Vabariigi Valitsus — Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud riigiabi andmise tingimused — RT I, 2000, 39, 244

Määrus kehtestatakse «Konkurentsiseaduse» (RT I 1998, 30, 410; 1999, 89, 813) paragrahvi 20 lõike 6 alusel. § 1. Üldsätted (1) Käesolev määrus kehtib riigiabi kohta, mida antakse väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele (edaspidi väike- ja keskettevõtja) investeeringuteks materiaalsetesse ja immateriaalsetesse varadesse ning konsultatsiooniteenusteks, koolituseks ja oskusteabe levitamiseks. (2) Käesolevat määrust ei kohaldata Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsieerumislepingu (RT II 1995, 22–27, 120) artikli 63 lõikes 5 viidatud toodete tootmise, töötlemise või turustamisega seotud tegevusele ja laevaehitusele antavale abile ning ekspordiabile. § 2. Väike- ja keskettevõtja (1) Käesoleva määruse mõistes on väike- ja keskettevõtjaks ettevõtja, kellel on vähem kui 250 töötajat ja kelle aastakäive ei ületa 625 miljonit krooni või aasta bilansimaht 420 miljonit krooni ning kes on sõltumatu. (2) Käesoleva määruse mõistes on väikeettevõtjaks ettevõtja, kellel on vähem kui 50 töötajat ja kelle aastakäive ei ületa 110 miljonit krooni või aasta bilansimaht 80 miljonit krooni ning kes on sõltumatu. (3) Sõltumatud on need ettevõtjad, kelle osa-, aktsia- või põhikapitalist või hääleõigusest (edaspidi osalus) ei kuulu kokku 25% või rohkem sellistele ettevõtjatele, kes ei ole vastavalt kas väike- ja keskettevõtjad või väikeettevõtjad. Samuti loetakse sõltumatuks see väike- või keskettevõtja, kus eelnimetatud 25%-list või suuremat osalust omavad üksi või ühiselt kindlustusseltsid, pensionifondid, krediidiasutused, investeerimisfondid või muud institutsionaalsed investorid, tingimusel, et nad üksikult või ühiselt ei oma kontrolli ettevõtja juhtimise üle. Sõltumatuks loetakse ka väike- ja keskettevõtja, kelle osalused on jaotunud selliselt, et nende kuuluvust ei ole võimalik kindlaks määrata ning ettevõtja võib põhjendatult arvata, et sellest ei kuulu 25% või rohkem ühele ettevõtjale või ühiselt mitmele ettevõtjale, kes ei ole vastavalt kas väike- ja keskettevõtja või väikeettevõtja. (4) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud ülempiiride arvutamisel tuleb summeerida abi saava ettevõtja vastavad näitajad ja selle ettevõtja poolt otseselt või kaudselt kontrollitava ettevõtja vastavad näitajad. Kontrollitavaks ettevõtjaks loetakse kontrolliva ettevõtja tütarettevõtjat ning ettevõtjat, kus kontrolliv ettevõtja omab otseselt või kaudselt 25%-list või suuremat osalust. (5) Ettevõtja kaotab või omandab väike- ja/või keskettevõtja staatuse juhul, kui abi saava või taotleva ettevõtja töötajate arv või finantsnäitajad jäävad kahel järjestikusel majandusaastal üle või alla lõigetes 1 ja 2 nimetatud ülempiiride. (6) Töötajate arv vastab tööjõuühikute arvule aastas, kusjuures üks aasta jooksul täiskohaga töötanud töötaja vastab ühele aastatööjõuühikule. Osalise ajaga ja ajutiselt töötanud töötajaid arvestatakse osaliste tööjõuühikutena. Baasaastaks loetakse kinnitatud arvestusperioodi. (7) Uuel ettevõtjal, kelle aastaaruanne ei ole veel kinnitatud, arvutatakse vastavad näitajad majandusaasta käigus koostatavate hinnangute alusel. § 3. Väike- ja keskettevõtjale suunatud riigiabi üldtingimused (1) Rahandusminister lähtub väike- ja keskettevõtjale suunatud riigiabi hindamisel ja loa andmisel järgmistest kriteeriumidest: 1) abi eesmärk vastab üldistele huvidele vastavalt «Konkurentsiseaduse» paragrahvi 20 lõike 3 punktile 2; 2) abi andmisest vabale konkurentsile ja kaubandusele tulenev positiivne mõju kaalub üles abi andmisest tuleneva kahjuliku mõju ehk riigiabi peab olema proportsionaalne; 3) abi on vajalik nende eesmärkide saavutamiseks, mida ei ole võimalik saavutada turujõudude abil; 4) abi ainsaks eesmärgiks ei tohi olla ainult nende kulude, mida ettevõtja peaks normaaltingimustes ise kandma, pidev või perioodiline vähendamine. § 4. Riigiabi investeeringuteks materiaalsetesse ja immateriaalsetesse varadesse (1) Käesoleva määruse kohaselt loetakse investeeringuteks materiaalsetesse varadesse: 1) investeeringuid põhivarasse, mis on seotud uue ettevõtja asutamisega, olemasoleva ettevõtja laiendamisega või tegevusega, mis toob kaasa olulisi muutusi olemasoleva ettevõtja toodangus või tootmisprotsessis, eelkõige ratsionaliseerimise, ümberstruktureerimise või moderniseerimisega; 2) investeeringuid ülevõetud põhivahenditesse teise ettevõtja ülevõtmise puhul, mis on likvideeritud või mis oleks likvideeritud, kui seda poleks üle võetud. (2) Investeeringute puhul materiaalsetesse varadesse arvutatakse antava abi osakaal lubatavatest kuludest maa, hoonete, tootmisseadmete ja sisseseade tegeliku maksumuse alusel. Transpordi valdkonnas ei kuulu lubatavate kulude hulka poolliikuv- ja liikuvseadmete soetamine. Ettevõtja ülevõtmise puhul tuleb abi maht arvutada varade ostuhinna alusel. (3) Käesoleva määruse kohaselt loetakse investeeringuteks immateriaalsetesse varadesse investeeringuid tehnoloogia edasiarendamisse, mille puhul omandatakse õigus patentidele, litsentse, oskusteavet või mitte patenteeritud tehnilist oskusteavet. (4) Immateriaalsete investeeringute puhul võib abi anda üksnes tehnoloogia omandamise kulude katteks. (5) Juhul kui abi eesmärk on uute töökohtade loomine, peavad need vastama kõigile järgmistele tingimustele: 1) töökohtade loomine peab olema seotud materiaalsetesse või immateriaalsetesse varadesse tehtavate investeeringute projekti elluviimisega. Töökohad peavad olema loodud kolme aasta jooksul pärast investeeringu tegemist; 2) töökohtade loomine peab tõstma töötajate üldarvu antud ettevõtja juures, võrreldes viimase kaheteist kuu keskmisega; 3) loodud töökohad tuleb säilitada vähemalt kaheks aastaks. Regioonides, mis määratakse vastavalt «Konkurentsiseaduse» paragrahvi 20 lõike 6 alusel kehtestatavale regionaalabikaardile, tuleb töökohad säilitada vähemalt viie aasta jooksul. (6) Rahandusministril on õigus lubada abi investeeringuteks materiaalsetesse ja immateriaalsetesse varadesse, kui see vastab järgmistele tingimustele: 1) väike- ja keskettevõtjatele vastavalt «Konkurentsiseaduse» paragrahvi 20 lõike 3 punktile 2 antava abi brutosumma osakaal ei ületa 15% väikeettevõtjate puhul või 7,5% keskettevõtjate puhul; 2) regioonides, mis määratakse vastavalt «Konkurentsiseaduse» paragrahvi 20 lõike 6 alusel kehtestatavale regionaalabikaardile, võib väike- ja keskettevõtjatele anda abi, mis ületab antud piirkonnas lubatava regionaalse investeeringuabi taset 15 protsendipunkti võrra «Konkurentsiseaduse» paragrahvi 20 lõike 3 punktiga 1 hõlmatud aladel, tingimusel, et abi netosumma osakaal ei ületa kokku 65%. Punktis 2 toodud regionaalabi ülempiir kehtib ainult juhul, kui abi antakse tingimusel, et investeeringut säilitatakse abistatavas piirkonnas vähemalt viis aastat ja abisaaja panus investeeringu rahastamisel on vähemalt 25%. (7) Lõikes 6 toodud abi brutosumma osakaal on abi suurus väljendatuna protsendina abiprojekti lubatavatest kuludest. Selle arvutamisel kasutatakse kõiki vajalikke näitajaid enne nendelt otseste maksude mahaarvamist. Kui abi antakse mitterahalises vormis, teisendatakse see sellega võrdse väärtusega rahaliseks toetuseks. Abi, mida saadakse mitmete osamaksetena, diskonteeritakse selle hetkeväärtusesse. Diskontomääraks on riigiabi viiteintress, mis kehtis ajal, kui abi kättesaadavaks tehti. Abi netosumma osakaal on abi suurus maksustatult väljendatuna protsendina abiprojekti lubatavatest kuludest. (8) Väike- ja keskettevõtjatele antav keskkonnakaitseline abi ja abi teadus- ja arendustegevuseks võib ületada brutosummas kuni 10 protsendipunkti võrra määra, mida tavaliselt lubatakse teistele ettevõtjatele. (9) Lõigetes 6 ja 8 kehtestatud ülempiire kohaldatakse abi osakaalule, mis on arvutatud kas protsendina investeeringu lubatavatest kuludest või protsendina investeeringuprojekti elluviimiseks loodud töökohtade palgakuludest (abi töökohtade loomiseks) või kombinatsioonina neist, tingimusel, et abi ei ületa kõige soodsamat ülempiiri kummagi kalkulatsiooni kasutamise eelistamisest tulenevalt. § 5. Riigiabi konsultatsiooniteenusteks, koolituseks ja oskusteabe levitamiseks (1) Konsultatsiooniteenusteks, koolituseks ja oskusteabe levitamiseks võib rahandusminister lubada väike- ja keskettevõtjatele riigiabi, kui see vastab lõikes 2 ja 3 sätestatud tingimustele. (2) Ettevõtjaväliste konsultantide poolt pakutavatele teenustele antava abi brutosumma ei ületa 50% teenuste kuludest. Nimetatud teenusteks võivad olla näiteks koolitused juhtimise, finantsküsimuste, uue tehnoloogia (eriti infotehnoloogia), saastekontrolli, intellektuaalse omandiõiguse kaitse alal või konsultatsioonid uue ettevõtja tegevusanalüüsiks. Antud teenused ei või olla pidevad või perioodilised ega seotud ettevõtja tavaliste põhitegevuskuludega, nagu näiteks rutiinsed maksukonsultatsiooniteenused, regulaarsed juriidilised teenused või reklaamimine. (3) Messidel ja näitustel osalemiseks antava abi brutosumma ei või ületada 50% stendi rentimise, ülespanemise ja selle ekspluatatsiooni kuludest. Nimetatud abi on lubatud ainult ettevõtja esmakordsel osalemisel konkreetsel messil või näitusel. § 6. Piirmäärade kehtivus Paragrahvides 4 ja 5 kehtestatud riigiabi piirmäärad kehtivad ühe investeeringuprojekti kohta ja hoolimata sellest, kas abi antakse täielikult Eesti kohalikest allikatest või on see osaliselt rahastatud Euroopa Liidu poolt. Peaminister Mart LAAR Rahandusminister Siim KALLAS Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN