Hummuli Vallavolikogu — Hummuli Põhikooli arengukava kinnitamine — KO, 74, 658

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 2002, 82, 480) § 22 lõike 1 punkti 37 põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 829; 1999, 42, 497; 2000, 54, 349) § 31 lõike 3; 30. detsembri 2003. aasta Hummuli Põhikooli pedagoogilise nõukogu protokolli nr 3 väljavõtte ja 22. jaanuari 2004. aasta põhikooli hoolekogu protokolli nr 3, Hummuli Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Hummuli Põhikooli arengukava aastateks 2002–2006 (lisatud). 2. Määrus jõustub kolmandal päeval avalikustamisest. Volikogu esimees Aleksander ZEMSKOV Kinnitatud Hummuli Vallavolikogu 28. jaanuari 2004. a määrusega nr 45 HUMMULI PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2004–2006 I. SISSEJUHATUS 1. Hummuli Põhikooli arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse suunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. 2. Hummuli Põhikooli arengukava lähtub Hummuli PK põhimäärusest ja kohaliku omavalitsuse arengukavast. II. ÜLDANDMED Hummulis on kooliharidust jagatud juba 315 aastat. See oli 1688. aastal, kui Forseliuse õpilased siirdusid maale mõisatesse, et lastele kirjatarkust õpetada. Helme kihelkonnas asutatud kahest mõisakoolist asus üks Hummulis ning Forseliuse andmetel oli neis sadakond õpilast. Edasised andmed kooli ajaloost on pärit 1767. aastast, mida peeti kaua kooli asutamisaastaks. Kooli asukohti on olnud mitmeid – esialgu Tõnu talus, 1855. aastast Peedul, 1866. a Kullimäel. Esialgu oli kool kahetalvene, 1870-ndate aastate lõpus muudeti see kolmetalveseks. 1913.aastal põles Kullimäe koolimaja maha, õpilased paigutati ajutiselt vallamajja, osa lapsi suunati Alavalla kooli, osa jäid Soe vanasse kõrtsi. Kool oli äärmiselt viletsates oludes nii ruumide, õppetarvete kui ka muu varustuse poolest. 1920. aastal kehtestati avalike algkoolide seadus. Kuna sobivate kooliruumide ja õpetajate puuduse tõttu polnud 6-klassilist koolikohustust kohe võimalik sisse viia, tehti seda järk-järgult. Paranes ka varustatus õpikute ja õppevahenditega. 1924/25. õppeaastal avati juba 6. klass ning õpilasi oli üle 150. Õpilasi oli koolis olemasolevate ruumide jaoks liiga palju, ruumid olid avariiohtlikud, päevakorda kerkis uue koolimaja vajadus. Sobiv asupaik leiti endises Hummuli mõisa härrastemajas, kus kool asub alates 1930. aastast tänaseni. 1960-ndate aastate lõpus toimunud kapitaalremondi käigus muudeti esialgset ruumilahendust, ehitati lisasissepääs ning võeti kasutusele keldrikorrus. Tänane kool on 9 klassikomplektiga munitsipaalkool, mille ülesanne on tagada kõigile teeninduspiirkonna õpilastele võimalused koolikohustuse täitmiseks ja põhihariduse omandamiseks ning huvialaseks tegevuseks. III. KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD 3.1. TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE Kooli õppe- ja kasvatustöö tegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid on sätestatud Eesti Vabariigi haridus- ja teadusministri 31. juuli 2003. a määrusega nr 42 «Riikliku järelevalve läbiviimise kord ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse ja juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid». 3.2. HETKESEIS JA ARENGUEELDUSED Hummuli Põhikool on Hummuli valla ainuke kool. Õpilaskond kujuneb kooli piirkonnas elavatest Hummuli valla lastest ning mõnedest Helme vallas (Koorküla) elavatest lastest. Väikese osa meie õpilaskontingendist moodustavad Tõrva ja Valga linna lapsed (vahetanud elukohta, kuid soovivad õpinguid jätkata Hummulis). Esimesse klassi tulijate arv on olnud kuni käesoleva ajani 10–20 piires. 2003/04. õppeaastat alustasime 138 õpilase ja 16 õpetajaga. Õpilaste arvu muutumisest ja pedagoogilise kaadri olemasolust ning haridustasemest annavad ülevaate lisad 1 ja 2, õpilaste toimetulekust koolis ning koolikohustuse täitmisest lisad 3 ja 4. Kuigi seoses sündimuse vähenemisega kooli õpilaste arv tulevikus väheneb, on kool siiski jätkusuutlik. Seda soodustab Hummuli hea logistiline asukoht (kaugus Tõrvast ja Valgast 15 km), ettevõtluse areng ja töökohtade olemasolu, edukalt toimiv sotsiaalsfäär. Õpetajate kaader on valdavalt pedagoogilise ettevalmistusega ning arenguvõimeline, valmis täienduskoolituseks ja lisaerialade omandamiseks. Kooli arengusuundades aastateks 1999–2004 kavandatu on põhiliselt ellu viidud. Koolil on oma katlamaja, ehitatud on uus katus, söökla on tunnustatud vastavaks tervisekaitsenõuetele, remonditud on duširuumid ja WC-d, täielik kap. remont on tehtud kahes klassiruumis. Kaasaegsete õppemeetodite rakendamiseks on muretsetud õppevahendeid kõikidele ainetele ning tehnilisi vahendeid (arvutid, teler, videomakk ja -kaamera, grafoprojektorid). Lahendamata on kooli juurdeehituse probleem, sest see eeldaks riigipoolset finantseerimist. 1999. a jaanuaris viidi koolis läbi korraline riiklik järelevalve Valga MV haridus- ja kultuuriosakonna poolt, mille tulemusena anti kooli tegevusele positiivne hinnang. Tehtud ettepanekuid on arvestatud kooli arendustegevuse planeerimisel. Kooli töö on korraldatud vastavalt Eesti Vabariigi seadustele, EV haridusministri määrustele, kooli põhimäärusele jt kehtivatele õigusaktidele. Õppetöös lähtutakse kooli õppekavast, mis on kooskõlas riikliku õppekavaga. Arengukava üldine eesmärk on tagada kooli õppetaseme vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele. SWOT Tugevused Nõrkused ♦ Tagatud on kvaliteetse põhihariduse omandamise võimalus ♦ Õpilaste arv stabiilne ♦ Kool lastele kodu lähedal ♦ Tegutseb õpilasomavalitsus ♦ Õpilaste aktiivne ja edukas osavõtt koolivälistest üritustest (olümpiaadid, konkursid, võistlused) ♦ Traditsioonilised üritused õpilastele ja õpetajatele ♦ Kollektiiv teotahteline ja koostööaldis ♦ Pedagoogiline kaader valdavalt vastav kvalifikatsiooninõuetele ♦ Õpetajate aktiivne osalemine täienduskoolituses ja tasemekoolituses ♦ Töötab logopeed ja sotsiaalpedagoog, vajadusel olemas psühholoogilise nõustamise võimalus ♦ Kool asub ajaloolises ja omanäolises hoones ♦ Heakorrastatud ümbrus ja looduse õpperada ♦ Olemas staadion ja mänguväljakud ♦ Kaasaegsete õppevahendite olemasolu ♦ Arvutiklass ja IT võimaluste rakendamine ♦ Mitmekesine ringide töö ♦ Töötab Valga muusikakooli filiaal ♦ Hea koostöö kohaliku omavalitsusega ♦ Toimiv koostöövõrgustik politsei ja KOV sotsiaaltöötajaga ♦ Õpilaste transport ♦ Kooli osalemine valla üritustel ♦ Õpilaste toitlustamine kohapeal ♦ Õpilaste arvu vähenemine lähiaastatel ♦ Suured vajadused investeeringuteks ♦ Ruumipuudus ♦ Puudub võimla ♦ Puudub kodundusklass ♦ Poiste tööõpetuse ruumid asuvad keldrikorrusel ♦ Puuduvad lõõgastumisvõimalused õpilastele (ruumikitsikus) ♦ Puuduvad vajalikud ruumid majanduspersonalile ♦ Koolibussiga sõitvatel algklasside õpilastel pikk koolipäev ♦ Vähe ringe poistele (tehnika, moto jne) ♦ Sisesportimisvõimalused puuduvad nii koolis kui vallas ♦ Paljude õpilaste aasta-aastalt langev õpimotivatsioon ♦ Lastevanemate madal haridustase ♦ Haldusreformist tingitud ebakindlus ♦ Mõnede erialade õpetajate defitsiit ja üldine vähene konkurents (inglise keel) ♦ Distsipliiniprobleemid koolis (ükskõiksus, vähene motiveeritus, hoolimatus) ♦ Meesõpetajate vähesus koolis Ohud Võimalused ♦ Töökohtade vähesuse tõttu lahkuvad vallast noored pered, maaelanikkond vananeb ♦ Haridustöötaja elukutse madal prestiiž ♦ Haldusreformi käigus võib kohalik omavalitsus likvideeruda ♦ Kasvab eluga mittetoimetulevete perede arv ♦ Vanemad ei tunne huvi oma lapse vastu ♦ Lastevanematel probleemid kasvatustöös ♦ Üleüldine stress ♦ Ühiskonnas ei väärtustata tervet peret ♦ Meedia soodustab laste agressiivsuse kasvu ♦ Kvaliteetne põhiharidus ♦ Kaasaegne koolikompleks (koos võimla ja lasteaiaga) ♦ Mõisakooli kui turismiobjekti võimaluste kasutamine ♦ Õpetajate täienduskoolitus ♦ Rahastamisvõimaluste paranemine riigi- ja koh. eelarve ning Euroopa Liidu kaudu ♦ Õpilasomavalitsuse ja lastevanemate kaasamine kooli arendamisse 3.3. ARENGU ÜLDEESMÄRK, PRIORITEEDID MISSIOON: Hummuli Põhikool on õpilaste igakülgset võimetekohast arengut soodustav õpikeskkond, mis võimaldab kujuneda haritud ning adekvaatse enesehinnanguga, elukestvale õppele orienteeritud ja elus toimetulevateks inimesteks. Missiooni täitmise hindamise kriteeriumid: – lõpetajate õpingute jätkamine gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, – lõpetajate konkurentsivõime tööjõuturul. PRIORITEEDID: ♦ Jätkata õpikeskkonna täiustamist ja riikliku õppekava nõuetega kooskõlla viimist, et tagada kooli jätkusuutlikkus ja kindlustada õpilastele võimalused konkurentsivõimelise hariduse omandamiseks. ♦ Arendada koostöövõrgustikku õpilaste igakülgseks toetamiseks lähtudes nende võimekusest ja arengu eripäradest. ♦ Täiustada IT võimaluste kasutamist õppetöös ja kindlustada põhikooli lõpetajad esmaste arvutikasutamise oskustega. ♦ Mitmekesistada huvitegevust ja vaba aja veetmise võimalusi. ♦ Leida täiendavaid võimalusi õpilaste tegelemiseks spordiga ja tervislike eluviiside kujundamiseks. 3.4. ARENGUKAVA VALDKONNAD Arengukava elluviimine toimub järgmiste valdkondade arendamise kaudu: 1) Strateegiline juhtimine • sisehindamine • arengukava • üldtööplaan 2) Personali juhtimine ja koostöö • personali arendamine • koostöö 3) Õpikeskkonna kujundamine • turvalisus • ruumid ja maa-ala • õpivõimaluste mitmekesistamine 4) Õpetamine, kasvatamine, õppimine • kooliõppekava • õpetajate töökavad • õpetamine, kasvatamine, õppimine 5) Õpilaste toetamine • hariduslike erivajaduste väljaselgitamine • õpilaste toetamine • koolikohustuse täitmine 6) Haridustulemus • õpijõudlus • sotsialiseerumine IV. TEGEVUSKAVA KOLMEKS AASTAKS Ülesanne 2004 2005 2006 Vastutaja 1. Strateegiline juhtimine Kooli sisehindamine vastavalt tulemuslikkuse kriteeriumidele * * * direktor Kooli arengukava uuendamine * direktor Arengukava täitmise analüüs ja täiendamine * * * direktor Üldtööplaani ja valdkondade kalenderplaanide koostamine * * * direktor, valdkonnajuhid Kooli põhimääruse täiendamine * direktor Õpilaste registri pidamine vastavalt seadusele * * * sekretär Kooli dokumentide arhiveerimine * * * sekretär Kooli kodulehekülje täiustamine * * * infojuht 2. Personali juhtimine ja koostöö Kooli struktuuri korrigeerimine vajadusel direktor Kooli kindlustamine kvalifitseeritud kaadriga * * * direktor Täienduskoolituse korraldamine lähtuvalt sisehindamise tulemustest * * * õppealajuhataja Töötajate tunnustamise süsteemi täiustamine * direktor, a/ü usaldusisik Hoolekogu koosseisu muutmine vajadusel direktor Hoolekogu, lastevanemate ja õpilasomavalitsuse kaasamine kooli põhitegevust mõjutavate otsuste tegemisse * * * direktor Koostöö arendamine Vijcieme ja Aarnivalkea kooliga * * * direktor 3. Õpikeskkonna kujundamine Eeltööd kooli juurdeehituse projekteerimiseks, projekteerimine 30 000 50 000 direktor Mõisakooli kui turismiobjekti arendamine (koolihoone, aed, looduse õpperada) 3 000 5 000 5 000 direktor Ruumijaotuse ümberkorraldamine * vajadusel direktor Kooli ruumide vastavusse viimine tervisekaitsenõuetega (*-eriplaan) 200 000 200 000 200 000 majandusjuhataja IT vahendite uuendamine (*-eriplaan) 20 000 20 000 20 000 infojuht Õppevahendite hankimine 30 000 30 000 30 000 direktor Õppe- ja metoodilise kirjanduse muretsemine 40 000 45 000 45 000 raamatukoguhoidja Õpilaste transpordi korraldamine * * * direktor Õpilaste toitlustamise korraldamine * * * direktor Spordirajatiste laiendamine (mänguväljakud, võimlemislinnak) 10 000 10 000 10 000 keh. kasv. õp, maj. juh. Ringide töö toetamine (riietus, varustus) 5 000 1 000 1 000 direktor 4. Õpetamine, kasvatamine, õppimine Kooli õppekava täiendamine lähtuvalt õppe- kasvatustegevuse tulemuslikkuse analüüsist pädevuste sisseviim. * * õppealajuhataja Mõisakooli võimaluste kasutamine õppetöös * * * õpetajad Ainekavade korrigeerimine ja täiustamine vajadusel õppealajuhataja Õpetajate töökavade koostamine ühtse vormi rakendus * * õpetajad Uute õpetajate nõustamine vajadusel õppealajuhataja Kaasajastatud õppemeetodite rakendamine, IT võimaluste kasutamine õppetöös * * * õpetajad Õpilaste erivajadustega arvestamine ja õppetöö korraldus sellest lähtuvalt * * * õpetajad, logopeed Klassivälise töö mitmekesistamine, õpilaste suunamine muusikakooli filiaali ning koolivälistesse ringidesse * * * huvijuht, klassijuhatajad Edukate õpilaste tunnustamine (premeerimine, direktsiooni vastuvõtt) * * * direktor Kutsesuunitlustöö süsteemi loomine * huvijuht 5. Õpilaste toetamine Õpilaste hariduslike erivajaduste väljaselgitamine * * * logopeed Õpilaste toetamine (logopeed, sotsiaalpedagoog, psühholoog, õpiabi, pikapäevarühm, konsultatsioonid) * * * õppealajuhataja Õpilaste algarvestus * * * sekretär Arvestuse pidamine koolikohustuse täitmise kohta, koostöö kodude ja omavalitsusega * * * klassijuhatajad, sotsiaalpedagoog 6. Haridustulemus Tasemetööde, lõpueksamite läbiviimine ning võrdlus maakonna ja vabariigi tulemustega * * * õppealajuhataja Õpilaste suunamine olümpiaadidele, võistlustele, konkurssidele ning tulemuste analüüs * * * aineõpetajad Kooli lõpetanute edasiõppimine (andmete kogumine ja analüüs) * * * õppealajuhataja Rahulolu küsitlused lõpetanutele ja lastevanematele * * direktor V. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse igal aastal. Arengukavast lähtuvad tegevused õppeaastate lõikes täpsustatakse kooli üldtööplaanis. Arengukava kinnitab Hummuli Vallavolikogu. Arengukava kinnitamise kord on määratud Hummuli Vallavolikogu 28. novembri 2001. a määrusega nr 41. Arengukava lisad: LISAD 1 ja 1A – Õpilaste arv ja prognoos LISA 2 – Pedagoogilised töötajad LISA 3 – Õpitulemused LISA 4 – Koolikohustuse täitmine LISA 5 – Investeeringud LISA 6 – IT arengukava Läbi arutatud ja heaks kiidetud õppenõukogus, 30. detsembri 2003. a protokoll nr 3 ning hoolekogus, jaanuar 2004. a protokoll nr Lisa 1 Õpilaste arv ja prognoos arvestades sünde ning õpilaste liikumist Õppeaasta Õpilasi 1993/1994 120 1994/1995 119 1995/1996 133 1996/1997 145 1997/1998 141 1998/1999 143 1999/2000 151 2000/2001 147 2001/2002 147 2002/2003 155 2003/2004 138 2004/2005 128 2005/2006 120 2006/2007 109 2007/2008 98 2008/2009 100 2009/2010 97

Lisa 1A Õpilaste arv ja prognoos 1. juuni 2003. a seisuga oli Hummuli Põhikoolis 150 õpilast. Õppeaasta Õpilaste arv Lõpetab 9. klassi (kevadel) Astub 1. klassi (sügisel) 2001/2002 147 6 16 2002/2003 155 (kevadel 150) 15 6 2003/2004 141 (tegelik 138) 19 14 2004/2005 133 16 20 2005/2006 137 16 11 2006/2007 132 25 17 2007/2008 124 19 12 2008/2009 117 12 2009/2010 11 2010/2011 15 Lisa 2 Hummuli Põhikooli pedagoogilised töötajad 2003/04. õa. Jrk nr Amet, õpetatavad ained Sugu Vanus Staaž Koormus Haridus Märkused tunnid kasv. t. ringid kl. juh. tase pedag. eriala lisaeriala õpib edasi 1. õppealajuhataja, logopeed N 48 25 2 5. klass kõrg jah eriped. TpedÜ – sotsiaalpedag. van. õp. 2. algõpetus, matemaatika N 45 25 22 4 1 3. klass kõrg jah algõp. klassiõp. van. õp. 3. vene keel N 44 19 13 kõrg jah vene k. 4. eesti keel N 39 20 24 7. klass kõrg jah algõp. 5. algõpetus, muusika N 40 18 21 1 5 2. klass kesk-eri jah muusika klassiõp. TÜ Av. Ülikool – klassiõp. (kõrghar) 6. kunstiõpetus, käsitöö N 36 11 12 kõrg jah käsitöö TPedÜ – kunstiõp.160t. 7. füüsika, matemaatika N 47 22 24 6. klass kõrg jah füüs., mat. 8. algõpetus N 23 0 23 2 1. klass kõrg jah klassiõp. ingl. keel nooremõp. 9. inglise keel M 28 2 24 4. klass kesk tähtajaline 10. muusika N 47 24 10 9 kõrg jah muusika van. õp. 11. kooliks ettev. rühm N 27 4 3 kõrg jah esiõpetus 12. ajalugu, huvijuht N 38 18 13 8. klass kõrg jah algõp. ajal., huvij. 13. loodusained N 48 7 25 9. klass kõrg ei agronoom 160 t. pedag. TPedÜ Av. Ülikool – õpetajakutse 14. poiste kehaline kasvatus M 46 10 16 6 kõrg ei melior. 160 t. pedag. TÜ Av. Ülikool – kehakultuur 15. direktor, matemaatika N 55 32 5 kõrg jah matem. van. õp. Kokku 611 237 235 9 21 Keskmine 40,733 15,8 16,7857 16. infojuht, arvutiõpetus M 42 3 7 2 kesk 17. ringijuht N 32 3 3 1 kesk Vilj. Kultuuriak. – Valga – 160t. pedag. kaasaegne tants 18. tüdrukute kehaline kasvatus N 22 1 12 kesk TÜ Av. Ülikool – kehakultuur asendusõp. 19. raamatukoguhoidja N 70 48 1 2 1 kesk-eri jah ajal. õp. 20. ppr. kasvataja N 72 43 4 kõrg jah keh. kasv. vene keel õp. 21. ringijuht N 46 10 1 kesk-eri jah rahvat. õpet. Vilj. Kultuuri-akad. – rahvakultuur KÕIK KOKKU 895 345 258 15 26 KESKMINE 42,619 16,429 12,2857 ametikohti 11,7 0,5 1,2 LISA 3 ÕPITULEMUSED 3. klassi tasemetööde keskmised punktid (%-des maksimumpunktidest) Õa Emakeel Matemaatika Keskmine %des Keskmine %des Riik Kool Riik Kool 00/01 82,80 83,3 80,4 78 01/02 77,75 77,5 79,77 77,3* 02/03 – 82,8* – 62,7 6. klassi tasemetööde keskmised punktid (%-des maksimumpunktidest) Õa Emakeel Matemaatika Keskmine %des Keskmine %des Keskmine %des Riik Kool Riik Kool Riik Kool 00/01 82,9 76,6 69,5 67,6 – 01/02 76,8 77,3 67,0 68,97 74,1 70,9 02/03 – 72 – 63,2 – 75,9 Põhikooli lõpueksamite keskmised punktid (%-des maksimumpunktidest) Õa Eesti keel Matemaatika Inglise keel Geograafia Osalejate % lõpetajate arvust Keskmine %des Osa lejate % lõpetajate arvust Keskmine %des Osalejate % lõpetajate arvust Keskmine %des Osalejate % lõpetajate arvust Keskmine %des Riik Kool Riik Kool Riik Kool Riik Kool 00/01 100 71,26 65,3 100 61,47 64,7 25 86,9 88,7 01/02 100 72,44 77,7 100 73,37 84,5 83,3 88,1 83,7 16,6 65,5 60,14 02/03 100 69,7 69,4 100 67,21 69,83 60 86,0 79,3 20 72,4 63,28 Õa Keemia Füüsika Osalejate % lõpetajate arvust Keskmine %des Osalejate % lõpetajate arvust Keskmine %des Riik Kool Riik Kool 00/01 12,5 83,74 92 62,5 67,79 26,6 01/02 02/03 20 83,6 80,33 Lisa 4 KOOLIKOHUSTUSE TÄITMINE 8.1. Põhikoolist väljalangenud koolikohustusliku ea ületanud õpilased (arv ja % põhikooli õpilaste koguarvust) Õppeaasta Õpilasi koolis Arv % T P T P 2000/2001 147 1 – 1,6 – 2001/2002 147 – – – – 2002/2003 155 – 2 – 2,4 8.2. Põhikooli nominaalajaga lõpetanud õpilased (arv ja % kooli lõpetanute üldarvust) Õppeaasta Lõpetajaid Arv % T P T P 2000/2001 8 4 2 100 50 2001/2002 6 4 2 100 100 2002/2003 15 4 8 80 80 Lisa 5 INVESTEERINGUD Hetkeolukord 2001. a ehitati koolimajale uus katus ning paigaldati ventilatsioon, valmis söökla ümberehituse ja elektritööde projektdokumentatsioon. 2002. a remonditi söökla ja potipesuruum, pikapäevaklass ehitati ümber klassiruumiks. Restaureeriti torni freskod ja valmis ruumide sisekujunduse projekt. 2003. a ehitati projektijärgselt välja söökla nõudepesuruum ja sooja vee varustuse boilersüsteem, remonditi üks klassiruum, tüdrukute ja õpetajate WC ning otsatrepp. 2003. a lõpuks on olemasoleva hoone lõplikuks renoveerimiseks tegemata järgmised tööd: I. Tööd, mis on vajalikud hoone ajaloolise väärtuse säilitamiseks ja taastamiseks: II korruse rõdu ehitus peafassaadile 50 000 Tornitrepp 74 000 Tornialusesse keldrisse väljapääsu ehitamine 340 000 Trepipiirete (sepisvõre) paigaldamine 65 000 Treppide astmete remont 6 000 Torni seinamaalingute restaureerimise lõpetamine 35 000 Torni põranda ehitus koos põrandaküttega 6 000 II korruse seinamaalingute restaureerimine (?) 21 000 Seinakapid, stendid 30 000 Kamina restaureerimine 20 000 II. Tööd, mis on vajalikud ajaloolise väärtuse säilitamiseks, aga ka tervisekaitse ja tuleohutusnõuete täitmiseks: Akende vahetus (61 akent) 530 000 Keldrikorruse ruumide põrandate plaatimine ja põrandaküte 89 000 Klassiruumide põrandad (puit) 240 000 Saali põrand (parkett) 45 000 Keldrikorruse ruumide seinte ja lagede viimistlus 110 000 Klaveriklass +heliisolatsioon 2 500 Seinte ja lagede siseviimistlus I ja II korrusel 155 000 III. Tööd, mis on vajalikud lähtudes tervisekaitse tingimustest ja tuletõrje nõuetest: Tuletõkkeuksed 31 000 Keldrikorruse uksed 22 000 Vaheseinad tuletõkkeuste ümber 2 500 Seinte ja lagede viimistlus 205 000 Inventar (lauad, toolid, koolimööbel) 150 000 Tööde maksumusele lisandub käibemaks. Orienteeruv maksumus I–III kokku 2,6 milj krooni IV. Elektritööd Elektrijuhtmestiku vahetus kõikides ruumides, signalisatsiooni paigaldus Orienteeruv maksumus koos käibemaksuga 400 000 krooni. Kogu olemasoleva hoone täielikuks projektijärgseks renoveerimiseks kulub kokku orienteeruvalt 3 milj krooni. V. Projekteerimistööd Hetkel puuduvad eespool nimetatud tööde teostamiseks järgmised tööjoonised: Aknad Välisfassaadi II korruse rõdu Tornitrepp Esmajärjekorras tuleb alustada elektrisüsteemi renoveerimisest ja akende vahetusest, sellega kaasneb ka ruumide siseviimistlus. Kuivõrd koolis valitseb ruumikitsikus, tuleb alustada juurdeehituse projekteerimist. Juurdeehituses peaks asuma: ♦ Võimla, jõusaal, duširuumid, riietusruumid, WC-d, õpetajate tööruum, õppevahendite ruum ♦ Poiste tööõpetuse ruumid: töökoda, materjalide ettevalmistamise ruum ♦ 2–3 algklasside klassiruumi, õpetajate tööruum (koos õppevahendite ruumiga) ♦ Lasteaia ruumid Vabanevad ruumid kasutatakse alljärgnevalt: ♦ Puidutöökoda – garderoob õpilastele ja õpetajatele ♦ Tüdrukute duširuum – koristusvahendite ruum ♦ Poiste duširuum – personali duširuum ♦ Garderoob – raamatukogu ♦ Klassiruumid – kodundus- ja käsitööklass, logopeedia- ja sotsiaalpedagoogi kabinet, huvialatöö- ja ÕOV ruum ♦ Raamatukogu – õppevahendite hoiuruum Eespool nimetatud töid teostatakse järk-järgult lähtuvalt saadud investeeringute mahust. Investeeringuid taotletakse kohalikust eelarvest, riigieelarvest, 21. saj kooli projektist, mõisakoolide riiklikust programmist, Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisa 6 IT ARENGUKAVA Lühiülevaade hetkeseisust Arvutiklass 6 arvuti ja laserprinteriga sisustati koolis 1995. aastal. Hetkel on koolis 14 töökohaarvutit, 5 printerit ja skanner. Arvutiklassis on 9, 3. klassis 1, õpetajate käsutuses 2, direktsioonil 2 ja sekretäril 1 arvuti. Kõikides arvutites on olemas legaalne tarkvara (Office ja Windows), arvutid on ühendatud lokaalvõrku. Interneti püsiühendus on aastast 2000. 2001. aastal vahetasime arvutiklassis seitsme töökoha vanad 486-d Pentium III-de vastu. Arvutiõpetus on õppekavas 2., 5., 6. ja 8. klassis, ülejäänud klassides saavad õpilased arvutiõpetust ringitundide arvel. Lisaks on õpilastel võimalik kasutada arvutiklassi nn «Vaba arvuti» ringi ajal. Kõik õpetajad on läbinud arvutialase algkoolituse ning kasutavad arvutit nii tundideks valmistumisel kui ainetundides. 14 kooli töötajat on osalenud «Arvuti koolis» kursustel Tõrva Gümnaasiumis. Kohalikus eelarves on viimastel aastatel igal aastal planeeritud 20 000 krooni riist- ja tarkvara uuendamiseks. Tegevuskava 2004.–2006. a • Koos kooli elektrisüsteemi renoveerimisega ehitada välja kõiki klassiruume hõlmav arvutivõrk või minna üle võrguühendusele raadiolingi kaudu – 20 000 • Vahetada välja arvutiklassi kuvarid ja muretseda 1 uus töökohaarvuti –20 000 (2004. a) • Paigaldada arvuti raamatukokku (2004. a) • Muretseda 2 uut töökohaarvutit – 20 000 (2005. a ja 2006. a) • Jätkata töökohaarvutite paigaldamist klassiruumidesse • Muretseda uut õpitarkvara (õpiprogrammid, CD-d jne) • Luua tingimused arvutiprojektori kasutamiseks kõikides klassiruumides – 2000 (2004. a) • Suunata õpetajaid arvutialasele täienduskoolitusele.