Tori Vallavolikogu — Tori valla arengukava aastateks 2004-2014 kinnitamine — KO, 78, 707

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 9, § 22 lõike 1 punkti 7, § 37 lõiked 1 ja 2, § 45 lõiked 1 ja 5; Tori Vallavolikogu poolt 12. märtsi 2003. a määrusega nr 6 kinnitatud Tori valla põhimääruse peatüki V, Tori Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada lisatud Tori valla arengukava aastateks 2004–2014. 2. Määrus koos arengukavaga avaldada elektroonilises Riigi Teatajas. 3. Tori valla arengukava aastateks 2004–2014 on alates 1. märtsist 2004. a kättesaadav Tori ja Jõesuu raamatukogus, Tori Vallavalitsuses. 4. Määrus jõustub 1. märtsil 2004. a. Volikogu esimees Ahti KUKK Tori Vallavolikogu 18. veebruari 2004. a määruse nr 1 lisa I OSA. ARENGUSTRATEEGIA AASTANI 2014 Sissejuhatus Arengukava fikseerib Tori valla peamised arengusuunad ja prioriteedid aastateks 2004–2014, millest lähtuvalt koostatakse tegevuskavad. Arengukava olemasolu loob valla elanikele kindlustunde, tagab valla juhtimise järjepidevuse, sest fikseerib tegevussuunad edaspidiseks tegutsemiseks. Valla sihipärane areng ja konkurentsivõime suurenemine loob omakorda motivatsiooni investeeringute tegemiseks ja tõstab uute inimeste huvi valda elama asumise ja maksujõulise elanikkonna siia jäämise vastu. Arengukavaga on soov panna alus valla tegevuse pidevplaneerimisele, et luua kaasaegne elukeskkond, selgitada välja valla tugevad ja nõrgad küljed, võimalused, ees varitsevad ohud, neist tulenevad probleemid ja võimalused nende lahendamiseks. Valla arengukava on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt valla eelarve koostamise aluseks. Kui Tori vallas suudetakse ellu viia arengueesmärgid, tagatakse oma visiooni täitumine olla kaasaegse sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuriga, ettevõtlust soodustav, majanduslikult mitmekesine, elujõulise elanikkonnaga, naabervaldadega koostööd tegev, jätkusuutlik ja arenev vald, kujuneb sellest omanäoline ning aastaringselt atraktiivne vald. 1. Arengukava koostamise põhimõtted Arengukava koostamisel on lähtutud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) §-st 9, Tori valla põhimäärusest ning Tori arengu planeerimise ja prognoosimise vajadusest. Arengukava koostamisel lähtuti ka Pärnu maakonnaplaneeringust, Eesti riikliku arengukava ühtsest programmdokumendist 2003–2006 ja üleriigilisest planeeringust «Eesti 2010», mis on koostatud planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006) alusel. Arengu planeerimisel on arvestatud Tori ajalooliselt väljakujunenud kohta Pärnu maakonnas. Antud arengukava on koostatud nii valla territooriumi kui valda juhtiva organisatsiooni kohta, mis on tegevuste kogum, mille eesmärk on selgelt defineeritud eesmärkide realiseerimine. Arengukava koostamine põhines ratsionaalsel planeerimise põhimõttel, mis omakorda baseerus analüüsil. Tori valla arengukava koosneb kahest omavahel seotud osast. I osa «Tori valla arengustrateegia aastani 2014» sätestab valla perspektiivsed arengusuunad ja prioriteedid. Arengustrateegia koosneb viiest osast: arengukava koostamise põhimõtetest, Tori valla olukorra ülevaatest, arengutrendidest ja mõjuteguritest, Tori valla olukorra hinnangust ja Tori valla arengumudelist, mis sätestab valla arengu põhimõtted, üldeesmärgi, tulevikuvisiooni ning arengu eesmärgid ja ülesanded. II osa «Tori valla tegevuskava 2004–2008 ja 2009–2014» sätestab konkreetsed tegevused ja projektid aastateks 2004–2008, mis on vajalikud valla arengustrateegia elluviimiseks. Kava sisaldab ka tegevuste eeldatavaid maksumushinnanguid ja rahastamisvajaduse jagunemist aastate lõikes ning rahastamisallikate jaotust, kusjuures tegevusvajaduste ja konkreetsete tegevusprojektide maht on suurem, kui valla enda eeldatavad finantsvahendid perioodiks 2004–2006 võimaldavad. Tegevuskava selline koostamisviis on tingitud kohalike omavalitsuste rahastamise väljakujunenud olukorrast Eestis, mis ei võimalda tegevuskava elluviimise katteallikaid ja ressursse mitme aasta peale ette detailselt prognoosida. Seega tuleb valla tegevuskavas esitatud tegevusi ja projekte käsitleda tegevusvajadustena, mis on vajalik arengustrateegia realiseerimiseks ellu viia, kuid mille konkreetne elluviimise aeg ja rahastamise katteallikad sõltuvad avanevatest võimalustest ning iga järgneva aasta konkreetsed elluviidavad tegevused määratletakse koos iga-aastase valla eelarve koostamisega. Arengukava iga-aastane läbivaatamine olude ja muutuste arvestamiseks on vajalik. 1.1. Arengukava vajadus ja huvigrupid Esimene arengukava koostati Tori vallale 1991. aastal, et saada endisele Tori rahvasaadikute külanõukogu täitevkomiteele valla staatus. Koostatud arengukavas käsitleti valla sotsiaalmajanduslikku olukorda kõige üldisemas kontekstis, lähtudes tolleaegsetest võimalustest, tõekspidamistest ja tavadest. Kuna eelmine arengukava on aegunud, siis tingis see vajaduse algatada uue arengukava koostamine volikogu 23. jaanuari 2003. a otsusega nr 3. Huvigruppide huvid Tori valda mõjutavad ja omavad teatud ootusi selle suhtes mitmed formaalsed ja mitteformaalsed huvigrupid. Arengukava ettevalmistamise käigus sõnastati peamised Tori valla huvigrupid ja analüüsiti, millised on nende võimalikud huvid. Vald peab oma arengukava väljatöötamisel nendega paratamatult arvestama. * Elanikud – Teenused: eluaseme, hariduse, kommunikatsioonide, turvalisuse, tervishoiu, vaba ajaga seotud – Töökohad – Abi ja toetus * Ettevõtted ja investorid – Tööjõud – Infrastruktuur – Asjaajamine – Turvalisus * Turistid ja külalised – Tori valla eripära – Infrastruktuur – Erasektori teenused – Turvalisus – Informatsioon * Muu avalik sektor – Tori valla võimaluste ärakasutamine – Töökohad – Infrastruktuur * Valla konkurentsi suurendamise vajadus. Sihipärane areng loob motivatsiooni investeeringute tegemiseks. * KOKS § 38 kohaselt on valla või linna arengukava eelarve koostamise aluseks. Valla arengukava olemasolu peaks tagama valla juhtimise järjepidevuse. 1.2. Tori valla arengukava koostamise printsiibid Tori valla arengukava koostamisel on lähtutud järgmisest skeemist: – kaasata arengukava koostamise protsessi võimalikult rohkem elanikkonna huvigruppe; – tuua esile teema valdkonniti, valla tugevad ja nõrgad küljed, valla võimalused, nendega kaasnevad ohud, neist tulenevad probleemid ja võimalused nende lahendamisteks; – kaardistada probleemid, püstitada eesmärgid probleemide lahendamiseks ning määrata lähemad ja kaugemad eesmärgid; – koostada tegevuskava aastateks 2004–2008 ja 2009–2014. Arengukava koostamisel on läbitud järgmised etapid: – kokkuleppe saavutamine vallavolikogus Tori valla arengukava koostamiseks; – arengukava komisjoni moodustamine; – töörühmade moodustamine, loodi kuus töörühma; – toimunud koolitus töörühma juhtidele ja arengukava koostamisest huvitatud isikutele, koostöös Pärnu maavalitsuse planeeringutalitusega; – töörühmade koosolekud. Töörühmade koosolekud kolmes etapis veebruarist septembrini: I etapis koostati Tori valla hetkeolukorra analüüs, kasutades SWOT-analüüsi meetodit. SWOT-analüüs selgitas välja teema valdkonniti Tori valla: – tugevad küljed, millele toetudes saab tulevikku planeerida; – nõrgad küljed, mille parandamiseks tuleb eesmärgid püstitada; – võimalused, mida Tori vald peaks püüdma ära kasutada; – ohud, mida tuleks vältida. II etapis selgitati välja põhiprobleemid teema valdkonniti, püstitati eesmärgid probleemide lahendamiseks, koostati visioon aastaks 2014 ning määrati lähimad ja kaugemad eesmärgid (mõõdetavus). III etapis koostasid töörühmad tegevuskava. 2. Tori valla olukorra ülevaade 2.1. Üldandmed Tori valla õigused taastati 19. detsembril 1991. aastal Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega. Tori valla pindala on 281,2 km2. Elanike arv seisuga september 2003. a 2726 inimest, neist naisi 1380 ja mehi 1346. Alevik: Tori. Külad: Aesoo, Elbi, Jõesuu, Kildemaa, Kuiaru, Kõrsa, Levi, Mannare, Muraka, Muti, Oore, Piistaoja, Randivälja, Riisa, Rätsepa, Selja, Taali, Tohera, Urumarja, Võlli. Tori vald asub Pärnumaa kirdeosas. Valla keskuseks on 564 elanikuga Tori alevik, mis asub Pärnu kesklinnast 27 kilomeetri kaugusel ja Eesti pealinnast Tallinnast 138 km kaugusel. Reljeefilt on Tori piirkond lausmaastik, mida liigestavad suhteliselt madalad jõeorud. Seda tingib asukoht – Pärnu tasandik. Erandiks on Põhja-Pärnumaa servmoodustis (otsamoreenvall), mis läbib ka Tori piirid ja on eriti hästi jälgitav Tori-Seljal. Otsamoreen on mandrijää servakuhjatis, mille kohal jääserv peatus 12 000 aastat tagasi. Künnis koosneb liivast, kruusast ja lubjakivi munakaist. Vallal on 28 km pikkune Pärnu jõe piir, 14 km pikkune Navesti jõe piir, 11 km pikkune Halliste jõe piir ja 9 km pikkune Raudna jõe piir. Jõed on aeglase vooluga, kevaditi toimub Riisal Halliste ja Raudna jõe ühinemiskohas üleujutus, mis haarab enda alla kuni 100 km2 suuruse maa-ala. Tori valla üldsuurus moodustab ca 5,87% Pärnumaa valdade pindalast. Vald piirneb Paikuse, Sauga, Are, Kaisma, Vändra ja Tootsi vallaga ning Sindi linnaga Pärnumaa valdadest ja Viljandimaalt Kõpu, Suure-Jaani ja Vastemõisa vallaga. Tänased valla piirid on sisuliselt endise Tori külanõukogu piirid. Tori valda läbivad järgmised suured maanteed: Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee on riigi põhimaantee. Pärnu–Tori on riigi tugimaantee. Tori vallal on kohalikke maanteid ehk valla teid kokku 73,75 km ja erateid kokku 91,7 km. 2.1.1. Tori valla asustussüsteem Tori vald Pärnumaa kirdeosas hõlmab enamuse ajaloolisest Tori kihelkonnast. Olles Pärnumaa piirivallaks, eraldab Tori valda Viljandimaast Vahe-Eesti metsade vöö, mis kulgeb Lahemaast Lätimaani. Siiakanti ulatub Soomaa rahvuspark. Valla idapiir kulgebki mööda metsi ja soid, lõuna- ja põhjapiiril on maastik suhteliselt metsastunud, kuid märgatavalt vaheldusrikkam.

Joonis 1. Tori valla asustussüsteem * 15...50 elanikku * 51.. 91 elanikku * 92...500 elanikku Valla üldpindala on 281 km2, mis moodustab 5,87% Pärnumaast. Territooriumist 43% on metsamaad, 19% sood ja rabad ning 38% põllumaad. Nõukogudeaegne tootmistegevus valla territooriumil oli riigikeskne ning põllumajandusliku suurtootmise eelisarengule allutatud. Inimest arvestati sealhulgas kui ühte vajalikku ressurssi lõppeesmärgi saavutamisel. Nagu igal pool mujalgi, oli Tori vallas tegemist direktiivse plaanimajandusega, milles olid määratud nii strateegilised eesmärgid kui tegevusjuhised ja kohapeal oli vaja neid vaid võimalikult täpselt täita. Inimestes kujundati välja passiivne mõttemall ja neil ei olnud võimalik kaasa rääkida oma kodukoha üldise arengu korraldamisel. Kujunes välja negatiivne reaktsioon terminitesse «plaan» ja «planeerimine», mis kahjuks on suuresti üle kandunud tänapäeva, kus olulised muutused ühiskonnas eeldaksid hoopiski aktiivset tegutsemist, analüüsivõimet ning oskust näha probleeme palju laiemalt ja üldisemalt. Igapäevane elu tänapäeval sunnib tegema otsuseid, mis ei rajane ainult mõne inimese arvamusel, vaid peavad tuginema erinevate huvide kooskõlastatusele ja üldisematele eesmärkidele. Suhteline teovõimetus on saanud takistuseks reformide normaalsele kulgemisele, raskendab investeeringute saamist ja nende kasulikku paigutust. Tänast päeva võib vaadata kui vajalikku kohanemisprotsessi, mis nõuab inimeselt iseendaga toimetulemist ja annab selleks ka esimesed kogemused, sageli küll liigagi karmid. 1940. aastaks oli Tori valla territooriumile kujunenud 56 küla nii hajali asuvate kui rühmiti paiknevate taludega. Selline asustussüsteem kehtis kuni 1975. aastani. ENSV Ministrite Nõukogu 31. märtsi 1975. a määrus nr 117 «Eesti NSV maa-asulate arvestuse korrastamise kohta» kohustas kõiki külanõukogusid üle vaatama külade arvu ja väikese elanike arvuga külad, «mis ennast ei õigusta», liitma suurema elanike arvuga küla(de)ga. Selleks ajaks oli käivitunud «maa linnale lähendamise» kampaania, mille käigus propageeriti isikliku majapidamise kui tarbetu ajaraiskamise kaotamist. Majandite arengu- ja ehituslikud programmid olid koostatud majandi tugeva keskasula väljaarendamiseks. Sellise «maa-asulate korrastamise» tulemusena jäi Tori külanõukogu territooriumile 20 küla ja 1 alevik (Tori). Riiklikult määratleti hääbuvad, perspektiivitud ja perspektiivsed külad. Perspektiivsed külad Tori külanõukogus olid: Tori alevik, Taali, Selja, Piistaoja ja Jõesuu külad. See asustussüsteem kehtib ka täna (joonis 1). Kõige enam levinud küla tüübiks Tori vallas on 51…91 elanikuga (28% külade arvust) ja 15…50 elanikuga küla (28,5%). Maakonnas on kõige enam levinud külatüübiks 101–200 elanikuga küla. Elanike arv külades 1959–2000. a (lisa 1). 2.2. Sotsiaal-majanduslik keskkond 2.2.1. Elanikkonna demograafiline struktuur Inimese elutsükkel on peamine infoallikas, mis näitab kätte aja, millal ühe või teise põlvkonna ette kerkinud probleemid vajavad lahendust. Näiteks millal ja kui palju lapsi kooli läheb ja millal on perekonna rajajatel eluaset tarvis. Eelmisel sajandil võib Tori valla rahvastiku arengus eristada kolme perioodi. I periood: Sajandivahetusest algas Eestimaal (sh Tori vallas) maarahvastiku kahanemine, mis kestis peaaegu 1980. aastate keskpaigani. II periood: Algas 1980. aastate esimesel poolel, kui maarahvastiku vähenemine asendus aeglase tõusuga. III periood: Algas 1990. aastate algul sündimuse järsu langusega. Sündimuse langus on olnud taasiseseisvuseaastail erakordselt järsk, sellele võrdset annab otsida kogu maailmast. Ülevaate laste sündimusest Tori vallas aastatel 1989–2002 aastani annab lisa 2. Kui riigis tervikuna algas sündimuse langus juba 1991. aastal, siis meie valda jõudis see aastase hilinemisega. 1989. aastast kuni 1992 sündis valda keskmiselt 46 last aastas. Aastal 1993–2002 sündis valda keskmiselt 28 last aastas see on 18 last aastas vähem kui aastatel 1989–1992. Seitsme viimase aasta kohta teeb see kokku 126 last vähem. Tori vallale tähendab see, et terve põhikoolitäis lapsi on jäänud sündimata. Kui sündimus jääb meil 1995. aasta tasemele, moondub Tori valla rahvastikupüramiid 2020. aastaks rahvastikuseeneks. Professor Kalev Katus Eesti kõrgkoolidevahelisest demouuringute keskusest teeb väga lihtsa arvutuse: ta võtab 1996. aastal sündinud eesti laste arvu ja korrutab selle eestlaste keskmise elueaga, mis küünib 68 eluaasta kanti. Tulemuseks on, et aastaks 2020 on eestlasi kodukamaral ainult 600 000 inimese ümber. See pole skeptiline ennustus, vaid fakt. Sama metoodikat järgides on Tori vallas samal ajal 1700 elanikku (25x68=1700), kui mitte vähem. Ülevaate Tori valla rahvastikust, tema soolisest ja vanuseliselt struktuurist ning hõivatusest aastatel 1993–2000 annab lisa 3. 2.2.2. Tori valla elanike sooline ja vanuseline jaotus 2003

Joonis 2. Tori valla elanike sooline ja vanuseline jaotus 2003 Sooline ja vanuseline jaotus külade lõikes Küla Naisi Mehi Kokku Aesoo 22 15 37 Elbi 6 9 15 Jõesuu 202 187 389 Kildemaa 18 15 38 Kuiaru 46 39 85 Kõrsa 33 25 58 Levi 18 21 39 Mannare 29 22 51 Muraka 45 48 93 Muti 31 36 67 Oore 53 38 91 Piistaoja 76 60 136 Randivälja 30 29 59 Riisa 17 16 33 Rätsepa 22 21 43 Selja 202 237 439 Taali 119 146 265 Tohera 41 50 91 Tori 264 300 564 Urumarja 31 30 61 Võlli 41 36 77 2.2.3. Tööhõive ja majandus Tori valda saab hoida ja säilitada vaid siis, kui seda teeb iga paiga peremees, iga rahvas oma maalapil, kuhu ta on elama sattunud ja mida peab oma koduks. Inimene ja Tori vald vajab vahendajaid – neid inimesi, kellel on teadmised ja kogemused ning kirglik huvi inimese ja majandusliku tasakaalu säilitamise vastu, kes mõistavad, mida tuleb teha. Soov on suunata ettevõtjaid, tööstureid, põlluharijaid, puhkajaid, lapsi – kogu rahvast – suhtuma ümbritsevasse keskkonda austavalt, et säilitada tasakaal, mis lubab elada nii kõigil meil kui tulevastel põlvedel. Raske on tuua välja täpset seisu tööhõive kohta vallas. Vabariigi Valitsuse poolt vastuvõetud rahvastikuregistri seadus (RT I 2000, 50, 317) ja isikuandmete kaitse seadus (RT I 2003, 26, 158) ei kohusta inimest avalikustama oma isikuandmeid, seetõttu saab täpset analüüsi teostada ainult rahvaloendusega kogutud andmete alusel. Vaata lisa 3. Statistikaameti andmetel (Aastakogumik 2000) on Tori vallas 01.01.1999. aasta seisuga töötajaid 1099, neist väljaspool valda töötas 387 inimest. 01.01.2000 aasta seisuga töötajaid 1023, neist väljaspool valda töötas 688 inimest. Tori vallas on äriregistri andmetel seisuga 01.10.2003 registreeritud ettevõtteid ja ettevõtjaid 161. Tori vallas registreeritud ettevõtetest ja ettevõtjatest 28 on likvideeritud, 32 ei ole määratletud põhitegevusala (äriregistri andmetel), 101 on määratletud: 40 põllumajandusega, 6 hulgi- ja jaemüügiga, 3 tööstustootmisega, 10 puidutöötlemise ja metsamajandusega, 1 ehitusega, 4 majutuse ja toitlustusega, 24 teenindusega, 1 elamumajandusega ning 12 riigiasutust. Põllumajandusega tegelemiseks on Pärnumaal seoses mere lähedusega suhteliselt soodne ilmastik, kuid maa viljakus on allpool riigi keskmist. Muldadest on valdavaks rasked liivasavi- ja savimullad, mis nõuavad taimekasvatajalt õigeaegset ja kiiret maaharimist ja külvi. Enne põllumajandusreformi algust 1991. aastal oli valla põhiettevõteteks kolm põllumajandusega tegelevat majandit: Tori hobusekasvandus, Vändra katsesovhoos ja Jõesuu kolhoos, kus põllumajandusliku tootmistegevuse põhisuundadeks tõuveisekasvatus, lisaks seakasvatus ja Tori hobusekasvanduses hobusekasvatus. Põllumajandusreformi käigus jagunesid suurmajandid väiksemateks ettevõteteks. Peamisteks tööandjateks on Tori vallas senini põllumajandusettevõtted. Tori vallas tegutsevad mitmed suuremad põllumajanduslikud tootmisettevõtted: Selja OÜ, Piistaoja Katsetalu OÜ, Gaismar OÜ, Variin Agro OÜ, Matogard OÜ, Tori Hobusekasvandus OÜ. Lisaks nendele tegutsevad suur- ja väiketalunikud (teravilja-, looma-, puu- ja köögivilja- ning marjakasvatajad, mesinikud). Suurimad tootmisettevõtted on Tori-Selja piimaühistu, JNA Uksed & Aknad OÜ, Barbetec OÜ. Üheks ettevõtlusharuks Tori vallas on turismindus. Viimastel aastatel on turismindus hoogsalt arenenud, põhjuseks on Tori valla kultuurilis-ajalooline taust, kaunid jõed ja ilus maastik. Rajatud on puhkemaju ja puhkekohti. Kõik on kõigega seotud, tänase tööhõive ja majanduse kaudu on olevik seotud tulevikuga. Igas maailma paigas, ka Tori vallas on midagi täiesti omanäolist ainult sellele paigale iseloomulikku. See on suur õnn ja ühtlasi suur kohustus. 2.2.4. Haridus Esimesed teadaolevad andmed koolihariduse andmisest Toris pärinevad 18. sajandi lõpust. 1728. a kiriku katsumise protokollides mainitakse kooli olemasolu Tori kihelkonnas. Köstri elumajas õppis 6 last. Levi, Viira ja Selja vallakooli asutamisajaks loetakse arhiividokumentides aastat 1857. Tegelik õppetöö aga algas kõigis kolmes koolis 1858. a. 1874. aastal valmis Tori kihelkonna koolimaja. 1875. aasta 14. jaanuaril alustas õppimist 25 last, klasse oli kaks. 2003/2004. õppeaastal õpib Tori vallas 300 õpilast. Koole on 3: Tori põhikool, Viira kool ja Selja algkool. Tori Vallavolikogu 10. mai 2000. a otsusega nr 10 on kinnitatud koolide põhimäärused ja määratud koolide teeninduspiirkonnad (lisa 4). Väljaspool Tori valda õpib 2003. a sügisel 137 õpilast. Kooli ootame 2004. a sügisel 13 õpilast, kellest Toris alustab 6, Viiral 3 ja Seljal 4 last. Tori valla koolivõrgu korrastamise lähtekohad 2006. aastaks Tori Vallavalitsus on seisukohal, et meie vallas töötavad: Tori põhikool (ka raamatukogu ja AIP). Tori koolis on juba täna valla raamatukogu ja AIP. Viira kool + õpilaskodu (25 kohta) + külakeskus (raamatukogu, AIP ja sidekontor). Selja algkool + külakeskus (kooskäimiskoht nii noortele kui vanadele, raamatulaenutuse võimalus, arvuti kasutamise võimalus). Selja koolis on külakeskuse rajamist alustatud. Üldharidus Tori põhikool tegutseb aastast 1875, asub valla keskel Tori alevikus, teede sõlmpunktis. Koolis toimub õppetöö 3+3+3 süsteemi kohaselt, st 1.–3, 4.–6. ja 7.–9. Koolil on 128 m2 võimla koos pesuruumidega, söögiruum ja raamatukogu, milles 6900 ühikut õpikuid ja 7460 ühikut ilukirjandust koos teatmekirjandusega. On olemas arvutiklass, poiste käsitöö klass. Puudub tütarlaste kodundusklass. Kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks vajalik varustus on olemas, puudub täismõõtmetega spordisaal. 1989. aastal valmis tolleaegse RPI Eesti Maaehitusprojektis Eesti NSV Haridusministeeriumi tellimiskirja alusel individuaallahendusena projekteeritud koolihoone juurdeehituse projekt. Arvestades ruumigruppide funktsionaalsete sidemete ja ruumide orienteerumisnõudeid, projekteeriti juurdeehitus blokeerituna olemasolevaga kahes osas. Idapoolne plokk kujutas õppekorpust, läänepoolne (koolimaja ja staadioni vaheline osa) spordikorpust. Ehitustöödega alustati 1990. aastal. Tööd seiskusid 1992. aastal finantsraskuste tõttu. Ehitustöödega alustati uuesti 1998. aasta augustikuus, uus koolihoone avati 14. jaanuaril 2000. a. 2001 valmib köögiplokk ning õpilased hakkavad saama kohapeal valmistatud toitu. 2003/2004 õppeaastal õpib Tori põhikoolis 1.–9. klassini 191 õpilast. Klassikomplekte on 11. Kooli direktor on Tõnis Türk ja õpetajaid on 17. Nõuandvaks organiks on 7-liikmeline hoolekogu. Koolil on koostatud arengukava aastateks 2001–2004. Viira kool asutati 1857. aastal vallakoolina. 145 aasta jooksul on koolihoonet neljal korral ehitatud, viimases kahes 1935. a ehitatud koolihoones ja 1992. a kasutusele võetud hoones toimub koolitus tänapäeval. Koolil on kõik tänapäevaseks õpetamiseks vajalik olemas. Igal klassil on omaette klassiruum. Kabinetsüsteemis koolitamine toimub keemias, füüsikas, muusikas, käsitöös ja arvutiõpetuses. Kehalise kasvatuse tarbeks on 279 m2 suurune võimla koos piisava spordivarustusega. Väga hästi on varustatud muusikaklass ja arvutiklass. On puhkeruum televiisori ja videokogu kasutamise võimalusega. Pedagoogide ja direktsiooni tarbeks on omaette puhkeruum. Kool osaleb rahvusvahelise programmis Globe. Koolil on 60 kohaga söökla. Kool annab välja oma ajalehte Viira Ekspress, mis ilmub 1994. aastast. 2003/2004. õppeaastal õpib Viira koolis 1.–9. klassini 69 õpilast. Klassikomplekte on 6. Kooli direktor on Riina Rask ja õpetajaid on 10. Nõuandvaks organiks on 7-liikmeline hoolekogu. Viira kooli juurde rajatakse õpilaskodu 25-le õpilasele. Seoses laste vähesusega koolis taotleti Haridus- ja Teadusministeeriumilt luba ja raha, et rajada Viira kooli juurde 30kohaline õpilaskodu. See luba ja vastavad summad saadi 2003. aastal ning momendil toimub Viira kooli vana osa ümberprojekteerimine õpilaskoduks. Kool on külakeskuseks ja kooskäimiskohaks lähedal asuvate külade elanikele. Koolil on koostatud arengukava aastateks 2001–2004. Selja algkooli eelkäijana töötas Kaseküla Mihkli saunas kool juba enne priinimede panemist, sest kooliõpetajal Kirjusauna Jakobil veel priinime polnud. Hiljem sai õpetaja perenimeks Jürvetson. Süstemaatiline koolitamine algas Seljal 1857. a uue koolimaja valmimisega. 1928. aastast oli kool juba viieklassiline, mõned aastad hiljem kuueklassiline. Viiekümnendail aastail oli kool seitsmeklassiline. 1962. a valminud Virula (Tori) uus koolihoone kahandas koolis õpilaste ja klasside arvu ja kool suleti 1976. a väikekoolide sulgemise kampaanias. 1992. aasta sügisel alustati Selja endises koolihoones laste koolitamisega uuesti. 1995. a kinnitati Selja algkooli põhikiri. 2003/2004. õppeaastal õpib Selja algkoolis 1.–5. klassini 40 õpilast. Klassikomplekte on 3. Kooli direktor on Kai Kukk ja õpetajaid on 3. Nõuandvaks organiks on 5-liikmeline hoolekogu. Selja algkool asub Selja külas, Pärnu–Paide maantee ääres 5 kilomeetri kaugusel valla keskusest. Tori Vallavolikogu 10. mai 2000. a otsusega nr 10 määrati kooli teeninduspiirkonnaks Elbi, Kuiaru, Mannare, Muraka, Muti, Oore ja Selja küla. Kool ise on tagamaaks Tori põhikoolile. Hoone on vana, valmis 1890. a, ahiküttega, kuid hubane. Sportimiseks on koolimajas väike saal ja õues staadion. Maja alumine korrus on remonditud, aknad vahetatud. Teine korrus vajab soojustamist. Koolis on kaasaegne arvutiklass 7 kohaga. Koolis on piisav lasteraamatute fond. Kool on külakeskuseks ja kooskäimiskohaks lähedal asuvate külade elanikele. Koolil on koostatud arengukava aastateks 2001–2004. Tori lasteaed alustas tööd 15. aprillil 1967. aastal. Lasteaia hoone koosneb sarnastest eraldi sektsioonidest, mida ühendab omavahel galerii. Tori lasteaias on 2003. a sügisel 65 last. Rühmi on 3. Lasteaia juhataja kt on Karin Luts ja lasteaiaõpetajaid on 6. Nõuandvaks organiks on 4-liikmeline hoolekogu. Lasteaia olulisemad probleemid on seotud vajakajäämisega materiaal-tehnilises ressursis. Vajalik on hoone remont (III rühma sansõlm, katus, köök). Lisaks on vajalik piirdeaia ja paviljonide põrandate uuendamine. Vajalik on ka kaasaegsete tehniliste vahendite (arvuti jms) hankimine, lasteaia mööbli uuendamine. Tori lasteaed koostab arengukava 2004–2008. 2.2.5. Kultuur, sport ja vaba aeg Kultuuriasutustest tegeleb vallas allasutustena Tori rahvamaja, Tori raamatukogu, Jõesuu raamatukogu ja Tori muuseum. Tori rahvamaja alguseks loeme 1883. a loodud laulu- ja mänguseltsi Salme. 1905. a valmis vanast magasiaidast ümber ehitatud «Salme» seltsi maja, kus rahvamaja töötab tänase päevani. Rahvamaja teenindab Tori valla kõiki külasid. Traditsioonilised ettevõtmised: valla laste lauluvõistlus, koolitused, salongiõhtud, näitused, külapäevad külades, kodukandipäev, isetegevuslaste tänuõhtu ja jõulupeod eakatele ja erivajadustega inimestele. Populaarsust koguvad näiteringid ja kooskäimised külades. Rahvamaja teevad omanäoliseks traditsioonilised kollektiivid: segakoor, rahvamuusikaansambel, rahvatants, folklooriansambel Navesti, näiteringid. Rahvamajas tegutseb igale eale ja huvirühmale üheksas eri žanris huviringi. Rahvamaja juhataja on Merle Adams. Taasiseseisvuse perioodil alustati Tori rahvamaja hoone juurdeehitust, mis ei valminud. Pooleli olev hoone on muutunud varisemisohtlikuks. Plaanis on ehitatud osa lammutada ning selle asemele rajada parkimisplats, rahvamaja siseõu, puukuur/varikatus ja haljastatud puhkekoht. Korrastatud hoone siseõu annab võimaluse korraldada väiksemaid vabaõhuüritusi. Rahvamaja tegevuse prioriteetideks on külaliikumise hoogustamine, traditsioonide jätkamine ja ringitegevuse korraldamine. Uue suunana on kavas tegelda täiskasvanute koolituse korraldamisega ja projektide nõustamisega. Kavas on suurendada lastele ja noortele suunatud tegevust. Tori rahvamaja arengukava on koostamisel, aastateks 2004–2007. Tori raamatukogu on asutatud 1878. a. Fondis on üle 1100 trükise. 1892. a Tori raamatukogu suleti kohaliku omavalitsuse poolt, kuna see ei olnud ühegi seltsi omand. 1893. a sai Salme selts loa raamatukogu asutada. 1939. a saab raamatukogu esmakordselt omaette ruumi. 1945. a nimetati Tori raamatukogu valla keskraamatukoguks, millele allus neli kohalikku raamatukogu. 1957. a valmisid alfabeetiline ja süstemaatiline kataloog. 1978. a avati lasteosakond. 1978. a oli Tori raamatukogu 100 aasta juubel. 1994. aastast on Toris taas vallaraamatukogu. Tori raamatukogu on asunud eri ruumides: Tori kihelkonnakoolis, Tori kõrtsis, Tori vallamajas 1895–1905, Salme seltsimajas 1905–1987, Tori mõisahoones 1987–2000, alates 2000. aastast Tori põhikoolis. Tori raamatukogu juhataja on alates 1978. a Aita Puust. Hetkel asub Tori raamatukogu Tori põhikooliga ühistes ruumides, pindala on ~160 ruutmeetrit. Tori raamatukogus on arvel ligi 13 000 mitmesugust trükist, raamatut kokku on tellitud 7 nimetust ajalehti ning 20 nimetust ajakirju. Tori raamatukogu juures tegutseb ka avalik internetipunkt ning toimub klubiline tegevus raamatuklubi näol. Tori raamatukogul on koostatud arengukava aastateks 2004–2006 (lisa 5). Jõesuu raamatukogu on asutatud 17. märtsil 1926. a Tori-Tohera raamatukogu seltsi Edu nime all. Raamatukogu nimed on olnud: Tohera raamatukogu, Tori-Jõesuu haruraamatukogu, Jõesuu raamatukogu. Jõesuu raamatukogu juhataja on alates 1966. aastast olnud Viiu Juurikas. 1994. aastast töötab raamatukogu endise Jõesuu lasteaia ruumides, mis on eraomand. Jõesuu raamatukogu fondis on üle 11 600 mitmesuguse trükise, lugejaid on 346, neist õpilasi 99. Laenutusi aasta jooksul 14 600 ja raamatukogu külastusi 3800. Ühe päeva jooksul laenutatakse ca 70 raamatut ja ajakirja. Raamatukogu külastab keskmiselt 18 inimest päevas. 2003. a on raamatukokku tellitud 8 nimetust ajalehti ja 20 nimetust ajakirju. Raamatukogus paikneb ka avalik internetipunkt. Raamatukogul on olemas paljundusaparaat. Raamatukogu teenindab kõiki piirkonna elanikke, ajutisi ehitustöölisi, metsatöölisi ja puhkajaid. Raamatukogu ruume kasutatakse ka muude ürituste läbiviimiseks, hääletusruumiks valimistel, koosolekuteks, näidendiproovideks jpm. Jõesuu raamatukogul on koostatud arengukava aastateks 2004–2006 (lisa 6). Tori muuseum on asutatud 10. mail 1934. aastal. Asutajaks on August Pulst. II maailmasõja ajal muuseum likvideeriti ja varad anti üle Pärnu muuseumile. Taassünd toimus 29. detsembril 1989. a. Muuseum tegutses Eesti põllumajandusmuuseumi filiaalina kuni aastani 1997, kandes nimetust Tori Hobusekasvatuse muuseum. Alates 1997. aastast kannab nime Tori muuseum ja on Tori Vallavalitsuse hallatav asutus. Täna juhib muuseumi tööd Lea Puust. Eksponaatide hoidlaks on ait, ehitusaastaks 1814. Unikaalses aidas on hoiul meie oma rahva kultuuripärand. Muuseumi tugevam külg on esemete autentsus, kollektsioneerimine ja nende lugude jutustamine. Tori muuseum asub momendil tagastatavas hoones, mis tuleb 2003. aasta lõpuks omanikule üle anda. Ajutiselt kolib Tori muuseum Tori ambulatooriumi hoonesse. Plaanis on aida juurde ehitada tööruum muuseumi töötajale 2006. aastaks. Tori muuseumil on koostatud arengukava aastateks 2004–2006 (lisa 7). Sport Vallas asuvatest sportimisvõimalustest on olulisemad Viira kooli võimla, Tori põhikooli staadion ja võimla, Tori jõusaal, külade spordiplatsid. Sporditegevuse korraldamine on valla humanitaarnõuniku ja kohaliku spordiaktiivi kanda. Tegevust toetatakse ka vallaeelarvest. Õpilastele on treenimisvõimalus korraldatud ringitööna. Täiskasvanutele on avatud koolide võimlad ja Tori jõusaal. Traditsioonilistest spordiüritustest on olulisemad üritused, nagu lauamängude päev, tänavakorvpalli sari, Jüriöö jooks. Seoses kodukandipäevaga peetakse küladevahelisi spordivõistlusi, mis on muutunud traditsiooniks. Osa võetakse ka Pärnumaa talimängudest. Spordivaldkonna peamine probleem on kaasaegsete sportimistingimuste vähesus. Lahendusena on kavandatud Tori põhikooli juurde ehitada täismõõtmetega spordisaal. Muud vaba aja veetmise võimalused, turism Vaba aja veetmise võimalused Tori vallas on seotud vaatamisväärsustega tutvumisega ja peamiselt looduses puhkamise või matkamisega. Valla territooriumil on mitmeid looduslikult huvipakkuvaid piirkondi, nagu Soomaa rahvuspark ja Tori Põrgu ja mõisa kompleks. Seni on olemas tähistatud matka- ja õpperadu Soomaa rahvuspargis, jooksu- ja suusarada Tori põhikooli juures. Puhkeotstarbel kasutamiseks on atraktiivsed valla territooriumil asuvad jõed (Pärnu, Halliste, Navesti), mis sobivad ujumiseks, kalastamiseks, kanuumatkadeks, puhkamiseks, jalutamiseks. Jõeääre kasutamine eeldab sobilike puhkekohtade väljaarendamist jõekallastel. Tori valla vaatamisväärsused (looduskaitse üksikobjektid, ajaloo-, arhitektuuri- ja arheoloogiamälestised) on seotud enamasti mälestuskivide ja kultusekividega, samuti endiste mõisate ja mõisaparkidega. Olulisteks vaatamisväärsusteks on Tori vallas asuv Taali mõis ja Tori mõisa kõrtsihoone. Taali mõisa puhul oleks võimalik seal perspektiivis välja arendada turismikeskus – majutus jne. Tori mõisa kõrtsihoone puhul oleks võimalik seal perspektiivis välja arendada toitlustuskoht ja turismiinfo punkt, mis on momendil Tori valla puudusteks turismiteeninduses. 2.2.6. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid Sotsiaalhoolekande tegevust Tori vallas juhatab humanitaarnõunik, kelle alluvuses töötab kaks sotsiaaltöötajat. Kord kuus käib koos volikogu 7-liikmeline sotsiaalkomisjon, mis tegeleb kogu humanitaar- ja sotsiaalvaldkonnaga ja teeb ettepanekuid toetuste maksmiseks. Alates 2003. aasta algusest toimub Viira koolis ja Tori põhikoolis sotsiaaltöötaja vastuvõtt ühel päeval nädalas. Alaealiste õigusrikkumiste ja koolikohustuse täitmisega seotud probleeme arutab sotsiaalkomisjon ja tehakse koostööd maakonna alaealiste komisjoniga. Kasupere lepingute alusel on peredes 7 last. Valla koolides on kõigile tasuta toit ja töövihikud. Eakatele pakutakse transporditeenust üks kord nädalas, praegu on sellega hõlmatud 7 küla. Toris käib koos eakate klubi ja Jõesuus folklooriansambel Navesti. Kord aastas sõidetakse koduvallast kaugemale; detsembris peetakse puuetega inimeste ja nende hooldajate jõulupidu ning eakate jõulupidu. Hooldekodu teenust ostetakse teistelt omavalitsustelt (praegu neljale inimesele). Erivajadustega inimestele teenuste osutamisel tehakse koostööd päevakeskusega Pärnus, toetatakse eriõppe või -hooldusega seotud kulude maksmist. Toimetulekutoetust saavate töötute aktiviseerimiseks on vastu võetud rehabilitatsioonikord, igale tööotsijale koostatakse individuaalne tegevuskava ja tööotsijad osalevad ka üldkasulikel töödel. Toimetulekutoetust saab kuus keskmiselt 30 peret, neist 75% on pikaajalised töötud ja alalised toetuse saajad. Vallaeelarvest makstakse ühekordseid toetusi erakordsetel põhjustel vastavalt sotsiaalkomisjoni ettepanekutele. Sotsiaalregistrit peetakse tarkvaraprogrammiga SIS, mille vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium, mis muudab ja täiustab programmi ja korraldab koolitused. Käesolevaks ajaks on andmebaasi kantud 729 pere ja 1648 isiku andmed, on võimalik saada statistikat perede osas ja koostada aruandlust eri toetuste maksmise kohta. Tohera külas asuvas 8 korteriga elamus on kolm sotsiaalkorterit, millest kaks on remonditud. Hoone vajaks katuse, kanalisatsiooni ja trepikodade remonti. Tühjaks jäävasse Tori ambulatooriumi hoonese on plaanitud rajada sotsiaalmaja. Sotsiaalmaja valmimisega jääks Tohera küla elamu remontimise vajadus ära. Terviseteenuseid osutab Tori vallas Tori ambulatoorium, kus töötab üks perearst ja kaks perearsti õde. Ambulatooriumis on võimalik mõõta vererõhku ja teha esmaseid analüüse. Olemas on ka füsioteraapiakabinet. Tori valla territooriumil on kaks kirikut ja kalmistu. Tori luteri kirikule Pärnumaal pandi nurgakivi 1852. a. Kirik pühitseti 10. oktoobril 1854. a. 1944. aasta septembris panid taganevad Saksa armee sõdurid Tori kiriku põlema. Tori kiriku taastamine sai alguse Eesti rahva omaalgatuse korras. Ametlikuks taastamise alguseks võib pidada 7. aprilli 1990. a, mil Tori kihelkonna muinsuskaitseseltsi eestvõtmisel toimusid esimesed suured talgud. Kirik, mis on ka ise sõjaohver, otsustati taastada mälestusmärgina kõigile Teise maailmasõja ohvritele. Jüripäeval, 23. aprillil 2001. a pühitseti kirik Eesti Sõjameeste Mälestuskirikuks ja kogudus sai Püha Jüri nimetuse. Vahendite leidmiseks kiriku taastamisel on loodud MTÜ Tori Kiriku Taastajate Ühendus. Kirikus toimuvad 1994. aastast jumalateenistused. 2002. aasta sügisest on tööle asunud Tori Püha Jüri koguduse diakon Raino Kubjas ja organist Kristi Kubjas. Tori Püha Jüri koguduse juhatuse esimees on Jüri Kask. Tori Kristuse sündimise apostliku-õigeusu kirik asub Randivälja külas. Kogudus loodi 1852. aastal. Kirik ehitati Püha Sinodi rahastamisel (12 000 rubla) 1867–1868 ja pühitseti 10. mail 1868. a. II maailmasõja järel oli kirik ajahamba meelevallas. 1990. aastal kirik konserveeriti. Tori kalmistu suurus 5,33 ha. Kalmistu territoorium on tähistatud, jaotatud kvartaliteks, kalmistul on veevõtukoht. Kalmistu tööd korraldab kalmistuvaht Erika Tominga. Tori Vallavolikogu 13. septembri 2000. a määrusega nr 19 on kinnitatud Tori valla kalmistu eeskiri, mis vajab uuendamist. Probleemiks on kalmistu plaani puudumine, prahi mahapaneku kohtade tähistamine, kalmistu peatee. 2.3. Tehniline infrastruktuur ja maakasutus 2.3.1. Teed ja transport Teed Tori valda läbib 1 riigi põhimaantee, see on Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee, mis kuulub III, IV ja V klassi maantee hulka. Valda läbib 1 riigi tugimaantee Pärnu–Tori, mis kuulub III ja V klassi maanteede hulka. Kohaliku tähtsusega riigi kõrvalmaanteid on kokku 17, millest 2 kuuluvad V klassi maanteede hulka (Kõpu–Tõramaa–Jõesuu, Kaansoo–Tori), teised ei vasta V klassi maanteede tingimustele. Riigimaanteede hooldust teostab Pärnu teedevalitsuse Tori teepiirkond. Teid Tori vallas kokku 219,45 km (v.a riigiteed), sellest kohalikke maanteid ehk vallateid on kokku 73,75 km (lisa 8), metskonnateid 54 km ja erateid 91,7 km. Tori vallas olevatest teedest (219,45 km) on kruusa või kruusaga parendatud pinnasteid 214,05 km, mustkattega 5,4 km. Kohalikke teid hooldab vallavalitsus, kes sõlmib selleks lepingud vastavat tehnikat omavate füüsiliste või juriidiliste isikutega. Lisaks on vallas registreeritud 6 silda, millest 3 on rippsillad. Vallas puuduvad jalgrattateed ja kõnniteed. Probleemiks on suurte ja raskete veoautode läbisõit Tori alevikust, mille lahendamiseks on pakutud ehitada Tori ümbersõit. Tori alevikku läbiv Pärnu–Tori maantee on küllaltki tiheda liiklusega on probleemiks ka kõnnitee puudumine Tori alevikus. Maanteedest vajaksid rekonstrueerimist ja mustkatet Kõpu–Tõramaa–Jõesuu tee ja Kaansoo–Tori tee seoses Soomaa rahvuspargi külastajate arvu suurenemisega. Oluliseks probleemiks on rahaliste vahendite nappus, mis ei võimalda korraldada teede jooksvat ja kapitaalremonti vajalikus mahus. Tori Vallavolikogul on 22. jaanuaril 1997. a vastuvõetud määrus nr 2 «Tori valla maanteede kasutamise ja kaitse eeskiri», mis tänaseks päevaks on vananenud ja vajaks uuendamist. Vajalik on koostada ka valla teede teehoiukava. Tori valda läbib Tallinn–Pärnu raudtee. Ühistransport Ühistranspordivõimalustest toimivad Tori vallas liinibussid ja reisirongid. Maakonna bussiliinidest teenindavad Tori valda Pärnu ATP, Vändra Karu, Skorpioni bussiliinid. Tori–Pärnu–Tori vahel on bussiliiklus piisavalt tihe, pea iga tund väljub buss Torist Pärnusse ja Pärnust Torisse. Kaugliinidest teenindavad Tori valda Marsruudi ja Sebe bussiliinid, mille abiga on võimalik sõita Tallinna, Tartu, Rakverre, Jõhvi, Mustveele ja Peterburi. Reisirongiga (AS Edelaraudtee) on võimalik Pärnu–Tallinna vahel liigelda kaks kord päevas. Tori valla territooriumile jääb kaks raudteejaama Tori ja Tootsi, (Tammiste?). Valla õpilastransport toimib maakonna bussiliinide, valla koolibussiliini baasil. Õpilastranspordi olukorda peetakse rahuldavaks. Ühistranspordis tervikuna on suuremaks probleemiks valla kaugemate külade ühendusvõimalused Tori ja Pärnuga, seda eriti Oore, Kuiaru, Kildemaa, Riisa, Aesoo, Jõesuu, Tohera külas. Bussitranspordi korraldamisel on põhiprobleemideks liinide tasuvus ja kruusateede halb olukord, seda eriti teede lagunemisperioodil. 2.3.2. Veemajandus Veeressurss ja tarbimine Veevarustuse süsteem Tori vallas baseerub siluri veekompleksi põhjaveel. Tori vallas on 98 puurkaevu, millest 2 kuuluvad vallale, ülejäänud on ettevõtete ja eraisikute erapuurkaevud. Tori vallas on viis suuremat asulat, kus elanikud saavad vett ühisveevarustus süsteemist. Tori alevikus ja Jõesuu külas pakub veevarustuse teenust Raivo Remont OÜ. Selja külas on ühisveevarustuse teenuse pakkuja Selja Kommunaalühistu TÜ. Taali külas pakub veevarustuse teenust korteriühistu Taali kodu. Piistaoja külas pakub veevarustuse teenust Piistaoja Katsetalu OÜ. Ülejäänud vallaelanikud saavad vee individuaalsetest puurkaevudest ja salvkaevudest. Tori vallas asuvate puurkaevude vesi vastab põhiliselt joogivee kvaliteedinõuetele, kuid üksikute komponentide osas esineb kõrgendatud sisaldust (fluoriidide F>1,5mg/l, kloriidide Cl>250 mg/l, raua Feüld >0,2 mg/l). Tori vald osaleb projektis, mille Omavalitsuste Liit ja Eesti Geoloogiakeskus sõlmisid (02.05.2003, leping nr 40-61). Nimetatud projekti raames uurib Eesti Geoloogiakeskus piirkondade geoloogilisi ja hüdroloogilisi tingimusi, analüüsib tarbekaevude andmeid ja teeb ettepanekuid abinõude rakendamiseks tagamaks nõuetele vastavat joogivett. Võimalikud ettepanekud: – puurkaevude rekonstrueerimine; – eri põhjaveekihtide segamine; – vee puhastamine keemiliste või füüsikaliste meetoditega. Uurimistöös esitatavad ettepanekud on aluseks vastavate tehniliste tööprojektide väljatöötamiseks. Oluline probleem on veetorustike olukord, kus osa trassi lõike on amortiseerunud, torud ei ole piisavalt sagedasti läbi pestud ning seetõttu kannatab elanikele antava joogivee kvaliteet. Reovee käitlus Ühiskanalisatsioonid on rajatud põhiliselt 70.–80. aastatel korruselamute ja ühepereelamutega samaaegselt. Tori vallas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud viies suuremas asulas korruselamutes elavad elanikud, ca 1300. Vee- ja kanalisatsioonivõrk vajab rekonstrueerimist Tori alevikus. Kanalisatsioon on lahendatud hajaasustuses kogumiskaevudega. Vee- ja kanalisatsiooniteenust osutab Selja külas Selja Kommunaalühistu TÜ, mis suunab küla reovee Tori-Selja piimaühistu reoveepuhastisse (PRP-300x2), Taali külas Tori Vallavalitsuse reoveepuhasti (PRP-300), Tori alevikus Raivo Remont OÜ reoveepuhasti (BIO-100), Jõesuu külas Raivo Remont OÜ reoveepuhasti (BIO-100) ja Piistaoja külas Tori vallavalitsuse reoveepuhasti (BIO-25). Tori aleviku Pärnu jõe vasakkalda vesi- ja kanalisatsioon on plaanis välja ehitada 2014. aastaks taotledes raha Euroopa Liidu programmide vahenditest. Tori-Selja piimaühistu reoveepuhasti vajab rekonstrueerimist, ühtlasi tuleb uurida võimalusi ehitada Selja elamutetsooni oma reoveepuhasti. 2.3.3. Jäätmemajandus Jäätmekäitluse eesmärk on tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine, jäätmete sorteerimine ja nende taaskasutusse suunamine ning ohtlike jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine. Kohaliku omavalitsuse ülesandeks on jäätmekavade, hoolduseeskirjade väljatöötamine ja jäätmemajanduse korraldamine. Prügikäitlemine Tori vallas elab aastaringselt ca 2720 inimest. Võttes aluseks aastase jäätmete produktsiooni iga inimese kohta keskmiselt 440 kg, peaks Tori valla elanikelt kogutav olmejäätmete arvestuslik kogus olema ca 1197 tonni aastas, millele lisanduvad ettevõtete prügikogused. Elatustaseme kasvades suureneb prügitootlikkus veelgi. (Euroopa Liidus tekib aastas 300–600 kg jäätmeid ühe elaniku kohta.) Vallas sorteeritud jäätmete kogumist käesoleval ajal ei toimu. Vajalik on koostada jäätmekäitluskava ja vastu võtta jäätmehoolduseeskiri ning selgitada inimestele keskkonna säästliku jäätmekäitluse vajadust. Käesoleval ajal tegeleb Tori vallas elanikelt ja ettevõtetelt jäätmete kogumise ja veoga valdavalt Ragn Sells Eesti AS. Prügila Prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla. Tori valla jäätmed veetakse valdavalt Pärnu prügilasse. Pärnu prügila ei vasta keskkonnanõuetele ja jäätmete vastuvõtt lõpetatakse hiljemalt 31.12.2006. 2004. a on planeeritud alustada Paikuse prügila väljaehitamist, ehitustööde kestuseks on planeeritud poolteist aastat. Perspektiivis peaks Tori valla jäätmete vedu hakkama toimuma (2006. a) avatavasse Paikuse prügilasse. Valla territooriumil on vaja alustada ohtlike jäätmete (erikäitlemist vajavad) kogumist. 2.3.4. Soojavarustus Tsentraalkütte katlamajadest tegutsevad Tori vallas katlamajad Selja ja Jõesuu külas ning Tori alevikus. Jõesuu ja Tori katlamaja köetakse puiduga ja Selja katlamaja masuudiga. Tori ja Selja katlamaja seadmed ja kaugküttetorustikud on vanad ja amortiseerunud seisus ning vajaksid rekonstrueerimist. Koolimajade küttesüsteemidest vajab rekonstrueerimist Viira kooli küttesüsteem. Soojavarustusega tegelevad Tori vallas Selja külas Selja Kommunaalühistu TÜ, Tori alevikus ja Jõesuu külas Raivo Remont OÜ. 2.3.5. Elektrivarustus Tori valla territooriumil tegeleb elektrivarustusega Eesti Energia AS Jaotusvõrk. Suuremad probleemid on seotud tänavavalgustusega, seda eriti Jõesuu külas ning Randivälja küla ja Tori aleviku vahelise ala valgustusega, kus oleks vaja koostada uued tänavavalgustuse projektid. Lisaks on vajalik pidevalt tänavavalgustuste eest hoolitseda Piistaoja, Selja ja Taali küla tihealadel. Elektrienergia on probleemne valla äärealadel (pinge madal ja kõigub). 2.3.6. Maakasutus Tori vallas on 31.08.2003 seisuga maareformist lõpetatud 93%, on jäänud veel üksikud tagastamised ja erastamised. Tori vallas on maakatastris registreeritud katastriüksusi seisuga 31.08.2003 kokku 2126. Tori valla üldpindala on 28 106,80 ha, sellest riigitagavaramaad on 1974,4 ha. Tori valla kaalutud keskmine maamaksustamishind on 3533 kr/ha. Tori vald on jagatud kolmeks hinnatsooniks, kus maahind on 6–10 kr/m2, ja kahekümne viieks viljakustsooniks, kus maa hind on 1600–3800 kr/ha. Probleemiks on maaomanike hoolimatu suhtumine maa harimisse, palju on söötijäetud maad, kus peagi hakkab vohama võsa. 2.3.7. Side Postiteenuseid osutab vallas Eesti Postile alluv Sindi postkontor, kelle jaotuskontorid asuvad Tori vallas (Tori sidejaoskond ja Jõesuu sidejaoskond). Lisaks vallas asuvatele sidejaoskondadele tegeleb posti jagamisega Vändra valla sidejaoskond, mis jagab posti Aesoo külale. Vallamaja II korruse valmimisel tuuakse Tori sidejaoskond vallamaja hoonesse. 2.3.8. Politsei ja päästeteenistus Tori valda teenindab Sindi konstaablijaoskond, mille alluvuses töötab Tori valla konstaabel. Tori valla konstaabli vastuvõtt toimub Tori valla päästeteenistuse seltsi hoones iga nädal teisipäeviti. Tori piirkonda teenindavad Sindi ja Pärnu päästeteenistuse komandod. Täiendavalt teenindab Tori piirkonda MTÜ Tori Tuletõrje Selts. MTÜ Tori Tuletõrje Selts on moodustatud vabatahtlikest. Päästetöödega tegelevad kaks meeskonda (Tori ja Jõesuu), mis kumbki on varustatud tuletõrjeautoga. 2.3.9. Valla juhtimisstruktuur Tori Vallavolikogu on 15-liikmeline ja volikogu juurde on loodud kokku 4 komisjoni (eelarve- ja majanduskomisjon, maa- ja keskkonnakomisjon, revisjonikomisjon ning sotsiaalkomisjon). Eelarve- ja majanduskomisjon on 3-liikmeline. Maa- ja keskkonnakomisjon on 5-liikmeline. Revisjonikomisjon on 3-liikmeline. Sotsiaalkomisjon on 7-liikmeline. Vallavalitsus on 5-liikmeline ja vallavalitsuse juurde on loodud 1 komisjon (kultuurikomisjon). Kultuurikomisjon on 15-liikmeline. Valla haldusaparaadis on 4 osakonda (kantseleiosakond, raamatupidamisosakond, humanitaarosakond ja majandusosakond). Vallavalitsuse tööd teenindab vallakantselei. Vallal on 8 allasutust (1 lasteaeda, 2 üldhariduskooli, 1 algkool, 2 raamatukogu, 1 rahvamaja, 1 muuseum).

