Riigikogu — Päästeseaduse muutmise seadus — RT I, 2000, 50, 316

Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 20. juuni 2000. a otsusega nr 819 I. Päästeseaduses (RT I 1994, 28, 424; 1998, 39, 598) tehakse järgmised muudatused: § 1. Paragrahv 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 3. Tuletõrje- ja päästetööd Tuletõrje- ja päästetööd käesoleva seaduse mõistes on: 1) tulekustutus- ja päästetööd – inimeste ja vara päästmiseks ning keskkonna kaitseks tehtavad tööd tulekahjude, loodusõnnetuste, katastroofide, avariide, plahvatuste, liiklusõnnetuste ja muude õnnetuste (edaspidi õnnetused) korral, samuti õnnetustega kaasnevate ohtude likvideerimiseks tehtavad tööd; 2) demineerimistööd – plahvatusohtlike esemete otsimine varem koostatud kava alusel, plahvatusohtlike esemete hävitamine, pommiähvarduste ja pommikahtluste kontroll, pommitehniline kontroll ning plahvatusjärgne tegevus sündmuskohal; 3) riiklik tuleohutusjärelevalve – tuleohutust käsitlevate õigusaktide täitmiseks tehtavad tööd.» § 2. Paragrahvi 4: 1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Tulekustutus- ja päästetöid korraldavad ja teevad riigi päästeasutused, samuti muud riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused (edaspidi asutused) ning isikud seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega ettenähtud juhtudel.»; 2) seadust täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses: « (21) Demineerimistöid korraldavad ja teevad Päästeamet ja sõjaväestatud päästeüksused. (22) Demineerimistöid sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis ning kaitsejõudude väeosade, asutuste ja polügoonide territooriumil korraldab ja teeb kaitsevägi kaitseväe tegevust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel korraldavad ja teevad demineerimistöid Päästeamet ja sõjaväestatud päästeüksused koostöös piirivalvega. (23) Riiklikku tuleohutusjärelevalvet korraldavad ja teostavad käesoleva seaduse §-s 26 sätestatud asutused.» § 3. Paragrahvides 7 ja 8 asendatakse sõnad «tuletõrje- ja päästetööd» sõnadega «tulekustutus- ja päästetööd» vastavas käändes. § 4. Paragrahv 9 tunnistatakse kehtetuks. § 5. Paragrahvi 10: 1) lõike 2 punktist 2 jäetakse välja sõnad «tuletõrje- ja»; 2) lõike 2 punkti 4 täiendatakse pärast sõna «koordineerib» sõnadega «vajadusel tulekustutus- ja»; 3) lõike 2 punktist 7 jäetakse välja sõnad «ja pommitehnilist kontrolli»; 4) lõike 2 punktist 8 jäetakse välja sõnad «ja normide». § 6. III peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «TULEKUSTUTUS- JA PÄÄSTETÖÖD. DEMINEERIMISTÖÖD». § 7. Paragrahvi 11: 1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Riigi päästeasutuse häirekeskus (edaspidi häirekeskus) võtab saabunud õnnetusteated vastu, saadab sündmuskohale tulekustutus- ja päästemeeskonnad ja kiirabibrigaadid ning korraldab operatiivsidet ja infotöötlust.»; 2) lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu «politsei korrapidamisteenistust» sõnadega «ja Päästeametit». § 8. Paragrahvi 13 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Riigi päästeasutuste struktuurile, varustatusele, dokumentatsioonile ja töökorraldusele esitatavad nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (2) Siseminister kehtestab määrusega: 1) tulekustutus- ja päästetööde eeskirjad; 2) tulekustutus- ja päästemeeskondade