Elva Linnavolikogu — Elva linna ehitusmääruse kehtestamine — KO, 75, 671

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588) § 22 lõike 1 punkti 29, planeerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579) § 5 ja ehitusseaduse (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153) § 19 lõike 4 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Ehitusmääruse ülesanded Elva linna ehitusmääruse (edaspidi ehitusmäärus ) ülesanneteks on linna ruumilise planeerimise, ehitusliku projekteerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmine ning Elva Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) ja Elva Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) sellealaste ülesannete jaotuse ja täitmise tähtaegade määramine. § 2. Planeerimisalase tegevuse avalikkus (1) Planeerimisalane tegevus on avalik. Linnavalitsus tagab huvitatud isikutele juurdepääsu planeeringutele, projekteerimistingimustele ning kõigile planeeringuga seotud materjalidele, avalikustab planeeringu ja projekteerimistingimustega seonduvaid materjale alates planeeringu algatamise otsuse tegemisest ja projekteerimistingimuste määramisest. (2) Linnavalitsus avaldab õigusaktides sätestatud juhtudel planeerimis- ja ehitusalaseid teateid ajalehes Tartu Postimees, Elva Postipoiss (edaspidi vastav ajaleht) ja Elva linna veebilehel (edaspidi kodulehekülg). § 3. Ülesannete jaotus planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel (1) Planeerimis- ja ehitusvaldkonna küsimusi otsustavad linnavolikogu ja linnavalitsus vastavalt käesolevale ehitusmäärusele. (2) Linnavalitsus võib linna sihipärase ruumilise arengu tagamiseks, linnalise tähtsusega planeeringute ja ehitiste eskiislahenduste läbivaatamiseks ja arhitektuurivõistluste korraldamiseks ning ehitusprojektide läbivaatamiseks moodustada nõuandvaid töögruppe. Nõuandvate töögruppide koosseisu ja tegutsemise alused kinnitab linnavalitsus. § 4. Linnavolikogu pädevus Linnavolikogu pädevuses on: 1) linna üldise ehituspoliitika suunamine ja kujundamine, lähtudes linna üldplaneeringust ning arengukavast; 2) linna ehitusmääruse kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) maakonnaplaneeringu kooskõlastamine ja seisukoha võtmine maakonnaplaneeringu muutmiseks; 4) üldplaneeringu algatamine ja selle lähteülesande kinnitamine, üldplaneeringu projekti vastuvõtmine, üldplaneeringu avaliku väljapaneku väljakuulutamine ning üldplaneeringu kehtestamine; 5) üldplaneeringusse muudatuste kandmine (detailplaneeringus sisalduva üldplaneeringu muutmise ettepanek); 6) detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine, detailplaneeringu projekti vastuvõtmine ning detailplaneeringu kehtestamine muinsuskaitse või looduskaitse all oleval alal ning ranna- ja kaldaalal (sh osaliselt); 7) detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine, detailplaneeringu projekti vastuvõtmine ja kehtestamine planeerimisseaduse § 9 lõikes 11 sätestatud juhul; 8) detailplaneeringu kehtestamine, välja arvatud planeerimisseaduse § 22 lõigetes 1 ja 2 sätestatud detailplaneeringud (lihtsustatud korras koostatud detailplaneering); 9) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine; 10) kehtestatud üldplaneeringu ülevaatamine pärast kohalike omavalitsuste volikogude korralisi valimisi; 11) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 12) riiklikult tähtsa ehitise asukohaga seotud küsimuste otsustamine; 13) ajutise ehituskeelu kehtestamine; 14) muude planeerimis- või ehitusseaduses või käesolevas määruses linnavolikogu pädevuses olevate küsimuste otsustamine. § 5. Linnavalitsuse pädevus 1) Linnavalitsuse pädevuses on planeerimisseadusest ja ehitusseadusest tulenevate küsimuste otsustamine, mis ei ole käesoleva ehitusmäärusega linnavolikogu pädevuses. 2) Ehitus- ja maakorraldusosakonna ülesanded on sätestatud käesoleva ehitusmäärusega. 