Vabariigi Valitsus — Tööhõivealase riigiabi andmise tingimused — RT I, 2009, 39, 245

Määrus kehtestatakse «Konkurentsiseaduse» (RT I 1998, 30, 410; 1999, 89, 813) paragrahvi 20 lõike 6 alusel. § 1. Üldsätted (1) Käesolev määrus kehtib tööhõivealase abi kohta, mis on riigiabi «Konkurentsiseaduse» paragrahvi 19 lõike 1 tähenduses. Tööhõivealast riigiabi antakse töökohtade säilitamiseks või täiendavate töökohtade loomiseks. (2) Tööhõivealast abi ei loeta riigiabiks, kui see ei soodusta teatud ettevõtjaid ega teatud kaupade tootmist või müüki ja kui abi antakse füüsilistele isikutele ning see on suunatud: 1) töötute juhendamiseks, nõustamiseks, üldiseks abistamiseks ja koolituseks; 2) töötajate konkurentsivõime tõstmiseks tööturul, eriti kutseõppe või stažeerimise kaudu; 3) teatud töötajate sissetuleku täiendamiseks; 4) naiste tööhõive soodustamiseks traditsioonilistel meeste kutsealadel või rahvusvähemustesse kuuluvate üksikisikute tööhõive soodustamiseks; 5) töötajate mobiilsuse soodustamiseks, füüsilistest isikutest ettevõtjate tegevuse alustamiseks või teatavate töötajategruppide palkamiseks, kellele on takistuseks ajutised sotsiaalsed ja kutsealased asjaolud; 6) puuetega inimeste tööhõive soodustamiseks. (3) Riigiabiks ei loeta tööhõivealaseid üldisi abimeetmeid, näiteks tööhõivealase seadusandluse või haridussüsteemi täiustamiseks suunatud meetmeid. (4) Käesolevat määrust ei kohaldata «Konkurentsiseaduse» paragrahvi 19 lõikes 2 sätestatud valdkondadele. (5) Käesolevat määrust ei kohaldata investeeringutega seotud riigiabile ja riigiabile, mille andmine on osa raskustesse sattunud ettevõtja päästmise või restruktureerimise plaanist. § 2. Tööhõivealase riigiabi vormid (1) Tööhõivealast riigiabi antakse toetuste vormis ühekordsete või igakuiste maksetena, teatud ettevõtjate tööandjapoolsete maksudest või sotsiaalkindlustusmaksetest vabastamisena ja muudes «Konkurentsiseaduse» paragrahvi 19 lõikes 1 sätestatud vormides või nende vormide kombinatsioonina. (2) Abi töökohtade säilitamiseks tähendab ettevõtjale antavat toetust, mis annab ettevõtjale võimaluse oma töötajaid mitte vallandada, kusjuures toetuse suurus arvutatakse töötajate arvu alusel riigiabi andmise ajal. (3) Täiendavate töökohtade loomiseks loetakse ettevõtja töötajate arvu lisandumist võrreldes keskmise töötajate arvuga teatud perioodi jooksul. Ühe töökoha asendamist teisega, ilma et töötajate arv tegelikult suureneks või loodaks uusi töökohti, ei loeta täiendavate töökohtade loomiseks. Riigiabi töökohtade loomiseks peab tagama töökohad töötajatele, kes ei ole kunagi varem töötanud või on oma eelmise töökoha kaotanud, ning seda arvutatakse loodud töökohtade arvu alusel. (4) Täiendavate töökohtade loomiseks loetakse ka töökohtade jagamist, mis on üldise töömahu jagamine enamate, lühema tööajaga töökohtade vahel, andes suuremale arvule töötajatele võimaluse (osalise ajaga) tööd teha. § 3. Tööhõivealase riigiabi andmise tingimused (1) Tööhõivealane riigiabi peab olema ajutine, mis tähendab, et abi peab olema stimuleeriva iseloomuga ja seda antakse ainult selle perioodi jooksul, mil see on vajalik. (2) Töökohtade säilitamiseks antakse riigiabi luba «Konkurentsiseaduse» paragrahvi 20 lõike 2 punkti 2 alusel ja lõike 3 punkti 1 alusel. (3) Täiendavate töökohtade loomiseks antakse riigiabi luba «Konkurentsiseaduse» paragrahvi 20 lõike 3 punkti 2 alusel. Sellise riigiabi hindamisel lähtub rahandusminister järgmistest kriteeriumidest: 1) riigiabi andmine soodustab täiendavate töökohtade loomist väike- ja keskettevõtjatel; 2) riigiabi on mõeldud regioonidele, millele on lubatud anda regionaalabi; 3) riigiabi andmisel lähtutakse proportsionaalsuse põhimõttest, arvestades väike- ja keskettevõtjatele ja/või vastavale regioonile omaseid probleeme; 4) riigiabi on mõeldud ettevõtjatele stimuleerimaks tööle võtma teatavaid töötajategruppe, kellel on tööturule tulemisega või tagasipöördumisega erilisi raskusi; 5) töölepingu tingimused vastavad kohustusele võtta töötajad tööle määramata ajaks ja säilitada äsjaloodud töökohti teatud minimaalse perioodi jooksul, kuna nendega tagatakse loodud töökohtade stabiilsus. Arvesse võetakse ka muid tagatisi uute töökohtade püsimiseks; 6) abisumma töötaja kohta on põhjendatud ega moodusta liiga suurt osa ettevõtja tootmiskuludest; 7) töökohtade loomine, mille jaoks riigiabi antakse, on kombineeritud vastavate töötajate koolituse või ümberõppega. 1 Määrus on koostatud Euroopa Komisjoni juhiste tööhõivealase abi kohta (EÜT C 334, 12.12.1995, lk 4) baasil. Peaminister Mart LAAR Rahandusminister Siim KALLAS Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN