Mustjala Vallavolikogu — Mustjala valla ehitusmäärus — KO, 81, 729

Vastavalt planeerimisseaduse §-le 5; ehitusmääruse § 19 lõikele 4 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktile 29, Mustjala Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Mustjala valla ehitusmäärus (lisa 1). 2. Tunnistatda kehtetuks Mustjala Vallavolikogu 10. märtsi 1997. a otsus «Mustjala valla ehitusmäärus». 3. Määrus jõustub 1. oktoobril 2003. a. Volikogu esimees Henno ALT Lisa 1 Kinnitatud Mustjala Vallavolikogu 19. septembri 2003. a määruse nr 9 MUSTJALA VALLA EHITUSMÄÄRUS I. Peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Ehitusmääruse eesmärk ja reguleerimisala (1) Mustjala valla ehitusmääruse (edaspidi määrus) eesmärk on planeerimisseaduse ja ehitusseaduse rakendamiseks Mustjala valla siseste ülesannete jaotuse ja tähtaegade määramine planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel, samuti kohalikke olusid arvestades valla või selle osade planeerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmine. (2) Määrus reguleerib Mustjala Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu), Mustjala Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel ning ehitusjärelevalve korraldamisel. § 2. Mõisted (1) Mustjala valla ehitusmääruses kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) vastav ajaleht on maakondlik ajaleht «Meie Maa»; 2) olulise ruumilise mõjuga objektide nimekiri on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2003. a määrusega nr 198; 3) teemaplaneering on üldplaneeringuna planeerimisseaduse § 8 lõikes 3 nimetatud eesmärkidel koostatud planeering kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks; 4) krunt on ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu kohustusega alal; 5) kinnine hoonestusviis on selline hoonestamine, kus hoone ulatub vahetult mõlema naaberkrundi piirini; 6) lahtine hoonestusviis on selline hoonestamine, kus hoone ja naaberkruntide vahele jääb vaba ruum; 7) üksikelamu on kuni kahe korteriga ühel krundil paiknev elamu; 8) kaksikelamu moodustavad kaks teineteise külge, nende kruntide piirile ehitatud üksikelamut; 9) ridaelamu moodustavad kolm või enam üksteise külge kinnisel hoonestusviisil ehitatud üksikelamut; 10) korterelamu on kolme või enama korteriga elamu; 11) kuja on ehitiste väikseim lubatud vahekaugus; 12) kõrvalhoone on krundile juhtfunktsiooni andvat hoonet teenindav abihoone; 13) miljööväärtusega hoonestusala on planeeringus määratletud maa-ala, mille terviklik miljöö kuulub säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud külastruktuuri, haljastuse, hoonestusviisi, ühtse ja omanäolise arhitektuuri või muu avaliku huvi tõttu; 14) tihedus on krundile ehitatava brutopinna suhe krundi pindalasse; 15) krundi hoonestusala on krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid; 16) hoone kõrgus on hoonet ümbritseva keskmise maapinna ja hoone katuseharja või parapeti kõrguste vahe; 17) kaitse alla võetud maa-alad on looduskaitsealad, riigikaitselised alad, muinsuskaitsealad, nende kaitsevööndid, kinnismälestised ja nende kaitsevööndid; 18) muinsuskaitse all olevad üksikobjektid on hooned ja rajatised, mis tervikuna või osaliselt on tunnistatud mälestisteks, arheoloogia-, arhitektuuri-, ajaloo- või kunstimälestisteks, sh on kinnismälestised, kalmed, kultuskivid, hiied ja asulakohad; 19) vastuväide on mingi planeeringulahendusega mittenõustuva seisukoha esitamine või väide, et planeeringu menetlemisel ei ole täidetud seaduse nõudeid; 20) ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks; 21) ehitusõigus on detailplaneeringuga määratav tingimuste kogum, millega määratletakse krundi kasutamise sihtostarve, hoonete suurim lubatud arv krundil, hoonete lubatud suurim ehitusalune pindala ja hoonete lubatud suurim kõrgus ning korruselisus. II. Peatükk ÜLESANNETE JAOTUS PLANEERIMIS- JA EHITUSVALDKONNA KORRALDAMISEL MUSTJALA VALLAS § 3. Vallavolikogu pädevus Vallavolikogu pädevusse kuulub: 1) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 2) üldplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine, vastuvõtmine, avaliku väljapaneku väljakuulutamine ja kehtestamine; 3) detailplaneeringu kehtestamine ja detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine; 4) teemaplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine, vastuvõtmine, avaliku väljapaneku väljakuulutamine ja kehtestamine; 5) detailplaneeringute algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine kui algatatav detailplaneering on vastuolus kehtestatud üldplaneeringuga; 6) detailplaneeringu koostamise kohustuse otsustamine planeerimisseaduse § 3 lõikes 2 sätestamata juhtudel. § 4. Vallavalitsuse pädevus Vallavalitsuse pädevuses on: 1) detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine, v.a käesoleva määruse § 3 lõikes 5 sätestatud juhtudel; 2) detailplaneeringu vastuvõtmine; 3) ehitusjärelevalve korraldamine; 4) projekteerimistingimuste väljastamine; 5) ehituslubade väljastamine; 6) ehitamiseks kirjaliku nõusoleku andmine; 7) kasutuslubade väljastamine; 8) detailplaneeringu koostamise ja rahastamise lepingu sõlmimine detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga, kui detailplaneering koostatakse kooskõlas kehtestatud üldplaneeringuga; 9) rahastamise lepingu sõlmimine huvitatud isikuga, kui detailplaneering koostatakse alale, kus puudub kehtestatud üldplaneering või detailplaneering ei koostata kooskõlas kehtestatud üldplaneeringuga, samuti juhtudel, kui planeeringualal on looduskaitse ja muinsuskaitse alla võetud maa-ala ja § 3 punktis 5 sätestatud juhtudel; 10) vajadusel tellimiskirja esitamine detailplaneeringu koostajale ja temaga detailplaneeringu koostamiseks lepingu sõlmimine. § 5. Vallavalitsuse pädevus (1) Vallavalitsuse pädevusse maa-alade planeerimisel kuulub: 1) üldplaneeringu, teemaplaneeringu, ehitusmääruse ja detailplaneeringu koostamise korraldamine; 2) üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja detailplaneeringute lähteseisukohtade koostamine ning kooskõlastamine; 3) üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise käigus tekkivate planeeringuvaidluste lahendamise korraldamine; 4) avalikkuse informeerimise korraldamine üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja detailplaneeringu algatamisest ja kehtestamisest; 5) üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamine; 6) üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste alusel planeeringus vajalike paranduste ja täienduste tegemise otsustamine; 7) detailplaneeringule illustreerivate jooniste või makettide lisamise nõude esitamine; 8) kehtestatud üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja detailplaneeringute arhiveerimise ja kättesaadavuse korraldamine; 9) projekteerimistingimuste koostamine planeerimisseaduse § 9 lõikes 10 sätestatud juhtudel. (2) Vallavalitsuse pädevusse projekteerimisel kuulub: 1) projekteerimistingimuste koostamine; 2) ehitiste arhitektuursete ja arhitektuur-ehituslike tingimuste koostamine; 3) ehitusprojektide ja ehitiste mõõdistusprojektide nõuetele vastavuse kontrollimise korraldamine; 4) ehitusprojektide nõuetele vastavuse ekspertiisi vajaduse määramine; 5) projekteerimistingimuste avalikustamine. (3) Vallavalitsuse pädevusse ehitamise alal kuulub: 1) ehitusloa ja kirjaliku nõusoleku menetlemine; 2) ehitustööde registreerimine; 3) ehitise kasutusloa menetlemine; 4) Riiklikule ehitusregistrile andmete esitamine; 5) dokumentatsiooni säilitamine. (4) Vallavalitsuse pädevusse ehitusjärelevalve alal kuulub: 1) ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine; 2) ehitise nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiisi tegemise korraldamine; 3) ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine; 4) ettekirjutuste tegemine. III. Peatükk MILJÖÖVÄÄRTUSEGA HOONESTUSALADE KAITSE JA KASUTUSTINGIMUSTE MÄÄRAMISE PÕHIMÕTTED JA KORD § 6. Miljööväärtusega hoonestusalade teemaplaneeringud (1) Vald koostab üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks miljööväärtusega hoonestusalasid käsitlevaid teemaplaneeringuid. (2) Miljööväärtusega hoonestusalade teemaplaneeringu koostamisel määratletakse: 1) planeeringulised, ehituslikud ja muud kvalitatiivsed kriteeriumid; 2) piiritletud kvalitatiivsete kriteeriumide alusel tsoonid, mille teedevõrk, haljastus, hoonestusviis ja ehitised moodustavad tervikliku kaitseala; 3) määratletud säilitamist tagavad kaitse- ja kasutustingimused, millest tuleb lähtuda planeeringute ja ehitusprojektide koostamisel; 4) määratletud planeeringulised ja perspektiivse arengu kriteeriumid, mis määravad selle ala tähtsuse; 5) määratakse ehitusreeglid, liiklusskeemid, parkimise ja haljastamise põhimõtted, millest tuleb lähtuda detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamisel. IV. Peatükk MAA-ALADE PLANEERIMINE § 7. Üldplaneering (1) Mustjala vallas koostatakse üldplaneeringud valla või valla osade kohta. (2) Valla üldplaneeringu aluseks on kehtestatud maakonnaplaneering, valla osade planeeringute aluseks on valla üldplaneering. (3) Üldplaneeringuid võib koostada lisaks lõikes 1 sätestatule: 1) huvitatud kohalike omavalitsuste vahelisel kokkuleppel vallaga ja vallaga piirnevate valdade territooriumite või nende osade kohta; 2) üldplaneeringut täpsustava ja täiendava teemaplaneeringuna vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 4 eesmärkidele. (4) Üldplaneeringu eesmärgid on: 1) valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine; 2) kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine; 3) maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine; 4) miljööväärtusega hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine; 5) rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine; 6) teede ja tänavate, sadamate asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine; 7) vajadusel eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseadusega sätestatud korras; 8) põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine; 9) puhke- ja virgestusalade määramine; 10) ranna ja kalda ulatuse ning ehituskeeluvööndi täpsustamine ranna ja kalda kaitse seaduses sätestatud korras; 11) vajadusel ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitsere�iimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks; 12) vajadusel ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks; 13) üldiste riigikaitseliste vajaduste arvestamine ja vajadusel riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus antud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine; 14) ettepanekute tegemine vallakeskkonna kuritegevusriskide ennetamiseks planeerimise kaudu; 15) muudest seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate maakasutus- ja ehitustingimuste kajastamine planeeringus. (5) Üldplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekuid. (6) Üldplaneeringu koostamine on kohustuslik olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valiku tegemisel. Olulise ruumilise mõjuga objekti üldplaneeringuga planeeritava maa-ala suuruse määrab Saare maavanem valla ettepanekul ja keskkonnaministriga kooskõlastatult. (7) Üldplaneeringuga määratakse vallaeelarvest finantseeritavate detailplaneeringute koostamise vajadus ja koostamise järjestus, samuti määratakse muud majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks. (8) Vald koostab üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks teemaplaneeringuid, millega määratakse miljööväärtusega hoonestusalade, väärtuslike maastikualade ja looduskoosluste kaitse- ja kasutustingimused. (9) Kehtestatud üldplaneering või/ja teemaplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringute koostamise kohustusega aladel ja juhtudel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimustele väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid. § 8. Üldplaneeringu algatamine ja koostamise korraldamine (1) Igaüks võib teha üldplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku, esitades selle vallavalitsusele. Üldplaneeringute koostamise vajaduse ja järjestuse määrab kindlaks vallavalitsus. (2) Vallavalitsus informeerib avalikkust kavatsetavatest üldplaneeringutest ajalehe kaudu vähemalt üks kord aastas. (3) Üldplaneeringu algatab vallavolikogu ja selle koostamist korraldab vallavalitsus. (4) Vallavalitsus otsustab ettevalmistatud üldplaneeringu koostamise algatamise otsuse eelnõu esitamise vallavolikogule. (5) Üldplaneering algatatakse vallavolikogu otsusega, mis sisaldab muuhulgas üldplaneeringu nimetuse, eesmärgi, territoriaalse ulatuse ning vajadusel ajutise ehituskeelu planeeringualal või selle osal. Üldplaneeringu algatamise otsus võib sisaldada ka üldplaneeringu lähteseisukohtade kinnitamist. (6) Pärast üldplaneeringu algatamise otsustamist võib vallavolikogu suunata üldplaneeringu lähteseisukohtade ettevalmistamiseks vallavalitsusele. Vallavalitsus esitab lähteseisukohad hiljemalt ülejärgmisele vallavolikogu istungile, mis sisaldab muuhulgas planeeringu koostamise eesmärke ja ülesandeid, kasutatavate lähtematerjalide loetelu, nõudeid planeeringu koostamiseks, kooskõlastamiseks ja vormistamiseks ning vajadusel nõudeid täiendavate uuringute tegemiseks. (7) Üldplaneeringu lähteülesande kinnitab vallavolikogu. (8) Vallavalitsus informeerib Saare maavanemat üldplaneeringu algatamisest kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates. § 9. Üldplaneeringust informeerimine ja koostöö planeeringu koostamisel (1) Vallavalitsus tutvustab valla algatatud üldplaneeringu eesmärke vastavas ajalehes kuu aja jooksul pärast üldplaneeringu algatamise otsuse tegemist. (2) Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks korraldab vallavalitsus avalikke arutelusid, mille toimumisest informeerib vallavalitsus avalikkust vastava ajalehe kaudu. (3) Üldplaneeringu koostamisse kaasatakse planeeringuala kinnisasjade omanikud, samuti teised huvitatud isikud. Üldplaneering koostatakse koostöös planeeringuala naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste ja Saare Maavalitsusega. (4) Enne üldplaneeringu vastuvõtmist kooskõlastatakse see planeeringuala naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste, samuti vastava riigiasutuse või kaitseala valitsejaga, kui planeeringualal asuvad riikliku kaitse alla võetud maa-alad või üksikobjektid, kaitse all olevad kinnismälestised, või kui planeeringuga tehakse ettepanek nende kaitse alla võtmiseks või kui planeeringualal asub riigi omandisse kuuluv maavara või altkaevandatud maa-ala. (5) Üldplaneering kooskõlastatakse Saaremaa Keskkonnateenistusega. (6) Üldplaneeringu, mis sisaldab ettepanekut ranna või kalda või ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamiseks, saadab vallavalitsus keskkonnaministrile vastava nõusoleku saamiseks. (7) Saare maavanem määrab üldplaneeringu riigiasutuste või maakonna keskkonnateenistusega täiendava kooskõlastamise vajaduse. Need kooskõlastused tuleb hankida enne planeeringu vastuvõtmist. (8) Kui kooskõlastust ei ole antud ühe kuu jooksul planeeringu kooskõlastajale väljasaatmise päevast, arvestab planeeringu koostaja, et kooskõlastajal ei ole planeeringu kohta ettepanekuid ega vastuväiteid. (9) Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusakti või kehtestatud planeeringuga, loetakse planeering kooskõlastatuks, vaatamata planeeringu kohta esitatud teistele ettepanekutele ja vastuväidetele. § 10. Üldplaneeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek (1) Vallavalitsus otsustab kahe nädala jooksul ettevalmistatud üldplaneeringu vastuvõtmise eelnõu esitamise vallavolikogule. (2) Vallavolikogu võtab vastu otsuse üldplaneeringu vastuvõtmise kohta ja kuulutab välja avaliku väljapaneku. (3) Vallavalitsus korraldab üldplaneeringu vastuvõtmisest teatamise ja avaliku väljapaneku väljakuulutamise vastavas ajalehes. (4) Vallavalitsus korraldab üldplaneeringu avaliku väljapaneku ning teatab vastavas ajalehes avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Teates antakse informatsioon planeeritava maa-ala suuruse ja asukoha kohta ning planeeringu sisu lühitutvustus. (5) Üldplaneeringu avaliku väljapaneku kestus on vähemalt neli nädalat. (6) Avaliku väljapaneku ajal tagab vallavalitsus tööaja jooksul huvitatud isikute juurdepääsu kõigile üldplaneeringuga seotud materjalidele ja valla käsutuses olevale informatsioonile, välja arvatud riigisaladuseks tunnistatud informatsioonile. (7) Igal isikul on õigus avaliku väljapaneku kestel esitada ettepanekuid ja vastuväiteid üldplaneeringu kohta. (8) Planeeringu avaliku väljapaneku ajal posti teel või elektronpostiga saadetud ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele teatab vallavalitsus seisukoha ettepanekute ja vastuväidete kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha kahe nädala jooksul pärast planeeringu avaliku väljapaneku lõppemist. Seisukoht teatatakse posti teel saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul tähtsaadetisena edastatud kirjaga ning elektronpostiga saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul elektronpostiga. (9) Vallavalitsus korraldab üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks avaliku arutelu ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Vallavalitsus korraldab avaliku arutelu toimumise koha ja aja teatamise vastavas ajalehes. (10) Kui üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitati planeeringu kohta kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, avaldab vallavalitsus informatsiooni avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta ajalehes kahe nädala jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates. (11) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel teeb vallavalitsus üldplaneeringus vajalikud parandused ja täiendused ning esitab selle Saare maavanemale järelevalve teostamiseks ja heakskiidu saamiseks. (12) Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud parandused ja täiendused muudavad üldplaneeringu põhilahendusi, kordab vallavalitsus planeeringu kooskõlastamist isiku ja asutusega, keda muudatus puudutab, ning kordab avalikku väljapanekut ja avaliku arutelu planeeringu muutmise järel vastavalt määruse paragrahvile 10. § 11. Üldplaneeringu kehtestamine ja ülevaatamine (1) Vallavalitsus otsustab kahe nädala jooksul ette valmistatud üldplaneeringu kehtestamise määruse eelnõu esitamise vallavolikogule. (2) Vallavolikogu kehtestab üldplaneeringu oma määrusega. (3) Vallavalitsus korraldab kahe nädala jooksul üldplaneeringu kehtestamisest teatamise ajalehes. (4) Vallavalitsus korraldab ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates üldplaneeringu kehtestamise määruse ärakirja ja kehtestatud planeeringu Saare maavanemale saatmise ning sama tähtaja jooksul informatsiooni saatmise üldplaneeringu kehtestamisega jõustunud maakasutus- ja ehitustingimuste ning nende kitsenduste kohta riigi maakatastri pidajale. (5) Vallavalitsus korraldab tähtsaadetisena edastatud kirjaga üldplaneeringu kehtestamisest teatamise ühe nädala jooksu planeeringu otsuse tegemise päevast arvates: 1) isikutele, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud; 2) kinnisasja omanikule, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud üldplaneeringu alusel kitsendatakse; 3) kinnisasja omanikule, kelle kinnistule kehtestati üldplaneeringu koostamise käigus ajutine ehituskeeld. (6) Kehtestatud üldplaneeringu ülevaatamisega selgitatakse planeeringukohase arengu tulemused, planeeringu edasise elluviimise võimalused, planeeringu põhilahenduste muutmise või planeeringu kehtetuks tunnistamise vajadus ja muud planeeringu elluviimisega seotud küsimused. (7) Vallavalitsus vaatab kehtestatud üldplaneeringud üle ja esitab ülevaatuse tulemused Saare maavalitsusele hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste korralisi valimisi. (8) Kehtestatud üldplaneeringute ülevaatuse tulemustest informeerib vallavalitsus avalikkust vastava ajalehe kaudu. § 12. Detailplaneering (1) Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla territooriumi osa kohta. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad on määratud planeerimisseaduse § 3 ja ranna kalda kaitse seaduse § 9 lõikega 8. (2) Detailplaneeringu koostamise kohustuse planeerimisseaduse § 3 lõikes 2 sätestamata juhtudel otsustab vallavolikogu. (3) Kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi: 1) kehtestatud üld- ja detailplaneeringu alusel. Detailplaneeringu eesmärgid on: 1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; 2) krundi ehitusõiguse määramine; 3) krundi hoonestusala piiritlemine, sealhulgas ehitusjoone määramine; 4) tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras; 5) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine ning krundi tänavapoolsete piirete asukoha, kõrguse ja kujunduse määramine; 6) kujade määramine; 7) tehnovõrkude läbimõõdu ning tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine; 8) keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine; 9) vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks; 10) vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks; 11) vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine; 12) vajaduse korral ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine; 13) servituutide vajaduse määramine; 14) vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine; 15) kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine; 16) muudest seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine planeeritaval maa-alal. (4) Detailplaneeringu koosseisus peab olema vähemalt üks detailplaneeringu lahendusi illustreeriv joonis, et muuta planeering avalikustamisel ja otsustamisel osalejatele arusaadavamaks. (5) Vallavalitsus võib nõuda detailplaneeringule illustreerivate jooniste või makettide lisamist, et muuta planeering arusaadavamaks avalikustamises ja otsustamises osalejatele. (6) Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid. (7) Kehtestatud detailplaneering on aluseks uute katastriüksuste moodustamisele ning olemasolevate katastriüksuste piiride muutmisele detailplaneeringu koostamise kohustuse korral. (8) Kehtestatud detailplaneering on ehitiste projekteerimise aluseks detailplaneeringu koostamise kohustuse korral. (9) Vallavalitsus võib, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal ja miljööväärtusega hoonestusalal, lubada ilma detailplaneeringut koostamata projekteerimistingimuste alusel: 1) tööstusettevõtte krundil olemasoleva tööstushoone laiendamist või selle kõrvalhoone püstitamist ja selleks ehitusprojekti koostamist; 2) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue üksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega; 3) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele tühjale krundile korterelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue elamu korruselisus ja ehitusalune pindala järgib olemasolevate hoonete vastavaid näitajaid ja projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega; 4) mitme hoonega hoonestatud krundi jagamist nende hoonete omanike vahel mitmeks krundiks, kui kinnistu jagamise sooviga ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust tingivate hoonete ehitamise soovi; 5) muuta naaberkruntide piire, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa nende kruntide senise ehitusõiguse, välja arvatud ehitusalune pindala, ja seniste kasutamistingimuste muutumist ning toimub naaberkruntide omanike kokkuleppel. (10) Vallavolikogu võib põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamise juhtudel, kui seaduse alusel pole detailplaneeringu koostamine kohustuslik. (11) Vallavolikogu võib keelduda käesoleva määruse § 3 punktis 5 sätestatud detailplaneeringu algatamisest, kui planeeringu eesmärk on vastuolus valla avalike huvidega. § 13. Detailplaneeringu koostamise algatamine ja korraldamine (1) Vallavalitsus korraldab avalikkuse informeerimise kavatsetavatest detailplaneeringutest vastava ajalehe kaudu vähemalt üks kord aastas. (2) Detailplaneeringu koostamise algatamist ja koostamist korraldab vallavalitsus. (3) Detailplaneeringu algatamise ettepaneku võib teha igaüks, esitades vallavalitsusele vormikohase taotluse. Taotluse vorm on saadaval vallavalitsuse kantseleis ning taotlus sisaldab järgmisi andmeid: 1) taotleja nimi; 2) taotleja kontaktandmed; 3) planeeringu põhjendatud eesmärk; 4) andmed omaniku poolt valitud detailplaneeringu koostamise või koostamise juhtimise õigust omava isiku kohta; 5) planeeritava maa-ala suurus, asukoht (küla, kinnistu nimi, reg osa nr), kinnistu omaniku(e) nimi(ed) ja aadress(id), planeeringuga kavandatavate eesmärkide (ehituskeeluvööndi vähendamine, hoonestus, kommunikatsioonid, servituutide kavandamine, sihtotstarvete määramine, kruntideks või maaüksusteks jagamine jne, PLS § 9) kohta PLS § 12 lg 1; 6) avaldusele lisatakse: • kinnistu omandiõigust tõendav dokument või selle kinnitatud ärakiri, katastriüksus(t)e plaan(id), planeeringuala piiride asendiplaan katastrikaardil M 1:10000; • valitud isiku (kõrgharidusega arhitekt, planeerija või muu planeerimisalase ettevalmistusega spetsialist, § 13 lg 2) detailplaneeringu koostamise õigust tõendava dokumendi ärakiri; • valitud isiku kirjalik nõusolek planeeringu koostamiseks taotluse alusel planeerimisseaduses sätestatud alustel ja korras. (4) Vallavalitsus algatab planeeringu ja koostab lähteülesande ühe kuu jooksul taotluse vastuvõtmisest alates, mis sisaldab alljärgnevaid osasid: 1) planeeritava ala piir ja suurus; 2) planeeringu koostamise eesmärk ja alused; 3) arvestamisele kuuluvad varem koostatud planeeringud ja dokumendid; 4) nõuded ja tingimused planeeringu koostamiseks ja vormistamiseks; 5) planeeringu kehtestamiseks vajalike kooskõlastuste loetelu; 6) lähteseisukohtade ja eskiislahenduste avaliku tutvustamise vajaduse määramine. (5) Kui detailplaneeringu algatamise taotluses soovitakse planeeringu finantseerimist valla kulul, algatab vallavalitsus detailplaneeringu ainult juhul, kui taotletava planeeringu koostamine on valla eelarves ette nähtud. (6) Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu lähteseisukohtade kooskõlastamist: 1) vallavolikoguga, kui detailplaneeringuga taotletakse kehtiva üldplaneeringu muutmist; 2) vastava riigiasutuse või kaitseala valitsejaga, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või planeeringu algatamise taotlusega tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks või kui planeeritaval maa-alal asub riigi omandisse kuuluv maavara aktiivvaru või altkaevandatud ala; 3) vajadusel muude asutuste ja isikutega. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kooskõlastused peavad olema formuleeritud ulatuses, mis võimaldab otsustada detailplaneeringu vastuvõtmise. Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule seadusega või seaduse alusel kehtestatud planeeringuga, loetakse lähteülesanne kooskõlastatuks ka juhul, kui kooskõlastaja seab tingimusi, mis ei ole seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevad. (8) Detailplaneeringu lähteseisukohad loetakse kooskõlastatuks, kui ühe kuu jooksul planeeringu kooskõlastajale väljasaatmise päevast arvates ei ole saabunud kirjalikku kooskõlastust või vastuväidet. (9) Vallavalitsus võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise kohta. Lepinguga määratakse vallavalitsuse ja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel ja planeeringu koostamise rahastamisel. Eraõiguslik isik ei tohi olla detailplaneeringu koostamise tellija looduskaitse ja muinsuskaitse alla võetud maa-alade planeerimisel, samuti juhul, kui detailplaneeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut. Sellisel juhul võib vallavalitsus sõlmida huvitatud isikuga lepingu ainult detailplaneeringu koostamise rahastamise kohta. Lepingu sõlmib vallavalitsuse nimel vallavanem ning leping jõustub detailplaneeringu algatamiseks vajaliku vallavalitsuse korralduse jõustumisel. (10) Vallavalitsuse korraldus, millega algatatakse detailplaneeringu koostamine ja kinnitatakse detailplaneeringu lähteseisukohad, sisaldab muuhulgas järgmisi andmeid: 1) detailplaneeringu pealkiri; 2) planeeritava ala suurus; 3) detailplaneeringu eesmärgid; 4) vajadusel ajutise ehituskeelu kehtestamine; 5) riigiasutuste või maakonna keskkonnateenistusega kooskõlastuse vajaduse määramine juhul, kui detailplaneering koostatakse kooskõlas kehtestatud üldplaneeringuga. (11) Detailplaneeringu lähteülesanne kehtib kaks aastat arvates vallavalitsuse vastava korralduse teatavaks tegemisest avaldajale. § 14. Algatatud detailplaneeringust informeerimine ja koostöö planeeringute koostamisel (1) Vallavalitsus korraldab algatatud detailplaneeringu eesmärkide tutvustamise vastavas ajalehes hiljemalt ühe kuu jooksul pärast detailplaneeringu algatamise otsuse tegemist. Vallavalitsus informeerib Saare maavanemat detailplaneeringu algatamisest kahe nädala jooksul detailplaneeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates. (2) Kui detailplaneeringu algatamisel on teada, et algatatav detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise vajaduse, korraldab vallavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga detailplaneeringu algatamisest vastava kinnisasja omanikule teatamise kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates. (3) Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse planeeringuala kinnisasjade omanikud, elanikud ja teised huvitatud isikud ja planeering tehakse koostöös olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanikega või valdajatega. (4) Vallavalitsus korraldab vähemalt ühe avaliku arutelu, kui detailplaneering koostatakse kaitse alla võetud maa-alale, rannale või kaldale ranna ja kalda kaitse seaduse tähenduses või ehituslikult olulisele piirkonnale või vastavalt lähteülesandele planeeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks, millest vallavalitsus informeerib avalikkust vastava ajalehe kaudu. (5) Detailplaneeringu eskiislahenduse läbivaatamisel võib vallavalitsus määrata teiste riigiasutustega või maakonna keskkonnateenistusega kooskõlastamise vajaduse. (6) Vallavalitsus on kohustatud tagama planeeringu koostamise käigus kogutud andmete ja materjalide säilimise ning kättesaadavuse huvitatud isikutele. § 15. Detailplaneeringu kooskõlastamine ja vastuvõtmine (1) Enne planeeringu esitamist vallavalitsusele kooskõlastab planeeringu koostaja selle: 1) vastava riigiasutusega, kui planeeritav maa-ala asub riikliku kaitse alla võetud maa-alal või planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud üksikobjekt või planeeringuga tehakse ettepanek maa-ala või üksikobjekti kaitse alla võtmiseks või kui planeeritaval maa-alal asub riigi omandisse kuuluv maavara või altkaevandatud ala; 2) kinnisasja omanikuga, kui planeeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab senist maakasutust või krundi ehitusõigust; 3) teiste isikute ja asutustega, kellega kooskõlastamise vajalikkus tuleneb seadusest või muust õigusaktist või detailplaneeringu lähteseisukohtadest. (2) Detailplaneeringu koostaja esitab valminud planeeringu vallavalitsusele, kus kahe nädala jooksul planeeringu esitamisest kontrollitakse detailplaneeringu vastavust lähteülesandele, seadustele ja teistele õigusaktidele ning lähteülesandega määratud kooskõlastuste olemasolu. Vajadusel tagastab vallavalitsus planeeringu selle koostajale paranduste tegemiseks ja puuduvate kooskõlastuste hankimiseks. (3) Detailplaneeringu, mis muudab üldplaneeringut, esitab vallavalitsus Saare maavanemale planeeringu riigiasutuste või maakonna keskkonnateenistusega kooskõlastamise vajaduse määramiseks. (4) Vallavalitsus korraldab Saare maavanemale loa saamiseks detailplaneeringu esitamise, millega tehakse ettepanek eraomandis oleva kinnisasjaga piirneva maa ostueesõigusega erastamiseks ja krundiga liitmiseks juhul, kui piirneval maal pole võimalik või otstarbekas maakorraldusnõuetele vastava iseseisva katastriüksuse moodustamine. (5) Vallavalitsus koostab nõuetele vastava ja nõutavate kooskõlastustega detailplaneeringu vastuvõtmise korralduse eelnõu ja esitab selle otsustamiseks vallavalitsuse istungile. (6) Vallavalitsus võtab vastu kuu aja jooksul, arvates talle detailplaneeringu esitamisest, korralduse detailplaneeringu vastuvõtmise kohta, mis sisaldab muuhulgas järgmisi andmeid: 1) detailplaneeringu pealkiri; 2) planeeringu koostaja nimi. (7) Detailplaneeringu, mis sisaldab ettepanekut ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamiseks, saadab vallavalitsus pärast vastuvõtmist keskkonnaministrile nõusoleku saamiseks. § 16. Lihtsustatud korras koostatud detailplaneering (1) Lihtsustatud korras koostatud detailplaneering on planeering, mille koostamisel asendatakse § 17 kohane planeeringu avalikustamine planeeritava krundi ja naaberkruntide omanike kooskõlastustega, kui detailplaneering koostatakse: 1) olemasoleval hoonestusalal kuni viie üksikelamu, suvila või aiamaja krundi planeerimiseks; 2) olemasoleva hoonestuse vahele jääva ühe tühja krundi planeerimiseks, kui krundile kavandatava ehitise põhifunktsioon on elamu või büroohoone, mille maht ei muuda piirkonna ehituslikku miljööd; 3) olemasolevatele hoonetele ja rajatistele krundi suuruse määramiseks aladel, kuhu ei rajata detailplaneeringu koostamise kohustust tingivaid uusi hooneid ning kus säilib hoonete kasutamise senine otstarve. (2) Detailplaneeringu koostamise lihtsustatud kord ei laiene muinsuskaitse või looduskaitse all olevatele maa-aladele ja ehitistele, samuti ranna ja kalda kaitse seadusega sätestatud ranna- ja kaldaaladele. (3) Detailplaneeringu koostamine lihtsustatud korras määratakse vallavalitsuse detailplaneeringu vastuvõtmise korralduses. § 17. Detailplaneeringu avalik väljapanek ja arutelu (1) Vallavalitsus korraldab vastuvõetud detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestusega vähemalt kaks nädalat. Detailplaneeringu avalik väljapanek korraldatakse ja korraldamisest teatatakse vallavalitsuse haldushoones ja vastavat küla või alevit teenindavas raamatukogus. (2) Kui detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, korraldab vallavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule avaliku väljapaneku ajast ja kohast teatamise hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust. Tähtsaadetisena edastatud kirja ja postiasutuse kviitungi koopia lisatakse detailplaneeringu materjalidele. (3) Vallavalitsus teatab vastavas ajalehes avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Teates antakse planeeringu sisu lühitutvustus ja informatsioon planeeritava maa-ala suuruse, asukoha, kavandatava hoonestuse iseloomu ning olulisemate maakasutus- ja ehitustingimuste kohta. Teate koopia lisatakse detailplaneeringu materjalidele. (4) Avaliku väljapaneku ajal tagab vallavalitsus tööaja jooksul huvitatud isikute juurdepääsu kõigile planeeringuga seotud materjalidele ja ameti käsutuses olevale informatsioonile, välja arvatud riigisaladuseks tunnistatud informatsioonile. (6) Igal isikul on õigus avaliku väljapaneku kestel esitada kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta. (7) Planeeringu avaliku väljapaneku ajal posti teel või elektronpostiga saadetud ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele korraldab vallavalitsus seisukoha teatamise ettepanekute ja vastuväidete kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha teatamise kahe nädala jooksul pärast planeeringu avaliku väljapaneku lõppemist. Seisukoht teatatakse posti teel saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul tähtsaadetisena edastatud kirjaga ning elektronpostiga saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul elektronpostiga. (8) Kui avaliku väljapaneku käigus on detailplaneeringu kohta laekunud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, korraldab vallavalitsus detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks avaliku arutelu ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. (9) Avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks korraldatava avaliku arutelu toimumise koha ja aja teatamise korraldab vallavalitsus vastavas ajalehes. (10) Avaliku arutelu tulemustest teatab vallavalitsus ajalehes kahe nädala jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates, kui avalikul väljapanekul esitati detailplaneeringu kohta kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid. (11) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel teeb detailplaneeringu koostaja isik vallavalitsuse nõudel detailplaneeringus vajalikud parandused ja täiendused. (12) Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud parandused ja täiendused muudavad detailplaneeringu põhilahendusi, korratakse planeeringu kooskõlastamist isikute ja asutustega, keda muudatus puudutab, ning avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu detailplaneeringu parandamise järel vastavuses käesoleva määruse paragrahviga 18. (13) Detailplaneeringu, mille avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetega ei ole arvestatud ja/või mis muudab üldplaneeringut, esitab vallavalitsus oma kaaskirjaga Saare maavanemale koos informatsiooniga arvestamata jäetud vastuväidete kohta. Kui maavanem ei pea vastuväidetega mittearvestamist ja/või üldplaneeringu muutmist põhjendatuks ja ei anna planeeringule heakskiitu, tagastatakse planeering selle koostajale paranduste tegemiseks. Pärast paranduste tegemist vaadatakse planeering läbi ja vallavalitsus esitab planeeringu uuesti maavanemale heakskiidu saamiseks. Järelevalve käigus lahendamata jäänud eriarvamused valla ja Saare maavanema vahel lahendab keskkonnaminister. § 18. Detailplaneeringu kehtestamine (1) Vallavalitsus selgitab välja detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise kohta sõlmitud lepingu täpsustamise või vastava lepingu sõlmimise vajaduse ja vallavanem sõlmib olemasolevat lepingut täiendavad kokkulepped või sõlmib valla nimel detailplaneeringu taotlejaga kokkuleppe detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise kohta. Kokkulepe vormistatakse kirjalikus vormis ja see jõustub detailplaneeringu kehtestamise volikogu otsuse jõustumisel. (2) Vallavalitsus esitab ette valmistatud detailplaneeringu kehtestamise otsuse eelnõu esitamise vallavolikogule, lisades sellele detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamist käsitlevad lepingud. (3) Detailplaneeringu kehtestab vallavolikogu oma otsusega. (4) Vallavolikogu võib põhjendatud vajaduse korral kehtestada detailplaneeringu osaliselt. Planeeringu osalise kehtestamisega seotud planeeritava maa-ala suuruse muutmist ei loeta planeeringu põhilahenduse muudatuseks. (5) Detailplaneeringu kehtestamise vallavolikogu otsus sisaldab endas muuhulgas järgmisi andmeid: 1) detailplaneeringu pealkiri; 2) projekteerija nimi; 3) töö number; 4) detailplaneeringu eesmärk; 5) juhul kui detailplaneeringu üks eesmärk on planeeritava ala kruntideks jaotamine, siis kruntide arv; 6) detailplaneeringuga hõlmatava maa-ala suurus; 7) valla kohustused seoses detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamisega; juhul kui neid kohustusi täidab kokkuleppel valla asemel teine isik, siis viide vastavale lepingule. (6) Detailplaneeringu kehtestamisega muutub kehtetuks samale maa-alale varem kehtestatud detailplaneering. (7) Vallavalitsus korraldab ühe kuu jooksul detailplaneeringu kehtestamisest teatamise ajalehes «Meie Maa». (8) Vallavalitsus saadab detailplaneeringu kehtestamise otsuse ärakirja ja kehtestatud planeeringu Saare maavanemale ning kehtestatud planeeringu riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates. (9) Vallavalitsus korraldab tähtsaadetisena edastatud kirjaga detailplaneeringu kehtestamisest teatamise ühe nädala jooksul planeeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast arvates: 1) isikutele, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud; 2) kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud detailplaneeringu alusel kitsendatakse; 3) kinnisasja omanikule, kelle kinnistule kehtestati detailplaneeringu koostamise käigus ajutine ehituskeeld § 19. Planeeringute kehtestamise vaidlustamine (1) Planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks on igal isikul õigus ühe kuu jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. (2) Iga isik võib teha planeeringu kehtestajale ettepaneku kehtestatud planeeringu või planeeringu kehtestamise otsuse seaduse või muu õigusaktiga vastavusse viimiseks, kui ta leiab, et kehtestatud planeering sisaldab vastuolu seaduse või muu õigusaktiga või planeeringu kehtestamise otsus on vastuolus seadusega. Planeeringu kehtestaja teeb oma otsuse ettepaneku kohta, viib planeeringu või selle kehtestamise otsuse vastavusse seaduse või muu õigusaktiga, kui ta leiab, et ettepanek on põhjendatud, ning informeerib ettepaneku tegijat oma otsusest ja ettepaneku vastuvõtmise või tagasilükkamise põhjustest tähtsaadetisena edastatud kirjaga ühe kuu jooksul ettepaneku kättesaamise päevast arvates. (3) Vald ei tohi teha toimingut ega anda haldusakti käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud vaidlustust või ettepanekut põhjustanud planeeringulahenduse või planeeringusätte alusel, arvates vaidlustuse või ettepaneku kohta otsuse tegemisest. § 20. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine (1) Kehtestatud detailplaneeringu või selle osa võib tunnistada kehtetuks, kui vald või planeeritava maa-ala kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. (2) Kehtestatud detailplaneeringu või selle osa kehtetuks tunnistamisest ja kehtetuks tunnistamise põhjustest teatamise korraldab vallavalitsus vastavas ajalehes ühe kuu jooksul planeeringu kehtetuks tunnistamise päevast arvates. § 21. Kehtestatud planeeringu kättesaadavus ja ülevaatamine (1) Igaühel on õigus kehtestatud planeeringuga vallavalitsuse arhiivis tutvuda. (2) Planeeringu koostaja annab vallavalitsusele üle viis planeeringu eksemplari enne planeeringu kehtestamiseks esitamist. Kehtestatud planeeringud säilitatakse vallavalitsuse arhiivis kahes eksemplaris. (3) Kehtestatud detailplaneeringute ülevaatamisega selgitatakse planeeringukohase arengu tulemused, planeeringu edasise elluviimise võimalused, planeeringu põhilahenduste muutmise või planeeringu kehtetuks tunnistamise vajadus jms. (4) Kehtestatud detailplaneeringud vaatab üle vallavalitsus hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste volikogude korralisi valimisi. § 22. Ajutine ehituskeeld planeeringu koostamise ajal (1) Planeeringu koostamise ajal võib vallavalitsuse korraldusega kehtestada kuni kaheks aastaks ajutise ehituskeelu planeeringualal või selle osal, kui algatatud üldplaneering või detailplaneering muudab selle maa-ala varem kehtestatud detailplaneeringut, sellega määratletud maakasutus- ja ehitustingimusi või krundi ehitusõigust. (2) Ajutine ehituskeeld ei laiene ehitisele, millele on antud ehitusluba enne ehituskeelu kehtestamist. (3) Ajutise ehituskeelu teeb vald tähtsaadetisena edastatud kirjaga teatavaks kinnisasja omanikule, keda ehituskeeld puudutab, kahe nädala jooksul arvates ehituskeelu otsuse tegemise päevast. § 23. Kinnisasja võõrandamine ja sundvõõrandamise kohaldamine planeeringu elluviimiseks (1) Vald on kohustatud kinnisasja omaniku nõudel omandama olemasoleval hoonestusalal asuva kinnisasja või selle osa kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud detailplaneeringu või üldplaneeringuga: 1) nähakse kinnisasja või selle osa kasutamine avalikul otstarbel; 2) piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks. (2) Üldplaneeringu või detailplaneeringu elluviimiseks võidakse kohaldada kinnisasja sundvõõrandamist või sundvalduse seadmist kinnisasja sundvõõrandamise seaduses ettenähtud alustel ja korras. V. Peatükk NÕUDED EHITISTELE § 24. Ehitise nõuded (1) Ehitis peab vastama ehitusseaduse §-s 3 ja ehitusseaduse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. (2) Ehitis peab oma lahenduselt arvestama Mustjala valla välja kujunenud arhitektuuri- ja ehitustavadega ning oma välisilmelt vastama piirkonna või lähiümbruskonna eripärale ja kujunduslikule stiilile. (3) Ranna kalda kaitse seaduse § 9 lõike 8 punkti 4 kalakasvatuse ja kalapüügiga seotud ehitise ehitusalune pind on kuni 30 m2 ja maksimaalne harjajoone kõrgus maapinnast 4 m. VI. Peatükk NÕUDED PROJEKTEERIMISELE § 25. Projekteerimine (1) Projekteerimine on: 1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine; 2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine; 3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine ning ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine. (2) Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt. § 26. Ehitusprojekti koostamise lähteandmed (1) Ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks on: 1) detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneering ja käesoleva määruse §-s 28 kehtestatud korras väljastatavad ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused; 2) detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel määruse §-s 27 nimetatud juhtudel ja korras väljastatavad projekteerimistingimused. (2) Ehitise asukoha maaüksuse omadustest tulenevalt võivad ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks olla projekteeritava ehitise asukoha maaüksuse ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tulemused. § 27. Projekteerimistingimused (1) Projekteerimistingimused on ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, milles määratakse ka muud projekteerimise lähteandmed ning asutused ja isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada. Projekteerimistingimuste koostamisel lähtutakse üld-, teema ja/või detailplaneeringust selle olemasolu korral. (2) Detailplaneeringu koostamise kohustuseta juhtudel koostab projekteerimistingimused asjast huvitatud isiku taotlusel vallavalitsus. Esitatava projekteerimistingimuste taotluse kooskõlastab (vajadusel) naaberkruntide omanikega projekteerimistingimuste taotleja. Projekteerimistingimused väljastab vallavalitsus pärast vastavasisulist vallavalitsuse korraldust ja need kehtivad kaks aastat nende väljastamisest. Projekteerimistingimuste tähtaega võib vallavalitsus samaks tähtajaks pikendada. (3) Vallavalitsus avalikustab projekteerimistingimused viie päeva jooksul arvates projekteerimistingimuste väljastamise päevast. § 28. Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused (1) Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused (edaspidi arhitektuur-ehituslikud tingimused) koostab asjasthuvitatud isiku taotluse alusel vallavalitsus. VII. Peatükk NÕUDED EHITAMISELE § 29. Ehitis, ehitamine (1) Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. (2) Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. (3) Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Rajatiseks loetakse muu hulgas mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanalit. (4) Ehitis peab vastama ehitusseaduse § 3 ja selle aluse kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. (5) Ehitamine on: 1) ehitise püstitamine; 2) ehitise laiendamine; 3) ehitise rekonstrueerimine; 4) ehitise tehnosüsteemide muutmine; 5) ehitise lammutamine. (6) Ehitise laiendamine toimub juurde-, peale või allaehitamise teel. (7) Ehitise rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. § 30. Ehitamisele esitatavad nõuded (1) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Ehitise rekonstrueerimise ja laiendamise korral tuleb tagada rekonstrueeritavate või laiendatavate osade vastavus käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele. (2) Ehitamine peab toimuma vastavalt ehitusprojektile, v.a väikeehitise ehitamise korral ehitusseaduses ettenähtud juhtudel. (3) Ehitamiseks peab olema ehitusluba, v.a väikeehitise ehitamise korral. Ehitusluba ei anna õigust ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata ehitada. (4) Ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud ei või põhjustada ehitise või selle osa varisemist ning ehitise või selle aluspinnase vastuvõetamatult suuri deformatsioone. (5) Ehitis peab tulekahju korral säilitama ettenähtud aja jooksul oma kandevõime. Ehitises peab olema takistatud tule ja suitsu levik naaberehitistele. Ehitisest peab olema võimalik inimesi evakueerida. § 31. Väikeehitise ja ajutise ehitise ehitamine (1) Väikehitis on kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega ühel kinnistul asuv: 1) ehitis, millele ei ole avalikkusele suunatud funktsioone; 2) olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis, mis ühendatakse võrguettevõtjale energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega või vee-ettevõtjale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses kuuluva liitumispunktiga või telekommunikatsiooniteenuse osutajale telekommunikatsiooniseaduse tähenduses kuuluva liinirajatisega. (2) Väikeehitise ehitamiseks ei ole ehitusprojekt nõutav, v.a juhul, kui kirjaliku nõusoleku andmisele eelneb ehitusprojekti esitamise nõue või taotletakse kasutusluba. (3) Väikeehitise ehitamiseks on vajalik vallavalitsuse kirjalik nõusolek, v.a juhul, kui ehitatakse kuni 20 m 2 ehitusaluse pindalaga väikeehitist. (4) Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. Ajutise ehitise ehitamise korral määrab vallavalitsus ehitise kasutamise aja kirjalikus nõusolekus või ehitusloas ja kasutusloas. (5) Ajutise ehitise ehitamiseks on vajalik ehitusluba, v.a alljärgnevatel juhtudel: 1) üle 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikeehitise ehitamiseks on vajalik kirjalik nõusolek; 2) kuni 20 m2 ehitusalase pindalaga väikeehitise ehitamiseks ei ole vajalik omada kirjalikku nõusolekut ega ehitusluba. (6) Ajutisi ehitisi ei tohi ehitada munitsipaalmaale ilma haldaja loata. § 32. Kirjaliku nõusoleku taotlus (1) Kirjaliku nõusoleku taotluses sisalduvad: 1) taotleja nimi, kontaktandmed, äriregistri või muu registri kood või isikukood, viimase puudumise korral sünniaeg; 2) väikeehitise asukoha aadress ning väikeehitise asendiplaan või koordinaadid ja olemasolu korral nimetus; 3) väikeehitise kasutamise otstarve; 4) väikeehitise kavandatav kasutuselevõtmise aeg; 5) ehitusprojekti olemasolu korral ehitusprojekti koostaja nimi ja kontrollija olemasolu korral tema nimi ning nende kontaktandmed, registri kood või isikukood, viimase puudumise korral sünniaeg; 6) omanikujärelevalve tegija nimi, kontaktandmed, registri kood või isikukood, viimase puudumise korral sünniaeg, kui omanikujärelevalve tegija on teada; 7) ehitamist teostava isiku nimi, kontaktandmed, registri kood või isikukood, viimase puudumise korral sünniaeg, kui ehitamist teostav isik on teada; 8) väikeehitise olulised tehnilised andmed; 9) ajutise ehitise ehitamise korral ehitise kasutamise taotletav aeg. (2) Kirjaliku nõusoleku taotluses võib esitada taotluse mitme väikeehitise ehitamise kohta. (3) Kui kirjaliku nõusoleku taotleja esitatud dokumendid on puudulikud, peab vallavalitsus võimaldama taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul kirjaliku nõusoleku andmisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates. (4) Kirjaliku nõusoleku taotluse vorminõuded ja esitamise kord on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega. § 33. Väikeehitise ja ajutise ehitise kasutamine (1) Väikeehitisel ei ole vaja kasutusluba, v.a juhul, kui seda kasutatakse elamiseks. (2) Käesoleva määruse paragrahvi 12 lõikes 1 nimetatud aladel ja juhtudel püstitatud väikeehitisest tuleb ehitise omanikul teavitada vallavalitsust, esitades ehitise teatise viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamisest arvates. (3) Väikeehitise püstitamise kohta ei pea esitama ehitise teatist, kui taotletakse väikeehitisele kasutusluba. (4) Ajutise ehituse korral võib kasutusloa taotluse esitada ehitusloa taotleja. (5) Ajutisele ehitisele väljastatakse kasutusluba tähtajaliselt kuni viieks aastaks. § 34. Ehitusluba (1) Ehitusluba on vallavalitsuse nõusolek: 1) püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi; 2) laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 3) rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 4) lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. (2) Ehitusluba annab ühtlasi õiguse ehitise tehnosüsteemide muutmiseks. (3) Ehitusluba ehitise laiendamiseks annab ühtlasi õiguse sama ehitise rekonstrueerimiseks. (4) Ehitusloa andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel. (5) Ehitusloa vorminõuded on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega. § 35. Ehitusloa väljastamine (1) Ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks Mustjala Vallavalitsus. (2) Ehitusloa saamiseks tuleb: 1) esitada ehitusloa taotlus; 2) esitada ehitusprojekt, mis vastab ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavatele nõuetele; 3) tasuda riigilõiv ja esitada tasumist tõendav dokument. (3) Ehitusluba antakse ehitusloa taotlejale, v.a käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud juhtudel. (4) Ehitusluba ehitise lammutamiseks väljastatakse ehitise omanikule. Kui ehitis on mitme isiku ühises omandis, peavad ehitusloa taotluse ehitise lammutamiseks esitama ehitise omanikud ühiselt. (5) Ehitusluba territoriaal- või sisemerel ehitamiseks ja ehitusluba teisele isikule kuuluvale kinnisasjale tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks väljastatakse isikule, kelle suhtes on kinnistusraamatusse kantud vastav asjaõigus või kes on sõlminud vastava asjaõiguslepingu või sellise asjaõiguslepingu sõlmimist kinnitava kokkuleppe. (6) Vallavalitsusel on õigus nõuda põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest lähtuvalt enne ehitusloa väljastamist: 1) ehitusprojekti või selle osa ekspertiisi tulemi esitamist või 2) ehitusuuringut või selle osa, v.a riigisaladusega seotud ehitise või riigikaitselise ehitise ehitamise korral. (7) Vallavalitsus väljastab ehitusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates. (8) Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega. (9) Ehitusloa taotluse vorminõuded ja esitamise kord on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega. § 36. Ehitusloa väljastamisest keeldumine (1) Ehitusloa väljastamisest keeldutakse, kui: 1) ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele või ehitusprojekti koostamise lähteandmetele, sh kehtestatud detailplaneeringule, arhitektuursetele ja ehituslikele lisatingimustele või projekteerimistingimustele või 2) ehitusprojektis ei ole arvestatud ehitisele esitatavaid nõudeid või 3) ehitusprojekti koostamisel ei ole arvestatud ehitusprojekti koostamisele või vastutavate spetsialistide nõuetele või 4) ehitise, v.a üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone ja väikeehitise püstitamiseks koostatud ehitusprojekt ei tugine ehitatava ehitise asukoha ehitusuuringute tulemustele või 5) ehitusloa taotlus ei vasta nõuetele või 6) ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid või 7) ajutise ehitise ehitamise korral ehitise kasutamise taotletav aeg ei ole sama, mis valla määratud ehitise kasutamise aeg või 8) ei ole tasutud riigilõiv või 9) oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav. (2) Kui ehitusloa taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud, peab vallavalitsus võimaldama ehitusloa taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul ehitusloa väljastamisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates. § 37. Ehitusloa kehtivus (1) Ehitusluba on tähtajatu, v.a käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul. (2) Ehitusluba kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates. (3) Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimest ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päeva. § 38. Ehitusloa kehtetuks tunnistamine (1) Ehitusluba tunnistatakse kehtetuks, kui: 1) ehitatav ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale või 2) ehitise omanik või ehitist omavoliliselt ehitav isik ei täida ehitusjärelevalve ettekirjutust või 3) ehitusloa taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid või 4) ehitusloa omanik taotleb ehitusloa kehtetuks tunnistamist või 5) muutuvad ehitusloale kantud ehitise olulised tehnilised andmed või 6) ehitamise käigus muudetakse ehitise kasutamise otstarvet või 7) ajutise ehitise ehitamise käigus soovitakse muuta ehitise kasutamise aega. (2) Ehitusluba tunnistatakse kehtetuks kümne päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatu vallavalitsusele teadasaamise päevast arvates. § 39. Ehitise kasutusluba (1) Ehitise kasutusluba (edaspidi kasutusluba) on vallavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. (2) Riigisaladusega seotud ehitisel, riigikaitselisel ehitisel ja väikeehitisel, v.a elamiseks kasutataval väikeehitisel, ei pea olema kasutusluba. (3) Valminud ehitist või selle osa võib kasutada vaid ettenähtud kasutamise otstarbel. (4) Kasutusloale kantavad andmed avalikustatakse riikliku ehitusregistri veebilehel. (5) Kasutusloa vorminõuded on esitatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega. § 40. Kasutusloa väljastamine (1) Kasutusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks vallavalitsus. (2) Kasutusloa saamiseks tuleb: 1) esitada kasutusloa taotlus; 2) esitada ehitusprojekt, mille kohaselt ehitis on ehitatud; 3) esitada lisaks ehitusprojektile ehitamise tehniliste dokumentide originaalid või dokumendi väljastaja või ehitustoote tarnija toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse tähenduses või ehitise omaniku või vallavalitsuse kinnitatud koopiad, kui kasutusloa taotlejal on ehitamise tehniliste dokumentide säilitamise kohustus; 4) esitada dokument, mis tõendab ehitise kasutusele võtmisele eelneva ehitise, selle osa või ehitise tehnosüsteemi tehnilise kontrolli teostamist; 5) esitada vajaduse korral kirjalik nõusolek ehitise või selle osa kasutusele võtmiseks; 6) tasuda riigilõiv ja esitada tasumist tõendav dokument. (3) Kasutusluba väljastatakse, kui ehitis vastab ettenähtud nõuetele. Vallavalitsusel on õigus ehitise ohutusest lähtuvalt enne kasutusloa väljastamist nõuda ehitise või selle osa ekspertiisi tulemi esitamist. (4) Kasutusluba väljastatakse pärast ehitise ülevaatust ja nõuetele vastavaks tunnistamist. Vallavalitsusel on õigus kaasata ehituse ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone, kes esitavad oma arvamuse kirjalikult. (5) Ehitise osale võib anda kasutusloa, kui ehitise osa on võimalik funktsionaalselt ja ohutult kasutada. (6) Vallavalitsus väljastab kasutusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates. (7) Vallavalitsus peab säilitama kasutusloa väljastamisega seotud dokumente ehitise lammutamiseni või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni. (8) Mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral peavad kasutusloa taotluse esitama omanikud ühiselt. (9) Ajutise ehitise korral võib kasutusloa taotluse esitada ehitusloa taotleja. (10) Ehitise kasutusloa taotluse vorminõuded ja esitamise kord on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega. (11) Ehitise ülevaatuse kord on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega. § 41. Kasutusloa väljastamisest keeldumine (1)Kasutusloa väljastamisest keeldutakse, kui: 1) ehitis ei vasta kasutamise taotletud otstarbeks ettenähtud ehitisele kehtestatud nõuetele või 2) ehitise omanik taotleb ehitisele kasutamise otstarvet, mis ei vasta avalikele huvidele või 3) ehitise omanik taotleb ehitisele kasutamise otstarvet, mis ei vasta ehitise või selle osa ehitamisel väljastatud projekteerimistingimustele nende olemasolu korral või 4) kasutusloa taotlus ei vasta nõuetele või 5) kasutusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt ei vasta nõuetele või 6) kasutusloa taotlemisel esitatav ehitise mõõdistusprojekt ei vasta nõuetele või 7) kasutusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid või 8) ehitis ei vasta õigusaktis ettenähtud nõuetele või 9) ajutise ehitise ehitamise korral ehitise kasutamise taotletav aeg ei ole sama, mis vallavalitsuse määratud ehitise kasutamise aeg või 10) ei ole tasutud riigilõiv või 11) ei ole esitatud ehitamise tehnilisi dokumente või 12) ehitamise tehnilised dokumendid ei vasta nõuetele või 13) ei ole esitatud dokumenti, mis tõendab ehitise kasutusele võtmisele eelneva ehitise, selle osa või ehitise tehnosüsteemi ehitamiseks tehnilise kontrolli teostamist või kirjalikku nõusolekut ehitise või selle osa kasutusele võtmiseks ja selline dokument või kirjalik nõusolek on nõutav või 14) oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav. (2) Kui kasutusloa taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud, peab kasutusloa väljastaja võimaldama kasutusloa taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul kasutusloa väljastamisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates. § 42. Kasutusloa kehtivus (1) Kasutusluba on tähtajatu, v.a käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul. (2) Ajutisele ehitisele väljastatakse kasutusluba tähtajaliselt kuni viieks aastaks. § 43. Kasutusloale kantavad andmed Kasutusloale kantakse: 1) ehitise asukoha aadress ja koordinaadid; 2) kasutusloa väljastaja nimi ning ametniku nimi, ametinimetus ja allkiri; 3) kasutusloa väljastamise aeg; 4) kasutusloa number; 5) ehitise kasutamise otstarve; 6) ehitise olulised tehnilised andmed; 7) ehitisele antud riikliku ehitusregistri kood; 8) ajutise ehituse korral selle kasutamise aeg; 9) muud seaduses sätestatud andmed. § 44. Kasutusloa kehtetuks tunnistamine (1) Kasutusluba tunnistatakse kehtetuks, kui: 1) ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale või 2) ehitise omanik ei täida ehitusjärelevalve ettekirjutust või 3) kasutusloa taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid või 4) ehitis on lammutatud. (2) Ehitise omanikul on õigus esitada taotlus kasutusloa kehtetuks tunnistamise kohta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel. (3) Vallavalitsus tunnistab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatu korral kasutusloa kehtetuks kümne päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või lõikes 1 nimetatu vallavalitsusele teadasaamise päevast arvates. VIII. Peatükk EHITUSJÄRELEVALVE § 45. Ehitusjärelevalve (1) Ehitusjärelevalve käesoleva määruse tähenduses on: 1) ehitusprojektide ja ehitiste mõõdistusprojektide nõuetele vastavuse kontrollimine; 2) ehituslubade väljaandmine; 3) kasutuslubade väljaandmine; 4) ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine; 5) ehitise nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine; 6) ettevõtja nõuetele vastavuse kontrollimine; 7) ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine; 8) ettekirjutuste tegemine vastavalt oma pädevusele. VIII. Peatükk LÕPPSÄTTED § 46. Menetlus Määruses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, välja arvatud juhul, kui planeerimisseadus või ehitusseadus näeb ette teistsugust menetluskorda. § 47. Vastutus määruse rikkumise eest Käesoleva määruse rikkumine toob kaasa Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud vastutuse.