2. peatükk Ruumiline planeerimine § 6. Ruumilise planeerimise põhimõtted Ruumiline planeerimine Elva linna haldusterritooriumil tagatakse: 1) linna arengukavadega; 2) linna või selle osade üldplaneeringutega; 3) linna üldplaneeringut täpsustavate teemaplaneeringutega (edaspidi teemaplaneering); 4) detailplaneeringutega; 5) linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ühiselt koostatavate üldplaneeringute ja teemaplaneeringutega; 6) osalemisega linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatavate üldplaneeringute koostamisel ja nende kooskõlastamisel; 7) osalemisega maakonnaplaneeringu koostamisel; 8) osalemisega riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu koostamisel. § 7. Planeeringu koostamise algatamine (1) Planeeringu koostamise algatamise ettepanek esitatakse linnavalitsusele. (2) Linnavalitsus koostab lähteülesande ja planeeringu algatamise või keeldumise põhjenduse. (3) Linnavolikogu pädevuses olevate planeeringute algatamise korral koostab linnavalitsus haldusakti eelnõu ja esitab linnavolikogule otsustamiseks kahe kuu jooksul arvates ettepaneku tegemise päevast. (4) Linnavalitsuse pädevuses olevate planeeringute algatamiseks koostab ehitus- ja maakorraldusosakond haldusakti eelnõu ja esitab linnavalitsusele ühe kuu jooksul arvates ettepaneku tegemise päevast arvates. (5) Linna või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatava ühise üldplaneeringu lähteülesandes sätestatakse: 1) linna arengukavadest ja planeeringu algatamise ettepanekust tulenevad eesmärgid pikaajalise ruumilise arengu kavandamiseks; 2) planeeritava ala piirid ja suurus; 3) nõuded olemasoleva olukorra analüüsiks; 4) planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud; 5) planeeringu ülesannetest tulenevad täpsustused üldplaneeringu eesmärkide lahendamiseks; 6) planeeringu vormistamise nõuded; 7) planeeringu kooskõlastajad. (6) Detailplaneeringu lähteülesandes sätestatakse: 1) üldplaneeringu(te)st tulenevad nõuded; 2) planeeringu eesmärgid ja vormistamise nõuded; 3) planeeritava ala piirid ja suurus; 4) kehtivad kitsendused; 5) planeeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustatavate arutelude vajadus; 6) täiendavate uuringute või muinsuskaitse eritingimuste koostamise vajadus muinsuskaitsealal; 7) planeeringu kooskõlastajad. (7) Ehitus- ja maakorraldusosakonnal on põhjendatud vajaduse korral planeeringu algatamise ettevalmistamiseks õigus taotleda planeeringu koostamisest huvitatud isikult täiendavaid planeeringuga seotud materjale. Kui detailplaneeringuga taotletakse linna või selle osa üldplaneeringu muutmist, tuleb planeeringust huvitatud isikul kirjalikult esitada üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendus. (8) Ehitus- ja maakorraldusosakond esitab detailplaneeringu koostamise algatamise ja lähteülesande kinnitamise või planeeringu koostamise algatamisest keeldumise otsuse haldusakti eelnõuna linnavalitsusele. (9) Linnavalitsus või linnavolikogu võib otsustada detailplaneeringu koostamise algatamisest loobumise, kui: 1) algatamise ettepanek on vastuolus piirkonna väljakujunenud linnaehitusliku miljööga; 2) maa-ala kohta on kehtiv detailplaneering; 3) algatamise ettepanek on vastuolus linna või selle osa üldplaneeringu või teemaplaneeringuga; 4) detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua avalikule sektorile põhjendamatuid kulutusi või kaasneb oluline keskkonnamõju; 5) muudel juhtudel, lähtudes avalikest huvidest. (10) Linnavolikogu võib kehtestada planeeringu koostamise ajaks ajutise ehituskeelu. Ehitus- ja maakorraldusosakond teatab kinnisasja omanikule, keda ajutine ehituskeeld puudutada võib, ajutise ehituskeelu kehtestamise kavatsusest ja põhjustest hiljemalt kaks nädalat enne selle kehtestamist. (11) Linnavalitsus võib sõlmida detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga lepingu detailplaneeringu koostamise kohta. (12) Kooskõlastatud detailplaneering tuleb esitada ehitus- ja maakorraldusosakonda 18 kuu jooksul arvates haldusakti vastuvõtmisest detailplaneeringu koostamise algatamise kohta. Kui nimetatud tähtaja jooksul ei ole planeeringu koostamisele asutud, kaotab lähteülesanne kehtivuse. Haldusakti kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu koostab ja esitab linnavalitsusele ehitus- ja maakorraldusosakond. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku põhjendatud taotluse alusel võib linnavalitsus otsustada detailplaneeringu koostamise tähtaja pikendamise. Kirjalik taotlus tuleb esitada 30 päeva enne käesolevas lõikes sätestatud tähtaja möödumist ehitus- ja maakorraldusosakonnale. § 8. Planeeringutest teavitamine (1) Linnavalitsus korraldab avalikkuse teavitamist planeeringutest ehitus- ja maakorraldusosakonna kaudu. (2) Kavatsetavatest planeeringutest teavitatakse avalikkust üks kord aastas pärast linna aastaeelarve kinnitamist linnavolikogus. (3) Algatatud planeeringust informeeritakse avalikkust ühe kuu jooksul arvates planeeringu algatamise otsuse tegemisest. Algatatud planeeringu kohta avaldatav teade peab sisaldama: 1) teavet planeeritava ala suuruse ning asukoha kohta; 2) algatatud planeeringu eesmärkide tutvustamist. (4) Teade peab vastavas ajalehes ja koduleheküljel ilmuma hiljemalt ühe kuu jooksul pärast haldusakti vastuvõtmist planeeringu algatamise kohta. (5) Kui detailplaneeringu algatamisel on teada, et detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise vajaduse, teatab ehitus- ja maakorraldusosakond tähtsaadetisena edastatud kirjaga detailplaneeringu algatamisest vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemisest. (6) Linnavalitsus teavitab maavanemat planeeringu algatamisest kahe nädala jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist. Vastavasisulised materjalid valmistab ette ehitus- ja maakorraldusosakond. § 9. Planeeringu koostamise õigus ja planeeringu vormistamine (1) Planeeringuid võib koostada planeerimisseaduses sätestatud nõuetele vastav planeeringu koostaja, kellele linnavalitsus või planeeringu koostamisest huvitatud isik on planeeringu koostamise ülesandeks teinud. (2) Planeeringu koostamise aluskaardiks on ehitus- ja maakorraldusosakonnas registreeritud geodeetiline alusplaan. (3) Nõuded geodeetilise alusplaani, planeeringu koosseisu ning vormistamise kohta kinnitab linnavalitsus. Vastavasisulised materjalid valmistab ette ehitus- ja maakorraldusosakond. § 10. Koostöö planeeringu koostamisel (1) Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse: 1) planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud; 2) elanikud; 3) planeeringualal asuvate ja/või kavandatavate tehnovõrkude ja -rajatiste omanikud; 4) riigiasutused või kaitseala valitseja, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks; 5) teised huvitatud isikud, sh planeeritava ala naaberkruntide omanikud. (2) Planeeringu mahus tuleb esitada dokumendid, mis tõendavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koostöö toimumist. (3) Koostööd maakonnaplaneeringu, linna üldplaneeringu ja linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ühise üldplaneeringu koostamisel korraldab linnavalitsus ehitus- ja maakorraldusosakonna kaudu. (4) Linna üldplaneeringu, teemaplaneeringu, linna üldplaneeringut muutva detailplaneeringu ja detailplaneeringu osas, mida koostatakse kaitse alla võetud maa-alale või muudel planeeringu lähteülesandega määratud juhtudel, korraldab ehitus- ja maakorraldusosakond koostöös planeeringu koostajaga vähemalt ühe planeeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustava avaliku arutelu. (5) Linna üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatava ühise üldplaneeringu lähteseisukohad ja eskiislahenduse kiidab heaks ja suunab tutvustamiseks avalikule arutelule linnavolikogu. (6) Muude käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetamata planeeringute lähteseisukohad ja eskiislahenduse kiidab heaks ning suunab tutvustamiseks avalikule arutelule linnavalitsus. (7) Linnavalitsus teatab vastavas ajalehes ja koduleheküljel arutelu toimumise aja ja koha. Teade peab ajalehes ilmuma hiljemalt üks nädal enne arutelu algust. (8) Ehitus- ja maakorraldusosakond koostab arutelu kohta protokolli. § 11. Planeeringu läbivaatamine ja kooskõlastamine (1) Planeeringu koostaja esitab kooskõlastusteta planeeringu ehitus- ja maakorraldusosakonnale. Detailplaneering peab olema koostatud detailsusega, mis võimaldab selle alusel ehitusprojekti koostamise. Ehitus- ja maakorraldusosakond: 1) kontrollib planeeringu vastavust lähteülesandele; 2) korraldab planeeringu läbivaatamise; 3) tagastab hiljemalt kolme nädala jooksul planeeringu ettepaneku koostajale kooskõlastamiseks ning vajadusel täiendamiseks ja parandamiseks. (2) Kui planeeritaval alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks, kooskõlastab linnavalitsus planeeringu enne selle vastuvõtmist vastava riigiasutusega. (3) Linna üldplaneeringule, teemaplaneeringule, linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatavale ühisele üldplaneeringule ja linna üldplaneeringut muutvale detailplaneeringule taotleb planeeringu riigiasutuse või maakonna keskkonnateenistusega kooskõlastamise vajaduse määramise maavanemalt ehitus- ja maakorraldusosakonna ettepanekul linnavalitsus. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotlus esitatakse pärast planeeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustavat arutelu. (5) Maavanema poolt määratud riigiasutuste ja muud planeeringu lähteülesandes sätestatud kooskõlastused hangib planeeringu koostaja. (6) Linnavolikogu kooskõlastab: 1) maakonnaplaneeringu; 2) linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ühise üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja vastava omavalitsuse üldplaneeringu või teemaplaneeringu. (7) Linnavolikogu algatatud planeeringu puhul võtab seisukoha planeeringu kooskõlastustega esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta linnavolikogu, muudel juhtudel linnavalitsus. § 12. Planeeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku korraldamine (1) Planeeringu koostaja esitab kooskõlastatud planeeringu ehitus- ja maakorraldusosakonnale. (2) Ehitus- ja maakorraldusosakond esitab koos vastava haldusakti eelnõuga planeeringu linnavalitsusele, kes: 1) esitab haldusakti eelnõu linnavolikogule, kui planeeringu kehtestamine on linnavolikogu pädevuses või 2) otsustab linnavalitsuse pädevuses oleva planeeringu vastuvõtmise ning määrab avaliku väljapaneku aja ja koha. (3) Ehitus- ja maakorraldusosakond paneb osakonnas hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust välja teate planeeringu avaliku väljapaneku toimumise kohta. (4) Linnavalitsus teatab planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha vastavas ajalehes ning koduleheküljel. Teade peab ajalehes ilmuma vähemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku alguskuupäeva. (5) Planeeringu avalik väljapanek korraldatakse ehitus- ja maakorraldusosakonnas. Avaliku väljapaneku ajal on linnavalitsuse tööaja jooksul osakonnas tagatud huvitatud isikute juurdepääs planeeringule ja kõigile planeeringuga seotud materjalidele. (6) Kui detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab ehitus- ja maakorraldusosakond tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust. (7) Linna üldplaneeringu, teemaplaneeringu, linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatava ühise üldplaneeringu ja linna üldplaneeringut muutva detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestus on neli nädalat, muude avalikule väljapanekule suunatud detailplaneeringute avaliku väljapaneku kestus on kaks nädalat. § 13. Ettepanekute ja vastuväidete esitamise kord, seisukoha võtmine avalikul väljapanekul laekunud ettepanekute ja vastuväidete kohta ning avaliku arutelu korraldamine (1) Avaliku väljapaneku jooksul esitatud kirjalikud (sh elektronposti teel edastatud) ettepanekud ja vastuväited registreeritakse ehitus- ja maakorraldusosakonnas. Ettepanek või vastuväide registreeritakse, kui sellel on esitaja nimi, kontaktandmed ja ettepaneku tegemise kuupäev. (2) Ehitus- ja maakorraldusosakond esitab avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekud ja vastuväited ning ettepaneku avaliku arutelu aja ja koha määramiseks linnavalitsusele hiljemalt ühe nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Kui planeeringu avalikul väljapanekul ei esitatud planeeringu kohta kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, avalikku arutelu ei korraldata. (3) Linnavalitsus võtab seisukoha avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekute ja vastuväidete kohta ning määrab avaliku arutelu toimumise aja ja koha. (4) Linnavalitsus teatab arutelu toimumise aja ja koha vastavas ajalehes ning koduleheküljel. Teade peab ajalehes ilmuma hiljemalt üks nädal enne arutelu algust. (5) Linnavolikogu poolt vastuvõetud planeeringu avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekute ning vastuväidete kohta võtab linnavalitsuse ettepanekute osas seisukoha linnavolikogu vastav komisjon. (6) Ehitus- ja maakorraldusosakond teatab avaliku väljapaneku ajal ettepanekuid ning vastuväiteid esitanud isikutele linnavalitsuse seisukoha ettepanekute ning vastuväidete kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha kahe nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. (7) Avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks korraldatava avaliku arutelu viib läbi ehitus- ja maakorraldusosakond. Ehitus- ja maakorraldusosakond koostab arutelu kohta protokolli. (8) Juhul kui avaliku väljapaneku käigus kirjalikke vastuväiteid esitanud isik ei loobu oma vastuväidetest planeerimisseaduses sätestatud korras ja tähtaja jooksul, võib linnavalitsus ehitus- ja maakorraldusosakonna ettepanekul korrata seisukoha võtmist vastuväidete kohta. (9) Avaliku arutelu tulemuste alusel otsustab linnavalitsus ehitus- ja maakorraldusosakonna ettepanekul lahendamata jäänud vastuväidete arvestamise. (10) Linnavalitsus korraldab teabe avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu tulemuste kohta vastavas ajalehes ja koduleheküljel hiljemalt kahe nädala jooksul. (11) Ehitus- ja maakorraldusosakond edastab avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemused kirjalikult planeeringu koostajale. Planeeringu koostaja teeb planeeringus vajalikud parandused ja täiendused. § 14. Järelevalve planeeringute koostamise üle (1) Linnavalitsus esitab seadusest tulenevatel juhtudel planeeringu koos teabega arvestamata jäänud vastuväidete kohta järelevalve teostamiseks maavanemale. Vastavad materjalid valmistab ette ehitus- ja maakorraldusosakond. (2) Elva linna esindaja planeeringu järelevalve küsimustes maavanema ja keskkonnaministri juures määrab linnavalitsus. (3) Otsuse järelevalve tulemuste arvestamise kohta teeb ehitus- ja maakorraldusosakonna ettepaneku alusel linnavalitsus, linnavolikogu poolt vastuvõetud planeeringute puhul linnavolikogu vastav komisjon. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse edastab planeeringu koostajale ehitus- ja maakorraldusosakond. Planeeringu koostaja muudab järelevalve tulemuste alusel planeeringut ja hangib uued kooskõlastused ning esitab planeeringu ehitus- ja maakorraldusosakonnale. § 15. Planeeringu kehtestamine ja sellest teatamine (1) Detailplaneeringu kehtestamise eelduseks on kokkuleppe olemasolu, milles on määratud: 1) tänava väljaehitaja kuni planeeritud krundini ja tähtajad; 2) üldkasutatava haljastuse väljaehitaja kuni planeeritud krundini ja tähtajad; 3) välisvalgustuse väljaehitaja kuni planeeritud krundini ja tähtajad; 4) sademevee kanalisatsiooni väljaehitaja kuni planeeritud krundini ja tähtajad; 5) tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamise seosed kruntide hoonestamisega; 6) vajadusel eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks või puhkeala avalikult kasutatavaks puhke- ja virgestusalaks määramise tingimused. (2) Kui kehtestatav detailplaneering sisaldab linna üldplaneeringu muutmise ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, kannab ehitus- ja maakorraldusosakond enne detailplaneeringu kehtestamist muudatused vastavasse planeeringusse ja arhiveerib need eraldi kaustana. (3) Linnavalitsus teatab planeeringu kehtestamisest vastavas ajalehes ja koduleheküljel. Teade peab ilmuma ühe kuu jooksul pärast planeeringu kehtestamist. (4) Ehitus- ja maakorraldusosakond: 1) saadab planeeringu kehtestamise otsuse ärakirja ning kehtestatud planeeringu maavanemale ja riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul pärast planeeringu kehtestamist; 2) teatab tähtsaadetisena edastatud kirjaga üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul pärast planeeringu kehtestamist: a) isikutele ja kinnisasja omanikele, kelle ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud; b) kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse; c) kinnisasja omanikele, kelle kinnistule kehtestati planeeringu koostamise ajal ehituskeeld. § 16. Planeeringu kehtestamise vaidlustamine (1) Kui isik on teinud ettepaneku kehtestatud planeeringu või planeeringu kehtestamise otsuse seaduse või muu õigusaktiga vastavusse viimiseks, teeb otsuse ettepaneku kohta planeeringu kehtestaja. (2) Ehitus- ja maakorraldusosakond teavitab ettepaneku tegijat linnavolikogu või linnavalitsuse seisukohast ja ettepaneku vastuvõtmise või tagasilükkamise põhjustest. § 17. Planeeringu kehtetuks tunnistamine (1) Planeeringu kehtetuks tunnistamise ettepaneku teeb linnavolikogule linnavalitsus. Sellekohase otsuse haldusakti eelnõu valmistab ette ehitus- ja maakorraldusosakond. (2) Kehtestatud planeeringu või selle osa tunnistab kehtetuks linnavolikogu. (3) Linnavalitsus teavitab planeeringu kehtetuks tunnistamisest ja kehtetuks tunnistamise põhjustest vastavas ajalehes ja koduleheküljel ühe kuu jooksul arvates planeeringu kehtetuks tunnistamise päevast. § 18. Planeeringu koostamiseks vajalike materjalide ja kehtestatud planeeringute kättesaadavus ning säilitamine (1) Kehtestatud planeeringute ja kõigi planeeringutega seotud ning linnavalitsuse käsutuses olevate materjalidega saavad huvitatud isikud tutvuda ehitus- ja maakorraldusosakonnas osakonna vastuvõtu ajal. (2) Ehitus- ja maakorraldusosakond: 1) tagab planeeringute ja planeeringuga seotud materjalide säilitamise; 2) korraldab planeeringu paljundamise teabenõude esitamisel. § 19. Kehtestatud planeeringute ülevaatamine (1) Kehtestatud üldplaneeringu vaatab üle linnavolikogu ja linna üldplaneeringu ülevaatamise tulemused esitab maavanemale linnavalitsus. Kehtestatud detailplaneeringud vaatab üle linnavalitsus. Sellekohase otsuse haldusakti eelnõu valmistab ette ehitus- ja maakorraldusosakond. (2) Linnavalitsus teavitab planeeringu ülevaatamise tulemustest vastavas ajalehes ja koduleheküljel. § 20. Riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu koostamine (1) Linnavolikogu võtab vastu otsuse: 1) riiklikult tähtsa ehitise asukohast keeldumise kohta; 2) riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava üldplaneeringu kooskõlastamise kohta; 3) kooskõlastab riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava detailplaneeringu. (2) Linnavalitsus: 1) määrab vastava ehitise lõpliku asukoha valiku aluseks koostatava üldplaneeringuga planeeritava maa-ala suuruse; 2) teeb koostööd riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava üldplaneeringu koostamisel. (3) Materjalid käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsuste kohta valmistab ette ehitus- ja maakorraldusosakond. § 21. Detailplaneeringu koostamine lihtsustatud korras (1) Linnavalitsus võib planeerimisseaduses sätestatud juhtudel loobuda planeeringu avalikustamise nõuete täitmisest ja asendada need planeeritava krundi ning naaberkruntide omanike kooskõlastustega. (2) Lihtsustatud korras koostatava detailplaneeringu kooskõlastab planeeritava krundi ja naaberkruntide omanikega planeeringu koostaja. 3. peatükk Ehitamise üldnõuded § 22. Nõuded ehitisele (1) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi. Ehitis peab: 1) sobima ümbritseva keskkonna ja väljakujunenud arhitektuurse olukorraga; 2) mitte olema ohtlik inimestele, varale ega keskkonnale. (2) Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada ehitisele seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustuslike nõuetega ning asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigustega. (3) Hoone põhimaht paigutatakse planeeringu või projekteerimistingimustega ette nähtud kohustuslikule ehitusjoonele. Ehitusjoonest ei tohi üle ulatuda ükski ehitise osa, välja arvatud trepp, trepi varikatus, rõdu, lodža, ärkel või katuseräästas. (4) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning teiste vahetus naabruses asuvate ehitiste remondiks, hoolduseks ja tulekahjude ning muude avariide ja õnnetuste likvideerimiseks. (5) Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel ehituskrundile tuleb jätta selle minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist vähemalt viis meetrit, kui naaberkruntide omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle kokkuleppega on nõustunud tuleohutuse järelevalveasutus või kui detailplaneering ei näe ette teisiti. (6) Ehitise kõik väljaulatuvad osad peavad paiknema kinnisasja (krundi) piires, millel ehitis asub, välja arvatud juhul, kui kinnisasja kasuks on seatud servituut. (7) Ühele krundile võib üldjuhul ehitada kuni kolm hoonet, kui detailplaneering ei sätesta teisiti. (8) Korterelamute abihoonete rajamine tuleb lahendada kompleksselt kõikide korterite vajadusi arvestades. (9) Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehituse ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel. Omanik on kohustatud taotlema ehitus- ja maakorraldusosakonnast kirjaliku kooskõlastuse: 1) ehitise välisviimistluse muutmiseks; 2) hoone akende, rõdude ja välisuste kujunduse muutmiseks; 3) krundi tänavapoolse piirde ehitamiseks või muutmiseks. (10) Kruntidevahelised piirded rajatakse ja vajadusel muudetakse naabritevahelisel kokkuleppel. 4. peatükk Projekteerimine, ehitusluba ja kasutusluba § 23. Ehitusprojekti koostamise alused Ehitusprojekti koostamise aluseks on: 1) kehtiv detailplaneering; 2) ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused; 3) projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral; 4) muinsuskaitse eritingimused; 5) projekteeritava ehitise asukoha maaüksuse ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tulemused; 6) ehitusmäärus. § 24. Projekteerimistingimuste taotlemine (1) Enne projekteerimistööde alustamist teavitatakse linnavalitsust ehituskavatsusest vormikohase projekteerimistingimuste taotluse esitamisega. Taotluse vormi saab koduleheküljelt või ehitus- ja maakorraldusosakonnast. (2) Taotlus projekteerimistingimuste määramiseks esitatakse ehitus- ja maakorraldusosakonnale. § 25. Projekteerimistingimuste määramine ja avalikustamine (1) Projekteerimistingimused määrab linnavalitsus detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral või vajadusel ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste määramiseks. (2) Projekteerimistingimustega määratakse: 1) ehitusala seotuna krundipiiridega või rajatise asukoht; 2) lubatav hoonete suurim ehitusalune pindala; 3) katusekalle täpselt või vahemikuna, harja suund, katuse tüüp; 4) hoone suurim lubatud kõrgus; 5) ehitise kasutamise otstarve; 