sündmuskohale väljasõitude ja sündmuste arvestuse korra; 3) päästeasutuste tulekustutus- ja päästemeeskondade valveteenistuse korraldusele esitatavad nõuded; 4) riigi päästeasutuste struktuuriüksuste paiknemise; 5) kohaliku omavalitsuse päästeasutusele, ettevõtte päästeallüksusele ning tulekustutus- ja päästetöid tegevale mittetulundusühingule esitatavad nõuded käesoleva seaduse §-des 6, 7 ja 8 sätestatud juhtudel.» § 9. Seadust täiendatakse §-ga 131 järgmises sõnastuses: « § 131. Demineerimistööde korraldamine (1) Demineerimistööde korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (2) Päästeameti ja sõjaväestatud päästeüksuste poolt demineerimistöödeks kasutatava lõhkematerjali soetamise, hoidmise, veo, kasutamise ja arvestuse korra kehtestab siseminister määrusega.» § 10. Paragrahvi 19: 1) pealkirjas asendatakse sõna «Päästetööd» sõnadega «Otsingu- ja päästetööd»; 2) lõikes 2 asendatakse sõna «Päästetöid» sõnadega «Otsingu- ning tulekustutus- ja päästetöid». § 11. Paragrahvis 20 asendatakse sõna «päästetööd» sõnadega «tulekustutus- ja päästetööd» vastavas käändes. § 12. IV peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «TULEOHUTUSE TAGAMINE». § 13. Paragrahvi 21: 1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Tuleohutusnõuded käesoleva seaduse mõistes on tehnilised ja korralduslikud nõuded, mille eesmärk on tagada maa ning selle juurde kuuluvate hoonete ja rajatiste (edaspidi objekt), tegevuse ja seadme töö tuleohutus, samuti nõuded tuletõrje- ja päästevahenditele.»; 2) täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: « (11) Tuleohutuse üldnõuded, kütteseadmete puhastamise ja tuletööde tuleohutusnõuded, tuletõrje- ja päästevahenditele esitatavad nõuded ning tuletõrje- ja päästevahendite nõuetele vastavuse tõendamise korra kehtestab siseminister määrusega.»; 3) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (6) Kui seadus või seaduse alusel antud õigusakt ei sätesta teisiti, sisaldavad tegevusala ja toote kohustuslikud ohutusnõuded ka tuleohutusnõudeid.» § 14. Paragrahvi 25: 1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Tulekahjusignalisatsiooni- ja automaatseid tulekustutussüsteeme võib projekteerida, paigaldada ja hooldada ning esmaseid tulekustutusvahendeid kontrollida ja hooldada vastavussertifikaati omav isik.»; 2) täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: « (21) Sertifitseerimise tingimused ja korra kehtestab siseminister määrusega.»; 3) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Tuletõrje- ja päästevahendite nõuetekohasust tõendatakse toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse (RT I 1999, 92, 825) alusel.»; 4) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (4) Objekti omanik või valdaja (edaspidi valdaja) on kohustatud soetama ja korras hoidma ohutusnõuetes ettenähtud tuletõrje- ja päästevahendid.» § 15. IV peatükki täiendatakse §-ga 251 järgmises sõnastuses: «§ 251. Objekti valdaja kohustused Objekti valdaja on kohustatud: 1) tagama objekti tuleohutuse; 2) peatama objekti kasutamise, tegevuse või seadme töö, kui nende jätkamine põhjustab tulekahju tekkimise ohu; 3) andma riikliku tuleohutusjärelevalve ametnikule tööks vajalikku teavet ja osutama palutud asjakohast abi riikliku järelevalve teostamisel.» § 16. V peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «V peatükk RIIKLIK TULEOHUTUSJÄRELEVALVE § 26. Riikliku tuleohutusjärelevalve asutused (1) Riiklikku tuleohutusjärelevalvet teostavad järgmised riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused (edaspidi riikliku tuleohutusjärelevalve asutused): 1) Päästeamet – kogu riigi territooriumil; 2) maavalitsuste hallatavad päästeasutused – vastava maakonna territooriumil; 3) kohaliku omavalitsuse päästeasutused – maavanemaga sõlmitud halduslepingus ettenähtud ulatuses; 4) Raudteeamet – raudteetranspordi tuleohutusnõuete alal; 5) Lennuamet – tsiviillennunduse tuleohutusnõuete alal; 6) Veeteede Amet – veetranspordi tuleohutusnõuete alal; 7) Tehnilise Järelevalve Inspektsioon – allmaarajatiste tuleohutusnõuete alal; 8) keskkonnajärelevalve asutused – metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuete alal; 9) Kaitseministeerium – kaitsejõudude tuleohutusnõuete alal. (2) Päästeamet, maavalitsuste hallatavad päästeasutused ja kohaliku omavalitsuse päästeasutused ei teosta riiklikku tuleohutusjärelevalvet käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4–9 nimetatud tuleohutusnõuete täitmise üle. § 27. Riikliku tuleohutusjärelevalve ülesanded Riikliku tuleohutusjärelevalve ülesanded on: 1) järelevalve objekti, tegevuse ja seadme töö tuleohutusnõuetele vastavuse üle; 2) järelevalve tuleohutusnõuetele vastavuse üle planeerimises, projekteerimises ja ehituses; 3) haldussunni rakendamine tuleohutusnõuete rikkumise korral; 4) tuleohutusnõuete rikkumise asjade kohtueelne menetlus seadusega ettenähtud juhtudel ja korras; 5) tulekahjude arvestus ja analüüs; 6) tuleohutusalane selgitustöö. § 28. Riikliku tuleohutusjärelevalve ametnikud (1) Riikliku tuleohutusjärelevalve ametnikud on käesoleva seaduse §-s 26 nimetatud asutuste juhid ja nende volitatud ametnikud. (2) Riikliku tuleohutusjärelevalve ametniku ametitõendi vormi kehtestab vastava ala minister määrusega. § 281. Riikliku tuleohutusjärelevalve ametniku õigused ja kohustused (1) Riikliku tuleohutusjärelevalve ametnikul on õigus: 1) siseneda objekti valdaja teadmisel tuleohutusnõuete kontrollimise eesmärgil mis tahes territooriumile, hoonesse või ruumi; 2) saada isikutelt ja asutuselt tasuta oma tööks vajalikku teavet; 3) peatada objekti kasutamine, tegevus või seadme töö juhul, kui avastatakse tulekahju tekkimise oht või muu kiiret sekkumist nõudev oht inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale. (2) Riikliku tuleohutusjärelevalve ametnik on kohustatud: 1) juhinduma käesolevast seadusest ja muudest tuleohutust ja riiklikku tuleohutusjärelevalvet reguleerivatest õigusaktidest; 2) koostama objekti tuleohutusülevaatuse põhjal tuleohtusülevaatuse akti või tegema ettekirjutuse; 3) hoidma temale töökohustuste täitmisel teatavaks saanud ärisaladust; 4) informeerima vajadusel tuleohutusnõuete rikkumisest maavanemat, valla- või linnavalitsust. § 282. Riikliku tuleohutusjärelevalve toimingud Riikliku tuleohutusjärelevalve toimingud on: 1) järelevalve alla kuuluva objekti tuleohutusülevaatus; 2) tuleohutusülevaatuse akti koostamine, ettekirjutuse tegemine ja otsuse andmine; 3) planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399; 95, 843) alusel antud tuleohutust käsitlevate õigusaktide järelevalve. § 283. Objekti tuleohutusülevaatus (1) Objekti tuleohutusülevaatuse käigus kontrollitakse objekti, tegevuse ja seadme töö vastavust tuleohutusnõuetele. (2) Objekti valdajat informeeritakse eelseisvast tuleohutusülevaatusest. Tuleohutusülevaatus viiakse läbi objekti valdaja või tema volitatud isiku juuresolekul. (3) Objekti tuleohutusülevaatust teostav tuleohutusjärelevalve ametnik: 1) esitab oma ametitõendi, selgitab objekti valdajale või tema volitatud isikule tuleohutusülevaatuse eesmärki ja selle toiminguid; 2) võimaldab objekti valdajal või tema volitatud isikul oma tegevust jälgida ning annab objekti valdajale või tema volitatud isikule nende nõudmisel selgitusi; 3) selgitab tuleohutusalaste nõuete rikkumise korral objekti valdajale või tema volitatud isikule õigusaktide rikkumise olemust ning nõuab rikkumise lõpetamist; 4) koostab tuleohutusülevaatuse kohta objekti tuleohutusülevaatuse akti või teeb õiguserikkumise korral ettekirjutuse selle kõrvaldamiseks; 5) annab otsuse tegevuse või seadme töö peatamise kohta; 6) kuulab ära objekti valdaja või tema volitatud isiku vastuväited ning tema nõudmisel fikseerib need ettekirjutuses. (4) Objektide loetelu, mille tuleohutusülevaatus viiakse läbi vähemalt üks kord aastas, kinnitab käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud minister oma valitsemisalas määrusega. Loetelus nimetamata objektide tuleohutusülevaatuse sageduse kehtestab riikliku tuleohutusjärelevalve asutuse juht käskkirjaga. § 284. Tuleohutusülevaatuse akt (1) Riikliku tuleohutusjärelevalve ametnik koostab tuleohutusülevaatuse akti juhul, kui objekti ülevaatusel õiguserikkumist ei avastatud. (2) Tuleohutusülevaatuse aktis märgitakse: 1) akti koostamise aeg ja koht; 2) akti koostaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht; 3) objekti valdaja nimi, aadress ning tuleohutusülevaatusel valdaja volitatud isiku ees- ja perekonnanimi, ametinimetus; 4) objekti nimetus, aadress ja tuleohutusülevaatuse teostamise aeg; 5) objekti ülevaatuse ulatus; 6) akti koostaja allkiri ja üleandmise aeg; 7) objekti valdaja soovil antakse akti üks eksemplar objekti valdajale või tema volitatud isikule allkirja vastu. § 285. Riikliku tuleohutusjärelevalve ametniku ettekirjutus (1) Õiguserikkumise avastamise korral teeb riikliku tuleohutusjärelevalve ametnik ettekirjutuse, milles märgitakse: 1) ettekirjutuse tegemise aeg ja koht; 2) ettekirjutuse koostaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht ning ettekirjutuse koostanud asutuse nimetus ja aadress; 3) objekti valdaja nimi ja aadress ning tuleohutusülevaatusel valdaja volitatud isiku ees- ja perekonnanimi, ametinimetus; 4) objekti nimetus, aadress ja tuleohutusülevaatuse teostamise aeg; 5) ettekirjutuse tegemise põhjus ja viide õiguslikule alusele; 6) nõuded seaduse või seaduse alusel antud õigusakti täitmiseks ja täitmise tähtajad; 7) ettekirjutuse vaidlustamise kord ja tähtaeg; 8) ettekirjutuse koostaja allkiri ja üleandmise aeg. (2) Ettekirjutus koostatakse kahes identses eksemplaris, millest üks antakse objekti valdajale või tema volitatud isikule allkirja vastu 10 tööpäeva jooksul, arvates objekti tuleohutusülevaatuse lõppemisest. Vastuvõtmisest keeldumise korral teeb ettekirjutuse koostaja ettekirjutusele vastava märkuse ja edastab ettekirjutuse posti teel tähitud kirjana väljastusteatega. (3) Ettekirjutuse täitmist kontrollib riikliku tuleohutusjärelevalve ametnik ettekirjutuses märgitud tähtaja möödumisel. Ettekirjutuse täitmise kontrollimisel teeb riikliku tuleohutusjärelevalve ametnik selle mõlemale eksemplarile märke koos allkirja ja kuupäevaga. § 286. Riikliku tuleohutusjärelevalve ametniku otsus (1) Kui objekti tuleohutusülevaatusel avastatakse tulekahju tekkimise oht või muu kiiret sekkumist nõudev oht inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale, antakse otsus objekti kasutamise, tegevuse või seadme töö peatamise kohta. (2) Otsuse objekti kasutamise peatamise kohta annab: 1) käesoleva seaduse § 26 lõike 1 punktides 1–8 nimetatud asutuse juht; 2) kaitseministri volitatud ametnik. (3) Otsuse tegevuse või seadme töö peatamise kohta annab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludel tuleohutusülevaatuse läbi viinud tuleohutusjärelevalve ametnik. (4) Otsus antakse viie tööpäeva jooksul tuleohutusülevaatuse toimumisest. Asja arutamise koht ja aeg teatatakse objekti valdajale kutsega. Kui valdaja ei ole asja arutamisele ilmunud, tehakse otsus ilma tema osavõtuta. (5) Tuleohutusjärelevalve ametniku otsuses märgitakse: 1) otsuse andmise aeg ja koht; 2) otsuse koostaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht; 3) objekti nimetus, mida otsus käsitleb; 4) objekti valdaja nimi ja aadress; 5) otsuse koostamise põhjus; 6) otsuse koostamise õiguslik alus; 7) märge objekti valdajale või tema volitatud isikule otsuse andmisega kaasnevate õiguste ja kohustuste selgitamise kohta; 8) otsuse täitmise tähtaeg; 9) otsuse vaidlustamise kord ja tähtaeg; 10) otsuse koostaja allkiri ja üleandmise aeg. (6) Otsus koostatakse kahes identses eksemplaris, millest üks antakse objekti valdajale või tema volitatud isikule allkirja vastu viie tööpäeva jooksul, arvates otsuse andmisest. Vastuvõtmisest keeldumise korral teeb otsuse koostaja otsusele vastava märkuse ja edastab otsuse posti teel tähitud kirjana väljastusteatega. (7) Kui objekti valdaja on otsuses märgitud õiguserikkumised kõrvaldanud, teatab ta sellest kirjalikult otsuse andjale. Otsuse andja otsustab peatatud objekti kasutamise, tegevuse või seadme töö jätkamise lubamise viie tööpäeva jooksul. § 287. Järelevalveametniku ettekirjutuse ja otsuse vaidlustamine (1) Riikliku tuleohutusjärelevalve ametniku ettekirjutuse võib vaidlustada riikliku tuleohutusjärelevalve asutuse juhi juures 14 kalendripäeva jooksul, arvates ettekirjutuse kätteandmise päevast, või halduskohtus. (2) Riikliku tuleohutusjärelevalve asutuse juht teeb motiveeritud otsuse ettekirjutuse jõusse jätmise, muutmise või tühistamise kohta ühe kuu jooksul, arvates kaebuse saamise päevast. (3) Otsus tehakse teatavaks kaebuse esitajale ja antakse kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel tähitud kirjana väljastusteatega. (4) Riikliku tuleohutusjärelevalve asutuse otsust võib vaidlustada 14 kalendripäeva jooksul halduskohtumenetluse seadustikus (RT I 1999, 31, 425; 96, 846) sätestatud korras. (5) Otsuse või ettekirjutuse vaidlustamine ei peata selle täitmise kohustust objekti valdaja poolt.» § 17. VI peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «VI peatükk TULETÕRJE- JA PÄÄSTETÖÖTAJAD. VÄLJAÕPE § 29. Tuletõrje- ja päästetöötajad (1) Tuletõrje- ja päästetöötajad käesoleva seaduse mõistes on: 1) riigi ja kohaliku omavalitsuse päästeasutuste töötajad, kes teevad ja korraldavad tuletõrje- ja päästetöid; 2) Sisekaitseakadeemia päästekolledži direktor, asedirektor ning tuletõrje- ja päästeeriala erialaõppejõud; 3) Väike-Maarja Päästekooli direktor, asedirektor ning tuletõrje- ja päästeeriala erialaõpetajad. (2) Siseministeeriumi teenistujate koosseisus võidakse ette näha tuletõrje- ja päästetöötajate ametikohad. (3) Tuletõrje- ja päästetöötajate ametinimetuste loetelu kehtestab siseminister määrusega. (4) Sisekaitseakadeemia päästekolledži üliõpilastele ja Väike-Maarja Päästekooli õpilastele, kes on kaasatud tuletõrje- ja päästetöödele, laienevad tuletõrje- ja päästetöötajatele ettenähtud soodustused ja õiguslik kaitse. § 30. Tuletõrje- ja päästetöötajate tervisenõuded Tuletõrje- ja päästetöötajate tervisenõuded ning tervisenõuetele vastavuse kontrollimise perioodilisuse ja korra kehtestab sotsiaalminister määrusega. § 301. Tuletõrje- ja päästetöötajate atesteerimine (1) Tuletõrje- ja päästetöötajate atesteerimise põhinõuded, sealhulgas haridus- ja füüsilise ettevalmistuse nõuded kehtestab siseminister määrusega. (2) Päästeasutuste, mis ei ole ametiasutused, tulekustutus- ja päästetöid tegevate isikute atesteerimisnõuete kehtestamise korra ning atesteerimise perioodilisuse ja korra kehtestab siseminister määrusega. § 302. Tuletõrje- ja päästetöötajate arv Riigieelarvest finantseeritavate päästeasutuste ja Väike-Maarja Päästekooli tuletõrje- ja päästetöötajate ning teiste töötajate arvu kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega. § 303. Vormiriietus (1) Tuletõrje- ja päästetöötajatele ning Sisekaitseakadeemia päästekolledži üliõpilastele ja Väike-Maarja Päästekooli õpilastele antakse tasuta vormiriietus, mille kirjelduse ning vormiriietuse esemete kandmise tähtajad kinnitab Vabariigi Valitsus määrusega. (2) Vormiriietus antakse tööandja või õppeasutuse poolt kahe kuu jooksul, arvates ametisse nimetamisest, tööle võtmisest või õppeasutusse arvamisest. § 304. Tuletõrje- ja päästetöötajate koolitus (1) Tuletõrje- ja päästetöötajate koolitust korraldavad: 1) Sisekaitseakadeemia päästekolledž; 2) Väike-Maarja Päästekool Päästeameti halduses. (2) Nõuded tuletõrje- ja päästetöötajate väljaõppele ja täienduskoolitusele ning väljaõppe ja täienduskoolituse korra kehtestab siseminister määrusega. § 305. Töötajate ja elanike tuletõrje- ja päästealane väljaõpe (1) Töötajate tuletõrje- ja päästealane väljaõpe sätestatakse tuleohutuse üldnõuetes. (2) Põhikoolis ja gümnaasiumis korraldatakse tuleohutus- ja päästealast koolitust riikliku õppekava alusel.» § 18. Paragrahvi 33 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Riik hüvitab omaniku ja valdaja kulud, mis on tekkinud ainete, materjalide, seadmete ja muude vahendite kasutamisel, samuti tulekustutus- ja päästetöödele rakendatud isikute toitlustamisel käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktides 2, 5 ja 7 sätestatud juhtudel.» § 19. Paragrahvi 35 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Tööandja sõlmib tuletõrje- ja päästetöötajate kindlustamiseks õnnetusjuhtumikindlustuse lepingu.» § 20. X peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «TULETÕRJE- JA PÄÄSTETÖÖDEST OSAVÕTNUD ISIKUTE ERGUTAMINE. RAHVUSVAHELISED PÄÄSTETÖÖD». § 21. Paragrahv 37 tunnistatakse kehtetuks. § 22. Paragrahv 39 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 39. Rahvusvahelised päästetööd (1) Päästeasutuste osalemine rahvusvahelistel päästetöödel (edaspidi päästetöödel) teistes riikides ja teiste riikide vastavate teenistuste osalemine päästetöödel Eestis reguleeritakse Eesti Vabariigi välislepingutega. (2) Kui päästeasutuste osalemine päästetöödel teistes riikides ei ole reguleeritud välislepingutega, otsustab päästetöödel osalemise abi vajava riigi või rahvusvahelise organisatsiooni palvel Vabariigi Valitsus. (3) Päästetöödel osaleva meeskonna moodustamise, selle valmisoleku tagamise, päästetöödele saatmise ja kulude katmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (4) Päästetöödel osaleva meeskonna liikmetele laienevad käesoleva seaduse §-des 34 ja 35 kehtestatud sotsiaalsed tagatised.» § 23. Seadust täiendatakse peatükiga X1 järgmises sõnastuses: «X1 peatükk JURIIDILISE ISIKU HALDUSVASTUTUS § 391. Juriidilise isiku haldusvastutus (1) Juriidilisele isikule kohaldatakse haldusvastutust järgmiste õiguserikkumiste eest: 1) riikliku tuleohutusjärelevalve ametniku ettekirjutuses märgitud nõude tähtajaks täitmata jätmise eest – määratakse rahatrahv kuni 50 000 krooni; 2) riikliku tuleohutusjärelevalve ametniku otsuse tähtajaks täitmata jätmise eest – määratakse rahatrahv kuni 50 000 krooni; 3) tuletõrje- ja päästevahendite projekteerimise, paigaldamise, kontrollimise ja hooldamise nõuete täitmata jätmise eest – määratakse rahatrahv kuni 50 000 krooni. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud haldusõiguserikkumise asja arutamise ja karistuse määramise õigus on halduskohtunikul. (3) Menetlus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asjas, kaasa arvatud karistuse määramine ja vaidlustamine ning jõustunud halduskaristuse otsuse täitmine, toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 45, õiend; 58, 608; 60, 616; 87, 792; 92, 825; 95, 843; 2000, 10, 58; 25, 141; 28, 167; 29, 169; 40, 247) sätestatud korras. § 392. Haldusõiguserikkumise protokolli koostamine (1) Käesoleva seaduse § 391 lõikes 1 sätestatud haldusõiguserikkumiste kohta haldusõiguserikkumiste protokolli koostamise õigus on riikliku tuleohutusjärelevalve ametnikul. (2) Haldusõiguserikkumiste protokolli märgitakse: 1) protokolli koostamise aeg ja koht; 2) protokolli koostanud asutuse nimetus ja aadress; 3) protokolli koostanud ametniku ees- ja perekonnanimi, ametikoht; 4) haldusõiguserikkuja nimetus ja asukoht; 5) haldusõiguserikkuja esindaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht; 6) haldusõiguserikkumise aeg, koht ja kirjeldus; 7) viide käesoleva seaduse § 391 lõikes 1 toodud õiguslikule alusele, mis näeb ette vastutuse haldusõiguserikkumise eest; 8) haldusõiguserikkuja seletus; 9) muud asja lahendamiseks vajalikud andmed. (3) Protokoll esitatakse tutvumiseks juriidilise isiku esindajale, kelle tegevuse või tegevusetuse suhtes on protokoll koostatud. Esindaja annab protokolliga tutvumisel allkirja. Allkirja andmisest keeldumise korral teeb koostaja protokolli sellekohase märkuse. Protokolli koopia väljastatakse juriidilise isiku esindajale.» § 24. Paragrahvi 41 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. II. § 25. Käesolev seadus jõustub 2000. aasta 1. oktoobril, välja arvatud § 7, mis jõustub seaduse Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Riigikogu esimees Toomas SAVI