Vabariigi Valitsus — Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vorm — RT I, 2000, 42, 267

Määrus kehtestatakse «Eesti Vabariigi haridusseaduse» (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 81, 1365; 1998, 57, 859; 61, 980; 64/65, 1007; 1999, 10, 150; 24, 358; 51, 550; 102, 908) paragrahvi 27 ning «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195) paragrahvi 29 lõike 10 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Lõputunnistus (1) Käesolevale põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse statuudile vastav lõputunnistus on riiklik dokument. (2) Lisas 1 toodud vormi kohase põhikooli lõputunnistuse väljaandmise õigus ja kohustus on põhikoolil ja gümnaasiumil, olenemata selle omandivormist. Lisas 2 toodud vormi kohase gümnaasiumi lõputunnistuse väljaandmise õigus ja kohustus on gümnaasiumil, olenemata selle omandivormist. (3) Põhikooli lõputunnistus antakse päevases, õhtuses või kaugõppevormis, samuti eksternina põhihariduse omandanud isikule. Gümnaasiumi lõputunnistus antakse päevases, õhtuses või kaugõppevormis, samuti eksternina üldkeskhariduse omandanud isikule. (4) Põhikooli lõputunnistus tõendab põhi- ja üldkeskhariduse riikliku õppekavaga määratud põhikooli täieliku kursuse lõpetamist. Gümnaasiumi lõputunnistus tõendab põhi- ja üldkeskhariduse riikliku õppekavaga määratud gümnaasiumi täieliku kursuse lõpetamist. (5) Gümnaasiumi lõputunnistus kehtib koos riigieksamitunnistusega. § 2. Lõputunnistuse vormi kirjeldus (1) Lõputunnistus vormistatakse A3-formaadis turvaelementide ja taustmustriga blanketile, mille esimesele leheküljele on trükikojas trükitud sõnad «Eesti Vabariik», suure riigivapi kujutis ja sõnad «PÕHIKOOLI LÕPUTUNNISTUS» või «GÜMNAASIUMI LÕPUTUNNISTUS». (2) Lõputunnistuste blankettidel on ühtne numeratsioon, mis jaguneb seeriateks vastavalt lõputunnistuse liigile ja seeriale järgnevaks kuuekohaliseks numbriks, mis on lõputunnistuse järjekorranumber selles seerias. (3) Põhikooli lõputunnistuse seeria tähis on «P». Gümnaasiumi lõputunnistuse seeria tähis on «G». (4) Põhikooli lõputunnistuse põhivärv on roheline. Gümnaasiumi lõputunnistuse põhivärv on kollane. § 3. Riigieksamitunnistus ja selle vormi kirjeldus (1) Lisas 3 toodud vormi kohane riigieksamitunnistus on riiklik dokument, mille Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus (edaspidi keskus) väljastab gümnaasiumi riigieksamite tulemuste kohta igale riigieksamid sooritanud isikule. (2) Riigieksamitunnistus vormistatakse A4-formaadis turvaelementide ja taustmustriga blanketile, millel on trükikojas trükitud sõnad «EESTI VABARIIK», väikese riigivapi kujutis ja sõna «RIIGIEKSAMITUNNISTUS» ning vasakul allääres sõnad «TUNNISTUS ON KEHTIV KOOS KESKHARIDUST TÕENDAVA DOKUMENDIGA». (3) Riigieksamitunnistuse põhivärv on helesinine. 2. peatükk LÕPUTUNNISTUSE JA RIIGIEKSAMITUNNISTUSE VORMISTAMISELE ESITATAVAD NÕUDED § 4. Lõputunnistuse ja riigieksamitunnistuse keel Lõputunnistus ja riigieksamitunnistus vormistatakse eesti keeles. § 5. Põhikooli lõputunnistuse vormistamine (1) Põhikooli lõputunnistuse vasakpoolsele siselehele kantakse: 1) lõputunnistuse saaja ees- ja perekonnanimi kirjatähtedega; 2) sünniaeg, kusjuures sünnikuu märgitakse numbriga; 3) isikukood; 4) kooli asukoht seesütlevas käändes ja kooli nimi omastavas käändes; 5) käitumise hinne; 6) õppeained ja aastahinded, kusjuures aastahinded kirjutatakse numbrite ja sõnadega; 7) põhihariduse omandamisel gümnaasiumis märge «lõpetas …. gümnaasiumis põhikooli kursuse». (2) Põhikooli lõputunnistuse parempoolsele siselehele kantakse: 1) lõpueksamite ained ja hinded; 2) õppenõukogu otsuse number ja kuupäev. (3) Põhihariduse lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) läbimist tõendava põhikooli lõputunnistuse vasakpoolsele siselehele kantakse kooli nime järel märge «Õppis lihtsustatud õppekava alusel». (4) Õhtuses ning kaugõppevormis ja eksternina õppekava läbinud lõpetaja lõputunnistusele kirjutatakse õppeainete, mille õpetamise kohustust õppevorm ette ei näe, hinde kohale «ei olnud õppekavas». § 6. Gümnaasiumi lõputunnistuse vormistamine (1) Gümnaasiumi lõputunnistuse vasakpoolsele siselehele kantakse: 1) lõputunnistuse saaja ees- ja perekonnanimi kirjatähtedega; 2) sünniaeg, kusjuures sünnikuu märgitakse numbriga; 3) isikukood; 4) gümnaasiumi asukoht seesütlevas käändes ja kooli nimi omastavas käändes; 5) käitumise hinne; 6) õppeained ja aastahinded, kusjuures aastahinded kirjutatakse numbrite ja sõnadega. (2) Gümnaasiumi lõputunnistuse parempoolsele siselehele kantakse: 1) koolieksamite ained ja hinded; 2) õppenõukogu otsuse number ja kuupäev. (3) Õhtuses ning kaugõppevormis ja eksternina õppekava läbinud lõpetaja lõputunnistusele kirjutatakse õppeainete, mille õpetamise kohustust õppevorm ette ei näe, hinde kohale «ei olnud õppekavas». § 7. Riigieksamitunnistuse vormistamine Riigieksamitunnistusele kantakse: 1) riigieksamitunnistuse saaja ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, isikukood; 2) riigieksamiained ja tulemused; 3) riigieksami sooritamise aeg; 4) riigieksamitunnistuse number. § 8. Lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse kinnitamine (1) Lõputunnistuse väljaandmise aluseks on kooli õppenõukogu otsus. (2) Lõputunnistus kinnitatakse kooli direktori, õppenõukogu liikmete (vähemalt viie õpetaja) ja õppenõukogu sekretäri allkirjade ning kooli pitseriga. (3) Lõputunnistuse number ja väljaandmise kuupäev kantakse «Õpilasraamatusse». (4) Riigieksamitunnistus kinnitatakse keskuse pitseriga ja sellele märgitakse tunnistuse väljaandmise kuupäev. § 9. Lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse tühistamine (1) Lõputunnistus ning riigieksamitunnistus on eluaegsed. (2) Lõputunnistuse väljaandnud kooli direktor tühistab lõputunnistuse, kui ilmneb, et selle saamine on olnud seotud pettuse või võltsinguga või kui ilmneb, et sellele on kantud ebaõiged andmed. (3) Riigieksamitunnistuse tühistab keskuse direktor juhul, kui ilmneb, et selle saamine on olnud seotud pettuse või võltsinguga või kui ilmneb, et sellele on kantud ebaõiged andmed, samuti riigieksami hinde muutmisel apellatsioonikomisjoni otsuse alusel. 3. peatükk DUPLIKAADI VÄLJAANDMISE KORD 1. jagu Lõputunnistuse duplikaadi väljaandmine § 10. Duplikaadi taotlemine (1) Lõputunnistuse kaotamise, hävimise või rikkumise korral väljastatakse duplikaat. (2) Duplikaadi saamiseks esitab taotleja avalduse, kus on taotleja isikuandmed, kooli lõpetamise aasta ja duplikaadi taotlemise põhjus, samuti esitab taotleja üleriigilise levikuga päevalehes teatise selle kohta, et lõputunnistus on tunnistatud kehtetuks. (3) Duplikaadi väljastab selle kooli direktor, kus taotleja on omandanud põhi- või üldkeskhariduse ja on saanud lõputunnistuse. (4) Kui lõputunnistuse väljaandnud kool on ümber korraldatud, esitab duplikaadi taotleja avalduse kooli asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele, kes suunab avalduse ümberkorraldatud kooli õigusjärglasele, kes väljastab duplikaadi. (5) Kui kooli tegevus on lõpetatud, esitab duplikaadi taotleja avalduse kooli asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele, kes suunab avalduse samas vallas või linnas asuvale sama haridustaseme omandamist võimaldavale koolile, kes väljastab duplikaadi. Kui vallas või linnas ei ole sama haridustaseme omandamist võimaldavat kooli, esitab valla- või linnavalitsus vastava taotluse lähima valla valitsusele või lähima linna valitsusele, kus on vastav kool. Kooli direktor taotleb kohaliku omavalitsuse või maa-arhiivilt, kuhu kooli dokumendid on üle antud, teatise õpilase kooli lõpetamise kohta. Teatise alusel väljastab kooli direktor taotlejale duplikaadi. (6) Juhul kui koolis või kohaliku omavalitsuse või maa-arhiivis ei ole säilinud täielikke andmeid duplikaadi väljaandmiseks, kuid kaudsete andmete põhjal on võimalik kindlaks teha taotleja poolt kooli lõpetamine, väljastab kooli direktor taotlejale tõendi, millele on märgitud: 1) kooli lõpetaja nimi; 2) kooli lõpetaja sünniaeg; 3) kooli nimi; 4) kooli lõpetamise aasta, kuu ja kuupäev; 5) märge, et isik on lõpetanud … täieliku kursuse; 6) tõendi väljaandja allkiri; 7) tõendi väljaandmise aasta, kuu ja kuupäev. (7) Tõend kinnitatakse kooli pitseriga. § 11. Duplikaadi vormistamine (1) Duplikaat vormistatakse eesti keeles kehtival lõputunnistuse blanketil «Õpilasraamatu» sissekannete alusel. Blanketi paremasse ülanurka tehakse märge «Duplikaat». (2) Enne 1990. aastat väljaantud lõputunnistuse puhul kirjutatakse duplikaadi paremasse ülanurka täiendav tekst «Välja antud käesoleval blanketil Vabariigi Valitsuse 26. mai 2000. a määruse nr 168 «Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vorm» alusel». (3) Lõputunnistuse blanketil puuduvad õppeained koos vastavate hinnetega kantakse lõputunnistuse aineloendi vabadele ridadele. Õppeainete kohta, mida ei õpetatud, kirjutatakse hinde kohale «ei olnud õppekavas». (4) Ümber korraldatud või tegevuse lõpetanud kooli lõputunnistuse duplikaadile märgitakse lõputunnistuse väljaandnud kooli nimi, mida kasutati siis, kui duplikaadi taotleja kooli lõpetas. § 12. Duplikaadi väljaandmine (1) Otsus lõputunnistuse kehtetuks tunnistamise ja duplikaadi väljaandmise kohta vormistatakse kooli direktori käskkirjaga. Duplikaat vormistatakse kahe nädala jooksul avalduse saamisest arvates. (2) Duplikaat väljastatakse selle saajale allkirja vastu. Duplikaadi väljaandmine registreeritakse kooli «Õpilasraamatus». (3) Duplikaadil on võrdne juriidiline jõud selle väljaandmise aluseks oleva lõputunnistusega. § 13. Duplikaadi väljaandmisest keeldumine (1) Duplikaadi väljaandmisest keeldutakse, kui ilmneb, et: 1) duplikaadi taotleja on esitanud tahtlikult valeandmeid; 2) puuduvad arhiivimaterjalid algdokumendi väljaandmise kohta. (2) Duplikaadi väljaandmisest keeldumisest teatatakse duplikaadi taotlejale kirjalikult viie tööpäeva jooksul. Kirjas märgitakse ka duplikaadi väljaandmisest keeldumise põhjus. 2. jagu Riigieksamitunnistuse duplikaadi väljaandmine § 14. Duplikaadi taotlemine (1) Riigieksamitunnistuse kaotamise, hävimise või rikkumise korral väljastab keskuse direktor duplikaadi taotlejale duplikaadi. (2) Duplikaadi saamiseks esitab taotleja keskuse direktorile: 1) avalduse, kus on märgitud taotleja isikuandmed, riigieksami sooritamise aasta, õppeaine, milles riigieksam sooritati, ja duplikaadi taotlemise põhjus; 2) teatise selle kohta, et üleriigilise levikuga päevalehes on ilmunud teade riigieksamitunnistuse kehtetuks tunnistamise kohta. § 15. Duplikaadi vormistamine (1) Otsuse riigieksamitunnistuse kehtetuks tunnistamise ja duplikaadi väljaandmise kohta vormistab keskuse direktor käskkirjaga. Duplikaat väljastatakse kahe nädala jooksul avalduse saamisest arvates. (2) Duplikaat vormistatakse eesti keeles kehtival riigieksamitunnistuse blanketil, mille paremasse ülanurka tehakse märge «Duplikaat». (3) Duplikaadi väljaandmine registreeritakse vastavalt keskuse asjaajamise korrale ja väljastatakse selle saajale allkirja vastu. (4) Duplikaadil on võrdne juriidiline jõud selle väljaandmise aluseks oleva riigieksamitunnistusega. § 16. Duplikaadi väljaandmisest keeldumine Duplikaadi väljaandmisest keeldutakse paragrahvis 13 sätestatud alustel ja korras. 4. peatükk RAKENDUSSÄTE § 17. Kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 23. aprilli 1996. a määrus nr 115 «Õppeasutuse lõpetamist tõendavate dokumentide statuutide ja vormi kinnitamine» (RT I 1996, 30, 600; 1997, 31, 499; 1999, 1, 3) tunnistatakse kehtetuks. Peaminister Mart LAAR Haridusminister Tõnis LUKAS Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Vabariigi Valitsuse 26. mai 2000. a määruse nr 168 «Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vorm» lisa 1

Haridusminister Tõnis LUKAS Vabariigi Valitsuse 26. mai 2000. a määruse nr 168 «Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vorm» lisa 2

Haridusminister Tõnis LUKAS Vabariigi Valitsuse 26. mai 2000. a määruse nr 168 «Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vorm» lisa 3

Haridusminister Tõnis LUKAS