6) rajatise olulised tehnilised (piir)näitajad; 7) fassaadi- ja katusematerjalid; 8) piirete iseloom, materjal ja kõrgus; 9) isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada; 10) muud vajalikud nõuded. (4) Projekteerimistingimustega saab tutvuda ehitus- ja maakorraldusosakonnas osakonna tööajal. (5) Projekteerimistingimuste säilitamise tagab linnavalitsus. § 26. Ehitusprojekti nõuded (1) Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab olema koostatud vastavalt kehtestatud nõuetele. (2) Ehitusprojekt peab vastama järgmistele vormistusnõuetele: 1) arhiveerimise nõuetele vastav köide formaadis A4; 2) põhijoonised mõõtkavas 1:100, erandkorras 1:50 või 1:200; 3) uusehitise ja juurdeehitise puhul asendiplaan geodeetilisel alusplaanil täpsusastmega M 1:500, mis on koostatud Elva linnas geodeetiliste, kartograafiliste ja maakorralduslike tööde korra nõuetele vastavalt ning registreeritud ehitus- ja maakorraldusosakonnas. Alusplaan peab kajastama vahetult projekteerimiseelset olukorda; 4) olemasoleva hoone mahus toimuvate ehitustööde puhul võib asendiplaani vormistada olemasoleval geodeetilisel alusel (krundiplaanil); 5) lisadena hindamiseks vajalikud materjalid (väljavõte detailplaneeringust, projekteerimistingimused, ülemõõtmisjoonised nende olemasolul). (3) Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab eelnevalt olema kooskõlastatud seadustes ettenähtud ametiasutuste ja isikutega: 1) kohaliku päästeasutusega; 2) rahvatervise seaduse §-s 12 nimetatud objektide puhul tervisekaitse järelevalveasutusega; 3) riikliku muinsuskaitse all olevate või muinsuskaitsealal või kaitsetsoonis asuvate ehitiste puhul Muinsuskaitseametiga; 4) looduskaitsealal või kaitsealuse objekti kaitsetsoonis paiknevate ehitiste puhul kaitseala valitsejaga; 5) teede ja tehnovõrkude ning muude kaitsetsoone omavate objektide kaitsetsoonidesse rajatavate ehitiste puhul objektide omanikega; 6) asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigusi kitsendavate ehitiste puhul naabriga. § 27. Ehitusluba (1) Ehitusloa saamiseks esitatakse ehitusprojekt kahes eksemplaris koos ehitusloa taotlusega ehitus- ja maakorraldusosakonnale. (2) Ehitus- ja maakorraldusosakond kontrollib ehitusprojekti vastavust detailplaneeringule, projekteerimistingimustele ja muudele nõuetele. (3) Ehitusprojekti läbivaatamise tulemuste põhjal koostab ehitus- ja maakorraldusosakond haldusakti eelnõu ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise kohta ning esitab selle linnavalitsusele. (4) Ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise otsustab linnavalitsus. Ehitusloa väljastab ehitus- ja maakorraldusosakond linnavalitsuse korralduse alusel pärast riigilõivu tasumist 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja nõuetekohaselt vormistatud ehitusprojekti saamise päevast. (5) Linnavalitsus tagab ehitusloa väljastamisega seotud dokumentide säilitamise kuni ehitise lammutamiseni või dokumentide arhiivi üleandmiseni. § 28. Väikeehitis (1) Ehitusseaduse § 15 lõikes 1 nimetatud tunnustele vastavat väikeehitist, samuti olemasolevaid ehitisi teenindavaid muid tehnovõrkude haruliine ning laste mänguväljakuid võib ehitada kirjalikul nõusolekul. Kirjaliku nõusoleku saamiseks esitatakse vormikohane taotlus ehitus- ja maakorraldusosakonnale. Taotlusele lisatakse ehitise välismõõtudega varustatud eskiis, millel näidatakse väikeehitise soovitav asukoht, põhiplaan ja vähemalt kaks vaadet. (2) Ehitus- ja maakorraldusosakonnal on õigus nõuda enne kirjaliku nõusoleku andmist ehitusprojekti esitamist. Kirjaliku nõusoleku väljastab linnavalitsus ehitus- ja maakorraldusosakonna ettepanekul. (3) Kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitist võib ehitada ehitusloata ja ilma kirjaliku nõusolekuta. Väikeehitise ehitamisel tänavate, liinirajatiste ja tehnovõrkude kaitsetsoonis, peab olema omanike või valdajate kirjalik nõusolek. Selline väikeehitis ei tohi paikneda eespool ehitusjoont. Ehitamiseks naaberkinnistu (krundi) piirile lähemale kui 5 meetrit (kui detailplaneeringuga ei ole ette nähtud teisiti), on vajalik naaberkinnistu omaniku kirjalik nõusolek. (4) Väikehoone ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusnõuetega. Hoone peab olema arhitektuurses kooskõlas krundi ja ümbruse varasema hoonestusega. § 29. Ajutine ehitis (1) Ajutine ehitis on hoone või rajatis, mis püstitatakse piiratud ajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. (2) Linnavalitsus määrab ajutise ehitise ehitusloas ja kasutusloas või kirjalikus nõusolekus: 1) ehitise kasutamise tähtaja; 2) ehitise likvideerimise viisi ja tähtpäeva. (3) Kui ajutine ehitis ei ole likvideeritud ehitusloas ja kasutusloas või kirjalikus nõusolekus määratud tähtajaks, korraldab linnavalitsus ehitise likvideerimise asendustäitmise ja sunniraha seaduses ettenähtud korras. § 30. Kasutusluba (1) Kasutusloa saamiseks esitatakse ehitus- ja maakorraldusosakonnale vormikohane taotlus koos seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides nõutud dokumentidega ning tasutakse riigilõiv. (2) Ehitus- ja maakorraldusosakond: 1) korraldab ehitise vastavuse kontrollimise õigusaktidega ettenähtud nõuetele; 2) kaasab vajadusel ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone; 3) esitab linnavalitsusele haldusakti eelnõu kasutusloa väljastamise või sellest keeldumise kohta. (3) Ehitise kasutusloa väljastamise või väljastamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustab linnavalitsus. (4) Valminud ehitise kohta koostatakse teostusjoonised, mis lisatakse kasutusloa taotlusmaterjalidele. Teostusjoonise arhiveerib ja säilitab linnavalitsus. (5) Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, peab omanik taotlema uue kasutusloa. Loa saamiseks esitab ehitise omanik kasutusloa taotluse koos nõuetekohaste lisadega ehitus- ja maakorraldusosakonnale. § 31. Ehitise lammutamine (1) Ehitise lammutamiseks esitab ehitise omanik ehitus- ja maakorraldusosakonnale taotluse ehitusloa väljastamiseks. Taotlusele tuleb lisada tõene alusplaan või krundi plaan, kus on näidatud lammutatav ehitis. (2) Ehitus- ja maakorraldusosakonnal on põhjendatud vajaduse korral õigus nõuda lammutamise projekti. Sellega lahendatakse tehnovõrkudest lahtiühendamine, lammutusplatsi piirded, tööde tehnoloogiline käik, ehitusjäätmete käitlemine ja platsi lammutamise järgne heakorrastamine. (3) Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab ehitise omanik avariiohu kõrvaldama. Avariiohu kõrvaldamata jätmisel teeb linnavalitsus ehitise omanikule ettekirjutuse, millega määrab tähtaja avariiohu kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmisel korraldab linnavalitsus ehitise ohutusnõuetega vastavusse viimise või lammutamise asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. 5. peatükk Ehitusjärelevalve § 32. Ehitusjärelevalve korraldamine (1) Ehitusjärelevalvet ehitusseaduse § 59 mõistes teostab linnavalitsus ehitusjärelevalvet teostavate ametiisikute kaudu. (2) Kui ehitamise käigus tekib vajadus ehitusprojekti muuta, pöördub ehitusluba omav isik ettepanekuga ehitus- ja maakorraldusosakonda. Ehitus- ja maakorraldusosakond otsustab, olenevalt muudatuse olemusest ja ulatusest, kas: 1) ehitusprojekti muudatus kooskõlastatakse asjasse puutuvate isikutega ja muudatus liidetakse esialgse ehitusprojekti kõikidele eksemplaridele, või 2) tuleb koostada uus ehitusprojekt ja taotleda uus ehitusluba. (3) Ehitise omanik esitab ehitus- ja maakorraldusosakonnale ehitamise alustamise kohta vormikohase teatise vähemalt kolm tööpäeva enne ehitise alustamist. (4) Ehituse alustamise teatisega määrab ehitise omanik omanikujärelevalve teostaja antud objektil vastavalt ehitusseaduse §-le 30. (5) Hoone 0-tsükli (vundamendi) valmimisel esitab ehitise omanik või ehitaja ehitus- ja maakorraldusosakonnale teostusmõõdistuse, mis on eelnevalt registreeritud ehitus- ja maakorraldusosakonnas. Kui ehituse käigus on tekkinud viga, tohib ehitamist jätkata pärast vea kõrvaldamist linnavalitsuse ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku loal. (6) Teede ja tänavate ning tehnovõrkude ehitamiseks ja remondiks, puurimistöödeks ja muudeks mullatöödeks Elva linna territooriumil tuleb taotleda ehitus- ja maakorraldusosakonnast kaeveluba vastavalt «Kaevetööde eeskirjale». Kaeveluba ei ole nõutav ehituskrundil vundamendisüvendi ja muude projektikohaste süvendite kaevamiseks, kui antud objektile on väljastatud ehitusluba. 6. peatükk Ehitusmääruse rakendamine § 33. Riiklik ehitisregister Riiklikku ehitisregistrisse edastab andmeid ja väljastab kinnitatud väljavõtteid linnavalitsus ehitus- ja maakorraldusosakonna kaudu. § 34. Linnavalitsuse volitamine Linnavalitsust volitatakse otsustama maakatastriseaduse (RT I 1994, 74, 1324; 2001, 9, 41; 93, 565; 2002, 47, 297; 61, 375; 63, 387) § 18 lõigetes 4 ja 5 nimetatud küsimusi. § 35. Määruse rakendamine (1) Elva Linnavolikogu 1. märtsi 1995. a otsus nr 4-II-95 «Elva linna ajutise ehitusmääruse vastuvõtmine» tunnistatakse kehtetuks. (2) Määrus jõustub 1. märtsil 2004. a. Volikogu esimees Leelo SUIDT