Rahandusminister — Investeerimisühingu usaldatavusnormatiivid, nende arvutamise ning aruandluse kord — RTL, 32, 519

Määrus kehtestatakse «Väärtpaberituru seaduse» (RT I 2001, 89, 532; 2002, 23, 131; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 81, 544; 88, 591) § 94 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Käesolev määrus määrab kindlaks investeerimisühingu kapitali adekvaatsuse ja riskide kontsentreerumise arvutamise metoodika, riskide kontsentreerumise ja välisvaluuta avatud netopositsiooni piirmäärad ning aruannete esitamise korra soolo ja konsolideeritud baasil. § 2. Investeerimisühingu usaldatavusnormatiivid Käesolevat määrust kohaldatakse investeerimisühingutele «Väärtpaberituru seaduse» § 7 lõike 2 mõistes ning investeerimisühingu konsolideerimisgrupi emaettevõtjale. § 3. Kasutatud mõisted Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid §-des 4 kuni 9 esitatud tähenduses. § 4. Üldmõisted (1) Kapitali adekvaatsus on sätestatud «Väärtpaberituru seaduse» § 103 lõikes 1. (2) Riskide kontsentreerumine on sätestatud «Väärtpaberituru seaduse» § 105 lõikes 1. Riskide kontsentreerumist tuleb arvutada iga kliendi või seotud isikute grupi kohta eraldi. (3) Omavahel seotud isikud on «Väärtpaberituru seaduse» § 105 lõikes 3 nimetatud isikud. (4) Positsioon on nõuete või kohustuste suurus teatud väärtpaberis, kaubas või välisvaluutas. (5) Riskile avatud positsioon (exposure) on maksimaalne kahjum, mis võib tekkida vara realiseerimisel, bilansiväliste kohustuste täitmisel või juhul, kui lepingu või tehingu teine pool ei täida oma lepingulisi kohustusi. (6) Lühike positsioon on positsioon, mis väljendab õigust või kohustust üle kanda raha, väärtpaber või muu vara. (7) Pikk positsioon on positsioon, mis väljendab õigust või kohustust saada raha, väärtpaber või muu vara. (8) Nettimine (netting) on arvestusliku netopositsiooni leidmine, kus netopositsioon on pika ja lühikese positsiooni vahe, arvestades nende pluss- või miinusmärke (edaspidi märgid). (9) Lepinguline nettimine (constractual netting) on kokkulepe, mis teatud lepingu täitmisega seotud asjaolude ilmnemisel annab lepingu pooltele õiguse saada või kohustuse maksta ainult lepinguga hõlmatud konkreetsete tehingute nimi- või turuväärtuste summa. (10) Reguleeritud väärtpaberiturg on sätestatud «Väärtpaberituru seaduse» §-s 3. (11) Tunnustatud börs (recognised exchange) on börsi asukohariigi pädevate organite poolt tunnustatud börs, mis vastab järgmistele kriteeriumidele: 1) tegutseb regulaarselt; 2) järgib börsi asukohariigi pädevate organite poolt välja antud või heaks kiidetud reeglistikku, mis sätestab tingimused börsile, börsiosalistele ning kaubeldavatele instrumentidele; 3) omab arveldussüsteemi, mis kindlustab piisava igapäevase tagatise (daily margin) olemasolu tuletisväärtpaberitega teostatavate tehingute puhul. (12) Kaup (commodity) on materiaalne toode või tooraine, millega kaubeldakse või millega saab kaubelda järelturul, nt põllumajandussaadused, mineraalid (k.a nafta) ja väärismetallid (v.a kuld kullakangidena, millega kaubeldakse rahvusvahelistel turgudel) jms. § 5. Ettevõtjate ja institutsioonide kohta kasutatud mõisted (1) A-tsoon hõlmab Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) lepinguriike (edaspidi lepinguriik), kõiki Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) täisliikmeid ning riike, mis on sõlminud Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) spetsiaalsed laenulepingud IMF-i Üldiste Laenukokkulepete (GAB – General Agreements to Borrow) alusel. Riike, mis on restruktureerinud oma välisvõla, ei käsitleta viie aasta jooksul A-tsooni riikidena alates restruktureerimise kokkuleppe sõlmimise soovi avaldamisest riigi poolt. (2) B-tsoon hõlmab kõiki riike, mis ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud A-tsooni. (3) A-tsooni krediidiasutused on kõik A-tsooni riikides tegevusloa saanud era- ja avaliku sektori äriühingud, mis vastavad «Krediidiasutuse seaduse» (RT I 1999, 23, 349; 2002, 17, 96; 21, 117; 23, 131; 53, 336; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 17, 95; 23, 133; 81, 544) § 3 lõikes 1 nimetatud krediidiasutuse mõistele, k.a nende filiaalid. (4) B-tsooni krediidiasutused on kõik era- ja avaliku sektori äriühingud, mis vastavad «Krediidiasutuse seaduse» § 3 lõikes 1 nimetatud mõistele ning on tegevusloa saanud väljaspool A-tsooni, k.a nende filiaalid. (5) Finantseerimisasutuse (financial institution) all mõistetakse «Krediidiasutuste seaduse» §-s 5 nimetatud äriühingut. (6) Investeerimisühingu all mõistetakse «Väärtpaberituru seaduse» § 7 lõikes 2 nimetatud äriühingut. (7) Kolmandate riikide tunnustatud investeerimisühingud on kõik väljaspool lepinguriike tegevusloa saanud äriühingud, kellele kehtivad usaldatavusnormatiivid vastavad vähemalt sama rangetele nõuetele Euroopa Ühenduse õigusaktides sätestatuga. (8) Eesti Keskvalitsuse all mõistetakse alljärgnevaid institutsioone: 1) Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, Õiguskantsler ja Riigikohus; 2) valitsusasutused, sealhulgas ministeeriumid, Riigikantselei ja maavalitsused, ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused; 3) riigitulundusasutused. (9) Multilateraalsed arengupangad (multilateral development banks) on Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (IBRD), Rahvusvaheline Finantskorporatsioon (IFC), Ameerika Riikide Arengupank (IADB), Aasia Arengupank (AsDB), Aafrika Arengupank (AfDB), Euroopa Ümberkujundusfondi Nõukogu (the Council of Europe Resettlement Fund), Põhjamaade Investeerimispank (NIB), Kariibi Arengupank (CDB), Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD), Euroopa Investeerimisfond (EIF), Üleameerikaline Investeerimiskorporatsioon (Inter-American Investment Corporation) ja Multilateraalne Investeeringute Tagamise Agentuur (Multilateral Investment Guarantee Agency). (10) Pädeva asutuse all mõistetakse institutsiooni, mis tema asukohariigi õiguse kohaselt on õigustatud teostama investeerimisühingute üle riiklikku finantsjärelevalvet. § 6. Kauplemisportfell (trading book) (1) Kauplemisportfell koosneb järgmistest positsioonidest: 1) investeerimisühingu omandis olevate väärtpaberite, kaupade ning kaupadel põhinevate tuletisväärtpaberite positsioonid, mida hoitakse edasimüügiks või mis on omandatud eesmärgiga saada kasu lühiajaliselt tegelikelt või oodatavatelt ostu- ja müügihinna erinevustelt või muudelt hinna ja intressimäära muutustelt; 2) väärtpaberite, kaupade ning kaupadel põhinevate tuletisväärtpaberite positsioonid, mis on tekkinud klientidele maaklerteenuste osutamise käigus; 3) kauplemisportfelli kuuluvate positsioonide riskide maandamiseks (hedging) omandatud positsioonid; 4) riskile avatud positsioonid, mis tulenevad lõpetamata ülekannetest, reguleerimata ülekannetest ja börsivälistest (OTC) tuletisväärtpaberitest, vastavalt käesoleva määruse peatükkides 8 ja 9 nimetatud põhimõtetele; 5) riskile avatud positsioonid, mis tulenevad kauplemisportfelli kuuluvatel väärtpaberitel või kaupadel baseeruvatest repolepingutest (repurchase) ja väärtpaberite ning kaupade laenuks andmisest, vastavalt käesoleva määruse peatükkides 8 ja 9 toodud põhimõtetele; 6) riskile avatud positsioonid, mis tulenevad kauplemisportfelli kuuluvatel väärtpaberitel või kaupadel baseeruvatest pöördrepolepingutest (reverse repurchase) ja väärtpaberite ning kaupade laenuks võtmise lepingutest, vastavalt käesoleva määruse peatükkides 8 ja 9 nimetatud põhimõtetele; 7) positsioonid, mis tulenevad kauplemisportfelli kuuluvate instrumentidega otseselt seotud teenus- ja komisjonitasudest, intressidest, dividendidest ja börsil kaubeldavate tuletisväärtpaberite tagatistest. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud positsioonid loetakse kauplemisportfelli positsioonideks ainult juhul, kui need vastavad järgnevalt toodud tingimustele 1, 2, 3 ja 5 või 4 ja 5: 1) positsioone hinnatakse igapäevaselt turuhinnas (mark to market); 2) tagatise väärtust korrigeeritakse arvestades vastava lepingu esemeks olevate väärtpaberite või kaupade olulist väärtuse muutust; 3) vastav leping annab investeerimisühingule õiguse nõuete koheseks ja automaatseks tasaarveldamiseks lepingu teise poole nõuete arvel, kui viimane ei täida oma kohustusi; 4) vastav leping on sõlmitud mõlema osapoole peamise ja püsiva kutsetegevuse raames; 5) vastava lepingu täitmisel järgitakse eelnevalt aktsepteeritud ja kohaseid eesmärke ning välistatakse näilised tehingud. § 7. Laenude kohta kasutatud mõisted (1) Allutatud kohustus on investeerimisühingu kohustus, millest tulenev nõue investeerimisühingu lõpetamise või pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse pärast kõigi teiste võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamist. (2) Pöördrepo (reverse repurchase) lepingud on lepingud, mille alusel investeerimisühing ostab väärtpaberid või kauba, või väärtpaberite või kaubaga seotud kaubeldavad hoidmistunnistused, mis on tagatud tunnustatud börsi või depositooriumi poolt, kes omab kontrolli vastavate väärtpaberite või kaupade üle, kohustusega need või sama liigiga asendatavad väärtpaberid või kaubad fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi müüa. Pöördrepo tehingutena käsitletakse neid tehinguid, mille kohta lepingus on sätestatud keeld antud väärtpabereid või kaupu müüa või tagatiseks anda samaaegselt rohkem kui ühele lepingupartnerile. (3) Repo (repurchase) lepingud on lepingud, mille alusel investeerimisühing müüb väärtpaberid või kauba, või väärtpaberite või kaubaga seotud kaubeldavad hoidmistunnistused, mis on tagatud tunnustatud börsi või depositooriumi poolt, kes omab kontrolli vastavate väärtpaberite või kaupade üle kohustusega need või sama liigiga asendatavad väärtpaberid või kaubad fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi osta. Repotehingutena käsitletakse neid tehinguid, mille kohta lepingus on sätestatud keeld antud väärtpabereid või kaupu müüa samaaegselt rohkem kui ühele lepingupartnerile (4) Väärtpaberite või kauba laenuks andmise ja võtmise lepingud on lepingud, mille alusel investeerimisühing kannab üle või saab väärtpaberid või kauba kindla tagatise vastu ja millega investeerimisühingule või tehingu teisele poolele kaasneb kohustus tulevikus kindlaks määratud tähtajal või tehingu teise poole nõudmisel tagastada samaväärsed väärtpaberid või kaubad. § 8. Riskide kohta kasutatud mõisted (1) Aktsiapositsiooni spetsiifiline risk (specific equity position risk) on risk, mis tuleneb lihtaktsia turuväärtuse muutumisest emitendiga seotud tegurite tõttu. (2) Aktsiapositsiooni üldrisk (general equity position risk) on risk, mis tuleneb lihtaktsia turuväärtuse muutumisest turu kui tervikuga seotud tegurite tõttu. (3) Intressimäära spetsiifiline risk (specific interest rate risk) on risk, mis tuleneb võlainstrumendi turuväärtuse muutumisest emitendiga seotud tegurite tõttu. (4) Intressimäära üldrisk (general interest rate risk) on risk, mis tuleneb võlainstrumendi turuväärtuse muutumisest turu kui tervikuga seotud tegurite tõttu. (5) Kauplemisportfelli vastaspoole risk (counterparty risk) on risk, et lepingu teine pool ei täida lepingulisi kohustusi kauplemisportfelliga seotud tehingute puhul. (6) Kauplemisportfelli positsioonirisk (position risk) koosneb üld- ja spetsiifilisest riskist. Üldrisk on turu üldistest arengutest tulenev risk. Spetsiifiline risk on vara emitendiga ja tuletisväärtpaberite puhul alusvara emitendiga seotud teguritest tulenev risk. (7) Kauplemisportfelli ülekanderisk (settlement/delivery risk) on kauplemisportfelli instrumentidega seotud toimumata ülekannetest tulenev risk. (8) Krediidirisk (credit risk) on risk, et lepingu teine pool ei täida lepingulisi kohustusi. (9) Tururisk (market risk) on kauplemisportfelliga seotud intressipositsiooni ja aktsiapositsiooni risk ning kogu tegevusega seotud välisvaluutarisk ning kaubarisk. § 9. Väärtpaberite kohta kasutatud mõisted (1) Väärtpaberi all mõistetakse väärtpaberit vastavalt «Väärtpaberituru seaduse» §-le 2. (2) Võlainstrumendid on «Väärtpaberituru seaduse» § 2 lõike 1 punktides 2 ja 5 sätestatud võlakohustused. (3) Vahetatavad väärtpaberid (convertible securities) on väärtpaberid, mida omanik võib vahetada teise, tavaliselt sama emitendi, väärtpaberi vastu. (4) Samaliigilised väärtpaberid (securities of the same kind) on: 1) võlainstrumendid (debt securities), mis on emiteeritud sama emitendi poolt sama emissiooni käigus samas valuutas ning sama tootluse ning tähtajaga; 2) lihtaktsiad (equities), mis on emiteeritud sama emitendi poolt ning mis vastavalt põhikirjale või ettevõtja siseregulatsioonidele omavad samasugust hääleõigust ning õigust emitendi varale nimetatud vara jaotamisel. (5) Tuletisväärtpaberite all mõistetakse «Väärtpaberituru seaduse» § 2 lõikes 2 sätestatud väärtpabereid. (6) Börsil kaubeldavad tuletisväärtpaberid (exchange-traded derivatives) on tuletisväärtpaberid, mille tingimused on sätestatud börsi regulatsioonides ning millele kehtivad igapäevase kolmanda osapoole tagatise (daily margin) nõuded. (7) Börsivälised tuletisväärtpaberid (over-the-counter or OTC derivative instruments) on tuletisväärtpaberid, millega kaubeldakse väljaspool börsi. (8) Optsioon (option) on leping, mille tulemusena optsiooni müüjal on kohustus ning optsiooni ostjal (omanikul) on õigus osta (ostuoptsioon) või müüa (müügioptsioon) vara kindla hinnaga lepingu lõpptähtajal (Euroopa tüüpi optsioon) või igal ajal lepingu sõlmimisest kuni selle lõpptähtajani (Ameerika tüüpi optsioon) ja sellise lepinguga sarnased instrumendid. (9) Ostutäht (warrant) on väärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse osta vara kindlaksmääratud hinnaga kuni lõpptähtajani või lõpptähtajal. 2. peatükk KAPITALI ADEKVAATSUS § 10. Kapitali adekvaatsus ja selle arvutamine (1) Investeerimisühingu omavahendid peavad igal ajahetkel olema võrdsed või ületama järgmiste riskide katmiseks nõutavate omavahendite summa (edaspidi kapitalinõue): 1) kapitalinõue krediidiriski katmiseks vastavalt käesoleva määruse peatükile 3; 2) kapitalinõue kauplemisportfelli positsiooniriski katmiseks vastavalt käesoleva määruse peatükile 5; 3) kapitalinõuded kauplemisportfelli ülekande ja vastaspoole riski katmiseks vastavalt käesoleva määruse peatükkidele 8 ja 9; 4) kapitalinõue kogu majandustegevusest tuleneva välisvaluutariski katmiseks vastavalt käesoleva määruse peatükile 4; 5) kapitalinõue kogu majandustegevusest tuleneva kaubariski katmiseks vastavalt käesoleva määruse peatükile 6; 6) kapitalinõue riskikontsentratsiooni piirmäära ületavatelt kauplemisportfelli positsioonidelt vastavalt käesoleva määruse peatükile 11. (2) Konsolideeritud baasil arvutatakse kapitali adekvaatsus vastavalt käesoleva määruse peatükile 10. (3) Finantsinspektsioon (edaspidi Inspektsioon) võib «Väärtpaberituru seaduse» § 103 lõike 4 alusel vabastada investeerimisühingu tema kirjaliku taotluse alusel kapitali adekvaatsuse arvutamisest. § 11. Omavahendite arvutamine ning omavahenditele kehtestatud piirangud (1) Käesoleva määruse § 10 lõikes 1 nimetatud omavahendid arvutatakse vastavalt rahandusministri 12. septembri 2002. a määrusele nr 109 «Investeerimisühingu neto-omavahendite, neto-omavahendite minimaalsuuruse ning püsivate üldkulude arvutamise juhend ja neto-omavahendite aruandluse kord» (RTL 2002, 108, 1602; 2003, 34, 509) (edaspidi neto-omavahendite arvutamise kord) arvestades «Väärtpaberituru seaduse» §-s 102 sätestatud piiranguid. (2) Investeerimisühing võib käesoleva määruse § 10 lõike 1 punktides 2, 3 ja 6 sätestatud kapitalinõuete katmiseks kasutada kolmanda taseme omavahendeid arvestades «Väärtpaberituru seaduse» §-s 102 sätestatud piiranguid. (3) Kolmanda taseme omavahendeid võib kapitali adekvaatsuse arvutamisel omavahenditesse kaasata ainult juhul, kui investeerimisühing ei ole käesoleva määruse § 13 lõike 1 alusel saanud vabastust kapitalinõuete arvutamisest kauplemisportfelliga seotud riskide katmiseks. § 12. Kolmanda taseme omavahendite üldpõhimõtted ja koosseis (1) Kolmanda taseme omavahendite koosseisu kuuluvad allutatud kohustused, mille tagasimaksmise tähtaeg on vähemalt kaks aastat ja mis vastavad «Väärtpaberituru seaduse» §-s 97 sätestatud tingimustele. (2) Tulenevalt «Väärtpaberituru seaduse» § 100 lõikest 2 peab investeerimisühing Inspektsiooni kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerima kolmanda taseme omavahendite koosseisu kuuluvate allutatud kohustuste ja nendega seotud intresside maksetest, kui tema omavahendid on väiksemad kui 120 protsenti käesoleva määruse § 10 lõikes 1 sätestatud omavahenditest. (3) Inspektsioonil on õigus nõuda investeerimisühingult kolmanda taseme omavahendite koosseisu kaasatava allutatud kohustuse lepingut koos õigusliku hinnanguga selle kohta, et lepingu tingimused vastavad «Väärtpaberituru seaduse» §-s 97 sätestatud nõuetele. § 13. Kapitalinõuete arvutamine kauplemisportfelliga seotud riskide katmiseks (1) Inspektsioon võib vabastada investeerimisühingu tema kirjaliku taotluse alusel kohustusest arvutada kapitalinõudeid kauplemisportfelli intressi- ja aktsiapositsiooni ning ülekande- ja vastaspoole riski katmiseks, kui on samaaegselt täidetud «Väärtpaberituru seaduse» § 103 lõike 3 punktides 1 kuni 3 nimetatud tingimused. (2) Kauplemisportfelli väärtuse leidmiseks hinnatakse kõik kauplemisportfelli kuuluvad positsioonid igapäevaselt turuhinnas. «Väärtpaberituru seaduse» § 103 lõikes 3 nimetatud vabastamistingimuste aluseks olevaid näitajaid ning kauplemisportfelli väärtust tuleb arvutada igapäevaselt. (3) Koguvara ja bilansiväliste kohustuste kogusumma arvutamisel võetakse võlainstrumendid ja lihtaktsiad arvesse turuhinnas ning tuletisväärtpaberid lähtudes nende alusvara turuhinnast või nimiväärtusest. Kui kauplemisportfelli mittekuuluvate võlainstrumentide turuväärtus ei ole usaldusväärselt määratav, võib need arvesse võtta bilansilises väärtuses. Lühikesed ja pikad positsioonid summeeritakse arvestamata nende märke. (4) Kauplemisportfelli intressi- ja aktsiapositsiooni, ülekande- ja vastaspoole riski katmiseks nõutava omavahendite suuruse arvutamise kohustusest vabastuse saanud investeerimisühing peab kauplemisportfelli positsioonidelt arvutama kapitalinõudeid vastavalt käesoleva määruse 3. 4. ja 6. peatükile. § 14. Sisemudelite kasutamine kapitalinõude arvutamisel tururiski katmiseks (1) Inspektsiooni eelneval kirjalikul nõusolekul võib investeerimisühing kasutada kapitalinõuete arvutamiseks kauplemisportfelli intressi- ja aktsiapositsiooni, välisvaluuta-, kauba- ning optsiooniriski katmiseks sisemudeleid. Nõusoleku saamiseks peab investeerimisühingul olema usaldusväärne ja täielikult rakendatav riskide juhtimise süsteem, kusjuures täidetud peavad olema kõik järgmised tingimused: 1) sisemudelid on investeerimisühingu igapäevase riskide juhtimise protsessi lahutamatu osa ning need on aluseks riske käsitleva aruandluse koostamisel ja esitamisel investeerimisühingu nõukogu ja juhatuse liikmetele ning teistele tegevjuhtkonda kuuluvatele isikutele (edaspidi juhtkond); 2) investeerimisühing on moodustatud iseseisva ja sõltumatu riskide jälgimisega tegeleva allüksuse, mis vastutab riskijuhtimise süsteemi väljatöötamise ja rakendamise eest ning mis allub otse juhtkonnale; 3) investeerimisühingu juhtkond kontrollib riskide juhtimise protsessi ning riskijuhtimise üksuse igapäevane aruandlus vaadatakse üle juhtimistasandil ning juhtkonnal on õigus nõuda positsioonide vähendamist; 4) investeerimisühingul on olemas mudeli nõuetekohaseks rakendamiseks vajaliku kvalifikatsiooniga töötaja(d); 5) investeerimisühingul on olemas sisemised protseduurid riskijuhtimise süsteemi jälgimiseks ja selle vastavuse hindamiseks vastavalt sisemiselt kehtestatud riskijuhtimise põhimõtetele; 6) sisemudelite usaldusväärsust kontrollitakse regulaarselt tegelike andmete põhjal ning teostatakse mudeli tugevusanalüüse (stress tests). (2) Börsiväliste tuletisväärtpaberitega kauplemisel peab investeerimisühing või tema konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing kasutama pädeva juhtorgani poolt heakskiidetud tuletisväärtpaberite hinna määramise mudelit. Inspektsioonil on õigus kontrollida hindamismudeli olemasolu ja selle tõhusust. (3) Investeerimisühing peab kasutama seiresüsteeme, mis võimaldavad pidevalt jälgida tuletisväärtpaberitega seotud riske. § 15. Aruandlus- ja sisekontrollisüsteemid (1) Investeerimisühing ja tema konsolideerimisgruppi kuuluvad äriühingud peavad riskide mõõtmiseks kasutama selliseid süsteeme ja aruandlust, mis võimaldavad juhtorganitel ja juhtorganite poolt määratud isikutel olemasolevaid positsioone pidevalt jälgida. (2) Investeerimisühingu ja tema konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute sisekontrollisüsteemid, juhtimis- ja raamatupidamisprotseduurid peavad tagama investeerimisühingu tegevuse vastavuse käesoleva määruse nõuetele. 3. peatükk KREDIIDIRISK § 16. Kapitalinõue krediidiriski katmiseks (1) Kapitalinõue krediidiriski katmiseks on 10 protsenti vastavalt käesolevale peatükile arvutatud krediidiriskiga kaalutud varadest ja bilansivälistest kohustustest. (2) Kapitalinõude arvutamisel krediidiriski katmiseks tuleb arvesse võtta vara, bilansivälised kohustused ja tuletisväärtpaberid. (3) Tuletisväärtpaberitelt arvutatakse kapitalinõuet krediidiriski katmiseks vastavalt käesoleva määruse §-dele 29 kuni 36. Bilansis varana kajastatud tuletisväärtpaberite väärtust ei võeta arvesse käesoleva määruse §-s 17 sätestatud krediidiriskiga kaalutud vara arvutamisel. (4) Kui investeerimisühing ei ole saanud käesoleva määruse § 13 lõikes 1 sätestatud vabastust kohustusest arvutada kapitalinõudeid kauplemisportfelli instrumentidega seotud riskide katmiseks, jäetakse kauplemisportfelli kuuluvad instrumendid kapitalinõude krediidiriski katmiseks arvutamisest välja, kui käesoleva määrusega ei ole sätestatud teisiti. § 17. Krediidiriskiga kaalutud vara (1) Krediidiriskiga kaalutud vara leidmiseks jagatakse vara käesoleva määruse §-des 18 kuni 21 nimetatud riskikategooriatesse. Liisingu ja muude sarnaste finantseerimistehingute puhul määratakse nõude riskikategooria lepingu või tehingu teise poole järgi. (2) Vara väärtus korrutatakse vastava kategooria tehingu teise poole või vara liigi krediidiriski kaaluga. (3) Krediidiriski arvutamisel ei võeta arvesse vara, mis on vastavalt neto-omavahendite arvutamise korrale maha arvatud omavahendite arvutamisel. (4) Allahinnatud nõuete kaalumisel võetakse arvesse nende netoväärtus, mis tähendab, et kuludesse kantud ebatõenäoliselt laekuv nõuete osa ei kuulu krediidiriskiga kaalumisele. (5) Kui varale on antud tagatis, mille krediidiriski kaal on madalam vara krediidiriski kaalust, võib tagatisest tulenevat madalamat krediidiriski kaalu rakendada ainult täielikult tagatud vara osale. Tagamata vara osale määratakse krediidiriski kaal lähtudes tehingu teisest poolest või vara liigist. § 18. I riskikategooria varad (1) I riskikategooriasse kuuluvad järgmised varad: 1) sularaha ja selle ekvivalendid, kaasa arvatud kullakangid, millega kaubeldakse rahvusvahelistel turgudel; 2) nõuded A-tsooni riikide keskvalitsustele ja keskpankadele; 3) nõuded, mis on otseselt tagatud A-tsooni keskvalitsuste või keskpankade poolt; 4) nõuded Euroopa Ühenduse vastu; 5) nõuded, mis on otseselt tagatud Euroopa Ühenduse poolt; 6) nõuded B-tsooni riikide keskvalitsustele ja keskpankadele, mis on nomineeritud ja väljastatud laenuvõtja riigi rahvuslikus valuutas; 7) nõuded, mis on otseselt tagatud B-tsooni keskvalitsuste või keskpanga poolt ning nomineeritud ja väljastatud rahvuslikus valuutas, mis on ühine tagaja ja laenusaaja jaoks; 8) vara, mis on tagatud A-tsooni riikide keskvalitsuste keskpankade või Euroopa Ühenduste poolt emiteeritud väärtpaberitega. (2) I riskikategooria varade krediidiriski kaal on 0 protsenti. § 19. II riskikategooria varad (1) II riskikategooriasse kuuluvad järgmised varad: 1) nõuded A-tsooni krediidiasutustele ja A-tsooni kuuluvatele kolmandate riikide tunnustatud investeerimisühingutele, v.a nõuded, mis kuuluvad nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute omavahendite koosseisu; 2) nõuded, mis on otseselt tagatud A-tsooni krediidiasutuste või A-tsooni kuuluvate kolmandate riikide tunnustatud investeerimisühingute poolt; 3) nõuded, mis on tagatud A-tsooni krediidiasutusse paigutatud sularaha hoiuste või hoiusesertifikaatidega; 4) nõuded lepinguriigis asuvatele investeerimisühingutele, kellele kehtestatud usaldatavusnormatiivide täitmise üle teostatakse riiklikku finantsjärelevalvet vastavalt Euroopa Ühenduse õigusaktidele, v.a nõuded, mis kuuluvad nende investeerimisühingute omavahendite koosseisu; 5) nõuded, mis on otseselt tagatud käesoleva lõike punktis 4 nimetatud investeerimisühingute poolt; 6) nõuded A-tsooni riikide regionaalvalitsustele ja kohalikele omavalitsustele; 7) nõuded, mis on otseselt tagatud A-tsooni riikide regionaalvalitsuste või kohalike omavalitsuste poolt; 8) nõuded multilateraalsetele arengupankadele; 9) nõuded, mis on otseselt tagatud multilateraalsete arengupankade poolt, samuti multilateraalsete arengupankade poolt emiteeritud väärtpaberitega tagatud vara; 10) maksed teel (nõuded seoses maksekorraldustega). (2) II riskikategooria varade krediidiriski kaal on 20 protsenti. § 20. III riskikategooria varad (1) III riskikategooriasse kuuluvad järgmised varad: 1) nõuded B-tsooni krediidiasutustele ja tunnustatud investeerimisühingutele, mille järelejäänud tähtaeg on kuni üks aasta, välja arvatud nõuded, mis kuuluvad nende krediidiasutuste või investeerimisühingute omavahendite koosseisu; 2) nõuded, mis on otseselt tagatud B-tsooni krediidiasutuste ja tunnustatud investeerimisühingute poolt, mille järelejäänud tähtaeg on kuni üks aasta; 3) nõuded, mis on tagatud esimese järjekoha hüpoteegiga kinnisvarale, millel asuvat elamut laenuvõtja kasutab elamiseks või kavatseb kasutada elamiseks või mille ta on andnud eluruumina üürile. III riskikategooriat võib määrata ainult sellele täielikult hüpoteegiga tagatud nõude osale, mis ei ületa 2/3 kinnisvara turuväärtusest. Esimese järjekoha hüpoteegiga tagatud laenud, mis on antud kinnisvara ostu-müügiga tegelevatele äriühingutele ja ehitise pandiga tagatud nõuded kuuluvad kaalumisele IV riskikategoorias; 4) viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud. III riskikategooriat võib rakendada ainult selliste viitlaekumiste ja ettemakstud tulevaste perioodide kulude suhtes, mille puhul investeerimisühing ei suuda tehingu teise poole riskikategooriat määrata. Kõiki muid viitlaekumisi ja ettemakstud tulevaste perioodide kulusid tuleb kaaluda lähtudes tehingu teise poole riskikategooriast; 5) nõuded Eesti Haigekassale või Eesti Töötukassale; 6) nõuded, mis on otseselt tagatud Eesti Haigekassa või Eesti Töötukassa poolt; 7) nõuded Eesti riigi- ja valitsusasutuste poolt hallatavatele asutustele ning nende poolt tagatud nõuded; 8) nõuded Eesti kohalikele omavalitsustele ja omavalitsuste asutustele ning nende poolt tagatud nõuded. (2) III riskikategooria varade krediidiriski kaal on 50 protsenti. § 21. IV riskikategooria varad (1) IV riskikategooriasse kuuluvad järgmised varad: 1) nõuded Eesti Vabariigi poolt asutatud käesoleva määruse §-s 20 loetlemata juriidilistele isikutele; 2) Eesti Vabariigi erastamisväärtpaberid; 3) nõuded B-tsooni krediidiasutustele, mille järelejäänud tähtaeg on üle ühe aasta; 4) nõuded B-tsooni riikide keskvalitsustele ja keskpankadele, välja arvatud I riskikategooriasse kuuluvad nõuded; 5) nõuded B-tsooni riikide regionaalvalitsustele ja kohalikele omavalitsustele; 6) aktsiad, osad ja muud teiste krediidi- ja finantseerimisasutuste omavahendite koosseisu kuuluvad nõuded, mida pole maha arvatud aruandva investeerimisühingu omavahendite arvutamisel; 7) nõuded erasektorile, mis ei kuulu riskikategooriatesse I–III; 8) materiaalne vara; 9) kõik muu vara, mis ei kuulu riskikategooriatesse I–III ja mida pole maha arvatud aruandva investeerimisühingu omavahendite arvutamisel. (2) IV riskikategooria varade krediidiriski kaal on 100 protsenti. § 22. Krediidiriskiga kaalutud bilansivälised tehingud (1) Bilansivälised tehingud jagatakse kahte gruppi lähtudes nendega seotud krediidiriskist: 1) I grupp, kuhu kuuluvad bilansivälised kohustused, mille krediidirisk on võrdne lepingu või tehingu koguväärtusega; 2) II grupp, kuhu kuuluvad tuletisväärtpaberid, mille krediidiriski suurus sõltub lepingu või tehingu tähtajast ja lepingu või tehingu aluseks oleva intressimäära, valuutakursi ning väärtpaberi, väärismetalli või kauba hinna kõikumisest. (2) Krediidiriski arvutamisel ei võeta arvesse: 1) lepinguid, millega kaubeldakse tunnustatud börsidel; 2) valuutakursside tuletisväärtpabereid (välja arvatud kullaga seotud tehingud), mille lepinguline tähtaeg on kuni 14 päeva; 3) kauplemisportfelli kuuluvaid instrumente juhul, kui investeerimisühing arvutab kapitalinõudeid kauplemisportfelli riskide katmiseks. (3) Kui bilansivälisele kohustusele on antud tagatis, mille krediidiriski kaal on madalam bilansivälise kohustuse krediidiriski kaalust, võib tagatisest tulenevat madalamat krediidiriski kaalu rakendada ainult täielikult tagatud bilansivälise kohustuse osale. § 23. Bilansiväliste tehingute I grupp (1) I grupi bilansivälised tehingud jagatakse nelja riskikategooriasse ning neile rakendatakse käesoleva määruse §-des 24 kuni 27 sätestatud riskikaale. (2) I gruppi kuuluvate bilansivälise varade ja kohustuste krediidiriskiga kaalutud väärtuse leidmiseks tuleb bilansivälise vara või kohustuse väärtus korrutada tehingu riskikaaluga ning seejärel tehingu teise poole krediidiriski kaaluga. Tehingu teise poole krediidiriski kaal määratakse vastavalt käesoleva määruse §-des 18 kuni 21 sätestatud varade riskiklassifikatsioonile. § 24. Täisriskiga I grupi bilansivälised tehingud (1) Täisriskiga I grupi bilansiväliste tehingute hulka arvatakse: 1) finantsgarantiid ning finantsgarantii iseloomuga valmisoleku akreditiivid ja dokumentaalmaksed. Tehingu teise poole krediidiriski kaal tuleb määrata lähtudes sellest, kuhu varade riski klassifikatsiooni alusel kuuluks nõue poolele, kelle kasuks on finantsgarantii antud; 2) diskonteeritud käskvekslite kinnitamistest tulenevad võimalikud kohustused, sealhulgas käendused. Tehingu teise poole krediidiriski kaal tuleb määrata lähtudes sellest, kuhu varade riskiklassifikatsiooni alusel kuuluks nõue poolele, kelle kasuks aktsept või käendus on antud; 3) võlainstrumentide või muu vara müük regressiõigusega, kui lepingute järgi jääb investeerimisühingu kanda laenuvõtja või võlainstrumentide emitendi maksevõimetuks jäämise risk või risk, et võlainstrumendi või muu vara väärtus langeb mõnel muul põhjusel. Tehingu teise poole krediidiriski kaal tuleb määrata lähtudes sellest, kuhu varade riskiklassifikatsiooni alusel kuuluks müügi objektiks olev vara; 4) lepingud vara ostmiseks tulevikus, mille alusel investeerimisühing kohustub tulevikus kindlaksmääratud tähtajal ja tingimustel ostma väärtpabereid või muud vara ning tal puudub kohustus nimetatud vara tagasi müüa. Tehingu teise poole krediidiriski kaal tuleb määrata lähtudes sellest, kuhu varade riskiklassifikatsiooni alusel kuuluks tehingu objektiks olev vara; 5) tuleviku hoiustamistehingud, mille alusel investeerimisühing kohustub paigutama raha kokkulepitud intressimääraga deposiidile kindlaksmääratud ajal tulevikus. Tehingu teise poole krediidiriski kaal tuleb määrata lähtudes sellest, kuhu varade riskiklassifikatsiooni alusel kuuluks nõue deposiidi vastuvõtjale; 6) osaliselt makstud väärtpaberid, mis on investeerimisühingu poolt märgitud, kuid veel maksmata ning mis tuleb tasuda väärtpaberi emitendi vastava nõude esitamise korral. Väärtpaberite nimiväärtusest või ostuhinnast maksmata osale määratakse tehingu teise poole krediidiriski kaal lähtudes sellest, kuhu varade riskiklassifikatsiooni alusel kuuluks väärtpaberi emitent; 7) muud käesoleva lõike punktides 1 kuni 6 loetletud tehingutega sarnased tehingud. (2) Täisriskiga I grupi bilansiväliste tehingute riskikaal on 100 protsenti. § 25. Keskmise riskiga I grupi bilansivälised tehingud (1) Keskmise riskiga I grupi bilansiväliste tehingute hulka arvatakse: 1) majandus- ja kutsetegevusega seotud võimalikud kohustused lepingulise tähtajaga üle ühe aasta, mille puhul ei ole tegemist finantsgarantiiga, mis tähendab, et garanteeritakse kliendi mitterahalise kohustuse täitmist. Siia kuuluvad ka antud garantiid selle kohta, et klient maksab kolmandale isikule kompensatsiooni juhul, kui kohaletoimetatud kaup või osutatud teenus ei vasta lepingus fikseeritud tingimustele; garantiitõendid mingi pakkumise, tolliformaalsuste täitmise või muu tegevuse kohta; samuti mittefinantsgarantii iseloomuga valmisoleku akreditiivid. Tehingu teise poole krediidiriski kaal tuleb määrata lähtudes sellest, kuhu varade riski klassifikatsiooni alusel kuuluks nõue poolele, kelle kasuks majandus- ja kutsetegevusega seotud garantii on antud; 2) mittefinantsgarantii iseloomuga dokumentaalmaksed, sealhulgas erinevad dokumentaalakreditiivid. Tehingu teise poole krediidiriski kaal tuleb määrata lähtudes sellest, kuhu varade riski klassifikatsiooni alusel kuuluks nõue poolele, kelle kasuks tagatis on antud; 3) vara müügitehingud, millega kaasneb tehingu teise poole õigus omandatud vara kindlaksmääratud tähtajal ja tingimustel tulevikus tagasi müüa ning mille puhul müüdud vara on investeerimisühingu bilansist eemaldatud. Krediidiriskiga kaalutakse vara kokkulepitud või selle puudumisel eeldatav tagasimüügihind. Tehingu teise poole krediidiriski kaal tuleb määrata lähtudes sellest, kuhu varade riski klassifikatsiooni alusel kuuluks ostetud väärtpaberid või muu vara; 4) väärtpaberite emissioonide korraldamise lepingud, mille alusel investeerimisühing võtab endale tulevikus emiteeritavate väärtpaberite emissiooni garanteerimiskohustuse. Tehingu teise poole krediidiriski kaal tuleb määrata lähtudes sellest, kuhu varade riski klassifikatsiooni alusel kuuluks emitent; 5) muud tühistamatud kohustused lepingulise tähtajaga üle 1 aasta, sealhulgas tingimusteta laenuandmise kohustused. Tehingu teise poole krediidiriski kaal tuleb määrata lähtudes sellest, kuhu varade riski klassifikatsiooni alusel kuuluks nõue laenu saajale; 6) muud käesoleva lõike punktides 1 kuni 5 loetletud tehingutega sarnased tehingud. (2) Keskmise riskiga I grupi bilansiväliste tehingute riskikaal on 50 protsenti. § 26. Keskmisest madalama riskiga I grupi bilansivälised tehingud (1) Keskmisest madalama riskiga I grupi bilansiväliste tehingute hulka arvatakse: 1) majandus- ja kutsetegevusega seotud võimalikud kohustused lepingulise tähtajaga üks aasta või vähem, mille puhul ei ole tegemist finantsgarantiiga (garanteeritakse kliendi mitterahalise kohustuse täitmist), sealhulgas antud garantiid selle kohta, et klient maksab kolmandale isikule kompensatsiooni juhul, kui kohaletoimetatud kaup või osutatud teenus ei vasta lepingus fikseeritud tingimustele. Tehingu teise poole krediidiriski kaal tuleb määrata lähtudes sellest, kuhu varade riskiklassifikatsiooni alusel kuuluks nõue poolele, kelle kasuks tagatis on antud; 2) muud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tehingutega sarnased tehingud. (2) Keskmisest madalama riskiga I grupi bilansiväliste tehingute riskikaal on 20 protsenti. § 27. Madala riskiga I grupi bilansivälised tehingud (1) Madalasse riskikategooriasse kuuluvad kõik muud kohustused, mille lepinguline tähtaeg on kuni 1 aasta või lepingud, mida investeerimisühingul on võimalik igal ajahetkel lõpetada ning lepingud, mida võib pikendada ilma uue lepingu sõlmimiseta, juhul kui on täidetud järgmised tingimused: 1) investeerimisühingul on õigus leping lõpetada hiljemalt 1 aasta pärast selle sõlmimist; 2) lepingu tingimuste uuendamisel kontrollitakse kliendi maksevõimet samal viisil, kui uue lepingu sõlmimisel ning lepingu uuendamiseks on koostatud eraldi kirjalik dokument. (2) Madala riskiga I grupi bilansiväliste tehingute riskikaal on 0 protsenti. § 28. Bilansiväliste tehingute II grupp (1) Bilansiväliste tehingute II gruppi kuuluvad intressimäära tuletisväärtpaberid liigitatakse järgmiselt: 1) ühe valuuta intressimäära vahetustehingud (single-currency interest rate swaps); 2) muud vahetustehingud (basis swaps); 3) intressimäära forwardid (FRA – forward rate agreements); 4) intressimäära futuurid (interest-rate futures); 5) ostetud intressimäära optsioonid (interest-rate options purchased); 6) muud sarnased instrumendid. (2) Bilansiväliste tehingute II gruppi kuuluvad välisvaluuta ja kullaga seotud tuletisväärtpaberid liigitatakse järgmiselt: 1) valuutadevahelised intressimäära vahetustehingud (cross-currency interest rate swaps); 2) välisvaluuta forwardid (forward foreign-exchange contracts); 3) valuuta futuurid (currency futures); 4) ostetud valuuta optsioonid (currency options purchased); 5) muud sarnased instrumendid; 6) kullal põhinevad käesoleva lõike punktides 1 kuni 5 kirjeldatud instrumentidega sarnased instrumendid. (3) Bilansiväliste tehingute II gruppi kuuluvad ka järgmised tuletisväärtpaberid, mis omadustelt sarnanevad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 kuni 5 ja lõike 2 punktides 1 kuni 4 loetletud tuletisväärtpaberitega, kuid mis on seotud järgmiste tuletisväärtpaberite või nendel põhinevate indeksitega: 1) lihtaktsiad; 2) väärismetallid, välja arvatud kuld; 3) kaubad, välja arvatud väärismetallid; 4) muud sarnaste omadustega väärtpaberid või kaubad. § 29. II grupi bilansiväliste tehingute riskiga kaalutud väärtuse arvutamine (1) Bilansiväliste tehingute II gruppi kuuluvate tuletisväärtpaberite puhul on investeerimisühingu krediidiriskiks potentsiaalne kulu uue, asendava lepingu sõlmimiseks juhul, kui lepingu teine pool ei täida oma kohustust. See kulu sõltub lepingu tähtajast ja lepingu alusvara hinna kõikumisest. (2) Tuletisväärtpaberite tehingu teise poole krediidiriski kaalu määramisel tuleb lähtuda varade riski klassifikatsioonist, kusjuures riskikaal 100 protsenti asendatakse riskikaaluga 50 protsenti. (3) Valuuta tuletisväärtpaberi nimiväärtuseks on tuletisväärtpaberi aluseks olev valuuta summa, mille investeerimisühing saab. Intressimäära tuletisväärtpaberi nimiväärtuseks on tuletisväärtpaberi aluseks oleva väärtpaberi või hoiuse lepinguline väärtus. Väärtpaberi tuletisväärtpaberi nimiväärtuseks on tuletisväärtpaberi aluseks oleva väärtpaberi lepinguline väärtus. Kauba tuletisväärtpaberi nimiväärtuseks on tuletisväärtpaberi aluseks oleva kauba lepinguline väärtus. (4) Kui vahetustehingu nimiväärtus tagasimaksete tõttu väheneb, tuleb nimiväärtusena käsitleda aruandekuupäevaks allesjäänud summat. Vahetustehingud, mille nimiväärtus tagasimaksete tõttu väheneb ja kus tehingu poolte vahelistest maksetest tulenevad rahavood erinevad teineteisest, võivad nimiväärtused tehingu poolte jaoks samuti erineda. Sellisel juhul on nimiväärtuseks suurem väärtus. (5) Tuletisväärtpaberite krediidiekvivalentide arvutamiseks võib kasutada turuväärtuse meetodit (§ 30) või lihtsustatud meetodit (§ 31). Kui investeerimisühing ei ole saanud käesoleva määruse § 13 lõikes 1 nimetatud vabastust kohustusest arvutada kapitalinõudeid kauplemisportfelli instrumentidega seotud riskide katmiseks, peab ta kasutama turuväärtuse meetodit. Turuväärtuse meetodit tuleb kasutada ka käesoleva määruse § 28 lõikes 3 loetletud tuletisväärtpaberite puhul. (6) Lihtsustatud meetodi kasutamiseks või kasutatava meetodi muutmiseks on investeerimisühing kohustatud eelnevalt taotlema Inspektsiooni kirjaliku nõusoleku. § 30. Turuväärtuse meetod (mark to market method) (1) Turuväärtuse meetodi alusel krediidiriskiga kaalutud tuletisväärtpaberi väärtus on krediidiekvivalendi ja tehingu teise poole krediidiriski kaalu korrutis. Krediidiekvivalent arvutatakse järgmiselt: 1) leitakse tuleviku krediidirisk, mis on tuletisväärtpaberi alusvara nimiväärtuse ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud ümberhindlusteguri korrutis; 2) tuleviku krediidiriskile liidetakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asenduskulu. Asenduskulu võetakse krediidiekvivalendi arvutamisel arvesse ainult siis, kui see on positiivse väärtusega. (2) Asenduskulu on kulu, mis tekib, kui teine pool ei täida oma lepingulisi kohustusi ja investeerimisühingul tuleb sõlmida uus sarnane leping või tehing, kuid teise hinnaga (turuhinnaga). Asenduskulu leidmisel käsitletakse tuletisväärtpaberi turuväärtust aruandeperioodi viimase tööpäeva viimase müügihinnana, või kui see ei ole võimalik, siis aruandeperioodi viimase tööpäeva viimase ostu- ja müügihinna keskmisena. Kui tuletisväärtpaber ei ole noteeritud, tuleb turuväärtust käsitleda arvestusliku väärtusena vastavalt üldisele turukursile või vastavalt aruandeperioodi viimasel tööpäeval noteeritud valuutakursile. Eesti krooniga seotud tuletisväärtpaberite puhul on lubatud kasutada investeerimisühingu enda poolt määratud kurssi lähtudes konservatiivsuse printsiibist. (3) Vahetustehingu turuväärtust tuleb käsitleda uue, asenduslepingu nüüdisväärtusena, mis on diskonteeritud aruandeperioodi viimase päeva alusvaraga seotud turuintressiga. (4) Ühe valuuta intressimäära vahetustehingu puhul, mis hõlmab ujuva intressimääraga seotud rahavoogude vahetust, tuleb leida vaid asenduskulu. (5) Tuleviku krediidiriski leidmisel kasutatakse järgnevas tabelis toodud ümberhindamistegureid. Forwardid, vahetustehingud, ostetud optsioonid ja muud sarnased tuletisväärtpaberid, mida ei ole võimalik paigutada järgneva tabeli veergudesse 1 kuni 4, loetakse muude instrumentidega seotud lepinguteks ja neile rakendatakse järgneva tabeli veerus 5 toodud ümberhindamistegurit: Järelejäänud tähtaeg Intressimääradega seotud lepingud Valuutakursside ja kullaga seotud lepingud Väärtpaberitega seotud lepingud Väärismetalliga (v.a kuld) seotud lepingud Muude instrumentidega (commodities) seotud lepingud (1) (2) (3) (4) (5) Kuni üks aasta 0,0% 1,0% 6,0% 7,0% 10,0% Üks kuni viis aastat 0,5% 5,0% 8,0% 7,0% 12,0% Üle viie aasta 1,5% 7,5% 10,0% 8,0% 15,0% (6) Tuletisväärtpaberi tähtaeg määratakse vastavalt järelejäänud tähtajale (ajavahemik aruandekuupäevast lepingu lõpptähtajani). (7) Lepingute puhul, milles on sätestatud tagasimaksmine mitmes järgus, tuleb osamakse summa korrutada nii vastava ümberhindamisteguriga kui põhisumma tagasimaksete arvuga. (8) Lepingute puhul, mida korrigeeritakse kindlaksmääratud kuupäevadel selliselt, et kõnealustel kindlaksmääratud kuupäevadel on lepingu turuväärtus null, võrdub järelejäänud tähtaeg ajaperioodiga, mis on jäänud järgmise muutmise kuupäevani. Intressimääraga seotud lepingute puhul, mis vastavad nendele tingimustele ja mille järelejäänud tähtaeg on üle 1 aasta, ei saa protsendimäär olla madalam kui 0,5 protsenti. § 31. Lihtsustatud meetod (original exposure approach) (1) Lihtsustatud meetodi alusel krediidiriskiga kaalutud tuletisväärtpaberi leidmiseks tuleb vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 arvutatud tuletisväärtpaberi krediidiekvivalent korrutada tehingu teise poole krediidiriski kaaluga. (2) Krediidiekvivalendi leidmiseks korrutatakse tuletisväärtpaberi nimiväärtus järgmiste ümberhindamisteguritega: Tähtaeg Intressimääradega seotud lepingud Valuutakurssidega seotud lepingud Üks aasta või vähem 0,5% 2% Rohkem kui üks aasta, kuid mitte üle kahe aasta 1,0% 5% (2%+3%) Täiendav juurdearvestus iga lisanduva aasta kohta 1,0% 3% (3) Intressimäärade lepingute tähtaegu tuleb näidata vastavalt järelejäänud tähtajale (ajavahemik aruandekuupäevast lepingu lõpptähtajani) ja valuutakursside lepingute tähtaegu vastavalt lepingulisele tähtajale (ajavahemik tehingu alustamise päevast tehingu lõpptähtajani). § 32. Lepingulised nettimised (1) Bilansiväliste tehingute puhul on potentsiaalse tuleviku krediidiriski arvutamisel lubatud kasutada lepingulisi nettimisi. Sellistel juhtudel võib tuletisväärtpaberite käsitlemisel iga üksiku lepingu nimiväärtuse asemel arvesse võtta omavahel seotud lepingutest tulenevate nõuete ja kohustuste vahe. (2) Riski vähendavateks lepingulisteks nettimisteks on investeerimisühingu ja teise poole vahel sõlmitud kahepoolsed võlakohustuste uuendamise lepingud (bilateral contracts for novation) ja muud sarnased kahepoolsed lepingulise nettimise kokkulepped. (3) Lepinguline nettimine võlakohustuse uuendamisega (netting by novation) on lepingu kahe poole omavaheliste teatud valuutas ja teatud kuupäeval üle kantavate kohustuste automaatne ühendamine (amalgament) teiste samas valuutas ja sama väärtuspäeva kohustustega. Sellise kohustuste automaatse ühendamisega tekib uus õiguslikult siduv leping (edaspidi uuendusleping), mis lõpetab kõik eelnevad lepingud ning lõpptulemusena kantakse üle kõikidest lepingutest tulenevate nõuete ja kohustuste vahe. Lepingulist nettimist võlakohustuse uuendamisega kasutatakse peamiselt välisvaluuta ja intressimäära lepingute puhul ning tavaliselt ühte tüüpi vara nettimiseks. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule võib investeerimisühing nettida vastastikuseid kohustusi ka muude õiguslikult siduvate kahepoolsete lepingulise nettimise kokkulepete alusel (nt ühekordsed kokkulepped). § 33. Lepinguliste nettimiste kasutamine riski vähendamisel (1) Lepingulisi nettimisi käsitletakse riski vähendavatena, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) investeerimisühing on sõlminud nettimise kohta teise poolega kokkuleppe, mis loob ühe kõiki lepinguga hõlmatud tehinguid arvesse võtva kohustuse ning mis juhul, kui teine pool ei täida oma kohustusi (nt maksete katkestamine, pankrot, likvideerimine või muu sarnane asjaolu), annab investeerimisühingule õiguse saada või kohustuse maksta ainult lepinguga hõlmatud konkreetsete tehingute nimi- või turuväärtuste vahede summa; 2) investeerimisühingul on sõltumatu eksperdi poolt koostatud kirjalik lõikes 2 nimetatud õigusaktidel põhinev hinnang, mis kinnitab, et käesoleva lõike punktis 1 kirjeldatud olukordade ilmnemisel piirduvad investeerimisühingu nõuded ja kohustused samas punktis kirjeldatud summaga. (2) Lepinguliste nettimiste hindamisel tuleb lähtuda järgmistest õigusaktidest: 1) kokkuleppe teise poole asukohariigi õigusaktid ja kokkuleppe teiseks pooleks oleva äriühingu filiaali asukohariigi õigusaktid; 2) õigusaktid, mis reguleerivad kokkuleppega hõlmatud lepinguid või tehinguid; 3) õigusaktid, mis reguleerivad lepingulisi nettimisi jõustavaid lepinguid ja kokkuleppeid. (3) Investeerimisühingul peavad olema protseduurireeglid, mis tagavad lepinguliste nettimiste õigusliku kehtivuse ülevaatamise võimalike muudatuste korral käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud õigusaktides. (4) Investeerimisühing peab olema võimeline Inspektsioonile viimase nõudmisel viivitamatult esitama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 kirjeldatud sõltumatu eksperdi poolt koostatud õigusliku hinnangu. (5) Inspektsioon konsulteerib lepingulise nettimise õigusliku kehtivuse hindamiseks vajadusel teiste riikide pädevate asutustega. Kui vähemalt ühe asjasse puutuva pädeva asutuse hinnangul ei ole lepinguline nettimine õiguslikult kehtiv, ei loeta nettimise kokkulepet kummagi lepingu poole jaoks riski vähendavaks. (6) Riski vähendavatena ei käsitleta selliseid lepinguid, mille sätete alusel võib lepingust tulenevaid kohustusi täitev lepingupool lepingulisi kohustusi täitmata jätnud poolele tasuda makseid osaliselt või üldse mitte tasuda (walkaway clause). (7) Investeerimisühing võib kapitalinõude arvutamisel arvesse võtta ka lepingulisi nettimisi, mis hõlmavad valuutakursside tuletisväärtpabereid lepingulise tähtajaga kuni 14 päeva, kirjutatud optsioone või muid sarnaseid tuletisväärtpabereid, millelt üldjuhul kapitalinõudeid krediidiriski katmiseks ei arvutata. Investeerimisühingu käsitlus selliseid bilansiväliseid instrumente hõlmavate lepinguliste nettimiste arvestamisel või mittearvestamisel kapitalinõude arvutamisel peab olema järjepidev. § 34. Uuenduslepingute krediidiekvivalentide leidmine (1) Kapitalinõude arvutamisel uuenduslepinguga hõlmatud tuletisväärtpaberitest tulenevate riskide katmiseks võetakse arvesse uuenduslepingutega fikseeritud netokohustused ja seejärel arvutatakse kapitalinõuded vastavalt meetodile, mida kasutatakse sarnaste tuletisväärtpaberite puhul, mis ei ole nettimist käsitlevate lepingutega hõlmatud. (2) Turuväärtuse meetodi (§ 35) puhul kasutatakse uuenduslepingut lepingu või tehingu asenduskulu, tehingu nimiväärtuse või alusvara väärtuse leidmiseks. Lihtsustatud meetodi (§ 36) puhul kasutatakse uuenduslepingut tehingu nimiväärtuse leidmiseks. § 35. Turuväärtuse meetod lepinguliste nettimiste puhul (1) Lepingulise nettimise kokkuleppega hõlmatud lepingute või tehingute asenduskulu arvutamiseks võetakse aluseks kokkuleppest tuleneva kohustuse oletatav netoasenduskulu ning seejärel kohaldatakse käesoleva määruse §-s 30 sätestatud arvutuspõhimõtteid. Netoasenduskulu kaasatakse kapitalinõude arvutusse ainult siis, kui see on positiivse väärtusega. (2) Lepingulise nettimise kokkuleppega hõlmatud lepingu või alusvara netoväärtuse alusel arvutatud potentsiaalse tuleviku krediidiriski summat vähendatakse enne krediidiekvivalendi arvutamist järgmise valemi kohaselt: X red = 0,4 x X gross + 0,6 x Y x X gross. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud valemis tähendavad sümbolid järgmist: 1) X red on kõigi ühe poolega seotud ja kehtiva kahepoolse lepingulise nettimisega hõlmatud lepingute potentsiaalse tuleviku krediidiriski vähendatud väärtus; 2) X gross on kõigi ühe poolega seotud ja kehtiva lepingulise nettimisega hõlmatud lepingute potentsiaalse tuleviku krediidiriski väärtuste summa, mille leidmiseks korrutatakse lepingute nimiväärtused käesoleva määruse § 30 lõikes 5 sätestatud ümberhindamisteguritega; 3) Y on «neto-bruto suhtarv», milleks on kõigi ühe poolega seotud ja kehitava kahepoolse lepingulise nettimisega hõlmatud lepingute või tehingute netoasenduskulu (lugeja) ja brutoasenduskulu (nimetaja) jagatis. Netoasenduskuluks on lepingulise nettimisega hõlmatud lepingute või tehingute asenduskulude summa arvestades märke. Brutoasenduskulu on kõigi netitavate lepingute või tehingute asenduskulude absoluutväärtuste summa. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud valemis võib lepingulise nettimisega hõlmatud identseid lepinguid või tehinguid käsitleda ühe lepinguna või tehinguna, mille lepinguline nimiväärtus võrdub arvestusliku netomaksega. Identseteks tehinguteks on valuuta forwardid või muud sarnased tehingud, mille puhul tehingute nimiväärtused võrduvad rahavooga, kui rahavood toimuvad samal väärtuspäeval ja kui nad on täielikult või osaliselt samas vääringus (valuutas). § 36. Lihtsustatud meetod lepinguliste nettimiste puhul (1) Lihtsustatud meetodi kasutamisel käsitletakse lepingulise nettimisega hõlmatud identseid lepinguid või tehinguid ühe lepinguna, mille nimiväärtus võrdub arvestusliku netomaksega. Krediidiekvivalent leitakse vastavalt käesoleva määruse §-le 31. (2) Lepingulise nettimisega hõlmatud mitteidentsete lepingute puhul korrutatakse krediidiekvivalendi leidmiseks lepingute nimiväärtused järgmiste ümberhindamisteguritega: Tähtaeg Intressimääradega seotud lepingud Valuutakurssidega seotud lepingud Üks aasta või vähem 0,35% 1,50% Rohkem kui üks aasta, kuid mitte üle kahe aasta 0,75% 3,75% Täiendav juurdearvestus iga lisanduva aasta kohta 0,75% 2,25% (3) Intressimääradega seotud lepingute tähtaegu tuleb näidata vastavalt järelejäänud tähtajale (ajavahemik aruandekuupäevast lepingu lõpptähtajani) ja valuutakurssidega seotud lepingute tähtaegu vastavalt lepingulisele tähtajale (ajavahemik tehingu sõlmimise päevast tehingu lõpptähtajani). 4. peatükk VÄLISVALUUTARISK JA VÄLISVALUUTA AVATUD NETOPOSITSIOONIDE PIIRMÄÄRAD § 37. Kapitalinõue välisvaluutariski katmiseks (1) Kapitalinõue välisvaluutariski katmiseks on 10 protsenti vastavalt käesoleva määruse §-le 39 arvutatud kogu välisvaluuta avatud netopositsioonist. Kapitalinõuet välisvaluutariski katmiseks ei arvutata, kui kogu välisvaluuta avatud netopositsioon ei ületa 2 protsenti vastavalt käesoleva määruse §-le 11 arvutatud neto-omavahenditest. (2) Inspektsiooni eelneval kirjalikul nõusolekul võib korreleeruvate valuutade puhul kohaldada madalamaid kapitalinõudeid. Kapitalinõue kahe korreleeruva välisvaluuta netopositsiooni kaetud osale on 5 protsenti ja katmata osale 10 protsenti. (3) Kahte välisvaluutat võib lugeda korreleeruvateks, kui nende kaetud positsiooni väärtusest 4-protsendilise või väiksema kahjumi tekkimise tõenäosus on võrdsete ja vastandlike positsioonide pealt üksteisele järgneva kümne tööpäeva jooksul kolmeaastase vaatlusperioodi puhul 99 protsenti ja viieaastase vaatlusperioodi puhul 95 protsenti. Kahjumi tõenäosust arvutatakse igapäevase vahetuskursi alusel, arvestades vastavalt kas eelnevat kolme või viit aastat. § 38. Välisvaluuta avatud netopositsiooni arvutamine (1) Välisvaluuta avatud netopositsiooni arvutamisel võetakse arvesse kõik valuutakursi muutustest sõltuvad bilansilised ja bilansivälised varad ja kohustused. Kullakange, millega kaubeldakse rahvusvahelistel turgudel, käsitletakse sarnaselt välisvaluutaga. Välisvaluutana ei käsitleta Eesti krooni ja Euroopa Liidu eurot. (2) Avatud netopositsioon arvutatakse iga välisvaluuta jaoks eraldi. (3) Avatud netopositsiooni arvutamisel taandatakse liitvaluutad komponentvaluutadeks vastavalt kehtivatele kvootidele. (4) Investeerimisühing peab taotlema Inspektsiooni eelneva kirjaliku nõusoleku, et käsitleda ühe välisvaluutana välisvaluutasid, mis alluvad õiguslikult siduvatele riikidevahelistele lepingutele. (5) Avatud netopositsioon koosneb järgmistest komponentidest: 1) neto-spot positsioon (kõik antud välisvaluutas fikseeritud varad, millest on maha arvatud kõik samas välisvaluutas fikseeritud kohustused); 2) neto-forward positsioon (kõik antud välisvaluutas forward tehingutega saadavad summad, millest on maha arvatud kõik forward tehingutega samas välisvaluutas makstavad summad, sealhulgas futuurid ning spot positsiooni all kajastamata vahetustehingute forward positsioonid); 3) antud välisvaluutas fikseeritud garantiid ja muud sarnased instrumendid, mida kindlasti kasutatakse; 4) antud välisvaluuta optsioonide deltaga korrigeeritud netoväärtus. Deltaga korrigeeritud väärtust arvutatakse vastavalt käesoleva määruse peatükile 7; 5) muude antud välisvaluuta kursi muutustest sõltuvate optsioonide, välja arvatud välisvaluuta- või kullaoptsioonide, turuväärtus. (6) Avatud netopositsiooni arvutamisel võib välja jätta: 1) positsioonid, mis on mittekaubeldavad ja omandatud vähendamaks vahetuskursi kahjulikku mõju kapitali adekvaatsusele (struktuursed positsioonid); 2) positsioonid, mis on vastavalt neto-omavahendite arvutamise korrale maha arvatud investeerimisühingu omavahendite arvutamisel. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 nimetatud positsioonide välja jätmiseks ja väljajätmise tingimuste muutmiseks peab investeerimisühing taotlema Inspektsiooni eelneva kirjaliku nõusoleku. (8) Osalused välisriigi krediidi- ja finantseerimisasutustes, mida pole neto-omavahendite arvutamise korra § 11 lõike 2 alusel maha arvatud investeerimisühingu omavahendite arvutamisel, võetakse välisvaluuta avatud netopositsiooni arvutamisel arvesse valuutas, milles on fikseeritud vastava krediidi- või finantseerimisasutuste omakapital. (9) Välisvaluutariski puhul loetakse välisvaluuta avatud netopositsioon lühikeseks positsiooniks, kui antud välisvaluutas fikseeritud kohustused ületavad samas välisvaluutas fikseeritud varasid ning pikaks positsiooniks, kui antud välisvaluutas fikseeritud varad ületavad samas välisvaluutas fikseeritud kohustusi. § 39. Kogu välisvaluuta avatud netopositsiooni arvutamine (1) Kogu välisvaluuta avatud netopositsiooni arvutamiseks summeeritakse eraldi välisvaluutade pikad ja lühikesed avatud netopositsioonid, mis on konverteeritud Eesti kroonidesse. Neist absoluutväärtuselt suuremale liidetakse kulla netopositsioon (absoluutväärtusena). (2) Välisvaluuta avatud netopositsioonid konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase tööpäeva Eesti Panga kursi alusel. Välisvaluutad, mida Eesti Pank ei noteeri, konverteeritakse Eesti kroonidesse vastava riigi Euroopa Liidu euro noteeringu alusel. (3) Kulla positsioonid konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase tööpäeva Londoni Metalli börsi ennelõunase USA dollarites väljendatud noteeringu alusel. § 40. Välisvaluuta avatud netopositsiooni piirmäärad (1) Välisvaluutade avatud netopositsiooni piirmäärad on järgmised: 1) B-tsooni riikide valuutade avatud netopositsioon ei tohi ületada 5 protsenti investeerimisühingu neto-omavahenditest; 2) A-tsooni riikide valuutade avatud netopositsioon ei tohi ületada 15 protsenti investeerimisühingu neto-omavahenditest. (2) Kogu välisvaluuta avatud netopositsioon ei tohi ületada 30 protsenti investeerimisühingu neto-omavahenditest. (3) Investeerimisühing on kohustatud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirmäärasid jälgima ja järgima igapäevaselt. Välisvaluutade avatud netopositsioonid ja kogu välisvaluuta avatud netopositsioon tuleb käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetega vastavusse viia iga tööpäeva lõpuks. (4) Kui investeerimisühing kasutab kapitalinõude arvutamisel optsiooniriski katmiseks lihtsustatud meetodit vastavalt käesoleva määruse §-le 68, kaasatakse välisvaluuta avatud netopositsioonide arvutamisel piirmäärade jälgimiseks välisvaluuta optsioonide turuväärtus. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirmäärade arvutamisel ei võeta arvesse käesoleva määruse § 38 lõikes 8 käsitletud positsioone. (6) Inspektsiooni eelneval kirjalikul nõusolekul võib välisvaluuta avatud netopositsiooni arvutamisel piirmäärade jälgimiseks välja jätta välisriigi tütarettevõtjatesse tehtud investeeringutest tuleneva välisvaluutariski katmiseks soetatud positsioonid. § 41. Teised riskid Lisaks välisvaluutariskile võivad käesolevas peatükis käsitletud instrumendid olla seotud intressipositsiooni ja aktsiapositsiooni riski, krediidi- või kaubariskiga. Sellisel juhul tuleb arvutada kapitalinõue ka nende riskide katmiseks. 5. peatükk KAUPLEMISPORTFELLI INTRESSIPOSITSIOONI JA AKTSIAPOSITSIOONI RISK § 42. Kapitalinõue kauplemisportfelli intressipositsiooni ja aktsiapositsiooni riski katmiseks (1) Investeerimisühing on kohustatud arvutama kapitalinõude intressipositsiooni ja aktsiapositsiooni riski katmiseks, välja arvatud juhul, kui ta on saanud käesoleva määruse § 13 lõike 1 alusel vabastuse kohustusest arvutada kapitalinõudeid kauplemisportfelliga seotud intressipositsiooni ja aktsiapositsiooni riski, ülekande- ning krediidiriski katmiseks. (2) Kauplemisportfelli kuuluvatelt investeerimisfondide aktsiatelt ja osakutelt arvutatakse kapitalinõuded vastavalt käesoleva määruse peatükile 3. (3) Kauplemisportfelli intressipositsiooni ja aktsiapositsiooni riski ei arvutata positsioonidele, mis on vastavalt neto-omavahendite arvutamise korrale maha arvatud omavahendite arvutamisel. § 43. Nettimine positsioonide arvutamisel (1) Positsioonide arvutamisel võib nettida samaliigiliste lihtaktsiate, võlainstrumentide, vahetatavate väärtpaberite ning identsete finantsfutuuride, optsioonide ja ostutähtede pikki ja lühikesi positsioone. (2) Tuletisväärtpaberite positsioonid kaasatakse kapitalinõude arvestusse nende alusvaraks olevate väärtpaberite positsioonidena, mida võib nettida samaliigiliste väärtpaberite positsioonidega. Tuletisväärtpaberite alusvara positsioonid arvutatakse vastavalt käesoleva määruse §-dele 44–48. (3) Nettida ei ole lubatud positsioone vahetatavas väärtpaberis ja instrumendis, mille vastu seda väärtpaberit saab tulevikus vahetada, v.a juhul, kui kasutatakse Inspektsiooni poolt heakskiidetud meetodit, mis arvestab konkreetse vahetatava väärtpaberi vahetamise tõenäosust või kehtestab kapitalinõude väärtpaberi vahetamisega kaasneva võimaliku kahju katmiseks. § 44. Futuurid, forwardid ja tulevikukohustused osta või müüa võlainstrumente või lihtaktsiaid (1) Futuure, forwardeid ja tulevikukohustusi osta või müüa võlainstrumente või lihtaktsiaid käsitletakse pikkade ja lühikeste positsioonide kombinatsioonidena. (2) Intressimääradel põhinevate tuletisväärtpaberite puhul käsitletakse pika positsioonina positsiooni, mille alusel on fikseeritud intressimäär, mille investeerimisühing tulevikus kindlaksmääratud tähtajal saab ning lühikese positsioonina positsiooni, mille alusel on fikseeritud intressimäär, mille investeerimisühing tulevikus kindlaksmääratud tähtajal maksab. (3) Futuurid, forwardid ja tulevikukohustused jagunevad kaheks positsiooniks järgmiselt: 1) esimene positsioon, mille lõpptähtaeg on futuuri puhul futuuri lõpptähtaeg (maturity date) ja forwardi puhul forwardi ülekandepäev (settlement day); 2) teine positsioon, mille lõpptähtaeg on alusvara lõpptähtaeg. (4) Kui positsiooni lõpptähtajani on rohkem kui üks aasta, siis loetakse positsiooni väärtuseks alusvara nüüdis- või turuväärtus. Kui positsiooni lõpptähtajani on vähem kui üks aasta, siis võib positsiooni väärtuseks lugeda nimiväärtust. (5) Intressimäära või võlainstrumendi futuuri ost on kombinatsioon lühikesest positsioonist, mille lõpptähtaeg on futuuri lõpptähtajal ja pikast positsioonist, mille lõpptähtaeg on alusvara lõpptähtajal. Lihtaktsia futuuri ost on kombinatsioon lühikesest positsioonist, mille lõpptähtaeg on futuuri lõpptähtajal ja lihtaktsia pikast positsioonist. Lihtaktsia futuuri lühike positsioon võetakse arvesse intressipositsiooniriski arvutamisel ning pikk positsioon aktsiapositsiooni riski arvutamisel. (6) Intressimäära või võlainstrumendi futuuri müük on kombinatsioon pikast positsioonist, mille lõpptähtaeg on futuuri lõpptähtajal ja lühikesest positsioonist, mille lõpptähtaeg on alusvara lõpptähtajal. Lihtaktsia futuuri müük on kombinatsioon pikast positsioonist, mille lõpptähtaeg on futuuri lõpptähtajal ja lihtaktsia lühikesest positsioonist. Lihtaktsia futuuri pikk positsioon võetakse arvesse intressipositsiooniriski arvutamisel ning lühike positsioon aktsiapositsiooni riski arvutamisel. (7) Intressimäära forwardi müük on kombinatsioon pikast positsioonist, mille lõpptähtaeg on lepingu lõpptähtajal ning lühikesest positsioonist, mille lõpptähtaeg on ülekandepäeval. (8) Intressimäära forwardi ost on kombinatsioon lühikesest positsioonist, mille lõpptähtaeg on lepingu lõpptähtajal ning pikast positsioonist, mille lõpptähtaeg on ülekandepäeval. (9) Kohustus osta tulevikus võlainstrument on kombinatsioon lühikesest positsioonist, mille lõpptähtaeg on kohustuse ülekandepäeval ja pikast positsioonist, mille lõpptähtaeg on võlainstrumendi lõpptähtajal. Kohustus osta tulevikus lihtaktsia on kombinatsioon lühikesest positsioonist, mille lõpptähtaeg on kohustuse ülekandepäeval ja lihtaktsia pikast positsioonist. Kohustus osta tulevikus lihtaktsia lühike positsioon võetakse arvesse intressipositsiooniriski arvutamisel ning pikk positsioon aktsiapositsiooni riski arvutamisel. (10) Kohustus müüa tulevikus võlainstrument on kombinatsioon pikast positsioonist, mille lõpptähtaeg on kohustuse ülekandepäeval ja lühikesest positsioonist, mille lõpptähtaeg on võlainstrumendi lõpptähtajal. Kohustus müüa tulevikus lihtaktsia on kombinatsioon pikast positsioonist, mille lõpptähtaeg on kohustuse ülekandepäeval ja lihtaktsia lühikesest positsioonist. Kohustuse müüa tulevikus lihtaktsia pikk positsioon võetakse arvesse intressipositsiooniriski arvutamisel ning lühike positsioon aktsiapositsiooni riski arvutamisel. § 45. Optsioonid, ostutähed ja optsiooni tüüpi instrumendid Optsioonide, ostutähtede ja optsiooni tüüpi instrumentide positsioonid ning kapitalinõuded nendega seotud riskide katmiseks arvutatakse vastavalt käesoleva määruse peatükile 7. § 46. Intressimäära vahetustehingud (1) Intressimäära vahetustehing, mille alusel saadakse ujuva intressimääraga intress ja makstakse fikseeritud intressimääraga intress, on kombinatsioon pikast positsioonist ujuva intressimääraga instrumendis, mille lõpptähtaeg on järgmisel intressimäära fikseerimisel, ja lühikesest positsioonist fikseeritud intressimääraga instrumendis, mille lõpptähtaeg on vahetustehingu lõpptähtajal. (2) Intressimäära vahetustehing, mille alusel saadakse fikseeritud intressimääraga intress ja makstakse ujuva intressimääraga intress, on kombinatsioon lühikesest positsioonist ujuva intressimääraga instrumendis, mille lõpptähtaeg on järgmisel intressimäära fikseerimisel, ja pikast positsioonist fikseeritud intressimääraga instrumendis, mille lõpptähtaeg on vahetustehingu lõpptähtajal. § 47. Lihtaktsia vahetustehingud (1) Lihtaktsia vahetustehing, mille alusel vahetatakse lihtaktsiaid, on kombinatsioon saadavate lihtaktsiate pikast positsioonist ning antavate lihtaktsiate lühikesest positsioonist. (2) Lihtaktsia vahetustehing, mille alusel saadakse fikseeritud või ujuva intressimääraga intress, on kombinatsioon pikast positsioonist fikseeritud või ujuva intressimääraga instrumendis, mille lõpptähtaeg on vastavalt vahetustehingu lõpptähtajal või järgmisel intressimäära fikseerimisel, ja lihtaktsia lühikesest positsioonist. Pikk positsioon võetakse arvesse intressipositsiooniriski arvutamisel ning lühike positsioon aktsiapositsiooni riski arvutamisel. (3) Lihtaktsia vahetustehing, mille alusel makstakse fikseeritud või ujuva intressimääraga intress, on kombinatsioon lühikesest positsioonist fikseeritud või ujuva intressimääraga instrumendis, mille lõpptähtaeg on vastavalt vahetustehingu lõpptähtajal või järgmisel intressimäära fikseerimisel, ja lihtaktsia pikast positsioonist. Lühike positsioon võetakse arvesse intressipositsiooniriski arvutamisel ning pikk positsioon aktsiapositsiooni riski arvutamisel. § 48. Tundlikkuse mudelite kasutamine intressipositsioonide arvutamisel (1) Võlainstrumentidel põhinevate tuletisväärtpaberite ja võlainstrumentide positsioonide arvutamisel võib kasutada tundlikkuse mudeleid. Tundlikkuse mudeli abil arvutatud positsioonid peavad olema sama tundlikud intressimäära muutuste suhtes kui rahavoog, millel nad põhinevad, kusjuures igas § 55 lõikes 2 toodud lõpptähtaja vööndis peab olema vähemalt üks tundlikkusel põhinev prognoos (hinnang). Muutused valikulistes intressimäärades peavad olema üksteisest sõltumatud. (2) Tundlikkuse mudeli abil arvutatud positsioone võib lülitada nii lõpptähtajal kui ka kestusel põhinevatesse arvutustesse. (3) Investeerimisühing peab tundlikkuse mudeli kasutamiseks positsioonide arvutamisel taotlema Inspektsioonilt eelneva kirjaliku nõusoleku. § 49. Repo lepingud ning väärtpaberite laenamine Repo lepingute ja väärtpaberi laenamise lepingutega seoses üle antud väärtpaberitelt, mis kuuluvad investeerimisühingu kauplemisportfelli, arvutatakse kapitalinõudeid käesolevas peatükis sätestatud korras. § 50. Väärtpaberite emissioonide tagamise lepingud (1) Väärtpaberite emissioonide tagamise lepingud (underwriting commitments) on lepingud, millega investeerimisühing võtab enne väärtpaberite märkimise algust kohustuse märkida fikseeritud kuupäeval fikseeritud hinnaga fikseeritud maksimaalse koguse piires antud väärtpaberite emissioonist märkimata jäänud väärtpaberid eesmärgiga tagada emiteeritavate väärtpaberite märkimine. (2) Väärtpaberite emissioonide tagamise lepingud kuuluvad kauplemisportfelli. Väärtpaberite emissioonide tagamise lepingutega seotud riskid sõltuvad ajast, mis on möödunud lepingu jõustumise kuupäevast, ning need võetakse kapitalinõude arvutamisel spetsiifilise ning üldise riski katmiseks arvesse vähendatud netopositsioonidena. (3) Väärtpaberite emissioonide tagamise lepingute vähendatud netopositsioonid leitakse järgmiselt: 1) leitakse netopositsioonid, lahutades investeerimisühingu poolt kolmandate osapoolte kasuks sõlmitud väärtpaberite emissioonide tagamise lepingutest tulenevatest positsioonidest kolmandate osapoolte poolt investeerimisühingu kasuks sõlmitud väärtpaberite emissioonide tagamise lepingutest tulenevad positsioonid; 2) leitud netopositsioone vähendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud vähendusteguritega. (4) Väärtpaberite emissioonide tagamise lepingute vähendustegurid on järgmised: Tööpäev Vähendustegur Lepingud, mis on jõustunud samal tööpäeval 100% Lepingud, mille jõustumisest on möödunud 1 tööpäev 90% Lepingud, mille jõustumisest on möödunud 2–3 tööpäeva 75% Lepingud, mille jõustumisest on möödunud 4 tööpäeva 50% Lepingud, mille jõustumisest on möödunud 5 tööpäeva 25% Lepingud, mille jõustumisest on möödunud enam kui 5 tööpäeva 0% § 51. Kapitalinõude arvutamine intressipositsiooni riski katmiseks (1) Investeerimisühing peab arvutama kapitalinõudeid intressipositsiooni spetsiifilise riski (§ 52) ja üldise riski (§ 53) katmiseks iga valuuta jaoks eraldi. (2) Positsioonid konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase tööpäeva Eesti Panga kursi alusel. § 52. Intressipositsiooni spetsiifiline risk (1) Kapitalinõue võlainstrumentide spetsiifilise riski katmiseks arvutatakse järgmiselt: 1) käesoleva määruse §-de 43 kuni 50 alusel arvutatud positsioonid jagatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud tabelis kategooriatesse ja korrutatakse vastavate kapitalinõuetega; 2) kapitalinõuetega korrutatud pikkade ja lühikeste positsioonide absoluutväärtused summeeritakse. (2) Võlainstrumentide kategooriad ja neile vastavad kapitalinõuded on järgmised: Kategooriad Kapitalinõuded A) Võlainstrumendid, mis kuuluvad käesoleva määruse peatükis 2 toodud vara riski klassifikatsiooni alusel I kategooriasse 0,00% B) Kvalifitseeruvad võlainstrumendid (tähtaeg kuni 6 kuud) 0,25% C) Kvalifitseeruvad võlainstrumendid (tähtaeg 6 kuni 24 kuud) 1,00% D) Kvalifitseeruvad võlainstrumendid (tähtaeg enam kui 24 kuud) 1,60% E) Muud võlainstrumendid 8,00% (3) Kvalifitseeruvad võlainstrumendid on võlainstrumendid, mis kuuluvad käesoleva määruse peatükis 3 sätestatud varade riski klassifikatsiooni järgi II kategooriasse, ehk kaalumisele riskikaaluga 20 protsenti. (4) Kapitalinõuet intressipositsiooni spetsiifilise riski katmiseks arvutatakse kõikidelt võlainstrumentidega seotud tehingutelt, mille intress baseerub ühe konkreetse emitendi võlainstrumendil. (5) Kapitalinõude arvutamisel intressipositsiooni spetsiifilise riski katmiseks ei võeta arvesse järgmisi instrumente, tingimusel, et nende väärtus sõltub turu kui terviku üldisest intressimäära tasemest, mitte konkreetse emitendi võlainstrumentidega seotud intressimääradest: 1) välisvaluuta, aktsia ja kauba tuletisväärtpaberid; 2) intressimäära forwardid, futuurid ja optsioonid; 3) intressimäära vahetustehingud; 4) lühike positsioon kohustuse korral osta tulevikus võlainstrument; 5) pikk positsioon kohustuse korral müüa tulevikus võlainstrument. (6) Spetsiifilise riski arvestusse ei kaasata aruandva investeerimisühingu käes olevaid tema enda poolt emiteeritud võlainstrumente. § 53. Kapitalinõude arvutamine võlainstrumentide üldriski katmiseks (1) Kapitalinõude arvutamisel võlainstrumentide üldriski katmiseks tuleb kasutada kas lõpptähtajal põhinevat meetodit (§ 55) või kestusel põhinevat meetodit (§ 56). Erinevate võlainstrumentide puhul võib kasutada erinevaid meetodeid. (2) Kestusel põhineva meetodi kasutamiseks või kasutatava meetodi muutmiseks peab investeerimisühing eelnevalt taotlema Inspektsiooni kirjaliku nõusoleku. § 54. Tuletisväärtpaberite positsioonide nettimine võlainstrumendi intressipositsiooni üldriski arvutamisel (1) Kui intressipositsioonide arvutamisel ei kasutata tundlikkuse mudelit, võib nettida tuletisväärtpaberite pikki ja lühikesi positsioone, kui on samaaegselt täidetud kõik järgmised tingimused: 1) positsioonide absoluutväärtused on võrdsed ja need on fikseeritud samas valuutas; 2) intressimäärad ei erine üksteisest enam kui 15 baasipunkti (0,15 protsendi) võrra; 3) järgmine intressimäära fikseerimise tähtpäev ujuva intressimääraga positsiooni puhul, või järelejäänud tähtaeg fikseeritud intressimääraga positsiooni puhul, peab aruande kuupäeva suhtes ühest kuust lühema tähtajaga positsioonide puhul olema samal päeval, ühe kuu kuni ühe aastase tähtajaga positsioonide puhul mitte üle seitsme päeva ning üle ühe aastase tähtajaga positsioonide puhul mitte üle 30 päeva. (2) Ujuva intressimääraga positsiooni puhul võetakse arvesse viimase intressimäära fikseerimise kuupäeval fikseeritud intressimäär. (3) Investeerimisühing peab taotlema Inspektsioonilt eelneva kirjaliku nõusoleku käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud käsitluse rakendamiseks üldriski arvutamisel. § 55. Lõpptähtajal põhinev meetod (1) Kapitalinõue võlainstrumentide üldriski katmiseks lõpptähtajal põhineval meetodil arvutatakse järgmiselt: 1) võlainstrumentide positsioonid paigutatakse vastavatesse lõpptähtaja vöönditesse lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud tingimustest. Lõpptähtaja määramisel fikseeritud intressimääraga instrumentide puhul võetakse aluseks järelejäänud lõpptähtaeg ning ujuva intressimääraga instrumentide puhul ajavahemik kuni järgmise intressimäära fikseerimiseni; 2) võlainstrumentide positsioonid korrutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud vastavate kaaludega; 3) leitakse lõpptähtaja vööndite kaetud ja katmata positsioonid. Selleks võrreldakse vööndi pikka ja lühikest positsiooni. Nendest absoluutväärtuselt väiksem on vööndi kaetud positsioon. Vööndi katmata positsioon leitakse lühikese ja pika kaalutud positsiooni summeerimisel arvestades märke; 4) summeeritakse kõigi lõpptähtaja vööndite kaetud positsioonide absoluutväärtused; 5) tsoonide lõikes summeeritakse eraldi vööndite katmata pikad ja lühikesed positsioonid; 6) leitakse iga tsooni kaetud ja katmata positsioon; 7) leitakse kaetud positsioon tsoonide 1 ja 2 katmata positsioonide vahel; 8) kui käesoleva lõike punktis 7 nimetatud arvutuse tulemusena on katmata positsioon jäänud tsooni 2, siis leitakse kaetud positsioon tsoonide 2 ja 3 katmata positsioonide vahel. Kui käesoleva lõike punktis 7 kirjeldatud arvutuse tulemusena on katmata positsioon jäänud tsooni 1, siis leitakse kaetud positsioon tsoonide 1 ja 3 katmata positsioonide vahel; 9) käesoleva lõike punktis 6 nimetatud arvutuste tulemusena leitud tsoonide katmata positsioonid summeeritakse arvestades märke. (2) Võlainstrumentide lõpptähtaja vööndid, tsoonid ja kaalud on järgmised: Tsoon Lõpptähtaja vööndid Kaalud (%-ides) Eeldatav intressimäära muutus (%-ides) Kupong 3% või enam Kupong kuni 3% (1) (2) (3) (4) (5) Üks 1 2 3 4 0 ≤ 1 kuu > 1 ≤ 3 kuud > 3 ≤ 6 kuud > 6 ≤ 12 kuud 0 ≤ 1 kuu > 1 ≤ 3 kuud > 3 ≤ 6 kuud > 6 ≤ 12 kuud 0,00 0,20 0,40 0,70 – 1,00 1,00 1,00 Kaks 5 6 7 > 1 ≤ 2 aastat > 2 ≤ 3 aastat > 3 ≤ 4 aastat > 1,0 ≤ 1,9 aastat > 1,9 ≤ 2,8 aastat > 2,8 ≤ 3,6 aastat 1,25 1,75 2,25 0,90 0,80 0,75 Kolm 8 9 10 11 12 13 14 15 > 4 ≤ 5 aastat > 5 ≤ 7 aastat > 7 ≤ 10 aastat > 10 ≤ 15 aastat > 15 ≤ 20 aastat > 20 aastat > 3,6 ≤ 4,3 aastat > 4,3 ≤ 5,7 aastat > 5,7 ≤ 7,3 aastat > 7,3 ≤ 9,3 aastat > 9,3 ≤ 10,6 aastat > 10,6 ≤ 12,0 aastat > 12,0 ≤ 20,0 aastat > 20,0 aastat 2,75 3,25 3,75 4,50 5,25 6,00 8,00 12,50 0,75 0,70 0,65 0,60 0,60 0,60 0,60 0,60 (3) Lõpptähtajal põhineva meetodi kasutamisel on võlainstrumentide kapitalinõue üldriski katmiseks järgnevate punktide kohaselt arvutatud kapitalinõuete summa: 1) 10 protsenti kaetud positsioonidest kõigis lõpptähtajavööndites; 2) 40 protsenti kaetud positsioonidest tsoonis 1; 3) 30 protsenti kaetud positsioonidest tsoonis 2; 4) 30 protsenti kaetud positsioonidest tsoonis 3; 5) 40 protsenti kaetud positsioonidest tsoonide l ja 2 vahel ning tsoonide 2 ja 3 vahel; 6) 150 protsenti kaetud positsioonidest tsoonide 1 ja 3 vahel; 7) 100 protsenti katmata jäänud positsioonist. § 56. Kestusel põhinev meetod (1) Iga võlainstrumendi modifitseeritud kestus arvutatakse vastavalt järgmisele valemile

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud valemis tähendavad sümbolid järgmist: 1) D on kestus; 2) Dn on modifitseeritud kestus; 3) r on tulukus lõpptähtajani; 4) Ct on rahavoog perioodil t; 5) n on aastate arv võlainstrumendi lõpptähtajani. (3) Võlainstrumendi tulukust järelejäänud tähtajani arvutatakse turuväärtuse alusel. Fikseeritud intressimääraga võlainstrumendi tulukus järelejäänud tähtajani on võrdne sellise diskontomääraga, mille kasutamisel võlainstrumendi rahavoogude nüüdisväärtuste summa võrdub võlainstrumendi turuväärtusega. Ujuva intressimääraga võlainstrumentide puhul loetakse järelejäänud tähtajaks tähtaega järgmise intressimäära fikseerimise kuupäevani. (4) Iga võlainstrument paigutatakse järgnevas tabelis toodud vastavasse tsooni modifitseeritud kestuse alusel: Tsoon Modifitseeritud kestus aastates Eeldatav intressimäära muutus (%-ides) (1) (2) (3) Üks > 0 ≤ 1,0 1,0 Kaks > 1,0 ≤ 3,6 0,85 Kolm > 3,6 ≤ 0,7 (5) Iga võlainstrumendi jaoks arvutatakse kestusega kaalutud positsioon. Kestusega kaalutud positsiooni leidmiseks korrutatakse instrumendi positsioon modifitseeritud kestusega ja eeldatava intressimäära muutusega. (6) Kõigi tsoonide pikad ja lühikesed positsioonid, tsoonide kaetud ja katmata positsioonid ning tsoonidevahelised kaetud ja katmata positsioonid arvutatakse vastavalt käesoleva määruse § 55 lõikele 1. (7) Kestvusel põhineva meetodi kasutamisel on kapitalinõue võlainstrumentide üldriski katmiseks järgmiste punktide kohaselt arvutatud kapitalinõuete summa: 1) 2 protsenti kaetud positsioonidest kõigis tsoonides; 2) 40 protsenti kaetud positsioonidest tsoonide 1 ja 2 vahel ning tsoonide 2 ja 3 vahel; 3) 150 protsenti kaetud positsioonist tsoonide 1 ja 3 vahel; 4) 100 protsenti katmata jäänud positsioonist. § 57. Muud võlainstrumentide riskid Lisaks intressipositsiooniriskile võib võlainstrument olla seotud ülekande-, krediidi- ja välisvaluutariskiga. Sellisel juhul tuleb arvutada kapitalinõuded ka nende riskide katmiseks. Investeerimisühing peab olema võimeline andma selgitusi Inspektsioonile, kas ja kuidas on konkreetne võlainstrument seotud mingi riskiga. § 58. Kapitalinõude arvutamine aktsiapositsiooni riski katmiseks (1) Kapitalinõue aktsiapositsiooni riski katmiseks arvutatakse aktsiatele või muudele osalustele äriühingu omakapitalis ning vahetatavatele võlaväärtpaberitele (edaspidi käesoleva peatüki tähenduses aktsiad), kui on tõenäoline, et kasutatakse vahetamisõigust. Tuletisväärtpabereid, mille alusvaraks on aktsiad või aktsiaindeksid, käsitletakse sarnaselt aktsiatega või jaotatakse positsioonideks lähtudes indeksi baasiks olevatest aktsiate positsioonidest. (2) Kõrgelt likviidsed aktsiad on hästi diversifitseeritud aktsiaindeksite koosseisu kuuluvad aktsiad. (3) Hästi diversifitseeritud aktsiaindeksiteks loetakse järgmisi indekseid: Austraalia All Ords USA S&P 500 Austria ATX Holland EOE25 Belgia BEL20 Hispaania IBEX35 Jaapan Nikkei225 Rootsi OMX Kanada TSE35 Šveits SMI Prantsusmaa CAC40 Suurbritannia FTSE 100 Saksamaa DAX Suurbritannia FTSE mid-250 (4) Enne kapitalinõuete arvutamist spetsiifilise ja üldise riski katmiseks tuleb jaotada aktsiate positsioonid turgude lõikes. Turg määratakse lähtudes riigist, kus aktsiaemitent on registreeritud. (5) Kapitalinõuded spetsiifilise ja üldise riski katmiseks arvutatakse iga turu (riigi) kohta eraldi. (6) Ühe turu (riigi) brutopositsiooni leidmiseks tuleb summeerida antud turu (riigi) kõigi aktsiate positsioonide absoluutväärtused. Ühe turu (riigi) brutopositsiooni leidmisel ei võeta arvesse aktsiaindeksi futuure, mille alusvaraks on käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud hästi diversifitseeritud aktsiaindeksid. Ühe turu (riigi) netopositsiooni leidmiseks tuleb summeerida antud turu (riigi) kõigi aktsiate positsioonid arvestades märke. § 59. Kapitalinõue spetsiifilise riski katmiseks (1) Aktsiate kapitalinõue spetsiifilise riski katmiseks on 8 protsenti aktsiate brutopositsioonist. Spetsiifilise riski arvestamisel ei võeta arvesse aktsiaindeksi futuure, mille alusvaraks on käesoleva määruse § 58 lõikes 3 loetletud hästi diversifitseeritud aktsiaindeksid. (2) Investeerimisühing võib kõrgelt likviidsete aktsiate brutopositsioonidele rakendada kapitalinõuet 4 protsenti, kui aktsiate positsioonid vastavad ühele järgmistest tingimustest: 1) kõrgelt likviidse aktsia positsioon ei moodusta rohkem kui 5 protsenti antud turu (riigi) brutopositsioonist; 2) kõrgelt likviidse aktsia positsioon moodustab 5 protsenti kuni 10 protsenti turu brutopositsioonist, kui selliste kõrgelt likviidsete aktsiate brutopositsioon ei ületa 50 protsenti antud turu (riigi) brutopositsioonist. (3) Kogu kapitalinõue spetsiifilise riski katmiseks on vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 määratud kapitalinõudega korrutatud aktsiate brutopositsioonide absoluutväärtuste summa. § 60. Kapitalinõue aktsiate üldriski katmiseks (1) Kapitalinõue aktsiate üldriski katmiseks on 8 protsenti turu (riigi) netopositsioonist. (2) Kui ühe aktsia netopositsioon ületab 20 protsenti turu (riigi) brutopositsioonist, tuleb arvutada turu (riigi) korrigeeritud netopositsioon. Korrigeeritud netopositsiooni arvutamiseks lisatakse turu (riigi) netopositsioonile turu (riigi) brutopositsioonist 20 protsenti ületav osa absoluutväärtuses. (3) Kogu kapitalinõue aktsiate üldriski katmiseks on kapitalinõudega korrutatud kõikide turgude (riikide) netopositsioonide või korrigeeritud netopositsioonide absoluutväärtuste summa. § 61. Muud aktsiate riskid Lisaks positsiooniriskile võib aktsia olla seotud ülekande-, krediidi- ja välisvaluutariskiga. Sellisel juhul tuleb leida kapitalinõue ka nende riskide katmiseks. Investeerimisühing peab olema võimeline andma selgitusi Inspektsioonile, kas ja kuidas konkreetne aktsia on seotud mingi riskiga. 6. peatükk KAUBARISK § 62. Kapitalinõue kaubariski katmiseks (1) Kapitalinõue kaubariski katmiseks arvutatakse kaupadele ja kauba tuletisväärtpaberitele. Kapitalinõude arvutusse kaubariski katmiseks ei kaasata kulda kullakangides ja sellega seotud tuletisväärtpabereid, mida vastavalt käesoleva määruse § 38 lõigetele 1 ja 2 käsitletakse välisvaluutana. (2) Kapitalinõude arvutamisel kaubariski katmiseks võib välja jätta positsioonid, mis tulenevad varude rahastamisega (stock financing) seotud tehingutest, kus füüsilised varud on müüdud forwardlepingu alusel ja rahastamise summa kuni väärtuspäevani ei muutu. (3) Kauba või kauba tuletisväärtpaberi positsiooni leidmiseks tuleb iga kauba või kauba tuletisväärtpaberi alusvara kogus väljendada standardsetes mõõtühikutes (barrel, kilo, meeter jne), seejärel tuleb positsioonid korrutada kauba spot-hinnaga. Välisvaluutas fikseeritud positsioonid konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase tööpäeva Eesti Panga kursi alusel. (4) Juhul kui kauba või kauba tuletisväärtpaberiga kaasneb intressipositsiooni või välisvaluutarisk, tuleb lisaks kapitalinõudele kaubariski katmiseks arvutada kapitalinõuded nende riskide katmiseks. (5) Juhul kui kauba või kauba tuletisväärtpaberi lühikese positsiooni tähtaeg on varasem pika positsiooni tähtajast, peab investeerimisühing arvesse võtma ka võimaliku likviidsusriski. § 63. Kauba ja kauba tuletisväärtpaberite positsioonide arvutamine (1) Ühe positsioonina tuleb käsitleda järgmisi positsioone: 1) ühe kauba erinevate alaliikide positsioonid, kui need alaliigid on tarnetes üksteise vastu vahetatavad; 2) sarnaste kaupade positsioonid juhul, kui need on lähedased asenduskaubad ja kui nende hinnamuutuste korrelatsioon on vähemalt 0,9 minimaalselt üheaastase perioodi jooksul. (2) Kauba futuuride või forwardite alusel ostetavaid või müüdavaid üksikuid kaupu võetakse arvesse standardsetes mõõtühikutes väljendatud nimiväärtuses, mis on korrutatud spot-hinnaga. Kauba futuuri ja forwardi lõpptähtajaks on lepingu lõpptähtaeg. (3) Kauba vahetustehingud, mille üks osa on fikseeritud hinnaga ja teine turuhinnaga, võetakse arvesse mitme positsioonina, kusjuures eraldi positsiooniks loetakse vahetustehingu iga makse. Positsioon on pikk, kui investeerimisühing maksab vastavalt fikseeritud hinnale ja saab vastavalt ujuvale hinnale, ning lühike, kui investeerimisühing saab vastavalt fikseeritud hinnale ja maksab vastavalt ujuvale hinnale. Selliseid kauba vahetustehinguid, kus vahetatakse erinevaid kaupu, käsitletakse positsioonidena erinevates kaupades. (4) Kauba optsiooni või optsiooni, mille alusvaraks on kauba tuletisväärtpaber, väärtuseks on positsioon alusvaras korrutatuna selle deltaga. Optsioonide positsioonide väärtused arvutatakse vastavalt käesoleva määruse peatükile 7. Optsioonide deltaga korrigeeritud positsioone võib nettida alusvaraga identsete kaupade või kauba tuletisväärtpaberite positsioonidega. (5) Kaupadega seotud ostutähti käsitletakse sarnaselt kauba optsioonidega. (6) Repo lepingute puhul kauba või kaubaga seotud õiguste võõrandaja ja kauba laenuks andmise lepingute puhul kauba laenuks andja peavad arvestama kapitalinõudeid kauba riski katmiseks vastavalt käesolevale peatükile. § 64. Kapitalinõude arvutamine (1) Kapitalinõude arvutamisel kaubariski katmiseks tuleb kasutada kas lõpptähtajal põhinevat või lihtsustatud meetodit. Kapitalinõuded tuleb arvutada iga kauba jaoks eraldi. Erinevate kaupade puhul võib kasutada erinevaid meetodeid. (2) Lihtsustatud meetodi kasutamiseks või kasutatava meetodi muutmiseks peab investeerimisühing eelnevalt taotlema Inspektsiooni kirjaliku nõusoleku. § 65. Lõpptähtajal põhinev meetod (1) Iga kauba positsioon tuleb paigutada ühte käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud lõpptähtaja vööndisse. Füüsilised varud paigutatakse esimesse lõpptähtaja vööndisse. (2) Kaupade positsioonide lõpptähtaja vööndid on järgmised: (1) 0 kuud = 1 kuu (2) > 1 kuu = 3 kuud (3) > 3 kuud = 6 kuud (4) > 6 kuud = 12 kuud (5) > 1 kuu = 2 aastat (6) > 2 kuud = 3 aastat (7) Üle 3 aasta (3) Ühe kauba positsioone, mis lõppevad samal kuupäeval, võib omavahel nettida. Lisaks võib positsioone nettida, kui lepingute lõpptähtaegade erinevus ei ületa 10 päeva ning nendega kaubeldakse turgudel, kus on igapäevased tarnetähtajad. (4) Iga lõpptähtaja vööndi positsioonid väljendatakse kõigepealt standardsetes mõõtühikutes ja korrutatakse kauba spot-hinnaga ning konverteeritakse Eesti kroonidesse. Seejärel arvutatakse iga lõpptähtaja vööndi pikkade positsioonide kogusumma ja lühikeste positsioonide kogusumma. (5) Absoluutväärtuselt väiksem positsioon on lõpptähtaja vööndi kaetud positsioon ning järelejäänud osa pikast või lühikesest positsioonist on katmata positsioon. (6) Sarnaselt käesoleva paragrahvi lõikele 5 leitakse kaetud ja katmata positsioonid vööndite vahel, alustades esimesest vööndist. See positsioon, mida ei saa vööndite vaheliselt katta, on lõplik katmata positsioon. (7) Kapitalinõue iga kauba jaoks on järgnevate punktide kohaselt leitud kapitalinõuete summa: 1) 3 protsenti iga lõpptähtaja vööndi kaetud positsioonist ja kõikide lõpptähtaja vööndite vahel kaetud positsioonidest; 2) 0,6 protsenti kõikide lõpptähtaja vööndite vaheliste katmata positsioonide absoluutväärtuste summast; 3) 15 protsenti lõpliku katmata positsiooni absoluutväärtusest. (8) Kogu kapitalinõue kaubariski katmiseks on vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 7 arvutatud kõikide kaupade kapitalinõuete summa. § 66. Lihtsustatud meetod kapitalinõude arvutamisel kaubariski katmiseks (1) Investeerimisühingu ühe kauba pikkade ja lühikeste positsioonide vahe on antud kauba netopositsioon ning ühe kauba pikkade ja lühikeste positsioonide absoluutväärtuste summa on antud kauba brutopositsioon. (2) Kapitalinõue iga kauba jaoks on järgnevate punktide kohaselt leitud kapitalinõuete summa: 1) 15 protsenti pika või lühikese netopositsiooni absoluutväärtusest; 2) 3 protsenti brutopositsioonist. (3) Kogu kapitalinõue kaubariski katmiseks on vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 arvutatud kõikide kaupade kapitalinõuete summa. 7. peatükk OPTSIOONIRISK § 67. Kapitalinõue optsiooniriski katmiseks (1) Kapitalinõuet optsiooniriski katmiseks arvutatakse optsioonidele, ostutähtedele ja optsiooni tüüpi instrumentidele. (2) Optsioonirisk koosneb järgmistest riskidest: 1) delta risk, mis väljendab optsiooni hinna tundlikkust alusvara turuväärtuses toimuvatele muutustele; 2) gamma risk, mis väljendab delta muutumise suurust alusvara turuväärtuse muutumise tõttu; 3) veega risk, mis väljendab optsiooni hinna tundlikkust alusvara hinna volatiilsuse suhtes; 4) rho risk, mis väljendab optsiooni hinna tundlikkust intressimäärade muutumise suhtes; 5) theta risk, mis väljendab aja möödumise mõju optsiooni väärtusele; 6) dividendi risk, mis väljendab riski, et muutuvad dividendid, millel optsiooni väärtus põhineb. (3) Investeerimisühingud võivad nettida identsete optsioonide positsioone. (4) Kapitalinõude arvutamisel optsiooniriski katmiseks võib kasutada kas lihtsustatud meetodit või delta-pluss meetodit. Lihtsustatud meetodit võib kasutada ainult juhul, kui kauplemisportfell sisaldab ainult ostetud optsioone. Lihtsustatud või delta-pluss meetodist erinevate meetodite kasutamiseks peab olema investeerimisühingul Inspektsiooni eelnev kirjalik luba. (5) Juhul kui optsioonidega kaasneb lisaks delta-pluss meetodis käsitletud riskidele ka rho, theta ja dividendi risk, tuleb kapitalinõuded arvutada ka nende riskide katmiseks. § 68. Lihtsustatud meetod kapitalinõude arvutamisel optsiooniriski katmiseks (1) Lihtsustatud meetodi alusel leitud kapitalinõuded lisatakse kas välisvaluutariski, intressipositsiooni, aktsiapositsiooni või kaubariski katmiseks leitud kapitalinõuetele lähtudes optsiooni alusvarast. (2) Lähtudes optsiooni alusvara tüübist on kapitalinõuded järgmised: 1) välisvaluutaga seotud optsioonide puhul on kapitalinõudeks 10 protsenti optsiooni alusvara väärtusest; 2) võlainstrumentidega seotud optsioonide puhul on kapitalinõue käesoleva määruse §-des 52 ja 53 vastavale võlainstrumendile sätestatud spetsiifilise riski ja üldise riski kapitalinõuete summa. Kapitalinõudeks üldriski katmiseks loetakse 8 protsenti; 3) intressimäära ja intressimäära indeksiga seotud optsioonide puhul on kapitalinõue 8 protsenti optsiooni alusvara väärtusest; 4) lihtaktsiatega seotud optsioonide puhul on kapitalinõue käesoleva määruse §-des 59 ja 60 vastavale lihtaktsiale sätestatud spetsiifilise riski ja üldise riski kapitalinõuete summa; 5) kaubaga seotud optsioonide puhul on kapitalinõue 15 protsenti optsiooni alusvarast. (3) Katmata või avatud (naked) ostetud optsioonide puhul on kapitalinõudeks järgnevate punktide kohaselt leitud hindadest madalaim: 1) optsiooni alusvara turuhind korrutatuna käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud protsendimääraga; 2) optsiooni turuhind. (4) Kaetud ostetud optsioonide puhul on kapitalinõudeks järgnevate punktide kohaselt leitud hindade vahe: 1) optsiooni alusvara turuhind korrutatuna käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud protsendimääraga; 2) kui optsioon on rahas (in the money), siis summa, mille võrra optsioon on rahas. (5) Summa, mille võrra optsioon on rahas, arvutamiseks tuleb optsiooni täitmishinna ja alusvara turuhinna või alusvara tuleviku hinna vahe korrutada alusvara ühikute arvuga. (6) Ostetud müügioptsioon on rahas, kui optsiooni täitmishind ületab alusvara turuhinda (optsioonide puhul järelejäänud tähtajaga kuni 6 kuud) või alusvara tuleviku hinda (optsioonide puhul järelejäänud tähtajaga üle 6 kuu). (7) Ostetud ostuoptsioon on rahas, kui optsiooni täitmishind on madalam alusvara turuhinnast (optsioonide puhul järelejäänud tähtajaga kuni 6 kuud) või alusvara tuleviku hinnast (optsioonide puhul järelejäänud tähtajaga üle 6 kuu). (8) Kui investeerimisühingul ei ole võimalik saada usaldusväärset informatsiooni alusvara tuleviku hinna kohta, tuleb kapitalinõude arvutamisel lugeda alusvara turuhinna ja tuleviku hinna vahe nulliks. § 69. Delta-pluss meetod (1) Delta-pluss meetodi kasutamisel on kapitalinõue vastavalt käesoleva määruse §-dele 70 kuni 73 arvutatud delta, gamma ja veega riski katmiseks arvutatud kapitalinõuete summa. (2) Delta, gamma ja veega leidmiseks kasutatakse börsil kaubeldavate optsioonide puhul börsi poolt järelevalve eesmärgil kasutatavat meetodit ja börsiväliste optsioonide puhul Inspektsiooni poolt heakskiidetud sisemist mudelit. § 70. Delta risk (1) Deltaga korrigeeritud alusvara väärtuse leidmiseks tuleb optsiooni alusvara väärtus korrutada deltaga. (2) Deltaga korrigeeritud alusvara väärtused lisatakse käesoleva määruse peatükkides 4, 5 ja 6 kirjeldatud riskide arvutusse lähtudes optsiooni alusvara riskist järgmiselt: 1) optsioonide puhul, mille alusvaraks on võlainstrumendid, lisatakse deltaga korrigeeritud alusvara väärtus käesoleva määruse peatükis 5 käsitletud intressipositsiooni riski arvestusse; 2) optsioonide puhul, mille alusvaraks on lihtaktsiad, lisatakse deltaga korrigeeritud alusvara väärtus käesoleva määruse peatükis 5 käsitletud aktsiapositsiooni riski arvestusse; 3) optsioonide puhul, mille alusvaraks on kaubad, lisatakse deltaga korrigeeritud alusvara väärtus käesoleva määruse peatükis 6 käsitletud kaubariski arvestusse; 4) optsioonide puhul, mille alusvaraks on välisvaluuta või kuld kullakangides, millega kaubeldakse rahvusvahelistel turgudel, lisatakse deltaga korrigeeritud alusvara väärtus käesoleva määruse peatükis 4 käsitletud välisvaluuta riski arvestusse. § 71. Optsioonid, mille alusvaraks on intressimäärad või võlainstrumendid (1) Optsioonid, mille alusvaraks on intressimäärad või võlainstrumendid, tuleb sarnaselt käesoleva määruse peatükis 5 sätestatule jagada kaheks positsiooniks järgmiselt: 1) positsioon, mille lõpptähtaeg on alusvara lepingu jõustumisel; 2) positsioon, mille lõpptähtaeg on alusvara lepingu lõpptähtajal. (2) Ostetud ostuoptsioon ja müüdud müügioptsioon on kombinatsioon deltaga korrigeeritud pikast positsioonist, mille lõpptähtaeg on alusvara lepingu lõpptähtajal ja deltaga korrigeeritud lühikesest positsioonist, mille lõpptähtaeg on optsiooni lõpptähtajal. (3) Müüdud ostuoptsioon ja ostetud müügioptsioon on kombinatsioon deltaga korrigeeritud lühikesest positsioonist, mille lõpptähtaeg on alusvara lepingu lõpptähtajal, ja deltaga korrigeeritud pikast positsioonist, mille lõpptähtaeg on optsiooni lõpptähtajal. (4) Optsioonid, mille alusvaraks on ujuva intressimääraga instrumendid, millel on muutuva määra ülem- ja alampiirid (caps ja floors), on kombinatsioon ujuva intressimääraga instrumendist ja reast Euroopa tüüpi optsioonidest. § 72. Gamma risk (1) Kapitalinõue optsiooni positsiooni gamma riski katmiseks ehk «gamma mõju» arvutatakse vastavalt järgmisele valemile: Gamma mõju = ½ × n × gamma × VU2. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud valemis tähendavad sümbolid järgmist: 1) n on alusvara ühikute arv; 2) VU on muutus alusvara turuväärtuses. (3) Muutus alusvara turuväärtuses (VU) arvutatakse järgmiselt: 1) intressimäära optsioonide puhul, mille alusvaraks on võlainstrument, korrutatakse võlainstrumendi turuhind käesoleva määruse § 55 lõikes 2 nimetatud tabeli veerus «Kaalud» antud vastava riskikaaluga; 2) intressimäära optsioonide puhul korrutatakse vastavalt käesoleva määruse § 44 lõikele 2 leitud positsiooni lepinguline väärtus käesoleva määruse § 55 lõikes 2 nimetatud tabeli veerus «Eeldatav intressimäära muutus» antud intressimäära muutusega; 3) optsioonide puhul, mille alusvaraks on lihtaktsiad, korrutatakse alusvara turuhind 8 protsendiga; 4) optsioonide puhul, mille alusvaraks on välisvaluuta või kuld kullakangides, korrutatakse alusvara turuhind 8 protsendiga; 5) optsioonide puhul, mille alusvaraks on kaubad, korrutatakse alusvara turuhind 15 protsendiga. (4) Optsioonide kapitalinõude arvutamisel gamma riski katmiseks käsitletakse ühe ja sama alusvarana: 1) võlainstrumente, mis kuuluvad käesoleva määruse § 55 lõikes 2 nimetatud lõpptähtajal põhineva meetodi tabeli alusel ühte ja samasse lõpptähtaja vööndisse; 2) lihtaktsiaid, mille emitendid on registreeritud ühes ja samas riigis; 3) kõiki välisvaluutasid eraldi ning kulda kullakangides, millega kaubeldakse rahvusvahelistel turgudel; 4) iga kaupa, arvestades käesoleva määruse § 63 lõikes 1 sätestatud tingimusi. (5) Investeerimisühingu kogu kapitalinõue gamma riski katmiseks arvutatakse järgmiselt: 1) optsioonide gamma mõjud arvutatakse iga alusvara kohta eraldi; 2) optsioonide gamma mõjud summeeritakse arvestades märke alusvarade lõikes, saades iga alusvara optsioonide gamma netomõjud; 3) kõigi optsioonide gamma negatiivsed netomõjud summeeritakse. § 73. Veega risk (1) Kapitalinõue optsiooni positsiooni veega riski katmiseks ehk «veega mõju» arvutatakse vastavalt järgmisele valemile: Veega mõju = n × veega × ¼ × σ (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud valemis tähendavad sümbolid järgmist: 1) n on alusvara ühikute arv; 2) σ on alusvara turuhinna muutlikkus. (3) Investeerimisühingu kogu kapitalinõue veega riski katmiseks arvutatakse järgmiselt: 1) optsioonide veega mõjud arvutatakse iga alusvara kohta eraldi. Alusvara määratakse lähtudes käesoleva määruse § 72 lõikes 3 sätestatud põhimõtetest; 2) optsioonide veega mõjud summeeritakse arvestades märke alusvarade lõikes saades iga alusvara optsioonide veega netomõjud; 3) kõigi optsioonide veega netomõjude absoluutväärtused summeeritakse. 8. peatükk KAUPLEMISPORTFELLI ÜLEKANDERISK § 74. Kapitalinõue ülekanderiski katmiseks (1) Kapitalinõuet ülekanderiski katmiseks arvutatakse, kui kauplemisportfelli kuuluva väärtpaberi või kaubaga seotud ülekanded on jäänud arveldamata viie või enama tööpäeva jooksul alates ülekande tähtajast ja kui ülekande viibimisaja jooksul toimunud hinnamuutustest tingituna võib aruandev investeerimisühing kanda kahjumit. (2) Kapitalinõude arvutamisel ei võeta arvesse repo- ja pöördrepotehinguid, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise ja laenuks võtmise tehinguid. § 75. Kapitalinõude arvutamine (1) Kapitalinõude arvutamiseks ülekanderiski katmiseks rakendatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud A või B meetodit. (2) Meetodi A rakendamisel leitakse võimaliku kahjumi suurus, milleks on tehingu täitmishinna ja väärtpaberi või kauba aruandekuupäeva turuhinna alusel leitav negatiivne hinnavahe. Väärtpaberi müüja jaoks tekib negatiivne hinnavahe juhul, kui tehingu täitmishind ületab väärtpaberi või kauba aruandekuupäeva turuhinda, ning väärtpaberi ostja jaoks juhul, kui väärtpaberi või kauba aruandekuupäeva turuhind ületab tehingu täitmishinda. Leitud negatiivse hinnavahe absoluutväärtus korrutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud vastava kapitalinõudega. (3) Meetodi B rakendamisel korrutatakse tehingu täitmishind käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud vastava kapitalinõudega. (4) Kapitalinõuded ülekanderiski katmiseks leitakse järgmise tabeli abil: Tööpäevade arv pärast ülekandepäeva Meetodi A kapitalinõue (%-des) Meetodi B kapitalinõue (%-des) 5 kuni 15 8 0,5 16 kuni 30 50 4,0 31 kuni 45 75 9,0 46 ja enam 100 100 (hinnavahest) (5) Meetodi B rakendamiseks peab investeerimisühing eelnevalt Inspektsioonile selgitama selle meetodi kasutamise soovi põhjuseid ja taotlema Inspektsiooni kirjaliku nõusoleku. (6) Kui ülekanne on jäänud arveldamata 46 või enama tööpäeva jooksul alates ülekande tähtajast, tuleb ülekanderiski arvutamiseks rakendada meetodit A. 9. peatükk KAUPLEMISPORTFELLI VASTASPOOLE RISK § 76. Kapitalinõue kauplemisportfelli vastaspoole riski katmiseks Kapitalinõuet kauplemisportfelli vastaspoole riski katmiseks arvutatakse §-des 77 kuni 80 loetletud tehingutelt. § 77. Kapitalinõude arvutamine ülekannetelt (1) Ülekannetelt tuleb kapitalinõue kauplemisportfelli vastaspoole riski katmiseks arvutada juhul, kui: 1) väärtpaberite või kauba eest on makstud enne nende kättesaamist või väärtpaberid või kaubad on üle kantud enne, kui nende eest on tasu saadud; 2) piiriüleste (cross-border) tehingute puhul on makse sooritamisest või väärtpaberite või kauba ülekandmisest möödunud üks päev või rohkem. (2) Kapitalinõue on 8 protsenti investeerimisühingule võlgnetavast väärtpaberite või kaupade väärtusest või rahast, mis on korrutatud tehingu teise poole riskikaaluga. Tehingu teise poole riskikaal leitakse vastavalt käesoleva määruse peatükile 3. § 78. Repo ja pöördrepo lepingud, väärtpaberite või kaupade laenuks andmine ja võtmine (1) Kauplemisportfelli kuuluvate väärtpaberitega või kaupadega seotud repo lepingute ja laenuks andmise lepingute puhul peab investeerimisühing arvutama väärtpaberite või kaupade turuväärtuse ja saadud raha või tagatise turuväärtuse vahe. Kapitalinõue kauplemisportfelli vastaspoole riski katmiseks on 8 protsenti arvutatud positiivsest vahest, mis on korrutatud tehingu teise poole riski kaaluga. Tehingu teise poole riski kaal arvutatakse vastavalt käesoleva määruse peatükile 3. (2) Kauplemisportfelli kuuluvate väärtpaberitega või kaupadega seotud pöördrepo lepingute ning väärtpaberite laenuks võtmise lepingute puhul peab investeerimisühing arvutama laenatud raha või tagatise turuväärtuse ja saadud väärtpaberite või kauba turuväärtuse vahe. Kapitalinõue kauplemisportfelli vastaspoole riski katmiseks on 8 protsenti arvutatud positiivsest vahest, mis on korrutatud tehingu teise poole riskikaaluga. Tehingu teise poole riskikaal arvutatakse vastavalt käesoleva määruse peatükile 3. (3) Laenuks antud või saadud raha ning tagatiseks olevate väärtpaberite turuväärtuse hindamisel võetakse arvesse tekkepõhiselt arvestatud intress. § 79. Börsivälised tuletisväärtpaberid Kapitalinõue börsiväliste tuletisväärtpaberite vastaspoole riski katmiseks on 10 protsenti vastavalt käesoleva määruse §-s 30 sätestatud turuväärtuse meetodil arvutatud tuletisväärtpaberite riskiga kaalutud väärtusest. Tehingu teise poole riskikaal leitakse vastavalt käesoleva määruse peatükile 3. § 80. Kauplemisportfelli kuuluvate instrumentidega seotud positsioonid Kapitalinõue positsioonidelt, mis tulenevad kauplemisportfelli kuuluvate instrumentidega otseselt seotud teenus- ja komisjonitasudest, intressidest, dividendidest ja börsil kaubeldavate tuletisväärtpaberite tagatistest, on 10 protsenti nende nõuete bilansilisest väärtusest. Tehingu teise poole riskikaal leitakse vastavalt käesoleva määruse peatükile 3. § 81. Muud riskid Lisaks kauplemisportfelli vastaspoole riskile võivad käesolevas peatükis käsitletud instrumendid olla seotud muude riskidega, näiteks intressipositsiooni- ja aktsiapositsiooni riskiga, välisvaluuta- ning kaubariskiga. Sellisel juhul tuleb leida kapitalinõuded ka nende riskide katmiseks. 