubasid; 90.4. taotleda litsentsi äravõtmist; 90.5. kasutada seaduslikke meetmeid hüvitiste sissenõudmiseks. X. JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 91. Järelevalvet käesoleva eeskirja täitmise üle teostab Anija Vallavalitsus. Eeskirja rikkumisel kohaldatakse Eesti Vabariigi seadustega sätestatut.