Riigikogu — Maksukorralduse seadus [terviktekst muudatustega kuni 12.04.2000] — RT I, 2000, 45, 279

Terviktekst MAKSUKORRALDUSE SEADUS Muudatusi sisaldava paragrahvi lõpus sulgudes on viide seadus(t)ele (vastuvõtmise kuupäev), millega kehtestati praegune sõnastus. Terviktekst avaldatakse 12. aprilli 2000. a seaduse § 39 lõike 3 alusel. Tervikteksti avaldamise ajal veel jõustumata muudatuse juures on vastav märkus. I peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse objekt (1) Käesolev seadus määrab Eesti maksusüsteemi, maksuseadustele esitatavad nõuded, maksumaksja, maksu kinnipidaja, garandi ja maksuhalduri õigused, kohustused ja vastutuse ning maksuvaidluste lahendamise korra. (2) Käesolevas seaduses sätestatut rakendatakse kõikide maksude suhtes, kui maksuseaduses endas ei nähta ette maksu iseloomust tulenevaid erieeskirju. [10.04.1996] § 2. Mõisted (1) Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) maks – maksuseadusega või seaduse alusel antud kohaliku omavalitsusüksuse volikogu määrusega riigi ja kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ettenähtud korras, suuruses ja tähtpäevadel ilma otsese vastutasuta täitmisele kuuluv rahaline kohustis. Rahaline kohustis, millel pole kõiki eelmainitud tunnuseid, ei ole käesoleva seaduse tähenduses maks; 2) maksuseadus – eraldi seadus, millega sätestatakse konkreetne maks; 3) maksumaksja – füüsiline või juriidiline isik, samuti riigi-, valla- või linnaasutus, kes maksuseaduses sätestatud tingimustel ning seaduses või selle alusel antud kohaliku omavalitsusüksuse volikogu määruses sätestatud korras on kohustatud maksu maksma, või võlgnik tolliseaduse (RT I 1998, 3, 54; 1999, 86, 782; 90, õiend; 97, 859; 102, 907) mõistes; 4) maksu kinnipidaja – füüsiline või juriidiline isik, samuti riigi-, valla- või linnaasutus, kes maksuseaduses sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu kinni pidama ja maksuhalduri pangakontole kandma; 5) [kehtetu – 17.02.1999] 6) maksudeklaratsioon – tulu-, käibe- või kaubadeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksu suuruse arvutamiseks ettenähtud dokument, mille maksumaksja või maksu kinnipidaja on maksu- või tolliseaduse alusel kohustatud esitama maksuhaldurile; 7) maksuvõlg – maksumaksja poolt tähtpäevaks tasumata või maksu kinnipidaja poolt tähtpäevaks üle kandmata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata või üle kandmata jäetud maksusummalt arvestatud intress ja tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ning sellelt arvestatud intress; 8) [kehtetu 12.04.2000] 9) maksuvõla tasumise ajatamine – maksuvõla tasumise ajakava kehtestamine maksumaksja taotlusel; 10)–13) [kehtetud – 12.04.2000] 14) garant – kolmas isik, kes vastavalt tollieeskirjadele või käesolevale seadusele on võtnud endale kohustuse tasuda koos maksumaksjaga või iseseisvalt maksuvõlg summas, mille ulatuses esitati tagatis; 15) maksuteade – maksuhalduri poolt väljastatud kirjalik teade tasumisele kuuluva maksusumma kohta; 16) püsiv tegevuskoht – koht, mille kaudu täielikult või osaliselt toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis. (2) Maksumaksja või maksu kinnipidaja õigusvõime, teovõime ning esinduse osas juhindutakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (RT I 1994, 53, 889; 65, õiend; 89, 1516; 1995, 26–28, 355; 49, 749; 87, 1540; 1996, 40, 773; 42, 811; 1998, 30, 409; 59, 941; 1999, 10, 155) vastavatest sätetest, kui käesolevast seadusest või maksuseadusest ei tulene teisiti. Teovõimetu või piiratud teovõimega isiku nimel täidab käesolevast seadusest või maksuseadusest tulenevaid kohustusi tema seaduslik esindaja või eestkostja. Alaealine, kellele on vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 10 3. lõikes sätestatule antud õigus tegeleda majandustegevusega, täidab käesolevast seadusest või maksuseadusest tulenevaid kohustusi iseseisvalt. Riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutuse õigusi ja kohustusi maksumaksjana või maksu kinnipidajana teostab asutuse juht vastavalt asutuse põhimääruses antud pädevusele. (3) Käesolevas seaduses ja maksuseaduses sätestatud tähtaegade ja tähtpäevade arvutamisel juhindutakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse vastavatest sätetest. [16.03.1994; 10.04.1996; 17.02.1999; 12.04.2000] § 3. Maksusüsteem Maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu (edaspidi volikogu) poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. [21.09.1994] § 4. [kehtetu – 17.02.1999] § 5. Riiklikud maksud Riiklikud maksud on: 1) aktsiisid; 2) tulumaksud; 3) hasartmängumaks; 4) kinke- ja pärandimaks; 5) käibemaks; 6) maamaks; 7) sotsiaalmaks; 8) tollimaks. § 6. Kohalikud maksud (1) Kohalikud maksud kehtestatakse volikogu poolt seaduse alusel. (2) Volikogude poolt kehtestatavad maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. (3) Kohalike maksude kogumist korraldab valla- või linnavalitsus. § 7. Maksuseadusele esitatavad nõuded Maksuseaduses sätestatakse: 1) maksu nimetus; 2) maksuobjekt; 3) maksumäär; 4) maksumaksja; 5) maksu laekumise koht; 6) maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg; 7) maksu tasumise kord; 8) maksuseaduse rakendamise kord; 9) võimalikud maksusoodustused ja nende tegemise kord. [21.09.1994] II peatükk MAKSUMAKSJA JA MAKSU KINNIPIDAJA PÕHIÕIGUSED JA -KOHUSTUSED § 8. Maksude maksmise alused Maksumaksjal on kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse maksuseadustes ning volikogu määrustes sätestatud määrades ja korras. § 81. Maksukohustuse tähtaegne täitmine Maksumaksja on kohustatud tasuma ja maksu kinnipidaja üle kandma maksusumma maksuhalduri pangakontole seaduses ettenähtud tähtpäevaks. [10.04.1996; 17.02.1999] § 82. Maksukohustuste üleminek (1) Kui seadusega on ette nähtud õiguste ja kohustuste üleminek ühelt isikult teisele õigusjärgluse korras, siis lähevad õigusjärglasele üle ka maksuseadusest tulenevad maksukohustused ning käesoleva seaduse § 10 1. lõikes nimetatud õigus. (2) Pärandaja maksukohustused ning käesoleva seaduse § 10 1. lõikes nimetatud õigus lähevad üle pärijale pärimisseaduses (RT I 1996, 38, 752; 1999, 10, 155; 88, 807) sätestatud korras. Kuni pärandvara vastuvõtmiseni või sellest keeldumiseni täidab pärandaja nimel käesolevast seadusest või maksuseadusest tulenevaid kohustusi pärandvara hooldaja või testamenditäitja. Pärandvara hooldaja või testamenditäitja täidab pärandaja rahalisi maksukohustusi pärandvara arvel. (3) Ettevõtte või selle osa omandi või valduse üleminekul lähevad ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osaga olemuslikult seotud maksukohustused ning käesoleva seaduse § 10 1. lõikes nimetatud õigus üle omandajale või valduse saajale vastavalt äriseadustiku (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172) § 5 2. ja 3. lõikes sätestatule. [12.04.2000] § 9. Õigus saada teavet maksude kohta Maksumaksjal või maksu kinnipidajal on õigus saada maksuhaldurilt teavet nende poolt maksmisele ja kinnipidamisele kuuluvate maksude, samuti maksusumma määramise aluste ning arvutamise korra kohta. [10.04.1996] § 91. Õigus esindajale (1) Maksumaksjal või maksu kinnipidajal on õigus esindajale. Esindaja võib maksumaksja või maksu kinnipidaja nimel osaleda kõigis menetlustoimingutes, välja arvatud juhul, kui seadusest või toimingu olemusest tulenevalt on nõutav maksumaksja või maksu kinnipidaja isiklik osavõtt. (2) Esindaja peab maksuhalduri nõudmisel esitama esindust tõendava volikirja. (3) Esindajal on maksumaksja või maksu kinnipidaja esindamisel esindatava õigused ja kohustused, välja arvatud õigus enammakstud maksusumma tagasisaamisele, ning kohustused, mis oma olemusest tingituna tuleb täita maksumaksja või maksu kinnipidaja poolt isiklikult. [12.04.2000] § 10. Enammakstud maksusumma tagasisaamise õigus (1) Maksumaksjal, kes on tasunud maksu ettenähtust enam, on õigus kolme aasta jooksul maksu tasumise tähtpäevast arvates taotleda maksuhaldurilt enammakstud maksusumma: 1) tagastamist; 2) tasaarvestamist maksumaksja poolt tasumisele kuuluva ja sama maksuhalduri poolt hallatava riikliku maksu summaga; 3) tasaarvestamist sama maksuhalduri poolt käesoleva seaduse § 30 või haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 45, õiend; 58, 608; 60, 616; 87, 792; 92, 825; 95, 843; 2000, 10, 58; 25, 141; 28, 167; 29, 169; 40, 247) alusel maksumaksjale määratud rahatrahvide ning käesoleva seaduse § 28 alusel maksumaksjale arvestatud intresside võlgnevusega. (2) Maksudeklaratsioonis sisalduva või maksumaksja poolt eraldi esitatud kirjaliku taotluse alusel tagastab maksuhaldur maksumaksja poolt enammakstud maksusumma või arvestab selle käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 või 3 nimetatud rahaliste kohustuste katteks 30 kalendripäeva jooksul, arvates taotluse saamise päevale järgnevast päevast, välja arvatud käesoleva paragrahvi 3. ja 4. lõikes sätestatud juhtudel. Kui taotlus esitatakse enne maksu tasumise tähtpäeva, tagastatakse või tasaarvestatakse maksusumma 30 kalendripäeva jooksul tasumise tähtpäevale järgnevast päevast arvates. (3) Riiklike maksude maksuhalduril on õigus kirjaliku otsusega jätta enammakstud maksusumma tagastamise taotlus rahuldamata ja ilma maksumaksja taotluseta tasaarvetada enammakstud maksusumma: 1) sama maksuhalduri poolt hallatavate riiklike maksude või käesoleva seaduse § 28 alusel arvestatud intresside võlgnevustega, kui maksusumma tasumise tähtpäev on saabunud või saabub enne enammakstud maksusumma tagastamise tähtpäeva saabumist, või 2) käesoleva seaduse § 30 või haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel sama maksuhalduri poolt määratud rahatrahvide võlgnevustega, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja pole trahvi tasunud 15 kalendripäeva jooksul pärast trahviotsuse kätteandmist või trahviotsuse vaidlustamise korral 15 kalendripäeva jooksul, arvates temale kaebuse rahuldamata jätmisest teatamise päevale järgnevast päevast. (4) Riiklike maksude maksuhalduril on õigus maksumaksja tegevuses maksukorralduse seaduse või maksuseaduste rikkumise tunnuste tuvastamisel või maksuhalduri poolt maksuseaduse rikkumise fakti kohta kriminaalasja algatamiseks avalduse esitamisel peatada enammakstud maksusumma tagastamine: 1) otsuse jõustumiseni haldusõiguserikkumise asjas, välja arvatud käesoleva lõike punktis 2 sätestatud juhul; 2) haldusõiguserikkumiste seadustiku § 226 alusel uurimisorganile üleantud materjalide alusel algatatud kriminaalasjas kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalasja algatamisest keeldumise või lõpetamise määruse tegemiseni; 3) kriminaalasjas kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalasja algatamisest keeldumise või lõpetamise määruse tegemiseni, välja arvatud käesoleva lõike punktis 4 sätestatud juhul; 4) vastavalt kriminaalmenetluse koodeksi (ENSV Ülemnõukogu Teataja 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 1998, 82–84, 1385; 111, 1834; 1999, 4, 53; 16, 271; 57, 595; 95, 845; 2000, 29, 170 ja 173; 35, 222) § 96 4. lõikele edasisuunatud materjalide alusel tehtud halduskaristuse otsuse jõustumiseni või asja menetluse lõpetamise otsuse jõustumiseni. (5) Käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud juhul teeb maksuhaldur kirjaliku otsuse, milles märgitakse enammakstud maksusumma, mille tagastamine peatatakse, ning peatamise tinginud asjaolud koos viidetega vastavatele seadussätetele. Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 2 ja 3 nimetatud taotluse lahendamisel ning 3. lõikes nimetatud juhtudel teeb maksuhaldur kirjaliku otsuse viitega 1. või 3. lõike vastavale punktile, mille alusel enammakstud maksusumma arvestatakse maksumaksja muude rahaliste kohustuste katteks. Otsus antakse maksumaksjale kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel. (6) Enammakstud maksusumma tagastamise korral maksumaksjale selle ülekandmise teel tema välisriigis olevale pangakontole kannab tagastatava summa ülekandmise kulud maksumaksja. [7.11.1996; 17.02.1999; 12.04.2000] § 11. Maksusaladuse kaitse (1) Maksuhalduri ametnikud ja teenistujad on kohustatud hoidma saladuses maksumaksjat või maksu kinnipidajat puudutavat informatsiooni, sealhulgas äri- ja pangasaladust, mida nad on teada saanud maksude tasumise õigsuse kontrollimise, tasumisele kuuluva maksusumma määramise, maksuvõlgade sissenõudmise, maksuseaduste rikkumise asja menetlemise või muude teenistuskohustuste täitmise käigus. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud informatsiooni on lubatud avaldada ainult maksumaksja või maksu kinnipidaja kirjalikul nõusolekul või käesoleva paragrahvi 3.–5. lõikes nimetatud juhtudel. (3) Maksumaksja või maksu kinnipidaja nõusolekuta, kuid teda informeerides, võib maksuhaldur anda tema kohta informatsiooni: 1) Riigikontrollile tema ülesannete täitmiseks; 2) välisriigi pädevatele organitele selle riigi residendist maksumaksja kohta vastavalt välislepingus sätestatud tingimustele; Punkti 3 jõustumine sätestatakse sellekohase seadusega 3) Euroopa Ühenduste ja selle liikmesriikide organitele, kes on pädevad maksumaksjaga või maksu kinnipidajaga seotud informatsiooni vahetamiseks välislepingus või Euroopa Ühenduste õigusaktides ettenähtud korras. (4) Maksumaksja või maksu kinnipidaja nõusolekuta ja teda informeerimata võib maksuhaldur avaldada: 1) maksumaksja või maksu kinnipidaja maksuvõla suurust; 2) kohtulahendit või käesoleva seaduse § 35 kohaselt esitatud kaebuse või vastulause lahendamisel tehtud otsuse resolutiivosa, mille peale kohtusse kaebuse esitamise tähtaeg on kaebust esitamata mööda lastud; 3) käesoleva seaduse § 114 kohaselt Maksuameti kohalikus asutuses registreeritud juriidilise isiku või asutuse või füüsilisest isikust ettevõtja või välismaa juriidilise isiku püsiva tegevuskoha registrisse kandmise ja registrist kustutamise kuupäeva, samuti nimetatud isiku või asutuse registreerimisel väljastatud tõendi numbrit ning nimetatud tõendile kantud andmeid; 4) maksumaksja käibemaksukohustuslasena registrisse kandmise ja registrist kustutamise kuupäeva ning tema käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit; 5) valla- või linnavalitsusele selle füüsilise isiku nime ja isikukoodi, kelle tulumaksust kantakse seadusega sätestatud osa vastava omavalitsusüksuse eelarvesse; 6) valla- või linnavalitsusele tema haldusterritooriumil asuva maksu kinnipidaja poolt valla või linna kasuks maksuhaldurile ülekantud maksusumma; 7) sotsiaalkindlustusega tegelevatele riigiasutustele seadusega ettenähtud andmeid; 8) informatsiooni äriregistri pidajale registrikartoteegi andmete osas; 9) Statistikaametile talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni; 10) rahandusministrile andmeid, mis on seotud maksumaksjale või maksu kinnipidajale antud riigiabiga konkurentsiseaduse (RT I 1998, 30, 410; 1999, 89, 813) § 19 tähenduses; 11) teisele riiklike maksude maksuhaldurile kõiki maksumaksja või maksu kinnipidaja kohta käivaid andmeid; 12) kohtutäiturile täitetoimingute sooritamiseks vajalikke andmeid. (5) Kuriteo või haldusõiguserikkumise tõkestamise, kurjategija või õiguserikkuja tabamise või kriminaal-, tsiviilkohtu- või haldusõiguserikkumise menetluses tõe väljaselgitamise huvides võib maksuhaldur anda maksumaksja nõusoleku ja teadmiseta informatsiooni kohtule või muule pädevale riigiasutusele kriminaal-, tsiviilkohtu- või haldusõiguserikkumise menetluses oleva asja uurimiseks, menetlemiseks ning arutamiseks. (6) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on käesoleva paragrahvi 3.–5. lõike alusel informatsiooni saanud asutuste ametnikud ja teenistujad kohustatud hoidma saladuses nimetatud lõigete alusel neile edastatud informatsiooni maksumaksja ja maksu kinnipidaja kohta. [12.04.2000] § 111. [kehtetu – 15.02.1995] § 112. [kehtetu – 17.02.1999] § 113. [kehtetu – 10.04.1996] § 114. Maksumaksjate ja maksu kinnipidajate register (1) Maksumaksjate ja maksu kinnipidajate register (edaspidi register) on Vabariigi Valitsuse poolt asutatud riiklik register andmekogude seaduse (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155) § 31 tähenduses, mis sisaldab andmeid maksumaksjate ja maksu kinnipidajate, samuti isikute kohta, kes on kindlustatavad sotsiaalmaksuseaduse (RT I 1998, 40, 611; 61, 982; 113/114, 1875 ja 1876; 1999, 29, 397; 71, 685; 82, 749; 87, 789; 88, 806; 97, 857; 101, 903) § 5 alusel. Registri vastutav töötleja on Maksuamet. (2) Andmete kandmine registrisse ja andmete saamine registrist toimub Vabariigi Valitsuse kinnitatud registri põhimääruses sätestatud korras vastavalt käesoleva paragrahvi 3.–7. lõikele, käesoleva seaduse §-le 11 ning sotsiaalmaksuseaduse §-le 12. (3) Registrisse kandmiseks on end enne oma tegevuse alustamist kohustatud registreerima Maksuameti kohalikus asutuses: 1) juriidiline isik, keda ei kanta äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registrisse; 2) riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutus, mida ei kanta riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikusse registrisse; 3) füüsilisest isikust ettevõtja, keda ei kanta äriregistrisse; 4) välismaa juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, välja arvatud filiaal. (4) Käesoleva paragrahvi 3. lõike punktis 1 nimetatud isik või punktis 2 nimetatud asutus esitab registreerimiseks Maksuameti kohalikule asutusele avalduse, milles märgitakse isiku või asutuse nimi ja aadress, pangakontode numbrid ning krediidiasutuste nimed, kus pangakontod on avatud. Avaldusele lisatakse juriidilise isiku põhikiri või asutuse põhimäärus. (5) Füüsilisest isikust ettevõtja esitab registreerimiseks Maksuameti kohalikule asutusele avalduse, milles märgitakse ettevõtja ees- ja perekonnanimi, isikukood (selle puudumisel sünnikuupäev, -kuu ja -aasta), elukoha aadress, ärinimi, tegevusala, tegevuskoht, pangakontode numbrid ning krediidiasutuste nimed, kus pangakontod on avatud. (6) Püsiva tegevuskoha registreerimiseks esitab välismaa juriidiline isik püsiva tegevuskoha asukohajärgsele Maksuameti kohalikule asutusele avalduse, milles märgitakse: 1) välismaa juriidilise isiku nimi, aadress, registreerimise koht ja registreerimisnumber; 2) püsiva tegevuskoha tegevusala, tegevuskoht ning postiaadress Eestis; 3) püsiva tegevuskoha teenindamiseks avatud pangakontode numbrid ning krediidiasutuste nimed, kus pangakontod on avatud; 4) püsiva tegevuskoha vastutava isiku ees- ja perekonnanimi, elukoht ja isikukood või isikukoodi puudumisel sünnikuupäev, -kuu ja -aasta. (7) Püsiva tegevuskoha registreerimise avaldusele lisatakse: 1) registreerimistunnistuse ärakiri, registri väljavõte või muu juriidilise isiku olemasolu tõendav dokument; 2) püsiva tegevuskoha vastutava isiku volitusi tõendav dokument; 3) juriidilise isiku põhikiri või ühingulepingu asukohamaa seaduste kohaselt tõestatud ärakiri, kui nende dokumentide esitamine on nõutav juriidilise isiku registreerimisel tema asukohamaal; 4) vastutava isiku notariaalselt tõestatud allkirjanäidis. (8) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud isikud ja asutused on kohustatud teatama Maksuameti kohalikule asutusele viie tööpäeva jooksul oma tegevuse lõpetamisest, püsiva tegevuskoha likvideerimisest või käesoleva paragrahvi 4., 5. või 6. lõikes loetletud andmete muutumisest, sealhulgas iga uue pangakonto avamisest. [12.04.2000] § 12. Arvestuse ja aruandluse kohustus (1) Maksumaksja on kohustatud õigusaktides sätestatud korras pidama oma tegevuse arvestust, säilitama dokumente ning esitama maksuhaldurile maksudeklaratsioone. (2) Maksumaksja on kohustatud andma maksuhaldurile teavet vastavalt käesolevale seadusele, maksuseadustele ning muudele õigusaktidele. [10.04.1996] § 13. Maksu kinnipidaja kohustused (1) Maksuseadusega sätestatud juhtudel on maksumaksjale väljamakseid tegev isik või asutus kohustatud arvutama ja kinni pidama maksumaksja poolt tasumisele kuuluva maksusumma, kandma selle tähtaegselt üle maksuhalduri pangakontole, pidama ettenähtud korras arvestust ning esitama vastava maksudeklaratsiooni. (2) Maksu kinnipidaja on kohustatud andma maksumaksjale teavet temalt kinnipeetud maksusumma kohta. [10.04.1996; 12.04.2000] III peatükk MAKSUHALDURI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED § 14. Maksuhaldur (1) Riiklike maksude maksuhaldurid on Tolliamet ning Maksuamet ja tema kohalikud asutused. Kohalike maksude maksuhaldurid oma haldusterritooriumil on valla- ja linnavalitsused ning vastavalt kohalike maksude seaduse § 3 3. lõikele Maksuameti kohalikud asutused. (2) Maksuhaldur on kohustatud kontrollima maksude tasumise õigsust, määrama seaduses sätestatud juhtudel tasumisele kuuluvad maksusummad ja intressid, nõudma sisse maksuvõlad ning rakendama sanktsioone maksuseaduste rikkujate suhtes. [21.09.1994; 10.04.1996; 12.04.2000] § 15. Maksuhalduri ettekirjutus (1) Maksuhalduri keskasutuse peadirektoril, tema asetäitjal, maksuhalduri kohaliku asutuse direktoril, tema asetäitjal ja nende poolt volitatud ametnikel on õigus teha maksumaksjale, maksu kinnipidajale või kolmandale isikule maksuseaduste ja käesoleva seaduse alusel täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi, milles peab sisalduma: 1) maksuhalduri nimetus ja aadress; 2) ettekirjutuse koostanud ametniku nimi ja ametikoht; 3) ettekirjutuse tegemise kuupäev; 4) maksumaksja, maksu kinnipidaja või kolmanda isiku nimi ja aadress; 5) ettekirjutuse tegemist tingivad asjaolud koos viidetega vastavate seaduste sätetele; 6) ettekirjutuse täitmise tähtaeg; 7) ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendatavad sanktsioonid; 8) ettekirjutuse vaidlustamise kord ja tähtaeg. (2) Ettekirjutus antakse ettekirjutuse adressaadile või tema esindajale üle käesoleva seaduse §-s 151 sätestatud korras. Maksumaksjale või maksu kinnipidajale, kelle maksuvõla, maksukohustuse määramise või maksukohustuse täitmise õigsuse kontrollimisega seonduvalt tehti kolmandale isikule ettekirjutus käesoleva seaduse § 20 1. lõike, § 23 2. või 3. lõike või § 24 1. lõike alusel, saadetakse käesoleva seaduse §-s 151 sätestatud korras eelnimetatud ettekirjutuse ärakiri. (3) [kehtetu – 17.02.1999] [10.04.1996; 17.02.1999; 12.04.2000] § 151. Ettekirjutuse üleandmine (1) Füüsilisele isikule antakse ettekirjutus üle allkirja vastu dateeritult või saadetakse posti teel väljastusteatega tema elukoha aadressil või tema poolt maksuhaldurile teatatud postiaadressil. Ettekirjutus loetakse füüsilisele isikule üleantuks, kui ettekirjutuse kättesaamise kohta on saadud ettekirjutuse adressaadi, tema esindaja või ettekirjutuse adressaadiga koos elava vähemalt 10-aastase isiku allkiri. (2) Juriidilisele isikule posti teel saadetud ettekirjutus loetakse üleantuks, kui ettekirjutuse saatmisest selle isiku või asutuse registrisse kantud aadressil on möödunud viis kalendripäeva Eesti piires saatmise korral või 30 kalendripäeva välisriiki saatmise korral. Isikule või asutusele, keda ei ole kantud registrisse, saadetakse ettekirjutus tema poolt maksuhaldurile teatatud aadressil. (3) Kui ettekirjutuse adressaat, tema esindaja või ettekirjutuse adressaadiga koos elav vähemalt 10-aastane isik keeldub ettekirjutust vastu võtmast, teeb selle kättetoimetaja ettekirjutusele sellekohase märkuse ja kinnitab seda oma allkirjaga. Märkusega ettekirjutus tagastatakse maksuhaldurile ning ettekirjutus loetakse ettekirjutuse adressaadile üleantuks. (4) Kui ettekirjutuse adressaat ei asu või ei ela registrisse kantud aadressil ning maksuhalduril ei õnnestu tema elu- või asukohta kindlaks teha, on maksuhalduril õigus avaldada üleriigilise levikuga päevalehes teade ettekirjutuse tegemise kohta, milles sisaldub ettekirjutuse teinud maksuhalduri nimi ja postiaadress, ettekirjutuse adressaadi nimi ja registrisse kantud aadress, ettekirjutuse tegemise kuupäev ning koht, kus on võimalik ettekirjutuse sisuga tutvuda. Selliselt avaldatud ettekirjutus loetakse üleantuks teate avaldamise päevale järgneval päeval. [18.11.1999; 12.04.2000] § 16. Maksumaksja või maksu kinnipidaja territooriumi, hoonete, ruumide ja mootorsõidukite kontrollimine (1) Maksukuritegude tõkestamiseks on maksuhalduri ametnikul maksuhalduri keskasutuse peadirektori või kohaliku asutuse direktori poolt allkirjastatud ettekirjutuse alusel ja ametitõendi ettenäitamisel ilma eelneva hoiatuse või eriloata õigus kontrollida maksumaksja või maksu kinnipidaja tegevuskohta. (11) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ettekirjutus peab sisaldama käesoleva seaduse § 15 1. lõikes loetletud andmeid ning andmeid selle kohta, millise kuriteo ettevalmistamises, katses või toimepanemises maksumaksjat, maksu kinnipidajat, temaga seotud või teda esindavat isikut kahtlustatakse, koos viidetega kriminaalkoodeksi vastavatele sätetele. Ettekirjutuses tuleb ära näidata ka eesmärk, mida maksumaksja või maksu kinnipidaja tegevuskoha kontrollimisega taotletakse, ning põhjus, miks seda eesmärki ei ole võimalik saavutada muid seaduses ettenähtud võimalusi kasutades. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud kontrollimine toimub füüsilisest isikust ettevõtja, tema esindaja või töötaja, juriidilise isiku või asutuse puhul aga selle esindaja, töötaja või teenistuja juuresolekul. (3) Maksuhalduri ametnikul on õigus võtta mootorikütusena kasutatava kütuse erimärgistatuse kindlakstegemiseks sõidukite kütusepaakidest ja mujalt kütusesüsteemist proove. [10.04.1996; 23.09.1997; 17.02.1999; 12.04.2000] § 17. Maksumaksja ja maksu kinnipidaja majandustegevuse dokumentide kontrollimine (1) Maksuhalduri ametnikul on õigus talle maksuhalduri keskasutuse peadirektori, kohaliku asutuse direktori või nende asetäitjate poolt antud volituse alusel kontrollida juriidilise isiku, asutuse või füüsilisest isikust ettevõtja kõiki dokumente, mis on vajalikud maksumaksja maksude tasumise või maksude kinnipidamise õigsuse kontrollimiseks, tema poolt tasumisele või kinnipidamisele kuuluva maksusumma määramiseks või maksuvõla sissenõudmiseks, samuti teha kaupade, materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud teenuste inventuure ja ülemõõtmisi. (2) Maksuhalduril on õigus teha käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud dokumentidest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid. (21) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud dokumentide kontrollimise, inventuuri või ülemõõtmise kohta koostab kontrolli läbiviinud maksuhalduri ametnik kontrollakti, milles tuuakse ära kõik kontrolli käigus tuvastatud, tasumisele kuuluva maksusumma määramise või maksuvõla sissenõudmise seisukohalt tähendust omavad asjaolud. Maksumaksjal või maksu kinnipidajal on õigus tutvuda nimetatud aktiga ning selles toodud asjaoludega mittenõustumise korral nõuda oma eriarvamuse märkimist kontrollakti. (3) Kui maksuhaldur avastab maksumaksja kontrollimisel kriminaalkuriteo või haldusõiguserikkumise tunnused, on tal õigus ära võtta asjasse puutuvaid dokumente, koostades äravõtmise kohta protokolli vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustikus sätestatule. [10.04.1996; 17.02.1999; 12.04.2000] § 18. Mõõturite ja tõkendite paigaldamine Maksukorralduse seaduse või maksuseaduse rikkumise tõkestamiseks ning maksumaksja poolt maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks või tema poolt tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks on maksuhalduril maksumaksja teadmisel õigus: 1) paigaldada mahutitele, hoidlatele ja seadmetele mõõtureid või seaduses sätestatud juhtudel nõuda maksumaksjalt nende paigaldamist; 2) plommida või pitseerida mahuteid, hoidlaid, ruume ja seadmeid, samuti hasartmängu korraldamisel kasutatavat mänguinventari; 3) sulgeda territooriume või nende osasid. [6.12.1995; 10.04.1996; 12.04.2000] § 19. Õigus saada teavet maksumaksjalt ja maksu kinnipidajalt (1) Maksuhalduril on maksude tasumise või kinnipidamise õigsuse kontrollimiseks või tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks õigus nõuda maksumaksjalt või maksu kinnipidajalt sellekohase ettekirjutusega: 1) suuliste või kirjalike seletuste andmist; 2) asjade, raha või väärtpaberite ettenäitamist; 3) dokumentide esitamist, mis sisaldavad maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks või tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks vajalikke andmeid. (2) Maksuhalduril on õigus nõuda sellekohase ettekirjutuse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja ilmumist maksuhalduri tööajal tema ruumidesse suuliste seletuste andmiseks. Vajadusel selgitab maksuhaldur maksumaksjale või maksu kinnipidajale tema õigusi ja kohustusi. Selgitamise kohta tehakse märge protokolli. Suulised seletused protokollitakse ning protokollile võetakse maksumaksja või maksu kinnipidaja või tema esindaja allkiri. Kui maksumaksja, maksu kinnipidaja või tema esindaja keeldub protokollile alla kirjutamast, tehakse protokolli märge allakirjutamisest keeldumise ning selle motiivide kohta. (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud dokumentide ja esemete ettenäitamine toimub maksuhalduri ametiruumides, välja arvatud juhul, kui esemete või dokumentide vaatlemiseks ja kontrollimiseks maksumaksja või maksu kinnipidaja juures on saadud tema nõusolek või kui dokumentide või esemete maksuhalduri ametiruumidesse toimetamine on võimatu või põhjustaks maksumaksjale või maksu kinnipidajale ülemääraseid ebamugavusi või kulutusi. Raha ettenäitamine toimub maksumaksja või maksu kinnipidaja juures. [12.04.2000] § 20. Õigus saada teavet kolmandatelt isikutelt (1) Maksude tasumise, kinnipidamise ja ülekandmise õigsuse kontrollimiseks ja maksumaksja poolt tasumisele ning maksu kinnipidaja poolt kinnipidamisele kuuluva maksusumma määramiseks ja maksuvõla sissenõudmiseks on maksuhalduril ettekirjutuse alusel õigus saada ettekirjutuses näidatud tähtpäevaks teavet kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, samuti nõuda nende isikute käsutuses olevate maksumaksja ja maksu kinnipidaja kohta käivate dokumentide esitamist. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel teabe andmisest on õigus keelduda: 1) advokaadil ja advokatuuri töötajal asjaolude kohta, mis said temale teatavaks seoses õigusabi andmise või muude tööülesannete täitmisega; 2) notaril, vaimulikul ja arstil temale seoses kutse- või ametitegevusega teatavaks saanud andmete kohta; 3) riikliku statistilise vaatluse korraldajal temale seoses vaatlusega teatavaks saanud andmete kohta; 4) audiitoril ja audiitori kutsetegevusega seotud isikul vastavalt audiitortegevuse seaduse (RT I 1999, 24, 360) § 38 lõikele 1; 5) maksumaksja või maksu kinnipidaja abikaasal, otsejoones sugulasel, õel või vennal, õe või venna alanejal sugulasel, abikaasa otsejoones sugulasel, abikaasa õel või vennal, välja arvatud juhul, kui ta vastavalt käesoleva seaduse §-s 19 sätestatule peab antud asjas informatsiooni andma ja dokumente esitama seoses enda maksukohustusega; 6) esindajal seoses talle esindusega teatavaks saanud asjaolude kohta, välja arvatud esindaja poolt esindatava nimel käesoleva seaduse §-s 19 nimetatud kohustuste täitmise korral. (3) Riiklike maksude maksuhalduril on õigus ettekirjutuse alusel saada tasuta selles ettenähtud tähtpäevaks riikliku registri vastutavalt või volitatud töötlejalt ettekirjutuses näidatud perioodil maksustamise seisukohast tähendust omavaid tehinguid sooritanud isikuid identifitseerivaid andmeid (ees- ja perekonnanimi või ärinimi; isiku- või registrikood, isikukoodi puudumisel sünnikuupäev, -kuu ja -aasta). (4) Kui käesoleva paragrahvi 1. või 3. lõikes nimetatud ettekirjutusega antud tähtaeg ei ole ettekirjutuse adressaadi arvates temale pandud kohustuse täitmiseks piisav, võib ta taotleda maksuhaldurilt tähtaja pikendamist. (5) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 5 nimetatud isikutelt teabe nõudmise korral tuleb neid kirjalikult või allkirja vastu suuliselt teavitada õigusest dokumentide esitamisest või teabe andmisest keelduda. [10.04.1996; 12.04.2000] § 21. Maksuteade (1) Kui käesolev seadus, maksuseadus või selle alusel kehtestatud õigusakt paneb maksusumma arvutamise kohustuse maksuhaldurile, väljastab maksuhalduri kohalik asutus tasumisele kuuluva maksusumma kohta maksuteate. (2) Maksuteates peavad olema järgmised andmed: 1) maksuhalduri nimetus ja aadress; 2) maksuteate koostanud ametniku nimi ja ametikoht; 3) maksuteate koostamise kuupäev; 4) maksumaksja või maksu kinnipidaja nimi ja aadress; 5) viide õigusakti sättele, mille alusel maksusumma on arvutatud ja maksuteade väljastatakse; 6) tasumisele kuuluv maksusumma; 7) maksusumma tasumise tähtaeg; 8) maksuteate vaidlustamise kord. (3) Maksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla 50 krooni. (4) Maksuteatele kirjutab alla maksuhalduri kohaliku asutuse direktor või selleks volitatud ametnik ning see saadetakse maksumaksjale või maksu kinnipidajale postiga hiljemalt 30 kalendripäeva enne maksu tasumise tähtpäeva. [15.09.1999; 12.04.2000] § 22. Maksusumma määramine maksuhalduri poolt (1) Maksuhalduril on õigus määrata tasumisele või ülekandmisele kuuluv maksusumma maksumaksjale või maksu kinnipidajale, kes ei ole esitanud maksudeklaratsiooni ettenähtud tähtpäevaks või kelle kohta on maksuhalduril andmed, et tema poolt maksudeklaratsioonis näidatud või tema poolt maksudeklaratsiooni kantud andmete alusel maksuhalduri poolt käesoleva seaduse § 21 1. lõikes sätestatud korras arvutatud maksusumma on väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda või üle kanda vastavalt maksuseadusele. (2) Kui maksuseaduses pole sätestatud teisiti, võib maksuhaldur maksumaksja või maksu kinnipidaja poolt tasumisele või ülekandmisele kuuluva maksusumma määrata kolme aasta jooksul, maksusumma tahtliku tasumata või üle kandmata jätmise korral kuue aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast arvates. (3) Tasumisele või ülekandmisele kuuluva maksusumma määramisel on maksuhaldur kohustatud ettekirjutuses näitama maksusumma määramise aluseks olnud metoodika. (4) Maksuhalduri määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksumaksjal või maksu kinnipidajal kohustus tõestada, et maks määrati valesti. [23.10.1996; 12.04.2000] § 23. Maksuvõla tasumise tähtaeg (1) Käesoleva seaduse § 22 alusel tasumisele kuuluva maksusumma määramisel maksuhalduri poolt peab maksumaksja või maksu kinnipidaja ettekirjutuses märgitud summa tasuma 30 kalendripäeva jooksul ettekirjutuse saamise päevale järgnevast päevast arvates. (2) Maksuhalduril on õigus teha ettekirjutus maksumaksjale või maksu kinnipidajale maksuvõla tasumiseks 10 kalendripäeva jooksul, arvates ettekirjutuse saamise päevale järgnevast päevast, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja ei ole enda poolt deklareeritud või käesoleva seaduse § 21 alusel maksuhalduri poolt väljastatud maksuteates näidatud või tollivõlast tulenevat maksusummat tähtpäevaks tasunud. (3) Kui maksumaksja ei ole tasunud tollivõlast tulenevat maksusummat tähtpäevaks või täitnud talle käesoleva paragrahvi 2. lõike alusel tehtud ettekirjutust, võib Tolliamet teha garandile või garandile ja maksumaksjale samaaegselt ettekirjutuse maksuvõla tasumiseks 10 kalendripäeva jooksul, arvates ettekirjutuse saamise päevale järgnevast päevast. (4) Maksuametil ja tema kohalikel asutustel on õigus teha garandile ettekirjutus maksuvõla tasumiseks 30 kalendripäeva jooksul, arvates ettekirjutuse saamise päevale järgnevast päevast, kui maksumaksja ei täida maksuvõla tasumise ajakava. (5) Maksuhalduril on õigus teha maksumaksjale või maksu kinnipidajale ettekirjutus maksuvõla tasumiseks kahe kalendripäeva jooksul, arvates ettekirjutuse saamise päevale järgnevast päevast, kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et maksuvõla sissenõudmisega viivitamine võib muuta võla hilisema sissenõudmise võimatuks. [12.04.2000] § 231. Maksuvõla sissenõudmine kolmandalt isikult (1) Maksuhalduril on õigus ettekirjutusega nõuda maksumaksja või maksu kinnipidaja maksuvõla tasumist 30 päeva jooksul, arvates ettekirjutuse kättesaamise päevale järgnevast päevast: 1) ettevõtte või selle osa üleandnud isikult sellise maksuvõla osas, mille eest ta vastutab solidaarselt ettevõtte omandajaga vastavalt äriseadustiku §-le 5; 2) täisühingu osanikult või usaldusühingu täisosanikult täis- või usaldusühingu maksuvõla osas, mille eest osanik vastutab vastavalt äriseadustiku §-dele 101 ja 102; 3) usaldusühingu usaldusosanikult usaldusühingu sellise maksuvõla osas, mille eest usaldusosanik vastutab vastavalt äriseadustiku §-le 132; 4) ühistu liikmelt ühistu sellise maksuvõla osas, mille eest ühistu liige vastutab vastavalt Eesti Vabariigi ühistuseaduse (RT 1992, 36, 477; RT I 1998, 95, 1513; 1999, 10, 155) §-le 19. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud juhtudel võib ettekirjutuse teha pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist käesoleva seaduse § 24 1. lõike punktis 1 sätestatud viisil ning selle tulemusena ei ole kolme kuu jooksul õnnestunud maksuvõlga täies ulatuses sisse nõuda, või pärast maksumaksja või maksu kinnipidaja pankroti väljakuulutamist. (3) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud juhtudel vastutab mitu isikut maksuvõla tasumise eest solidaarselt, võib maksuhaldur neile teha ühise ettekirjutuse. [12.04.2000] § 24. Maksuhalduri õigused maksuvõla sissenõudmisel (1) Kui maksumaksja või maksu kinnipidaja ei ole maksuhalduri ettekirjutuses määratud tähtaja jooksul maksuvõlga tasunud või üle kandnud, on maksuhalduril õigus: 1) teha maksuvõla sissenõudmiseks krediidiasutusele ettekirjutus maksumaksja või maksu kinnipidaja pangakonto(de) arestimiseks või tema pangakonto(de)lt vastuvaidlematus korras raha ülekandmiseks maksuhalduri pangakontole maksuvõla summa suuruses; 2) pöörduda maa- või linnakohtu täitevosakonna poole maksumaksja ja maksu kinnipidaja maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse seadustikus (RT I 1993, 49, 693; 1997, 43/44, 723; 1998, 41/42, 625; 51, 756; 61, 981; 103, 1695; 1999, 18, 302; 27, 380; 95, 845; 2000, 28, 167; 35, 222) ettenähtud korras; 3) [kehtetu – 12.04.2000] (2) Maksumaksja või maksu kinnipidaja varale võib pöörata sissenõuet seitsme aasta jooksul, arvates päevast, mil maksusumma oleks tulnud maksuseaduse alusel tasuda või üle kanda, rakendades selleks täitemenetluse seadustikus sätestatud korda. [23.10.1996; 19.03.1997; 10.06.1997; 17.02.1999] § 25. Maksumaksja ja maksu kinnipidaja pangakontode arestimine (1) Krediidiasutus on kohustatud võtma maksuhalduri ettekirjutuse maksumaksja või maksu kinnipidaja pangakontolt maksuvõla maksuhalduri pangakontole ülekandmise või tema pangakontode arestimise kohta viivitamatult täitmiseks. Kui pangakontol olev summa on maksuhalduri ettekirjutuse järgi ülekandmisele kuuluvast summast väiksem, on krediidiasutus kohustatud täitma maksuvõla ülekandmise ettekirjutuse maksumaksja või maksu kinnipidaja pangakontol oleva summa ulatuses ning edaspidistel laekumistel võlgniku pangakontole kandma raha üle maksuhalduri pangakontole kuni ettekirjutuses märgitud summa tasumiseni, välja arvatud juhul, kui maksuhaldur on teinud ettekirjutuse arestitud pangakonto avamise kohta. (11) Füüsilise isiku maksuvõla sissenõudmise korral või tema pangakontode arestimisel ei kuulu maksuhalduri poolt sissenõudmisele ega arestimisele igakuiselt summa ühe kuupalga alammäära suuruses võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Maksuhaldur on kohustatud arvutama sissenõudmisele või arestimisele mittekuuluva summa ning teavitama sellest krediidiasutust. (2) Arestitud pangakontodelt võib väljamakseid teha ainult maksuhalduri ettekirjutuse alusel. Arestitud pangakonto avatakse maksuhalduri ettekirjutuse alusel. (3) Krediidiasutusel on keelatud avada pangakontot maksumaksjale või maksu kinnipidajale, kelle pangakontode arestimise kohta on saadud maksuhalduri ettekirjutus. (4) Krediidiasutus on kohustatud maksumaksja ja maksu kinnipidaja pangakontode arestimisel viivitamatult kirjalikult edastama ettekirjutuse teinud maksuhaldurile järgmised andmed: 1) ettekirjutuse vastuvõtmise kuupäev ja kellaaeg; 2) ettekirjutuse vastu võtnud töötaja nimi ja ametinimetus; 3) pangakonto arestimise kuupäev ja kellaaeg; 4) pangakonto jääk pangakonto arestimise hetkel. [10.04.1996; 23.10.1996; 17.02.1999; 12.04.2000] § 26. Ekspordi- ja imporditehingute ning tollitransiitveo peatamine Maksuhalduri ettekirjutuse täitmata jätmisel võib Tolliamet iseseisvalt või Maksuameti ettekirjutuse alusel peatada maksumaksja ekspordi- ja imporditehingud ning tollitransiitveo, pidades kinni maksumaksja poolt üle Eesti tollipiiri toimetatava kauba ja maksumaksjale kuuluva veoki. [10.04.1996] § 27. Tõkendite kõrvaldamine (1) Maksuhaldur on kohustatud kõrvaldama käesoleva seaduse § 18 punktide 2 ja 3 või §-de 25 ja 26 alusel rakendatud tõkendi hiljemalt maksuvõla tasumisele või tõkendi rakendamise põhjuse kõrvaldamisele või äralangemisele järgneval tööpäeval. (2) Maksuhaldur on kohustatud hüvitama maksumaksjale otsese kahju, mis tekkis käesoleva seaduse § 18 punktis 2 või 3 sätestatud tegevuse tagajärjel, kui seejuures ei tuvastatud seaduserikkumist maksumaksja poolt või kui maksuhaldur ei täitnud käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tingimust. [10.04.1996] IV peatükk MAKSUSEADUSTE RIKKUMISED §-d 271–274. [kehtetud – 12.04.2000] §-d 275–276. [kehtetud – 17.02.1999] V peatükk VASTUTUS MAKSUSEADUSTE JA KÄESOLEVA SEADUSE RIKKUMISE EEST [10.04.1996] § 28. Intressid (1) Kui maksumaksja poolt tasutud või maksu kinnipidaja poolt ülekantud maksusumma on väiksem maksusummast, mida oleks tulnud tasuda või üle kanda vastavalt maksuseadusele, või maksusumma ei ole tähtpäevaks tasutud või üle kantud, arvestatakse tasumata või ülekandmata summalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine või ülekandmine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise päevani, viimane kaasa arvatud. (11) Kui maksumaksja taotlusel on temale tagastatud või tema muude maksukohustuste katteks kantud suurem maksusumma, kui oleks tulnud tagastada või kanda vastavalt maksuseadusele, arvutatakse enamtagastatud või enamkantud maksusummalt intressi alates päevast, mil maksusumma tagastati või kanti muude maksukohustuste katteks, kuni selle maksusumma maksumaksja poolt tagasimaksmise päevani, viimane kaasa arvatud. (2) Kui maksumaksja tasub maksuhalduri ettekirjutuse alusel suurema maksusumma, kui tal oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele, arvestatakse enammakstud summalt intressi maksumaksja kasuks, alates enammakstud summa tasumise päevast kuni summa tagastamiseni või maksumaksja muude maksukohustuste katteks arvestamiseni. (21) Kui maksumaksja on taotlenud maksuhaldurilt maksuseaduses ettenähtust enammakstud maksusumma tagastamist ja maksuhaldur ei ole seda tagastanud käesoleva seaduse § 10 2. lõikes sätestatud tähtaja jooksul, arvestatakse tagastamata summalt intressi alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tagastamine pidi toimuma, kuni maksusumma tagastamise päevani, viimane kaasa arvatud. (22) Tähtpäevaks tasumata maksusummalt või selle osalt, mis on võrdne või väiksem Maksuameti ja tema kohalike asutuste poolt maksumaksjale tagastamisele kuuluvast enammakstud maksusummast, ei arvestata intresse: 1) kui käesoleva seaduse § 10 1. lõikes nimetatud taotlus esitati enne maksu tasumise tähtpaeva – maksusumma tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni enammakstud maksusumma tagastamise või maksumaksja muude rahaliste kohustustega tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud; 2) kui käesoleva seaduse § 10 1. lõikes nimetatud taotlus esitati pärast maksu tasumise tähtpäeva – taotluse esitamisele järgnevast päevast kuni enammakstud maksusumma tagastamise või maksumaksja muude rahaliste kohustustega tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. (3) [kehtetu – 12.04.2000] (4) Käesoleva paragrahvi 1., 11., 2. ja 21. lõikes sätestatud intressi võrdse määra kehtestab rahandusminister. [10.04.1996; 12.04.2000] § 29. Füüsilise isiku vastutus (1) [kehtetu – 22.09.1998] (2) Maksuseaduste rikkumiste eest kannab füüsiline isik vastutust haldusõiguserikkumiste seadustiku või kriminaalkoodeksi (RT 1992, 20, 287 ja 288; RT I 1999, 38, 485; 57, 595, 597 ja 598; 60, 616; 97, 859; 102, 907; 2000, 10, 55; 28, 167; 29, 173; 33, 193; 40, 247) alusel. [22.09.1998] § 30. Juriidilise isiku vastutus (1) Juriidilise isiku poolt: 1) maksuseaduses ettenähtud maksudeklaratsiooni tähtpäevaks esitamata jätmisel määratakse rahatrahv kuni 5000 krooni; 2) käesoleva seaduse § 114 7. lõikes ja § 12 1. lõikes sätestatud nõuete rikkumisel määratakse rahatrahv kuni 10 000 krooni; 3) takistuse tegemisel maksuhaldurile maksude tasumise õigsuse kontrollimisel, tasumisele kuuluva maksusumma määramisel või maksuvõla sissenõudmisel ning maksuhalduri sellekohase ettekirjutuse täitmata jätmisel määratakse rahatrahv kuni 20 000 krooni; 4) maksuseaduses ettenähtust väiksema maksusumma või maksuseaduses ettenähtust suurema maksumaksjale tagastamisele kuuluva maksusumma näitamise eest maksudeklaratsioonis või muus maksuhaldurile esitatud dokumendis määratakse rahatrahv kuni 40% summast, mille võrra maksumaksja poolt näidatud maksusumma on väiksem maksuseaduse järgi tasumisele kuuluvast maksusummast või maksumaksja poolt näidatud tagastamisele kuuluv maksusumma oli suurem maksuseaduse järgi tagastamisele kuuluvast maksusummast; 5) punktis 4 nimetatud tegevuse eest, kui see pandi toime tahtlikult, määratakse rahatrahv kuni 100% summast, mille võrra maksumaksja poolt näidatud maksusumma on väiksem maksuseaduse järgi tasumisele kuuluvast maksusummast või maksumaksja poolt näidatud tagastamisele kuuluv maksusumma oli suurem maksuseaduse järgi tagastamisele kuuluvast maksusummast; 6)–7) [kehtetud – 12.04.2000] 8) kinnipidamisele kuuluva maksu kinni pidamata või üle kandmata jätmisel määratakse rahatrahv summas, mis on võrdne tähtaegselt ülekandmata maksusummaga; 9) krediidiasutusele, kes ei täida maksuhalduri poolt käesoleva seaduse § 24 1. lõike punkti 1 alusel tehtud ettekirjutust või § 25 4. lõikes sätestatud kohustust, määratakse rahatrahv maksumaksja poolt tähtajaks tasumata maksusumma ulatuses, kuid mitte üle maksumaksja pangakontol arestimise hetkel olnud summa; 10) ilma vastava maksustamisperioodi maksumärgita mänguautomaadiga hasartmängu korraldamisel määratakse rahatrahv 50 000 krooni iga mängukohas paikneva maksumärgita mänguautomaadi kohta; 11) ilma vastava maksustamisperioodi maksumärgita mängulauaga hasartmängu korraldamisel määratakse rahatrahv 100 000 krooni iga mängukohas paikneva maksumärgita mängulaua kohta; 12) erimärgistatud kütuse kasutamisel sõidukis mootorikütusena määratakse rahatrahv 20 000 krooni iga sõiduki kohta; 13) seaduses sätestatud korras ja tähtajaks maksuhalduri asutuses enda registreerimata jätmise eest määratakse rahatrahv kuni 20 000 krooni; 14) käesoleva seaduse § 18 alusel paigaldatud mõõturite või tõkendite rikkumise, kõrvaldamise või asendamise või muu tegevuse eest, mis ei võimalda mõõturi või tõkendi otstarbekohast rakendamist, määratakse rahatrahv kuni 20 000 krooni; 15) tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903) § 40 6. lõikes ettenähtud tõendi maksumaksjale väljastamata jätmise eest määratakse rahatrahv kuni 5000 krooni; 16) tulumaksuseaduse §-s 55 ettenähtud majandusaasta aruande Maksuameti kohalikule asutusele esitamata jätmise eest määratakse rahatrahv kuni 10 000 krooni; 17) tulumaksuseaduse §-s 56 ettenähtud teate Maksuameti kohalikule asutusele esitamata jätmise eest määratakse rahatrahv kuni 10 000 krooni; 18) enda maksevõimelisuse tahtliku vähendamise või tegevuskoha varjamise eest määratakse rahatrahv kuni 30 000 krooni. (11) Juriidilise isiku poolt maksuseaduse rikkumise kohta koostatakse vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustiku §-s 229 sätestatule protokoll, mis esitatakse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul ametiisikule, kes on volitatud arutama juriidilise isiku poolt maksuseaduse rikkumise asja. (2) Juriidilise isiku poolt maksuseaduse rikkumise asja arutamise ja karistuse määramise õigus on maksuhalduri peadirektoril, tema asetäitjal, maksuhalduri kohaliku asutuse direktoril ja nende poolt volitatud isikutel. Kohalike maksude seaduse rikkumise asja arutamise ja karistuse määramise õigus on volikogu poolt volitatud ametnikul. (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud sanktsioone rakendatakse haldusõiguserikkumiste seadustikus toodud menetluskorda järgides, juhindudes käesoleva paragrahvi 4. lõikes toodud tähtaegadest. (4) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 4, 5 ja 8 nimetatud haldusõiguserikkumise eest võib halduskaristuse määrata mitte hiljem kui kolme aasta jooksul kinnipeetud või kinnipidamisele kuuluva maksusumma ülekandmise tähtpäevast või selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast arvates, milles näidatud maksusumma oli väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele või milles näidatud tagastamisele kuuluv maksusumma oli suurem maksusummast, mis kuuluks tagastamisele vastavalt maksuseadusele. [21.09.1994; 6.12.1995; 10.04.1996; 23.09.1997; 17.02.1999; 12.04.2000] § 31. [kehtetu – 17.02.1999] § 32. [kehtetu – 12.04.2000] VI peatükk INTRESSI JA TRAHVI LAEKUMINE [17.02.1999] § 33. Laekumine (1) Käesoleva seadusega kehtestatud intressid laekuvad vastava maksu laekumise kohta. (2) Käesoleva seaduse alusel määratud trahvid laekuvad riigieelarvesse. [17.02.1999] § 34. Tagasimaksete allikas Maksumaksjale tagastatavad enammakstud maksusummad ja intressid makstakse tagasi nende laekumise kohtadest. VII peatükk MAKSUVÕLA TASUMISE AJATAMINE [10.04.1996] § 341. [kehtetu – 10.04.1996] § 342. Maksuvõla tasumise ajatamise taotlemine ja otsustamine (1) Maksumaksjal on õigus kirjalikult taotleda maksuhaldurilt maksuvõla tasumise ajatamist, esitades põhjenduse ja maksuvõla tasumise ajakava. (2) Maksuhaldur teeb otsuse käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud taotluse kohta 15 päeva jooksul selle saamisest arvates. Otsuse tegemisel on maksuhalduril õigus maksumaksja esitatud maksuvõla tasumise ajakava muuta, samuti nõuda ajatatava maksuvõla tagamiseks käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatud tagatist. Riigi- ja kohaliku omavalitsusüksuse asutuselt tagatist ei nõuta. Tagatise nõue esitatakse maksumaksjale kirjalikult. Tagatise nõudmise korral tehakse maksuvõla tasumise ajatamise otsus viie tööpäeva jooksul tagatise esitamise päevast arvates. (3) Maksuvõla tasumise ajatamise taotlus jäetakse rahuldamata, kui: 1) taotluses puudub põhjendus; 2) maksumaksjale on tehtud ettekirjutus maksuvõla tasumiseks kahe kalendripäeva jooksul ettekirjutuse saamise päevale järgnevast päevast arvates; 3) maksumaksja ei täida käesoleva seaduse § 12 1. lõikes sätestatud kohustust; 4) maksumaksja ei esita maksuhalduri poolt nõutavat tagatist või maksuhaldur ei pea esitatud tagatist küllaldaseks või usaldusväärseks; 5) esineb muid seaduses nimetamata jäetud asjaolusid või põhjusi, mille tõttu maksuhaldur ei pea maksuvõla tasumise ajatamist otstarbekaks. (4) Maksuhaldur aktsepteerib tagatisena garandi poolt väljastatud garantiidokumenti, käendajaga sõlmitud käenduslepingut või maksuvõla tagamiseks asjaõigusseaduses (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) sätestatud korras riigi kasuks seatud registerpanti või hüpoteeki. Tagatise liigi valib tagatise esitaja. Riigi nimel kirjutab pandilepingule alla selle riiklike maksude maksuhalduri asutuse juht või tema volitatud esindaja, kellelt ajatamist taotletakse. (5) Garandiks või käendajaks võib olla Eestis registreeritud isik, keda maksuhaldur garandi või käendajana aktsepteerib ning kes garantiidokumendis või käenduslepingus kohustub solidaarselt maksumaksjaga tasuma ajatatava maksuvõla eelnimetatud dokumendis või lepingus märgitud summas ja ajatamistaotluses ettenähtud tähtaegadel. (6) Maksuhalduril on õigus tagatist mitte aktsepteerida ning keelduda ajatamisest, kui garant või käendaja ei ole tema arvates usaldatav või kui summa, mille ulatuses tagatis esitatakse, ei ole piisav. [10.04.1996; 12.04.2000] § 343. Maksuhalduri õigused maksuvõla tasumise ajatamisel ja intressi määramisel (1) Käesoleva seaduse § 342 1. lõikes sätestatud taotluse rahuldamisel on maksuhalduril õigus vähendada tähtpäevaks tasumata maksusummalt, mille maksuvõlana tasumine on ajatatud, arvestatava intressi määra kuni 50% ajatamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates. (2) Kui maksumaksja täidab maksuvõla tasumise ajakava, ei rakenda maksuhaldur käesoleva seaduse § 10 3. lõikes ja §-des 24–26 sätestatud õigusi. (3) Kui maksumaksja ei täida maksuvõla tasumise ajakava või ei tasu ajakava kehtimise perioodil tähtaegselt oma jooksvaid makse või ei täida asjaõigusseaduses sätestatud kohustust hoida maksuvõla tagamiseks pandiga koormatud asja, on maksuhalduril õigus: 1) tühistada maksuvõla tasumise ajakava; 2) tühistada vähendatud intressimäär; 3) arvestada tähtpäevaks tasumata maksusummalt, mille maksuvõlana tasumine oli ajatatud, intressi tagasiulatuvalt käesoleva seaduse § 28 4. lõike alusel kehtestatud määras. (4) Maksuvõla tasumise ajakava tühistamise korral ei saa maksumaksja taotleda tasumata maksuosa uut ajatamist. [10.04.1996; 17.02.1999; 12.04.2000] § 344. Täiendavad sätted (1) Maksuvõla tasumise ajatamine ei vabasta maksumaksjat tema jooksvate maksukohustuste täitmisest. (2) Maksuvõla tasumise ajatamise korra kehtestab rahandusminister. (3) Ekspordi- ja impordimaksude tasumise tähtaja pikendamine Tolliameti poolt toimub tollialastes õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras. [30.06.1994; 10.04.1996; 12.04.2000] VIII peatükk VAIDLUSTE LAHENDAMISE KORD § 35. Maksuhalduri haldusakti vaidlustamine (1) Maksuameti kohaliku asutuse ettekirjutuse, otsuse või maksuteatega (edaspidi haldusakt) mittenõustumisel on maksumaksjal, maksu kinnipidajal või kolmandal isikul, kelle huve Maksuameti kohaliku asutuse haldusakt puudutab (edaspidi huvitatud isik), õigus 30 päeva jooksul haldusakti saamise päevale järgnevast päevast arvates esitada Maksuametile kaebus. Kaebus peab sisaldama käesoleva seaduse §-s 351 nimetatud andmeid. Kaebus esitatakse Maksuametile haldusakti väljastanud Maksuameti kohaliku asutuse kaudu. (2) Huvitatud isikul on õigus esitada Maksuameti või Tolliameti haldusakti kohta vastulause 30 päeva jooksul vastava haldusakti saamise päevast arvates. Vastulause peab sisaldama käesoleva seaduse §-s 351 nimetatud andmeid. Maksuamet ja Tolliamet juhinduvad vastulause lahendamisel käesoleva seaduse §-s 38 sätestatust. (3) Kaebuse või vastulause esitamine ei peata vaidlustatud ettekirjutuse täitmist, välja arvatud käesoleva seaduse § 20 alusel tehtud ettekirjutus, kuid maksuhalduril ei ole õigust teha krediidiasutusele ettekirjutust käesoleva seaduse § 24 1. lõike alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja pangakontodelt raha vastuvaidlematus korras ülekandmiseks maksuhalduri pangakontole. Maksuametil ja tema kohalikul asutusel on vastulause või kaebuse esitaja taotlusel õigus peatada vaidlustatud haldusakti täitmine, kui ettekirjutuse adressaat esitab käesoleva seaduse § 342 4.–6. lõikes sätestatud tingimustele vastava ning maksuhalduri poolt aktsepteeritava tagatise. [12.04.2000] § 351. Vastulausele ja kaebusele esitatavad nõuded (1) Vastulauses ja kaebuses peab sisalduma: 1) vastulause või kaebuse esitaja nimi, elu- või asukoht ja postiaadress; 2) maksuhalduri asutuse nimetus, kelle haldusakti peale vastulause või kaebus on esitatud; 3) vaidlustatava haldusakti nimetus, number ja selle tegemise kuupäev; 4) kaebuse või vastulause esitaja nõue haldusakti muutmiseks või tühistamiseks ning viited seadussätetele või asjaoludele, millega ta oma nõuet põhjendab; 5) vastulause või kaebuse esitaja või tema esindaja allkiri. (2) Kui vastulausele või kaebusele kirjutas alla isiku esindaja, tuleb vastulausele või kaebusele lisada esindaja volitusi tõendav dokument. (3) Vastulausele või kaebusele lisatakse asjassepuutuvad dokumendid ning soovi korral muud kaebust või vastulauset toetavad materjalid. Kui dokumentide esitamine pole võimalik, tehakse vastulauses või kaebuses viide nende asukohale. [12.04.2000] § 36. Kaebuse esitamine ja edasisaatmine (1) Maksuameti kohalik asutus vaatab kaebuse läbi, kontrollib selle vastavust käesoleva seaduse §-s 351 sätestatud nõuetele ning edastab selle koos asjassepuutuvate materjalidega ning omapoolse kirjaliku seletusega viie tööpäeva jooksul Maksuametile, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes sätestatud juhul. (2) Kaebusega nõustumise korral jätab Maksuameti kohalik asutus kaebuse Maksuametile saatmata ning teeb vastavalt kaebuse esitaja taotlusele otsuse vaidlustatud ettekirjutus või otsus kas muuta või tühistada. Maksuteate peale esitatud kaebusega nõustumise korral Maksuameti kohalik asutus tühistab selle või väljastab uue, parandatud maksuteate. Eespool nimetatud uue haldusaktiga mittenõustumisel on huvitatud isikul õigus esitada käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud korras uus kaebus. (3) Kui kaebus ei vasta käesoleva seaduse §-s 351 sätestatud nõuetele, on Maksuameti kohalikul asutusel õigus teatada sellest kirjalikult kaebuse esitajale, anda kahenädalane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ning teha hoiatus, et puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmise korral loetakse kaebus esitamata jäetuks. [12.04.2000] § 37. [kehtetu – 12.04.2000] § 38. Kaebuse või vastulause läbivaatamine (1) Maksuamet või Tolliamet vaatab tema ettekirjutuse või otsuse peale esitatud vastulause ning Maksuamet talle kohaliku asutuse poolt saadetud kaebuse läbi, teeb selle kohta kirjaliku motiveeritud otsuse ning saadab otsuse kaebuse või vastulause esitajale 30 kalendripäeva jooksul kaebuse või vastulause saamise päevale järgnevast päevast arvates. Rahandusministril on õigus seda tähtaega pikendada. Pikendamine toimub iga juhtumi korral eraldi. (2) Maksuamet või Tolliamet teeb kaebuse või vastulause lahendamisel otsuse jätta vaidlustatud haldusakt jõusse, see muuta või tühistada. Kaebuse või vastulause lahendamisel haldusakti tühistades on Maksuametil või Tolliametil õigus teha uus haldusakt. Maksuametil on õigus saata asi uue haldusakti tegemise otsustamiseks Maksuameti kohalikule asutusele. (3) Riiklike maksude maksuhalduril on õigus nõuda kaebuse või vastulause esitajalt täiendavate tõendite esitamist või suuliste seletuste andmiseks maksuhalduri juurde ilmumist. Ilmumata jätmine ei takista kaebuse või vastulause läbivaatamist. (4) Riiklike maksude maksuhaldur ei ole kohustatud otsuse või ettekirjutuse peale saabunud vastulauset või kaebust lahendama, kui sama ettekirjutuse või otsuse peale on esitatud kaebus kohtusse. [12.04.2000] § 39. [kehtetu – 12.04.2000] § 40. Kaebuse või vastulause lahendamisel tehtud otsus (1) Kaebuse või vastulause lahendamisel tehtud otsuses peab sisalduma selle teinud maksuhalduri nimetus ja aadress, otsuse tegemise kuupäev, andmed kaebuse või vastulause esitanud isiku kohta, otsust põhjendavad asjaolud ja negatiivse otsuse korral ka edasikaebamise kord. (2) Otsus tehakse kaebuse või vastulause esitajale teatavaks ning antakse kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega. [12.04.2000] § 41. Kohtusse kaebamine (1) Riiklike maksude maksuhalduri haldusakti vaidlustanud isikul on õigus pöörduda maksuvaidluse lahendamiseks kohtusse. (2) Kaebuse esitamine ei vabasta huvitatud isikut talle haldusaktiga pandud kohustuste täitmisest, välja arvatud käesoleva seaduse § 20 alusel tehtud ettekirjutus. (3) Kui riiklike maksude maksuhaldur ei tee vastulause või kaebuse lahendamisel käesoleva seaduse §-s 38 sätestatud nõuetele vastavat otsust seaduses sätestatud tähtaja jooksul, tühistab kohus huvitatud isiku nõudmisel vaidlustatava haldusakti. [12.04.2000] IX peatükk LÕPPSÄTTED § 42. Maksuvõlgnevuste sissenõudmise järjekord (1) Maksuvõlglaselt nõutakse esmajärjekorras sisse riiklike maksude maksuvõlad. (2) Maksuvõla sissenõudmisel käesoleva seaduse § 24 1. lõikes sätestatud viisil nõutakse maksuvõlglaselt esmajärjekorras sisse intressid ning seejärel maksusumma. [10.04.1996; 12.04.2000] § 421. [kehtetu – 12.04.2000] § 43. Maksuvõla kustutamine (1) Riiklike maksude maksuhalduril on õigus kustutada rahandusministri kehtestatud tingimustel ja korras: 1) juriidilise isiku maksuvõlg tema pankroti- või likvideerimismenetlusega lõpetamise korral; 2) füüsilise isiku (sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtja) maksuvõlg tema surma või surnuks tunnistamise korral, juhul kui puudub pärandvara, millele sissenõuet pöörata, või osas, mis ületab inventeeritud pärandvara maksumust, millest on vastavalt pärimisseaduse §-s 134 sätestatule rahuldatud eelmiste järjekohtade nõuded. (2) Vabariigi Valitsusel on õigus riigi äriühingu erastamisel rahandusministri ettepanekul kustutada erastatava äriühingu maksuvõlg või ajatada maksuvõla tasumine. Maksuvõla kustutamise ja ajatamise korra kehtestab rahandusminister. Erastamisel olevaks äriühinguks käesoleva seaduse tähenduses loetakse erastamisnimekirja kinnitatud äriühingut enne erastamise ostu-müügilepingu sõlmimist. (3) Erastatava äriühingu maksuvõla tasumise ajatamisel kehtestatakse intressi suurus ja selle tasumise kord Vabariigi Valitsuse korraldusega. [12.04.2000] § 431. Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud maksuseadustega ettenähtud maksude määramine ja sissenõudmine (1) Maksuhalduril on õigus käesoleva seaduse § 22 alusel määrata enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud maksuseadustega ettenähtud maksude tasumata maksusumma. (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud maksuseadustega ettenähtud ja maksumaksja poolt tasumata või maksu kinnipidaja poolt ülekandmata jäetud maksusumma ning tasumata või ülekandmata maksusummalt arvestatud intress on maksuvõlg ning maksuhalduril on õigus see sisse nõuda käesolevas seaduses sätestatud korras. [10.04.1996] § 44. Vabariigi Valitsuse ja rahandusministri pädevus Vabariigi Valitsusel ja rahandusministril on õigus anda määrusi maksuseaduse alusel ja selle täitmiseks. [26.06.1996] § 45. [Käesolevast tekstist välja jäetud] § 46. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisest, kuid mitte varem kui 1994. aasta 1. jaanuaril.