2.4. Looduskeskkond 2.4.1. Maavarad Maavaradest leidub Tori valla territooriumil turvast, kruusa, liiva ja savi. Kruusa-liiva võtmiskohad vajavad koostöös maaomanikega geoloogilisi uuringuid varude väljaselgitamiseks. 2.4.2. Pinnaveekogud ja märgalad Valla pinnavee võrgustiku moodustavad vooluveekogud: jõed, ojad ja kraavid. Valda läbib Pärnu jõgi. Vabariigi Valitsuse 18. juuli 1996. a määruse nr 191 «Avalikult kasutatavate veekogude nimekiri» alusel asuvad Tori vallas: Jõed: Pärnu, Navesti, Halliste, Raudna, Tõramaa, Kurina, Sauga. Ojad: Siberi oja, Jõhve oja, Suuroja. Pärnu jõgi on suurima valgalaga ja veerikkaim jõgi Eestis. Pärnu jõe üldpikkus on 144 km ja valgala suurus 6690 km2. Suuremad lisajõed on Halliste 86 km (valgala 1900 km2 ), Navesti 100 km (valgala 3000 km2), Reiu 73 km (valgala 917 km2 ) ja Sauga 77 km (valgala 570 km2). Rabad: Kikepera raba ja Kõrsa raba. 2.4.3. Kaitstavad loodusobjektid Kaitstavad loodusobjektid käesoleva töö mõistes on kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1998, 23, 323) alusel kaitstavad objektid ning muud eri kriteeriumide alusel kaitset väärivad objektid. Tori vallas asuvad järgmised kaitstavad loodusobjektid: * Päkapiku mänd (kaitse alla võetud 1937) * Taali mõisa park (13,4 ha, 1958) * Taali kirikumõisa park (2 ha, 1958) * Tori põrgu (1,4 ha, 1959) * Ratta rändrahn (1959) * Võnnukivi (Kalevipoja vestitaskukivi, 1959) * Kõrvi tamm (1966) * Muraka küla kahearuline pärn (1966) * Soomaa Rahvuspark (29 947 ha, 1993) Muistised ja mälestised * Tori pastoraadi peahoone * Taali mõisa peahoone – park, valitsejamaja, tall, kaev, ait, laut, sepikoda, moonakatemaja * Tori mõisa peahoone – jääkelder, tallikompleks, piirdemüür väravaga, tallihooned, viljaait, uus sepikoda, kõrts, viinakelder, viinaköök, vana sepikoda, rehi, küün * Tori kirik * Tori kalmistu – kalmistu väravaehitis * II Maailmasõjas hukkunute ühishaud * Uus vallamaja * Vallamaja arestikamber * Vana vallamaja * Kalmistu 15.– 18. saj Aesoo külas * Muistne sild «Poola sild» Aesoo külas * Kalmistu 15.– 18. saj Elbi külas * Kalmistu 15.– 18. saj Taali külas * Kalmistu 15.– 18. saj Levi külas * Kivikalme «Poola kirikuase» Levi külas * Muistne sild Levi külas * Kalmistu «Kalmemägi» 15.– 18. saj Muti külas * Kivikalme «Kirikuase» Muti külas * Kalmistu «Saaremägi» 15.– 18. saj Muraka külas * Ohverdamiskoht «Hiiesaar» Muraka külas * Ohvrikivi «Kõvera kase kivi» Muraka külas * Kalmistu «Poola kirikuase» 15.– 17. saj Oore külas * Kalmistu «Roomamägi» 15.– 17. saj Oore külas * Kalmistu «Mäeltvälja» 15.– 18. saj Selja külas * Ohverdamiskoht «Hiiemägi» Selja külas * Kalmistu 15.– 18. saj Tohera külas * Ohvrikivi «Võnnukivi e Kalevipoja vestitaskukivi» Urumarja külas * Ohvrikivi Võlli külas. 2.4.4. EL loodusdirektiivi elupaigad Euroopa Liidu looduskaitsepoliitika nurgakiviks on Natura 2000 – EL-i looduskaitsedirektiivide alusel loodav kaitsealade võrgustik, mille moodustavad: linnudirektiivi I lisas loetletud linnuliikide ning rändlindude elupaikade kaitseks määratud linnuhoiualad, loodusdirektiivi I lisas loetletud elupaigatüüpide ja II lisas loetletud ja taimeliikide kaitseks määratud loodushoiualad. Natura 2000 aladel ei nõuta range kaitsekorra kehtestamist ega majandustegevuse täielikku keeldu. EL-i looduskaitsedirektiivide eesmärk on pigem toetada säästvat arengut. Looduse mitmekesisuse säilitamisel lähtutakse küll kõigepealt teaduslikest põhjendustest, kuid ei jäeta tähelepanuta ka majanduslikke ja kultuurilisi aspekte ning sotsiaaltingimusi. Teatav majandustegevus on mõnel alal lausa vajalik. Näiteks niidud püsivadki ainult seni, kuni seal järjekindlalt niidetakse või loomi karjatatakse. Ent inimese tegevus Natura 2000 aladel peab olema kooskõlas kaitse-eesmärkidega. Seega luuakse Natura 2000 võrgustik selleks, et säilitada või vajadusel taastada Euroopa Liidule olulised elupaigatüübid ja liikide elupaigad nende loodusliku levila piires. Iga Natura 2000 ala kohta koostatakse kaitsekorralduskava, milles määratakse kaitse-eesmärgid ja nende saavutamise viisid, pannes kirja ka võimalikud probleemid ja nende lahendusteed. Tori vallas Natura 2000 alad: Soomaa rahvuspark, mille pindala on 29 947 ha. 3. Arengutrendid ja mõjutegurid 3.1. Globaalsed mõjutegurid Tori valla areng on suuremal või vähemal määral mõjutatud globaalsest olukorrast, kus ka läänemaailm elab läbi olulisi muutusi. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng puudutab peale teadmistest osasaamise ja tehnoloogia rakendustega kaasnevate tegevusvaldkondade muutuse inimeste elulaadis. Infoühiskond loob rikkusi ja teadmisi ning jagab ümber praeguseks kujunenud võimutasakaalu ja turuosi. Ühest küljest liigub Eesti suunas, kuhu teised Euroopa riigid ja linnad on juba jõudnud, mistõttu mitmed sotsiaalsed ja majanduslikud protsessid Eesti jaoks on üldjuhul prognoositavad. Teisest küljest toovad globaalsed ümberkorraldused kaasa kaugeleulatuvaid muutusi elustiilis ja tööjaotuses, keskkonnaprobleemides, sotsiaalsetes, majanduslikes ja poliitilistes suhetes, sh päevakorralise teemana ka rahvusvahelise terrorismiohu, mis kokkuvõttes mõjutavad kõiki ja kõikjal ning oma olemuselt on prognoosimatud. Üleilmsetest suundumustest, mis senist olukorda enam mõjutavad, loovad uusi perspektiive ning millest tulenevaid võimalusi ja ohte tuleb arvestada ka Tori valla arengu planeerimisel, võib rõhutada alltoodud aspekte. – Piirkondade konkurentsivõime sõltub üha enam kohapealsete institutsioonide tuumikkompetentsist ja väärtusahelatest (Porter, 1990; Porter, 2000). Kuna riigipiirid kaotavad jätkuvalt oma senist tähtsust, siis võivad kasvukeskuste mõjusfäärid muutuda. Seega võidavad need, kes on enam avatud ning osalevad aktiivselt lokaalsetes ja/või globaalsetes koostöövõrkudes. Tänu majanduse võrkstruktuuri kujunemisele ei ole otstarbekas vaadelda naaberpiirkondi mitte niivõrd konkurentidena, kuivõrd partneritena, kellega koostöösidemeid moodustades on võimalik luua eeliseid globaalkonkurentsis läbilöömiseks. – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengu ning liberaalse majandusrežiimi tulemusena süveneb üleilmastumine ja on tekkinud ühtne ülemaailmne tooraine-, tööjõu-, kapitali- ja toodanguturg. Kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu mobiilsuse tulemusena võivad kiired muutused leida aset maakera eri paikades, sest eesmärk on tootmistsükli või selle osade paigutamine sinna kohta maailmas, kus tootmistegurite kooslus kindlustab suurima efektiivsuse. Samas ei teki uus lisaväärtus enam mitte niivõrd loodusressursside kasutuselevõtust ja massitööst, kuivõrd kohapealsetest teadmistest ja oskustest, mis mõjutavad kapitali kasutamist, suunavad tehnoloogia arengut ja iseloomustavad tööjõu kvaliteeti. Piirkondliku stabiilsuse tagajaks ja edukuse eelduseks saab seejuures üha enam haritud ja tööalaselt kvalifitseeritud elanikkonna olemasolu, kes suudab käivitada elukestva õppesüsteemi. Oluliseks muutuvad uudsed lahendused, piirkonna tugevuste konkurentsivõimelisuse tõstmine, mitte vanade ideede kaitsmine ja läbiproovitu kopeerimine. Tori valla puhul on olulisemaks kohalike ettevõtete püsimine globaalses konkurentsis. – Avatus ja koostöö eeldavad infovahetust, mis saab toimida vaid kaasaegse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia olemasolul ja rakendamisel. Logistika, allhanketööde, koolituse jms valdkondades ei tähtsustu mitte niivõrd sektoriaalne, kuivõrd funktsionaalne tööjaotus. Sellest tulenevalt on oluline käsitleda siinset kompetentside arengut kompleksselt, mis sisaldab endas olulisi arenguvõimalusi. – Säästva arengu põhimõtete elluviimine aktualiseerub. Üha rohkem inimesi eelistab keskkonnasõbralikku elu- ja töökeskkonda, millest saab üks olulisi paikkonna konkurentsitegureid ja elukvaliteedi näitajaid. Elukeskkonna puhul muutuvad järjest olulisemaks ruumiplaneering ja sellega seonduv elumiljöö, arhitektuur ning keskkonnasõbralik ehitustehnoloogia. Tori valla jaoks on see seotud siinsete miljööväärtuslike alade väärtustamisega ning uute elamupiirkondade väljaarendamisega, suurendades oma konkurentsivõimet naaberpiirkondade hulgas elamis-, vaba aja veetmise ja puhkamiskohana. – Jätkuvalt kasvava turismi- ja puhkemajanduse arengut iseloomustavad järgmised trendid: * inimeste vaba aja mahu suurenemine ja territoriaalse mobiilsuse kasv, mis loob eeldused reisimise kasvavaks arenguks; uudistatakse maailma ja väärtustatakse unikaalsust. Unikaalsuse nimel ja sündmuste nimel, mis annavad uusi kogemusi, ollakse nõus sõitma tuhandeid kilomeetreid; * loodus ja puhas keskkond muutuvad üha olulisemaks turismitoote komponendiks ning reisi sihtkoha valiku mõjuriks, mis eeldab üha suuremat avaliku ja erasektori koostööd keskkonnahoiul peamistel turismimarsruutidel ja enim külastatavates kohtades; * traditsiooniliste puhketegevuste (jalutamine looduses ja õpperadadel, piknikud, ekskursioonid, vaatamisväärsuste külastamine jne) kõrval muutuvad üha olulisemaks nn aktiivse puhkuse vormid (mägirattasõit, kanuusõit, orienteerumine, ratsutamine jms) ja vastavate võimaluste olemasolu reisisihtkohas; * järjest olulisemaks muutub turismiinfo kättesaadavus interneti vahendusel ja võimalus ka väiksemate majutuskohtade broneerimiseks ja muude teenuste (ürituste piletid jms) ettetellimiseks; * globaalse standardiseerimise (ka nn eurostandard) juures muutub üha olulisemaks turismiteenuste ja turismi sihtkohtade atraktiivsuse säilitamisel/tõstmisel, üldisest erineva omanäolisuse leidmine. Kokkuvõtteks. Valla arengusihtide seadmisel tuleks arvestada eespool loetletud arengutrendidega, kuivõrd neid arengutrende on väiksel Eestil sisuliselt võimatu muuta, siis tuleb kasutada kohanevat strateegiat, püüdes globaalseid arenguprotsesse võimaluse piires teadvustada ja vältida vallas arengusuundi, mis võiksid tuua tulevikus kaasa negatiivseid tagajärgi. 3.2. Eesti-sisesed üldised mõjutegurid Tori valla tulevikku ei saa vaadelda lahus Eesti ühiskonnas toimuvast. Kuigi Eesti oma identiteedi loomine on veel käimasolev protsess ja spetsialiseerumine Läänemeremaade majandusruumis alles toimub, on siirdemajandustele iseloomulik ebastabiilsus oluliselt vähenenud. Selgemaid piirjooni on hakanud võtma Eesti potentsiaalist ja geopoliitilisest asendist tulenevad võimalused rahvusvahelises tööjaotuses osalemiseks ning omakorda selle mõju Eesti kui terviku sotsiaal- ja majanduselule, looduskeskkonnale ning ruumikorraldusele on üha enam tuntavad. Tori valla arengut mõjutavad Eesti-siseselt enam järgmised arenguprotsessid. – Majanduse jätkuv ümberstruktureerimine on toonud kaasa muutused rahvastiku paiknemises, tööhõives ja transpordilogistikas. – Demograafiliste protsesside kiire muutumine – üheaegselt toimuv elanike arvu vähenemine ja elanikkonna vananemine (ka sündimuse mõningane suurenemine aastatel 2000–2001 ei anna põhjust optimismiks). Vanusestruktuuri halvenemisest tulenevalt rahvastikukoormus Eestis kasvab, tööikka jõudvad rahvastikurühmad on võrrelduna pensionile siirdujatega väikesearvulised. – Elukvaliteedi erinevused piirkonniti ja leibkonniti süvendavad pingeid regioonide ning sotsiaalsete gruppide vahel. Muutumas on peremudel (tuumikperede vähenemine ja poolikperede arvu suurenemine, vabaabielude arvu suurenemine). Rahva tervisenäitajate vähenemine ja uute globaalsete probleemide süvenemine ka Eestis (narkomaania, AIDS, vägivaldsed surmad jms). Suureneb vajadus sotsiaalse turvalisuse (sotsiaalkaitse, -hoolekanne ja sotsiaalkindlustussüsteem) järele. Eesti ühiskond on viimasel 10 aastal väga kiiresti polariseerunud ja seda eeskätt majandusliku toimetuleku osas ning sissetulekute erinevuses, mis on tunduvalt suurem kui Euroopa Liidu riikides. – Regioonide konkurentsivõime eristumine investeeringute saamiseks ja osalemiseks rahvusvahelises koostöös. Eelistatud on Tallinn ja ka teised suuremad linnad ning nende lähitagamaad. Samuti pakuvad potentsiaalsetele investoritele huvi transpordikoridorid ja turismipiirkonnad. – Venemaa jätkuv mõju Eesti arengule. Venemaa majanduslik ja poliitiline areng määrab suhted lääneriikidega, soodsa arengu korral on Eestil võimalused transiitkaubanduse kasvuks, lisaväärtust loovate logistikakeskuste väljaarendamiseks ja oma toodete ekspordiks uutele turgudele. – Eesti ühinemine Euroopa Liidu (EL) majandus- ja sotsiaalruumiga ühtlustab Eesti seadusandlikku baasi Lääne-Euroopa riikidega, suurendab riiklike kulutusi töökeskkonna parandamisele, sotsiaalhoolekandele ja -kindlustusele. Inimeste piiranguteta liikumine (Eesti ja EL vahel) seab kõrgendatud nõudeid Eesti sotsiaalse turvalisuse süsteemile. – Eesti haridussituatsioonis süveneb polariseerumine. Haridusvõimalused on ühelt poolt avardunud – tänu internetile ja võimalustele õppida välismaal, teiselt poolt on hariduse kättesaadavus muutunud mitmetele sihtrühmadele problemaatiliseks – hariduse kättesaadavus on seonduvalt perede majanduslikest võimalustest ja elukohast tuntavalt erinev. Haridusliku polariseerumise tulemusena on ühiskonnaliikmete haridustase oluliselt diferentseerumas – üheaegselt on suurenenud nii kõrgharidusega kui ka ainult põhihariduse omandanud noorte arvukus. Võib eeldada, et pelgalt põhiharidusega edasiõppimisele mitteorienteeritud noored ei saa tööturul ega igapäevaelus hakkama ja võivad suure tõenäosusega jääda töötuks ning marginaliseeruda, täiendades kuritegelikke, alkohoolikute, narkomaanide ja HIV-positiivsete sihtrühmi. – ELi liikmeks saamise ettevalmistamine avab ulatuslikud abiprogrammid, mis annavad täiendavaid võimalusi elatustaseme ühtlustamiseks lääneriikidega. EL struktuurifondidest (hetkel on avatud nn eelstruktuurifondid ISPA ja SAPARD), rahastatakse keskkonna ja transpordi infrastruktuuri väljaehitamist, põllumajanduslikule tootmisele alternatiivide loomist, kohalikku sotsiaal-majanduslikku arengut ja infrastruktuuri, uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja teadusmahuka tootmistegevuse intensiivistamist. – Liitumine NATOga nõuab militaarstruktuuride ja sõjaväebaaside vastavusse viimist alliansi kehtestatud standarditega, mis nõuab riiklike kaitsekulutuste suurendamist. – Infokommunikatsiooni infrastruktuuri moderniseerumine ja autode arvu kasvav hulk on suurendanud infoliikumise mahtu ja kvaliteeti ning avardanud võimalusi inimeste füüsilise ja sotsiaalse mobiilsuse kasvuks. Teisalt on aga autostumise kasv suurendanud keskkonna saastamisega kaasnevaid probleeme. Infoühiskonna areng hakkab enam võimaldama nö kaugtööd. 4. Tori valla olukorra hinnang – SWOT-analüüs ja arengueeldused Tori tugevused * Toimiv Tori vald senises suuruses * Pärnu linna lähedus, valla keskusest 27 km kaugusel * Kaunis loodus * Tugev kultuurilooline põhi * Väljakujunenud teedevõrk * Suuremates asulates väljaehitatud infrastruktuur * Vajalikud teenused keskuses: arst, apteek, politsei, päästeteenistus, postkontor * Eri valdkondades arenenud ettevõtted (põllumajandus, puidutöötlus, turism) * Väljakujunenud valla allasutuste võrk (koolid, rahvamaja, raamatukogud, muuseum) * Aktiivne külaliikumine * Maareform lõpetamisel * Väljakujunenud sotsiaaltoetuste süsteem * Valla ajaleht, info vahendaja * Koostöö teiste omavalitsustega läbi POL-i * Avalikud internetipunktid * Soomaa Rahvuspark, tugev turismi magnet * Hulk olulisi looduskaitsealaseid üksikobjekte Tori nõrkused * Eelarvevahendite nappus * Tööjõulise elanikkonna vähenemine * Linna lähedusega seotud kuritegevuse kasv * Turistide teenindamiseks vajalike rajatiste vähesus Tori alevikus (toitlustus, majutus, info) * Kohalike teede kehv seisukord * Valla allasutuste hooned vanad, vajavad pidevat remonti * Mittevajaliku vallavara ülalpidamine * Puuduvad valdkondade üksikasjalikud plaanid ja kavad * Maaomanikud ei ela kohapeal, maa söötis * Valdadevaheline koostöö nõrk EL-fondidest rahade taotlemisel * Keskkonnanõuetele mittevastavad biopuhastid ja jäätmekäitluskava puudumine * Ettevõtlus ei ole arenenud kõikides valla piirkondades * Aktiivne kultuuritegevus on koondunud valla keskusesse, puuduvad külakeskused Taalis ja Piistaojal. Tori võimalused * Suuremateks investeeringuteks raha taotlemine fondidelt * Üldplaneeringu koostamine (kinnisvara arendus, elamupiirkonnad) * Naabrivalve rakendamine suuremates külades * Tori aleviku Pärnu jõe vasakkalda vee- ja kanalisatsiooni torustiku väljaehitamine * Koostada asulate haljastuskavad, teedehoiu kava * Koostada vallavara renoveerimiskava * Vallale mittevajaliku vara müük * Kinnisvara maksu kehtestamine riigi poolt, mis soodustab maa müügi hoolsamale omanikule * Koostöö teiste omavalitsustega, luua projekti meeskond EL-fondidelt raha taotlemiseks * Keskkonnafondidelt raha taotlemine biopuhastitele, jäätmekäitluskava koostamine * Koolitada ja nõustada ettevõtlikke inimesi * Elavdada külaliikumist ja rajada külakeskused Taali ja Piistaojale * Haldusreformi puhul liitumine Pärnu suunas Tori ohud * Haldusreform, liitumine vaese naabriga * Muutumine Pärnu äärelinnaks (magalaks, elatakse ilma sissekirjutuseta) * Ettevõtlus võib muutuda keskkonnale koormavaks (hüdroelektrijaamad) * Jätkuv metsade laastamine, uuendamine ei ole piisav * Inimeste sisemise kultuurituse kasv * Rahvaarvu vähenemine, vähendab valla tulubaasi (väheneb haldussuutlikkus) * Noorte haritud spetsialistide lahkumine vallast * Riik muudab seadusi, paneb vallale täiendavaid kohustusi, aga rahalisi vahendeid selleks ei eralda * Elukalliduse tõus * Arstiabi ja ravimite kallinemine * Riik teeb autoritaarseid otsuseid, ei võta arvesse valdade arvamusi * Turismi kontrollimatu kasv Kokkuvõte: Tori valla tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud on kokku pandud kuue töörühma SWOT-analüüside põhjal (lisa 9). Tori valla olulisemad tugevused on suhteliselt soodne asend liiklusmagistraalide ja Pärnu linnastu suhtes, mis peaks andma head eeldused nii ettevõtluse arenguks kui uue, maksujõulise elanikkonna, sisserändeks. Tugevatest külgedest soodustavad seda hea looduslik potentsiaal (suured metsamassiivid, veekogud, kaunis loodus), mis on eelduseks turismi arengule, ning heade põllumajandustingimuste (maa) olemasolu, mis on heaks eelduseks maamajanduse arengule. Siiski ei ole valla nimetatud tugevad küljed seni tinginud ei ettevõtluse ega elamuehituse märgatavat arengut. Probleeme (nõrku külgi), mis seda pärsivad, on palju ja need on suhteliselt kaalukad. Peamine probleem piirkonnale on Tori aleviku kui keskuse vähene areng nii piirkonna teeninduskeskusena kui turismi teeninduskeskusena. Puudub korralik toitlustus, majutus, arvestatavad turismiatraktsioonid. Tööjõulise elanikkonna vähenemine. Uuendamist vajavad enamik kommunikatsioone ja ühiskondlikke hooneid. Valla külade arengut pärsivad nii väljaarenemata külakeskused kui teede halb olukord ja kommunikatsioonide halb kvaliteet või puudumine. 2004. aasta 1. maist avanevad Eesti omavalitsustel, sh Tori vallal võimalused EL struktuuriabi toel parandada infrastruktuuri kvaliteeti ja elavdada kohalikku arengut. See eeldab eelarvevahendite otstarbekat kasutamist. Oluline on suunata kõik võimalused kohaliku elu- ja ettevõtluskeskkonna kvaliteedi parandamisele, et muuta vald atraktiivsemaks elu- ja ettevõtluskohana, mis omakorda tooks juurde uusi elanikke väljastpoolt, väldiks praeguse elanikkonna väljarännet ja tasakaalustaks rahvastiku madalast iibest tulenevaid ohte. Eesti elanikkonna ja eriti Pärnu linnastu elanikkonna elatustaseme tõus soodustab üha enam linnastunud aladelt väljarännet ja Tori vald konkureerib uute asukate osas kõigi teiste Pärnumaa ja Eesti omavalitsustega. Oluline on aidata igati kaasa Torisse või selle lähialadele (Tori-Pärnu suunas) uute, olulist tööhõivet pakkuvate tootmisettevõtete loomisele. 5. Tori valla arengumudel Tori valla arengumudeli ülesanne on esitada valla arengu üldeesmärgi täitmiseks vajalikud perspektiivse arengu prioriteetsed tegevusvaldkonnad ja nende piires püstitatud eesmärkide (visioonide) saavutamise strateegiad, mille järgi sihipäraselt tegutsedes on võimalik püstitatud eesmärke (visioone) ja ühtlasi valla arengu üldeesmärki realiseerida.

Tori valla arengumudeli skeem joonis 3. 5.1. Arengupõhimõtted Tori valla arengumudel põhineb valla arengueelduste (tugevuste ja võimaluste) realiseerimisel, arvestades alljärgnevaid põhimõtteid: Jätkusuutlikkus – valla elujõu ja elanike elukvaliteedi areng toetab piirkonna põhiliste väärtuste – loodusliku keskkonna, kultuuripärandi ja traditsioonide – säilimist ja säästlikku arengut Koostöö – avaliku, era- ja kolmanda sektori ühistööst tuleneva sünergia genereerimine valla ühtse identiteedi võimendamisel ning valla tasakaalustatud ja efektiivse arengu tagamisel Innovaatilisus – uute ideede ja lahenduste väljatöötamise, kasutuselevõtu ning levitamise toetamine, mis on suunatud valla konkurentsivõime kasvule ja elanike elukvaliteedi parandamisele Demokraatia – kõigile elanikele ja rahvusrühmadele võimaluste tagamine valla elus aktiivselt osalemiseks ning positiivsete muutuste esilekutsumiseks Identiteet – vallaelanike kokkukuuluvustunde toetamine ja sidumine kohalike kultuuritraditsioonide ja ühtsete väärtustega 5.2. Tori valla arengu üldeesmärk ja võtmevaldkonnad Tori valla arengu üldeesmärk on: VALLA ELANIKELE KÕRGE ELUKVALITEET Elanike elukvaliteet väljendub jätkusuutlikus majanduslikus, sotsiaalses ja kultuurilises arengus, puhtas elukeskkonnas, tagatud sotsiaalses turvalisuses, heas tervises ja inimeste kindlustundes homse suhtes. Üldeesmärgi saavutamiseks võib rakendada mitmesuguseid elanike elukvaliteeti iseloomustavaid indikaatoreid, nagu inimeste sissetulekute muutus, töötuse tase, elanike eluiga, sündimus, rändesuunad, elanike rahulolu (küsitlus) jpt ning nende muutust võrreldes naaberomavalitsuste, maakonna ja Eesti keskmiste näitajatega. Tori Vallavalitsuse arendustegevuse peamine ülesanne, mis on käsitletav ka omavalitsuse missioonina, on: VALLA MAJANDUSLIKU ELUJÕU JA KONKURENTSIVÕIME TÕSTMINE NING VALLA ELANIKE ÜLDISE HEAOLU PARANDAMINE Valla majanduslik elujõud ja konkurentsivõime ning selle läbi ka valla elanike heaolu kasvu üheks olulisemaks eelduseks on tööealise ja töövõimelise elanikkonna osakaal omavalitsuse territooriumil. Eestis ja ka Tori vallas jätkuvalt madala sündimuse taustal on maapiirkonna kohaliku omavalitsuse ees seisvaks ülesandeks tagada kohalike elanike jäämine piirkonda ning luua atraktiivsed tingimused tööealise ja töövõimelise elanikkonna sisserändeks peamiselt linnastunud aladelt (peamiselt Pärnust). Nimetatud ülesannete täitmisel on oluline edu saavutada alljärgnevates strateegilistes tegevussuundades ehk võtmevaldkondades, mis on: I. Efektiivne valla juhtimine ja infrastruktuuri arendamine – juhtimiskvaliteedi arendamine, koostöö suurendamine, vallavara arendamine, kvaliteetsete vee- ja kanalisatsiooniteenuste pakkumine, aastaringselt korrastatud teed II. Atraktiivse elukeskkonna loomine – konkurentsivõimeline haridus, mitmekesised vaba aja veetmise võimalused ning elanike toimetuleku ja turvalisuse kindlustamine III. Valla keskkonnasõbraliku miljöö säilitamine, maakasutuse täpsustamine ja säästva arengu põhimõtete rakendamine 5.3. Tori valla arenguvisioon aastaks 2014 Tori vald on kaasaegse sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuriga, ettevõtlust soodustav, majanduslikult mitmekesine, elujõulise elanikkonnaga, naabervaldadega koostööd tegev jätkusuutlik ja arenev vald. 5.4. Arengustrateegia Käesolev peatükk sätestab konkreetsed arengusuunad ja ülesanded Tori valla strateegiliste võtmevaldkondade lõikes, mis on vajalikud valla arengu üldeesmärgi ja arenguvisiooni realiseerimiseks. Võtmevaldkond I: Efektiivne valla juhtimine ja infrastruktuuri arendamine – juhtimiskvaliteedi parendamine, koostöö suurendamine, vallavara arendamine, kvaliteetsete vee- ja kanalisatsiooniteenuste pakkumine, aastaringselt korrastatud teed. Inimeste elu- ja tööpaiga valikul on põhiliseks teguriks piirkonna majandusliku ja sotsiaalse infrastruktuuri olukord, ümbritseva keskkonna puhtus ja üldine miljöö ning kohaliku arengu jätkusuutlikkus. Antud võtmevaldkonna sihiks on Tori valla elukeskkonna ja avalike teenuste kvaliteedi parandamine ning omavalitsuse haldussuutlikkuse tõstmine. Selleks: – suurendatakse Tori atraktiivsust investeerimiskohana; – arendatakse Tori keskus- ja teenindusfunktsioone; – toetatakse maamajanduse arengut ja alternatiivsete ettevõtlusharude väljakujunemist valla teistes piirkondades; – mitmekesistatakse ja arendatakse Tori valla turismi- ja puhkevõimalusi; – soodustatakse vallas elamuehitust; – suurendatakse koostööd teiste valdadega. Oluliseks osaks I võtmevaldkonna elluviimisel on koostöö teiste omavalitsustega. Tegevusvaldkonnad, kus Tori vallal on vajadus ja võimalus koostööd teha: – jäätmemajanduse arendamine (prügikogumiskohtade ehitus); – infotehnoloogia ja internetiühenduse arendamine; – teede ehitus, remont ja rekonstrueerimine; – vee- ja kanalisatsioonitorustike väljaehitus; – tänavavalgustuse väljaehitus ja remont; – valla haldussuutlikkuse ja juhtimiskvaliteedi arendamine (ühiskoolitused teiste omavalitsuste spetsialistidega). Infrastruktuuri strateegilised arengusuunad Valla kui elu- ja ettevõtluskeskkonna kvaliteedi tõstmiseks on vajalik tagada head ühendusteed ümberkaudsete suuremate keskustega ning ühendusteed valla eri osade ja keskuse vahel. Selleks jätkatakse kohalike teede regulaarset hooldust ning teede järkjärgulist renoveerimist ja remonti. Lisaks uuendatakse Jõesuu küla ja Tori aleviku tänavavalgustus. Prioriteetne arengusuund on vee- ja kanalisatsioonitorustiku väljaehitamine Tori aleviku Pärnu jõe vasakkalda poolses osas ning Tori, Selja, Jõesuu, Taali ja Piistaoja küla vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine. Küttevõrkude rekonstrueerimine Toris, Jõesuus ja Seljal. Eesmärgid ja ülesanded: E2.1. Tori aleviku Pärnu jõe vasakkalda vee- ja kanalisatsioonitorustiku väljaehitus E2.2. Biopuhastite rekonstrueerimine ja reovee vastuvõtukohtade väljaehitus E2.3. Teede ehitus, remont ja rekonstrueerimine E2.4. Ajutiste ja alaliste liiklusmärkide paigaldamine ning tänavate ja majade tähistamine E2.5. Bussiliikluse korrigeerimine E2.6. Kütteseadmete rekonstrueerimine E2.7. Tänavavalgustuse väljaehitamine ja remont Ü 2.1.1. Uuringute läbiviimine (põhjavesi) 2.1.2. Vee- ja kanalisatsiooni projekti koostamine 2.1.3. Vee- ja kanalisatsiooni ehituse alustamine 2.2.1. Reovee vastuvõtukoha väljaehitamine Toris 2.2.2. Reovee vastuvõtukoha ja -puhasti ehitus või renoveerimine Selja külas 2.2.3. Piistaoja biopuhasti ja reovee vastuvõtukoht 2.3.1. Jõesuu küla teed ja platsid 2.3.2. Taali küla teed ja platsid 2.3.3. Selja küla teed ja platsid 2.3.4. Piistaoja küla teed ja platsid 2.3.5. Tori aleviku teed ja platsid 2.3.6. Teised külateed 2.3.7. Tolmutõrje valla kruusateedel 2.3.8. Tolmutõrje riigi kruusateedel 2.3.9. Tori aleviku kõnnitee rajamine 2.3.10. Tori kalmistu peatee mustkate 2.3.11. Riisa–Jõesuu–Tõramaa tee mustkate 2.3.12. Jõesuu–Aesoo–Kaansoo tee mustkate 2.3.13. Tori ümbersõit 2.3.14. Muraka–Piistaoja–Jõesuu uus sild 2.3.15. Jõesuu rippsilla remont 2.3.16. Viira rippsilla remont 2.4.1. Ajutiste liiklusmärkide paigaldamine valla teedel kevadperioodil (16 tk) 2.4.2. Alaliste liiklusmärkide paigaldamine valla teedele (20 peateemärki) 2.4.3. Tänavate sildid ja majade numbrid (5 küla) 2.5.1. Valla bussi transpordiringi vajaduste väljaselgitamine 2.5.2. Ettepanekud Tori vallas bussiliikluse parandamiseks 2.6.1. Tori katlamaja 2.6.2. Jõesuu katlamaja 2.6.3. Selja katlamaja 2.7.1. Jõesuu tänavavalgustus 2.7.2. Tori tänavavalgustus 2.7.3. Piistaoja tänavavalgustus 2.7.4. Taali tänavavalgustus 2.7.5. Randivälja tänavavalgustus uus 2.7.6. Oore küla välivalgustus 2.7.7. Selja tänavavalgustus 2.7.8. Teiste valla külade välivalgustus Majandus ja juhtimine strateegilised arengusuunad Elukeskkonna ja avalike teenuste arendamiseks ja haldamiseks on vajalik valla efektiivse ja eduka juhtimissüsteemi väljaarendamine. Koostatakse vallavara renoveerimiskava. Arendatakse valla haldussuutlikkust ning tehakse koostööd nii sise- kui rahvusvahelisel tasandil. Eesmärgid ja ülesanded: E1.1. Valla haldussuutlikkuse ja juhtimiskvaliteedi arendamine E1.2. Vallavara haldamine ja arendamine E1.3. Infotehnoloogia ja internetiühenduse arendamine E1.4. Turvalisuse tagamine valla territooriumil Ü 1.1.1. Volikogu ja vallavalitsuse liikmete koolitus 1.1.2. Vallaametnike koolitus 1.1.3. Ametiautode uuendus 1.1.4. Valla üldplaneering 1.2.1. Vallavara renoveerimiskava koostamine 1.2.2. Vallamaja II korruse valmimine 1.2.3. Arhiiviruumide väljaehitamine vastavalt arhiivi nõuetele 1.2.4. Vallamaja parkla, heakord ja valgustus 1.3.1. Interneti püsiühenduse loomine valla elanikele 1.3.2. X-tee rakendumine – riiklike registritega lepingute sõlmimine 1.3.3. Avalik internetipunkt Jõesuu raamatukogus 1.3.4. Avalik internetipunkt Tori raamatukogus 1.3.5. Avalik internetipunkt Selja algkoolis 1.4.1. Naabrivalve koolitus 1.4.2. Tuletõrje veevõtukohtade kaardistamine (Tori, Selja, Jõesuu) 1.4.3. Tuletõrje veevõtukohtade korrastamine 1.4.4. Tuletõrje veevõtukohtade tähistamine Võtmevaldkond II: Atraktiivse elukeskkonna loomine – konkurentsivõimeline haridus, mitmekesised vaba aja veetmise võimalused ning elanike toimetuleku ja turvalisuse kindlustamine Atraktiivse elukeskkonna loomiseks Tori vallas on vajalik kvaliteetsete ja atraktiivsete haridusvõimaluste väljaarendamine, mitmekesiste kultuuri- ja spordi (aktiivse vaba aja veetmise) võimaluste väljaarendamine, kvaliteetsete sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste väljaarendamine. Nimetatud valdkonna sihiks on Tori valla inimpotentsiaali tugevdamine, ühtse kogukonna ning kohaliku identiteedi kujundamine ning esmatasandi keskustevõrgustiku väljakujundamine. Selleks on vajalik: – elanikkonna ühistegevuse arendamine, suurendades vallaelanike osalust ja vastutust kohalike probleemide lahendamisel ning eluolu arendamisel; – külade üldkasutatavate rajatiste ja külakeskuste väljaarendamine; – külakeskuste teenindusvõimaluste arendamine; – elanike huvi- ja täiendusharidusvõimaluste arendamine. Hariduse strateegilised arengusuunad Valla prioriteediks on tagada olemasoleva haridusasutuste võrgustiku arendamine. Vajalik on tõsta koolide haridusteenuse kvaliteet ja konkurentsivõime tasemele, mis tagaks valla haridusasutuste eelistamise valla laste poolt teistele haridusasutustele ning pakuks haridusteenust ka vallast väljapoole. Koolieelse lasteasutuse arengus on prioriteediks säilitada olemasolev Tori lasteaed ning arendada lasteaed tasemele, mis tagaks kaasaegsed tingimused laste individuaalseks arenguks ning kvaliteetse alushariduse omandamiseks. Selleks: – arendatakse koolide baasil välja elukestva õppe võimalused (täiskasvanute täienduskoolitus); – rajatakse Viira kooli õpilaskodu; – vajadusel käivitatakse Tori põhikoolis kasvatusraskustega õpilaste klass, nn Tootsi klass; – uuendatakse koolide materiaal-tehniline baas; – arendatakse välja haridustöötajate motivatsioonisüsteem, mis tagab töötajate kvalifikatsiooni paranemise ja aitab kaasa õppetöö kvaliteedi tõusule; – uuendatakse Tori lasteaia materiaal-tehniline baas; – suurendatakse lasteaia hoolekogu rolli lasteaia juhtimises ja arendamises. Vald toetab koolide arengukavade elluviimist ning lasteaia arengukava koostamist ja elluviimist. Eesmärgid ja ülesanded: E3.1. Korrastatud koolivõrk E3.2. Haridusasutuste materiaal-tehnilise baasi uuendamine E3.3. Õppetöö kvaliteedi parandamine E3.4. Huvihariduse ja elukestva õppe võimaldamine Tori lasteaed Ü 3.2.1. III rühma tualettruum 3.2.2. Paviljonide põrandate remont 3.2.3. Katuse remont 3.2.4. Õpetajate WC remont 3.2.5. Köögi remont 3.2.6.Territooriumi piiramine aiaga Selja algkool 3.2.7. II korruse klasside renoveerimine 3.2.8. II korruse soojustamine 3.2.9. Akende vahetamine (4 tk) 3.2.10. Põrandate renoveerimine 3.2.11. Ahjude renoveerimine 3.2.12. Selja algkooli kanalisatsioonitorustiku ehitus Viira kool 3.2.13 Akende vahetus 3.2.14. Kütteseadmete rekonstrueerimine 3.2.15. Viira kooli õpilaskodu Tori põhikool 3.2.16. Poiste tööõpetuse klaasi kõrvalruumi ja keemia-füüsikaklassi kõrvalruumi remont 3.2.17 Akende vahetus vanas osas 3.2.18. Soojustus ja ventilatsioon 3.2.19. Tütarlaste kodundusklassi väljaehitamine 3.2.20. Staadioni renoveerimine 3.2.21. Põrandate renoveerimine 3.2.22. Täismõõtmetega spordisaali projekteerimine 3.2.23. Täismõõtmetega spordisaali ehitamine 3.3.1. Logopeedi töölerakendamine haridusasutustes 3.3.2. «Tootsi klassi» loomine (vajadusel) 3.3.3. Kutsenõustamisteenuse ostmine 3.3.4. Õpetajate atesteerimine ja täiendusõpe 3.4.1. Täiskasvanute täiendusõppe võimalus põhikooli juures Kultuur, sport ja vaba aeg strateegilised arengusuunad Kultuurivaldkonna arengu prioriteetideks on rahvakultuuri elujõu hoidmine ning vallaelanikele mitmekesiste kultuurivõimaluste kättesaadavuse tagamine, huvialahariduse võimaluste mitmekesistamine ning sportimisvõimaluste ja muude aktiivse vaba aja veetmise võimaluste laiendamine vallaelanikele. Selleks: – rajatakse peopaik-puhkekoht vabaõhuürituste korraldamiseks; – ehitatakse külakeskused Taali ja Piistaojale; – arendatakse raamatukogud välja info- ja teabekeskusteks; – toetatakse valla rahvakultuuri vallas tegutsevate kollektiivide tegevust; – toetatakse koolide ja Tori rahvamaja juures tegutsevate huvialaringide tegevust; – toetatakse valla sportlaste tegevust; – ehitatakse Tori põhikooli täismõõtmetega võimla; – toetatakse spordiväljakute rajamist külakeskustes; – arendatakse tervise- ja rahvasporti ning organiseeritakse tervise- ja rahvaspordiüritusi; – arendatakse välja supluskohad; – rajatakse tervise- ja matkaradu. – toetatakse Tori muuseumi tegevust. Eesmärgid ja ülesanded: E4.1. Külaliikumise ja külakeskuste arendamine E4.2. Koduloo uurimise järjepidevuse säilitamine ja Tori muuseumi arendamine E4.3. Raamatukogude arendamine info- ja teabekeskusteks E4.4. Informatsiooni levi külades E4.5. Vabaõhuürituste korraldamiseks tingimuste loomine E4.6. Spordi ja tervisespordi väärtustamine Ü 4.1.1. Taali külakeskus (katlamaja hoones) 4.1.2. Piistaoja külakeskus koos internetipunktiga (söökla hoones) 4.1.3. Külaliikumise tegevuse toetus 4.2.1. Koduloolaste ring 4.2.2. Muinsuskaitse töölaager 4.2.3. Loodus- ja kultuuriobjektide kaardistamine (2 küla aastas) 4.2.4. Muuseumi katuse ehitus 4.2.5. Muuseumi töötaja tööruumide projekteerimine 4.2.6. Tööruumide ehitamine Jõesuu raamatukogu 4.3.1. Raamatukogu kolimine 4.3.2. Jõesuu raamatukogu loodusteemaliseks muutmine 4.4.1. Infotulbad külades (Tori, Jõesuu, Piistaoja, Selja, Taali) 4.4.2. Valla ajalehe Kaldad toimetamine 4.5.1. Tori rahvamaja pooleli oleva juurdeehituse lammutamine 4.5.2. Lava tehnilise poole väljaehitamine 4.5.3. Peopaiga-puhkekoha väljaehitus 4.5.4. Siseõue haljastus 4.5.5. Parkla rajamine rahvamaja juurde 4.6.1. Traditsiooniliste spordiürituste läbiviimine 4.6.2. Terviserajad, spordiväljakud külades Sotsiaalhoolekande strateegilised arengusuunad Valla sotsiaalhoolekande ülesanne on toimetulekuraskustega ja riskirühmadesse kuuluvate vallaelanike toimetuleku tagamine ja sotsiaalse turvalisuse suurendamine ning võrdsete võimaluste loomine puuetega inimestele. Selleks arendatakse välja kaasaegsed sotsiaalhoolekandeteenused. Sotsiaalhoolekande sihtrühmadeks on lapsed, lastega pered, toimetulekuraskustega täiskasvanud (sh töötud) ja puuetega inimesed. Selleks: – Lastekaitsealases töös on prioriteediks ennetava tegevuse arendamine, mis väldiks laste toimetulekuraskuste tekkimist. Rakendatakse meetmeid, mis tagavad lastele vajaliku hoolitsuse, võimetekohase hariduse ja võimaluse tegeleda huvialadega. Vanemliku hoolitsuseta lastele võimaldatakse võimalikult perelähedasi kasvutingimusi, kujundades välja kasuperede võrgustiku. Arendatakse preventatiivset tööd riskiperedega (toimetulekuõpetus), et vältida lastega perede langemist toimetulekuraskustesse. Toetatakse toimetulekuraskustega noorte iseseisva elu alustamist. – Eakate hoolekandealases töös on prioriteediks inimväärsete tingimuste tagamine eakatele vananemiseks ning eakate aktiivse eluhoiaku säilitamine. Kohalikus keskuses luuakse tingimused eakatele omavaheliseks suhtlemiseks, aktiivseks ajaveetmiseks ning huvitegevuseks. Arendatakse eakatele suunatud avahooldus- ja tugiteenuseid (sotsiaalmaja). – Toimetulekuraskustega täiskasvanute hoolekandes on prioriteediks pikaajaliste töötute marginaliseerumise vältimine ning toimetuleku soodustamine. Selleks toetatakse toimetulekuraskustega vallaelanikele toimetuleku õpetamist, samuti kutsealast nõustamist. Koostöös tööhõiveametiga luuakse kohalik aktiviseerimiskeskus (seaduse järgi tööhõiveametite funktsioon – luua maakonnas aktiviseerimiskeskusi), kus pakutakse tööalast nõustamist (ka karjäärinõustamist noortele) ning psühholoogilist nõustamist (sotsiaalmaja). – Puuetega isikute hoolekandes on ülesandeks võrdsete võimaluste loomine puuetega isikutele elamiseks, õppimiseks, töötamiseks ja ühiskonnaelus osalemiseks. Valla sotsiaalhoolekandeteenuste toimimiseks tagatakse sotsiaaltransport. Eesmärgid ja ülesanded: E5.1. Koostöö ja koolituse arendamine E5.2. Preventatiivse töö korraldamine E5.3. Sotsiaalteenuste kättesaadavuse parandamine Ü 5.1.1. Hooldajate koolitus-ümarlaud 5.1.2. Perearsti visiidid koolidesse ja lasteaeda 5.1.3. Teenuste ostmine eakatele ja erivajadustega isikutele sotsiaalteenuseid osutavatelt asutustelt 5.1.4. Üritused ja vestlusringid sihtgruppidele 5.2.1. Teabepäevad koolides 5.2.2.. Psühholoogi teenuse ostmine (vajadusel) 5.2.3. Sotsiaaltöötaja nõustab lapsi kahes koolis 1 kord nädalas (Tori ja Viira) 5.2.4. Tervise edendamise kava 5.3.1. Kodukülastusteks ökonoomse auto ostmine 5.3.2. Sotsiaalmaja rajamine sotsiaalteenuste osutamiseks Tori ambulatooriumi hoonesse 5.3.3. Sotsiaalkorterite sanitaarremont Võtmevaldkond III: Valla keskkonnasõbraliku miljöö säilitamine, maakasutuse täpsustamine ja säästva arengu põhimõtete rakendamine Arendustegevuse sihiks antud valdkonnas on Tori valla kohaliku ressursipotentsiaali ja arengueelduste (asend, olemasolev infrastruktuur, loodus- ja muinsusväärtused jm) kasutuselevõtmine valla konkurentsivõime tugevdamiseks, mis lisaks kohaliku omavalitsuse avalike teenuste kvaliteedi tõstmisele suurendaks piirkonna atraktiivsust ja konkurentsivõimet elu- ja ettevõtluskohana. Keskkond ja loodusressursid strateegilised arengusuunad Valla kui elu- ja ettevõtluskeskkonna kvaliteedi suurendamiseks on oluline avalikus kasutuses ja miljööväärtuslike alade (haljasalad, pargid, puhkealad, väärtuslikud maastikuelemendid, looduse üksikobjektid jt) korrastamine ja püsiva heakorra tagamine. Samuti on oluline valla tehiskeskkonna (hooned, ehitised jms) kaasaegse väljanägemise ja heakorrastatuse tagamine. Tõhustatakse valla heakorraeeskirja täitmist. Vallavalitsuse kohustuseks on oma haldusterritooriumil jäätmealase tegevuse juhtimine ning olmejäätmete ja tootmisjääkide kogumise, sorteerimise, veo, töötlemise ning ladustamise korraldamine. Jätkatakse prügikogumisteenuse tellimist erafirmadelt. Vallavalitsuse täiendav tegevus on suunatud prügikäitluse laienemiseks kõigile saasteallikatele valla territooriumil, olemasoleva jäätmereostuse likvideerimisele ning prügisorteerimise väljaarendamisele. Selleks: – koostatakse keskkonnaalaseid koolitusi ja projekte; – korrastatakse haljasalasid ja loodusobjekte; – koostatakse jäätmekäitluskava; – rajatakse puhkekohti; – koostatakse valla teemakaart. Eesmärgid ja ülesanded: E6.1. Tori valla teemakaardi koostamine E6.2. Puhkekohtade rajamine E6.3. Jäätmemajanduse arendamine E6.4. Keskkonnaalased koolitused ja projektid E6.5. Haljasalade ja loodusobjektide korrastamine Ü 3.1.1. Andmebaasi koostamine (andmete kogumine) 6.1.2. Kaardi valmistamine (3 kaarti) Selja, Riisa, Tori 6.1.3. Viidad (loodus-, kultuuri-, muinsusobjektid, huviväärsused) 6.1.4. Viidad veeteedel 6.2.1. Teemaplaneering 6.2.2. Puhkekohtade rajamine külades 6.3.1. Jäätmekäitluskava koostamine 6.3.2. Suuregabariidiliste ja ohtlike jäätmete vedu 1 kord aastas 6.3.3. Statsionaarsete prügikastide rent Tori valla allasutustes ja avalikes kohtades 6.4.1. Turismiettevõtjate koolitus 6.4.2. Alternatiivpõllupidajate koolitus 6.4.3. Loodusvahtide koolitus 6.4.4. Laste loodusprojektid 6.4.5. Sillavalla loodusmaja 6.5.1. Heakorrakava koostamine 6.5.2. Kallasradade, teede- ja metsaäärsete korrastamine 6.5.3. Valla muruplatside hooldamine 6.5.4. Loodusobjektide hooldamine 6.5.5. Haljastusprojektid suurematele asulatele II OSA. TORI VALLA TEGEVUSKAVA 2004–2008 ja 2009–2014 6. Tori valla tegevuskava 2004–2008 ja 2009–2014 6.1. Tegevuskava koostamine ja täiendamine ning elluviimine Käesolev peatükk käsitleb Tori valla arengumudelis püstitatud eesmärkide ja ülesannete täitmiseks vajalikke konkreetseid tegevusprojekte, mis on vajalik teostada aastatel 2004–2008, või eelnevalt määratletud tegevusvajadusi, mille eeldatav elluviimine jääb vahemikku 2009–2014. Tegevuskava täiendatakse ja täpsustatakse igal aastal enne vallaeelarve koostamist. Tegevuskava viiakse ellu vallavalitsuse juhtimisel ning selle elluviimise rahastamiseks kasutatakse valla eelarvet, riiklikke toetusi, riiklikest abiprogrammidest (RAK 2003–2006), era- ja mittetulundussektori investeeringutest, rahvusvahelistest koostöö- ja abiprogrammidest saadavaid vahendeid. 