Riigikogu — Kindlustustegevuse seadus — RT I, 2000, 53, 343

Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 27. juuni 2000. a otsusega nr 836 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala Käesoleva seadusega reguleeritakse kindlustustegevust ja selle järelevalvet. § 2. Mõisted (1) Kindlustustegevus käesoleva seaduse tähenduses on: 1) tegevus, mis on suunatud kindlustuslepingu või edasikindlustuslepingu sõlmimisele või jõus hoidmisele; 2) kindlustuslepinguga seotud konsultatsioonid, välja arvatud õigusnõustamine füüsilise isiku poolt; 3) kindlustuslepingu sõlmimise vahendamine; 4) kindlustusandja poolt oma vara hooldamine, säilitamine, investeerimine või rentimine kindlustustegevuse tarbeks; 5) kindlustuslepingust tulenevad toimingud, sealhulgas kindlustusjuhtumis kahjustatud vara omandamine, valdamine ja võõrandamine. (2) Kindlustusportfell käesoleva seaduse tähenduses on kindlustusandja sõlmitud kindlustuslepingute kogum koos nendest tulenevate õiguste ja kohustuste ning nende kohustuste täitmiseks vajaliku varaga. (3) Oluline osalus käesoleva seaduse tähenduses on ühe isiku otsene või kaudne kindlustusandja aktsiate või aktsiatega määratud häälte omamine kümne või enama protsendi ulatuses või muu õiguse omamine, mis annab samasuguse võimaluse mõjutada kindlustusandja juhtimist. (4) Kindlustusvõtjate ja kindlustatute huvid loetakse piisavalt kaitstuks, kui kindlustusandja tegevus vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ning kindlustusandja on igal ajahetkel võimeline täitma endale võetud kohustusi. § 3. Nimetuse «kindlustus» kasutamine (1) Kindlustusandja või kindlustusvahendaja ärinimes peab sisalduma sõna «kindlustus». (2) Muude kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juriidiliste isikute ärinimes ei või sisalduda sõna «kindlustus» ei eesti ega võõrkeeles. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu ei laiene mittetulundusühingutele. § 4. Kindlustuse vormid Kindlustuse vormid on: 1) vabatahtlik kindlustus; 2) kohustuslik kindlustus; 3) sundkindlustus. § 5. Vabatahtlik kindlustus Vabatahtlikuks kindlustuseks nimetatakse kindlustuslepinguid, mille sõlmimise kohustus ei ole sätestatud seaduses. § 6. Kohustuslik kindlustus (1) Kohustuslikuks kindlustuseks nimetatakse kindlustuslepinguid, mille sõlmimise kohustuse sätestab seadus. (2) Kohustusliku kindlustuse kehtestamisel sätestatakse: 1) kindlustusvõtja, kindlustatu ja kindlustusjuhtum; 2) hüvitise vähendamise või hüvitamisest keeldumise alused, hüvitamise alammäärad ühe kindlustusjuhtumi ja ühe kannatanu või hüvitise saaja kohta ning hüvitamise tähtaeg; 3) kindlustusandja, kes täidab garantiifondi funktsioone. (3) Garantiifondi funktsioone täitva kindlustusandja sätestamisel kehtestatakse: 1) hüvitamise tagamise ulatus, kui kohustusliku kindlustuse nõuet rikutakse; 2) kindlustusandja kohustus tasuda garantiifondiga sõlmitud lepingu alusel garantiifondile makseid. (4) Rahandusminister võib kehtestada kohustusliku kindlustuse teostamise korra, sealhulgas nõuded poliisi vormile ja muudele lepingudokumentidele, kindlustusandjate poolt garantiifondile kindlustuslepingute ja kindlustusjuhtumite kohta teabe edastamise korra ning kohustusliku kindlustuse liigi kohta aruandluse esitamise korra. (5) Kui kuulutatakse välja kohustusliku kindlustuse kindlustusandja pankrot, antakse tema kohustusliku kindlustuse kindlustusportfell üle garantiifondile. (6) Kohustusliku kindlustuse lepingutingimustes ja tariifide suuruses tuleb enne nende rakendamist kokku leppida garantiifondiga. (7) Ühte liiki kohustusliku kindlustuse lepingutingimused peavad tagama ühetaolise minimaalse kindlustuskaitse. § 7. Sundkindlustus (1) Sundkindlustus on õigussuhe, mis tekib, kui seadus sätestab kohustuse tasuda kindlustusmakseid ja riik võtab enesele kindlustusandja kohustused. (2) Käesolevat seadust sundkindlustusele ei kohaldata. § 8. Kindlustustegevuse liigid (1) Kindlustustegevus jaotub põhiliikideks. (2) Kindlustustegevuse põhiliigid on: 1) kahjukindlustus; 2) elukindlustus; 3) edasikindlustus; 4) kindlustusvahendus. (3) Kindlustustegevuse põhiliigid jaotuvad liikideks ja liigid alaliikideks. (4) Kahjukindlustuse liigid on: 1) õnnetusjuhtumite kindlustus; 2) haiguskindlustus; 3) maismaasõidukite kindlustus; 4) raudtee veerevkoosseisu kindlustus; 5) õhusõidukite kindlustus; 6) laevade kindlustus; 7) transporditavate kaupade kindlustus; 8) tulekindlustus ja loodusjõudude kindlustus; 9) muu vara kindlustus; 10) mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustus; 11) liikluskindlustus; 12) õhusõiduki valdaja vastutuskindlustus; 13) veesõiduki valdaja vastutuskindlustus; 14) tsiviilvastutuskindlustus; 15) krediidikindlustus; 16) garantiikindlustus; 17) finantskahjude kindlustus; 18) kohtukulude kindlustus; 19) abistamisteenuste kindlustus. (5) Elukindlustuse liigid on: 1) üldine elukindlustus; 2) sünnikindlustus ja abiellumiskindlustus; 3) pensionikindlustus; 4) investeerimisriskiga elukindlustus; 5) lisakindlustus. (6) Edasikindlustuse liigid on: 1) proportsionaalne edasikindlustus; 2) mitteproportsionaalne edasikindlustus. (7) Kindlustusvahenduse liigid on: 1) tegevus kindlustusagendina; 2) tegevus kindlustusmaaklerina. (8) Kindlustustegevuse liikide alaliigid kehtestab vajaduse korral rahandusminister. § 9. Edasikindlustus (1) Edasikindlustus on kindlustusleping, mille kindlustusandja sõlmib edasikindlustusandjaga, tasudes talle kokkulepitud kindlustusmakse, ja mille kohaselt edasikindlustusandja võtab kohustuse maksta kindlustusandjale hüvitist seoses kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel sõlmitud kindlustuslepingu järgse kindlustusjuhtumiga. (2) Eestis registreeritud kindlustusandja peab edasikindlustusega tegelemiseks omama tegevusluba. 2. peatükk TEGEVUSLUBA § 10. Tegevusluba (1) Tegevusluba on õigus kindlustustegevuseks. (2) Kindlustusandjana võib tegutseda isik, kellele käesolevas seaduses sätestatud korras on antud tegevusluba. (3) Eesti Liikluskindlustuse Fond tegutseb kindlustusandjana ilma tegevusloata. Eesti Liikluskindlustuse Fond tegutseb piirikindlustuse kindlustusandjana ning liikluskindlustuse edasikindlustusandjana. (4) Tegevusloa võib anda eritingimusega, milleks on kindlustusriski territoriaalse paiknemise piiritlemine. (5) Esmase tegevusloa taotlemise all mõistetakse, et tegevusluba taotleb isik, kellele ei ole seda väljastatud tegelemiseks ühegi kindlustustegevuse põhiliigi, liigi või alaliigiga. (6) Täiendava tegevusloa taotlemise all mõistetakse, et isik taotleb luba tegelemiseks sellise kindlustustegevuse põhiliigi, liigi või alaliigiga, mida ei ole talle varem antud tegevusloas ette nähtud. (7) Tegevusluba ei ole tehingu objekt. Tegevusluba on isikuga, kellele see on antud, vahetult seotud õigus, mida ei saa võõrandada ega edasi anda. § 11. Tegevusloa vormistamine (1) Tegevusluba antakse rahandusministri käskkirjaga, milles peab olema märgitud: 1) tegevusloa omaniku nimetus ja registrikood; 2) kindlustustegevuse põhiliik, liik, alaliik; 3) väljaandmise kuupäev; 4) eritingimus, kui see on olemas. (2) Tegevusloa andmise kohta võib lisaks rahandusministri käskkirjale väljastada täiendava dokumendi (edaspidi tegevusluba tõendav dokument). (3) Tegevusluba tõendavale dokumendile peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud andmetele olema märgitud tegevusloa väljaandmise aluseks oleva käskkirja number ja kuupäev. § 12. Tegevusloa taotlemine (1) Esmase tegevusloa taotlus esitatakse Kindlustusinspektsioonile. Tegevusloa taotlus koosneb kirjalikust avaldusest ning lisadest. (2) Esmase tegevusloa taotlusele tuleb lisada: 1) taotleja notariaalselt tõestatud asutamislepingu või -otsuse ning põhikirja ärakiri; 2) tegevuskava; 3) kindlustuslepingute üldtingimused; 4) krediidiasutuse teatis aktsiakapitali sissemaksmise kohta; 5) andmed aktsiaseltsi juhatuse ja nõukogu liikmete kohta, mis sisaldavad nimetatud isikute ees- ja perekonnanime, isikukoodi, sünniaega, elukohta, hariduse kirjeldust, viimase viie aasta töö- ja ametikohtade täielikku loetelu. Andmete õigsust kinnitavad juhatuse ja nõukogu liikmed oma allkirjaga; 6) kindlustusandja audiitori ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht ja audiitori tunnistuse number; 7) aktsionäride nimekiri, milles on andmed iga aktsionäri sissemakse suuruse, aktsiate ja häälte arvu kohta; 8) andmed olulist osalust omavate aktsionäride kohta: juriidilise isiku kohta viimase majandusaasta aruanne ning juhatuse või juhatust asendava organi ja nõukogu liikmete nimekiri ning füüsilise isiku kohta ees- ja perekonnanimi, isikukood; 9) taotleja plaanitav organisatsiooniline struktuur; 10) raamatupidamise sise-eeskirja projekt ja andmed kasutatavate infosüsteemide kohta; 11) kviitung riigilõivu tasumise kohta. (3) Taotlusele lisavad juhatuse liikmed kinnituskirja käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud dokumentides sisalduvate andmete õigsuse kohta. (4) Kui tegevusloa taotleja esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas tegevusloa taotlejal on kindlustustegevuse teostamiseks piisavad võimalused või kas kindlustusvõtjate ning kindlustatute huvid on piisavalt kaitstud käesoleva seaduse § 2 lõike 4 mõistes, on Kindlustusinspektsioonil õigus nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid ning dokumente. (5) Tegelemiseks kindlustustegevuse põhiliigi, liigi või alaliigiga, mida ei ole varem antud tegevusloas ette nähtud, peab kindlustusandja taotlema täiendava tegevusloa. (6) Täiendava tegevusloa taotlusele tuleb lisada: 1) äriregistri registrikartoteegi B-osa registrikaardi ärakiri kindlustusandja kohta; 2) andmed omavahendite suuruse kohta koos audiitori arvamusega, kas omavahendite suurus vastab käesoleva seaduse nõuetele; 3) tegevuskava; 4) kindlustuslepingute üldtingimused; 5) kviitung riigilõivu tasumise kohta. (7) Kui tegevusloa taotleja esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas tegevusloa taotlejal on kindlustustegevuse teostamiseks piisavad võimalused või kas kindlustusvõtjate ning kindlustatute huvid on piisavalt kaitstud käesoleva seaduse § 2 lõike 4 mõistes, on Kindlustusinspektsioonil õigus nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid ning dokumente. (8) Tegevusloa taotlemise ajal toimunud muudatused käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–9 ja lõike 6 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud tegevusloa andmise alustes teeb kindlustusandja viivitamatult teatavaks Kindlustusinspektsioonile. Samuti on kindlustusandja kohustatud viivitamatult teatama omavahendite suuruse langemisest alla seaduses sätestatud miinimumi. § 13. Tegevusloa andmine (1) Tegevusluba antakse, kui esitatud andmed ja dokumendid on nõuetekohased ning esitatu põhjal saab veenduda, et on võimalused kindlustustegevuseks ning kindlustusvõtjate ja kindlustatute huvid on piisavalt kaitstud käesoleva seaduse § 2 lõike 4 mõistes. (2) Otsuse esmase tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb rahandusminister kolme kuu jooksul, arvates tegevusloa taotleja avalduse ja kõigi nõutavate andmete ja dokumentide saamisest. (3) Otsuse täiendava tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb rahandusminister ühe kuu jooksul, arvates tegevusloa taotleja avalduse ja kõigi nõutavate andmete ja dokumentide saamisest. (4) Kindlustusandja tegevusluba on tähtajatu. (5) Otsus tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta, samuti tegevusluba tõendav dokument, kui selline väljastati, lähetatakse taotlejale taotluses märgitud asukohta hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval. § 14. Tegevusloa andmisest keeldumine Rahandusminister võib oma motiveeritud käskkirjaga keelduda tegevusloa andmisest, kui tegevusloa taotleja ei ole täitnud käesolevas seaduses sätestatut või võimalike kindlustusvõtjate ja kindlustatute huvid ei ole piisavalt kaitstud käesoleva seaduse § 2 lõike 4 mõistes. § 15. Tegevusloa lõppemine (1) Tegevusluba lõpeb: 1) tegevusloa omaniku lõpetamise otsuse tegemisel; 2) tegevusloa kehtetuks tunnistamisel; 3) kindlustusandjate ühinemisel – ühendataval isikul; 4) tegevusloa omaniku pankroti väljakuulutamisel; 5) kindlustusportfelli üleandmisel. (2) Kindlustusportfelli osa üleandmisel lõpeb tegevusluba tegelemiseks kindlustustegevuse liigi või alaliigiga, millele vastav kindlustusportfelli osa üle anti. § 16. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine (1) Tegevusloa kehtetuks tunnistamine on tegevusloa andmise otsusega omandatud õiguse täielik või osaline äravõtmine. (2) Tegevusloa võib tunnistada kehtetuks, kui: 1) kindlustusandja ei ole alustanud tegevust 12 kuu jooksul, arvates tegevusloa andmisest; 2) kindlustusandja tegevus on vastuolus käesoleva seadusega; 3) kindlustusandjale tehtud ettekirjutust ei ole täidetud; 4) kindlustusandja aktsiakapitali või omavahendite suurus ei vasta käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktide nõuetele; 5) kindlustusandja kindlustustehnilised eraldised ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele; 6) kindlustusandja ei järgi tegevusloa eritingimust; 7) tegevusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid; 8) kindlustusvõtjate või kindlustatute huvid ei ole piisavalt kaitstud käesoleva seaduse § 2 lõike 4 mõistes. (3) Tegevusloa võib tunnistada kehtetuks täielikult või üksikute kindlustustegevuse põhiliikide, liikide või alaliikide kaupa, piiritledes õigused, mis tegevusloa omanik tegevusloa kehtetuks tunnistamisega kaotab. (4) Kindlustusandja tegevusloa tunnistab kehtetuks rahandusminister oma motiveeritud otsusega. (5) Kindlustusandja tegevusloa kehtetuks tunnistamisest teatab rahandusminister vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes hiljemalt viiendal päeval, arvates kindlustusandja tegevusloa kehtetuks tunnistamisest. § 17. Tegevuskava (1) Tegevuskavas peavad sisalduma: 1) kindlustustegevuse põhiliikide, liikide ja alaliikide loetelu, millega kavatsetakse tegelda; 2) tegevuspiirkonna määratlus; 3) iga kindlustusliigi kohta planeeritav edasikindlustuse maht ja edasikindlustuse põhimõtted; 4) kindlustustehniliste eraldiste moodustamise kord; 5) iga kindlustusliigi kindlustustehniline äriplaan, milles peavad sisalduma tariifide kirjeldus, üldised tariifieeskirjad, nende arvutuspõhimõtted ja -alused ning elukindlustuse eraldiste ja garantiiväärtuste arvutuspõhimõtted; 6) iga kindlustusliigi kohta kindlustustehniline kasumiarvestus ja kindlustustehnilise kasumi jaotamise põhimõtted; 7) kindlustusandja esimese kolme tegevusaasta kasumiprognoos; 8) bilanss aktiva ja passiva põhigruppide lõikes. (2) Esmase tegevusloa taotlemise korral esitatakse tegevuskava kolme esimese tegevusaasta kohta. (3) Täiendava tegevusloa taotlemise korral esitatakse tegevuskava kolme tegevusaasta kohta nende kindlustustegevuse põhiliikide, liikide või alaliikide osas, millega tegelemiseks tegevusluba taotletakse. (4) Kõikidest muudatustest tegevuskavas tegevusloa taotlemise ajal ja pärast tegevusloa andmist tuleb eelnevalt kirjalikult teatada Kindlustusinspektsioonile. (5) Kindlustusandja esitab koos majandusaasta aruandega Kindlustusinspektsioonile tegevuskava täitmise aruande. (6) Kindlustusandja on kohustatud Kindlustusinspektsiooni nõudmisel tegema tegevuskavas muudatusi, kui see on vajalik kindlustusvõtjate ja kindlustatute huvide kaitseks või kindlustusandja maksejõulisuse tagamiseks. 3. peatükk KINDLUSTUSANDJA ASUTAMISE ERISUSED § 18. Kindlustusandja vorm (1) Kindlustusandja võib tegutseda ainult aktsiaseltsina, kui seadusega ei nähta ette teisiti. (2) Kindlustusandja suhtes rakendatakse äriseadustikus (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172) sätestatut käesolevast seadusest tulenevate erisustega. § 19. Kindlustusandjale esitatavad erinõuded (1) Kindlustusandja võib tegelda ainult kindlustustegevusega ning tegutseda Kindlustusinspektsiooni loal kindlustustegevusega seotud alal. (2) Kindlustusandja ei või üheaegselt tegelda elu- ja kahjukindlustusega. (3) Elukindlustusandja võib üheaegselt tegelda elukindlustuse ja elukindlustuse edasikindlustusega. (4) Kahjukindlustusandja võib üheaegselt tegelda kahjukindlustuse ja kahjukindlustuse edasikindlustusega. § 20. Välisriigis registreeritud kindlustusandja filiaal Eestis (1) Välisriigi kindlustusandja peab filiaali asutamiseks Eestis esitama Kindlustusinspektsioonile vastava taotluse ning lisama sellele järgmised andmed ja dokumendid: 1) asutatava filiaali tegevuskava koos kavandatavate kindlustusliikide üksikasjaliku kirjeldusega, samuti oma struktuuri ja suhted asutatava filiaaliga; 2) käesoleva seaduse § 24 lõikes 7 sätestatud dokumendid; 3) andmed olulist osalust omavate aktsionäride kohta; 4) oma aruanded kahe viimase majandusaasta kohta; 5) äriseadustiku § 386 lõike 2 punktides 1, 3, 4 ja 5 sätestatud andmed ja dokumendid. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ja dokumentidele tuleb välisriigi kindlustusandjal Kindlustusinspektsioonile esitada: 1) oma asukohamaa kindlustusjärelevalve nõusolek filiaali asutamiseks Eestis; 2) oma asukohamaa kindlustusjärelevalve kinnitus selle kohta, et tal on asukohamaal kehtiv tegevusluba ning tema tegevus on korrektne ja kooskõlas heade kommetega; 3) oma asukohamaa kindlustusjärelevalve andmed enda omavahendite piisava suuruse, maksejõulisuse ning asukohamaa kindlustustehniliste eraldiste moodustamise nõuete kohta. (3) Käesolevas paragrahvis nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid tuleb välisriigi kindlustusandjal legaliseerida konsulaarseaduses (RT I 1998, 113/114, 1874) sätestatud korras ning esitada koos allkirjastatud eestikeelse tõlkega. (4) Kui tegevusloa taotleja esitatud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas loa taotlejal on kindlustustegevuse teostamiseks piisavad võimalused või kas kindlustusvõtjate ning kindlustatute huvid on piisavalt kaitstud käesoleva seaduse § 2 lõike 4 mõistes, on Kindlustusinspektsioonil õigus nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid ning dokumente. (5) Loa andmise või sellest keeldumise motiveeritud otsuse teeb Kindlustusinspektsioon kolme kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotluse ning kõigi nõutavate andmete ja dokumentide esitamisest Kindlustusinspektsioonile. (6) Lisaks käesoleva seaduse §-s 14 sätestatule võib Kindlustusinspektsioon keelduda välisriigi kindlustusandjale loa andmisest, kui tema asukohamaa õigusaktid või kindlustusjärelevalve ei taga järelevalvet, sealhulgas konsolideeritud järelevalvet, filiaali asutava välisriigi kindlustusandja üle. (7) Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud kindlustusandja peab filiaali asutamiseks Kindlustusinspektsiooni informeerima filiaali avamise soovist ning esitama oma asukohamaa kindlustusjärelevalve asutuse kaudu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 ja lõikes 3 nimetatud andmed ja dokumendid. Filiaali äriregistrisse kandmisel esitatakse äriregistrile Kindlustusinspektsiooni kinnitus eelnimetatud andmete ja dokumentide saamise kohta. § 21. Tütarettevõtja või filiaali asutamine välisriigis (1) Kui Eestis registreeritud kindlustusandja soovib asutada kindlustustegevusega tegelevat tütarettevõtjat või filiaali välisriigis või omandada osalust mõnes välisriigi kindlustusandjas, mille tulemusena viimane muutub tema tütarettevõtjaks, tuleb taotleda Kindlustusinspektsioonilt luba. Koos loa taotlusega esitatakse Kindlustusinspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid: 1) riigi nimetus, kus tütarettevõtjat või filiaali soovitakse asutada või kus asutatud kindlustusandjas soovitakse olulist osalust omandada, koos tütarettevõtja või filiaali või kindlustusandja aadressiga; 2) tütarettevõtja või filiaali tegevuskava koos kavandatava kindlustustegevuse üksikasjaliku kirjeldusega; 3) omandatava kindlustusandja kahe viimase majandusaasta aruanded koos esitaja allkirjastatud eestikeelse tõlkega; 4) andmed asutatava tütarettevõtja juhatuse ja nõukogu liikmete või filiaali juhataja kohta; 5) andmed välisriigi kindlustusandjas olulist osalust omavate isikute kohta. (2) Kui tegevusloa taotleja esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas loa taotlejal on kindlustustegevuse teostamiseks piisavad võimalused või kas kindlustusvõtjate ning kindlustatute huvid on piisavalt kaitstud käesoleva seaduse § 2 lõike 4 mõistes, on Kindlustusinspektsioonil õigus nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid ning dokumente. (3) Kindlustusinspektsioon informeerib vastuvõetud taotlusest vastava riigi kindlustusjärelevalve asutust ning kindlustusjärelevalved sõlmivad kolme kuu jooksul, arvates taotluse vastuvõtmisest, kokkuleppe järelevalve teostamise kohta. (4) Loa andmisest keeldutakse, kui: 1) nõuded asutatava tütarettevõtja või filiaali juhatuse või nõukogu liikmete, aktsionäride ja juhataja suhtes ei ole täidetud; 2) kindlustusandja, kelles osalust omandatakse, finantsseisund ei ole piisavalt kindel; 3) vastava riigi õigusaktid ei võimalda efektiivse järelevalve, sealhulgas konsolideeritud järelevalve teostamist ja selleks vajaliku informatsiooni saamist; 4) käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kokkulepet ei ole sõlmitud; 5) kindlustusvõtjate ja kindlustatute huvid ei ole piisavalt kaitstud käesoleva seaduse § 2 lõike 4 mõistes. (5) Välisriigis tütarettevõtjat või filiaali omav Eestis registreeritud kindlustusandja on kohustatud Kindlustusinspektsioonile ja vastava riigi kindlustusjärelevalve asutusele teatama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 4 sätestatud tegevuskava või andmete muutmise kavatsusest vähemalt üks kuu ette. 4. peatükk KINDLUSTUSANDJA PÕHIKIRI, JUHTIMINE JA AKTSIAKAPITAL § 22. Erinõuded kindlustusandja põhikirjale Kindlustusandja põhikiri peab lisaks äriseadustikus sätestatule sisaldama järgmisi andmeid: 1) moodustatavate kindlustustehniliste eraldiste loetelu; 2) juhatuse või nõukogu pädevust kindlustuslepingute tingimuste, kindlustustehniliste eraldiste moodustamise korra ning sisekontrolli moodustamise ja aruandluse korra kinnitamisel. § 23. Kindlustusandja põhikirja muutmine (1) Kindlustusandja peab põhikirja muutmise taotluse koos ärakirjaga üldkoosoleku otsusest, millega muudeti põhikirja, ning põhikirja uue teksti esitama Kindlustusinspektsioonile kümne päeva jooksul, arvates vastavate otsuste tegemisest, ning enne äriregistrile kande tegemiseks esitamist. (2) Kindlustusinspektsioon keeldub kindlustusandja põhikirjas muudatuste tegemiseks nõusoleku andmisest juhul, kui need on vastuolus õigusaktidega. (3) Motiveeritud otsuse põhikirja muutmise lubamise või sellest keeldumise kohta teeb Kindlustusinspektsiooni peadirektor kümne päeva jooksul, arvates vastava taotluse laekumisest. (4) Äriregistrile esitatavale avaldusele lisatakse Kindlustusinspektsiooni antud nõusolek kindlustusandja põhikirjas muudatuste tegemiseks. (5) Kindlustusandja peab Kindlustusinspektsioonile viivitamata esitama kindlustusandja kohta tehtud kandeotsuse ärakirja. § 24. Nõuded kindlustusandja juhatuse ja nõukogu liikmetele, aktsionäridele ning filiaali juhatajale (1) Kindlustusandja juhatuse ja nõukogu liikmeks, samuti kindlustusandja filiaali juhatajaks võib valida või määrata vaid teovõimelise füüsilise isiku, kellel on kindlustusandja juhtimiseks vajalik haridus, kogemused ning laitmatu reputatsioon. (2) Kindlustusandja juhatuse liikmel peab olema akadeemiline kõrgharidus või sellega võrdsustatud haridus ja kindlustuse või muu finantsteenuse alase töö kogemus. (3) Muus vormis kui aktsiaselts tegutseva kindlustusandja juhatuse ja nõukogu liikmetele kohaldatakse kindlustusandja juhatuse liikmete ning juhatuse esimehe kohta sätestatut. (4) Kindlustusandja juhatuse ega nõukogu liikmeks, samuti filiaali juhatajaks ei tohi olla isik, kelle tegevus on kaasa toonud äriühingu pankroti või äriühingule antud tegevusloa lõpetamise või kehtetuks tunnistamise riigi- või järelevalveasutuse algatusel või kellel on ärikeeld või kelle varasem tegevus viimase kümne aasta jooksul äriühingu juhina on näidanud tema suutmatust korraldada äriühingu juhtimist selliselt, et äriühingu aktsionäride, osanike, liikmete, võlausaldajate ja klientide huvid oleksid piisavalt kaitstud. (5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud isikutele ei või kindlustusandja juhatuse liikmeks olla tema nõukogu liige, sisekontrolli töötaja, pankrotivõlgnik või viimase juhatuse või nõukogu liige. Kindlustusandja nõukogu liikmeks ei või olla tema juhatuse liige, sisekontrolli töötaja, audiitor või pankrotivõlgnik või viimase juhatuse või nõukogu liige. Kindlustusandja põhikirjas võib ette näha muid isikuid, kes ei või olla juhatuse või nõukogu liikmeteks. (6) Kindlustusandja on kohustatud juhatuse ja nõukogu liikmete, filiaali juhataja ning audiitori ja vastutava aktuaari valimisest või määramisest, samuti nende tagasiastumisest enne volituste tähtaja lõppemist teatama ja esitama käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud andmed Kindlustusinspektsioonile kümne päeva jooksul, arvates nimetatud küsimuse otsustamisest. (7) Kindlustusandja juhatuse või nõukogu liikme valimisel või määramisel või filiaali juhataja määramisel tuleb Kindlustusinspektsioonile esitada: 1) valitava või määratava isiku kirjalik nõusolek koos kinnitusega selle kohta, et puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad tema õiguse olla kindlustusandja juhatuse või nõukogu liige või filiaali juhataja; 2) ülevaade tema haridusest ja eelnevast töökogemusest. § 25. Kindlustusandja juhatuse või nõukogu liikme või filiaali juhataja tagasikutsumine Kindlustusinspektsiooni ettekirjutusega võib kindlustusandjale teha ettepaneku juhatuse või nõukogu liikme või filiaali juhataja tagasikutsumiseks, kui: 1) ta ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele; 2) seoses tema valimise või määramisega on esitatud eksitavaid, tegelikkusele mittevastavaid andmeid või dokumente; 3) tema tegevus kindlustusandja juhtimisel on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama kindlustusandja juhtimist selliselt, et kindlustusvõtjate ning kindlustatute huvid oleksid piisavalt kaitstud käesoleva seaduse § 2 lõike 4 mõistes. § 26. Aktuaar (1) Kahjukindlustusandja juures peab töölepingu alusel töötama kindlustusmatemaatik ehk aktuaar, kellel on akadeemiline kõrgharidus ning piisavad teadmised ja kutseoskused vastaval erialal töötamiseks. (2) Elukindlustusandja juhatusse peab kuuluma vastutav aktuaar, kellel on akadeemiline matemaatikaalane kõrgharidus ning piisavad teadmised ja kutseoskused vastaval erialal töötamiseks. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud aktuaar peab hindama kindlustustariifide õigsust ja piisavust, kalkuleerima kindlustusmatemaatiliste (aktuaarsete) meetodite alusel kindlustustehniliste eraldiste suuruse, kinnitama nende õigsust ja vastavust seaduse nõuetele ning omavahendite vastavust omavahendite normatiivile (solventsusmarginaalile). (4) Vastutav aktuaar peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule koostama elukindlustuse suremustabeleid ja hindama kasutatavate suremustabelite õigsust, arvutama kindlustuslepingute tagasiostuväärtused ning tegema kindlustusmatemaatilist kasumianalüüsi üksiklepingute ja samaliigiliste lepingute lõikes. Vastutav aktuaar peab hindama sõlmitud või sõlmitavate edasikindlustuslepingute mõju tehnilistele eraldistele, väljamakstavatele kindlustussummadele, tagasiostuväärtusele ja kindlustusmatemaatilisele kasumile üksiklepingute ja samaliigiliste lepingute lõikes. (5) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud aktuaar saab oma töö käigus teada kindlustusandja tegevuses esinevatest asjaoludest, millega on seatud ohtu kindlustusandja usaldusväärsus või omavahendite suurus, on ta kohustatud nendest teatama kindlustusandja nõukogule. § 27. Konfidentsiaalsuse tagamine Kindlustustegevusega tegeleva juriidilise isiku juhatuse liikmed, nõukogu liikmed, töötajad ning nende volitusel või korraldusel tegutsevad isikud, samuti järelevalvet teostavad ja sellega seoses teavet saavad ametnikud ja isikud on kohustatud nii töötamise või tegutsemise ajal kui ka pärast seda tähtajatult hoidma saladuses kõiki andmeid, mis on neile teatavaks saanud ja mis puudutavad kindlustusvõtjate või kindlustatute majanduslikku ja tervislikku seisundit, isikuandmeid või äri- või muid ametisaladusi, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. § 28. Kindlustusandja aktsiad (1) Kindlustusandja võib välja lasta ainult nimelisi aktsiaid. (2) Kindlustusandja ei või välja lasta eelisaktsiaid. § 29. Nõuded kindlustusandja aktsiakapitalile (1) Kindlustusandja minimaalne aktsiakapital peab olema: 1) edasikindlustusega tegelemise korral 20 miljonit krooni; 2) elukindlustusega tegelemise korral 12 miljonit krooni; 3) kohustusliku liikluskindlustuse, teiste vastutuskindlustuste, samuti krediidi-, garantii- või finantskahjude kindlustusega tegelemise korral 10 miljonit krooni; 4) muude kahjukindlustusliikidega tegelemise korral 5 miljonit krooni. (2) Kahe või enama kindlustustegevuse liigiga tegelemiseks tegevusluba omava kindlustusandja aktsiakapitalile laieneb vastavate kindlustusliikide aktsiakapitalile käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatutest kõrgeim nõue. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aktsiakapital peab kindlustusandja asutamisel olema tasutud rahalise sissemaksena. § 30. Aktsiakapitali suurendamise viisid (1) Üldkoosoleku otsusega võib kindlustusandja aktsiakapitali suurendada täiendavate rahaliste sissemaksetega või sissemakseid tegemata (fondiemissioon). (2) Kindlustusandja fondiemissiooni võib korraldada ainult kinnitatud raamatupidamise aastaaruande alusel. (3) Fondiemissiooni võib korraldada kindlustusandja aktsiate ülekursi, puhaskasumist moodustatud muude reservide, eelmiste aastate jaotamata kasumi või puhaskasumi arvel. (4) Üldkoosoleku otsusel võib kindlustusandja aktsiakapitali suurendamisel tasuda mitterahalise sissemaksega, kui aktsiakapitali suurendatakse kindlustusandjate ühinemise käigus. (5) Kindlustusandja on kohustatud Kindlustusinspektsioonile kirjalikult teatama kavandatavast aktsiakapitali suurendamisest ja uue emissiooni üksikasjadest vähemalt üks kuu enne vastavate otsuste vastuvõtmist. (6) Kindlustusandjale ei kohaldata äriseadustiku §-s 346 sätestatut. § 31. Aktsiakapitali vähendamine (1) Kindlustusandja aktsiakapitali võib vähendada ainult kahjumi katmiseks (aktsiakapitali lihtsustatud vähendamine). (2) Kindlustusandja on kohustatud Kindlustusinspektsioonile kirjalikult teatama kavandatavast aktsiakapitali vähendamisest vähemalt üks kuu enne vastava otsuse vastuvõtmist. Kindlustusandja võib aktsiakapitali vähendamise otsustada, kui Kindlustusinspektsioon on andnud selleks oma nõusoleku. (3) Kindlustusandja aktsiakapital ei tohi pärast aktsiakapitali vähendamise otsuse vastuvõtmist olla väiksem, kui on sätestatud käesoleva seaduse § 29 lõikes 1. § 32. Olulise osaluse omandamine, suurendamine ja sellest loobumine (1) Kui isik kavatseb omandada olulist osalust või suurendada seda üle 20, 33 või 50 protsendi kindlustusandja aktsiakapitalist või häälte arvust või kui kindlustusandja muutub tehingu tulemusena tema tütarettevõtjaks, on ta kohustatud eelnevalt taotlema loa Kindlustusinspektsioonilt. (2) Loa saamiseks tuleb Kindlustusinspektsioonile esitada taotlus koos alljärgnevate andmete ja dokumentidega: 1) selgitus omandaja kohta, sealhulgas dokumendid, mis kinnitavad omandajaks oleva äriühingu juhatuse ja nõukogu liikmete usaldusväärsust ja laitmatut reputatsiooni; 2) omandajaks oleva äriühingu majandusaasta aruanne või auditeeritud vahearuanne, mis peab olema koostatud majandusaasta aruande vormis ja mitte varem kui kuus kuud enne taotluse esitamist. Nimetatud dokumentidele tuleb lisada audiitori järeldusotsus; 3) kontserni koosseisu kuuluv äriühing peab esitama kontserni struktuuri koos sinna kuuluvate äriühingute osaluse äranäitamisega, kontserni eelneva kolme majandusaasta aruanded ning audiitori järeldusotsused; 4) füüsiline isik peab esitama andmed raha päritolu kohta. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud andmete või dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas pärast olulise osaluse omandamist või selle suurendamist taotleja poolt on tagatud kindlustusvõtjate ja kindlustatute huvide piisav kaitse, on Kindlustusinspektsioonil õigus nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid ning dokumente. (4) Kindlustusandja on olulise osaluse omandamise tehingu toimumisest teadasaamisel kohustatud sellest viivitamatult teavitama Kindlustusinspektsiooni. Kindlustusandja on kohustatud koos majandusaasta aruandega Kindlustusinspektsioonile esitama olulist osalust omavate aktsionäride nimed ja osaluse suuruse. (5) Olulise osaluse omandamiseks või selle suurendamiseks antakse luba, kui kindlustusvõtjate ning kindlustatute huvid on piisavalt kaitstud käesoleva seaduse § 2 lõike 4 mõistes. Luba olulise osaluse omandamiseks või suurendamiseks kindlustusandja aktsiakapitalis ei anta, kui: 1) see võib kahjustada oluliselt konkurentsi kindlustusturul; 2) taotlejal puudub laitmatu reputatsioon; 3) taotleja raamatupidamisaruandlus ei vasta Eesti või rahvusvahelistele nõuetele; 4) kindlustusvõtjate ja kindlustatute huvid ei ole piisavalt kaitstud käesoleva seaduse § 2 lõike 4 mõistes. (6) Loa olulise osaluse omandamiseks või suurendamiseks annab või selle andmisest keeldub Kindlustusinspektsiooni peadirektor oma motiveeritud otsusega. (7) Otsus loa andmise või sellest keeldumise kohta tehakse ühe kuu jooksul, arvates kõigi käesolevas paragrahvis nimetatud andmete ja dokumentide saamisest. Otsus lähetatakse taotlejale tema taotluses märgitud asukohta otsuse tegemisele järgneval tööpäeval. (8) Kui isik kavatseb loobuda oma olulisest osalusest kindlustusandjas või vähendada seda alla käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määra või kui kindlustusandja lakkab olemast isiku tütarettevõtja, peab sellest teatama Kindlustusinspektsioonile kümne päeva jooksul, arvates vastava tehingu toimumisest. § 33. Olulise osaluse omandamine loata (1) Kui olulise osaluse omandamise või suurendamise tehing on sooritatud ilma Kindlustusinspektsiooni loata või kui selgub, et Kindlustusinspektsioon oli loa andnud ebaõige või puuduliku teabe alusel, on Kindlustusinspektsioonil kahe kuu jooksul, arvates tehingu sooritamisest või andmete ebaõigsusest või puudulikkusest teadasaamisest, õigus taotleda tehingu kehtetuks tunnistamist ja tehingu kehtetuks tunnistamise korral tühistada osaluse omandamise või suurendamise luba. (2) Antud olulise osaluse luba ei või muuta ega tühistada, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul. § 34. Väljamaksete tegemine aktsionäridele (1) Aktsionäridele võib teha väljamakseid üks kord aastas pärast majandusaasta aruande kinnitamist üldkoosoleku poolt. Aktsionäridele tehtav väljamakse ei või olla suurem kui aktsionäridele väljamakstav kasumiosa, mille suurus arvutatakse raamatupidamise aastaaruandes kajastatud majandusaasta näitajatest lähtuvalt. (2) Aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suuruse arvutamisel liidetakse eelmiste perioodide jaotamata kasumile/kahjumile aruandeaasta kasum, põhikirjas ettenähtud kasumist moodustatud reservide vähendamine, majandusaastal tütar- või sidusettevõtjalt saadud dividendid ning lahutatakse sellest kasumist/kahjumist aruandeaasta kahjum, käesoleva seaduse §-s 38 sätestatud alusel moodustatava reservkapitali suurendamine, oma aktsiate jääk soetusmaksumuses, põhikirjas ettenähtud kasumist moodustatud reservide suurendamine, immateriaalne põhivara bilansilises maksumuses ja summa, mille võrra raamatupidamise seaduse (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26–28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953; 1998, 59, 941; 1999, 55, 584; 101, 903) § 28 lõike 2 kohaselt kajastatud osaluse bilansiline maksumus ületab selle soetusmaksumuse. 5. peatükk NÕUDED KINDLUSTUSANDJA USALDUSVÄÄRSUSELE JA OMAVAHENDITELE § 35. Kindlustusandja omavahendid (1) Kindlustusandjal peavad kindlustuslepingutest tulenevate kohustuste jätkuva täitmise tagamiseks olema pidevalt piisava suuruse ja struktuuriga omavahendid. (2) Omavahendite hulka kuuluvad: 1) rahas sissemakstud aktsiakapital ja sellega kaasnev ülekurss; 2) aktsiakapital ja ülekurss, mis on moodustunud sissemakseid tegemata vastavalt käesoleva seaduse § 30 lõikele 3; 3) seadusjärgsed ja põhikirja alusel eelmiste aastate jaotamata kasumist või puhaskasumist moodustatud reservid kinnitatud raamatupidamise aastaaruande alusel; 4) eelmiste aastate jaotamata kasum, mis kuulub kandmisele järgnevatesse aastatesse. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud omavahenditest arvatakse maha: 1) immateriaalne põhivara bilansilises maksumuses; 2) eelmiste aastate kahjum; 3) jooksva aasta kahjum; 4) tagasiostetud oma aktsiad soetusmaksumuses; 5) kindlustusandja väljastatud garantii, välja arvatud juhul, kui see on kindlustuslepingu objekt; 6) kõik bilansivälised kohustused, välja arvatud käesoleva lõike punktis 5 nimetatud kindlustuslepingu objektiks olevad garantiid. (4) Allutatud laene võib omavahendite hulka arvata kuni 25 protsendi ulatuses omavahendite summast, kui need vastavad järgmistele tingimustele: 1) allutatud laenu lepingus on sätestatud, et kindlustusandja pankroti väljakuulutamisel ja tema lõpetamisel toimub nende laenude tagasimaksmine pärast kõigi teiste nõuete rahuldamist; 2) allutatud laenu summa on laekunud kindlustusandjale; 3) allutatud laenu tagasimaksmise tähtaeg on allutatud laenu lepingus fikseeritud ja see ei ole lühem kui viis aastat. 12 kuud enne allutatud laenu tagasimaksmist esitab kindlustusandja Kindlustusinspektsioonile omavahendite loetelu ja suuruse jooksva seisuga ning eeldatavate omavahendite loetelu ja suuruse allutatud laenu tagasimaksmise tähtaja seisuga; 4) kindlustusandjal ei ole osalust allutatud laenu andnud äriühingus. (5) Kindlustusandjal on keelatud võtta laenu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud allutatud laenu. (6) Kindlustusandja omavahendite normatiivi (solventsusmarginaali) arvutamise korra kehtestab rahandusminister. (7) Kindlustusandja esitab Kindlustusinspektsioonile omavahendite normatiivi arvutuse koos majandusaasta aruandega ning muudel seaduses sätestatud juhtudel. § 36. Nõuded kindlustusandja omavahendite suurusele (1) Kindlustusandja omavahendite miinimum on võrdne käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 sätestatud kindlustusandja minimaalse aktsiakapitaliga vastavalt kindlustusandja kindlustustegevuse põhiliigile või liigile. (2) Omavahendite summa ei tohi ühelgi hetkel olla väiksem omavahendite normatiivist ega omavahendite miinimumist. (3) Kui omavahendite summa on või on olnud väiksem omavahendite normatiivist või omavahendite miinimumist, on see alus tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks vastavalt käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktile 4. § 37. Kindlustusandja omavahendite vähenemine (1) Omavahendite vähenemisel alla omavahendite normatiivi esitab kindlustusandja Kindlustusinspektsioonile finantsseisundi taastamise plaani (saneerimisplaani). (2) Omavahendite vähenemisel alla ühe kolmandiku omavahendite normatiivist või alla omavahendite miinimumi on kindlustusandja kohustatud Kindlustusinspektsioonile esitama erakorralise saneerimisplaani, mis võimaldab kolme kuu jooksul taastada omavahendid vähemalt ühe kolmandikuni omavahendite normatiivist, kuid mitte väiksema määrani, kui on omavahendite miinimum. § 38. Reservkapitali moodustamine ja kasutamine (1) Reservkapital moodustatakse üldkoosoleku kinnitatud raamatupidamise aastaaruandes fikseeritud puhaskasumist. Reservkapitali eraldatakse vähemalt 10 protsenti puhaskasumist, kuni reservkapital saavutab kindlustusandja põhikirjas märgitud aktsiakapitali maksimumsuuruse või – kui seda ei ole määratud – aktsiakapitali suuruse. (2) Reservkapitali võib üldkoosoleku otsusel kasutada kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta puhaskasumist moodustatud muude reservide või eelmiste aastate jaotamata kasumi arvel. (3) Kindlustusandja on kohustatud kavandatavast reservkapitali vähendamisest Kindlustusinspektsioonile kirjalikult teatama üks kuu enne vastava otsuse vastuvõtmist. (4) Kindlustusandja reservkapitali moodustamise ja kasutamise suhtes ei kohaldata äriseadustiku §-des 336 ja 337 sätestatut. § 39. Kindlustustehnilised eraldised (1) Kindlustustehnilised eraldised on kindlustusandja kindlustuslepingutest tulenevate kohustuste arvestuslik suurus, mille katteks peab pidevalt olema kohustuste suurusega vähemalt võrdne hulk vara. (2) Kindlustusandja peab arvutama kindlustustehnilised eraldised nii, et need väljendavad kindlustuslepingutest tulenevaid kohustusi, nagu neid võib põhjendatult ette näha. (3) Kindlustusandja kindlustustehniliste eraldiste arvutamise korra kinnitab kindlustusandja nõukogu, kes esitab selle Kindlustusinspektsioonile. § 40. Kindlustustehniliste eraldiste liigid Kindlustustehniliste eraldiste liigid on: 1) ettemakstud preemiate eraldis; 2) rahuldamata nõuete eraldis; 3) elukindlustuse eraldis; 4) tasanduseraldis; 5) boonuste eraldis; 6) õigusaktides ettenähtud muud kindlustustehnilised eraldised. § 41. Kindlustusandja seotud vara (1) Kindlustusandja seotud vara on vara, mille väärtus vastab kindlustusandja kindlustustehniliste eraldiste suurusele ilma edasikindlustusandja osata. (2) Kindlustusandja seotud vara investeerimisel tuleb lähtuda kindlustustegevusest ja kindlustuslepingutest tulenevate kohustuste iseloomust. Seotud vara investeerimisel tuleb tagada suurim võimalik turvalisus ja tulu ning samal ajal säilitada kindlustusandja pidev likviidsus, investeeringute mitmekesisus ja hajutatus. (3) Kindlustusandja seotud vara võib olla ainult: 1) Eesti Vabariigi või Eesti Panga võlakiri või nende poolt täielikult tagatud võlakiri; 2) võlakiri, mille emitendiks on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) A-tsooni riik või keskpank või nende poolt täielikult tagatud võlakiri või võlakiri, mis on noteeritud Eesti avalikul börsil või Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalvete Organisatsiooni (IOSCO) liikmesriigi avalikul börsil; 3) võlakiri, millele viimase 30 päeva jooksul on avaldatud ostunoteering vähemalt kahe Eestis registreeritud krediidiasutuse poolt ja mille emitent on registreeritud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni A-tsooni riigis; 4) laen kinnistusraamatu esimesele järjekohale kantud hüpoteegi või Eestis või Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni A-tsooni riigis registreeritud krediidiasutuse garantii tagatisel; 5) tagatiseta laen, mis on antud krediidiasutusele või teisele kindlustusandjale eeldusel, et krediidiasutus või kindlustusandja on registreeritud Eestis või Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni A-tsooni riigis; 6) äriühingu aktsia või osa, mis on noteeritud Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalvete Organisatsiooni liikmesriigi avalikul börsil või Eesti avalikul börsil ning mis ei ole soetatud pikaajaliseks hoidmiseks; 7) Eestis investeerimisfondide seaduse (RT I 1997, 34, 535; 1998, 61, 979; 2000, 10, 55) alusel registreeritud investeerimisfondi ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni A-tsooni riigis registreeritud investeerimisfondi osak või aktsia; 8) kinnisasi või ehitis, välja arvatud see osa kinnisasjast või ehitisest, mis on kindlustusandja enda kasutuses; 9) deposiit edasikindlustusvõtja juures ja nõue edasikindlustusvõtjale; 10) mitte üle 60 päeva vanune kindlustus- ja edasikindlustustegevusest tulenev nõue kindlustusvõtjale ja -vahendajale; 11) nõudmiseni hoius ja tähtajaline hoius krediidiasutuses, mis on registreeritud Eestis või Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni A-tsooni riigis. (4) Kindlustustehniliste eraldiste katmise seisukohalt hinnatakse seotud vara järgmiselt: 1) seotud vara hindamisel on varaga seotud võlgnevused ja kohustused, sealhulgas bilansivälised kohustused, maha arvatud; 2) käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2, 3, 6 ja 7 nimetatud seotud vara hinnatakse noteeritud turuhinnas, muud seotud vara aga lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või netorealiseerimismaksumus; 3) käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 4, 5 ja 9 (nõue edasikindlustusvõtjale) ning 10 nimetatud seotud vara hinnatakse, lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest; 4) seotud vara, mis on mõeldud investeerimisriskiga elukindlustuslepingute kindlustustehniliste eraldiste katteks, võib hinnata turuhinnas; 5) nõudest isiku vastu on maha arvatud sama isiku nõue kindlustusandja vastu. § 42. Piirangud kindlustusandja seotud vara investeerimisel (1) Ühte kinnisasja või ehitisse või mitmesse ehitisse, mida nende vahetu läheduse tõttu saab käsitada ühe ehitisena, võib seotud vara investeerida kuni 10 protsenti kindlustustehniliste eraldiste kogusummast koos edasikindlustusandja osaga, kuid kinnisasjadesse ja ehitistesse kokku mitte üle 15 protsendi. (2) Ühe emitendi väärtpaberitesse ja ühe laenuvõtja tagatud laenudesse võib seotud vara investeerida kuni 5 protsenti kindlustustehniliste eraldiste kogusummast koos edasikindlustusandja osaga ja kuni 10 protsenti tingimusel, et väärtpaberite ega tagatud laenude osa seotud varas ei ole üle 40 protsendi kindlustustehniliste eraldiste kogusummast koos edasikindlustusandja osaga. (3) Ühte tagatiseta laenu võib seotud vara investeerida kuni 1 protsent kindlustustehniliste eraldiste kogusummast koos edasikindlustusandja osaga ja tagatiseta laenudesse kokku kuni 5 protsenti kindlustustehniliste eraldiste kogusummast koos edasikindlustusandja osaga. (4) Nõudmiseni hoiustesse võib seotud vara investeerida kuni 5 protsenti kindlustustehniliste eraldiste kogusummast koos edasikindlustusandja osaga. (5) Kindlustusinspektsioonil on õigus oma ettekirjutusega keelata kindlustusandjal tehingu tegemine, mis võib kaasa tuua kindlustusandja seotud vara mittevastavuse käesoleva seaduse sätetele. § 43. Nõuded tehingutele tuletisväärtpaberiga (1) Kindlustusandja võib teha tehinguid ostu- või müügiõigust või -kohustust tõendava väärtpaberiga (edaspidi tuletisväärtpaber) üksnes kindlustusandja vara väärtuse kõikumistest tuleneva riski maandamiseks ning järgmiste tingimuste täitmise korral: 1) isik, kellega tehing tehakse, on krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, kindlustusandja või väärtpaberivahendaja; 2) tagatud on tuletisväärtpaberi väärtuse objektiivne hindamine. (2) Kindlustusandja ei või: 1) välja anda müügiõigust tõendavat väärtpaberit (müügioptsioon); 2) omandada või välja anda tuletisväärtpaberit, mille täitmine toob kaasa või võib kaasa tuua käesolevas seaduses seotud varadele või omavahenditele kehtestatud nõuete rikkumise; 3) omandada või välja anda tuletisväärtpaberit, mille täitmine ei ole kaetud kindlustusandja vara hulka kuuluvate väärtpaberite või rahaga. § 44. Edasikindlustamise nõuded (1) Kahjukindlustusandja kõikide võimalike kohustuste summa ühe kindlustuslepingu alusel või sama kindlustuse objekti suhtes tohib ületada 10 protsenti kindlustusandja omavahenditest ainult juhul, kui kindlustusandja kohustuse täitmine seda protsenti ületavas osas on tagatud edasikindlustuslepinguga. (2) Elukindlustusandja kõikide võimalike kohustuste summa ühe kindlustuslepingu alusel või sama kindlustuse objekti suhtes tohib ületada 10 protsenti kindlustusandja omavahenditest ainult juhul, kui kindlustusandja kohustuse täitmine seda protsenti ületavas osas on tagatud edasikindlustuslepinguga. (3) Kindlustusandjal on keelatud sõlmida: 1) kahjukindlustuses edasikindlustuslepinguid, mis on lepingupooltele siduvad kauemaks kui üheks aastaks või mille alusel edasikindlustusandjale edasikindlustusandjapoolsete kindlustusjuhtumi toimumise tõenäolisusest tulenevate kohustuste täitmiseks makstava edasikindlustuspreemia osa ei põhine üldtunnustatud kindlustusmatemaatilistel (aktuaarsetel) arvestuspõhimõtetel või kui need arvestuspõhimõtted eri aastatel oluliselt erinevad; 2) elukindlustuses edasikindlustuslepinguid, mille alusel kindlustusjuhtumi toimumise tõenäolisusest või kindlustussummadest ja tagasiostusummadest tulenevate kohustuste jagamine lepingupoolte vahel ei põhine üldtunnustatud kindlustusmatemaatilistel (aktuaarsetel) arvestuspõhimõtetel või kui need arvestuspõhimõtted eri aastatel oluliselt erinevad. § 45. Kindlustusandja sisekontroll (1) Kindlustusandja moodustab sõltumatu sisekontrolliorgani (edaspidi sisekontroll), kes kontrollib kindlustusandja kogu tegevust, selle vastavust õigusaktidele ning headele tavadele. (2) Sisekontrolli ülesanne on igakülgselt kontrollida kindlustusandja tegevust. Sisekontroll esitab kindlustusandja nõukogule ja juhatusele igakuulise aruande eelmisel kuul avastatud puuduste kohta. (3) Sisekontrolli töötajate arv peab olema piisav sisekontrolli ülesannete täitmiseks. Sisekontrolli töötajad peavad vastama kindlustusandja juhatuse liikmele esitatavatele nõuetele. (4) Kindlustusandja juhatus tagab sisekontrollile vajalikud töötingimused ja kindlustusandja kohta kogu nõutud informatsiooni saamise. (5) Sisekontrolli töötajad on kohustatud neile kindlustusandja tegevuse kohta teatavaks saanud informatsiooni, mis viitab õiguserikkumisele või sellele, et kindlustusvõtjate ja kindlustatute huvid ei ole kaitstud, edastama viivitamata kirjalikult kindlustusandja nõukogule ja juhatusele ning Kindlustusinspektsioonile. § 46. Kindlustusandja sise-eeskirjad Kindlustusandja peab kehtestama juhtide ja töötajate tegevust reguleerivad sise-eeskirjad, mis muu hulgas peavad kindlaks määrama: 1) kindlustusandja huvide ning kindlustusandja juhatuse ja nõukogu liikmete ja töötajate isiklike majanduslike huvide konfliktide vältimise korra; 2) kindlustusandjasisese informatsiooni ja dokumentide liikumise korra; 3) alluvussuhted, aruandluse esitamise protseduuri ning õiguste delegeerimise. 6. peatükk RAAMATUPIDAMINE JA ARUANDLUS § 47. Raamatupidamise korraldamine Kindlustusandja raamatupidamisarvestust ja -aruandlust korraldatakse, lähtudes raamatupidamise seadusest, käesolevast seadusest, muudest õigusaktidest ja kindlustusandja põhikirjast. § 48. Nõuded aruandlusele (1) Kindlustusandja majandusaastaks on kalendriaasta. (2) Rahandusminister kehtestab kindlustusandja: 1) aruandluse sisu, vormi ja koostamise alused; 2) aruandluse esitamise tähtajad. (3) Kindlustusandja raamatupidamise aastaaruandes ja vahearuandes peab kindlustustehniliste eraldiste õigsust kinnitav dokument olema kinnitatud aktuaari, elukindlustusega tegeleval kindlustusandjal vastutava aktuaari poolt. (4) Kindlustusandja peab esitama Kindlustusinspektsioonile majandusaasta aruande seitsme tööpäeva jooksul, arvates majandusaasta aruande kinnitamisest, kuid mitte hiljem kui majandusaastale järgneva aasta 1. maiks. (5) Kindlustusandja on kohustatud avaldama oma majandusaasta bilansi ja kasumiaruande vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes hiljemalt aruande koostamise aasta 1. juuliks. § 49. Audiitorkontroll (1) Kindlustusandja majandusaasta aruanne peab olema kontrollitud audiitori poolt vastavalt rahvusvahelistele auditeerimisstandarditele. (2) Kindlustusandja audiitor peab olema nimetatud vähemalt kuus kuud enne majandusaasta lõppu. (3) Kindlustusandja nimetab audiitori Kindlustusinspektsiooni nõusolekul. (4) Kindlustusinspektsioon hindab audiitoreid, lähtudes enda käsutuses olevatest andmetest nende usaldusväärsuse, reputatsiooni, ettevalmistuse, kindlustusalaste kogemuste, varasema kindlustusalase auditeerimise kvaliteedi ning mahu kohta. (5) Audiitor peab Kindlustusinspektsiooni viivitamata kirjalikult teavitama audiitorkontrolli käigus selgunud asjaoludest, mis ohustavad või võivad ohustada kindlustusandja maksejõulisust ja usaldusväärsust või viitavad võimalikule või toimunud õiguserikkumisele või võimalusele, et kindlustusvõtjate või kindlustatute huvid ei ole piisavalt kaitstud. (6) Kontrollimise põhjal annab audiitor lisaks kindlustusandja aastaaruandes öeldule oma arvamuse: 1) kindlustusandja omavahendite vastavuse kohta õigusaktidele; 2) kindlustusandja seotud vara vastavuse kohta õigusaktidele; 3) sisekontrolli tegevuse kohta; 4) kindlustustehniliste eraldiste arvutamise ja arvutamispõhimõtete õigsuse kohta; 5) kindlustusandja infosüsteemide turvalisuse kohta. (7) Kindlustusinspektsioonile andmete edastamise nõudele ei laiene õigusakti või lepinguga audiitorile pandud andmete mitteavaldamise kohustus. 7. peatükk ERIREŽIIM § 50. Erirežiim (1) Erirežiim on kindlustusandja esindamiseks või tema tegevuseks kehtestatud tavalisest erinev kord, mille eesmärk on välja selgitada kindlustusandja tegevuse seadusega kooskõlla viimise võimalikkus ja tarvitusele võtta abinõud kindlustusvõtjate huvide kaitsmiseks. (2) Erirežiimi võib kehtestada, kui esineb asjaolusid, mis võimaldavad tegevusloa kehtetuks tunnistada, või kui on põhjendatud kahtlus, et selliseid asjaolusid võib esineda. § 51. Erirežiimi kehtestamine ja tähtaeg (1) Erirežiimi kehtestab Kindlustusinspektsiooni peadirektor oma otsusega. (2) Erirežiimi võib kehtestada tähtajaga kuni kuus kuud. (3) Erirežiimi kehtestamise otsuses tuleb märkida: 1) erirežiimi kehtestamise motiivid ja aeg; 2) erirežiimi subjekti (kindlustusandja) võetud kohustuste täitmise kord erirežiimi ajal; 3) erirežiimihaldur ning tema õigused ja kohustused, sealhulgas erirežiimihalduri poolt Kindlustusinspektsioonile perioodiliste aruannete esitamise tähtajad ja kord; 4) muud erirežiimi kehtestamisel tähtsust omavad asjaolud. (4) Erirežiimi ajal on keelatud kindlustusandja poolt uute kindlustuslepingute sõlmimine ja olemasolevate pikendamine, kindlustussummade suurendamine ning hüvitiste väljamaksmine, kui erirežiimi kehtestamise otsuses ei ole sätestatud teisiti. (5) Otsus erirežiimi kehtestamise kohta jõustub otsuses märgitud ajal. Otsuse peale võib esitada halduskohtule kaebuse kümne päeva jooksul, arvates otsuse kättesaamise päevast. Kaebuse esitamisest tuleb Kindlustusinspektsioonile kirjalikult teatada. Erirežiimi kehtestamise otsuse täitmist ei saa peatada. (6) Teate erirežiimi kehtestamise kohta avaldab Kindlustusinspektsioon hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, arvates otsuse vastuvõtmisest, vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. § 52. Erirežiimihaldur (1) Erirežiimihaldur peab vastama käesoleva seadusega kindlustusandja juhatuse liikme suhtes kehtestatud nõuetele. Erirežiimihaldur ei tohi olla Kindlustusinspektsiooni teenistuja. (2) Kindlustusinspektsioon saadab erirežiimihalduri kohta viivitamatult teate kindlustusandja asukohajärgse äriregistri pidajale vastava kande tegemiseks, lisades erirežiimihalduri nime, isikukoodi ja elukoha. (3) Erirežiimihalduril on erirežiimi ajal kindlustusandja juhatuse, nõukogu ja üldkoosoleku õigused. Erirežiimi ajaks peatuvad kindlustusandja juhatuse, nõukogu, üldkoosoleku, prokuristi ja muu esindaja volitused, kui erirežiimi kehtestamise otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Erirežiimihalduril on õigus peatada kindlustusandja juhatuse, nõukogu ja üldkoosoleku otsuse täitmine. (4) Erirežiimihaldur on kohustatud kahe päeva jooksul pärast enda määramist: 1) paigutama kindlustusandja asukohta, igasse filiaali ja esindusse teate erirežiimihalduri määramise kohta, tuues teates ära isikute nimed, kelle volitused kindlustusandja nimel tehinguid sooritada on peatunud; 2) avaldama käesoleva lõike punktis 1 sätestatud sisuga teate vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes, kindlustusandja asukoha ja filiaali asukoha kohalikus ajalehes ning kordama neid teateid nelja nädala jooksul kord nädalas. (5) Erirežiimihaldur võib kindlustusandja kindlustusportfelli või osa sellest üle anda teisele kindlustusandjale. Kindlustusportfelli või selle osa üleandmisele kindlustusandja erirežiimi ajal ei kohaldata käesoleva seaduse § 57 lõiget 2. (6) Isik, kellele erirežiim on määratud, kannab erirežiimihalduri tasustamise kulud. Erirežiimihalduri kuutöötasu suurus määratakse erirežiimi kehtestamise otsuses. Erirežiimihalduri tasu peab olema vastavuses tema töö iseloomu ja mahuga. (7) Erirežiimihaldur on kohustatud oma tegevuses lähtuma eelkõige kindlustusvõtjate, kindlustatute ja võlausaldajate ning seejärel kindlustusandja huvidest. Erirežiimi ajal tehtud tehingud ei kuulu pankrotimenetluse käigus tagasivõitmisele. (8) Erirežiimihaldur on kohustatud lisaks erirežiimi otsusega kehtestatud tegevusaruannetele esitama Kindlustusinspektsioonile kõik viimase poolt nõutud andmed ja dokumendid. § 53. Erirežiimi lõppemine (1) Kindlustusinspektsioon peab tegema erirežiimihalduri esitatud tegevusaruannete, andmete ja dokumentide alusel otsuse, kas erirežiimi subjekt suudab tegevust jätkata või tuleb tema tegevusluba osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada või tema tegevus ümber korraldada. (2) Kui kindlustusandja vara erirežiimi ajal väheneb nullini, siis kindlustusandja lõpetatakse. (3) Erirežiim lõpeb tähtaja saabumisel või erirežiimi lõpetamisel Kindlustusinspektsiooni peadirektori otsusega, samuti siis, kui kohus teeb määruse kindlustusandja pankrotimenetluse algatamise või otsuse kindlustusandja sundlõpetamise kohta. 8. peatükk KINDLUSTUSANDJA ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE, LÕPETAMINE JA PANKROT NING KINDLUSTUSPORTFELLI ÜLEANDMINE § 54. Kindlustusandja ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine (1) Kindlustusandja võib ühineda ainult kindlustusandjaga. Ühineva kindlustusandja tegevusluba lõpeb kindlustusandjate ühinemisel. (2) Kui kindlustusandjad ühinevad uue äriühingu asutamise teel, lõpevad kõigi ühinevate kindlustusandjate tegevusload. (3) Kindlustusandjate ühinemiseks on vaja Kindlustusinspektsiooni luba. Kindlustusinspektsioon annab loa kindlustusandjate ühinemiseks, kui kõigi ühinemises osalevate kindlustusandjate, kindlustusvõtjate ja kindlustatute huvid on piisavalt kaitstud ning kindlustustehnilised eraldised vastavad nõuetele. (4) Ühinemisloa saamiseks esitab ühendav kindlustusandja või käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul esitavad ühinevad kindlustusandjad ühiselt Kindlustusinspektsioonile taotluse koos järgmiste dokumentidega: 1) ühinemisleping või selle notariaalselt tõestatud ärakiri; 2) ühinemisaruanne; 3) ühinemisotsused; 4) audiitori aruanne; 5) kolme esimese aasta tegevuskava; 6) kindlustusandja juhatuse ja nõukogu liikmete nimekiri ning käesoleva seaduse § 24 lõikes 7 sätestatud dokumendid. (5) Kindlustusandjate ühinemiseks loa andmise või sellest keeldumise otsuse teeb Kindlustusinspektsiooni peadirektor 30 kalendripäeva jooksul, arvates vastava taotluse laekumisest. (6) Kindlustusandjale ei kohaldata äriseadustiku §-s 399 sätestatut. (7) Ühinevad kindlustusandjad peavad teatama ühinemisloa saamisest vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. Avaldus ühinemise kandmiseks äriregistrisse esitatakse kohe pärast ühinemisteate avaldamist ühes üleriigilise levikuga päevalehes. (8) Kindlustusandja jagunemine on keelatud. (9) Kindlustusandja ümberkujundamine teist liiki äriühinguks on keelatud. § 55. Ühinemisleping ja ühinemisaruanne (1) Kindlustusandjate ühinemise leping ei või olla sõlmitud edasilükkava või äramuutva tingimusega. (2) Kindlustusandjate ühinemisel tuleb koostada ühinemisaruanne. Ühinemisaruande aluseks ei tohi olla bilanss, mis on koostatud varem kui üks kuu enne ühinemisaruande koostamist. § 56. Ühinemisest teatamine Kindlustusandja ühinemisest ning uue kindlustusandja tegevuse alustamisest teatab kindlustusandja pärast äriregistrisse vastava kande tegemist seitsme päeva jooksul vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. § 57. Kindlustusportfelli üleandmine (1) Kindlustusandja võib kogu oma kindlustusportfelli või osa sellest üle anda teisele kindlustusandjale. (2) Kindlustusportfelli üleandmise ja vastuvõtmise otsustab kindlustusandja üldkoosolek või pankrotihaldur. (3) Kindlustusportfell võidakse üle anda ka erirežiimi või kindlustusandja likvideerimismenetluse käigus. (4) Kindlustusportfelli üleandmiseks sõlmitakse leping, milles sätestatakse kindlustusportfelli üleandja ja vastuvõtja õigused ja kohustused. Leping ei või olla sõlmitud edasilükkava või äramuutva tingimusega ega kahjustada kindlustusvõtjate ja kindlustatute huve. (5) Kindlustusportfelli üleandmiseks sõlmitud leping jõustub alates sellega nõustumise otsuse tegemisest Kindlustusinspektsiooni peadirektori poolt, kui lepingus eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. Kindlustusinspektsiooni peadirektor peab lepinguga nõustumise otsustama kümne tööpäeva jooksul, arvates lepingu esitamise päevast. (6) Kindlustusportfelli üleandmisest on kindlustusandjad kohustatud kindlustusvõtjaid teavitama vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. Kindlustusinspektsioon võib nõuda teate uuesti avaldamist, kui selle avaldamise koht, viis või sisu ei taganud kindlustusvõtjate ning kindlustatute õiget ja ammendavat teavitamist. (7) Kindlustusvõtja võib kolme kuu jooksul, arvates üleandmislepingu sõlmimisest, teisele kindlustusandjale üleantud kindlustuslepingu lõpetada, kusjuures tal on õigus tagasi saada sissemaksed, millest on maha arvatud asjaajamiskulud, makstud hüvitised ja see osa kindlustusmaksest, mis vastab möödunud kindlustusperioodile. (8) Käesoleva paragrahvi lõikeid 4 ja 7 ei rakendata kindlustusportfelli üleandmisel elukindlustusandja erirežiimi ajal tingimusel, et kindlustusvõtja on kirjalikult nõustunud lepingu üleandmise tingimustega. Lepingu üleandmise tingimustega nõustumiseks on kindlustusvõtjal aega 30 päeva, arvates vastava pakkumise saamisest kindlustusportfelli ülevõtjalt. Kindlustusportfelli ülevõtja pakkumisega mittenõustumise korral lepingut üle ei anta. § 58. Kindlustusandja lõpetamine (1) Kindlustusandja lõpetamine võib toimuda seaduses ja põhikirjas ettenähtud alustel Kindlustusinspektsiooni peadirektori loal. Kui Kindlustusinspektsiooni peadirektor annab loa kindlustusandja lõpetamiseks, lõpevad loa andmise päeval kindlustusandja kõik tegevusload. (2) Kindlustusandja võib lõpetamise otsuse teha alles pärast seda, kui ta on kindlustusportfelli kehtestatud korras üle andnud või kindlustuslepingud lõpetanud või täitnud kõik kindlustuslepingutest tulenevad kohustused. (3) Kindlustusandja tuleb lõpetada, kui tal on omavahendeid käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 ja § 37 lõikes 2 sätestatust vähem ja ta ei ole suutnud neid Kindlustusinspektsiooni määratud tähtajaks vajaliku määrani suurendada. § 59. Kindlustusandja sundlõpetamine (1) Kohus võib otsustada kindlustusandja sundlõpetamise. Sundlõpetamise otsuse tegemise päeval lõpevad kindlustusandja kõik tegevusload. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsusega määratakse kindlustusandja likvideerijad, nende tasustamise kord ja tasu suurus. Otsuse kindlustusandja sundlõpetamise kohta koos likvideerijate nimede, elukohtade, isikukoodide ja allkirjanäidistega saadab kohus äriregistrile kande tegemiseks. (3) Likvideerijateks valitakse või määratakse vähemalt kolm kindlustusalal kogemusi omavat ja juriidilise kõrgharidusega isikut, kes peavad vastama kindlustusandja juhatuse liikme suhtes kehtestatud nõuetele. (4) Kindlustuslepingute sõlmimine ja pikendamine lõpetatakse sundlõpetamise otsuse tegemise päevast arvates. (5) Likvideerijad võivad kindlustusandja kindlustusportfelli või osa sellest üle anda teisele kindlustusandjale. Kindlustusportfelli või selle osa üleandmisele käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel ei kohaldata käesoleva seaduse § 57 lõiget 2. (6) Kindlustusandja sundlõpetamisel antakse esmajärjekorras üle pikaajalise elu- või pensionikindlustuse portfell ning kohustusliku kindlustuse portfell. § 60. Kindlustusandja pankrotimenetluse või sundlõpetamise algatamine Kindlustusandja pankrotimenetluse või sundlõpetamise võib algatada ainult järgmiste isikute või organite avalduse alusel: 1) Kindlustusinspektsiooni peadirektor; 2) likvideerimiskomisjon. § 61. Pankrotiavalduse esitamine kindlustusandja suhtes (1) Kindlustusinspektsioon esitab kindlustusandja suhtes pankrotiavalduse juhul, kui kindlustusandja varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks või kindlustustehniliste eraldiste katteks ning kindlustusportfelli üleandmine teis(t)ele kindlustusandja(te)le ei ole võimalik. Muudel juhtudel lähtutakse kindlustusandja suhtes pankrotiavalduse esitamisel äriseadustiku §-st 373. (2) Kindlustusandja suhtes pankrotihoiatust ei esitata. (3) Kindlustusandja pankrotimenetluse algatamise otsustab kohus kolme päeva jooksul, arvates pankrotiavalduse esitamisest. § 62. Ajutise pankrotihalduri ja pankrotihalduri määramine (1) Kindlustusandja ajutise pankrotihalduri ja pankrotihalduri nimetab kohus Kindlustusinspektsiooni ettepanekul. Kindlustusandja pankrotihalduri kinnitamisel ei rakendata pankrotiseaduse (RT 1992, 31, 403; RT I 1997, 18, 302; 1998, 2, 46; 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 13, 93) §-s 30 sätestatut. (2) Kohus vabastab pankrotihalduri tema soovil. Vabastamissoovi esitamisest kohtule teatab pankrotihaldur Kindlustusinspektsioonile 30 päeva ette. Pankrotihaldur esitab oma tegevuse aruande Kindlustusinspektsioonile kümne päeva jooksul pärast vabastamist. (3) Kohus vabastab pankrotihalduri Kindlustusinspektsiooni, pankrotitoimkonna või garantiifondi ettepanekul, kui pankrotihaldur on kaotanud Kindlustusinspektsiooni, pankrotitoimkonna või garantiifondi usalduse. § 63. Pankrotihalduri kohustused Pankrotihaldur on kohustatud kohe esitama Kindlustusinspektsioonile ja garantiifondile nõutud andmed ning võimaldama tutvuda kindlustusandja kogu pankrotimenetlust puudutava dokumentatsiooniga. § 64. Pankrotitoimkond (1) Kindlustusandja pankrotitoimkond peab olema vähemalt viieliikmeline ja toimkonna koosseisu peab kuuluma vähemalt üks Kindlustusinspektsiooni nimetatud isik. (2) Kindlustusandja pankrotitoimkonna nimetab kohus Kindlustusinspektsiooni ettepanekul. (3) Kindlustusandja pankrotimenetluses ei kohaldata pankrotiseaduse §-s 27 sätestatut. § 65. Kindlustuslepingutest tulenevad nõuded (1) Kindlustuslepingutest tulenevad nõuded, mis pankrotihaldurile ei ole esitatud määratud tähtaja jooksul, tehakse kindlaks ja loetakse kaitstuks kindlustusandja dokumentide alusel. (2) Kindlustuslepingud lõpevad pankrotiotsuse tegemise päeval. (3) Kindlustuslepingutest tulenevad nõuded rahuldatakse eelisjärjekorras, pankrotiseaduse § 86 lõikes 1 sätestatud nõuete rahuldamise järkudest eespool. (4) Kindlustustehnilisele eraldisele vastava seotud vara arvel rahuldatakse esmalt vastavatest kindlustuslepingutest tulenevad nõuded, siis teistest kindlustuslepingutest tulenevad nõuded ja vara piisavuse korral ka muud nõuded. 9. peatükk KINDLUSTUSVAHENDAJAD § 66. Kindlustusvahendajad (1) Kindlustusvahendajad on kindlustusmaaklerid ja kindlustusagendid. (2) Kindlustusvahendusega tegeleva juriidilise isiku juhatusele või seda asendavale juhtimisorganile, samuti nõukogu liikmele kohaldatakse kindlustusandja juhatuse liikmete kohta käesoleva seaduse § 24 lõigetes 1 ja 4 sätestatut. (3) Kindlustusmaaklerite ja elukindlustuse kindlustuslepinguid vahendavate kindlustusagentide kohta peetakse rahandusministri kehtestatud korras kindlustusvahendajate nimekirja. (4) Kindlustusvahendaja peab Kindlustusinspektsioonile esitama aruandeid rahandusministri kehtestatud vormis ja tähtaegadel. § 67. Kindlustusmaakler (1) Kindlustusmaakler viib omavahel kokku kindlustusandja ja kindlustuslepingut sõlmida sooviva isiku, samuti kindlustusandja ja edasikindlustusandja. Kindlustusmaakler tegutseb kindlustusvõtja huvides. Kindlustusmaaklerina võib tegutseda vaid käesolevas seaduses sätestatud nõuetele vastav äriühing. (2) Kindlustusmaaklerina võib tegutseda äriühing, mille osakapital või aktsiakapital on vähemalt 1 000 000 krooni. (3) Kindlustusmaakler ei või tegelda peale kindlustusmaakleri tegevuse millegi muuga. (4) Kindlustusmaakler peab: 1) välja selgitama kliendi kindlustushuvi; 2) teavitama klienti kindlustuslepingu võimalikest alternatiivsetest variantidest; 3) teavitama klienti enne kindlustuslepingu sõlmimist kindlustuslepingu tingimustest, eriti kindlustusmaksetest ning lepinguga seotud piirangutest ja välistustest; 4) soovitama kliendile parimat kindlustuslepingut; 5) konsulteerima klienti muudes kindlustusega seotud küsimustes. (5) Kindlustusmaakler tohib vahendada vaid nende kindlustusandjate kindlustuslepingute sõlmimist, kellel on õigus kindlustustegevuseks Eestis. (6) Kindlustusmaakleri esindajana võivad kindlustusvahendusega tegelda vaid need füüsilised isikud, kes on kantud kindlustusvahendajate nimekirja ja kellel on kindlustusalane väljaõpe. (7) Kindlustusalase väljaõppena käsitatakse kindlustusandja, õppeasutuse või muu pädeva isiku korraldatud tööalast koolitust täiskasvanute koolituse seaduse (RT I 1993, 74, 1054; 1998, 71, 1200; 1999, 10, 150; 60, 617) tähenduses. Väljaõpet tõendab koolituse korraldaja poolt koolituse edukalt läbinud füüsilisele isikule nimeliselt antud dokument, kus on näidatud koolituse aeg. Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud isikutele tuleb kindlustusalane väljaõpe tagada vähemalt iga 36 kuu järel. § 68. Kindlustusmaakleri kindlustusvahendajate nimekirja kandmine (1) Kindlustusmaaklerina võib tegutseda vaid isik, kes on kantud Kindlustusinspektsiooni peetavasse kindlustusvahendajate nimekirja. Kindlustusinspektsioon väljastab kindlustusvahendajate nimekirja kantud isikule tunnistuse kindlustusvahendajate nimekirja kandmise kohta. Kindlustusvahendajate nimekiri avaldatakse Kindlustusinspektsiooni koduleheküljel Internetis. (2) Kindlustusmaaklerit või tema esindajat ei kanta kindlustusvahendajate nimekirja või ta või tema esindaja kustutatakse kindlustusvahendajate nimekirjast, kui: 1) kindlustusmaakler ei tegutse ainult kindlustusmaaklerina; 2) kindlustusmaakleri juhtkond ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele; 3) kindlustusmaakleri esindajal ei ole nõutavat väljaõpet; 4) kindlustusmaakleri osa- või aktsiakapital ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele; 5) kindlustusmaakler rikub käesolevat seadust või kindlustusvõtjate või kindlustatute huvid ei ole piisavalt kaitstud. (3) Kindlustusvahendajate nimekirja kande tegemiseks esitab kindlustusmaakler Kindlustusinspektsioonile: 1) avalduse; 2) oma põhikirja; 3) äriregistri registrikaardi ärakirja enda kohta; 4) dokumendi, mis tõendab füüsilise isiku õigust kindlustusmaakleri esindamiseks; 5) dokumendi, mis tõendab füüsilise isiku kindlustusalast väljaõpet; 6) dokumendid, mis kinnitavad juhatuse liikme vastavust käesoleva seaduse § 24 lõigetele 2 ja 5. § 69. Kindlustusagent (1) Kindlustusagent on füüsiline isik, kes esindab kindlustusandjat kindlustuslepingu sõlmimisel kindlustusandjalt saadud volituse alusel. Kui kindlustusandja on kindlustuslepingut sõlmima volitanud juriidilise isiku, siis käsitatakse kindlustusagendina füüsilist isikut, kellel on kindlustuslepingu sõlmimise õigus. (2) Kindlustusagendina võib tegutseda vaid füüsiline isik, kellel on kindlustusalane väljaõpe. Elukindlustuslepinguid vahendav kindlustusagent peab olema kantud kindlustusvahendajate nimekirja. (3) Kindlustusandja töötajat ega juhtorgani liiget ei käsitata käesoleva seaduse tähenduses kindlustusagendina. (4) Kindlustusagent peab: 1) teavitama klienti kindlustuslepingu võimalikest variantidest; 2) teavitama klienti enne kindlustuslepingu sõlmimist kindlustuslepingu tingimustest, eriti kindlustusmaksetest, ning lepinguga seotud piirangutest ja välistustest. (5) Kindlustusagent tohib vahendada vaid nende kindlustusandjate kindlustuslepingute sõlmimist, kellel on õigus kindlustustegevuseks Eestis. (6) Kindlustusalase väljaõppena käsitatakse kindlustusandja, õppeasutuse või muu pädeva isiku korraldatud tööalast koolitust täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses. Väljaõpet tõendab koolituse korraldaja poolt koolituse edukalt läbinud füüsilisele isikule nimeliselt antud dokument, kus on näidatud koolituse aeg. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutele tuleb kindlustusalane väljaõpe tagada vähemalt iga 36 kuu järel. § 70. Kindlustusagendi kindlustusvahendajate nimekirja kandmine (1) Kindlustusinspektsioon väljastab kindlustusvahendajate nimekirja kantud kindlustusagendile tunnistuse kindlustusvahendajate nimekirja kandmise kohta. (2) Kindlustusagenti ei kanta kindlustusvahendajate nimekirja või ta kustutatakse kindlustusvahendajate nimekirjast, kui: 1) tal ei ole nõutavat väljaõpet; 2) ta on rikkunud käesolevat seadust. (3) Kindlustusvahendajate nimekirja kande tegemiseks esitab kindlustusandja Kindlustusinspektsioonile: 1) avalduse; 2) kindlustusagendi passi koopia; 3) dokumendi, mis tõendab kindlustusagendi õigust kindlustusandja esindamiseks; 4) dokumendi, mis tõendab kindlustusagendi kindlustusalast väljaõpet. § 71. Vara lahusus (1) Kindlustusvahendaja peab arvestust enda valduses oleva kindlustusvõtjate ja kindlustusandjate vara kohta. (2) Kindlustusvõtja poolt kindlustusvahendajale tasutud kindlustusmaksed kuuluvad kindlustusandjale. § 72. Kindlustusvahenduse eest makstav tasu Kindlustusvahendaja peab kindlustusvõtja nõudmisel avalikustama talle makstava komisjonitasu suuruse. § 73. Ärisaladuse hoidmine Kindlustusvahendaja võib avaldada seadusega või kliendi poolt lubatud andmeid. § 74. Kindlustusandja tegevus kindlustusvahendajana Kindlustusandja võib tegelda kindlustusvahendusega, välja arvatud tegevus kindlustusmaaklerina. § 75. Lloyd’si tegevus Eestis (1) Lloyd’s on käesoleva seaduse tähenduses ühing, mis moodustati 1871. aastal Ühendkuningriigis vastuvõetud Lloyd’si põhimääruse alusel. (2) Lloyd’s võib Eestis tegutseda, nimetades Eestisse esindaja, kes on volitatud esindama Lloyd’si ja kõiki tema liikmeid. Esindaja nimetamisest teavitab Lloyd’si esimees Kindlustusinspektsiooni ja esindaja kantakse kindlustusvahendajate nimekirja. (3) Lloyd’si suhtes ei rakendata käesoleva seaduse 5. ja 6. peatükis ning §-s 18 sätestatut. Lloyd’s võib tegutseda oma esindaja kaudu. (4) Lloyd’s peab Kindlustusinspektsioonile esitama: 1) oma kindlustustegevust puudutavad koondaruanded, mis on esitatud välisriikide kindlustusjärelevalvetele; 2) tõendid selle kohta, et eelmisel aastal on Lloyd’si liikmed täitnud kõiki asukohamaal finantsvahendite suhtes Lloyd’si kohta kehtivaid nõudeid; 3) tõendid selle kohta, et tehniliste reservide moodustamine ja nende suurus on vastavuses tema suhtes kehtivate nõuetega. Tõendina käsitatakse selle riigi kindlustusjärelevalve antud dokumenti, kus Lloyd’s tegutseb; 4) aruanded oma kindlustustegevuse kohta Eestis rahandusministri kehtestatud korras. (5) Lloyd’si teenuste pakkumine klientidele võib Eestis toimuda vaid tema nimetatud kindlustusagentide kaudu. (6) Lloyd’s esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud esindaja kindlustusvahendajate nimekirja kandmisel: 1) tõendi selle kohta, et avalduse esitaja esindab Lloyd’si; 2) kinnituse, et ta täidab käesoleva seaduse sätteid selle kohta, mis tingimustel võib toimuda tema kindlustustegevus Eestis; 3) Eesti krediidiasutuse tõendi selle kohta, et ta on Eesti krediidiasutusse deponeerinud kokku 10 miljonit krooni ning teinud krediidiasutusele, kuhu deposiit paigutati, korralduse deponeeritud summat mis tahes isikule, kaasa arvatud Lloyd’s, mitte välja maksta ega üle kanda muul tingimusel kui Kindlustusinspektsiooni kirjalikul nõusolekul. (7) Lloyd’s peab volitama Kindlustusinspektsiooni saama krediidiasutuselt, kuhu on paigutatud käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 3 nimetatud deposiit, igal ajal deposiidilepingu kõikide dokumentide koopiaid ja teavet deponeeritud summa väljamakse, ülekandmise, arestimise või muude selle suhtes tehtud toimingute kohta. (8) Kui käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 3 nimetatud deposiidi summa või osa sellest arestitakse, peab Lloyd’s 20 päeva jooksul deponeerima Eesti krediidiasutusse arestitud summaga võrdse summa. (9) Lloyd’si nimel sõlmitud kindlustuslepingust tulenevad teated ning nõuded võib esitada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud esindajale. (10) Kui Lloyd’s ei järgi käesolevas paragrahvis sätestatut, võib Kindlustusinspektsiooni peadirektori otsusel kustutada tema agendid kindlustusvahendajate nimekirjast. 10. peatükk KINDLUSTUSTEGEVUSE JÄRELEVALVE § 76. Kindlustustegevuse järelevalve (1) Järelevalvet kõigi kindlustustegevusega tegelevate isikute üle teostab Kindlustusinspektsioon. Kindlustustegevuse kontrollimise eesmärk on tagada kindlustusvõtjate ja kindlustatute huvide ning õiguste kaitse. (2) Kindlustusinspektsiooni järelevalvetegevus hõlmab kindlustustegevusega tegelevaid isikuid. Kindlustusinspektsioonil on õigus teostada järelevalvet kindlustusandja sidusettevõtjate ning temaga samasse kontserni kuuluvate äriühingute tegevuse üle niivõrd, kuivõrd see on vajalik kindlustusandja kontrollimiseks. (3) Kindlustusinspektsioon jälgib pidevalt kindlustustegevusega tegelevate isikute tegevust ja finantsseisundit aruandluse vahendusel, teostab vahetut kontrollimist ja täidab muid temale õigusaktiga pandud ülesandeid. (4) Kui kindlustusandja tütarettevõtja, sidusettevõtja või kontserni kuuluva ettevõtja kontrollimist Kindlustusinspektsioonile viimase soovitud ajal või ulatuses ei võimaldata, siis eeldatakse, et kindlustusvõtjate ja kindlustatute huvid ei ole piisavalt kaitstud käesoleva seaduse § 2 lõike 4 mõistes. § 77. Kindlustusinspektsiooni teenistujad (1) Kindlustusinspektsiooni peadirektoril peavad olema laitmatu reputatsioon, akadeemiline majandusalane, matemaatikaalane või juriidiline kõrgharidus ja juhtimiskogemused, samuti piisavad teadmised kindlustusalal ning ta peab vastama käesoleva seaduse § 24 lõikes 4 sätestatud nõuetele. (2) Kindlustusinspektsiooni peadirektori nimetab ametisse rahandusminister neljaks aastaks. (3) Kindlustusinspektsiooni teenistujatele ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276; 2000, 25, 144 ja 145; 28, 167) §-s 74 sätestatut. § 78. Kindlustusinspektsiooni alluvus ja aruandlus (1) Kindlustusinspektsioon annab oma tegevusest aru rahandusministrile viimase kehtestatud korras. (2) Kindlustusinspektsiooni peadirektor saadab rahandusministrile viivitamatult kõigi oma käskkirjade ärakirjad. (3) Kindlustusinspektsioon teavitab kohustusliku kindlustuse garantiifondi funktsioone täitvat kindlustusandjat viivitamatult olukorrast, kus kohustusliku kindlustuse kindlustusandja finantsseisund võib põhjustada tema kohustuste ülevõtmise garantiifondi poolt. § 79. Koostöö finantsjärelevalvetega Kindlustusinspektsioon teeb koostööd Eesti väärtpaberi- ja pangajärelevalvega ning teiste riikide kindlustus-, väärtpaberi- ja pangajärelevalvetega. § 80. Kindlustusinspektsiooni õigused kontrollimisel Kindlustusinspektsioonil on kontrollimisel õigus: 1) saada viivitamatult nõutud andmeid või dokumente koos kõigi täienduste, muudatuste ning lisadega; 2) omada juurdepääsu kõigile kontrollitava andmebaasidele ning teha enda valitud andmekandjale koopiaid ja väljavõtteid kontrollimiseks vajaminevast informatsioonist või dokumentidest; 3) saada kontrollimiseks vajalikud töötingimused kontrollitava isiku asukohas tööajal. § 81. Kontrollimise protseduur ja vormistamine (1) Kindlustusinspektsioon võib kontrollimisele kaasata teisi isikuid toiminguteks, mida ta vajalikuks peab. (2) Kindlustusinspektsioonil on õigus tellida ekspertiis või täiendav audiitorkontroll, kui tema hinnangul kindlustusandja aruanded on eksitavad, tegelikkusele mittevastavad või kui on tehtud tehinguid, mille tagajärjel võidakse tekitada või on tekitatud kindlustusandjale olulist kahju, või kui muud kindlustusandja järelevalveks olulised küsimused vajavad täiendavat selgitamist. Ekspertiisi või täiendava audiitorkontrolliga seotud kulud kannab Kindlustusinspektsioon. (3) Kindlustusandja juhatus on kohustatud määrama kontrollimise juurde oma esindaja, kes esitab kontrollijale tema ülesande täitmiseks vajalikke dokumente ja muud informatsiooni ning annab nende kohta selgitusi. (4) Kontrollimise tulemuste kohta koostatakse kontrollakt, millele kirjutab (kirjutavad) alla kontrollija(d). Kontrollakt esitatakse Kindlustusinspektsiooni peadirektori otsuse alusel kontrollitavale teadmiseks või kirjalike selgituste andmiseks. Selgituste andmiseks ettenähtud tähtaeg ei või olla lühem kui kümme tööpäeva. § 82. Tegevuskavast kinnipidamise kontrollimine (1) Kindlustusinspektsioon kontrollib tegevuskava järgimist kindlustusandja poolt. (2) Kui kindlustusandja ei järgi tegevuskava, võib Kindlustusinspektsioon nõuda selles muudatuste tegemist. § 83. Kindlustusandja juhtimisorganite kokkukutsumise erisused (1) Kindlustusinspektsioon võib teha ettekirjutuse kindlustusandja juhatuse või nõukogu koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumiseks, kui ilmnevad asjaolud, mis viitavad olulisele õiguserikkumisele või kindlustusvõtjate või kindlustatute huvide kahjustamisele. (2) Kindlustusinspektsioonil on õigus nõuda ettekirjutusega juhatuse või nõukogu või aktsionäride üldkoosoleku päevakorra täiendamist oma ettepaneku kohaselt. (3) Kindlustusinspektsioonil on õigus saata kindlustusandja juhatuse või nõukogu koosolekule või aktsionäride üldkoosolekule oma esindajaid, kellel on õigus esitada seisukohti ja teha ettepanekuid ning nõuda nende kandmist koosoleku protokolli. (4) Kindlustusandja juhatus peab Kindlustusinspektsioonile üldkoosoleku ja nõukogu koosoleku toimumisest teatama vähemalt kaks nädalat ette. Erakorralise üldkoosoleku toimumisest peab ette teatama vähemalt ühe nädala. § 84. Kindlustusinspektsiooni õigused kindlustusandja sõlmitud edasikindlustuslepingu suhtes Kindlustusinspektsioonil on õigus teha kindlustusandjale ettekirjutus tema sõlmitud edasikindlustuslepingu suhtes, kui selline leping võib kahjustada kindlustusvõtjate või kindlustatute huve või kindlustusandja finantsseisundit. Edasikindlustuse suhtes ei või teha ettekirjutust edasikindlustusandjale. § 85. Kontrollimise andmete saladuses pidamise kohustus (1) Kindlustusinspektsioonile riikliku järelevalve teostamisel teatavaks saanud andmed on konfidentsiaalsed ega kuulu avaldamisele. Kindlustusinspektsiooni teenistuja, Kindlustusinspektsiooni poolt kontrollimisele kaasatud ekspert ning muu isik on kohustatud neile teatavaks saanud konfidentsiaalseid andmeid hoidma tähtajatult saladuses. (2) Kontrollimisel selgunud konfidentsiaalsete andmete avaldamine on lubatud: 1) seadusega ettenähtud juhtudel; 2) rahandusministrile; 3) väärtpaberi- ja pangajärelevalvele tingimusel, et edastatud teavet kasutatakse ainult järelevalve eesmärgil ja on tagatud seaduses sätestatud teabe salastatus; 4) teise riigi kindlustusjärelevalve asutusele tingimusel, et edastatud teavet kasutatakse ainult järelevalve eesmärgil ja on tagatud seaduses sätestatud teabe salastatus; 5) kindlustusandja erirežiimi- ja pankrotihaldurile. § 86. Kindlustusinspektsiooni poolt teabe avaldamine (1) Kindlustusinspektsioon annab iga aasta välja aastaraamatut, milles avaldatakse teavet Kindlustusinspektsiooni järelevalve alla kuuluvate isikute tegevuse kohta eelmisel aastal. (2) Aastaraamatus võib avalikustada andmeid, mis on koostatud kõikide kindlustustegevusega tegelevate juriidiliste isikute kohta ühesuguste põhimõtete järgi. (3) Lisaks aastaraamatule võib Kindlustusinspektsioon avaldada statistilisi andmeid, mis on koostatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud põhimõtete alusel. § 87. Kindlustusinspektsiooni õigusaktid ja toimingud (1) Kindlustusinspektsiooni peadirektor annab teenistusalastes küsimustes käskkirju ning teeb konkreetsete üksikjuhtude kohta otsuseid ja ettekirjutusi. (2) Käesolevas seaduses sätestatud loa andmiseks, kooskõlastamiseks, erirežiimi kehtestamiseks ja muuks toiminguks, välja arvatud ettekirjutus, tehakse otsus. (3) Otsus tehakse 15 päeva jooksul pärast vastava taotluse saamist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui otsust selle tähtaja jooksul ei tehta, tõlgendatakse seda vastavalt loa andmise, kooskõlastamise või nõusolekuna. (4) Otsuses peavad sisalduma järgmised andmed: 1) otsuse koostaja nimi ja ametikoht; 2) otsuse tegemise kuupäev; 3) otsuse saaja nimi ja asu- või elukoht; 4) otsuse tegemise alus koos viitega õigusakti vastavale sättele; 5) otsuse edasikaebamise kord; 6) muud seaduses sätestatud andmed. (5) Ettekirjutuses peavad sisalduma järgmised andmed: 1) ettekirjutuse koostaja nimi ja ametikoht; 2) ettekirjutuse tegemise kuupäev; 3) ettekirjutuse saaja nimi ja asu- või elukoht; 4) ettekirjutuse tegemise alus koos viitega õigusakti vastavale sättele; 5) ettekirjutuse täitmise tähtaeg; 6) ettekirjutuse täitmata jätmisel kohaldatavad karistused; 7) ettekirjutuse edasikaebamise kord. (6) Kui avastatakse kõrvalekaldumine õigusaktides sätestatust või kui kindlustusvõtjate ja kindlustatute huvid ei ole kaitstud, tuleb vastav ettekirjutus teha viivitamata. § 88. Kindlustusinspektsiooni otsuse või ettekirjutuse või muu toimingu peale kaebuse esitamine (1) Kindlustusandjal on õigus esitada Kindlustusinspektsiooni ettekirjutuse või otsuse või muu toimingu peale rahandusministrile kaebus kümne päeva jooksul, arvates ettekirjutuse või otsuse kättesaamisest või toimingu sooritamisest teadasaamisest. (2) Rahandusministril on õigus nõuda Kindlustusinspektsioonilt kõigi asjasse puutuvate ning kaebuse lahendamiseks vajalike õigusaktide, dokumentide ja andmete esitamist ning ametnikelt seletuste andmist. (3) Rahandusminister on kohustatud kindlustusandja esitatud kaebuse läbi vaatama ühe kuu jooksul, arvates kaebuse saamise kuupäevast. (4) Rahandusministril on õigus tunnistada oma motiveeritud käskkirjaga kehtetuks seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse või ministri määruse või käskkirjaga vastuolus olev Kindlustusinspektsiooni otsus või ettekirjutus. (5) Kaebuse esitamine rahandusministrile ei peata kaevatava ettekirjutuse, otsuse või toimingu täitmist. (6) Kindlustusinspektsiooni peadirektori ettekirjutuse, otsuse või muu toimingu peale võib esitada halduskohtule kaebuse 30 päeva jooksul otsuse või ettekirjutuse saamise päevast arvates, kui käesoleva seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Ettekirjutuse, otsuse ja toimingu täitmist ei saa peatada. 11. peatükk VASTUTUS KÄESOLEVA SEADUSE VÕI SELLEST TULENEVATE ÕIGUSAKTIDE RIKKUMISE EEST § 89. Kindlustusalaste õigusaktide rikkumine Kindlustusalaste õigusaktide rikkumisena käsitatakse kõiki tegevusi, mis on vastuolus käesoleva seadusega või selle alusel väljaantud õigusaktidega, või tegevusetust, s.o käesoleva seadusega või selle alusel väljaantud õigusaktidega ettenähtud kohustuste täitmata jätmist. § 90. Juriidilise isiku vastutus (1) Kindlustusandjana ilma vastava tegevusloata tegutsemise eest – määratakse rahatrahv 500 000 kuni 1 000 000 krooni. (2) Kindlustusvahendajate nimekirja kandmata isikule kindlustusmaaklerina tegutsemise eest – määratakse rahatrahv 50 000 kuni 500 000 krooni. (3) Kohustuslike aruannete, dokumentide ja teabe esitamata või avaldamata jätmise, mittetäieliku või mitteõigeaegse esitamise või avaldamise või kehtestatud esitamis- või avaldamistähtaegade rikkumise eest – määratakse rahatrahv 5000 kuni 200 000 krooni. (4) Kindlustusandja või -vahendaja poolt Kindlustusinspektsiooni ettekirjutuse täitmata jätmise või selle mittenõuetekohase täitmise eest – määratakse rahatrahv 100 000 kuni 1 000 000 krooni. § 91. Haldusõiguserikkumise protokolli koostamine (1) Käesoleva seaduse §-s 90 sätestatud haldusõiguserikkumiste kohta koostab haldusõiguserikkumise protokolli Kindlustusinspektsiooni peadirektor või tema asetäitja. (2) Haldusõiguserikkumise protokolli märgitakse järgmised andmed: 1) koostamise aeg ja koht; 2) selle ametiasutuse nimetus ja aadress, kelle poolt protokoll koostatakse; 3) protokolli koostanud isiku ametinimetus, ees- ja perekonnanimi; 4) haldusõiguserikkuja nimetus või ärinimi, registrikood ja asukoht; 5) haldusõiguserikkuja esindaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht; 6) haldusõiguserikkumise koht, aeg ja kirjeldus; 7) viide käesoleva seaduse sätetele, mille alusel haldusvastutust kohaldatakse; 8) haldusõiguserikkuja esindaja seletus või märge seletuse andmisest loobumise kohta. (3) Protokollile kirjutavad alla selle koostanud isik ja haldusõiguserikkuja esindaja. Kui haldusõiguserikkuja esindaja keeldub protokollile alla kirjutamast, tehakse sellesse vastav kanne. Protokollile lisatakse haldusõiguserikkuja esindaja kirjalikud märkused protokolli, samuti protokollile allakirjutamisest keeldumise kohta. § 92. Menetlus juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asjas (1) Menetlus käesoleva seaduse §-s 90 sätestatud juriidilise isiku haldusõiguserikkumiste asjades, sealhulgas karistuse määramine ja vaidlustamine, toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 45, õiend; 58, 608; 60, 616; 87, 792; 92, 825; 95, 843; 2000, 10, 58; 25, 141; 28, 167; 29, 169; 40, 247) ja täitemenetluse seadustikus (RT I 1993, 49, 693; 1997, 43/44, 723; 1998, 41/42, 625; 51, 756; 61, 981; 103, 1695; 1999, 18, 302; 27, 380; 95, 845; 2000, 28, 167; 35, 222) sätestatud korras. (2) Käesoleva seaduse §-s 90 sätestatud haldusõiguserikkumiste asjade arutamise ja karistuse määramise õigus on halduskohtunikul ja Kindlustusinspektsiooni peadirektoril. Kindlustusinspektsiooni peadirektoril on õigus määrata rahatrahv kuni 20 000 krooni ulatuses. 12. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE § 93. Konkurentsiseaduse muutmine Konkurentsiseaduse (RT I 1998, 30, 410; 1999, 89, 813) § 34 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: « (1) Käesoleva seaduse täitmise üle, välja arvatud krediidiasutuste ja väärtpaberivahendajate osas, teostab järelevalvet Konkurentsiamet. (2) Riiklikku järelevalvet krediidiasutuste ja väärtpaberivahendajate konkurentsi üle teostab vastava ala riikliku järelevalve asutus, kusjuures Konkurentsiametil on õigus avaldada soovitusliku iseloomuga seisukohti ja kontrollida kõiki ühinemisi.» § 94. Kindlustusseaduse osaliselt kehtetuks tunnistamine Kindlustusseaduse (RT 1992, 48, 601; RT I 1995, 26–28, 355; 1996, 23, 455; 40, 773; 1998, 61, 979; 1999, 10, 155; 27, 389) §-d 1, 2, 10, 13, 17, 22, 25–36, 38–67, 69, 70 ja 71 tunnistatakse kehtetuks. § 95. Seaduse rakendamine (1) Kui Eesti Vabariik võetakse vastu Euroopa Liidu liikmeks, võib Eestis kindlustusandjana tegutseda isik, kellele on kindlustustegevuseks tegevusloa andnud Euroopa Liidu liikmesriigi pädev organ. (2) Käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtivat tegevuslitsentsi omavatel kindlustusandjatel tuleb oma tegevus käesoleva seadusega vastavusse viia, arvestades järgmisi erisusi: 1) kindlustusandjate ja -vahendajate põhikirjad peavad olema viidud kooskõlla käesolevas seaduses sätestatuga kolme kuu jooksul, arvates seaduse jõustumisest; 2) enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud kindlustusandja ühinemis- ja likvideerimismenetlused viiakse lõpule kooskõlas enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seaduste ja muude õigusaktidega; 3) kindlustusandja, kes oli enne käesoleva seaduse jõustumist väljastanud eelisaktsiaid, peab sellised aktsiad vahetama eelisõiguseta nimeliste aktsiate vastu kuue kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest; 4) enne käesoleva seaduse jõustumist asutatud kindlustusandjad on kohustatud nõukogu ja juhatuse koosseisu viima vastavusse käesoleva seaduse nõuetega ja esitama käesoleva seaduse § 24 lõikes 7 sätestatud dokumendid Kindlustusinspektsioonile kuue kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest; 5) isiku suhtes, kes on enne käesoleva seaduse jõustumist vähemalt 12 kuud tegutsenud kindlustusandja tegevjuhi või juhatuse liikmena, ei kohaldata käesoleva seaduse § 24 lõikes 2 sätestatud hariduse nõuet; 6) isik, kellele kuulub kindlustusandjas oluline osalus vastavat luba omamata, on kohustatud taotlema Kindlustusinspektsioonilt olulise osaluse omandamise loa kuue kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest. (3) Käesoleva seaduse jõustumise ajal teenistuses oleva Kindlustusinspektsiooni peadirektori teenistustähtaeg loetakse möödunuks 2001. aasta 1. jaanuaril. § 96. Seaduse jõustumine (1) Käesoleva seaduse § 20 lõige 7 jõustub Eesti Vabariigi vastuvõtmisel Euroopa Liidu liikmeks, kui välislepinguga ei sätestata teisiti. (2) Käesoleva seaduse §-d 66–70 jõustuvad 2001. aasta 1. augustil. (3) Käesolev seadus jõustub 2000. aasta 1. augustil. Riigikogu esimees Toomas SAVI