10. peatükk KAPITALINÕUETE ARVUTAMINE KONSOLIDEERITUD BAASIL § 82. Konsolideeritud baasil kapitalinõuete arvutamine (1) Konsolideeritud baasil kohaldatakse käesolevast määrusest tulenevaid nõudeid investeerimisühingu konsolideerimisgrupile. (2) Kapitali adekvaatsuse arvutamisel konsolideeritud baasil arvutatakse neto-omavahendid vastavalt käesoleva määruse peatükile 2 investeerimisühingu konsolideerimisgrupi rida-realt konsolideeritud aruandluse alusel. (3) Investeerimisühingu konsolideerimisgrupi emaettevõtja võib taotleda Inspektsioonilt eelneva kirjaliku nõusoleku tema vabastamiseks kapitalinõuete arvutamise kohustusest kauplemisportfelli intressipositsiooni ja aktsiapositsiooni riski, ülekande- ning vastaspoole riski katmiseks ühe, mitme või kõikide konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute kauplemisportfellide suhtes. Inspektsioon lähtub nõusoleku andmisel käesoleva määruse § 13 lõikes 1 nimetatud vabastamistingimustest. (4) Lõikes 3 nimetatud nõusoleku saamisel kaasatakse äriühingute, kelle suhtes investeerimisühingu konsolideerimisgrupi emaettevõtja sai vabastuse, kauplemisportfelli positsioonid kapitalinõuete arvutamisel krediidiriski, välisvaluutariski ja kaubariski katmiseks vastavalt käesoleva määruse §-dele 83 ja 84. § 83. Krediidirisk, kauplemisportfelli ülekande- ja vastaspoole risk Kapitalinõuded krediidiriski ning kauplemisportfelli ülekanderiski ja vastaspoole riski katmiseks arvutatakse rida-realt konsolideeritud aruandluse alusel vastavalt käesoleva määruse peatükkidele 3, 8 ja 9. § 84. Kauplemisportfelli intressi- ja aktsiapositsiooni risk, välisvaluutarisk ja kaubarisk (1) Kapitalinõue kauplemisportfelli intressipositsiooni ja aktsiapositsiooni riski ning välisvaluuta ja kaubariski katmiseks konsolideeritud baasil on investeerimisühingu konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute soolo baasil vastavalt käesoleva määruse peatükkidele 4 kuni 7 arvutatud kapitalinõuete summa. (2) Inspektsiooni eelneval kirjalikul nõusolekul võib välisvaluuta avatud netopositsioonide arvutamisel kapitalinõude arvutamiseks välja jätta välisriigi tütarettevõtjatesse tehtud investeeringutest tuleneva välisvaluutariski katmiseks soetatud positsioonid. § 85. Kauplemisportfelli, välisvaluuta ja kauba positsioonide nettimine kapitalinõuete arvutamisel konsolideeritud baasil (1) Käesoleva määruse § 84 lõikes 1 sätestatud kapitalinõuete arvutamisel võib investeerimisühingu konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute positsioone omavahel nettida järgmistel juhtudel: 1) lepinguriigis registreeritud äriühingute positsioone võib omavahel nettida juhul, kui need äriühingud on krediidiasutused või investeerimisühingud, mis täidavad soolo baasil Euroopa Ühenduse õigusaktides sätestatud vastavaid usaldatavusnormatiive ning on tagatud grupisisene õiglane kapitali jaotus; 2) väljaspool lepinguriike registreeritud äriühingute positsioone võib omavahel nettida juhul, kui need äriühingud on krediidiasutused või kolmandate riikide tunnustatud investeerimisühingud, kellele kehtivad usaldatavusnormatiivid vastavad Euroopa Ühenduse õigusaktides sätestatud nõuetega vähemalt sama rangetele reeglitele ning kui nende asukohariigis puuduvad eeskirjad, mis võiksid märgatavalt takistada kapitali grupisisest liikumist; 3) konsolideerimisgruppi kuuluvate käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetamata äriühingute puhul võib nettida ainult grupisisestest tehingutest tulenevaid positsioone (positsioone, mille puhul tehingu teine pool on samasse konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing). (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 kirjeldatud käsitluse rakendamiseks peab investeerimisühing taotlema Inspektsiooni eelneva kirjaliku nõusoleku. § 86. Välisvaluuta avatud netopositsiooni piirmäärad (1) Välisvaluuta avatud netopositsioon ei tohi konsolideeritud baasil ületada käesoleva määruse § 40 lõikes 1 sätestatud piirmäärasid. Piirmäärade jälgimiseks ja järgimiseks konsolideeritud baasil arvutatakse välisvaluutade avatud netopositsioon vastavalt käesoleva määruse peatükile 4 rida-realt konsolideeritud aruandluse alusel. (2) Välisvaluuta avatud netopositsiooni arvutamisel piirmäärade jälgimiseks võetakse lühikese positsioonina arvesse konsolideerimisse kaasatud välisriigi tütarettevõtjate omakapitali bilansiline väärtus. Omakapital kaasatakse selle välisvaluuta avatud netopositsiooni arvutusse, milles see on fikseeritud. (3) Kui investeerimisühing või tema konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing kasutab kapitalinõude arvutamisel optsiooniriski katmiseks lihtsustatud meetodit vastavalt käesoleva määruse §-le 68, kaasatakse välisvaluuta avatud netopositsiooni arvutamisel piirmäärade jälgimiseks välisvaluuta optsioonide turuväärtus. (4) Inspektsiooni eelneval kirjalikul nõusolekul võib välisvaluuta avatud netopositsiooni arvutamisel piirmäärade jälgimiseks välja jätta konsolideerimisse kaasatud välisriigi tütarettevõtjatesse tehtud investeeringutest tuleneva välisvaluutariski katmiseks soetatud positsioonid. 11. peatükk RISKIDE KONTSENTREERUMINE § 87. Riskide kontsentreerumise arvutamine ning Inspektsiooni teavitamine (1) Investeerimisühing on kohustatud pidevalt jälgima riskide kontsentreerumist. (2) Investeerimisühing võib taotleda Inspektsioonilt kirjaliku nõusoleku mitte arvata investeerimisühingu või tema konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu klient seotud isikute hulka, kui on alust arvata, et seotuse aste ei ole kliendi jaoks määrava tähtsusega. (3) Riskide kontsentreerumise arvutamisel soolo baasil võetakse arvesse investeerimisühingu krediidiriskile avatud positsioon kliendi suhtes ja investeerimisühingu neto-omavahendid. (4) Riskide kontsentreerumise arvutamisel konsolideeritud baasil võetakse arvesse investeerimisühingu ja tema konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute krediidiriskile avatud positsioon kliendi suhtes ning investeerimisühingu neto-omavahendid konsolideeritud baasil. Kauplemisportfellist tuleneva riskide kontsentreerumise arvutamisel ei tohi rakendada käesoleva määruse §-s 85 toodud nettimist. (5) Omavahel seotud isikute puhul tuleb üksikute isikute suhtes võetud krediidiriskile avatud positsioonid liita ja käsitleda neid omavahel seotud isikute suhtes võetud ühise riskile avatud positsioonina. (6) Investeerimisühing peab teavitama Inspektsiooni kõigist suurtest riskide kontsentreerumistest vähemalt üks kord aastas, kusjuures aasta jooksul teatatakse igast uuest riskide kontsentreerumisest ning olemasolevate suurte riskide kontsentreerumiste vähemalt 20 protsendilisest suurenemisest, võrreldes eelmise teatamisega. Kui investeerimisühingul ei ole suure riskikontsentratsiooniga riskile avatud positsioone, siis peab ta sellest informeerima kirjalikult Inspektsiooni vähemalt üks kord aastas. § 88. Nõuded riskide katmisele ja juhtimisele (1) Investeerimisühing ja tema konsolideerimisgruppi kuuluvad äriühingud on kohustatud rakendama usaldusväärset riskide juhtimist ja raamatupidamisarvestust ning vastavat sisekontrolli, et teha kindlaks ja näidata ära kõik suured riskide kontsentreerumised ning muutused neis. (2) Investeerimisühingul ja igal tema konsolideerimisgruppi kuuluval äriühingul peavad olema pädeva juhtorgani poolt kinnitatud riskide kontrollimise, juhtimise ja hindamise strateegiad, kaasa arvatud riskide kontsentreerumise jälgimise ja juhtimise strateegia. (3) Investeerimisühing on kohustatud Inspektsiooni kirjalikult informeerima riskide kontsentreerumise jälgimise ja juhtimise strateegiast ning selle muudatustest. Muudatustest tuleb informeerida enne nende rakendamist. (4) Investeerimisühing on kohustatud välja töötama süsteemi väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud riski jälgimiseks esialgse kohustuse võtmise ja lepingu jõustumise tööpäeva vahelisel ajal. § 89. Krediidiriskile avatud positsioon (1) Investeerimisühingu krediidiriskile avatud positsioon kliendi või omavahel seotud isikute suhtes on antud kliendi või omavahel seotud isikute kauplemisportfellist ja muudest tehingutest tulenevate krediidiriskile avatud positsioonide summa. (2) Krediidiriskile avatud positsioon hõlmab kõiki krediidi- või vastaspoole riskiga seotud varasid, bilansiväliseid kohustusi ja tuletisväärtpabereid. (3) Krediidiriskile avatud positsiooni ei kuulu: 1) positsioonid, mis on vastavalt neto-omavahendite arvutamise korrale maha arvatud omavahendite arvutamisel; 2) kuni kaks päeva kestvad nõuded, mis tekivad välisvaluutatehingutega seotud arvelduste käigus juhul, kui aruandev investeerimisühing on oma kohustused täitnud, kuid ei ole saanud vastumakset; 3) kuni viis päeva kestvad nõuded, mis tekivad väärtpaberitehingutega seotud arvelduste käigus juhul, kui makse on teostatud või väärtpaberid on üle antud enne väärtpaberi või vastumakse saamist. (4) Välisvaluuta- ja väärtpaberitehingutega seotud nõudeid, sealhulgas kliendi korralduste alusel teostatud tehingute käigus tekkinud nõudeid, mis ületavad käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kestust, käsitletakse krediidiriskile avatud positsioonina. § 90. Krediidiriskile avatud positsiooni arvutamine (1) Kauplemisportfellist tuleneva krediidiriskile avatud positsiooni leidmiseks ühe kliendi suhtes võetakse arvesse järgmised positsioonid: 1) kõigi antud kliendi emiteeritud väärtpaberite pika ja lühikese positsiooni vahe, kui pika positsiooni absoluutväärtus on lühikese positsiooni absoluutväärtusest suurem. Positsioonid arvutatakse vastavalt käesoleva määruse peatükis 5 sätestatud korrale; 2) netopositsioon, mis saadakse väärtpaberite emissioonide tagamise puhul investeerimisühingu poolt tagatud lepingutest tulenevatest positsioonidest nende väärtpaberite tagamisega seotud positsioonide lahutamisel, mida kolmandad isikud on formaalsete kokkulepete alusel märkinud või edasi taganud (sub-underwriting). Netopositsiooni vähendatakse käesoleva määruse § 50 lõikes 4 sätestatud vähendusteguri ulatuses; 3) krediidiriskile avatud positsioonid, mis tulenevad kliendiga sõlmitud tehingutest, kokkulepetest ja lepingutest, mida on käsitletud käesoleva määruse peatükkides 8 ja 9. Krediidiriskile avatud positsioon arvutatakse vastavalt nimetatud peatükkides sätestatule, võttes arvesse ülekande- või vastaspoole riskiga kaalumata positsioonid. (2) Muudest varadest tuleneva krediidiriskile avatud positsiooni leidmiseks ühe kliendi suhtes võetakse arvesse järgmised positsioonid: 1) vara bilansilises väärtuses. Juhul kui vara allahindlus kajastatakse eraldi bilansikirjel või kui bilansiväliste kohustuste allahindlus kajastatakse bilansis, võetakse need varad arvesse netoväärtuses; 2) käesoleva määruse §-des 24 kuni 27 nimetatud bilansivälised kohustused nimiväärtuse ulatuses. Krediidilimiidid võetakse arvesse limiidi kasutamata osa ulatuses; 3) käesoleva määruse §-s 28 nimetatud tuletisväärtpaberid vastavalt käesoleva määruse §-s 30 või 31 sätestatud meetodite kohaselt arvutatud krediidiekvivalendile. (3) Kui investeerimisühing on vastavalt käesoleva määruse § 13 lõikele 1 saanud Inspektsioonilt vabastuse kauplemisportfelliga seotud riskide arvutamisest, arvutatakse riskile avatud positsioon lähtudes üksnes käesoleva paragrahvi lõikest 2. (4) Krediidiriskile avatud positsiooni arvutamisel jäetakse välja käesoleva määruse §-s 93 nimetatud positsioonid. § 91. Riskide kontsentreerumise piirmäärad (1) Investeerimisühingu riskide kontsentreerumine ühe kliendi või omavahel seotud isikute suhtes ei või ühelgi juhul ületada 25 protsenti investeerimisühingu neto-omavahenditest. (2) Kui klient või omavahel seotud isikud on investeerimisühingu emaettevõtja, tütar- või sidusettevõtjad või investeerimisühingu emaettevõtja tütarettevõtja, siis ei või investeerimisühingu riskide kontsentreerumine nende suhtes ületada 20 protsenti. (3) Investeerimisühingu suurte riskide kontsentreerumise kogusumma ei tohi ületada 800 protsenti. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodud piirmäärasid ei rakendata investeerimisühingu konsolideerimisgrupi kuuluva ema- ja tütarettevõtja suhtes, kui konsolideerimisgrupi üle teostatakse finantsjärelevalvet. § 92. Erandid riskide kontsentreerumise piirmäärade rakendamisel (1) Käesoleva määruse § 91 lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirmäärade ületamine on lubatud juhul, kui see tuleneb täielikult kauplemisportfellist ning piirmäärasid ületavatelt positsioonidelt arvutatakse täiendavaid kapitalinõudeid vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 2 ja 3. (2) Täiendavate kapitalinõuete arvutamiseks valitakse kliendi või omavahel seotud isikutega seotud kauplemisportfelli positsioonist välja selliste instrumentide positsioonid, mille kapitalinõuded spetsiifilise riski katmiseks vastavalt käesoleva määruse §-des 52 ja 59 sätestatule või kauplemisportfelli ülekande- või vastaspoole riski katmiseks vastavalt käesoleva määruse peatükkides 8 ja 9 sätestatule, on kõrgemad ning mille positsioonide koondsumma võrdub käesoleva määruse § 91 lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirmäärade ületamistega. Positsioonide väärtused arvutatakse vastavalt käesoleva määruse § 90 lõikele 1. (3) Täiendav kapitalinõue arvutatakse järgmiselt: 1) leitakse piirmäära ületavad positsioonid käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel; 2) kui piirmäärade ületamine on kestnud vähem kui 10 päeva, korrutatakse punktis 1 nimetatud positsioonidega seotud spetsiifilise riski, ülekande- või vastaspoole riski katmiseks arvutatud kapitalinõuded 200 protsendiga; 3) kui piirmäärade ületamine on kestnud 10 päeva või enam, korrutatakse punktis 1 nimetatud positsioonidega seotud spetsiifilise riski, ülekande- või vastaspoole riski katmiseks arvutatud kapitalinõuded käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud ümberhindamiseteguriga lähtudes piirmäära ületamise suurusest. (4) Piirmäärasid ületava osa ümberhindamistegurid on järgmised: Limiidi ületamine (% neto-omavahenditest): Ümberhindamistegur kuni 40% 200% 40% kuni 60% 300% 60% kuni 80% 400% 80% kuni 100% 500% 100% kuni 250% 600% üle 250% 900% (5) Kui piirmäära ületamisest on möödunud 10 päeva või vähem, ei tohi investeerimisühingu kauplemisportfellist tulenev riskile avatud positsioon ühe kliendi või omavahel seotud isikute suhtes ületada 500 protsenti. (6) Kõik riskide kontsentreerumise piirmäära ületamised, mis on kestnud kauem kui 10 päeva, ei tohi kokku ületada 600 protsenti. § 93. Piirmääradest vabastused (1) Riskide kontsentreerumise piirmäärade arvutamisel ei arvestata järgmiseid positsioone: 1) investeerimisühingu krediidiriskile avatud positsioonid, mis vastavalt käesoleva määruse §-le 18 kuuluvad I riskikategooriasse; 2) kuni üheaastase tähtajaga nõuded krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, mis ei kuulu nende omavahendite koosseisu; 3) krediidiriskile avatud positsioon, mis on tagatud väärtpaberitega; 4) käesoleva määruse § 20 kohaselt III riskikategoorias kajastamisele kuuluvad hüpoteegiga tagatud nõuded kuni 50 protsendi ulatuses tagatiseks oleva hüpoteegiga koormatud kinnisvara väärtusest. Hüpoteegiga koormatud kinnisvara tuleb hinnata vähemalt kord aastas; 5) 50 protsenti bilansivälistest kohustustest, mis kuuluvad keskmise või keskmisest madalama riskiga bilansiväliste kohustuste gruppi vastavalt käesoleva määruse §-des 25 ja 26 sätestatud klassifikatsioonile; 6) bilansivälised kohustused, mis kuuluvad madala riskiga bilansiväliste kohustuste gruppi vastavalt käesoleva määruse §-s 27 sätestatud klassifikatsioonile tingimusel, et kliendi või omavahel seotud isikutega on sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt investeerimisühing täidab oma kohustusi ainult juhul, kui sellega ei kaasne käesoleva määruse § 91 lõigetes 1 ja 2 sätestatud riskikontsentratsiooni piirmäärade ületamist. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud tagatisena kasutatavad väärtpaberid ei tohi kuuluda investeerimisühingu omavahendite koosseisu ja peavad vastama järgmistele tingimustele: 1) väärtpaberid hinnatakse turuhinnas; 2) väärtpaberid on kaubeldavad reguleeritud väärtpaberiturul. Tagatisena ei saa käsitleda väärtpaberit, mille on emiteerinud aruandev investeerimisühing, tema emaettevõtja, nende tütarettevõtjad või see klient või omavahel seotud isikud, kelle suhtes arvutatakse riskide kontsentreerumist; 3) aktsiate puhul ületab aktsiate turuväärtus 150-protsendiliselt tagatavat krediidiriskile avatud positsiooni; 4) krediidiasutuste, lepinguriikide regionaalvalitsuste või kohalike omavalitsuste võlainstrumentide või multilateraalsete arengupankade võlainstrumentide puhul ületab võlainstrumentide turuväärtus 50-protsendiliselt tagatavat krediidiriskile avatud positsiooni; 5) muude väärtpaberite puhul ületab väärtpaberite turuväärtus tagatavat krediidiriskile avatud positsiooni 100-protsendiliselt. (3) Kui investeerimisühing on vabastatud vastavalt käesolevas paragrahvis nimetatud tingimustele piirmäärade arvutamisest krediidiriskile avatud positsiooni puhul, peab investeerimisühing säilitama vabastuse aluseks olevad andmed vähemalt ühe aasta jooksul pärast vabastuse aluseks olevate tingimuste tekkimist. (4) Kui investeerimisühingu krediidiriskile avatud positsiooni kliendi suhtes tagab otseselt ja tingimusteta kolmas isik, võib käsitleda tagatud positsiooni osa nii, nagu see oleks kolmanda isiku suhtes, mitte aga kliendi suhtes. Sellise käsitluse rakendamiseks peab investeerimisühing eelnevalt taotlema Inspektsioonilt kirjaliku nõusoleku. 12. peatükk ARUANDLUS § 94. Aruannete koostamine Investeerimisühing ning investeerimisühingu konsolideerimisgrupi emaettevõtja on kohustatud koostama järgmised aruanded: 1) riskiga kaalutud varade aruande vastavalt määruse lisale 1; 2) intressipositsiooni riski aruande vastavalt lisale 2; 3) aktsiapositsiooni riski aruande vastavalt lisale 3; 4) kauplemisportfelli ülekanderiski aruande vastavalt lisale 4; 5) kaubariski aruande vastavalt lisale 5; 6) optsiooniriski aruande vastavalt lisale 6; 7) kauplemisportfelli vastaspoole riski aruande vastavalt lisale 7; 8) kauplemisportfelli riskide kontsentreerumise aruande vastavalt lisale 8; 9) valuutade avatud netopositsioonide aruande vastavalt lisale 9; 10) kapitali adekvaatsuse aruande vastavalt lisale 10; 11) allutatud laenude aruande vastavalt lisale 11; 12) riskide kontsentreerumise aruande vastavalt lisale 12. § 95. Aruandeperiood ja tähtajad (1) Kui investeerimisühing osutab «Väärtpaberituru seaduse» § 43 punktides 4 ja 6 või § 44 punktis 1 nimetatud teenuseid, on tema aruandluse aruandeperioodiks kalendrikuu. (2) Kui investeerimisühing osutab «Väärtpaberituru seaduse» § 43 punktides 1, 2, 3, 5 ja 7 nimetatud teenuseid, on tema aruandluse aruandeperioodiks kvartal. (3) Kuuaruannete esitamise tähtaeg on aruandeperioodile järgneva kuu kümnes kalendripäev ning kvartaliaruannete esitamise tähtaeg on aruandeperioodile järgneva kuu kahekümnes kalendripäev. (4) Juhul kui kuu kümnes või kahekümnes kalendripäev on puhkepäev, esitatakse aruanded puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. (5) Konsolideeritud baasil on käesolevast määrusest tulenevate aruannete esitamise aruandeperioodiks vastavalt poolaasta ja aasta. Konsolideeritud aruanded esitatakse kolme kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. (6) Käesoleva määruse § 10 lõike 3 alusel Inspektsioonilt kapitali adekvaatsuse arvutamisest vabastuse saanud investeerimisühing on kohustatud koostama ja esitama aruandlust käesolevas paragrahvis sätestatud korras. § 96. Andmete täpsus (1) Summad esitatakse aruannetes tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. (2) Välisvaluuta peab olema konverteeritud Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase tööpäeva Eesti Panga kursi alusel. Välisvaluutad, mida Eesti Pank ei noteeri, konverteeritakse Eesti kroonidesse vastava riigi Euroopa Liidu euro noteeringu alusel. (3) Väärismetallid konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase tööpäeva Londoni Metalli börsi ennelõunase USA dollarites väljendatud noteeringu alusel. § 97. Andmete säilitamine Kapitali adekvaatsuse ja omavahendite arvutamiseks kasutatud algandmeid säilitatakse vähemalt viis aastat. § 98. Aruannete esitamine (1) Investeerimisühing ning investeerimisühingu konsolideerimisgrupi emaettevõtja on kohustatud esitama käesoleva korraga määratud aruanded Inspektsioonile elektrooniliselt XML (eXtensible Markup Language) dokumendina. (2) Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada tühi aruanne. (3) Aruannete koodid on järgmised: 1) riskiga kaalutud varade aruanne soolo baasil 420, konsolideeritud baasil 4200; 2) intressipositsiooni riski aruanne soolo baasil 421, konsolideeritud baasil 4210; 3) aktsiapositsiooni riski aruanne soolo baasil 422, konsolideeritud baasil 4220; 4) kauplemisportfelli ülekanderiski aruanne soolo baasil 423, konsolideeritud baasil 4230; 5) kaubariski aruanne soolo baasil 424, konsolideeritud baasil 4240; 6) optsiooniriski aruanne soolo baasil 425, konsolideeritud baasil 4250; 7) kauplemisportfelli vastaspoole riski aruanne soolo baasil 460, konsolideeritud baasil 4600; 8) kauplemisportfelli riskide kontsentreerumise aruanne soolo baasil 427, konsolideeritud baasil 4270; 9) valuutade avatud netopositsioonide aruanne soolo baasil 400, konsolideeritud baasil 4000; 10) kapitali adekvaatsuse aruanne soolo baasil 500, konsolideeritud baasil 5000; 11) allutatud laenude aruanne soolo baasil 490, konsolideeritud baasil 4900; 12) riskide kontsentreerumise aruanne soolo baasil 430, konsolideeritud baasil 4300. § 99. Andmevahetuse turvamine Investeerimisühing peab lähtuma andmevahetuse turvamisel rahandusministri 16. oktoobri 2003. a määruse nr 93 «Investeerimisühingu aruandluse kord» (RTL 2003, 111, 1764) 6. peatükis sätestatud nõuetest. 13. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 100. Neto-omavahendite arvutamise korra muutmine Rahandusministri 12. septembri 2002. a määruses nr 109 «Investeerimisühingu neto-omavahendite, neto-omavahendite minimaalsuuruse ning püsivate üldkulude arvutamise juhend ja neto-omavahendite aruandluse kord» tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: « (11) Kuni jooksva aasta kasumi omavahendite koosseisu kaasamiseni vastavalt käesoleva määruse § 4 lõikele 5 ei võeta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud mahaarvamisele kuuluva summa arvutamisel arvesse mahaarvatavatelt investeeringutelt jooksva majandusaasta algusest kuni aruandekuupäevani arvestatud kapitaliosaluse kasumit või kahjumit. Juhul kui investeerimisühingul on jooksval aastal kahjum, võetakse kapitaliosaluse kasum ja kahjum mahaarvamiste tegemisel arvesse»; 2) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 3) soolo baasil neto-omavahendite arvutamisel, kui nimetatud osalused ja muud investeeringud kapitali iseloomuga instrumentidesse on investeerimisühingu konsolideerimisgruppi kuuluvates finantseerimisasutustes, tingimusel, et neid finantseerimisasutusi täielikult rida-realt konsolideeritakse ning nende üle teostatakse järelevalvet konsolideeritud baasil». § 101. Jõustumine ja rakendamine (1) Käesolev määrus jõustub 2004. aasta 1. juunil. (2) Käesoleva määruse § 100 jõustub alates 2004. a 1. aprillist. (3) Esimesed käesoleva määruse kohased aruanded koostatakse seisuga 30. juuni 2004 ja esitatakse Inspektsioonile käesoleva määruse §-s 95 nimetatud tähtaegadel. (4) Kõigi asjaolude ja kohustuste kohta, mis investeerimisühingu tegevuses ei ole kooskõlas käesoleva määrusega ja mida investeerimisühing ei suuda kõrvaldada või täita ühe kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest, tuleb investeerimisühingul koostada loetelu ja esitada see Inspektsioonile hiljemalt ühe kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest, koos nende asjaolude kõrvaldamise või kohustuste täitmise kavaga. Minister Taavi VESKIMÄGI Kantsler Aare JÄRVAN 1 Käesoleva määruse koostamisel on arvestatud järgmisi Euroopa Liidu õigusakte: – Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/6/EMÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (Euroopa Ühenduse Teataja L 141, 11.06.1993, lk 1–26); – Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 98/31/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/6/EMÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (Euroopa Ühenduse Teataja L 204, 21.07.1998, lk 13–25); – Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 98/33/EÜ, millega muudetakse krediidiasutuste asutamist ja tegevust käsitleva nõukogu direktiivi 77/780/EMÜ artiklit 12, krediidiasutuste maksevõime suhtarvu käsitleva nõukogu direktiivi 89/647/EMÜ artikleid 2 ja 5–8 ning II ja III lisa ja investeerimisühingute ja krediidiasutuse kapitali adekvaatsust käsitleva nõukogu direktiivi 93/6/EMÜ artiklit 2 ja II lisa (Euroopa Ühenduse Teataja L 204, 21.07.1998, lk 29–36); – Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2000/12/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (Euroopa Ühenduse Teataja L 126, 26.05.2000, lk 1–59); – Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2000/28/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2000/12/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (Euroopa Ühenduse Teataja L 275, 27.10.2000, lk 37–38); – Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2002/87/EÜ krediidiasutuste, kindlustusandjate ning investeerimisühingute finantskonglomeraatide üle täiendava järelevalve teostamise kohta ning millega muudetakse Euroopa Liidu Nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ, 93/22/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiive 98/78/EÜ, 2002/12 EÜ (Euroopa Ühenduse Teataja L 035, 11.02.2003, lk 1–27). Rahandusministri 16. märtsi 2004. a määruse nr 33 «Investeerimisühingu usaldatavusnormatiivid, nende arvutamise ning aruandluse kord» lisa 1 RISKIGA KAALUTUD VARADE ARUANNE 1. Aruande eesmärk Kapitali adekvaatsuse arvutamiseks vajalike andmete saamine. 2. Aruande valdkond Krediidiriskiga kaalumisele kuuluvad varad vastavalt käesoleva määruse peatükile 3. 3. Aruanderea struktuur 1) vara liik 2) riski kaal 3) jääk 4. Aruanderea struktuuri seletus 1) Vara liigi identifikaatorid: Sularaha 1 Nõuded keskpangale 2 Nõuded krediidiasutustele 3 Nõuded väärtpaberituru kutselistele osalistele 12 Nõuded klientidele 4 Fikseeritud tulumääraga väärtpaberid 5 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad 6 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad 7 Muud aktsiad ja osad 8 Tuletisväärtpaberid 13 Materiaalne põhivara ja kinnisvarainvesteeringud 9 Muu vara 10 Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud 11 2) Riski kaal Siin näidatakse tehingu teise poole või vara liigi krediidiriski kaal vastavalt käesoleva määruse peatükile 3. Riski kaal näidatakse koefitsiendina vastavalt riski kaalule. Riski kaal on 0, kui tegemist on: 1) bilansilise varana kajastatud tuletisväärtpaberiga; 2) varaga, mis vastavalt neto-omavahendite arvutamise korrale on investeerimisühingu omavahendite arvutamisel maha arvatud; 3) kauplemisportfelli kuuluvate instrumentidega, kui aruandev investeerimisühing arvutab kapitalinõuded tururiski katmiseks ning käesoleva määrusega pole kehtestatud teisiti. 3) Vara jääk Siin näidatakse antud riskigruppi kuuluva vara liigi bilansiline väärtus aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Rahandusministri 16. märtsi 2004. a määruse nr 33 «Investeerimisühingu usaldatavusnormatiivid, nende arvutamise ning aruandluse kord» lisa 2 INTRESSIPOSITSIOONI RISKI ARUANNE 1. Aruande eesmärk Kapitali adekvaatsuse arvutamiseks vajalike andmete saamine. 2. Aruande valdkond Kauplemisportfelli kuuluvad intressipositsiooni riski hõlmavad instrumendid vastavalt käesoleva määruse peatükile 5 ja optsiooniriski (deltarisk) hõlmavad instrumendid delta-pluss meetodi kasutamisel vastavalt käesoleva määruse peatükile 7. Soolo baasil näidatakse aruandes aruandva investeerimisühingu kauplemisportfelli positsioonid. Konsolideeritud baasil näidatakse aruandes konsolideerimisgruppi kuuluvate ülejäänud äriühingute (v.a äriühingud, kes on Inspektsiooni kirjalikul nõusolekul vabastatud kapitalinõuete arvutamisest kauplemisportfelliga seotud riskide katmiseks vastavalt käesoleva määruse § 13 lõikele 1) kauplemisportfellide positsioonid soolo baasil. Konsolideeritud baasil aruandes ei näidata aruandva investeerimisühingu kauplemisportfelli positsioone. 3. Aruanderea struktuur 1) registrikood 2) riski tüüp 3) valuuta kood 4) tsoon 5) riski kaal 6) pikk positsioon 7) lühike positsioon 4. Aruanderea struktuuri seletus 1) Registrikood Konsolideeritud baasil näidatakse siin selle konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu registreerimise number või äriregistrikood, kelle kauplemisportfelli aruandereal näidatud instrument kuulub. Soolo baasil aruandes on registrikoodiks 0 (null). 2) Riski tüübi identifikaatorid: Spetsiifiline risk 1 Lõpptähtajal põhinev üldrisk 2 Kestusel põhinev üldrisk 3 3) Valuuta kood Siin näidatakse valuuta, milles on fikseeritud vara või bilansivälise instrumendi alusvara väärtus. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega. Spetsiifilise riski puhul on valuuta identifikaatoriks EEK. 4) Tsooni identifikaator Tsoon 1 1 Tsoon 2 2 Tsoon 3 3 Siin näidatakse üldriski puhul instrumendi tsoon vastavalt käesoleva määruse § 55 lõikele 2 ja § 56 lõikele 4. Spetsiifilise riski puhul on identifikaatoriks 0 (null). 5) Riski kaal Siin näidatakse üldriski või spetsiifilise riski kaal vastavalt käesoleva määruse § 55 lõikele 3 ja § 56 lõikele 7. Kestusel põhineva üldriski arvutamise meetodi puhul on riski kaaluks modifitseeritud kestuse ja eeldatava intressimäära muutuse korrutis, mis on arvutatud vastavalt käesoleva määruse § 56 lõikele 5. Riski kaal näidatakse koefitsiendina vastavalt riski kaalule. 6) Pikk positsioon Siin näidatakse instrumendi pika positsiooni absoluutväärtus aruandeperioodi lõpu seisuga. Optsioonide puhul näidatakse deltaga korrigeeritud pika positsiooni absoluutväärtus. Üldriski puhul esitatakse pikk positsioon vastavas valuutas tuhandetes ühikutes ümardatuna täisühikuteni. Spetsiifilise riski puhul konverteeritakse välisvaluutas fikseeritud pikk positsioon Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase tööpäeva Eesti Panga kursi alusel ja esitatakse tuhandetes ühikutes ümardatuna täisühikuteni. 7) Lühike positsioon Siin näidatakse instrumendi lühikese positsiooni absoluutväärtus aruandeperioodi lõpu seisuga. Optsioonide puhul näidatakse deltaga korrigeeritud lühikese positsiooni absoluutväärtus. Üldriski puhul esitatakse lühike positsioon vastavas valuutas tuhandetes ühikutes ümardatuna täisühikuteni. Spetsiifilise riski puhul konverteeritakse välisvaluutas fikseeritud lühike positsioon Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase tööpäeva Eesti Panga kursi alusel ja esitatakse tuhandetes ühikutes ümardatuna täisühikuteni. Rahandusministri 16. märtsi 2004. a määruse nr 33 «Investeerimisühingu usaldatavusnormatiivid, nende arvutamise ning aruandluse kord» lisa 3 AKTSIAPOSITSIOONI RISKI ARUANNE 1. Aruande eesmärk Kapitali adekvaatsuse arvutamiseks vajalike andmete saamine. 2. Aruande valdkond Kauplemisportfelli kuuluvad aktsiapositsiooni erinevaid riske hõlmavad instrumendid vastavalt käesoleva määruse peatükile 5 ja optsiooniriski (deltarisk) hõlmavad instrumendid delta-pluss meetodi kasutamisel vastavalt käesoleva määruse peatükile 7. Soolo baasil näidatakse aruandes aruandva investeerimisühingu kauplemisportfelli positsioonid. Konsolideeritud baasil näidatakse aruandes konsolideerimisgruppi kuuluvate ülejäänud äriühingute (v.a äriühingud, kes on Inspektsiooni kirjalikul nõusolekul vabastatud kapitalinõuete arvutamisest kauplemisportfelliga seotud riskide katmiseks vastavalt käesoleva määruse § 13 lõikele 1) kauplemisportfellide positsioonid soolo baasil. Konsolideeritud baasil aruandes ei näidata aruandva investeerimisühingu kauplemisportfelli positsioone. 3. Aruanderea struktuur 1) registrikood 2) riski tüüp 3) riigi kood 4) kapitalinõude protsent 5) pikk positsioon 6) lühike positsioon 7) korrigeerimine 4. Aruanderea struktuuri seletus 1) Registrikood Konsolideeritud baasil näidatakse siin selle konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu registreerimise number või äriregistrikood, kelle kauplemisportfelli aruandereal näidatud instrument kuulub. Soolo baasil aruandes on registrikoodiks 0 (null). 2) Riski tüübi identifikaatorid: Spetsiifiline risk 1 Üldrisk 2 3) Riigi kood Siin näidatakse riik, kus lihtaktsia emitent on registreeritud. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumite kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega. 4) Kapitalinõude protsent Siin näidatakse üldriski või spetsiifilise riski kapitalinõude protsent vastavalt käesoleva määruse §-dele 59 ja 60. Kapitalinõude protsent näidatakse koefitsiendina vastavalt kapitalinõude protsendile. 5) Pikk positsioon Siin näidatakse instrumendi pika positsiooni absoluutväärtus tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Optsioonide puhul näidatakse deltaga korrigeeritud pika positsiooni absoluutväärtus. Välisvaluutas fikseeritud positsioon konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase tööpäeva Eesti Panga kursi alusel. 6) Lühike positsioon Siin näidatakse instrumendi lühikese positsiooni absoluutväärtus tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Optsioonide puhul näidatakse deltaga korrigeeritud lühikese positsiooni absoluutväärtus. Välisvaluutas fikseeritud positsioon konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase tööpäeva Eesti Panga kursi alusel. 7) Korrigeerimine Siin näidatakse üldriski puhul kogu riigi netopositsioonile korrigeerimise teel lisatav teatud aktsia netopositsiooni osa absoluutväärtus. Lisatav osa leitakse vastavalt käesoleva määruse § 60 lõikele 2. Lisatav teatud aktsia netopositsiooni osa esitatakse tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Välisvaluutas fikseeritud lisatav teatud aktsia netopositsiooni osa konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase tööpäeva Eesti Panga kursi alusel. Spetsiifilise riski puhul on väärtuseks 0 (null). Rahandusministri 16. märtsi 2004. a määruse nr 33 «Investeerimisühingu usaldatavusnormatiivid, nende arvutamise ning aruandluse kord» lisa 4 KAUPLEMISPORTFELLI ÜLEKANDERISKI ARUANNE 1. Aruande eesmärk Kapitali adekvaatsuse arvutamiseks vajalike andmete saamine. 2. Aruande valdkond Kauplemisportfelli kuuluvad ülekanderiske hõlmavad instrumendid vastavalt käesoleva määruse peatükile 8. 3. Aruanderea struktuur 1) arvutamise meetod 2) kapitalinõude protsent 3) turuhind 4) täitmishind 4. Aruande struktuuri seletus 1) Arvutamise meetodi identifikaatorid: Meetod A 1 Meetod B 2 Siin näidatakse kauplemisportfelli ülekanderiski arvutamise meetod vastavalt käesoleva määruse §-le 75. 2) Kapitalinõude protsent Siin näidatakse kapitalinõude protsent vastavalt käesoleva määruse § 75 lõikele 4. Kapitalinõude protsent näidatakse koefitsiendina vastavalt kapitalinõude protsendile. 3) Turuhind Tehingu turuhind esitatakse aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Välisvaluutas fikseeritud tehingu turuhind konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase tööpäeva Eesti Panga kursi alusel. Meetodi B korral on turuhinna väärtus null. 4) Täitmishind Täitmishind esitatakse tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Välisvaluutas fikseeritud täitmishind konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase tööpäeva Eesti Panga kursi alusel. Rahandusministri 16. märtsi 2004. a määruse nr 33 «Investeerimisühingu usaldatavusnormatiivid, nende arvutamise ning aruandluse kord» lisa 5 KAUBARISKI ARUANNE 1. Aruande eesmärk Kapitali adekvaatsuse arvutamiseks vajalike andmete saamine. 2. Aruande valdkond Kaubariski hõlmavad instrumendid vastavalt käesoleva määruse peatükile 6 ja optsiooniriski (deltarisk) hõlmavad instrumendid delta-pluss meetodi kasutamisel vastavalt käesoleva määruse peatükile 7. Soolo baasil näidatakse aruandes aruandva investeerimisühingu kaubapositsioonid. Konsolideeritud baasil näidatakse aruandes konsolideerimisgruppi kuuluvate ülejäänud äriühingute kaubapositsioonid soolo baasil. Konsolideeritud baasil aruandes ei näidata aruandva investeerimisühingu kaubapositsioone. 3. Aruanderea struktuur 1) registrikood 2) arvutamise meetod 3) kauba nimetus 4) lõpptähtaja vöönd 5) pikk positsioon 6) lühike positsioon 4. Aruande struktuuri seletus 1) Registrikood Konsolideeritud baasil näidatakse siin selle konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu registreerimise number või äriregistrikood, kellele aruandereal näidatud kaup kuulub. Soolo baasil aruandes on registrikoodiks 0 (null). 2) Arvutamise meetodi indikaatorid: Lõpptähtajal põhinev meetod 1 Lihtsustatud meetod 2 Siin näidatakse kaubariski arvutamise meetod vastavalt käesoleva määruse peatükile 6. 3) Kauba nimetus Kaubad, mille positsioonid vastavalt käesoleva määruse § 63 lõikele 1 käsitletakse ühe kauba positsioonina, näidatakse ühe nimega. 4) Lõpptähtaja vööndi identifikaatorid: Kuni 1 kuu 28 1 kuni 3 kuud 29 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 Üle 3 aasta 30 Siin näidatakse lõpptähtajal põhineva meetodi puhul iga kauba lõpptähtaja vöönd vastavalt käesoleva määruse §-le 65. Lihtsustatud meetodi puhul on identifikaatoriks 0 (null). 5) Pikk positsioon Siin näidatakse instrumendi pikk positsioon tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Optsioonide puhul näidatakse deltaga korrigeeritud pika positsiooni absoluutväärtus. Välisvaluutas fikseeritud netopositsioon konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase tööpäeva Eesti Panga kursi alusel. 6) Lühike positsioon Siin näidatakse instrumendi lühike positsioon tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Optsioonide puhul näidatakse deltaga korrigeeritud lühikese positsiooni absoluutväärtus. Välisvaluutas fikseeritud netopositsioon konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase tööpäeva Eesti Panga kursi alusel. Rahandusministri 16. märtsi 2004. a määruse nr 33 «Investeerimisühingu usaldatavusnormatiivid, nende arvutamise ning aruandluse kord» lisa 6 OPTSIOONIRISKI ARUANNE 1. Aruande eesmärk Kapitali adekvaatsuse arvutamiseks vajalike andmete saamine. 2. Aruande valdkond Optsiooniriski (v.a delta risk delta-pluss meetodi puhul) hõlmavad instrumendid vastavalt käesoleva määruse peatükile 7. Soolo baasil näidatakse aruandes aruandva investeerimisühingu kauplemisportfelli optsiooniriski hõlmavad positsioonid. Konsolideeritud baasil näidatakse aruandes konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute (v.a äriühingud, mis on Inspektsiooni kirjalikul nõusolekul vabastatud kapitalinõuete arvutamisest kauplemisportfelliga seotud riskide katmiseks vastavalt käesoleva määruse § 13 lõikele 1) kauplemisportfellide optsiooniriski hõlmavad positsioonid soolo baasil. Konsolideeritud baasil aruandes ei näidata aruandva investeerimisühingu kauplemisportfelli positsioone. 3. Aruanderea struktuur 1) registrikood 2) arvutamise meetod 3) optsiooni alusvara tüüp 4) alusvara turuhind 5) kapitalinõude protsent 6) optsiooni tüüp 7) optsiooni täitmishinna ja turuhinna vahe 8) gamma netomõju 9) veega netomõju 4. Aruande struktuuri seletus 1) Registrikood Konsolideeritud baasil näidatakse siin selle konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu registreerimise number või äriregistrikood, kelle kauplemisportfelli aruandereal näidatud optsioon kuulub. Soolo baasil aruandes on registrikoodiks 0 (null). 2) Arvutamise meetodi indikaatorid: Lihtsustatud meetod 1 Delta-pluss meetod 2 Siin näidatakse optsiooniriski arvutamise meetod vastavalt käesoleva määruse peatükile 7. 3) Optsiooni alusvara tüübi identifikaatorid: Võlainstrument 1 Intressimäär ja intressimäära indeks 2 Lihtaktsia 3 Kaup 4 Valuuta 5 4) Alusvara turuhind Siin näidatakse lihtsustatud meetodi puhul optsiooni alusvara turuhind (koondsumma) aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikutesse. Välisvaluutas fikseeritud alusvara turuhind konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase tööpäeva Eesti Panga kursi alusel. Delta-pluss meetodi puhul on hinnaks 0 (null). 5) Kapitalinõude protsent Siin näidatakse lihtsustatud meetodi puhul, lähtudes optsiooni alusvara tüübist, kapitalinõude protsent või nende summa vastavalt käesoleva määruse §-le 68. Kapitalinõude protsent näidatakse koefitsiendina. Delta-pluss meetodi puhul on kapitalinõude protsendiks 0 (null). 6) Optsiooni tüüp Katmata 1 Kaetud 2 Delta-pluss meetodi puhul on identifikaatoriks 0. 7) Optsiooni täitmishinna ja turuhinna vahe Siin näidatakse aruandereal kajastatud optsioonide täitmishinna (strike price), mis sisaldab ka makstud preemiat, ja turuhinna vahe tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikutesse. Summa esitatakse ainult juhul, kui ostetud optsioon on rahas. Välisvaluutas fikseeritud hindade vahe konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase tööpäeva Eesti Panga kursi alusel. Kui ostetud optsioon ei ole rahas ning delta-pluss meetodi puhul on vahe väärtuseks 0 (null). 8) Gamma netomõju Siin näidatakse gamma netomõju tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikutesse iga alusvara kohta eraldi, mis arvutatakse vastavalt käesoleva määruse §-le 72. Välisvaluutas fikseeritud gamma netomõju konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase tööpäeva Eesti Panga kursi alusel. Lihtsustatud meetodi puhul on gamma netomõju väärtuseks 0 (null). 9) Veega netomõju Siin näidatakse veega netomõju tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikutesse iga alusvara kohta eraldi, mis arvutatakse vastavalt käesoleva määruse §-le 73. Välisvaluutas fikseeritud veega netomõju konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase tööpäeva Eesti Panga kursi alusel. Lihtsustatud meetodi puhul on veega netomõju väärtuseks 0 (null). Rahandusministri 16. märtsi 2004. a määruse nr 33 «Investeerimisühingu usaldatavusnormatiivid, nende arvutamise ning aruandluse kord» lisa 7 KAUPLEMISPORTFELLI VASTASPOOLE RISKI ARUANNE 1. Aruande eesmärk Kapitali adekvaatsuse arvutamiseks vajalike andmete saamine. 2. Aruande valdkond Kauplemisportfelli kuuluvad vastaspoole riski hõlmavad instrumendid vastavalt käesoleva määruse peatükile 9. 3. Aruanderea struktuur 1) tehingu liik 2) väärtus 1 3) väärtus 2 4) riski kaal 7. Aruande struktuuri seletus 1) Tehingu liigi identifikaatorid: Reguleerimata ülekanne 1 Repo tehing 2 Pöördrepo tehing 3 Börsiväline tuletisväärtpaber 4 Kauplemisportfelli kuuluvate instrumentidega seotud positsioon 5 2) Väärtus 1 Siin näidatakse reguleerimata ülekande ja kauplemisportfelli instrumentidega seotud positsiooni puhul aruandvale investeerimisühingule või tema konsolideerimisgruppi kuuluvatele äriühingutele võlgnetavate väärtpaberite või kaupade väärtus või raha, repo ja pöördrepo tehingute puhul tehingu aluseks olevate väärtpaberite turuväärtus, börsiväliste tuletisväärtpaberite puhul vastavalt käesoleva määruse §-s 30 sätestatud turuväärtuse meetodil arvutatud väärtus, kauplemisportfelli kuuluvate instrumentidega seotud positsioonide puhul nõuete bilansiline väärtus tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikutesse. Välisvaluutas fikseeritud väärtus konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase tööpäeva Eesti Panga kursi alusel. 3) Väärtus 2 Siin näidatakse repo ja pöördrepo tehingute puhul saadud raha või tagatise turuväärtus tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täiskroonidesse. Välisvaluutas fikseeritud väärtus konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase tööpäeva Eesti Panga kursi alusel. Reguleerimata ülekande, börsivälise tuletisväärtpaberi ja kauplemisportfelli kuuluvate instrumentidega seotud positsiooni puhul on väärtuse 2 väärtuseks 0 (null). 4) Riski kaal Siin näidatakse tehingu teise poole krediidiriski kaal vastavalt käesoleva määruse peatükile 2. Riski kaal näidatakse koefitsiendina vastavalt riski kaalu protsendile. Rahandusministri 16. märtsi 2004. a määruse nr 33 «Investeerimisühingu usaldatavusnormatiivid, nende arvutamise ning aruandluse kord» lisa 8 KAUPLEMISPORTFELLI RISKIDE KONTSENTREERUMISE ARUANNE 1. Aruande eesmärk Kapitali adekvaatsuse arvutamiseks vajalike andmete saamine. 2. Aruande valdkond Riskikontsentratsiooni piirmäära ületanud kauplemisportfellist tuleneva riskile avatud positsiooni kuuluvad instrumendid vastavalt käesoleva määruse peatükile 11. 3. Aruanderea struktuur 1) instrumendi tüüp 2) positsioon 3) riskikontsentratsiooni piirmäära ületamise kestus 4) kapitalinõude protsent 5) ümberhindamistegur 4. Aruanderea struktuuri seletus 1) Instrumendi tüübi identifikaatorid: Lihtaktsia 1 Võlainstrument 2 Siin näidatakse riskikontsentratsiooni piirmäära ületanud kauplemisportfellist tuleneva krediidiriskile avatud positsiooni kuuluva instrumendi tüüp. Tuletisväärtpaberid liigitatakse alusvara järgi. 2) Positsioon Siin näidatakse aruandereal kajastatud instrumendi riskikontsentratsiooni piirmäära ületav kauplemisportfellist tulenev krediidiriskile avatud positsioon vastavalt käesoleva määruse § 91 lõikele 1 aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Välisvaluutas fikseeritud krediidiriskile avatud positsioon konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase tööpäeva Eesti Panga kursi alusel. 3) Riskikontsentratsiooni piirmäära ületamise kestuse identifikaatorid: Kuni 10 päeva 1 10 päeva ja rohkem 2 4) Kapitalinõude protsent Siin näidatakse kapitalinõude protsent spetsiifilise riski või kauplemisportfelli ülekande või vastaspoole riski katmiseks vastavalt käesoleva määruse § 92 lõikele 3. Kapitalinõude protsent näidatakse koefitsiendina vastavalt kapitalinõude protsendile. 5) Ümberhindamistegur Siin näidatakse ümberhindamistegur vastavalt käesoleva määruse § 92 lõikele 4. Ümberhindamistegur näidatakse koefitsiendina vastavalt ümberhindamisteguri protsendile. Kui piirmäära ületamise kestus on kuni 10 päeva, on ümberhindamisteguri väärtuseks 0 (null). Rahandusministri 16. märtsi 2004. a määruse nr 33 «Investeerimisühingu usaldatavusnormatiivid, nende arvutamise ning aruandluse kord» lisa 9 VALUUTADE AVATUD NETOPOSITSIOONIDE ARUANNE 1. Aruande eesmärk Kapitali adekvaatsuse ja välisvaluuta avatud netopositsioonide piirmäärade arvutamiseks vajalike andmete saamine. 2. Aruande valdkond Valuutakursi muutusest sõltuvad bilansilised ja bilansivälised varad ning kohustused vastavalt käesoleva määruse peatükile 4 (k.a positsioonid, mis on vastavalt käesoleva määruse § 38 lõikele 6, § 40 lõikele 6 ja § 86 lõikele 4 lubatud arvutamisel välja jätta), Eesti kroonides ning Euroopa Liidu eurodes fikseeritud bilansilised ja bilansivälised varad ning kohustused ja optsiooniriski hõlmavad instrumendid vastavalt käesoleva määruse peatükile 7. Soolo baasil näidatakse aruandes aruandva investeerimisühingu positsioonid soolo baasil. Konsolideeritud baasil näidatakse aruandes konsolideerimisgruppi kuuluvate ülejäänud äriühingute positsioonid soolo baasil ning investeerimisühingu konsolideerimisgrupi positsioonid vastavalt käesoleva määruse § 86 lõikele 1. Konsolideeritud baasil aruandes ei näidata aruandva investeerimisühingu positsioone soolo baasil. 3. Aruanderea struktuur 1) registrikood 2) valuuta 3) sularaha 4) nõuded krediidiasutustele (neto) 5) nõuded väärtpaberituru kutselistele osalistele (neto) 6) nõuded klientidele (neto) 7) väärtpaberid 8) muu vara (k.a nõuded keskpankadele) 9) vara kokku 10) võlad krediidiasutustele 11) nõudmiseni hoiused 12) tähtajalised hoiused 13) muud kohustused 14) kohustused kokku 15) forward-ostutehingud 16) forward-müügitehingud 17) futuuri-ostutehingud 18) futuuri-müügitehingud 19) vahetustehingud – ost 20) vahetustehingud – müük 21) saadud garantiid ja muud sarnased instrumendid, mida kindlasti kasutatakse 22) antud garantiid ja muud sarnased instrumendid, mida kindlasti kasutatakse 23) muud bilansivälised nõuded 24) muud bilansivälised kohustused 25) kirjutatud müügioptsioonide deltaga korrigeeritud väärtused 26) kirjutatud ostuoptsioonide deltaga korrigeeritud väärtused 27) ostetud ostuoptsioonide deltaga korrigeeritud väärtused 28) ostetud müügioptsioonide deltaga korrigeeritud väärtused 29) kapitalinõude arvutamisel väljajäetavad positsioonid 30) netopositsioon kapitalinõude arvutamiseks 31) investeeringud 32) väljajäetavad kattepositsioonid 33) lihtsustatud meetodil arvestatavate ostetud ostuoptsioonide turuväärtus 34) lihtsustatud meetodil arvestatavate ostetud müügioptsioonide turuväärtus 35) netopositsioon piirmäärade jälgimiseks 4. Aruanderea struktuuri seletus 1) Registrikood Konsolideeritud baasil näidatakse siin selle konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu registreerimise number või äriregistrikood, kellele aruandereal näidatud positsioon kuulub. Konsolideerimisgrupi konsolideeritud aruandluse baasil arvutatud positsioonid tähistatakse identifikaatoriga 1000. Soolo baasil aruandes on registrikoodiks 0 (null). 2) Valuuta kood Siin näidatakse valuuta, milles on vara või kohustuse väärtus fikseeritud. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega. Välisvaluutad, mille puhul varade ja kohustuste summa ümberarvestatuna Eesti kroonidesse on väiksem kui 200 000 EEK, võib näidata ühe reana koodiga MUU. 3)–28) Bilansiliste ja bilansiväliste nõuete ning kohustuste jäägid esitatakse aruandeperioodi lõpu seisuga vastavas valuutas tuhandetes ühikutes ümardatuna täisühikuteni. Nõuete ja kohustuste jäägid, mida kajastatakse koodiga MUU, konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase tööpäeva Eesti Panga kursi alusel. Aruanderea kirjetel 25–28 näidatakse optsioonid, millelt kapitalinõuet optsiooniriski katmiseks arvutatakse delta-pluss meetodil vastavalt käesoleva määruse §-dele 69 kuni 73. 29) Kapitalinõude arvutamisel väljajäetavad positsioonid Siin näidatakse vastavalt käesoleva määruse § 38 lõikele 6 ja § 40 lõikele 6 positsioonid, mille väljajätmiseks avatud netopositsiooni arvutamisel on saadud Inspektsiooni kirjalik nõusolek. Registrikoodi «1000» puhul on kapitalinõude arvutamisel väljajäetavate positsioonide väärtus 0 (null). 30) Netopositsioon kapitalinõude arvutamiseks näidatakse vastavalt aruandereal näidatud valuuta koodile. 31) Investeeringud Soolo baasil näidatakse siin lühikese positsioonina aruandva investeerimisühingu osalused krediidi- ja finantseerimisasutustes, mida ei võeta arvesse piirmäärade arvutamisel vastavalt käesoleva määruse § 40 lõikele 5. Konsolideeritud baasil näidatakse siin lühikese positsioonina rida-realt konsolideeritud tütarettevõtjate omakapitali bilansiline väärtus vastavalt käesoleva määruse § 86 lõikele 2. 32) Väljajäetavad kattepositsioonid Soolo baasil näidatakse siin välisvaluutariski katteks soetatud positsioonid vastavalt käesoleva määruse § 40 lõikele 6, mille väljajätmiseks on saadud Inspektsiooni kirjalik nõusolek. Konsolideeritud baasil näidatakse siin välisvaluutariski katmiseks soetatud positsioonid vastavalt käesoleva määruse § 86 lõikele 4, mille väljajätmiseks on saadud Inspektsiooni kirjalik nõusolek. Sellel kirjel näidatakse ainult need väljajäetavad kattepositsioonid, mida ei ole näidatud aruanderea kirjel 29. 33–34) Siin näidatakse välisvaluutaga seotud optsioonid, millele kapitalinõuet optsiooniriski katmiseks arvutatakse lihtsustatud meetodil vastavalt käesoleva määruse §-le 68. Optsioonid näidatakse turuväärtuses aruandeperioodi lõpu seisuga. Kui kapitalinõuet välisvaluuta optsioonide optsiooniriski katmiseks arvutatakse delta-pluss meetodil, on identifikaatori väärtus 0 (null). 35) Netopositsioon piirmäärade jälgimiseks Netopositsioon piirmäärade jälgimiseks saadakse, kui aruanderea kirjel 30 näidatud netopositsioonile lisatakse aruanderea kirjetel 31–35 näidatud positsioonid. Rahandusministri 16. märtsi 2004. a määruse nr 33 «Investeerimisühingu usaldatavusnormatiivid, nende arvutamise ning aruandluse kord» lisa 10 KAPITALI ADEKVAATSUSE ARUANNE 1. Aruande eesmärk Kapitali adekvaatsuse arvutamiseks vajalike andmete saamine. 2. Aruande valdkond Esimese, teise ja kolmanda taseme omavahendid vastavalt käesoleva määruse §-dele 11 kuni 12, kapitalinõuded vastavalt käesoleva määruse peatükkidele 3 kuni 9. 3. Aruanderea struktuur 1) kirje identifikaator 2) väärtus 4. Aruanderea struktuuri seletus 1) Kirje identifikaatorid Esimese taseme omavahendid 620 Sissemakstud aktsiakapital 621 Muud reservid 622 Eelmiste aastate jaotamata kasum/kahjum 623 Jooksva majandusaasta kasum 544 Vähemusosalus (ainult konsolideeritud aruandes) 542 Realiseerimata kursivahed (ainult konsolideeritud aruandes) 543 Negatiivne firmaväärtus (ainult konsolideeritud aruandes) 545 Oma aktsiad (miinusega) 626 Immateriaalne põhivara (miinusega) 627 Jooksva majandusaasta kahjum (miinusega) 546 Teise taseme omavahendid 628 Teise taseme ülemised omavahendid 547 Tähtajatud allutatud laenud 548 Tähtajatud eelisaktsiad 549 Ümberhindluse reservid 550 Muud tähtajatud kapitali iseloomuga kirjed 551 Teise taseme alumised omavahendid 552 Tähtajalised allutatud laenud 553 Tähtajalised eelisaktsiad 554 Muud tähtajalised kapitali iseloomuga kirjed 555 Teise taseme omavahendid, mis kaasatakse usaldatavusnormatiivide arvestusse* 556 Kokku bruto-omavahendid 632 Mahaarvamised bruto-omavahenditest 633 Osalused teiste krediidi- ja finantseerimisasutuste aktsia- ja/või osakapitalis (osalus üle 10%) ning investeeringud nende äriühingute omavahendite koosseisu kaasatavatesse kapitali iseloomuga instrumentidesse 634 Osalused teiste krediidi- ja finantseerimisasutuste aktsia- ja/või osakapitalis (osalus kuni 10%) ning investeeringud nende äriühingute omavahendite koosseisu kaasatavatesse kapitali iseloomuga instrumentidesse 636 Muud mahaarvamised bruto-omavahenditest 557 Kokku neto-omavahendid 638 Kolmanda taseme omavahendid 531 Kolmanda taseme omavahendid, mis kaasatakse usaldatavusnormatiivide arvestusse* 558 Kapitalinõue krediidiriski katmiseks 639 Kapitalinõue krediidiriski katmiseks I kategooria varadelt 640 Kapitalinõue krediidiriski katmiseks II kategooria varadelt 641 Kapitalinõue krediidiriski katmiseks III kategooria varadelt 642 Kapitalinõue krediidiriski katmiseks IV kategooria varadelt 643 Kapitalinõue krediidiriski katmiseks I grupi bilansivälistelt tehingutelt 532 Kapitalinõue krediidiriski katmiseks II grupi bilansivälistelt tehingutelt 533 Kapitalinõue välisvaluutariski katmiseks 559 Kapitalinõue kogu välisvaluuta avatud netopositsiooni riski katmiseks 560 Kapitalinõue korreleeruvate välisvaluutade netopositsiooni kaetud osa riski katmiseks 561 Kapitalinõue kauplemisportfelli riskide katmiseks 534 Kapitalinõue intressipositsiooni riski katmiseks 562 Kapitalinõue intressipositsiooni spetsiifilise riski katmiseks 535 Kapitalinõue intressipositsiooni üldriski katmiseks 563 Kapitalinõue aktsiapositsiooni riski katmiseks 564 Kapitalinõue aktsiapositsiooni spetsiifilise riski katmiseks 538 Kapitalinõue aktsiapositsiooni üldriski katmiseks 539 Kapitalinõue kaubariski katmiseks 565 Kapitalinõue optsiooniriski katmiseks** 566 Kapitalinõue kauplemisportfelli ülekanderiski katmiseks 540 Kapitalinõue kauplemisportfelli vastaspoole riski katmiseks 567 Kapitalinõue riskikontsentratsiooni piirmäära ületanud kauplemisportfelli krediidiriskile avatud positsioonidelt 541 Kapitalinõuded kokku 647 * Teise ja kolmanda taseme omavahendite suuruste leidmisel tuleb arvestada omavahenditele kehtestatud piiranguid ** Delta-pluss meetodi puhul ainult kapitalinõuded optsiooni positsiooni gamma ja veega riski katmiseks. 2) Kirje väärtus Kirje väärtus leitakse aruandeperioodi lõpu seisuga vastavalt käesolevale määrusele ning esitatakse tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Rahandusministri 16. märtsi 2004. a määruse nr 33 «Investeerimisühingu usaldatavusnormatiivid, nende arvutamise ning aruandluse kord» lisa 11 ALLUTATUD LAENUDE ARUANNE 1. Aruande eesmärk Kapitali adekvaatsuse arvutuse jälgimiseks vajalike andmete saamine. 2. Aruande valdkond Teise taseme omavahendite koosseisu kuuluvad allutatud laenud vastavalt neto-omavahendite arvutamise määrusele. 3. Aruanderea struktuur 1) kliendi nimi 2) valuuta kood 3) allutatud laenu põhiosa 4) allutatud laenu intress 5) lepingu sõlmimise kuupäev 6) lepingu lõppemise kuupäev 7) omavahendi koosseisu arvestatav summa 8) omavahendi tase 4. Aruanderea struktuuri seletus 1) Kliendi nimi Siin näidatakse allutatud laenu andja nimi. Nimi esitatakse nii, et ta ei sisaldaks jutumärke ega semikoolonit. 2) Valuuta kood Siin näidatakse valuuta, milles allutatud laen on fikseeritud. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega. 3) Allutatud laenu põhiosa Siin näidatakse allutatud laenu põhiosa suurus, mis on reaalselt sisse makstud. Kohustus näidatakse vastavas valuutas tuhandetes ühikutes ümardatuna täisühikuteni. 4) Allutatud laenu aastaintressimäär Allutatud laenu aastaintressimäär näidatakse koefitsiendina vastavalt lepingu intressimäärale, mis on ümardatud kuni ühe komakohani. Kui lepingu järgi on ette nähtud ujuv intressimäär, siis näidatakse aruandepäeva seisuga fikseeritud intressimäär. 5) Lepingu sõlmimise kuupäev Siin näidatakse kuupäev, millal allutatud laenu leping on sõlmitud. Kuupäev esitatakse formaadis vastavalt rahvusvahelisele standardile ISO 8601 (aasta-kuu-päev, kus aasta on neljakohaline number, kuu ja päev kahekohalised numbrid). 6) Lepingu lõppemise kuupäev Siin näidatakse kuupäev, millal allutatud laenu leping lõpeb. Kuupäev esitatakse formaadis vastavalt rahvusvahelisele standardile ISO 8601 (aasta-kuu-päev, kus aasta on neljakohaline number, kuu ja päev kahekohalised numbrid). Tähtajatu lepingu puhul jäetakse identifikaatori koht tühjaks. 7) Omavahendi koosseisu arvestatav summa Siin näidatakse summa, mille ulatuses allutatud laen on omavahendite arvestusse kaasatud. Summa esitatakse vastavas valuutas tuhandetes ühikutes ümardatuna täisühikuteni. 8) Omavahendi tase Teise taseme ülemised omavahendid 1 Teise taseme alumised omavahendid 2 Kolmanda taseme omavahendid 3 Rahandusministri 16. märtsi 2004. a määruse nr 33 «Investeerimisühingu usaldatavusnormatiivid, nende arvutamise ning aruandluse kord» lisa 12 RISKIDE KONTSENTREERUMISE ARUANNE 1. Aruande eesmärk Riskikontsentratsiooni arvutamiseks vajalike andmete saamine. 2. Aruande valdkond Investeerimisühingu või tema konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu kliendi või omavahel seotud isikute krediidiriskile avatud positsioon, mis ületab vastavalt 10% investeerimisühingu soolo või konsolideeritud baasil arvutatud neto-omavahenditest ning krediidiriskile avatud positsioon investeerimisühinguga seotud isikute ja aktsionäride suhtes vastavalt käesoleva määruse §-des 89 ja 90 toodud käsitlusele. Aruandes ei kajastata neid positsioone, mis vastavalt käesoleva määruse § 89 lõikele 3 ei kuulu riskile avatud positsiooni, kui aruande määrusest ei tulene teisiti. 3. Aruanderea struktuur 1) grupi identifikaator 2) kliendi nimi 3) kliendi registreerimise number 4) kauplemisportfelliga mitte seotud bilansiline riskile avatud positsioon 5) kauplemisportfelliga mitte seotud bilansiväline riskile avatud positsioon 6) kauplemisportfellist tulenev riskile avatud positsioon 7) piirmääradest vabastatud positsioonid, mille krediidirisk on 0% 8) piirmääradest vabastatud nõuded krediidiasutustele tähtajaga kuni 1 aasta 9) piirmääradest vabastatud tagatud nõuded 10) piirmääradest vabastatud bilansivälised kohustused 11) piirmääradest vabastatud konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute riskile avatud positsioonid 12) muud piirmääradest vabastatud riskile avatud positsioonid 13) aktsiad 14) tähtajaks tasumata nõuded 15) allahindlus 4. Aruanderea struktuuri seletus 1) Grupi identifikaator Kui kliendid on omavahel seotud isikud, siis nad tähistatakse ühesuguse numbriga, mis on grupi identifikaatoriks. Investeerimisühinguga ühte konsolideerimisgruppi kuuluvad äriühingud tähistatakse ühise identifikaatoriga 9. Investeerimisühinguga seotud isikuid tähistatakse ühise identifikaatoriga 10. Identifikaatoriga 9 tähistatavate äriühingute krediidiriskile avatud positsioonid esitatakse ainult soolo baasil. 2) Kliendi nimi Siin näidatakse kliendi nimi nii, et nimi ei sisaldaks jutumärke ega semikoolonit. Investeerimisühinguga seotud isikud esitatakse ühe reana ja nende puhul on kliendi nimeks «Investeerimisühinguga seotud isikud». 3) Kliendi registreerimise number Siin näidatakse kliendi registreerimise number või äriregistrikood. Kui kliendi nimeks on «Investeerimisühinguga seotud isikud», jääb identifikaatori koht tühjaks. 4) Kauplemisportfelliga mitteseotud bilansiline riskile avatud positsioon Siin näidatakse kauplemisportfelliga mitte seotud bilansiline riskile avatud positsioon aruandeperioodi lõpu seisuga vastavalt käesoleva määruse § 90 lõikele 2 tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Välisvaluutas fikseeritud krediidiriskile avatud positsioon konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase tööpäeva Eesti Panga kursi alusel. 5) Kauplemisportfelliga mitteseotud bilansiväline riskile avatud positsioon Siin näidatakse kauplemisportfelliga mitte seotud bilansiväline riskile avatud positsioon aruandeperioodi lõpu seisuga vastavalt käesoleva määruse § 90 lõikele 2 tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Välisvaluutas fikseeritud bilansiväline krediidiriskile avatud positsioon konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase tööpäeva Eesti Panga kursi alusel. 6) Kauplemisportfellist tulenev riskile avatud positsioon Siin näidatakse kauplemisportfellist tulenev riskile avatud positsioon aruandeperioodi lõpu seisuga vastavalt käesoleva määruse § 90 lõikele 1 tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Välisvaluutas fikseeritud krediidiriskile avatud positsioon konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase tööpäeva Eesti Panga kursi alusel. Kui investeerimisühing ei arvuta kapitalinõudeid kauplemisportfelli riskide katmiseks, on positsiooni väärtuseks 0 ning kauplemisportfellist tulenev positsioon näidatakse kauplemisportfelliga mitteseotud positsioonina. 7) Piirmääradest vabastatud positsioonid, mille krediidirisk on 0% Siin näidatakse aruandereal näidatud krediidiriskile avatud positsiooni osa, mille krediidirisk vastavalt käesoleva määruse § 93 lõike 1 punktile 1 on 0%. Positsioon näidatakse aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 8) Piirmääradest vabastatud nõuded krediidiasutustele tähtajaga kuni 1 aasta Siin näidatakse aruandereal näidatud riskile avatud positsiooni kuuluvad nõuded krediidiasutustele tähtajaga kuni 1 aasta vastavalt käesoleva määruse § 93 lõike 1 punktile 2 aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 9) Piirmääradest vabastatud tagatud nõuded Siin näidatakse aruandereal näidatud riskile avatud positsiooni osa, mis on tagatud rahalise hoiusega, hoiusertifikaatidega, väärtpaberitega või hüpoteegiga ning on vastavalt käesoleva määruse § 93 lõike 1 punktidele 3 ja 4 piirmääradest vabastatud. Positsioonid näidatakse aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 10) Piirmääradest vabastatud bilansivälised kohustused Siin näidatakse aruandereal näidatud bilansivälise riskile avatud positsiooni osa, mis on vastavalt käesoleva määruse § 93 lõike 1 punktidele 5 ja 6 piirmääradest vabastatud. Positsioon näidatakse aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 11) Piirmääradest vabastatud konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute riskile avatud positsioonid Siin näidatakse riskile avatud positsioon investeerimisühingu konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute suhtes, mis vastavalt käesoleva määruse § 91 lõikele 4 on piirmääradest vabastatud. 12) Muud piirmääradest vabastatud riskile avatud positsioonid Siin näidatakse muud piirmääradest vabastatud riskile avatud positsioonid. 13) Kauplemisportfelliga mitte seotud osalus Siin näidatakse kauplemisportfelliga mitteseotud riskile avatud positsiooni koosseisus näidatud kliendi või omavahel seotud isikute grupi aktsiate või osade bilansiline väärtus aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 14) Tähtajaks tasumata nõuded Siin näidatakse kliendi või omavahel seotud isikute grupi tähtajaks tasumata nõuete summa aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 15) Allahindlus Siin näidatakse aruandereal kajastatud riskile avatud positsiooni allahindluse summa aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni.