Vabariigi Valitsus — Liiklusjärelevalve kord — RT I, 2000, 48, 298 (liiklusjärelevalvekord)

Määrus kehtestatakse «Liiklusseaduse» (RT 1992, 12, 193; RT I 1995, 2/3, 3; 1996, 16, 268; 1997, 86, 1459; 1999, 16, 272) paragrahvi 27 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Liiklusjärelevalve eesmärk Liiklusjärelevalve eesmärgiks on sõidukijuhtide, sõitjate ja jalakäijate õigete liiklusharjumuste kujundamisele kaasaaitamine, liiklusalaste õigusaktide nõuete rikkumiste ja liiklusõnnetuste arvu vähendamine ning liiklusohutuse parandamine. § 2. Liiklusjärelevalve korraldamine (1) Liiklusjärelevalve korraldamisel jälgitakse liiklusalaste õigusaktide nõuetest kinnipidamist jalakäijate, sõidukijuhtide, sõitjate, muude teekasutajate, teevaldajate ning ametiisikute poolt. (2) Liiklusjärelevalve korraldamisel lähtutakse liiklusõnnetuste analüüsist, liiklusalaste õigusaktide nõuete rikkumiste avastamise analüüsist, liiklusalaste õigusaktide nõuete rikkumiste toimepanemise iseloomulikumatest kohtadest, rahvaürituste läbiviimise kohtadest ja erandolukordade vajadusest, sõidukite ja jalakäijate liikluse intensiivsusest, politsei ja abijõudude ning liiklusjärelevalveks vajalike tehniliste vahendite olemasolust. 2. peatükk LIIKLUSJÄRELEVALVE OBJEKTID JA KONTROLLIMISTE SISU § 3. Liiklusjärelevalve objektid Liiklusjärelevalve objektid on: 1) tee ja teerajatis; 2) liikluskorraldus ja liikluskorraldusvahendid; 3) sõiduki tehnoseisund; 4) teeliiklus ja selles osaleja; 5) sõidudokument; 6) sõitjate- ja veosevedu; 7) erimärgistatud kütuse kasutamine mootorikütusena; 8) rahvaüritus. § 4. Tee ja teerajatise kontrollimine Kontrollitakse tee sõidetavust, teekatte seisukorda (libedus, ebatasasused jms), liiklustakistuste (seisvad sõidukid, mahapudenenud veosed, mahalangenud puud jms) esinemist. § 5. Liikluskorralduse ja liikluskorraldusvahendite kontrollimine (1) Hinnatakse liikluskorralduse otstarbekust ja vastavust olukorrale (liiklusmärkide valik ja paigutus, ümbersõitude korraldus ja seisukord jms). (2) Kontrollitakse liikluskorraldusvahendite (foorid, liiklusmärgid, piirded, teemärgistus) paigutust, välimust, nähtavust, loetavust ja väliste vigastuste esinemist. § 6. Sõiduki tehnoseisundi kontrollimine (1) Sõiduki tehnoseisundit kontrollitakse välise vaatluse teel ja kontrollvahendite abil. (2) Kontrollitakse liiklust ohustavate rikete ja puuduste esinemist järgmistes seadmetes, süsteemides ja osades: 1) pidurisüsteem; 2) rooliseade; 3) haakeseade, 4) klaasid ja klaasipuhastid; 5) tuled; 6) veljed ja rehvid; 7) muid rikkeid ja puudusi, mis võivad ohustada liiklust. (3) Kontrollitakse sõiduki mürataseme ja heitgaaside saasteainetesisalduse vastavust nõuetele. (4) Kontrollitakse liiklusohutust suurendavate lisaseadmete – sõidumeeriku, kiiruspiiriku ja turvavarustuse olemasolu ning vastavust nõuetele. § 7. Teeliikluse nõuete täitmise kontrollimine (1) Kontrollitakse kehtestatud piirkiirusest kinnipidamist, möödasõidu, manööverdamise, sõiduki asukoha, ristmiku ja raudtee ületamise, peatumise ja parkimise, tulede kasutamise, turvavöö ja -varustuse kasutamise ning jalakäijate ohutust tagavate nõuete täitmist. (2) Kontrollitakse sõidukijuhi seisundit: 1) kontrollitakse, kas sõidukijuht on kaine; 2) välise vaatluse teel hinnatakse, kas sõidukijuhi tervislik seisund võimaldab sõiduki ohutut juhtimist. (3) Kontrollitakse jalgratturile ja mopeedijuhile ning jalgrattale ja mopeedile kehtestatud liiklusalaste õigusaktide nõuete täitmist. (4) Kontrollitakse jalakäijale teel liiklemise, sõidutee ületamise ja helkurite kasutamise kohta kehtestatud nõuete täitmist. § 8. Sõidudokumentide kontrollimine Kontrollitakse sõidukijuhi, sõiduki, sõitja ja veoseveo dokumentide olemasolu ning nende nõuetele vastavust. § 9. Sõitjate- ja veoseveo nõuete täitmise kontrollimine (1) Kontrollitakse sõitjate- ja veoseveo seaduslikkust rahvusvahelisel, sise-, liini-, takso-, juhu- ja kabotaažveol. (2) Sõitjateveol kontrollitakse sõiduki koormatust, sõitjate ohutuse tagamist ja turvavarustuse kasutamist. (3) Veoseveol kontrollitakse: 1) veose paigutuse ja gabariitide kohta kehtestatud nõuete täitmist; 2) veose paiknemisest tingitud juhtimist ja juhi vaatevälja piiravate asjaolude esinemist; 3) veose kinnituse kindlust ja vastupidavust; 4) keskkonna reostamise vältimist. (4) Kontrollitakse sõidumeeriku ja kiiruspiiriku olemasolu sõidukitel, millel need on kohustuslikud ning sõidumeeriku ja kiiruspiiriku korrasolekut, nõuetekohast plommimist ja kasutamist. (5) Sõidumeeriku salvestuslehtede andmete alusel kontrollitakse sõidu- ja puhkeaja nõuetest kinnipidamist, igapäevast sõiduaega, vaheaegu ja päevast puhkeaega ning kõrvalekallete olemasolul ka eelnevate päevade salvestuslehti, samuti sõidumeeriku võimalikku väärkasutust. (6) Ohtlike ainete veo puhul kontrollitakse: 1) sõiduki ja juhi vastavust ohtlike ainete veo nõuetele; 2) sõiduki tähistust; 3) eriti ohtlike veoste veol veomarsruudist kinnipidamist ja veotingimuste täitmist. (7) Kontrollitakse suuremõõtmelise ja raskekaalulise veose veo nõuete täitmist. (8) Sõiduki massi, teljekoormuse ja mõõtmete nõuetele vastavust kontrollitakse: 1) sõiduki massi ja teljekoormust – kaalumisega; 2) sõiduki mõõtmeid – mõõdulindi ja -latiga. § 10. Erimärgistatud kütuse kasutamine mootorikütusena Kontrollitakse erimärgistatud kütuse ebaseaduslikku kasutamist nendes mootorsõidukite küttesüsteemides, millel ei ole erimärgistatud kütuse kasutamine ette nähtud. § 11. Rahvaüritus Rahvaürituse läbiviimisel jälgitakse, reguleeritakse või tõkestatakse jalakäijate ja sõidukite liiklust olenevalt rahvaürituse eesmärgist ja sisust. 3. peatükk LIIKLUSJÄRELEVALVE TEOSTAJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED § 12. Liiklusjärelevalve teostaja Liiklusjärelevalvet teostab politseiametnik, abipolitseinik või muu isik (edaspidi ametnik) temale seadusega ja käesoleva määrusega antud pädevuse piires. § 13. Ametniku pädevus (1) Liiklusjärelevalvet teostav ametnik peab olema läbinud vastava väljaõppe, tundma liiklusalaste õigusaktide nõudeid ning liiklusjärelevalve korda, liiklusjärelevalve teostamise meetodeid ja vorme. (2) Ametnik peab tundma tehniliste vahendite kasutusjuhendeid, tal peab olema vastav väljaõpe ja küllaldaselt vilumust nende iseseisvaks kasutamiseks. § 14. Ametniku kohustused Liiklusjärelevalvet teostav ametnik on kohustatud: 1) tagama sujuva liikluse ja liiklejate turvalisuse; 2) kontrollima kehtestatud liikluskorrast kinnipidamist, tõkestama liiklusalaste õigusaktide nõuete rikkumist ja selgitama välja õigusrikkujad; 3) võtma tarvitusele abinõud liiklustakistuse ja -ohu kõrvaldamiseks; kui kohe ei ole võimalik takistust kõrvaldada, rakendama meetmeid selle tähistamiseks või piirde paigaldamiseks; informeerima liiklustakistusest tee omanikku või valdajat; 4) hoiatama liiklejaid võimalike takistuste ja ohtude eest teel; 5) vajaduse korral reguleerima liiklust; 6) kandma vormiriietust või ametitunnuseid ning olema liiklejaile hästi nähtav (välja arvatud varjatud liiklusjärelevalve korral), tema tegevus peab olema arusaadav. Varjatud liiklusjärelevalvet teostavad tsiviilvärvides sõidukites ja tsiviilriietuses politseiametnikud kuritahtlike liiklus- ja muude õiguserikkumiste tõkestamiseks. § 15. Ametniku õigused Liiklusjärelevalvet teostaval ametnikul on õigus: 1) peatada sõiduk paragrahvis 30 loetletud juhtudel; 2) õiguserikkumise korral või politseioperatsiooni läbiviimisel kontrollida sõidukit, sõiduki-, juhi-, veose- ja muid seadusega ettenähtud dokumente; 3) kõrvaldada sõiduki juhtimiselt isik, kellel puudub vastava kategooria sõiduki juhtimise või kasutamise õigust tõendav dokument; 4) kõrvaldada sõiduki juhtimiselt isik, keda kahtlustatakse sõiduki juhtimises joobeseisundis, kontrollida joovet kohapeal või saata joobes kahtlustatav isik ekspertiisi; 5) keelata mootorsõiduki kasutamine, kui selle ehitus ei vasta nõuetele või kui sõiduki rikke, heitgaaside saasteainetesisalduse, mürataseme või muu tõttu on sõidu jätkamine keelatud; 6) vajaduse või ohu korral keelata liiklus või piirata seda; 7) toimetada õiguserikkuja või õiguserikkumises kahtlustatav isik seaduses ettenähtud juhtudel ja korras politseisse või muusse ametiasutusse; 8) pidada kinni dokumente ja asju seaduses ettenähtud juhtudel ja korras; 9) kasutada sõiduki sundpeatamiseks tulirelva ja erivahendit seaduses ettenähtud juhtudel ja korras; 10) teisaldada sõidukeid seaduses ettenähtud juhtudel ja korras. § 16. Ametniku vastutus Liiklusjärelevalvet teostav ametnik kannab seadusega ettenähtud korras vastutust õigusvastase tegevuse või tegevusetuse eest. 4. peatükk LIIKLUSJÄRELEVALVE VAHENDID JA NENDE KASUTAMINE § 17. Liiklusjärelevalve vahendid Liiklusjärelevalve vahendid on: 1) sõidukid; 2) kontroll- ja mõõteriistad ning -vahendid; 3) liikluse reguleerimise vahendid; 4) foto- ja videosalvestusvahendid; 5) sõidukite sundpeatamise vahendid. § 18. Sõidukid Liiklusjärelevalve teostamisel kasutatakse nii politseivärvides alarmsõidukit kui ka tsiviilvärvides mootorsõidukit või jalgratast. § 19. Kontroll- ja mõõteriistad ning -vahendid (1) Sõidukiiruse mõõtmiseks kasutatakse hetke- või keskmist kiirust fikseerivat, nii käsi-, statsionaarset kui ka automaatset mõõdikut. (2) Sõidukijuhi joobeseisundi tuvastamiseks kasutatakse hingeõhus alkoholisisaldust näitavat indikaatorvahendit või alkomeetrit. (3) Sõidukite massi ja teljekoormuse määramiseks kasutatakse elektroonilist või mehaanilist autokaalu. (4) Sõidukite liikumisel nõutava pikivahe hindamisel kasutatakse selleks märgistatud teelõikusid. (5) Mootorsõidukite heitgaaside saasteainetesisaldust ja mürataset kontrollitakse heitgaaside ja mürataseme mõõturiga. § 20. Mõõteriistade taatlemine Liiklusjärelevalves kasutatavaid mõõteriistu tuleb taadelda õigusaktidega kehtestatud korras. § 21. Liikluse reguleerimise vahendid Lisaks käega antavatele märguannetele kasutatakse liikluse reguleerimiseks saua, helkurketast, ajutist liiklusmärki või muid liikluskorraldusvahendeid. § 22. Foto- ja videosalvestusvahendid Liiklusalase õiguserikkumise fikseerimiseks võidakse kasutada fotoaparaati, filmi- või videokaamerat kas iseseisvalt või koos teiste tehniliste vahenditega, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. § 23. Sõidukite sundpeatamise vahend Sõidukite sundpeatamise vahendit võib kasutada sõiduki peatamiseks seaduses ettenähtud juhtudel ja korras. 5. peatükk LIIKLUSJÄRELEVALVE TÖÖ PLANEERIMINE § 24. Liiklusjärelevalve töö planeerimise alus Liiklusjärelevalve töö planeerimise aluseks on rahvusvahelistest kokkulepetest ning seadustest ja nende alusel antud õigusaktidest tulenevad kohustused, samuti liiklusõnnetuste ja liiklusalaste õigusaktide rikkumiste analüüsist tulenevad järeldused. § 25. Liiklusjärelevalve töö planeerimise tasandid Liiklusjärelevalvet planeeritakse üleriigiliselt ja piirkondlikult. § 26. Üleriigiline liiklusjärelevalve töö planeerimine (1) Üleriigilist liiklusjärelevalvet planeerib Politseiamet. (2) Planeerimisperiood on aasta ja kvartal. (3) Plaanis määratakse kindlaks liiklusjärelevalve ülesanded paragrahvis 3 loetletud objektide lõikes ja töömaht ning planeeritavad üleriigilised politseioperatsioonid. (4) Üleriigilise plaaniga hõlmatakse mitte üle 50% liiklusjärelevalve tööajast. (5) Liiklusjärelevalve aastaplaani peab aktsepteerima siseminister. § 27. Piirkondliku liiklusjärelevalve planeerimine (1) Piirkondliku tasandi liiklusjärelevalve tööd planeerib politseiprefektuur. (2) Planeerimisperiood on kvartal ja kalendrikuu. (3) Piirkondliku plaani koostamisel arvestatakse nii üleriigilisi kui piirkonnast tulenevaid iseärasusi. (4) Plaanis määratakse kindlaks liiklusjärelevalve töö maht ja kontrolli regulaarsus paragrahvis 3 loetletud objektide lõikes, samuti planeeritavad üleriigilised ja piirkondlikud politseioperatsioonid. 6. peatükk LIIKLUSJÄRELEVALVE TEOSTAMISE VIISID JA MEETODID § 28. Liiklusjärelevalve teostamise viisid Liiklusjärelevalvet teostatakse jalgsi või sõidukiga, liikuvas või paikses toimkonnas, teisaldatava või statsionaarse tehnilise vahendiga. § 29. Liiklusjärelevalve teostamise meetodid Liiklusjärelevalvet võib teostada: 1) avalikult, politseivärvides alarmsõidukiga; 2) varjatult, eritunnusteta sõidukiga; 3) teisaldatava või statsionaarse tehnilise vahendiga; 4) kombineeritult, kasutades punktides 1–3 nimetatud meetodeid; 5) liiklusalase politseioperatsiooniga. § 30. Sõiduki peatamine (1) Sõiduk peatatakse kontrollimiseks, kui: 1) rikutakse liiklusalaste õigusaktide nõudeid; 2) sõiduki liikumise iseloom viitab sellele, et juht ei valitse sõidukit nõuetekohaselt; 3) sõiduki välimus viitab ohule või tehnilistele nõuetele mittevastavusele; 4) veose paigutus, kinnitus või tähistus ei ole nõuetekohased; 5) sõiduki välimus viitab liiklusõnnetuses osalemisele; 6) sõiduki müra või heitgaaside suitsusus viitab nõuetele mittevastavusele. (2) Politseioperatsiooni ajal peatatakse kõik sõidukid, mille kontrollimiseks on seatud operatsiooni eesmärgid. (3) Sõiduk tuleb üldjuhul peatada parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal nii, et see ei ohustaks ega takistaks liiklust. (4) Sõiduki peatamine peab olema võimalikult lühiajaline. (5) Sõidukit ei tohi peatada (välja arvatud erakorralistel asjaoludel): 1) piiratud nähtavusega teelõigul; 2) kurvis; 3) tee tõusu lõpul ja vahetult pärast tõusu; 4) ristmikul ja vahetult enne ristmikku; 5) jalakäijate ülekäigukohal ja vahetult enne seda; 6) raudtee ülesõidukohal ja vahetult enne seda; 7) kohas, kus seisev sõiduk teeks võimatuks teiste sõidukite liikluse või takistaks jalakäijaid; 8) muus ohtlikus kohas. (6) Kindlal liinil sõitvat ühissõidukit üldjuhul ei peatata. Liinil olevat ühissõidukit tohib peatada kontrollimiseks tavaliselt vaid paariks-kolmeks minutiks. Rahvaürituste läbiviimise tagamiseks ning tähtsate riiklike külaliste saatmise ajal peatatakse ühissõiduk vajaduse korral ka kauemaks. (7) Sisselülitatud erisignaalseadmega alarmsõidukit võib peatada juhul, kui on alust arvata, et sõiduk on ärandatud, seda kasutatakse kuritegelikul eesmärgil, seda juhib joobes isik või kui sellega tekitati liiklusõnnetus. 7. peatükk AMETNIKU JA LIIKLEJA VAHELISED SUHTED. TURVALISUSE TAGAMINE § 31. Ametniku tegevus (1) Liiklusjärelevalvet teostava ametniku tegevus peab olema liiklejale arusaadav ja üheselt mõistetav. (2) Ametnik peab olema viisakas ja tähelepanelik liikleja vastu ning printsipiaalne ja resoluutne õiguserikkuja suhtes. § 32. Peatamise märguanne Peatamise märguande juhile annab ametnik: 1) käega (sauaga, helkurkettaga, punase märgutulega); 2) tsiviilvärvides või politseivärvides alarmsõidukist punktis 1 loetletud märguannetega või valjuhääldi kaudu; 3) ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt alarmsõidukilt üheaegselt sinise ja punase töötava vilkuriga. § 33. Esitlemise kohustus Ametnik peab peatatud sõiduki juhile end esitlema ning juhi nõudmisel esitama ametitõendi või muu oma volitusi kinnitava dokumendi. § 34. Liikleja abistamine Hädapeatuse korral osutab ametnik võimaluste piires sõidukijuhile abi sõiduki kõrvaldamisel sõiduteelt, rikke või puuduse kõrvaldamisel, tehnoabi väljakutsumisel ning sõiduki remondikohta toimetamisel. § 35. Turvalisuse tagamine (1) Oma julgeoleku tagamiseks peab ametnik lähenema peatatud sõidukile tavaliselt tagantpoolt ning suhtlema juhiga läbi avatud küljeakna. (2) Ametnik võib nõuda sõidukijuhi ja sõitja väljumist sõitjateruumist või kabiinist turvakontrolliks, juhi, sõitja või sõiduki läbivaatuseks, tehnorikke kõrvaldamiseks, veose või sõiduki korrastamiseks või õiguserikkumise korral protokolli või muu asjakohase dokumendi vormistamiseks. (3) Õiguserikkumisega seotud dokumentide vormistamiseks ei ole lubatud minna õiguserikkuja valduses olevasse sõidukisse ega vormistada dokumente, nõjatudes kontrollitava sõiduki kapotile, katusele, tiivale, pagasiruumi luugile või toetudes astmelauale. § 36. Õiguserikkumisele reageerimine (1) Õiguserikkumise tuvastamisel fikseerib ametnik selle seaduses ettenähtud korras, koostab oma pädevuse piires trahvimääruse või haldusõiguserikkumise protokolli ja/või rakendab muid seaduses ettenähtud meetmeid. (2) Väheohtliku liiklusalase õiguserikkumise korral võib ametnik piirduda kohapeal sellele tähelepanu juhtimisega või suulise märkusega. 8. peatükk ARVESTUS JA ARUANDLUS § 37. Liiklusjärelevalve töö arvestus Liiklusjärelevalve töö arvestust peetakse politseiprefektuuris. § 38. Liiklusalaste õiguserikkumiste arvestus Liiklusalaste õiguserikkumiste arvestust peetakse politseiprefektuuris ja Politseiametis. § 39. Aruandlus ja analüüs (1) Liiklusjärelevalve töö tulemuste ja liiklusalaste õiguserikkumiste andmete analüüsi kasutatakse liiklusjärelevalve töö planeerimisel ja liiklusalaste õiguserikkumiste ennetamisel. (2) Politseiamet esitab informatsiooni liiklusalaste õiguserikkumiste kohta asjaomastele ministeeriumidele tulenevalt rahvusvahelistest kokkulepetest ja seadustest. 9. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 40. Vabariigi Valitsuse määruse ««Liiklusjärelevalve korra» ning «Raha ja väärtpaberite veo eeskirja» kinnitamine» muutmine Vabariigi Valitsuse 31. augusti 1995. a määrust nr 309 ««Liiklusjärelevalve korra» ning «Raha ja väärtpaberite veo eeskirja» kinnitamine» (RT I 1995, 72, 1227; 1998, 100, 1623) muudetakse järgmiselt: 1) pealkirjast jäetakse välja sõnad «Liiklusjärelevalve korra ning»; 2) preambulis asendatakse sõnad «paragrahvide 18 ja 27» sõnadega «paragrahvi 18»; 3) määruse alapunktiga 1 kinnitatud «Liiklusjärelevalve kord» tunnistatakse kehtetuks. § 41. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2000. a. Peaminister Mart LAAR Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN