Vabariigi Valitsus — Põllumajandussaaduste tootjatele 2000. aastal riiklike otseste toetuste maksmise kord — RT I, 2000, 43, 276

Määrus kehtestatakse «Põllumajandussaaduste ja -toodete turu korraldamise seaduse» (RT I 1995, 79, 1346; 1996, 48, 941; 1997, 74, 1228) paragrahvi 5 lõike 3 alusel. § 1. Määrus sätestab 2000. aastal põllumajandussaaduste tootjatele (edaspidi tootja) ute või kitse kasvatamise riikliku otsese toetuse (edaspidi utetoetus), eesti maakarja tõugu lehma kasvatamise riikliku otsese toetuse (edaspidi maakarjatoetus), tera- ja kaunvilja ning rapsi, rüpsi ja seemnelina kasvatamise riikliku otsese toetuse (edaspidi teraviljatoetus), sertifitseeritud heinaseemne kasvatamise riikliku otsese toetuse (edaspidi heinaseemnetoetus), sertifitseeritud seemnekartuli kasvatamise riikliku otsese toetuse (edaspidi seemnekartulitoetus) ning mahepõllumajanduslikule tootmisviisile ülemineku või mahepõllumajandusliku tootmisviisi riikliku otsese toetuse (edaspidi mahepõllumajandustoetus) maksmist. § 2. Utetoetust võib taotleda tootja, kellel ei ole 30. juuni 2000. a seisuga riiklike maksude maksuvõlgasid või kelle riiklike maksude maksuvõlgade tasumine on ajatatud ning kellele kuulub vähemalt kolm poeginud utte või poeginud kitse, kes on 1. juuni 2000. a seisuga nõuetekohaselt märgistatud. § 3. Maakarjatoetust võib taotleda tootja, kellel ei ole 15. septembri 2000. a seisuga riiklike maksude maksuvõlgasid või kelle riiklike maksude maksuvõlgade tasumine on ajatatud ning kellele kuuluvad eesti maakarja tõugu lehmad on 1. septembri 2000. a seisuga nõuetekohaselt märgistatud. § 4. Teraviljatoetust võib taotleda tootja, kellel ei ole 30. juuni 2000. a seisuga riiklike maksude maksuvõlgasid või kelle riiklike maksude maksuvõlgade tasumine on ajatatud ning kes kasvatab teravilja vähemalt 5 hektaril. § 5. Heinaseemnetoetust võib taotleda tootja, kellel ei ole 30. juuni 2000. a seisuga riiklike maksude maksuvõlgasid või kelle riiklike maksude maksuvõlgade tasumine on ajatatud, kelle heinaseemne põld on 1999. aastal põldtunnustatud ja sellelt koristatud heinaseeme sertifitseeritud ning kelle heinaseemne saagikus hektari kohta oli Taimetoodangu Inspektsiooni andmetel vähemalt: 1) lutsernil 50 kg; 2) ida-kitsehernel 110 kg; 3) valgel mesikal 200 kg; 4) punasel ristikul 70 kg; 5) roosal ristikul 70 kg; 6) valgel ristikul 25 kg; 7) timutil 120 kg; 8) harilikul aruheinal 130 kg; 9) punasel aruheinal 160 kg; 10) lamba-aruheinal 90 kg; 11) sale-haguheinal 70 kg; 12) kasteheinal 60 kg; 13) keraheinal 120 kg; 14) aasnurmikal 140 kg; 15) karjamaa raiheinal 220 kg; 16) üheaastasel raiheinal 330 kg; 17) itaalia raiheinal 330 kg; 18) aas-rebasesabal 80 kg. § 6. Seemnekartulitoetust võib taotleda tootja, kellel ei ole 30. juuni 2000. a seisuga riiklike maksude maksuvõlgasid või kelle riiklike maksude maksuvõlgade tasumine on ajatatud, kelle seemnekartuli põld on 1999. aastal põldtunnustatud ja sellelt koristatud seemnekartul on sertifitseeritud ning kelle seemnekartuli saagikus hektari kohta oli Taimetoodangu Inspektsiooni andmetel vähemalt 5 tonni. § 7. Mahepõllumajandustoetust võib taotleda tootja, kellel ei ole 31. juuli 2000. a seisuga riiklike maksude maksuvõlgasid või kelle riiklike maksude maksuvõlgade tasumine on ajatatud ja kellele on antud mahemärgi kasutusluba või kes on tunnistatud mahemärgi kasutuslubade väljaandmise õigust omava isiku poolt mahetootmisele üleminekuperioodis olevaks. § 8. Selle määruse alusel riiklikku otsest toetust taotlev tootja (edaspidi taotleja) peab esitama Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Keskusele (edaspidi PRIK) määruse lisades 1–5 ettenähtud vormile vastava taotluse: 1) utetoetuse saamiseks 30. juuniks 2000. a; 2) maakarjatoetuse saamiseks 15. septembriks 2000. a; 3) heinaseemnetoetuse või seemnekartuli toetuse saamiseks 30. juuniks 2000. a; 4) mahepõllumajandustoetuse saamiseks 31. juuliks 2000. a. § 9. Teraviljatoetuse saamiseks peab taotleja esitama lisas 3 ettenähtud vormile vastava taotluse 30. juuniks 2000. a kõlviku asukohajärgsesse maaparandusbüroosse PRIK-i toetuste vastuvõtja-vanemspetsialistile. § 10. Pärast paragrahvides 8 ja 9 sätestatud tähtpäevi esitatud taotlusi läbi ei vaadata ja nende taotluste alusel toetust ei maksta. § 11. Taotleja kinnitab taotluses esitatud andmete õigsust allkirjaga ning võimaldab kontrollida esitatud andmete vastavust tegelikkusele. PRIK võib vajadusel nõuda maakasutuse õiguslikku alust tõendava dokumendi ja taotlejat esindava isiku volitust tõendava dokumendi lisamist taotlusele. § 12. PRIK esitab õigeaegselt taotluse esitanud tootjate nimekirja taotleja asukohajärgsele kohalikule maksuametile, kes kontrollib taotlejapoolset maksude tasumist ja teavitab PRIK-i kontrollimise tulemustest kirjalikult ühe nädala jooksul arvates nimekirja saamisest. § 13. PRIK kontrollib taotluses esitatud andmete vastavust paragrahvides 2–7 esitatud nõuetele. § 14. PRIK-i direktori poolt volitatud isikud kontrollivad põllumajandussaaduste tootmise kohas vähemalt 10% utetoetuse ja vähemalt 10% maakarjatoetuse taotlejatest. § 15. PRIK-i direktori poolt volitatud isikud kontrollivad koostöös Taimetoodangu Inspektsiooni peadirektori poolt volitatud ametnikega põllumajandussaaduste tootmise kohas vähemalt 10% mahepõllumajandustoetuse taotlejatest. Mahepõllumajandustoetuse taotlejaid kontrollitakse ja kontrollaktid koostatakse hiljemalt 7. septembriks 2000. a. § 16. PRIK-i direktori poolt volitatud isikud kontrollivad koostöös Taimetoodangu Inspektsiooni peadirektori poolt volitatud ametnikega ja maaparandusbüroo juhataja poolt volitatud isikutega põllumajandussaaduste tootmise kohas vähemalt 5% teraviljatoetuse taotlejatest. Teraviljatoetuse taotlejaid kontrollitakse ja kontrollaktid koostatakse hiljemalt 11. augustiks 2000. a. § 17. Teraviljatoetust ei maksta kõlviku osas, mille umbrohtumus on enam kui 15%. Teraviljakõlvikute umbrohtumuse hindamisel võetakse aluseks umbrohutaimede arv pinnaühikul väljendatuna protsentides teraviljal produktiivvõrsete arvust ning kaunviljal, rapsil, rüpsil ja seemnelinal kultuurtaimede arvust. Arvestuslapilt (50×50 cm) loetakse umbrohutaimede arv, mille pikkus on üle 1/4 kultuurtaimede pikkusest, ja kultuurtaimede (või nende produktiivvõrsete) arv. Kuni 5 ha suurusel kõlvikul loetakse 4 arvestuslappi, 5–10 ha suurusel kõlvikul loetakse 8 arvestuslappi ja iga järgneva 10 ha kohta loetakse 4 arvestuslappi. Arvestuslappe, mille keskmise umbrohtumuse järgi arvutatakse kõlviku umbrohtumus, loetakse põiki üle kõlviku liikudes. § 18. Teraviljatoetuse arvutamisel korrutatakse hektarite arv, kuhu on külvatud sertifitseeritud seemet (supereliit, eliit, C, C1 ja C2), 1,25-ga ning kõlviku, kus esineb tuulekaera, välja arvatud juhuslik esinemine, hektarite arv 0,9-ga. § 19. Mahepõllumajandustoetuse arvutamisel korrutatakse köögiviljakultuuride, kultuuris kasvatatavate ravim- ja maitsetaimede ning puuvilja- ja marjakultuuride kasvatamiseks kasutatava maa hektarite arv 5-ga. § 20. PRIK esitab põllumajandusministrile ettepaneku taotlejale toetuse maksmise või mittemaksmise kohta ning ettepaneku hektari või looma kohta makstava toetuse suuruse kohta: 1) utetoetuse osas 20. juuliks 2000. a; 2) maakarjatoetuse osas 2. oktoobriks 2000. a; 3) heinaseemnetoetuse ja seemnekartulitoetuse osas 17. juuliks 2000. a; 4) teraviljatoetuse osas 28. augustiks 2000. a; 5) mahepõllumajandustoetuse osas 22. septembriks 2000. a. § 21. Valeandmeid esitanud taotlejale toetust ei maksta. Valeandmete alusel saadud toetussummad tuleb tagastada riigieelarvesse. § 22. Põllumajandusminister otsustab toetuse saajad ning neile toetuseks makstavad summad, mis vormistatakse ministri vastava käskkirjaga: 1) utetoetuse osas 28. juuliks 2000. a; 2) maakarjatoetuse osas 10. oktoobriks 2000. a; 3) heinaseemnetoetuse ja seemnekartulitoetuse osas 25. juuliks 2000. a; 4) teraviljatoetuse osas 4. septembriks 2000. a; 5) mahepõllumajandustoetuse osas 5. oktoobriks 2000. a. § 23. PRIK kannab põllumajandusministri käskkirja alusel toetuse saaja kontole: 1) utetoetuse 7. augustiks 2000. a; 2) maakarjatoetuse 20. oktoobriks 2000. a; 3) heinaseemnetoetuse ja seemnekartulitoetuse 4. augustiks 2000. a; 4) teraviljatoetuse 14. septembriks 2000. a; 5) mahepõllumajandustoetuse 15. oktoobriks 2000. a. § 24. PRIK säilitab taotlusi ja Põllumajandusministeerium toetuste saanute nimekirju seitse aastat. Peaminister Mart LAAR Põllumajandusminister Ivari PADAR Riigikantselei peadirektor riigisekretäri ülesannetes Tiit LAJA Vabariigi Valitsuse 31. mai 2000. a määruse nr 178 «Põllumajandussaaduste tootjatele 2000. aastal riiklike otseste toetuste maksmise kord» lisa 1

Põllumajandusminister Ivari PADAR Vabariigi Valitsuse 31. mai 2000. a määruse nr 178 «Põllumajandussaaduste tootjatele 2000. aastal riiklike otseste toetuste maksmise kord» lisa 2

Põllumajandusminister Ivari PADAR Vabariigi Valitsuse 31. mai 2000. a määruse nr 178 «Põllumajandussaaduste tootjatele 2000. aastal riiklike otseste toetuste maksmise kord» lisa 3

Põllumajandusminister Ivari PADAR Vabariigi Valitsuse 31. mai 2000. a määruse nr 178 «Põllumajandussaaduste tootjatele 2000. aastal riiklike otseste toetuste maksmise kord» lisa 4

Põllumajandusminister Ivari PADAR Vabariigi Valitsuse 31. mai 2000. a määruse nr 178 «Põllumajandussaaduste tootjatele 2000. aastal riiklike otseste toetuste maksmise kord» lisa 5

Põllumajandusminister Ivari PADAR