Ambla Vallavolikogu — Aravete Lasteaia arengukava aastateks 2003-2006 kinnitamine — KO, 74, 657

Võttes aluseks koolieelse lasteasutuse seaduse (RT I 1999, 27, 387; 2000, 54, 349; 95, 611; 2001, 75, 454; 2002, 61, 375) § 91 lõike 3, Ambla Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Aravete Lasteaia arengukava aastateks 2003–2006 (lisatud). 2. Määrus avaldada Ambla Vallalehes ja elektroonilises Riigi Teatajas. 3. Määrus jõustub 1. märtsil 2004. a. Volikogu esimees Ülle OJAMÄE Kinnitatud Ambla Vallavolikogu 19. veebruari 2004. a määrusega nr 6 ARAVETE LASTEAED ARENGUKAVA 2003–2006 1. SISSEJUHATUS Arengukava koostamisel on lähtutud Aravete Lasteaia põhimäärusest, Ambla valla arengukavast, koolieelsete lasteasutuste normatiivaktidest ja riikliku järelevalve tehtud ettepanekutest. Arengukava väljatöötamisel on arvestatud laste ja personali vajadusi, arvamusi ja soove. Arengukava koosneb eesmärkidest, lasteaia tausta iseloomustusest, hetkeseisu hindamisest, lasteaia missiooni ja tuleviku visiooni sõnastamisest, arengu eesmärkidest, tegevuskavast kuni aastani 2006 ja arengukava uuendamise korrast. Arengukava tegevuskavas on ära toodud planeeritavad tegevused ja ajaline jaotus. 2. ARENGUKAVA EESMÄRGID Arengukava põhieesmärk on laste vajaduste, huvide, võimetele vastava optimaalse ja turvalise arengukeskkonna loomine, tagamaks lapse igakülgse arengu toimetulekuks järgmises elu- ja haridusetapis. 3. AJALOOLINE TAUST Aravete lasteaed on Ambla valla munitsipaalasutus ja finantseerimine toimub valla eelarvest. Maja valmis 1980. aastal kolhoosidevahelise lastepäevakoduna 280 lapsele, avatud oli 12 rühma, pooled neist ööpäevased. Finantseerijateks piirkonna tugevad majandid. Alates 1993. aastast võttis lastepäevakodu üle Ambla vald ja nimeks sai Aravete Lastepäevakodu. 1999. aastast on nimeks Aravete Lasteaed. Lasteaias töötab kaks liitrühma (noorem liitrühm ja vanem liitrühmrühm). Lasteaeda võetakse Ambla valla teeninduspiirkonnast 2–7-aastasi lapsi, kohtade olemasolul ja teiste valdadega kooskõlastatult ka väljapool valda elavaid lapsi. 4. HETKESEIS 4.1. LAPSED Lasteaias käib 44 last Ambla valla teeninduspiirkonnast, vanuseliselt 2–7 aastani (lisa 2). 2003/2004. aastaks prognoositav laste arv jääb samaks või väheneb 2–3 lapse võrra. Ambla valla teeninduspiirkonna laste vanuseline struktuur ja prognoos seisuga märts 2003 (lisa 3). Lapsed tuuakse kaugemalt kohale valla transpordiga. 4.2. PERSONAL – lasteaias töötab eriharidust ja pikka pedagoogilist staaži omav kaader (lisad 4, 5 ja 6). 4.3. HOONE JA MAJANDUSTEGEVUS Lasteaed asub spetsiaalselt lasteaiaks ehitatud kahekorruselises hoones Aravete alevikus. Lasteaial on oma aiaga varustatud territoorium. Lasteaia käsutuses on 1032 m2 pinda. Lasteaia kasutada on esimesel korrusel saal, köök, pesula, metoodiline kabinet, raamatupidamiseruum, juhataja kabinet ja abiruumid. Laste rühmaruumid asuvad teisel korrusel, loodud on head tingimused tööks lastega. Rühmaruumid on kahe toaga, rühma kasutuses on 137 mxm, lisaks on eraldi ruumid muusikaliseks ja kehaliseks arendamiseks. Lasteaias on eraldi muinasjututuba (nimetatud ka peretoaks) laste emotsionaalseks arendamiseks. Laste kasutada on suur mänguväljak mitmekesiste mängu- ja liikumist soodustavate vahenditega. Pedagoogide käsutuses on puhkeruum rikkaliku metoodilise materjaliga. Lasteaias töötab eriharidusega ja pika pedagoogilise staažiga kaader. Valmis on lasteaia õppekava, mida täiendatakse. 2000. aastal alustati lasteaia katuse renoveerimist ja lasteaeda tervisekaitse nõuetega vastavusse viimist. Tegevus kooskõlastati Tervisekaitsetalitusega ja lisavahendid eraldas Ambla Vallavolikogu. Renoveerimise käigus sai lasteaed 1,4-miljonilise plekkkatuse, köögiblokk uued põrandad ja inventari. Jooksvat remonti tehakse igal aastal lasteaia oma eelarve piires. Ambla Vallavolikogu määrusega on kehtestatud lastevanemate osalustasuks 80–90 krooni kuus, mille eest muretsetakse õppevahendeid, didaktilisi materjale, õppeotstarbelist inventari ning mänguasju. Lapsevanema avalduse põhjal ja sotsiaalkomisjoni otsusega võib vabastada raske majandusliku olukorraga pered osaliselt osalustasust. Toidupäeva maksumuseks on kinnitatud 12–13 krooni päevas. Lasteaed on rentinud välja kasutamata ruumid valla teistele asutustele. Nii töötavad meie majas vanadekodu, raamatukogu, perearstid, apteek, hambaarst. Lisaks veel lilletuba ja kriminaalhoolduskabinet. Seoses teiste asutuste transpordi kasutamisega territooriumil ei ole tagatud väga heal tasemel laste turvalisus. Ka mänguväljaku sisustus on amortiseerunud ja vajaks väljavahetamist. Hoone aknad lasevad läbi külma ja tuult ja on ohtlikud lastele. 5. MISSIOON Aravete Lasteaed on haridusasutus, mis pakub hoidu, õppe- ja arendustegevust koolieelsetele lastele. Lapse isiksuse eripära arvestamist, koostöösuhet õpetaja ja lapse vahel, häid suhteid lastevanematega ühtsete kasvatusväärtuste leidmiseks lapse arengu võimaldamisel. Lasteaed loob keskkonna ja tingimused, mis soodustavad elukestvaks õppeks vajalike hoiakute kujunemist ja oskuste omandamist koolis toimetulekuks. Lasteaed on kodule partneriks. Õppimine kui elustiili väärtustamine on meie lasteaia prioriteet. 6. VISIOON Ambla valla lastele alushariduse kättesaadavuse tagamine. Laste arenguks soodsa kasvukeskkonna loomine, kus õpetamise ja arendamise kõrval rahuldatakse ka laste psühholoogilised vajadused. Lastele alushariduse andmiseks, kus võimaldatakse aktiivset, mõtestatud ja loovat tegutsemist ja turvalist keskkonda ning toetavat, positiivseid emotsioone ja suhtlemisvõimalusi pakkuvat õhkkonda. Lastevanematele toetust ja abi, nõustamist ja koolitust, koostööd lapse arengu planeerimisel ning informatsiooni lapse tegevuse kohta. Lasteaia personalile töökohta, meeskonnatööd, soodsaid töötingimusi ja vajalikku koolitusvõimalust. Lasteaiaõpetajate töö väärtustamist kooliõpetajatega ühistel alustel. Koostöös pere ja kooliga, õpetamise ja kasvatamisega eelduste loomine iseseisvaks õpitegevuseks ning ühiskonna eluga toimetulemine. 7. SWOT-ANALÜÜS – arengukava analüüsib lasteaia hetkeseisu, tuues ära tegevust soodustavad ja takistavad tegurid, ohud ja parandamise teed. Analüüs hõlmab 6 valdkonda. 7.1. KASVATUSTÖÖ, ÕPPIMINE, ÕPETAMINE 1.1. TUGEVUS • Õppetöös lähtutakse alushariduse raamõppekavast • Personal on kohusetundlik ja kvalifitseeritud • Rikkalik metoodiline kogu • Õppematerjale täiendatakse • Meesõpetaja poistele • Looduse õpperaja olemasolu • Muinasjututoa olemasolu • Lavastamiseks rikkalik nukkude kogu 1.2. NÕRKUS • Logopeedilise abi puudumine • Mittetäielikud ainekavad • Kaadri vananemine • Liitrühmad • Pedagoogidel väike töökoormus • Laste sündimuse vähenemine vallas 1.3. PARANDAMISE TEED • Õppekavade täiendamine ainekavadega • Õppekava sisu täiendamine • Lapse arengu hindamise korraldamine • Pedagoogidele lisaarvuti muretsemine • Koostöö teiste omavalitsustega logopeedilise abi saamiseks • Koostöö arstidega erivajadustega laste väljaselgitamiseks 7.2. KOOLITUS 2.1. TUGEVUS • Läbitud 160-tunnised täienduskoolitused ja juhtimise koolitus (juhatajal) • Personal arenemisvõimeline • Pedagoogidel enesetäiendamise teemad • Täienduskoolituse planeerimine toimub sisehindamise põhjal 2.2. NÕRKUSED • Kursused kallid • Riigi poolt rahaeraldus väike • Transpordiühendus keskusega harv 2.3. PARANDAMISE TEED • Koolitustelt saadud teadmiste jagamine kaaslastele • Jätkata sisekoolitust • Kutsuda majja lektoreid ja korraldada maakondlikke koolituspäevi lasteaias 3. JUHTIMINE 3.1. TUGEVUSED • Olemas põhikiri, arengukava, õppekava, ametijuhendid • Väike kollektiiv, mis võimaldab paindlikku töökorraldust • Raamatupidamine annab ülevaate eelarve täitmisest • Traditsioonide olemasolu 3.2. NÕRKUSED • Üle valla raske lapsevanemaid koolitusele ja koosolekutele saada • Mittetäielik arengukava 3.3. PARANDAMISE TEED • Arengukava uuendamine • Lastevanemate suurem kaasamine töösse (töö nädalavahetusel) • Sisehindamissüsteemi täiendamine ja korraldamine eri vormidega 4. SISEKONTROLL, HINDAMINE 4.1. TUGEVUSED • Toimiv koostöö laste tegevuse organiseerimisel ja resultaatide lahendamisel • Väikeses kollektiivis ülevaade kolleegide tööst • Olemas sisehindamise kord, lisad selle vormistamiseks 4.2. NÕRKUSED • Täiustamist vajav töötajate tunnustamise süsteem • Vähene teadmiste olemasolu hindamisest • Palju kirjalikku tööd • Lastevanemate leige suhtumine lapse arenguanalüüsi 4.3. PARANDAMISE TEED • Täiustada sisehindamissüsteemi, vajadusel teha uued küsimustikud • Töötada välja lapse arengu hindamiseks erinevaid meetodeid • Teha selgitustööd lastevanematele arengu analüüsi vajalikkusest • Töötada välja õpetaja hindamise kriteeriumid • Viia personaliga läbi arenguvestlusi 5. KOOSTÖÖ 5.1. TUGEVUS • Väike külaühiskond tagab informeerituse • Töised suhted raamatukogu, lilletoa ja vanadekoduga • Hea kontakt kooliga • Arstiabi samas majas • Taimede ja lillede tundmaõppimine oma majas spetsialisti abil • Valla ja lasteaia ühine arusaam alushariduse vajalikkusest 5.2. NÕRKUSED • Suur teeninduspiirkond • Lastevanemate vähene huvi koosolekute vastu 5.3. PARANDAMISE TEED • Vanemate soovide arvestamine koosolekute ja koolituste korraldamisel • Korraldada jätkuvalt lahtiste uste päevi • Selgitada koos arstidega välja erivajadusega lapsed 6. KESKKOND, MAJANDUSTEGEVUS 6.1. TUGEVUS • Ruumid vastavad tervisekaitsenõuetele • Tunnustatud köögi olemasolu • Uus katus • Suur mänguväljak koos spordiväljakuga • Kasutada lisaruumid eri tegevuste jaoks • Hubane maja 6.2. NÕRKUS • Mänguväljakul vananenud inventar • Lagunenud aknad ja torustik • Vananev mööbel • Territooriumil sõitvad autod 6.3. PARANDAMISE TEED • Paigaldada territooriumile liiklusmärgid • Mänguväljaku inventari uuendamine • Uued aknad ja soojustus • Ruumides inventari uuendamine Silmas tuleb pidada ka ühiskonna arengust tulenevaid ohtusid: • Progresseeruv sündimuse vähenemine • Vanemate väike tööhõive • Vanemate väikesed sissetulekud • Ühe vanema puudumine või töötamine kaugel • Ebakindel tulevik (halduskorraldus) • Maaelanikkonna vananemine 8. LASTEAIA TULEMUSNÄITAJAD – Seaduslikest aktidest tulenev normide vastavus – Optimaalne lastega komplekteeritus – Täiskasvanute ja laste arvu korrelatsioon – Ruumitingimuste vastavus – Personali kvalifikatsioon ja kompetentsus – Koolitusvõimalused – Lastevanematega koostöö – Laste turvalisus – Laste arengut soodustav tegevuskava 9. TEGEVUSKAVA ÕPPEKAVA ELLUVIIMISEKS (lisa 1) Tegevuskava täpsustab valdkondade teostamise teid ja tulemusi vastavalt vallavalitsuse poolt kinnitatud eelarvele. – Tegevuskava hõlmab: – õppe- ja kasvatusala – tööd personaliga – töö tulemuslikkuse hindamist – majandustegevust – infovahetust – koostööd lastevanematega – koostööd teistega – pr. tööd. 10. ARENGUKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD Arengukava analüüsitakse töö käigus ning vastavalt vajadustele, kuid mitte harvem kui kord aastas (august) tehakse koostöös lastevanemate ja pedagoogidega parandusi ja täiendusi. Arengukava ja selle muudatused kinnitab Ambla Vallavalitsus. 11. KOKKUVÕTE Arengukavas püstitatud eesmärgid on aluseks iga õppeaasta tegevuskava ja eelarve koostamisel. Arengukava on vahend lasteaia töö paremaks korraldamiseks ja tegevuse tulemuslikumaks muutmisel. Lisa 1 TEGEVUSKAVA 2003–2006 TEGEVUSKAVA 2003–2006 Tegevus Planeeritud kulu Aeg Vastutaja Täitmine 2003 2004 2005 2006 1. ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ 1.1. Õppekava arendustöö: – Õppe- ja ainekavade täiendamine, toimimise analüüs Bürookulu Bürookulu Bürookulu Bürookulu Pidev Õpetajad, juhataja – Lasteaia õppekava sisu täiendamine valdkondadega September 2004 Õpetajad, juhataja 1.2. Õppekava rakendamine: – Õppeinventar 3 000 3 000 4 000 2 000 August Juhataja – Õppemängud ja raamatud 2 000 3 000 2 000 2 000 Pidev Juhataja – Õppevahendid 7 000 6 000 5 000 5 000 August–mai Juhataja – Mänguasjad 4 000 4 000 3 000 4 000 Pidev Õpetajad – Logopeediline abi 2 000 1.3. Huvitegevus: – Tantsuring Lastevan. Lastevan. Lastevan. Lastevan. Juhendaja 2. TÖÖ PERSONALIGA 2.1. Töö pedagoogidega: – Pedagoogikanõukogu koosolekud Bürookulu Bürookulu Bürookulu Bürookulu 4x aastas Juhataja – Arenguvestlused – x x x Mai 2.2. Töö abipersonaliga: – Üldkoosolekud Bürookulu Bürookulu Bürookulu Bürookulu 1x aastas Juhataja – Arenguvestlused – x x x Aprill 2.3. Personali arendamine: – Täienduskoolitus sisehindamis tulemustest lähtuvalt 8 000 5 000 4 000 4 000 Pidev Juhataja 3. TÖÖ TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE 3.1. Sisehindamine: –Lasteaia hindamiskriteeriumide väljatöötamine – Sisehindamisplaani koostamine – Lapse arengu hindamiseks erinevate meetodite kasutamine – Õpetaja hindamise kriteeriumid – Arenguvestluste läbiviimine Bürookulu Bürookulu Bürookulu Bürookulu 01.10.2002 01.10.2003 Kogu maja Personal 4. MAJANDUSTEGEVUS 4.1. Remonditööd: – Ruumide jooksev remont 4 000 4 000 4 000 4 000 Pidev Juhataja, majandus- juhataja – Köögi tagumine ruum, esik, ladu; 22 000 2003 – Fuajeed (reliin, seinad, laed) 12 000 10 000 Suvi – Välisuste vahetus 13 000 13 000 13 000 Sügis – Akende vahetus, maja soojustus – Projekt 700 000 700 000 Suvi – Rühmaruumide remont 10 000 20 000 30 000 Suvi – Magamisruumide remont 5 000 8 000 12 000 Suvi – Töötajate olmeruumide remont 30 000 Suvi 4.2. Inventari muretsemine: – Köögimööbli uuendamine 9 000 Suvi Juhataja, Majandus juhataja – Köögivalamud, riiulid ja külmikud 5 000 Suvi – Vanema rühma õppevahendite riiulid 10 000 Aug – Noorema rühma lauad ja toolid – Saali toolid – Raamatupidamise mööbel – Pesuköögi inventari muretsemine 3 000 10 000 Aug – Rühmadesse kardinad ja vaibad 3 000 6 000 10 000 Juuni Juuni Aug 4.3. Territooriumi korrashoid: – Liivakastide renoveerimine – 3 000 3 000 – Juuni Juhataja, majandusjuhataja – Muru niitmine 3 000 3 000 3 000 3 000 Mai–sept – Liiklusmärkide paigaldamine 1 200 – – – Juuni Majahoidja, muruniitja – Uute ronimisvahendite ehitamine – 3 000 5 000 9 000 – Piirdeaia uuendamine 6 000 6 000 Juuli 5. INFOTEHNOLOOGIA 5.1. Riistvara soetamine: – Juhatajale arvuti ja printeri soetamine – 20 000 – – Jaan Aug Juhataja – Õpetajatele arvuti soetamine 13 000 – 5.2. Programmid: – Interneti püsiühendus 1 200 1 200 1 200 1 200 Jaan–dets Raamatupidaja 6. TÖÖ LASTEVANEMATEGA 6.1. Info liikumine: – Lastevanemate üld- ja rühmakoosolekud – Lastevanematele teadete edastamine – Lastevanematele kodukorra levitamine – Lastevanemate kaasamine arendustöösse Bürookulu Bürookulu Bürookulu Bürookulu 2xa, Pidev 1xa Õpetajad, juhataja 6.2. Lastevanemate koolitamine: – Nõustamine – Koolitus kasvatusteemal (õpetaja või lektor väljapoolt või juhataja) – Lahtiste uste päevade korraldamine – 800 800 800 Pidev 1 x aastas Õpetajad, juhataja 6.3. Hoolekogu: – Hoolekogu koosolekud 2 x aastas Juhataja 7. KOOSTÖÖ TEISTEGA 7.1. Koostöö Aravete Keskkooliga: – Ühiskülastused kooli ja õpetaja külastused lasteaeda 2 x aastas Vanema rühma õpetajad 7.2. Koostöö hooldekoduga – Aravete Tervise- ja Hooldekodus vanurite külastamine ja esinemine tähtpäevadel 3 x aastas Juhataja, õpetajad 8. PR. TÖÖ 8.1. Trükised: – Lasteaia tänukirjad ja diplomid 300 200 200 200 Pidev Juhataja – Lasteaia lõpetajate tunnistused 300 100 200 200 Mai 8.2. Töökogemuste tutvustamine: – Järvamaa lasteaiaõpetajate õppepäevad 400 400 400 400 5 x aastas Õpetajad LISAD: 1. Töötajate täienduskoolituse kava (koostatakse õppeaastaks) 2. Sisehindamise läbiviimise plaan (koostatakse õppeaastaks) Lisa 2. Laste vanuseline ja sooline koosseis: Tüdrukuid 2 aastat 3 aastat 4 aastat 5 aastat 6 aastat 7 aastat Poisse 2 aastat 3 aastat 4 aastat 5 aastat 6 aastat 7 aastat Lisa 3. LASTE VANUSELINE STRUKTUUR JA PROGNOOS SÜNNIAASTA 1996–1997 1997–1998 1998–1999 1999–2000 2000–2001 2001–2002 2002–2003 Kokku Vanuseline koosseis 14 14 16 16 15 15 13 103 Lasteaiaealisi lapsi Aravetelt 9 4 5 8 5 9 7 Käravetelt 4 6 6 2 6 2 3 Amblast 1 3 5 6 4 4 3 Küladest 0 1 0 0 0 0 0 Lasteaias käivate laste arv 10+3 11 7 7 3 Alla 2 aasta Alla 2 aasta 41 Lisa 4. Personali jaotus haridustaseme lõikes Kõrgharidus Pedagoogiline eriharidus Muu kesk-eriharidus Keskharidus Juhataja 1 Õpetaja 4 Muusikaõpetaja 1 Liikumisõpetaja 1 Õpetaja abi 1 1 Kokk 2 Pesumasinist 1 Raamatupidaja 1 Majahoidja 1 Majandusjuhataja 1 San. tehnik - elektrik 1 Lisa 5. Personali sooline ja vanuseline koosseis 35–40 aastat 41–46 aastat 47–52 aastat 53–58 aastat Naisi 3 4 3 3 Mehi 2 Lisa 6. Pedagoogiline staaž Pedagoogide arv 20–25 aastat 25–30 aastat 30–35 aastat Kokku 7 4 3 Lisa 7. Läbitud personali täienduskoolitus (1998./2003. a). Töötaja nimi, ametikoht Kursuse nimetus 1998–1999 2000 2001 2002 2003 Ü. Ojamäe, juhataja 1. Lasteaia juhatajate kursus, 300-tunnine, Tartu x 2. Nõustamise psühholoogia ja metoodika, 80 tundi, Tallinna Pedagoogikaülikool x 3. Suhtekorraldus ja avalik esinemine, 16 tundi, emieco x 4. Organisatsiooni juhtimine ja ökonoomika, 16 tundi, emieco x 5. Õppetegevuse kvaliteet, 16 tundi, emieco x 6. Õppekava arendus koolis, õpetaja hindamine, 24 tundi, emieco x 7. Arenguvestluste läbiviimine koolis, 16 tundi, AMI x 8. Tööohutus, Türi x K. Pukspuu, õpetaja 1. Kõnemängud lasteaias, 6 tundi TPÜ x 2. Koolivalmiduse kujunemine, 16 tundi, TPÜ x 3. Käsiraamatud koolieelse lasteasutuse õppekava toetajana, 40 tundi, TPS x 4. Lasteaiaõpetajate infotehnoloogiaalase suunitlusega täienduskoolituskursus, 160 tundi, KEA x 5. Pabermassi ja savi kasutamine jõulukaunistustes, 7 tundi, Türi tehnika- ja maamajanduskool x 6. Terviseedenduslik õpimapp lasteaias, koostöövõrgud, TPÜ x 7. Laps-lapsevanem-seadus, 6 tundi, Tartu Kutsehariduskeskus x 8. Õppekava arendus, 8 tundi, emieco x 9. Otsi Otti, 8 tundi, Kodanikukaitseselts x 10. Muinasjutt lapse elus, Tartu x M. Allika, õpetaja 1. Aeg kuulata, 8 tundi, KM koolitus x 2. Looduse praktiline tundmaõppimine, 40 tundi, TPÜ 3. Mängu roll lapse arengus, 6 tundi, TPS x 4. Lasteaiaõpetajate infotehnoloogiasuunitlusega täienduskoolitus, 160 tundi, KEA x 5. Kasvumapp lasteaias, 8 tundi, TPS x 6. Õppekava arendus, 8 tundi, emieco x x 7. Tundetarkus, AMI x 8. Aitame hüperaktiivset last, Paide x A. Savolainen, õpetaja 1. Nukklapse sõber, 8 tundi, KM koolitus x 2. Pedagoogika täienduskoolitus 160 tundi, Rakvere Pedagoogikakool x 3. Mängu roll lapse arengus, 6 tundi, TPS x 4. Õppekavatöö lasteaias, 8 tundi, TPS x 5. Õppekava arendus, 8 tundi, emieco x 6. Koostöö lastevanematega, 16 tundi, AMI x E. Roostalu, õpetaja 1. Käsitöö lasteaias, 40 tundi, TPÜ x 2. Mängu roll lapse arengus, 6 tundi, TPS x 3. Pedagoogika ja psühholoogia täienduskoolitus, 160 tundi, Rakvere Pedagoogikakool x 4. Õppekava arendus, 8 tundi, emieco x 5. Siht ja suund–töö planeerimine ja eesmärgistamine, 16 tundi, AMI x E. Leinart, õpetaja 12. Pühad tulemas, 16 tundi, TPÜ x 13. Tantsu- ja võimlemiskavade koostamine, 16 tundi, TPÜ x 14. Mängu kursus, 8 tundi, Rakvere Pedagoogikakool x 15. Õppekava õppe- ja kasvatustegevuse alusena, 160 tundi, TPS x 16. Mängu roll lapse arengus, 6 tundi, TPS x 17. Õpime terveks ja tugevaks, 8 tundi, TPÜ x 18. Õppekava arendus, 8 tundi, emieco x 19. Jaaniussi laulurada läbi nelja aastaaja, 8 tundi, KM Koolitus x M. Kuningas, õpetaja abi 1. Jõulupühad lasteaias, 40 tundi, TPÜ x 2. Lasteaiaõpetaja abi täienduskoolitus, 80 tundi, Rakvere Pedagoogikakool x 3. Toiduhügieenikursus, 8 tundi, KEA x 4. Uued tehnikad käelistes tegevustes, 8 tundi, Türi KMK x S. Kuusk, õpetaja abi 1. Lasteaiaõpetaja abi täienduskoolitus, 80 tundi, Rakvere Pedagoogikakool x 2. Toiduhügieenikoolitus, 8 tundi, Türi TMK x K. Raaga, kokk 1. Toiduhügieeni kursus, KEA x 2. Toiduhügieeni kursus, KEA x M. Pipparinen, kokk 1. Toiduhügieeni kursus, KEA x 2. Toiduhügieeni kursus, KEA x