6.2. Tori Vallavalitsuse omavahenditest finantseerimisvõime prognoos aastani 2006 Tori valla tegevuskava elluviimise finantseerimises on olulise tähtsusega valla eelarve ja eelarves arenguprojektide elluviimiseks võimalike vabade vahendite hulk. Tori valla eelarve tulude maht 2004. a on prognoositud 17 900 000 krooni (18 200 000 krooni 2003. a), millest maksude osakaal on 10 200 000 krooni, millest omakorda füüsilise isiku tulumaks on 8 900 000 krooni. Võrreldes 2003. a Tori valla eelarve prognoositavate tuludega on 2004. a planeeritud tulud 2003. a tuludest ca 2% väiksemad. Tori valla eelarve kulude maht 2004. a on prognoositud 17 000 000 krooni. Võrreldes 2003. a on kulude maht ca 5% võrra suurem kui 2004. a tegelikud kulud. Üldised valitsemiskulud moodustavad reservfondita ja võla teenindamiseta eelarve kuludest 10%. Tori valla eelarvekuludes moodustavad tegevuskulud ca 80% (13 700 000 krooni), millest 60% on personalikulud (8 100 000 krooni, kogukuludest 47%), eraldised 11% (1 870 000 krooni), materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 8% (1 300 000 krooni) ning muud kulud 2% (310 000 krooni). Tori valla tegevuskava investeeringute katteallikatena saab käsitleda omavalitsuste omavahendeid (vallaeelarve vahendid või valla poolt võetav laen), riigieelarvest eraldatavaid investeeringutoetusi ning riiklikest ja rahvusvahelistest fondidest saadavaid finantseeringuid (eeldavad kõik enamasti kaasfinantseerimist vallaeelarvest). Omavalitsuse investeerimisvõimalusi laenuvõtmise arvelt piirab valla- ja linnaeelarve seadus eesmärgiga vältida valdade maksejõuetust. Seaduse alusel võib eelarveaastal tagasimakstav laenusumma koos intressidega olla maksimaalselt 20% eelarvetuludest (ei kehti riigigarantiiga laenudele). Lisaks ei tohi kõigi laenude kogusumma ületada 60% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetulusid, millest on maha arvatud sihtotstarbelised eraldised. Tori vallal on 31. detsembri 2003. a seisuga laenukohustusi 2 929 000 krooni, mis on ca 16% eelarvest. 2004. aasta laenude tagasimakse koos intressiga on 1 240 000 krooni. Tulude prognoos Eelarve prognoosis perioodiks 2004–2006 on ette näha suuremaid muudatusi omatulude laekumistes valla tulubaasis. Seoses seaduste muudatustega, on muutumas suhe tasandusfondi ja üksikisiku tulumaksu vahel tulumaksu kasuks. Valla eelarvesse laekub tulumaksu näiteks maksuvabastuste arvelt rohkem. Arvestades üldist majanduskasvu, on arvestatud valla omatulude keskmiseks kasvuks perioodis 5% aastas, mis peaks olema enam-vähem võrdne ka tarbijahinnaindeksi muutuse ja valdade põhitegevusalade kulude kasvuga. 2004. a kohta on eelarveprognoosis koostatud prognoos ka 2004. a eeldatava eelarvetulude laekumise mahu kohta. Omatulud moodustavad eelarvetuludest veidi üle poole. Ette on näha omatulude osakaalu suurenemist eeskätt muude võõrvahendite (riiklikud toetused ja eraldised) vähenemise arvelt. Tähtsamad omatulude katteallikad on üksikisiku tulumaks ja maamaks. Sellised omatulude allikad, nagu vara müük, on erakorralise iseloomuga ja selle suurenemist pole otstarbekas ette prognoosida. Teistest tululiikidest on olulise tähtsusega veel eraldised riigieelarvest ja laekumised ministeeriumite eelarvetest, moodustades ca 30% tuludest. Edaspidi riigi tasandusfond eeldatavalt ei suurene, pigem väheneb. Need tulud ei ole ainult jooksvate kulude katmiseks, vaid sisaldavad ka eraldisi investeeringuteks. Kulude prognoos Kulude prognoosis on valitsuskuludes 2004. a ette näha kulude jäämist enam-vähem samale tasemele. Teistes kululiikides on oodata kulude suurenemist. Keskmisest inflatsioonist tingitud kulude kasvuks võib ette näha 5% aastas, tööjõukuludes 5–12% aastas. Vaadeldes perioodi 2004–2006 võib 2004. aasta kehtiva eelarve tulude prognoosi kohaselt prognoosida positiivset kulubilanssi, see tähendab et perioodi kulud ei ületa tulusid. Investeeringud Investeeringuid finantseeritakse põhiliselt sihtotstarbeliste finantseeringutega riigieelarvest või muudest avaliku sektori fondidest ja omavahenditest. Vajalike investeeringute maht tegevuskava järgi ületab võimalike investeeringute määra mitmekordselt. Seda seetõttu, et Eestis kehtivate toetusprogrammide ja riiklike investeeringutoetuste väljakujunenud praktika tõttu (pidevad muutused ja lühiajalised etteteatamistähtajad) on eelarveväliste toetuste planeerimine mitme aasta peale ette väga keeruline. Seega on tegevuskava koostatud peamiselt vajadusi silmas pidades, mille konkreetne elluviimine ja tegevuste valik täpsustatakse igal aastal, sõltuvalt saadaolevatest investeeringutoetustest ja omavalitsuse haldussuutlikkusest projektide ettevalmistamisel. Arvestades riigieelarvest seatud piiranguid võib siiski prognoosida tegevuskava investeeringute elluviimise katteallikana edasise laenukoormuse kasvu perioodis 2004–2006, mis sõltub siiski vallavolikogu poliitilistest otsustustest. Valla omafinantseerimisvõime aastaks 2006 Valla omafinantseerimisevõime väljaselgitamisel kasutati valla viimase kolme eelarveaasta eelarveid, võõrvahendite osakaalu seisuga 31.12.2003. a ning 2003. a laenukoormuse muudatusi, olemasolevate laenude tagasimaksete osakaalu eelarvest ning valla investeerimisplaane aastatel 2004–2006. Kasutades 25% omafinantseerimist (prognoositav enamiku riigieelarvest või muudest avaliku sektori fondidest (ka rahvusvahelised) finantseeringute puhul) on ligikaudne investeerimismaht aastas umbes 1,3 miljonit krooni. Investeeringute mahu suurendamiseks 2004. aasta kehtiva tulude prognoosi ja kulude taseme juures tuleks valla laenukoormust suurendada perioodil 2005–2006 5,5 miljonini, jõudes aastaks 2008 ligi 8 miljoni kroonini. Sellest piirist pole laenukoormuse suurendamine enam mõistlik, kuna siis jõutakse seaduses toodava ülempiirini. Laenude tagasimaksmisel arvestatakse tagasimakse perioodiks kuni 10 aastat, ehk igal aastal makstakse tagasi 1\10 laenudest. Laenuintressiks on keskmiselt 5–7% laenujäägilt aastas. Valla investeerimisvõime suurendamiseks ilma uute laenudeta peaks oluliselt suurenema kas üksikisiku tulumaksu laekumine või tuleks vähendada valla püsikulusid. Tabel 1 . Tori valla omavahenditest finantseerimisvõime prognoos 2004–2006 Aasta Eelarve 2003 Prognoos 2003 Prognoos 2004 Prognoos 2005 Prognoos 2006 TULUD KOKKU 17 606 928 18 230 800 17 932 000 18 666 000 19 020 000 Füüsilise isiku tulumaks 7 200 000 7 296 200 8 900 000 9 300 000 10 066 000 Maamaks 1 177 000 1 347 300 1 300 000 1 400 000 1 480 000 Riigilõivud 3 600 45 500 36 000 41 500 45500 Isikut tõendavad tehingud 1 600 1 000 2 000 2 500 3 000 Kauplemisload 1 000 1 000 2 000 3 000 3 500 Ehitusload 1 000 32 500 25 000 28 000 30 000 Kasutusload 11 000 7 000 8 000 9 000 Laekumised Haridusasutuste majandustegevusest 223 200 223 600 290 000 290 000 310 000 Kultuuriasutuste majandustegevusest 15 000 18 000 17 000 18 000 19 000 Spordiasutuste majandustegevusest 9 000 5 300 6 000 6 500 6 500 Elamu- ja kommunaalasutuste majandustegevusest 50 028 105 500 60 000 40 000 30 000 Transpordiasutuste majandustegevusest 20 000 14 000 15 000 15 000 15 000 Kantseleiteenuste tasu 2 000 2 000 2 000 2 000 Üüri- ja renditulu varalt 60 000 14 000 15 000 16 000 17 000 Varade müük 207 000 326 000 250 000 0 0 Intressi- ja kohustistasud 9 000 8 300 9 000 9 000 9 000 Laekumine vee erikasutusest 30 000 24 500 25 000 28 000 30 000 Toetused riigilt ja riigiasutustelt 8 483 200 8 693 800 6 914 000 7 400 000 6 900 000 Toetused KOV üksustelt ja OMV-lt 35 000 89 800 75 000 65 000 45 000 Toetused muudelt residentidelt 82 900 19 000 18 000 35 000 45 000 KULUD KOKKU 16 515 565 17 910 800 17180 000 20 000 000 21 420 000 Personalikulud 7 463 200 7 500 000 8 100 000 8 900 000 9 600 000 Majandamiskulud 5 332 189 5 470 000 5 600 000 5 900 000 6 100 000 Eraldised 1 721 476 1 890 000 1 870 000 1 840 000 1 840 000 Sotsiaaltoetused 436 176 490 000 540 000 540 000 540 000 KOV üksustele ja liitudele 1 285 300 1 400 000 1 330 000 1 300 000 1 300 000 Varade soetamine ja renoveerimine 1 642 700 2 500 000 1300 000 3 000 000 3 500 000 s.h. sihtotstarbeline 700 000 Intressi ja kohustistasud 251 000 245 000 140 000 110 000 80 000 Muud kulud 105 000 305 800 170 000 250 000 300 000 FINANTSEERIMISTEHINGUD Kohustuste suurenemine – laenu võtmine 1 200 000 2 300 000 3 500 000 Kohustuste vähenemine – laenu tagasimaksmine 1 100 000 1 100 000 1 102 000 966 000 1 100 000 FINANTSKOHUSTUSED Finantskohustused seisuga 01.01 2 830 000 2 930 000 1 828 000 3 162 000 Finantskohustused seisuga 31.12 2 930 000 1 828 000 3 62 000 5 562 000 Laenude maksimaalne suurus 7 042 771 7 292 320 7 172 800 7 466 400 7 608 000 Laenude tagasimaksete maksimaalne suurus 3 521 386 3 506 160 3 586 400 3 733 200 3 804 000 6.3. Tegevused 2004 Tegevuse nimetus Finantseerimine (tuhandetes) 2004 Välisfinantseerimise allikas Teostaja/vastutaja VE VF Valla haldussuutlikkuse ja juhtimiskvaliteedi arendamine 1.1.1.Volikogu ja vallavalitsuse liikmete koolitus 20 volikogu/valitus 1.1.2. Vallaametnike koolitus 0 volikogu/valitsus 1.1.4. Valla üldplaneering 90 volikogu/valitsus Vallavara haldamine ja arendamine 1.2.1. Vallavara renoveerimiskava koostamine 0 valitus/abivallavan. 1.2.2. Vallamaja II korruse valmimine 2300 RE volikogu/valitsus Infotehnoloogia ja internetiühenduste arendamine 1.3.1. Interneti püsiühenduse loomine valla elanikele 180 valitsus 1.3.2. X-tee rakendumine – riiklike registritega lepingute sõlmimine 0 valitsus Turvalisuse tagamine valla territooriumil 1.4.1. Naabrivalve koolitus 5 valitsus Biopuhastite rekonstrueerimine ja reovee vastuvõtukohtade väljaehitus 2.2.2. Reovee vastuvõtukoha ja -puhasti ehitus Selja küla elamute tsoonis 1000 KIK volikogu/valitsus, Selja Kommunaalühistu TÜ 2.2.3. Piistaoja biopuhasti ja reovee vastuvõtukoht 500 KIK volikogu/valitsus Teede ehitus, remont ja rekonstrueerimine Teede remont 2.3.1. Jõesuu küla teed ja platsid 25 75 ERDF 4.6 volikogu/valitsus 2.3.6. Teised külateed 125 375 ERDF 4.6 volikogu/valitsus 2.3.8. Tolmutõrje valla kruusateedel 50 volikogu/valitsus 2.3.9. Tolmutõrje riigi kruusateedel 0 Maanteeamet Sildade ehitus ja remont 2.3.16. Jõesuu rippsilla remont 50 volikogu/valitsus Ajutiste ja alaliste liiklusmärkide paigaldus ning tänavate ja majade tähistus 2.4.1. Ajutiste liiklusmärkide paigaldus valla teedel kevadperioodil (16 tk) 10 valitsus 2.4.2. Alaliste liiklusmärkide paigaldus valla teedele (20 peatee märki) 20 valitsus/Mnt. Bussiliikluse korrigeerimine 2.5.1. Valla bussi transpordiringi vajaduste väljaselgitamine 0 valitsus 2.5.2. Ettepanekud Tori vallas bussiliikluse parandamiseks 0 valitsus/ATP Kütteseadmete rekonstrueerimine 2.6.1. Tori katlamaja 500 KIK, ERDF 4.6 OÜ Raivo Remont 2.6.2. Jõesuu katlamaja 500 KIK, ERDF 4.6 OÜ Raivo Remont 2.6.3. Selja katlamaja 500 KIK, ERDF 4.6 Selja Kommunaal- ühistu TÜ Tänavavalgustuse väljaehitamine ja remont 2.7.1. Jõesuu tänavavalgustus 120 volikogu/valitsus Haridusasutuste materiaal-tehnilise baasi uuendamine Tori Lasteaed 3.2.1. III rühma tualettruum 125 volikogu/valitsus Selja Algkool 3.2.7. II korruse klassi renoveerimine 136 volikogu/valitsus Viira Kool 3.2.13. Akende vahetus 190 volikogu/valitsus 3.2.15. Viira Kooli õpilaskodu 1250 RE volikogu/valitsus Tori Põhikool 3.2.16. Poiste tööõpetuse klassi kõrvalruumi ja keemia-füüsikaklassi kõrvalruumi remont 300 ERDF 4.6, 21. saj kool volikogu/ valitsus Õppetöö kvaliteedi parandamine 3.3.1. Logopeedi töölerakendamine haridusasutustes 0 valitus/ hum.nõunik 3.3.3. Kutsenõustamisteenuse ostmine 3 valitus/ hum.nõunik 3.3.4. Õpetajate atesteerimine ja täiendusõpe 0 valitus/ hum.nõunik Huvihariduse ja elukestva õppe võimaldamine 3.4.1. Täiskasvanute täiendusõppe võimalus põhikooli juures 5 valitsus/ koolid Külaliikumise ja külakeskuste arendamine 4.1.3. Külaliikumise tegevuse toetus 1 5 KULKA valitsus/ rahvamaja Koduloo uurimise järjepidevuse säilitamine ja Tori muuseumi arendamine 4.2.1. Koduloolaste ring KULKA muuseum 4.2.2. Muinsuskaitse töölaager 3 12 HMN muuseum/ hum.nõunik, valitsus 4.2.3. Loodus- ja kultuuriobjektide kaardistamine (2 küla aastas) 2 valitsus/muuseum Raamatukogude arendamine info- ja teabekeskusteks Jõesuu Raamatukogu 4.3.3. Jõesuu Raamatukogu loodusteemaliseks muutmine 0 valitus/rmk. Informatsiooni levi külades 4.4.1. Infotulbad külades (Tori, Jõesuu, Piistaoja, Selja, Taali) 15 volikogu/valitsus 4.4.2. Valla ajalehe «Kaldad» toimetamine 0 valitsus/toimetaja Vabaõhuürituste korraldamiseks tingimuste loomine 4.5.1. Tori Rahvamaja poolelioleva juurdeehituse lammutamine 25 volikogu/valitsus 4.5.2. Lava tehnilise poole väljaehitamine 10 volikogu valitsus Spordi ja tervisespordi väärtustamine 4.6.1. Traditsiooniliste spordiürituste läbiviimine 5 5 Ev valitusus/ hum. nõunik 4.6.2. Terviserajad, spordiväljakud külades 10 100 EAGGF 3.5, Ev valitusus/ hum. nõunik Koostöö ja koolituse arendamine 5.1.1. Hooldajate koolitus-ümarlaud 5 valitsus/ hum. nõunik 5.1.2. Perearsti visiidid koolidesse ja lasteaeda 0 valitsus/perearst 5.1.3. Teenuste ostmine eakatele ja erivajadustega isikutele sotsiaalteenuseid osutavatelt asutustelt 105 valitsus/ sotsiaaltöötaja 5.1.4. Üritused ja vestlusringid sihtgruppidele 5 valitsus/ sotsiaaltöötaja Preventatiivtöö korraldamine 5.2.1 Teabepäevad koolides 1 valitsus/ sotsiaaltöötaja 5.2.2. Psühholoogi teenuse ostmine (vajadusel) 0 valitsus/ psühholoog 5.2.3. Sotsiaaltöötaja nõustab lapsi kahes koolis 1 x nädalas (Tori ja Viira) 0 valitsus/ sotsiaaltöötaja 5.2.4. Tervise edendamiskava 0 sotsiaaltöötaja Sotsiaalteenuste kättesaadavuse parandamine 5.3.3. Sotsiaalkorterite sanitaarremont 50 volikogu/valitsus Tori valla teemakaardi koostamine 3.1.1. Andmebaasi koostamine (andmete kogumine) 0 valitsus/ maakorraldaja 6.1.3. Viidad (loodus-, kultuuri-, muinsusobjektid, huviväärsused) 45 ERDF valitsus, Teedeval. 6.1.4. Viidad veeteedel 10 Ev ettevõtted Puhkekohtade rajamine 6.2.1. Teemaplaneering 99 KIK valitsus/ettevõtjad 6.2.2. Puhkekohtade rajamine külades 50 KIK, Ev ettevõtted Jäätmemajanduse arendamine 6.3.1. Jäätmekäitluskava koostamine 0 volikogu/valitsus 6.3.2. Suuregabariidiliste ja ohtlike jäätmete vedu 1x aastas 10 65 KIK volikogu/ valitsus 6.3.3. Statsionaarsete prügikastide rent Tori valla allasutustes ja avalikes kohtades 54 volikogu/valitsus Keskkonnaalased koolitused ja projektid 6.4.1. Turismiettevõtjate koolitus 0 Ev valitsus/ettevõtjad 6.4.2. Alternatiivpõllupidajate koolitus 15 Ev volikogu/valitsus 6.4.3. Loodusvahtide koolitus 0 volikogu/valitsus 6.4.4. Laste loodusprojektid 10 volikogu/valitsus, koolid Haljasalade ja loodusobjektide korrastamine 6.5.1. Heakorrakava koostamine volikogu/valitsus 6.5.2. Kallasradade, teede-a metsaäärsete korrastamine 30 volikogu/valitsus 6.5.3. Valla muruplatside hooldamine 70 volikogu/valitsus 6.5.4. Loodusobjektide hooldamine 10 RE volikogu/valitsus 6.5.5. Haljastusprojektid suurematele asulatele 30 ERDF volikogu valitsus, külavanem 2004 2004 2004 Kokku: 1940 7371 9311 VE VF VE ja VF 6.4. Tegevused 2005 Tegevuse nimetus Finantseerimine (tuhandetes) 2005 Välisfinantseerimise allikas Teostaja/vastutaja VE VF Valla haldussuutlikkuse ja juhtimiskvaliteedi arendamine 1.1.1. Volikogu ja vallavalitsuse liikmete koolitus 20 volikogu/valitsus 1.1.2. Vallaametnike koolitus 0 volikogu/valitsus 1.1.3. Ametiautode uuendus 150 volikogu/valitsus Vallavara haldamine ja arendamine 1.2.3. Arhiiviruumide väljaehitamine vastavalt arhiivi nõuetele 200 volikogu/valitsus 1.2.4. Vallamaja parkla, heakord ja valgustus 250 volikogu/valitsus Infotehnoloogia ja internetiühenduste arendamine 1.3.2. X-tee rakendumine – riiklike registritega lepingute sõlmimine 0 valitsus 1.3.3. Avalik internetipunkt Jõesuu Raamatukogus 0 valitsus/ raamatukogu 1.3.4. Avalik internetipunkt Tori Raamatukogus 0 valitsus/ raamatukogu 1.3.5. Avalik internetipunkt Selja Algkoolis 0 valitsus/kool Turvalisuse tagamine valla territooriumil 1.4.2. Tuletõrje veevõtukohtade kaardistamine (Tori, Selja, Jõesuu) valitsus/Päästeamet Tori aleviku Pärnu jõe vasakkalda vee- ja kanalisatsioonitrassi väljaehitus 2.1.1.Uuringute läbiviimine (põhjavesi) 25 75 ERDF 4.2, RE volikogu/valitsus Biopuhastite rekonstrueerimine ja reovee vastuvõtukohtade väljaehitus 2.2.2. Reovee vastuvõtukoha ja -puhasti ehitus Selja küla elamute tsoonis 1000 KIK volikogu/valitsus, Selja Kommunaalühistu TÜ Teede ehitus, remont ja rekonstrueerimine Teede remont 2.3.2. Taali küla teed ja platsid 25 75 ERDF 4.6 volikogu/valitsus 2.3.6. Teised külateed 125 375 ERDF 4.6 volikogu/valitsus 2.3.8. Tolmutõrje valla kruusateedel 50 volikogu/valitsus 2.3.9. Tolmutõrje riigi kruusateedel 0 Maanteeamet Ajutiste ja alaliste liiklusmärkide paigaldus ning tänavate ja majade tähistus 2.4.1. Ajutiste liiklusmärkide paigaldus valla teedel kevadperioodil (16 tk) 2 valitsus 2.4.2. Alaliste liiklusmärkide paigaldus valla teedele (20 peatee märki) 10 valitsus/Mnt. 2.4.3. Tänavate sildid ja majade numbrid (5 küla) 20 valitsus/ korteriühistud Bussiliikluse korrigeerimine 2.5.1. Valla bussi transpordiringi vajaduste väljaselgitamine 0 valitsus 2.5.2. Ettepanekud Tori vallas bussiliikluse parandamiseks 0 valitsus/ATP Kütteseadmete rekonstrueerimine 2.6.1. Tori katlamaja 500 KIK, ERDF 4.6 OÜ Raivo Remont 2.6.2. Jõesuu katlamaja 500 KIK, ERDF 4.6 OÜ Raivo Remont 2.6.3. Selja katlamaja 500 KIK, ERDF 4.6 Selja Kommunaal ühistu TÜ Tänavavalgustuse väljaehitamine ja remont 2.7.2. Tori tänavavalgustus 70 280 ERDF 4.6 volikogu/valitsus 2.7.3. Piistaoja tänavavalgustus 30 120 ERDF 4.6 volikogu/valitsus Haridusasutuste materiaal-tehnilise baasi uuendamine Tori Lasteaed 3.2.2. Paviljonide põrandate remont 50 volikogu/valitsus 3.2.3. Katuse remont 100 400 ERDF 4.6 volikogu/valitsus Selja Algkool 3.2.8. II korruse koridoride soojustamine 40 160 ERDF 4.6 volikogu/valitsus Viira Kool 3.2.14. Kütteseadmete rekonstrueerimine 120 480 ERDF 4.6 volikogu/valitsus 3.2.15. Viira Kooli õpilaskodu 1250 RE volikogu/valitsus Tori Põhikool 3.2.17. Akende vahetus vanas osas 225 675 ERDF 4.6, 21. saj kool volikogu/valitsus 3.2.22. Täismõõtmetega spordisaali projekteerimine 30 120 ERDF 4.6, 21. saj kool volikogu/valitsus Õppetöö kvaliteedi parandamine 3.3.1. Logopeedi töölerakendamine haridusasutustes 0 valitsus/ hum. nõunik 3.3.3. Kutsenõustamisteenuse ostmine 3 valitsus/ hum. nõunik 3.3.4. Õpetajate atesteerimine ja täiendusõpe 0 valitsus/ hum. nõunik Huvihariduse ja elukestva õppe võimaldamine 3.4.1. Täiskasvanute täiendusõppe võimalus põhikooli juures 5 valitsus/koolid Külaliikumise ja külakeskuste arendamine 4.1.3. Külaliikumise tegevuse toetus 1 5 KULKA valitsus/rahvamaja Koduloo uurimise järjepidevuse säilitamine ja Tori muuseumi arendamine 4.2.2. Muinsuskaitse töölaager 3 12 HMN muuseum/ hum. nõunik, valitsus 4.2.3. Loodus- ja kultuuriobjektide kaardistamine (2 küla aastas) 2 valitsus/muuseum 4.2.5. Muuseumi töötaja tööruumide projekteerimine 30 valitsus/muuseum 4.2.4. Muuseumi katuse ehitus 70 280 HMN valitsus/muuseum Informatsiooni levi külades 4.4.2. Valla ajalehe «Kaldad» toimetamine 0 valitsus/toimetaja Vabaõhuürituste korraldamiseks tingimuste loomine 4.5.2. Lava tehnilise poole väljaehitamine 10 volikogu/valitsus Spordi ja tervisespordi väärtustamine 4.6.1. Traditsiooniliste spordiürituste läbiviimine 5 5 Ev valitusus/ hum. nõunik 4.6.2. Terviserajad, spordiväljakud külades 10 100 EAGGF 3.5, Ev valitusus/ hum. nõunik Koostöö ja koolituse arendamine 5.1.1. Hooldajate koolitus-ümarlaud 5 valitsus/ hum. nõunik 5.1.2. Perearsti visiidid koolidesse ja lasteaeda 0 valitsus/perearst 5.1.3. Teenuste ostmine eakatele ja erivajadustega isikutele sotsiaalteenuseid osutavatelt asutustelt 110 valitsus/ sotsiaaltöötaja 5.1.4. Üritused ja vestlusringid sihtgruppidele 5 valitsus/ sotsiaaltöötaja Preventatiivtöö korraldamine 5.2.1 Teabepäevad koolides 1 valitsus/ sotsiaaltöötaja 5.2.2. Psühholoogi teenuse ostmine (vajadusel) 0 valitsus/ psühholoog 5.2.3. Sotsiaaltöötaja nõustab lapsi kahes koolis 1 x nädalas (Tori ja Viira) 0 valitsus/ sotsiaaltöötaja Sotsiaalteenuste kättesaadavuse parandamine 5.3.1. Kodukülastusteks ökonoomse auto ostmine 150 volikogu/valitsus 5.3.3. Sotsiaalkorterite sanitaarremondid 50 volikogu/valitsus Tori valla teemakaardi koostamine 6.1.2. Kaardi valmistamine (3 kaarti) Selja, Riisa, Tori 30 20 Ev valitsus/ maakorraldaja 6.1.3. Viidad (loodus-, kultuuri-, muinsusobjektid, huviväärsused) 15 ERDF valitsus, teedevalitsus 6.1.4. Viidad veeteedel 5 Ev ettevõtted Puhkekohtade rajamine 6.2.2. Puhkekohtade rajamine külades 50 KIK, Ev ettevõtted Jäätmemajanduse arendamine 6.3.2. Suuregabariidiliste ja ohtlike jäätmete vedu 1 x aastas 10 KIK volikogu/valitsus 6.3.3. Statsionaarsete prügikastide rent Tori valla allasutustes ja avalikes kohtades 54 volikogu/valitsus Keskkonnaalased koolitused ja projektid 6.4.1. Turismiettevõtjate koolitus 0 Ev valitsus/ettevõtjad 6.4.2. Alternatiivpõllupidajate koolitus 15 Ev volikogu/valitsus 6.4.4. Laste loodusprojektid 10 volikogu/valitsus, koolid 6.4.5. Sillavalla loodusmaja 1000 ERDF MTÜ Sillavalla Haljasalade ja loodusobjektide korrastamine 6.5.2. Kallasradade, teede- ja metsaäärsete korrastamine 30 volikogu/valitsus 6.5.3. Valla muruplatside hooldamine 70 volikogu/valitsus 6.5.4. Loodusobjektide hooldamine 10 RE volikogu/valitsus 6.5.5. Haljastusprojektid suurematele asulatele 30 ERDF volikogu/valitsus, külavanem 2005 2005 2005 Kokku: 2251 8012 10 263 VE VF VE ja VF 6.5. Tegevused 2006 Tegevuse nimetus Finantseerimine (tuhandetes) 2006 Välisfinantseerimise allikas Teostaja/vastutaja VE VF Valla haldussuutlikkuse ja juhtimiskvaliteedi arendamine 1.1.1. Volikogu ja vallavalitsuse liikmete koolitus 20 volikogu/valitsus 1.1.2. Vallaametnike koolitus 0 volikogu/valitsus Infotehnoloogia ja internetiühenduste arendamine 1.3.2. X-tee rakendumine – riiklike registritega lepingute sõlmimine 0 valitsus Turvalisuse tagamine valla territooriumil 1.4.3. Tuletõrje veevõtukohtade korrastamine 50 450 ERDF 4.6 valitsus Tori aleviku Pärnu jõe vasakkalda vee- ja kanalisatsioonitrassi väljaehitus 2.1.2. Vee- ja kanalisatsiooni projekti koostamine 75 225 ERDF 2.2, RE volikogu/valitsus Biopuhastite rekonstrueerimine ja reovee vastuvõtukohtade väljaehitus 2.2.1. Reovee vastuvõtukoha väljaehitus Toris 150 KIK, REK Raivo Remont OÜ Teede ehitus, remont ja rekonstrueerimine Teede remont 2.3.3. Selja küla teed ja platsid 25 75 ERDF 4.6 volikogu/ valitsus 2.3.6. Teised külateed 125 375 ERDF 4.6 volikogu/ valitsus 2.3.8. Tolmutõrje valla kruusateedel 50 volikogu/ valitsus 2.3.9. Tolmutõrje riigi kruusateedel 0 Maanteeamet Sildade ehitus ja remont 2.3.17. Viira rippsilla remont 30 120 ERDF 4.6 volikogu/ valitsus Ajutiste ja alaliste liiklusmärkide paigaldus ning tänavate ja majade tähistus 2.4.1. Ajutiste liiklusmärkide paigaldus valla teedel kevadperioodil (16 tk) 2 valitsus 2.4.2. Alaliste liiklusmärkide paigaldus valla teedele (20 peatee märki) 5 valitsus/Mnt. 2.4.3. Tänavate sildid ja majade numbrid (5 küla) 20 valitsus/ korteriühistud Bussiliikluse korrigeerimine 2.5.1. Valla bussi transpordiringi vajaduste väljaselgitamine 0 valitsus 2.5.2. Ettepanekud Tori vallas bussiliikluse parandamiseks 0 valitsus/ATP Kütteseadmete rekonstrueerimine 2.6.1. Tori katlamaja 500 KIK, ERDF 4.6 OÜ Raivo Remont 2.6.2. Jõesuu katlamaja 500 KIK, ERDF 4.6 OÜ Raivo Remont 2.6.3. Selja katlamaja 500 KIK, ERDF 4.6 Selja Kommunaal ühistu TÜ Tänavavalgustuse väljaehitamine ja remont 2.7.4. Taali tänavavalgustus 40 160 ERDF 4.6 volikogu/ valitsus Korrastatud koolivõrk 0 valitsus/ hum. nõunik Haridusasutuste materiaal-tehnilise baasi uuendamine Tori Lasteaed 3.2.2. Paviljonide põrandate remont 50 volikogu/valitsus 3.2.4. Õpetajate WC remont 30 volikogu/valitsus 3.2.5. Köögi remont 100 volikogu/valitsus Selja Algkool 3.2.9. Akende vahetamine (4 tk) 100 300 ERDF 4.6 volikogu/valitsus Tori Põhikool 3.2.18. Soojustus ja ventilatsioon 350 1050 ERDF 4.6, 21. saj kool volikogu/valitsus 3.2.21. Põrandate renoveerimine 175 525 ERDF 4.6, 21. saj kool volikogu/valitsus 3.2.23. Täismõõtmetega spordisaali ehitus 1950 7200 ERDF 4.6, 21. saj kool volikogu/valitsus Õppetöö kvaliteedi parandamine 3.3.1. Logopeedi töölerakendamine haridusasutustes 0 valitus/hum. nõunik 3.3.3. Kutsenõustamisteenuse ostmine 3 valitus/hum. nõunik 3.3.4. Õpetajate atesteerimine ja täiendusõpe 0 valitus/ hum. nõunik Huvihariduse ja elukestva õppe võimaldamine 3.4.1. Täiskasvanute täiendusõppe võimalus põhikooli juures 5 valitsus/koolid Külaliikumise ja külakeskuste arendamine 4.1.1. Taali külakeskus (katlamaja hoones) 50 150 EAGGF 3.5 valitsus/külavanem 4.1.2. Piistaoja külakeskus koos internetipunktiga (söökla hoones) 25 75 EAGGF 3.6 valitsus külavanem 4.1.3. Külaliikumise tegevuse toetus 1 5 KULKA valitsus/rahvamaja Koduloo uurimise järjepidevuse säilitamine ja Tori muuseumi arendamine 4.2.2. Muinsuskaitse töölaager 3 12 HMN muuseum/ hum. nõunik, valitsus 4.2.3. Loodus- ja kultuuriobjektide kaardistamine (2 küla aastas) 2 valitsus/muuseum 4.2.6. Tööruumide ehitamine 50 150 ERDF 4.6 valitsus/muuseum Informatsiooni levi külades 4.4.2. Valla ajalehe «Kaldad» toimetamine 0 valitsus/toimetaja Vabaõhuürituste korraldamiseks tingimuste loomine 4.5.2. Lava tehnilise poole väljaehitamine 10 volikogu/valitsus Spordi ja tervisespordi väärtustamine 4.6.1. Traditsiooniliste spordiürituste läbiviimine 5 5 Ev valitusu/ hum. nõunik 4.6.2. Terviserajad, spordiväljakud külades 10 100 EAGGF 3.5, Ev valitusu/ hum. nõunik Koostöö ja koolituse arendamine 5.1.1. Hooldajate koolitus-ümarlaud 5 valitsus/ hum. nõunik 5.1.2. Perearsti visiidid koolidesse ja lasteaeda 0 valitsus perearst 5.1.3. Teenuste ostmine eakatele ja erivajadustega isikutele sotsiaalteenuseid osutavatelt asutustelt 115 valitsus/ sotsiaaltöötaja 5.1.4. Üritused ja vestlusringid sihtgruppidele 5 valitsus/ sotsiaaltöötaja Preventatiivtöö korraldamine 5.2.1 Teabepäevad koolides 1 valitsus/ sotsiaaltöötaja 5.2.2. Psühholoogi teenuse ostmine (vajadusel) 0 valitsus/psühholoog 5.2.3. Sotsiaaltöötaja nõustab lapsi kahes koolis üks kord nädalas (Tori ja Viira) 0 valitsus/ sotsiaaltöötaja Sotsiaalteenuste kättesaadavuse parandamine 5.3.2. Sotsiaalmaja rajamine eri sotsiaalteenuste osutamiseks Tori Ambulatooriumi hoonesse 285 1125 ESF Meede 5, PPF volikogu/valitsus 5.3.3. Sotsiaalkorterite sanitaarremont 50 volikogu/valitsus Tori valla teemakaardi koostamine 6.1.3. Viidad (loodus-, kultuuri-, muinsusobjektid, huviväärsused) 15 ERDF valitsus, teedevalitsus 6.1.4. Viidad veeteedel 5 Ev ettevõtted Puhkekohtade rajamine 6.2.2. Puhkekohtade rajamine külades 50 KIK, Ev ettevõtted Jäätmemajanduse arendamine 6.3.2. Suuregabariidiliste ja ohtlike jäätmete vedu 1x aastas 10 KIK volikogu/valitsus 6.3.3. Statsionaarsete prügikastide rent Tori valla allasutustes ja avalikes kohtades 54 volikogu/valitsus Keskkonnaalased koolitused ja projektid 6.4.1. Turismiettevõtjate koolitus 0 Ev valitsus/ettevõtjad 6.4.2. Alternatiivpõllupidajate koolitus 15 Ev volikogu/valitsus 6.4.3. Loodusvahtide koolitus 0 volikogu/valitsus 6.4.4. Laste loodusprojektid 10 volikogu/valitsus, koolid Haljasalade ja loodusobjektide korrastamine 6.5.2. Kallasradade, teede- ja metsaäärsete korrastamine 30 volikogu/valitsus 6.5.3. Valla muruplatside hooldamine 70 volikogu/valitsus 6.5.4. Loodusobjektide hooldamine 10 RE volikogu/valitsus 6.5.5. Haljastusprojektid suurematele asulatele 30 ERDF volikogu/valitsus, külavanem 2006 2006 2006 Kokku: 4041 13 832 17 873 VE VF VE ja VF 6.6. Tori valla tegevuskava 2004–2008 ja 2009–2014 Tegevuskava tabelites kasutatud lühendite seletused: E – valla visioonist ja arengumudelist tulenev eesmärk Ü – ülesanne, mis tuleb lahendada eesmärgi saavutamiseks. Tähistab enamasti kitsamat tegevusvaldkonda või tegevuste kompleksi, mis näitab arengu vajadust, kuid ei määratle konkreetselt teostatavaid tegevusi VF – välisfinantseering VE – vallaeelarve ERDF – Euroopa Regionaalse Arengu Fond EAGGF – Euroopa Põllumajanduse Arenduse- ja Tagatisfond KIK – Keskkonnainvesteeringute Keskus – keskkonnaprojektid REK – Regionaalsed Energeetikakeskused – energeetika ja keskkonna alased projektid RIP – Riiklike Investeeringute Programm (2004 läheb osa raha ERDF alla) 21. saj k – 21. sajandi kool HMN – hasartmängumaks KULKA – Eesti Kultuurkapital PPF – Struktuurfondide Projektide Ettevalmistusfond ESF – Euroopa Sotsiaalfond RE – riigieelarve Ev – ettevõtted Tegevused on jaotatud eri tabelistesse omavalitsuse eluvaldkondade kaupa, vastavalt arengumudelis toodud ülesannetele. Iga ülesande puhul on viidatud arengumudeli eesmärgile, mille realiseerimisele antud ülesanded kaasa aitavad. Tegevuste osas on tabelites määratletud tegevuse hinnanguline maksumus, teostamise aeg, rahastamise kava lähiaastatel, eeldatavad eelarvevälised rahastamisallikad ja tegevuse elluviimise eest vastutav üksus. Tegevuskava tabel 1: MAJANDUS JA JUHTIMINE (valla juhtimine, vallavara, infotehnoloogia, turvalisus) Ees- märk Üle- sanne Jrk nr Tegevuse nimetus Hinnanguline maksumus Aeg Finantseerimine (tuh) Välis- finantseeri- mise allikas Teostaja/ vastutaja 2004 2005 2006 2007 2008 2009–2014 2004 2005 2006 2007 2008 2009– 2014 VE VF VE VF VE VF VE VF VE VF VE VF E1.1 Valla haldussuutlikkuse ja juhtimiskvaliteedi arendamine Ü 1 1.1.1. Volikogu ja vallavalitsuse liikmete koolitus 200 000 x x x x x x 20 20 20 20 20 100 volikogu/ valitsus Ü 2 1.1.2. Vallaametnike koolitus 0 x x x x x x volikogu/ valitsus Ü 3 1.1.3. Ametiautode uuendus 300 000 x x 150 150 volikogu/ valitsus Ü 4 1.1.4. Valla üldplaneering 90 000 x 90 volikogu/ valitsus E1.2 Vallavara haldamine ja arendamine Ü 1 1.2.1. Vallavara renoveerimiskava koostamine 0 x valitsus/ abivallavanem Ü 2 1.2.2. Vallamaja II korruse valmimine 2 300 000 x 2300 RE volikogu/ valitsus Ü 3 1.2.3. Arhiiviruumide väljaehitamine vastavalt arhiivi nõuetele 200 000 x 200 volikogu/ valitsus Ü 4 1.2.4. Vallamaja parkla, heakord ja valgustus 250 000 x 250 volikogu/ valitsus E1.3 Infotehnoloogia ja internetiühenduste arendamine Ü 1 1.3.1. Interneti püsiühenduse loomine valla elanikele 180 000 x 180 valitsus Ü 2 1.3.2. X-tee rakendumine - riiklike registritega lepingute sõlmimine 0 x x x x x x valitsus Ü 3 1.3.3. Avalik internetipunkt Jõesuu raamatukogus 0 x valitsus/ raamatukogu Ü 4 1.3.4. Avalik internetipunkt Tori raamatukogus 0 x valitsus/ raamatukogu Ü 5 1.3.5. Avalik internetipunkt Selja algkoolis 0 x valitsus/kool E1.4 Turvalisuse tagamine valla territooriumil Ü 1 1.4.1. Naabrivalve koolitus 5 000 x 5 valitsus Ü 2 1.4.2. Tuletõrje veevõtukohtade kaardistamine (Tori, Selja, Jõesuu) 0 x valitsus/ Päästeamet Ü 3 1.4.3. Tuletõrje veevõtukohtade korrastamine 4 000 000 x x x x 50 450 50 450 50 450 250 2250 ERDF 4.6 valitsus Ü 4 1.4.4. Tuletõrje veevõtukohtade tähistamine 8 000 x x x 1 1 1 5 valitsus 2004 2005 2006 2007 2008 2009–2014 Kokku: 7 533 000 295 2300 620 0 71 450 71 450 71 450 505 2250 VE VF VE VF VE VF VE VF VE VF VE VF Tegevuskava tabel 2: TEHNILINE INFRASTRUKTUUR (Vesi, kanalisatsioon, teed, tänavavalgustus, küte, transport) Ees- märk Üle- sanne Jrk nr Tegevuse nimetus Hinnanguline maksumus Aeg Finantseerimine (tuh) Välis- finantseeri- mise allikas Teostaja/ vastutaja 2004 2005 2006 2007 2008 2009–2014 2004 2005 2006 2007 2008 2009– 2014 VE VF VE VF VE VF VE VF VE VF VE VF E2.1 Tori aleviku Pärnu jõe vasakkalda vee- ja kanalisatsioonitorustiku väljaehitus Ü 1 2.1.1. Uuringute läbiviimine (põhjavesi) 100 000 x 25 75 ERDF 4.2, RE volikogu/ valitsus Ü 2 2.1.2. Vee- ja kanalisatsiooni projekti koostamine 300 000 x 75 225 ERDF 2.2, RE volikogu/ valitus Ü 3 2.1.3. Vee- ja kanalisatsiooni ehituse alustamine 2 000 000 x 500 1500 ERDF 2.2, RE volikogu/ valitsus E2.2 Biopuhastite rekonstrueerimine ja reovee vastuvõtukohtade väljaehitus Ü 1 2.2.1. Reovee vastuvõtukoha väljaehitus Toris 150 000 x 150 KIK, REK Raivo Remont OÜ Ü 2 2.2.2. Reovee vastuvõtukoha ja -puhasti ehitus või renoveerimine Selja külas 2e+06 x x 1000 1000 KIK volikogu/ valitsus Selja Kommu- naal- ühistu TÜ Ü 3 2.2.3. Piistaoja biopuhasti ja reovee vastuvõtukoht 500 000 x 500 KIK volikogu/ valitsus E2.3 Teede ehitus, remont ja rekonstrueerimine Teede remont Ü 1 2.3.1. Jõesuu küla teed ja platsid 200 000 x x 25 75 25 75 ERDF 4.6 volikogu/ valitsus Ü 2 2.3.2. Taali küla teed ja platsid 200 000 x x 25 75 25 75 ERDF 4.6 volikogu/ valitsus Ü 3 2.3.3. Selja küla teed ja platsid 200 000 x x 25 75 25 75 ERDF 4.6 volikogu/ valitsus Ü 4 2.3.4. Piistaoja küla teed ja platsid 200 000 x x 25 75 25 75 ERDF 4.6 volikogu/ valitsus Ü 5 2.3.5. Tori aleviku teed ja platsid 200 000 x x 25 75 25 75 ERDF 4.6 volikogu/ valitsus Ü 6 2.3.6. Teised külateed 500 000 x x x x x x 125 375 125 375 125 375 125 375 125 375 625 1875 ERDF 4.6 volikogu/ valitsus Ü 7 2.3.7. Tolmutõrje valla kruusateedel 500 000 x x x x x x 50 50 50 50 50 250 volikogu/ valitsus Ü 8 2.3.8. Tolmutõrje riigi kruusateedel 0 x x x x x x Maantee- amet Teede ehitus Ü 9 2.3.9. Tori aleviku kõnnitee rajamine 600 000 x 150 450 ERDF 4.6, RE Volikogu/ valitsus, Maantee- amet Ü 10 2.3.10. Tori kalmistu peatee mustkate 300 000 x 75 225 valitsus Ü 11 2.3.11. Riisa–Jõesuu–Tõramaa tee mustkate 0 x RE Riik/ Maantee- amet Ü 12 2.3.12. Jõesuu–Aesoo–Kaansoo tee mustkate 0 x RE Riik/ Maantee- amet Ü 13 2.3.13. Tori ümbersõit 0 x RE Riik/ Maantee- amet Sildade ehitus ja remont Ü 14 2.3.14. Muraka– Piistaoja–Jõesuu uus sild 0 x RE Riik/ Maantee- amet Ü 15 2.3.15. Jõesuu rippsilla remont 50 000 x 50 volikogu/ valitsus Ü 16 2.3.16. Viira rippsilla remont 150 000 x 30 120 ERDF 4.6 volikogu/ valitsus E2.4 Ajutiste ja alaliste liiklusmärkide paigaldamine ning tänavate ja majade tähistamine Ü 1 2.4.1. Ajutiste liiklusmärkide paigaldamine valla teedel kevadperioodil (16 tk) 28 000 x x x x x x 10 2 2 2 2 10 valitsus Ü 2 2.4.2. Alaliste liiklusmärkide paigaldamine valla teedele (20 peatee märki) 95 000 x x x x x x 20 10 5 5 5 50 valitsus/ Maantee- amet Ü 3 2.4.3. Tänavate sildid ja majade numbrid (5 küla) 200 000 x x x x x 20 20 20 20 120 valitsus/ korteri- ühistud E2.5 Bussiliikluse korrigeerimine Ü 1 2.5.1. Valla bussi transpordiringi vajaduste väljaselgitamine 0 x x x x x x valitsus Ü 2 2.5.2. Ettepanekud Tori vallas bussiliikluse parandamiseks 0 x x x x x x valitsus/ ATP E2.6 Kütteseadmete rekonstrueerimine Ü 1 2.6.1. Tori katlamaja 1 500 000 x x x 500 500 500 KIK, ERDF 4.6 OÜ Raivo Remont Ü 2 2.6.2. Jõesuu katlamaja 1 500 000 x x x 500 500 500 KIK, ERDF 4.6 OÜ Raivo Remont Ü 3 2.6.3. Selja katlamaja 1 500 000 x x x 500 500 500 KIK, ERDF 4.6 Selja Kommu- naal- ühistu TÜ E2.7 Tänavavalgustuse väljaehitamine ja remont Ü 1 2.7.1. Jõesuu tänavavalgustus 120 000 x 120 volikogu/ valitsus Ü 2 2.7.2. Tori tänavavalgustus 350 000 x 70 280 ERDF 4.6 volikogu/ valitsus Ü 3 2.7.3. Piistaoja tänavavalgustus 150 000 x 30 120 ERDF 4.6 volikogu/ valitsus Ü 4 2.7.4. Taali tänavavalgustus 200 000 x 40 160 ERDF 4.6 volikogu/ valitsus Ü 5 2.7.5. Randivälja tänavavalgustus uus 250 000 x 50 200 ERDF 4.6 volikogu/ valitsus Ü 6 2.7.6. Oore küla välisvalgustus 100 000 x 20 80 ERDF 4.6 volikogu/ valitsus Ü 7 2.7.7. Selja tänavavalgustus 400 000 x 80 320 ERDF 4.6 volikogu/ valitsus 8 2.7.8. Teiste valla külade välisvalgustus 100 000 x 20 80 ERDF 4.6 volikogu/ valitsus 2004 2005 2006 2007 2008 2009–2014 Kokku: 19 143 000 400 3450 357 3425 372 2605 797 2230 532 1445 1200 2330 VE VF VE VF VE VF VE VF VE VF VE VF Tegevuskava tabel 3: HARIDUS (koolid, lasteaed, huviharidus, noorsootöö) Ees- märk Üle- sanne Jrk nr Tegevuse nimetus Hinnanguline maksumus Aeg Finantseerimine (tuh) Välis- finantseeri- mise allikas Teostaja/ vastutaja 2004 2005 2006 2007 2008 2009–2014 2004 2005 2006 2007 2008 2009– 2014 VE VF VE VF VE VF VE VF VE VF VE VF E3.1 Korrastatud koolivõrk 0 x valitsus/ hum. nõunik E3.2 Haridusasutuste materiaal-tehnilise baasi uuendamine Tori lasteaed Ü 1 3.2.1. III rühma tualettruum 125 000 x 125 volikogu/ valitsus Ü 2 3.2.2. Paviljonide põrandate remont 200 000 x x x 50 50 50 50 50 volikogu/ valitsus Ü 3 3.2.3. Katuse remont 500 000 x 100 400 ERDF 4.6 volikogu/ valitsus Ü 4 3.2.4. Õpetajate WC remont 30 000 x 30 Ü 5 3.2.5. Köögi remont 100 000 x 100 volikogu/ valitsus Ü 6 3.2.6. Territooriumi piiramine aiaga 80 000 x 80 volikogu/ valitsus Selja algkool Ü 7 3.2.7. II korruse klassi renoveerimine 136 000 x 136 volikogu/ valitsus Ü 8 3.2.8. II korruse koridoride soojustamine 200 000 x 40 160 ERDF 4.6 volikogu/ valitsus Ü 9 3.2.9. Akende vahetamine (4 tk) 400 000 x 100 300 ERDF 4.6 volikogu/ valitsus Ü 10 3.2.10. Põrandate renoveerimine 500 000 x 125 375 ERDF 4.6 volikogu/ valitsus Ü 11 3.2.11. Ahjude renoveerimine 200 000 x 40 160 ERDF 4.6 volikogu/ valitsus Ü 12 3.2.12. Selja Algkooli kanalisatsioonitorustiku ehitus 500 000 x 125 375 ERDF 4.6 volikogu/ valitsus Viira kool Ü 13 3.2.13. Akendevahetus 190 000 x 190 ERDF 4.6 volikogu/ valitsus Ü 14 3.2.14. Kütteseadmete rekonstrueerimine 600 000 x 120 480 ERDF 4.6 volikogu/ valitsus Ü 15 3.2.15. Viira kooli õpilaskodu 2 500 000 x x 1250 1250 RE volikogu/ valitsus Tori põhikool Ü 16 3.2.16. Poiste tööõpetuse klassi kõrvalruumi ja keemia-füüsikaklassi kõrvalruumi remont 300 000 x 300 volikogu/ valitsus Ü 17 3.2.17. Akende vahetus vanas osas 900 000 x 225 675 ERDF 4.6, 21. saj kool volikogu/ valitsus Ü 18 3.2.18. Soojustus ja ventilatsioon 1 400 000 x 350 1050 ERDF 4.6, 21. saj kool volikogu/ valitsus 19 3.2.19. Tütarlaste kodundusklassi väljaehitamine 200 000 x 50 150 ERDF 4.6, 21. saj kool volikogu/ valitsus Ü 20 3.2.20. Staadioni renoveerimine 500 000 x 125 375 ERDF 4.6, 21. saj kool volikogu/ valitsus Ü 21 3.2.21. Põrandate renoveerimine 1 700 000 x x 175 525 250 750 ERDF 4.6, 21. saj kool volikogu/ valitsus Ü 22 3.2.22. Täismõõtmetega spordisaali projekteerimine 150 000 x 30 120 ERDF 4.6, 21. saj kool volikogu/ valitsus Ü 23 3.2.23. Täismõõtmetega spordisaali ehitamine 9 150 000 x 1950 7200 ERDF 4.6, 21. saj kool volikogu/ valitsus E3.3 Õppetöö kvaliteedi parandamine Ü 1 3.3.1. Logopeedi töölerakendamine haridusasutustes 0 x x x x x x valitsus/ hum. nõunik Ü 2 3.3.2. «Tootsi klassi» loomine (vajadusel) 0 HM valitsus/ hum. nõunik Ü 3 3.3.3. Kutsenõustamisteenuse ostmine 30 000 x x x x x x 3 3 3 3 3 15 valitsus/ hum. nõunik Ü 4 3.3.4. Õpetajate atesteerimine ja täiendõpe 0 x x x x x x valitsus/ hum. nõunik E3.4 Huvihariduse ja elukestva õppe võimaldamine Ü 1 3.4.1. Täiskasvanute täiendusõppe võimalus põhikooli juures 50 000 x x x x x x 5 5 5 5 5 25 valitsus/ koolid 2004 2005 2006 2007 2008 2009-2014 Kokku: 20 641 000 759 1250 573 3085 2763 9075 688 1650 98 160 165 375 VE VF VE VF VE VF VE VF VE VF VE VF Tegevuskava tabel 4: KULTUUR, SPORT JA VABA AEG (külakeskused, muuseum, raamatukogu, seltsielu, külaliikumine, sport) Ees- märk Üle- sanne Jrk nr Tegevuse nimetus Hinnanguline maksumus Aeg Finantseerimine (tuh) Välis- finantseeri- mise allikas Teostaja/ vastutaja 2004 2005 2006 2007 2008 2009–2014 2004 2005 2006 2007 2008 2009– 2014 VE VF VE VF VE VF VE VF VE VF VE VF E4.1 Külaliikumise ja külakeskuste arendamine Ü 1 4.1.1. Taali külakeskus (katlamaja hoones) 200 000 x 50 150 EAGGF 3.5 valitsus/ külavanem Ü 2 4.1.2. Piistaoja külakeskus koos internetipunktiga (söökla hoones) 100 000 x 25 75 EAGGF 3.6 valitsus/ külavanem Ü 3 4.1.3. Külaliikumise tegevuse toetus 60 000 x x x x x x 1 5 1 5 1 5 1 5 1 5 5 25 KULKA valitsus/ rahvamaja E4.2 Koduloo uurimise järjepidevuse säilitamine ja Tori muuseumi arendamine Ü 1 4.2.1. Koduloolaste ring 0 x KULKA muuseum Ü 2 4.2.2. Muinsuskaitse töölaager 150 000 x x x x x x 3 12 3 12 3 12 3 12 3 12 15 60 HMN muuseum/ hum. nõunik, valitsus Ü 3 4.2.3. Loodus ja kultuuriobjektide kaardistamine (2 küla aastas) 20 000 x x x x x x 2 2 2 2 2 10 valitsus/ muuseum Ü 4 4.2.4. Muuseumi katuseehitus 350 000 x 70 280 HMN valitsus/ muuseum Ü 5 4.2.5. Muuseumi töötaja tööruumide projekteerimine 30 000 x 30 valitsus/ muuseum Ü 6 4.2.6. Tööruumide ehitamine 200 000 x 50 150 ERDF 4.6 valitsus/ muuseum E4.3 Raamatukogude arendamine info- ja teabekeskusteks Jõesuu raamatukogu Ü 1 4.3.1. Raamatukogu kolimine 40 000 x 40 volikogu/ valitsus Ü 2 4.3.2. Jõesuu raamatukogu loodusteemaliseks muutmine 0 x valitus/rmk. E4.4 Informatsiooni levi külades Ü 1 4.4.1. Infotulbad külades (Tori, Jõesuu, Piistaoja, Selja, Taali) 15 000 x 15 volikogu/ valitsus Ü 2 4.4.2. Valla ajalehe Kaldad toimetamine 0 x x x x x x valitsus/ toimetaja E4.5 Vabaõhuürituste korraldamiseks tingimuste loomine Ü 1 4.5.1. Tori rahvamaja poolelioleva juurdeehituse lammutamine 25 000 x 25 volikogu/ valitsus Ü 2 4.5.2. Lava tehnilise poole väljaehitamine 30 000 x x x 10 10 10 volikogu/ valitsus Ü 3 4.5.3. Peopaiga-puhkekoha väljaehitus 150 000 x 30 120 HMN volikogu/ valitsus Ü 4 4.5.4. Siseõue haljastus 0 x volikogu/ valitsus Ü 5 4.5.5. Parkla rajamine rahvamaja juurde 200 000 x 50 150 ERDF 4.6 volikogu/ valitsus E4.6 Spordi ja tervisespordi väärtustamine Ü 1 4.6.1. Traditsiooniliste spordiürituste läbiviimine 100 000 x x x x x x 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 25 25 Ev valitsus/ hum. nõunik Ü 2 4.6.2. Terviserajad, spordiväljakud külades 1 100 000 x x x x x 10 100 10 100 10 100 10 100 10 100 50 500 EAGGF 3.5, Ev valitsus/ hum. nõunik 2004 2005 2006 2007 2008 2009–2014 Kokku: 2 770 000 71 122 131 402 156 497 141 392 21 122 105 610 VE VF VE VF VE VF VE VF VE VF VE VF Tegevuskava tabel 5: SOTSIAALHOOLEKANNE (sotsiaaltöö, tervishoid, preventatiivtöö) Ees- märk Üle- sanne Jrk nr Tegevuse nimetus Hinnanguline maksumus Aeg Finantseerimine (tuh) Välis- finantseeri- mise allikas Teostaja/ vastutaja 2004 2005 2006 2007 2008 2009–2014 2004 2005 2006 2007 2008 2009– 2014 VE VF VE VF VE VF VE VF VE VF VE VF E5.1 Koostöö ja koolituse arendamine Ü 1 5.1.1. Hooldajate koolitus-ümarlaud 50 000 x x x x x x 5 5 5 5 5 25 valitsus/ hum. nõunik Ü 2 5.1.2. Perearsti visiidid koolidesse ja lasteaeda 0 x x x x x x valitsus/ perearst Ü 3 5.1.3. Teenuste ostmine eakatele ja erivajadustega isikutele sotsiaalteenuseid osutavatelt asutustelt 1 275 000 x x x x x x 105 110 115 120 125 700 valitsus/ sotsiaal- töötaja Ü 4 5.1.4. Üritused ja vestlusringid sihtgruppidele 50 000 x x x x x x 5 5 5 5 5 25 valitsus/ sotsiaal- töötaja E5.2 Preventatiivtöö korraldamine Ü 1 5.2.1 Teabepäevad koolides 10 000 x x x x x x 1 1 1 1 1 5 valitsus/ sotsiaal- töötaja Ü 2 5.2.2. Psühholoogi teenuse ostmine (vajadusel) 0 x x x x x x valitsus/ psühholoog Ü 3 5.2.3. Sotsiaaltöötaja nõustab lapsi kahes koolis 1 x nädalas (Tori ja Viira) 0 x x x x x x valitsus/ sotsiaal- töötaja Ü 4 5.2.4. Tervise edendamiskava 0 x sotsiaal- töötaja E5.3 Sotsiaalteenuste kättesaadavuse parandamine Ü 1 5.3.1. Kodukülastusteks ökonoomse auto ostmine 150 000 x 150 volikogu/ valitsus Ü 2 5.3.2. Sotsiaalmaja rajamine eri sotsiaalteenuste osutamiseks Tori Ambulatooriumi hoonesse 1 410 000 x 285 1125 ESF Meede 5, PPF volikogu/ valitsus Ü 3 5.3.3. Sotsiaalkorterite sanitaarremont 500 000 x x x x x x 50 50 50 50 50 250 volikogu/ valitsus 2004 2005 2006 2007 2008 2009-2014 Kokku: 3 445 000 166 0 606 1125 176 0 181 0 186 0 1005 0 VE VF VE VF VE VF VE VF VE VF VE VF Tegevuskava tabel 6: KESKKOND JA LOODUSRESSURSID (turism, jäätmemajandus, heakord) Ees- märk Üle- sanne Jrk nr Tegevuse nimetus Hinnanguline maksumus Aeg Finantseerimine (tuh) Välis- finantseeri- mise allikas Teostaja/ vastutaja 2004 2005 2006 2007 2008 2009–2014 2004 2005 2006 2007 2008 2009– 2014 VE VF VE VF VE VF VE VF VE VF VE VF E6.1 Tori valla teemakaardi koostamine Ü 1 3.1.1. Andmebaasi koostamine (andmete kogumine) 0 x x valitsus/ maa- korraldaja Ü 2 6.1.2. Kaardi valmistamine (3 kaarti) Selja, Riisa, Tori 100 000 x x 30 20 30 20 Ev valitsus/ maa- korraldaja Ü 3 6.1.3. Viidad (loodus-, kultuuri-, muinsusobjektid, huviväärsused) 210 000 x x x x x x 45 15 15 15 20 100 valitsus, teedevalitsus Ü 4 6.1.4. Viidad veeteedel 60 000 x x x x x x 10 5 5 5 5 30 Ev ettevõtted E6.2 Puhkekohtade rajamine Ü 1 6.2.1. Teemaplaneering 99 000 x 99 KIK valitsus/ ettevõtjad Ü 2 6.2.2. Puhkekohtade rajamine külades 250 000 x x x x x 50 50 50 50 50 KIK, Ev ettevõtted E6.3 Jäätmemajanduse arendamine Ü 1 6.3.1. Jäätmekäitluskava koostamine 0 x volikogu/ valitsus Ü 2 6.3.2. Suuregabariidiliste ja ohtlike jäätmete vedu 1 x aastas 165 000 x x x x x x 10 65 10 10 10 10 50 KIK volikogu/ valitsus Ü 3 6.3.3. Statsionaarsete prügikastide rent Tori valla allasutustes ja avalikes kohtades 540 000 x x x x x x 54 54 54 54 54 270 volikogu/ valitsus E6.4 Keskkonnaalased koolitused ja projektid Ü 1 6.4.1. Turismiettevõtjate koolitus 0 x x x x x x Ev valitsus/ ettevõtjad Ü 2 6.4.2. Alternatiivpõllupidajate koolitus 150 000 x x x x x x 15 15 15 15 15 75 Ev volikogu/ valitsus Ü 3 6.4.3. Loodusvahtide koolitus 0 x volikogu/ valitsus Ü 4 6.4.4. Laste loodusprojektid 100 000 x x x x x x 10 10 10 10 10 50 volikogu/ valitsus, koolid Ü 5 6.4.5. Sillavalla loodusmaja 1 000 000 x 1000 ERDF 4.6 MTÜ Sillavalla E6.5 Haljasalade ja loodusobjektide korrastamine Ü 1 6.5.1. Heakorrakava koostamine 0 x volikogu/ valitsus Ü 2 6.5.2. Kallasradade, teede- ja metsaäärsete korrastamine 300 000 x x x x x x 30 30 30 30 30 150 volikogu/ valitsus Ü 3 6.5.3. Valla muruplatside hooldamine 700 000 x x x x x x 70 70 70 70 70 350 volikogu/ valitsus Ü 4 6.5.4. Loodusobjektide hooldamine 100 000 x x x x x x 10 10 10 10 10 50 RE volikogu/ valitsus Ü 5 6.5.5. Haljastusprojektid suurematele asulatele 150 000 x x x x x 30 30 30 30 30 volikogu/ valitsus, külavanem 2004 2005 2006 2007 2008 2009–2014 Kokku: 3 924 000 249 249 249 1100 219 80 219 80 224 80 1000 175 VE VF VE VF VE VF VE VF VE VF VE VF Arengukava koostamisest võtsid osa: Merle Adams, Kalmer Etti, Heiki Haas, Maide Haas, Siiri Haas, Alli Hansumäe, Helene Huik, Hilja Iher, Ülle Ilves, Viiu Juurikas, Argo Juske, Daivi Jõerand, Raivo Jürimäe, Kait Kaeval, Velli Kalmu, Hilja Kattago, Kalev Kiisk, Ahti Kukk, Enda Link, Lembit Link, Sirje Link, Anneli Meedla, Heli Mitt, Kalev Mitt, Enn Mäesalu, Silva Mürel, Ille Neerut, Erika Nõmm, Madis Padari, Margot Peedimaa, Silvi Pool, Aita Puust, Lea Puust, Alev Pärnoja, Riina Rask, Aivar Ruukel, Rita Ruul, Mart Ruumet, Katrin Ruumet, Helju Rohtsalu, Astrid Roosileht, Anne Rätsep, Liina Saar, Silver sams, Aivar sepp, Heitti Sosi, Kaarina Talu, Jaan Tekko, Merike Teppan, Tõnis Türk, Viivi Uibo, Pille Usin, Rene Valner. Kasutatud kirjandus 1. Tori valla arengukava, 21.06.1991 2. Kaitstavate loodusobjektide seadus, RT I 1998, 23, 323 3. Rahvastikuregistri seadus, RT I 2000, 50, 317 4. Isikuandmete kaitse seadus, RT I 2003, 26, 158 5. Pärnu maakonna planeering, Pärnu Maavalitsus 1999 6. Pärnumaa aastaraamat 1998–1999, Pärnu 2000 7. Natura 2000 alade kaart /www.envir.ee/natura2000/ 8. Üleriigiline planeering Eesti 2010, /www.envir.ee/planeeringud/yleriigiline.html, Keskkonnaministeerium, Tallinn 2000 9. Kohaliku omavalitsuse arengukava koostamise soovitused, Siseministeerium, Tartu 2000 10. Soomaa Rahvuspargi Kaitsekorralduskava 2000–2010, 2000 11. Tori põrgu maastikukaitseala kaitse-eeskiri, Pärnumaa Loodusmälestiste Sihtasutus, 2001 12. Eesti Riiklik Arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2003–2006 (RAK) strateegia, 2003/www.fi.ee/index.php?id=3229 13. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, RT I 1993, 37, 558; RT I 2003, 4, 22 14. Riigimaanteede nimekiri ja riigimaanteede liigid, RTL 2003, 65, 938 15. Rahvastikuregistri andmed seisuga 01.01.2003 16. Maaregistri andmed seisuga 31.08.2003 17. Äriregistri andmed seisuga 01.09.2003 LISAD Lisa 1 RAHVAARVU DÜNAAMIKA TORI VALLAS KÜLADE LÕIKES AASTATEL 1959–2000 K Ü L A N I M I Küla suurus km2 Inimesi1 km2 E L A N I K E A R V A A S T A I L 1959 1970 1979 1980 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 Aesoo 27,10 1,6 209 130 52 29 46 42 48 51 50 51 45 43 Elbi 5,70 3,1 98 49 29 23 28 27 26 33 29 28 20 18 Jõesuu 16,00 24,7 150 179 271 389 377 392 393 395 393 383 411 395 Kildemaa 35,00 1,1 128 68 45 37 40 42 48 48 42 43 40 39 Kuiaru 14,00 6,1 128 113 92 87 96 99 106 98 101 100 96 85 Kõrsa 4,40 14,8 167 108 87 63 69 61 57 63 69 61 63 65 Levi 3,70 11,9 75 60 39 37 39 39 41 43 42 43 43 44 Mannare 9,60 5,8 104 94 69 47 52 54 56 63 61 62 57 56 Muraka 14,80 6,8 113 113 94 98 99 96 102 105 100 104 106 101 Muti 5,10 12,0 91 85 67 47 59 59 60 54 57 53 60 61 Oore 9,90 9,8 144 120 95 79 78 84 93 98 97 98 93 97 Piistaoja 11,00 12,5 131 121 128 127 162 152 145 146 135 135 135 137 Randivälja 8,60 6,3 133 74 73 59 55 58 66 69 57 56 56 54 Riisa 35,50 0,7 77 68 51 20 17 22 22 25 25 26 26 26 Rätsepa 7,30 5,3 75 64 47 37 39 41 39 42 40 34 39 39 Selja 13,00 35,1 239 234 289 397 420 435 452 464 469 459 447 457 Taali 6,50 38,9 160 171 233 228 242 246 241 269 244 241 258 253 Tohera 16,20 5,9 131 97 108 101 103 102 105 107 104 94 95 95 Tori alevik 7,80 74,0 463 517 485 586 582 608 624 620 598 591 590 577 Urumarja 4,30 10,2 113 107 76 60 46 47 49 58 55 59 52 44 Võlli 25,50 3,0 181 116 74 65 74 75 72 69 76 74 71 77 KOKKU 281,00 9,8 3110 2688 2504 3327 2723 2781 2845 2920 2844 2795 2803 2763 Märkus. Inimesi 1 km2 kohta on saadud arvutuslikult: elanike arv külades on jagatud küla suurusega km². Allikas: ENSV külanõukogude ja maa-asulate rahvastik 1959. aasta, 1970. aasta ja 1979. aasta rahvaloenduse andmeil.// ENSV Statistika Keskvalitsus, Tallinn, (1981), 223 lk. Vallarahvastik 1. jaanuar 2000. // ESA Statistikaamet, Aastakogumik, Tallinn, (2000), 179 lk. Vallarahvastik 1. jaanuar 1999. // ESA Statistikaamet, Aastakogumik, Tallinn, (1999), 247 lk. Valdade rahvastik majapidamisarvestuse andmetel 1. jaanuar 1998. // ESA Statistikaamet, Aastakogumik, Tallinn, (1998), 247 lk. Valdade rahvastik majapidamisarvestuse andmetel 1. jaanuar 1997. // ESA Statistikaamet, Aastakogumik, Tallinn, (1997), 242 lk. Eesti valdade rahvastik. Valdade majapidamisarvestuse andmetel 1. jaanuar 1996. // ESA Riigi Statistikaamet, Tallinn, (1996), 191 lk. Eesti valdade rahvastik. Valdade majapidamisarvestuse andmetel 1. jaanuar 1995. // ESA Riigi Statistikaamet, Tallinn, (1995), 141 lk. Eesti valdade rahvastik. Valdade majapidamisarvestuse andmetel 1. jaanuar 1994. // ESA Riigi Statistikaamet, Tallinn, (1994), 145 lk. Eesti valdade rahvastik. Valdade majapidamisarvestuse andmetel 1. jaanuar 1993. // ESA Riigi Statistikaamet, Tallinn, (1993), 70 lk. Lisa 2 LASTE SÜNDIVUS TORI VALLAS AASTATEL 1989–2002 1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 Tori 21 18 15 28 16 20 13 8 8 17 12 8 13 13 Selja 9 21 14 8 14 10 7 10 10 11 8 7 5 5 Jõesuu 19 15 8 10 11 7 2 7 7 8 6 6 7 6 Vallas kokku 49 54 37 46 41 37 22 25 23 36 26 21 25 24 Märkus. Nimed Tori, Jõesuu ja Selja ei tähenda küla nimetusi vaid Tori põhikooli, Viira kooli ja Selja algkooli teeninduspiirkonda kuuluvate külade koondnimetusi. Allikas: Tori Valla sündide registreerimise raamat seisuga 01.01.2003 Lisa 3 TORI VALLA RAHVASTIKU DÜNAAMIKA, SOOLINE JA VANUSELINE STRUKTUUR NING HÕIVATUS AASTATEL 1993–2000 A a s t a d 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 Majapidamisi 1102 1136 1169 1212 1206 1188 1185 1274 sh talud 62 48 68 40 40 40 31 – Elanikke 2781 2845 2920 2844 2795 2803 2763 sh mehi 1328 1364 1433 1375 1357 1355 1346 naisi 1453 1481 1487 1469 1438 1448 1417 neist 0…3-aastased 179 148 146 128 101 101 101 Neist naised 89 78 69 66 53 43 49 4…6-aastased 158 166 159 137 119 117 109 Neist naised 75 79 73 69 61 60 54 0…15-aastased 759 766 774 748 708 697 666 7…15-aastased 422 452 469 483 488 479 456 neist naised 365 381 372 359 342 238 219 16…59/60 1448 1487 1587 1600 1608 1589 1595 16..29-aastased naised 291 304 286 295 294 307 245 55/60+ 574 592 559 496 479 517 633 Põhikohaga töötajad 1146 1233 1084 1118 1086 1167 1099 1023 sh palgatööl 1067 900 950 951 1055 961 802 oma talus 47 46 89 80 55 54 – oma ettevõttes 31 22 35 33 33 28 121 Üksiküritajana 88 116 44 22 24 24 99 Töötajaist tööealised 1159 1031 1060 1043 1143 1062 1017 Pensionärid 74 53 58 43 24 37 6 Õpib 496 543 597 657 693 683 672 sh 6…9-aastased 123 132 150 174 154 147 113 10..14-aastased 198 206 257 258 286 267 272 15-aastased 42 55 44 44 49 7 52 16…17-aastased 57 60 76 87 0 91 102 18…19-aastased 43 51 34 53 68 66 63 20…24-aastased 31 36 35 39 42 51 47 25…üle aastased 2 3 1 2 4 4 3 õpib väljaspool vallakoole 173 152 229 273 292 279 309 neist linnade koolides 124 146 214 256 292 279 309 Tööealised, kes ei õpi ega tööta 156 306 381 421 303 358 394 Neist: lapsehoolduspuhkusel 9 36 70 66 46 73 66 I ja II gr. invaliidid 22 38 49 36 59 59 85 ametlikud töötud 10 16 5 25 21 27 27 Mittetöötajad vanuse järgi 16…19-aastased 20 26 27 26 20 24 10 20…24-aastased 40 59 58 80 47 58 44 25…29-aastased 12 33 63 61 47 51 57 30…34-aastased 13 49 39 47 28 45 36 35…39-aastased 13 25 50 68 31 35 25 40…44-aastased 11 39 29 33 27 32 53 45…49-aastased 23 34 33 38 27 37 65 50…54-aastased 15 19 59 38 29 30 76 55…59-aastased 9 22 23 30 47 46 28 Tööealine elanikkond, kellest pole teada millega tegeleb 115 216 257 294 177 199 216 Allikad: Vallarahvastik 1. jaanuar 2000. // ESA Statistikaamet, Aastakogumik, Tallinn, (2000), 179 lk. 2000. Aasta rahva ja eluruumide loendus. Faktiline ja alaline rahvastik, rahvastiku paiknemine, soo- ja vanuskoosseis I. // ESA Statistikaamet, Tallinn, (2001), 275 lk. Vallarahvastik 1. jaanuar 1999. // ESA Statistikaamet, Aastakogumik, Tallinn, (1999), 247 lk. Valdade rahvastik majapidamisarvestuse andmetel 1. jaanuar 1998. // ESA Statistikaamet, Aastakogumik, Tallinn, (1998), 247 lk. Valdade rahvastik majapidamisarvestuse andmetel 1. jaanuar 1997. // ESA Statistikaamet, Aastakogumik, Tallinn, (1997), 242 lk. Eesti valdade rahvastik. Valdade majapidamisarvestuse andmetel 1. jaanuar 1996. // ESA Riigi Statistikaamet, Tallinn, (1996), 191 lk. Eesti valdade rahvastik. Valdade majapidamisarvestuse andmetel 1. jaanuar 1995. // ESA Riigi Statistikaamet, Tallinn, (1995), 141 lk. Eesti valdade rahvastik. Valdade majapidamisarvestuse andmetel 1. jaanuar 1994. // ESA Riigi Statistikaamet, Tallinn, (1994), 145 lk. Eesti valdade rahvastik. Valdade majapidamisarvestuse andmetel 1. jaanuar 1993. // ESA Riigi Statistikaamet, Tallinn, (1993), 70 lk. Lisa 4 Selja Algkooli, Viira Kooli ja Tori Põhikooli põhimääruste ja koolipiirkondade kinnitamine Tori Vallavolikogu 10. mai 2000. a otsus nr 10 Juhindudes põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest (RT 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730) ja aluseks võttes Tori Põhikooli direktori 20. märtsi 2000. a avaldus nr 20 ning Tori Vallavalitsuse 24. aprilli 2000. a korralduse nr 96, Tori Vallavolikogu otsustab: 1. Kinnitada Selja Algkooli, Viira Kooli ja Tori Põhikooli põhimäärused esitatud kujul. 2. Määrata Tori valla koolide teeninduspiirkonnad vastavalt käesoleva otsuse lisale nr 1. 3. Otsus jõustub vastuvõtmise hetkel. Volikogu esimees Kalev KIISK Tori Vallavolikogu 10. mai 2000. a otsuse nr 10 lisa 1 TORI VALLA KOOLIDE TEENINDUSPIIRKONNAD 1. Kinnitada Tori Põhikooli teeninduspiirkonnaks: 1.1. põhikooli osas: Kildemaa, Kõrsa, Levi Randivälja, Taali, Urumarja, Võlli, Oore küla ja Tori alevik; 1.2. alates V klaasist: Elbi, Kuiaru, Mannare, Muraka, Muti, Oore ja Selja küla. 2. Kinnitada Viira Kooli teeninduspiirkonnaks Aesoo, Jõesuu, Piistaoja, Riisa, Rätsepa ja Tahera küla. 3. Kinnitada Selja Algkooli teeninduspiirkonnaks I–IV klassi osas Elbi, Kuiaru, Mannare, Muraka, Muti, Oore ja Selja küla. Lisa 5 TORI RAAMATUKOGU ARENGUKAVA 2004–2006 1. Hetkeolukord Tori raamatukogu asub koos Tori põhikooli raamatukoguga ühistes ruumides, mille pindala on ca 160 m2. Tori raamatukogus on arvel ligi 13 000 mitmesugust trükist, raamatukokku on tellitud 7 nimetust ajalehti ning ca 20 nimetust ajakirju. Aasta jooksul registreerime 450–480 uut lugejat. Aasta jooksul laenutame 11 000–12 000 erinevat trükist. Ainukeseks lugeja teenindusvormiks on kojulaenutus. Täidame teabenõudeid. Lugemissaali ei ole, kohapeal lugeda või töötada ei ole võimalik, kuigi vajadus sellise teenuse järele on olemas. Kogu raamatufond on avariiulitel. Raamatuid tutvustame suuliselt vastavalt lugeja soovile. Raamatukogu tööd hõlbustab korrastatud tähestikkataloog. Alustatud on elektroonilise kataloogi loomist. Hetkel ei pea vajalikuks elektroonilise laenutamise korraldamist. Raamatukogus on üks arvuti ja üks laserprinter, mida kasutavad ka lugejad. Raamatute ja ajakirjanduse soetamiseks eraldab vahendid omavalitsus ning teavikute ostmiseks eraldatakse vahendid riigi eelarvest. Praeguse ajani on rahaeraldus olnud piisav. Tori raamatukogu lugejaid teenindab üks põhikohaga töötaja ning üks tunnitasuga lepinguline töötaja. Raamatukogu on avatud kuus päeva nädalas. Raamatukogu ruumides asub ka Tori piirkonna ainuke avalik internetipunkt. Tori raamatukogu teenindab kõiki kohalikke elanikke. 2. Tori raamatukogu SWOT-analüüs Tugevused – Kultuuriline järjepidevus – Ajalooline järjepidevus – Õpilastele väga käepärane – Heatasemeline raamatufond – Remonditud ruumid – Interneti püsiühendus – Piisavad komplekteerimissummad – Ajakirju ja ajalehti tellitud piisavalt – Otseseid ülalpidamiskulusid ei ole Nõrkused – Asukoht keskasulast kaugel – Ühised ruumid kooliraamatukoguga – Täiskasvanud lugejal puudub privaatsus – Õpilastel vähene lugemishuvi, raske juhtida niisuguses kahestunud keskkonnas – Puudub kohapeal töötamise võimalus – Kahele arengust huvitatud asutusele on niisugune vägivaldne kooseksisteerimine arengut pidurdav – Kahele erineva eesmärgiga asutusele ruumi väga vähe – Raamatukogu töötajal kulub liiga palju energiat keelamisele-käskimisele, kuna õpilased kasutavad ruume kogu koolipäeva vältel – Põhitöö tegemiseks rahulik raamatukogulik keskkond puudub – Olukorra muudab keerulisemaks see, et raamatukogu ruumides asub AIP – Kõigile kokku vähe ruumi – Raamatukogu küttesüsteem kooliga ühine, puudub eraldi kütmise võimalus Võimalused – Vajadus luua kõigile raamatukogu külastajaile turvaline külastuskeskkond – Võimalusel kaaluda raamatukogu töötajate ettepanekut leida külaraamatukogule sobivamad ruumid keskusele lähemal – Jätkata tegevust kahe eraldi raamatukoguna, s.t eraldada Tori raamatukogu fondist täiskasvanutele mõeldud ilukirjandus ning Tori raamatukogu eelarvest soetatud teatmestu ja ajakirjandus ning jätta kooli raamatukogu kasutusse kogu lastekirjandus, kaasa arvatud see osa, mis on muretsetud külaraamatukogu vahenditega – Leida kooli ruumides koht, kuhu paigutada kooli arhiiv ning õpikute ja töövihikute varud, see võimaldaks seni hoidlana kasutatavat ruumi kohandada ümber kas avafondi tarbeks või lugemissaaliks – AIP peab olema eraldatud, sest praegusel kujul on häiritud nii kasutajate privaatsus kui raamatukokku sisenemine – Luua raamatukokku kaasaegne õpi- ja kultuurikeskus koos nüüdisaegse tehnikaga (paljundusmasin, muusikakeskus, teler koos videoaparaadiga) Ohud – Arengut ei toimu praegustes tingimustes – Raamatukogu kaotab lugeja usalduse – Lugejate arv võib väheneda – Lugeja hakkab kasutama talle turvalisemat lugejaskonda pakkuvat raamatukogu 3. Tori raamatukogu missioon Raamatukogu põhiülesanne on vahendada ja muuta kättesaadavaks ning kasutamisvalmiks kõigile raamatukogu piirkonna elanikele mis tahes laadi trükised vastavalt piirkonna elanike vajadustele ja soovidele. Raamatukogu töö eesmärk on tagada trükisõna kaudu lugejate igakülgne areng neile vajalikul eri- või huvialal. Raamatukogu ülesanne on lugejate põlvkondade järjepidevuse tagamine. Raamatukogu on elukestva õppimise tugipunkt, mis tähendab mitmekülgselt komplekteeritud raamatufondi ning lugejat huvitava teabe võimalikult kiiret vahendamist. Raamatukogu tagab meelelahutuse ilukirjanduse kaudu. Raamatukogu säilitab kultuuriliselt ja ajalooliselt olulisi trükiseid. 4. Tori raamatukogu arengueeldused 2004–2006 Kuna siiamaani on raamatukogude ülalpidamiseks tehtud suuri kulutusi, on otstarbekas neid ka lugejate jaoks säilitada ja teha neile maksimaalselt kättesaadavaks, vastasel korral on igasugune investeerimine mõttetu. Põhitegevuse rahastamine peaks jätkuma senisel viisil. Tehniliste vahendite, v.a raamatukogutöös kasutatav arvuti ja programm, hankimiseks on otstarbekas esitada taotlusi ja projekte vastavatele fondidele. – Aastaks 2005 on Tori raamatukogus võimalik kasutada elektronkataloogi – Aastaks 2005 on seadistatud koolihoone küttesüsteem nii, et raamatukogu ruume on võimalik kütta vastavalt vajadusele, ka õhtuti ja laupäeviti – Aastaks 2006 on kasutusel lugejate ja laenutuste elektrooniline arvestus – Aastaks 2006 on vaja uuendada interneti arvutipark – Aastaks 2008 on raamatukogus loodud elukestvat õppimist toetav tehniline baas Lisa 6 JÕESUU RAAMATUKOGU ARENGUKAVA 2004–2006 1. Hetkeolukord Raamatukogu asub Jõesuu asulas endises lasteaia majas. Raamatukogu kasutatav pind on 100 m2. 2002. a seisuga on arvel 11,5 tuhat trükist, lisaks varasematel aastatel ilmunud ajakirjad, ajalehed. 2003. aastal on raamatukogu tellinud 8 nimetust ajalehti ja 20 nimetust ajakirju. 2002. aastal luges raamatukogus 343 lugejat. Laenutati 14 000 trükist. Raamatukogus on 5–6 kohta lugemiseks ja töötamiseks. Kogu fond on avariiulitel. Fondi kasutamist hõlbustavad alfabeetiline ja süstemaatiline kataloog. Tähtpäevadeks tehakse raamatunäitusi. Raamatukogu on valge ja soe. Raamatukogus paikneb ka AIP. Lugejate kasutada on interneti püsiühendusega arvuti ja laserprinter. Raamatukogus on paljundusmasin Canon ja televiisor. Raamatute ja ajakirjanduse ostmiseks eraldab vahendid omavalitsus ja 22 krooni elaniku kohta tuleb riigi eelarvest. Senine rahaeraldus on olnud piisav. Raamatukogu teenindab kõiki piirkonna elanikke, ajutisi ehitustöölisi, metsatöölisi ja puhkajaid. Üksikuid lugejaid on ka mujalt piirkondadest. Raamatukogu ruume kasutatakse ka klubiliste ürituste läbiviimiseks, kirjandusõhtuteks, näitusteks, valimistel, koosolekuteks, näidendiproovideks jne. 2. Jõesuu raamatukogu SWOT-analüüs Tugevused Ajalooline järjepidevus Hea asukoht Sobivad ruumid Suur lugejaskond Mitmekesine raamatufond Piisavad komplekteerimissummad Interneti püsiühendus Nõrkused Raamatukogu asumine rendipinnal Turvasüsteemide puudumine Amortiseeruvad ruumid (aknad, kanalisatsioon, küttesüsteem) Vananenud mööbel Võimalused Raamatukogu kolimine Orava 6 majja Raamatukogu muutmine loodustemaatiliseks Raamatukogu muutub elukestva õppe tugipunktiks Ohud Rahaliste võimaluste vähenemine Maja lagunemine Lugejaskonna vähenemine Lugejate hoolimatus raamatukogu vara vastu 3. Jõesuu raamatukogu missioon Jõesuu raamatukogu peab oma missiooniks rahuldada erinevate elanikkonna gruppide kultuurilisi vajadusi raamatu abil. Lugemishuvide rahuldamine nii õppe-, teatme-, ilukirjanduse kui ka ajakirjanduse osas. Raamatukogu peab tagama meelelahutuse ilukirjanduse kaudu. Raamatukogu aitab parandada elanike elukvaliteeti, laiendada igakülgselt maailmavaadet, toetada lugejaid eetiliste ja esteetiliste tõekspidamiste kujundamisel. Raamatukogu on elukestva õppimise tugipunkt. Raamatukogu kogub ja säilitab kultuuriliselt ja ajalooliselt vajalikke trükiseid alaliselt. Kuna piirkonnas asub Soomaa kaitseala, pööratakse rohkem tähelepanu loodusloolise kirjanduse muretsemisele. 4. Visioon 2004–2006 Raamatukogu lugejaskonna, kelleks on lähiümbruskonna elanikkond, kindlusetunne, et raamatukogu jääks piirkonda alles. Raamatukogu kolimine uude renoveeritavasse majja Orava 6. Raamatukogule tööarvuti ja raamatukogu programmi muretsemine. Raamatufondi sisestamine elektroonilisse kataloogi. 5. Jõesuu raamatukogu arengueeldused 2004–2006 Raamatukogu võimalused paranevad, kui paranevad kogu riigi ja Tori piirkonna rahalised võimalused. Kultuuriline ja ajalooline järjepidevus. Lugemisharjumus. Raamatukogu lugejaskonna, kelleks on lähiümbruskonna elanikkond, kindlusetunne, et raamatukogu jääb piirkonda alles. Põhitegevuse rahastamine peaks toimuma senisel kujul. 2003. a IV kvartalis on plaanis muretseda raamatukogule tööarvuti ja raamatukogu programmi (raamatukogu eelarves on selleks raha olemas). Järgnevatel aastatel toimub raamatufondi sisestamine elektroonilisse kataloogi. Vastavalt Tori Vallavolikogu otsusele on plaanis raamatukogu paigutamine uude renoveeritavasse majja Jõesuu külas Orava 6. Selleks on ette nähtud kulutada 40 000 krooni 2004. a hoone projekteerimiseks. 2005. ja 2006. a aga ehituseks 600 000 krooni. Antud hetkel on see küll ainult ilus unistus, kuid jääb ainult loota ja kõvasti tööd teha selle nimel, et raamatukogu saaks oma 80. aastapäeva tähistada omaette majas ning rendipinnad ja kolimised jääks minevikku. Loodame südamest, et raamatukogu koos AIP’ga jääb alati piirkonna info-, kultuuri- ja hariduskeskuseks. Lisa 7 TORI MUUSEUMI ARENGUKAVA 2004–2006 1. Lähtealused 1. Tori muuseumi arengusuundade väljatöötamisel on lähtutud Eesti Vabariigi muuseumiseadusest (vastu võetud 13.11.1996. a) ja Tori muuseumi põhimäärusest (kinnitatud Tori Vallavolikogu 13. septembri 2000. a määrusega nr 18). 2. Tori muuseum on seatud koguma ja säilitama kohaliku rahva kultuuripärandit. 3. Arendab oma tegevust sõltuvalt vajadustest ja võimalustest. 2. Ajalugu 2.1. I periood muuseumi ajaloos 1934–1944 Tori muuseum on esimene kihelkonnamuuseum Eestis, asutatud 10. mail 1934. a. Asutajaks August Pulst, sündinud 14. jaanuaril 1889. a Tammiste vallas. Pärast Tori kihelkonnakooli lõpetamist õppis Pärnu progümnaasiumis ja Riia kunstikoolis. Omandas joonistusõpetaja-kunstnik kutse. August Pulst oli üks aktiivsemaid vanavarakogujaid Toris. Esimesed kogumisreisid toimusid 1911. ja 1912. aastal. 9. augustil 1915. a korraldati esimene näitus Toris. Näitused viidi siit nii Tallinnasse kui Tartusse. Kahjuks ei jõudnud need kogud enam Torisse tagasi. Esimene ese Tori muuseumis oli õllekann. Esimeste esemete hulka kuulusid veel piipkann, veimevakk, lüpsik jne. Säilinud on 10 kogumisraamatut. Muuseumil on olemas A. Pulsti loodud maalid, mis on Tori mütoloogiat kajastavad kunstiteosed. Tori kihelkond oli ja on rikas kiviaja leidude poolest. Paljud eksponaadid kadusid ning hävisid II maailmasõja ajal ja muuseum likvideeriti. 2.2. II periood muuseumi ajaloos 1989–1997 Taassünd toimus 29. detsembril 1989. a. Muuseum tegutses Eesti põllumajandusmuuseumi filiaalina kuni aastani 1997, kandes nimetust Tori Hobusekasvatuse muuseum. Asutajateks Tori katsesovhoosi direktor Peeter Lutt ja Eesti põllumajandusmuuseumi direktor Kalju Roosvee. Filiaal tegeles eesti hobusekasvatuse ajaloo, vastavasisuliste dokumentide, käsikirjade, foto- ja filmimaterjalide, esemeliste eksponaatide kogumise, uurimise, säilitamise ja eksponeerimisega. Koguti ka Tori katsesovhoosi ja tema territooriumil asunud põllumajanduslike ettevõtete ja asutuste ajalooga seotud materjale. Juhendati inimesi, kes soovisid tegelda kodu-uurimisega. Filiaal tutvustas Tori katsesovhoosi hobusekasvandust ja muuseumi filiaali eksponaate muuseumi külastavatele ekskursioonidele. Filiaalis töötas kolm inimest. 2.3. III periood muuseumi ajaloos 1997–tänapäev Aastal 1997 anti Eesti põllumajandusmuuseumi Tori filiaali varad tasuta üle Tori Vallavalitsusele Tori valla muuseumi asutamiseks. Tori muuseum kogub Tori ajalugu ja tänapäeva kajastavat informatsiooni ning esemelist materjali. Võimaldab turistidel ja teistel asjahuvilistel tutvuda kohaliku rahva kultuuripärandiga ning aitab kaasa nii kooliõpilaste kui teiste huviliste soovile kasutada muuseumikogu kodulooliste uurimistööde tegemiseks. Eksponaadid asuvad unikaalses, aastal 1814 ehitatud ümarpalgist seinte ja sindlikatusega aidas. Tänaseks on Tori muuseumi eksponaadid hävimisohus, kuna Tori Vallavalitsusel puuduvad vahendid katuse remontimiseks. Muuseumi tööd korraldab muuseumi metoodik-varahoidja Lea Puust. Muuseumi aadress: Tori muuseum, Tori alevik, Tori vald, 86801 PÄRNUMAA, telefon 044 36 640, faks 044 36 642, e-post torimuuseum@hot.ee Eksponaate: 839 Arhiivimaterjale 225 Fotosid 379 Raamatuid 92 3. Hetkeolukorra kaardistamine SWOT-analüüsi abil Tugevused 1. Muuseum on üles ehitatud rahva kaasabil 2. Esemete autentsus 3. Arvuti olemasolu, internetiühendus 4. Nii vanad esemed kui ka traditsioonid tõusevad järk-järgult ausse 5. Rakendunud on huviväärsuste kaardistamise programm 6. Reklaamivõimaluste avardumine 7. Väikemuuseumitöötajate igakuulised kokkusaamised (Pärnumaa Väikemuuseumide Seltsing) 8. Väärtuslik muuseumikogu Nõrkused 1. Eelnev juhtimiskogemuse puudumine 2. Eksponaatide hoidla katuse järkjärguline lagunemine 3. Raha puudumine muuseumi järjepideva arengu tagamiseks 4. Ruumipuudus 5. Hooajalisus Võimalused 1. Muuseumi missiooni mõistmine vallavalitsuse ja volikogu poolt 2. Muuseumtööst huvitatute kaasamine 3. Aidahoone atraktiivsuse ärakasutamine 4. Turistide huvitatuse ärakasutamine 5. Turistide arvu suurenemine Ohud 1. Muuseumitöö alahindamine ja mittemõistmine 2. Ilmastiku ohtlik mõju aidahoone katusele 4. Probleemid 1. Ekspositsioonid on hävimisohus, kuna katus laseb vett läbi 2. Ekspositsioone on palju, eksponeeritavat pinda vähe 3. Kontori asukoht museaalide hoiukohast eemal 4. Aidaesine aed ja tiik. Aed täielikult lagunenud 5. Paigaldamist vajab automaatne tulekahju-signalisatsioon 6. Sisulise töö ümberkorraldus 5. Visioon ja missioon Tori valla muuseumi soov on aidata kaasa Tori valla arengule. Selleks on planeeritud järgmised tegevused: 1. Kultuuri-, loodus- ja muinsuskaitseobjektide ning muude huviväärsuste kaardistamise programm – koostöö rahvamajaga (hõlmab tervet valda) 2. Selgitada välja kõige väärtuslikumad eksponaadid, nende konserveerimis-restaureerimisvajadus 3. Koostada eksponaatidest fotoalbum 4. Muuta traditsiooniliseks laste töölaager (aitab aktiivselt sisustada laste vaba aega, kujundada laste väärtushinnanguid, tõsta eneseväärikust, omab kasvatuslikku iseloomu jne) 5. Käsikivi taastamine 6. Seada töökorda kangasteljed 7. Arendada koostööd teiste muuseumidega 8. Koduloo uurimise järjepidevuse säilitamine (kodulooring) Tori muuseumi missioon on koguda, säilitada ja tutvustada kohaliku rahva kultuuripärandit. Sidusrühmade ootused on ilmselt erinevad. Elanikud, kes on andnud oma panuse muuseumi arendamisele eksponaatide annetamise näol, ootavad kindlasti, et need oleksid korralikult hoitud ja välja pandud. Samal ajal oleks plussiks kindlasti see, kui muuseumis saaks arendada praktilist tegevust. Vallavalitsus on kindlasti huvitatud sellest, et muuseum suudaks ka ise ennast mingil moel majandada. Minu kui muuseumi ainukese töötaja huvid ühtivad sidusrühma omaga. Kuna suur osa muuseumikülastajatest on õpilased, siis: • äratada huvi rahvakultuuri ja selle säilitamise vastu; • tekitada olukordi, et inimene hakkaks rohkem väärtustama oma kodukohta; • luua võimalusi eneseväljenduseks; • tähtis on silla loomine mineviku ja kaasaja nähtuste-sündmuste vahel. 6. Eesmärgid 1. Muuseumitöö põhieesmärk on peatada meie esivanemate kultuuripärandi kiirenev lagunemine. Muuseum on ju rahvuskultuuri varamu. Pöörata tähelepanu oma valla ainulaadsete ja hävimisohus olevate kultuurinähtuste säilitamisele. 2. Hoida muuseumi tugevaimat külge: esemete autentsus (ehtsus), kollektsioneerimine ja nende esemete kohta lugude jutustamine. 3. Muuseum jääb asutuseks, mis koondab kohaliku elanikkonna kultuuripärandit, võtab arvele, säilitab, eksponeerib, võimaldab õpilastel ja teistel asjasthuvitatuil kasutada muuseumikogu kodulooliste uurimistööde tegemisel. 4. Muuseum kujuneb Tori valla arengut toetavaks üksuseks, kus on ekskursioonide, näituste, loengute jms võimaluste vormis võimalik tutvuda meie esivanemate kultuuripärandiga. 7. Ülesanded 1. Koguda Tori ajalugu ja tänapäeva kajastavat informatsiooni ning esemelist materjali. 2. Kogutud materjal töödelda, süstematiseerida ja säilitada. 3. Korraldada näitusi ja muid üritusi muuseumi fondi kuuluvate varade eksponeerimiseks. 4. Võimaldada õpilastel ja teistel asjahuvilistel kasutada muuseumikogu kodulooliste uurimistööde tegemiseks. 8. Tegevuskava 2004–2006 1. Katuse renoveerimine (otsene hädaoht likvideeritud, katuse ehitus planeeritud aastaks 2004) 2. Kahe aidaaluse korrastamine (üks ruum korrastatud, teises asuvad ohtlikud jäätmed, jätkuvad läbirääkimised maakonna tasandil) 3. Muuseumi töötajale tööruumide projekteerimine ja ehitamine (kavas aastateks 2005–2006) 4. Aidaesine aed ja tiik (aia ehitus 2003–2004) 5. Automaatse tulekahju-signalisatsiooni paigaldamine (aastal 2003–2004) 6. Sisuline töö (luua kodulooring aastal 2004) Lisa 8 TORI VALLA KOHALIKE TEEDE LOETELU SEISUGA 01.01.2004. a Tee nr Tee nimi Tee pikkus km Sealhulgas Tänavad Kattega (km) Katteta (km) Kattega (km) Katteta (km) I Kohalikud maanteed (valla teed) 1) vallateed (riikliku võrku üleantavad) R-1 Kõrsa–Niidaste 5,2 – 5,2 R-2 Võlli–Vabrikuküla 5,0 – 5,0 R-3 Randivälja–Võlli 4,8 – 4,8 R-4 Rehe–Oore 2,7 – 2,7 2) vallateed (end Tori sovh.) A-1 Urumarja–Veski 0,4 – 0,4 A-2 Urumarja–Peedimaa 0,4 – 0,4 A-3 Urumarja–Raba 0,6 – 0,6 A-4 Taali–Kase 0,7 – 0,7 A-5 Taali–Vahetee 2,2 – 2,2 A-6 Katsepunkti–Rabaküla 1,1 – 1,1 A-7 Taali kpl.–Lõusa 1,0 0,8 0,2 A-8 Taali peat.–Lossi 0,4 0,4 – A-9 Taali–Sanksu 0,3 – 0,3 A-10 Taali–Käige 0,5 – 0,5 A-11 Taali-Kildemaa 2,2 – 2,2 A-12 Niidaste–Randivälja 2,5 – 2,5 A-13 Virula–Kooli 0,2 – – 0,2 – A-14 Tori–Virula 1,9 – 0,9 1,0 – A-15 Paali–Luhaoja 0,8 – 0,8 A-16 Jõhve–Võlli 3,2 – 3,2 A-17 Lundi–Vireksaare 4,8 – 4,8 Jõe tänav 0,15 – 0,15 Mari tänav 0,2 0,2 – Kalmistu tänav 0,2 0,1 0,1 Kõrvi tänav 1,0 – 1,0 Töngi tänav 0,3 – 0,3 3) vallateed (end Jõesuu kolh.) B-1 Jõesuu–Puussaare 3,3 – 3,3 B-2 Puussaare–Koobi 1,3 – 1,3 B-3 Rätsepa–Huige 1,2 – 1,2 B-4 Rätsepa–Allika 0,8 – 0,8 B-5 Jõesuu–Orava 1,0 0,6 0,4 B-6 Levi–Kooli 0,5 – 0,5 B-7 Levi–Veski 1,4 – 1,4 B-8 Levi–Sopi 0,4 – 0,4 4) vallateed (end Vändra ks.) C-1 Kaseküla–Murru 1,7 – 1,7 C-2 Muti–Tootsi 5,1 – 5,1 C-3 Muraka–Soone 8,0 – 8,0 C-4 Tani–katsejaam 4,2 – 4,2 C-5 Katsejaama asfalttee 0,6 0,6 – C-6 Selja–Kooli 1,5 1,5 – Kõik vallateed kokku: 73,75 3,9 66,8 1,5 1,55 Tori valla kohalike sildade loetelu seisuga 01.01.2004 Tee nr Tee nimi, silla tüüp R-1 Kõrsa–Niidaste – raudbetoonsild A-6 Katsepunkti–Rabaküla – raudbetoonsild C-2 Muti–Tootsi – puitsild Jõesuu rippsild Viira rippsild Aesoo rippsild

Lisa 9 Majandus ja juhtimine SWOT TUGEVUSED NÕRKUSED * Tugevad, üksmeelsed, haritud spetsialistid * Toimiv Tori vald senises suuruses * Tori tuntus kihelkonna keskusena * Ei tehta autoritaarseid otsuseid * Olemas vallaelanikke teenindavad asutused * Erinevates valdkondades tugevad ettevõtted (põllumajandus, puidutöötlus, turismindus) * Linna lähedus * Eelarvet koostatab spetsialistid * Tori valla liikmelisus POLis * Maareform on lõpetamisel (91%) * Vallas konstaabel, päästeteenistus * Soomaa Rahvuspark – tugev turismimagnet * Tugevad vallaallasutused * Külaliikumine, osades külades valitud külavanemad * Vähene kogemus valla juhtimisel * Valla varade (koolide, hoonete, küttesüsteemide) halb seis * Mittevajaliku vallavara ülalpidamine * Ettevõtlus ei kata kõiki valla piirkondi * Tööjõulise elanikkonna puudus * Kasutamata tootmishooned * Eelarvevahendite nappusel väheneb valla haldussuutlikus * Puudub sõprusvald välismaal * Valdadevaheline koostöö nõrk POL-i välises tegevuses * Maade söötijätmine, maaomanikud ei ela kohapeal * Maaparandussüsteemid vananenud * Tori vallal üks konstaabel * Linna lähedusega seotud kuritegevuse probleemid (vargused, huligaansused) VÕIMALUSED OHUD * Linna lähedus * Haldusreform – liitumine Pärnu suunas * Valla juhtkonna koolitamine * Küla liidrite kaasamine valla juhtimisse * Külavanema statuudi kinnitamine * Raha taotlemine Euroopa Liidu fondidelt ja teistelt projektidelt * Vallale mittevajaliku vara müük * Teha koostööd teiste valdadega, taotledes ELi projektidest raha * Leida sõprusvald välismaal * Kinnisvara arendus (elamumaa kinnistud, kuhu soovijad saavad maja ehitada) * Rendile andmata maad antakse kasutusse kohalikele ettevõtjatele * Vald soodustab ettevõtluse arengut, ei sea piiranguid * Liitudes EL-iga müüakse maha sööti jäänud maad * Kohalike maksude kehtestamine (metsavedudele) * Silla ehitamine Pärnu jõele (Muraka–Piistaoja– Jõesuu) * Konstaablipunkti tegemine Torisse * Naabrivalve rakendamine valla suuremates külades * Munitsipaalpolitsei * Haldusreform (liitumine vaese naabriga) * Riik teeb autoritaarseid otsuseid, ei võta arvesse valdade arvamust * Seaduste pidev muutmine, valdadele antakse juurde ülesandeid aga rahalisi vahendeid nende teostamiseks ei anta * Ettevõtlus võib muutuda keskkonnale koormavaks * Soomaa RP kasutamata maa * Euroopa Liidu nõuded ja tingimused hakkavad piirama ettevõtlust * Linna lähedus (kuritegevuse suurenemine) * Riik ei anna riigimaad omandisse, vaid rendib välja * Muutuda Pärnu äärelinnaks (magalaks) * Rahvaarvu vähenemine vähendab valla tulubaasi * Maamaksu tõstmine * Maade rendihindade tõusmine * Jätkuv metsade laastamine Tehniline infrastruktuur SWOT TUGEVUSED NÕRKUSED * Teedevõrgustik piisavalt tihe * Põhimagistraalid on asfalteeritud * Kvantitatiivselt on Tori vallas piisavalt biopuhasteid * Jõesuus, Taalis, Seljal ja Piistaojal külmaveetorustik ja kanalisatsioon välja ehitatud, Toris osaliselt välja ehitatud * Vääriskeskkonna olemasolu * Jõesuus, Seljal ja Toris välja arendatud kaugküte * 7. aastat viiakse Tori vallas läbi heakorrakonkurssi * Puudub teehoolduse kava - Riisa–Jõesuu–Saarisoo teelõik on kruusakattega - Teede omandistaatusega ülevaade puudub. (Paradiisi tee anda metskonnale) - Vallas puudub kontroll teede kasutamise üle (sõnnik teedel) - Tolm loodusele ja tee ääres asuvatele inimestele kahjulik - Ei jätku vahendeid teede hooldamiseks - Ühistransport puudulik Riisa, Piistaoja, Jõesuu, Aesoo külas - Teede vale ekspluateerimine sügisel ja kevadel * Biopuhastite olukord ebarahuldav * Külma vee torustike ja kanalisatsioonitorustike olukord ebarahuldav - Viira kooli küttemajandus vajab lahendamist * Tänavavalgustuse halb olukord * Kaugkütte olukord ebarahuldav * Puudub elamumajanduse kava * Sundüürnikud * Spordisaali puudumine Toris * Maaparandussüsteemide hooldus puudub (ressursi puudus) * Puudub IT spetsialist vallas * Kõikides suuremates külades ei ole avalikku internetipunkti * Digitaaljaamade ehitamine poolik, kõik vanad jaamad ei ole välja vahetatud * Puudub heakorrakava * Toitlustuskoha puudumine Tori keskuses * Tuletõrje veevõtukohad halvas seisus VÕIMALUSED OHUD * Riisa ja Jõesuu–Saarisoo teelõigu asfalteerimine suurendaks turismi ja Soomaa arengut, transiiti Pärnu–Viljandi suunal * Sild Muraka külla, mis ühendaks Jõesuuga * Mõni tööstus rahastaks majade ehitamist * Vallal peaks olema krundikavad, et neid müüa * Toris, Seljal ja Jõesuus välja ehitada reovee vastuvõtusõlmed * Ehitada Tori kooli juurde täismõõtmetega spordisaal * Digitaaljaama ehitamine keskasulatesse * Infotehnoloogia hooldaja töölevõtmine kogu valla jaoks (erafirma) * Loodavatesse külakeskustesse avalik internetipunkt ja Seljale * Hüdroelektrijaamade ehitamine * Toris kanalisatsiooni väljaehitamine (Pärnu jõe vasakkalda poolne ots) * Koostada heakorrakava * EL projektide kirjutamine * Raiepilet siduda teemaksuga * Tuletõrje veevõtukohad korrastada ja tagada ligipääsud * Toitlustusettevõttele koha leidmine 1. Seoses Soomaakaitsealaga on palju piiranguid loodusressursside kasutamisel 2. Puuduvad ressursid teede korrastamiseks 3. Puudub ühistranspordi seadus ja doteerimine on puudulik 4. Hüdroelektrijaamade ehitusega muutub loodus tehislikuks 5. Riik muudab seadusi ja paneb vallale kohustusi, aga rahalisi vahendeid selleks ei eralda Haridus SWOT TUGEVUSED NÕRKUSED * Kvalifitseeritud kaader * Olemasolevad hooned * Töötavad köögid * Raamatukogu kasutamise võimalus * Arvuti kasutamise võimalus koos interneti püsiühendusega * Sportimisvõimalused * Piisav klassiväline ringide töö * Väljakujunenud traditsioonid * Töötavad hoolekogud * Kaunis looduslik keskkond * Valla toetus * Piisavad bussiringid * Lastevanematel võimalus kooli valida * Asutuste majandusprobleemid: Remontivajavad hooned Elektrisüsteem Küttesüsteem Soojustus Lasteaia katus * Tori koolil puudub täismõõtmetega võimla * Tori koolil puudub kodundusklass * Tori koolil arvutiklassi vananemine * IT mees * Liitklassid * Noortetöö * Eripedagoogi puudumine * Selja kooli õpilased valivad tihti vale kooli VÕIMALUSED OHUD * Asutused on konkurentsivõimelised * Koostöövõrgustik * Pakkuda võimalusi täiskasvanute hariduseks * Noortetuba igasse piirkonda * Leida noortejuhte * Kasutada koolimaju suvel (laagrid, majutus vm) * Laste arvu järsk vähenemine * See toob kaasa ebakindluse * Lahkuvad õpilased Pärnu linna koolidesse * Õpetajate järelkasvu puudumine * Kooliruumide valgustus – pimedus seab silmad ohtu * Hoonete kiire amortiseerumine * Noorteprobleemid * Pidevad muutused seadusandluses Kultuur, sport ja vaba aeg SWOT TUGEVUSED NÕRKUSED * Toimiv rahvamaja * Arenev muuseum * Traditsioonidega raamatukogu * Arenguteel olev kirik * Tegutsevad seltsid ja seltsingud * Seltsielu pikad traditsioonid * Aktiivsed seltside, kollektiivide eestvedajad, osalejad * Võimalus tegelda erinevate spordialadega * Tugev kultuurilooline põhi * KOV toetus * Valla ajaleht * Palju koolitatud väikeprojektide projektijuhte * Elavnev külaliikumine * Aktiivne kultuuriline tegevus on koondunud keskustesse * Passiivne osavõtt pakutavast * Teatud traditsiooniliste ürituste puudumine * Täismõõtmetes spordisaali puudumine * Muuseumi aidahoone halb seisukord, ruumivähesus * Kiriku lõpetamata sisetööd (puudub kantsel) * Vähe üritusi noortele (14–26. a) * Puudulik kodulooline tegevus (vähene inimeste kaasamine) * Kooskäimiskohtade puudumine noortele * Liiga keskusekeskne info * Puudulik kohalike vaatamisväärsuste tähistamine (viidad) * Kehv info sellest, mida inimesed tahavad ja ootavad (küsitlused) * Infotahvlite puudus, eriti valla äärealadel VÕIMALUSED OHUD * Soodne looduslik asend * Erinevad fondid * Tihedam koostöö naabervaldadega * Turismiedendajate kaasamine * Sõpruskollektiivid, sõprusvallad üle Eesti ja välismaal * Kommertskultuuri pealetung * Inimeste sisemine kultuuritus * Valla tulubaasi vähenemine seoses tasuvate töökohtade vähenemisega * Passiivse osavõtu tõttu hääbuv ürituste kava * Väikeprojektide fondid känguvad * Haldusreform valdade liitmise näol Sotsiaalhoolekanne SWOT TUGEVUSED NÕRKUSED * Sotsiaaltöö vallas sotsiaaltöötajate vahel hästi ära jaotatud (noored, lastekaitse ja vanurid, töötud ning erivajadustega inimesed) * Sihtgrupid kaardistatud * Sotsiaalkorterite olemasolu (Toheras) * Traditsiooniliselt suur (kõrge) toetus lastega peredele * Regulaarsed kultuuriüritused eakatele, lastele ja erivajadustega inimestele * Eakate klubi olemasolu * Külakogukonna ja pere toetus abivajajatele (isikuteenus, säilinud põlvkondadevahelised peresidemed) * Erivajadustega laste toetamine teiste valdade koolides * Perearsti olemasolu * Apteegi olemasolu * Koolide olemasolu 3 suuremas asulas * Lasteaiakoht tagatud kõigile soovijatele * Tugev sotsiaalkomisjon, selle hea koostöö koolide hoolekogudega * Nõrk koostöö ambulatooriumi, hooldekodu, vallavalitsuse vahel * Abistajate ja hooldajate nõustamise ja koolituse puudumine * Teismelistel puudub kooskäimise koht (spordiväljakud, puhkekohad) * Psühholoogi, eripedagoogi puudumine vallas * Koolides puudub Tootsi klass * Maksejõuetus kommunaalteenuste eest tasumisel * Väliskontaktid ja kogemused * Sotsiaalteenuste pakkumiseks vajaliku eeltingimuse puudumine (ökonoomne sõiduauto sotsiaaltöötajatele) * Terviseteadlikkus madal VÕIMALUSED OHUD * Sotsiaalteenuste arendamine Tori hooldekodu ruumide ja töötajate baasil * Koostöö tugevdamine ambulatooriumi, hooldekodu ja vallavalitsuse vahel * Sotsiaaltöötajate, hooldajate, perearsti ümarlaud * Töötute rehabilteerimiskava rakendumine * Koolitada, nõustada hooldajaid koostöös perearstiga * Informatsiooni kättesaadavuse suurendamine * Ettevõtjad teevad koostööd vallaga teatades vabadest töökohtadest * Riiklike programmide kasutamine * Noorte kooskäimise kohad suurematesse küladesse (Tori, Selja, Taali, Jõesuu) * Tori ambulatooriumi vana maja ümberehitamine sotsiaalmajaks * Jõesuu küla muutumine sotsiaalpiirkonnaks * Seaduste ootamatu muutumine * Elanikkonna tervise halvenemine * Demograafiline situatsioon, laste sündivuse vähenemine (1996, 1997, 1998 kõige madalam sündivus) * Ravikindlustuseta inimeste arvu kasv * Arstiabi ja ravimite kallinemine * Jõesuu küla muutumine sotsiaalpiirkonnaks * Haldusreform Loodusressursid ja keskkond SWOT TUGEVUSED NÕRKUSED * Üks Eesti 4-st rahvuspargist – Soomaa * Tori Põrgu * Hulk olulisi LKalaseid üksikobjekte (puud, rändrahnud, paljandid) – Park (Taali) * Jõed puhtad * Keskasulates välja ehitatud infrastruktuur – joogivesi – kanalisatsioon * Loodusturism * Muraka küla loodusobjektid on tähistatud * Mitmekesine loomastik * Mitmekesine taimestik * Mitmekesised maastikud (puisniit, rabad, metsad) * Rikkalikud arheoloogilised väärtused * Seadusandlik baas / riiklik järelevalve toimib * Kauni kodu ja heakorra väärtustamine * Tegutseb 5 maaparandusühistut * Turismi intensiivsusega kaasnev negatiivne mõju – rabade reostus – jõgede (kallaste) reostus – kohalike elanike rahurikkumine – teeäärne reostus * Jäätmekäitlus * Kalavarud – Sindi pais – röövpüük * Jahimehed on traditsioonilistelt aladelt tõrjutud (RP) * Palju harimata põlde * Kanalisatsioonid, biotiigid ei toimi korralikult * Keskkonnateadlikus madal nii lastel kui täiskasvanutel * Õhureostus (Selja söetööstus, Torikodundusklassi Selja biotiigid) * Puuduvad metsaühistud * Ülevaade puurkaevudest puudulik VÕIMALUSED OHUD * Hüdroenergia * Sindi paisu eemaldamine, kalavarude suurendamine * Hulk viljakat põllumaad võimalik kasutusele võtta * Keskkonnafondide vahendite kaasamine (KIK jne) * Partnerite kaasamine projektides – turismiettevõtjad – Soomaa RP – Külaliikumine * Jäätmekäitluse kava rakendamine (kompost+taaskasutus+…) * Veemajanduskava väljatöötamine ja rakendamine * Objektide tähistamine (viidad, kaardid) * Loodusharidus + teadlikkuse tõstmine * Asulate haljastuskava * Kõrgete tammide ehitus hüdroenergia arendamisega seoses – pinnaselihete oht * Tuleohu suurenemine metsades, rabades, harimata rohumaadel seoses külastuste kasvuga ohtlikul perioodil * Lõigatud metsasid ei uuendata piisavalt * Vana kolhoosiaegne kanalisatsioon amortiseerub (Muraka külas lögahoidla) * Kalavarude vähenemine seoses paisu ehitamisega * Väikekiskjate arvukuse väljumine kontrolli alt Soomaa RPs * Ohtlike jäätmete jäägid (taimekaitsevahendid, akud, külmkapid) * Põllumaade kvaliteedi vähenemine seoses kasutuse lakkamisega (drenaažid umbes, võsastumine, kraavide korrashoid) * Kopra populatsiooni kasv * Turismi kontrollimata kasv