Vabariigi Valitsus — Haridusministeeriumi põhimäärus — RT I, 2000, 31, 183

Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845) paragrahvi 42 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Haridusministeerium Haridusministeerium (edaspidi ministeerium) on valitsusasutus, kes täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas. § 2. Esindamine Oma ülesannete täitmisel esindab ministeerium riiki. § 3. Pitsat, eelarve ja pangaarve Ministeeriumil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat ning oma eelarve ja pangaarve. § 4. Aruandekohustuslikkus Ministeerium on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees, kes suunab tema tegevust ning teostab tema üle teenistuslikku järelevalvet seadusega sätestatud korras. § 5. Asukoht Ministeerium asub Tallinnas. Ministeeriumi postiaadress on Tõnismägi 9/11, 15192 Tallinn. 2. peatükk MINISTEERIUMI VALITSEMISALA JA ÜLESANDED 1. jagu Ministeeriumi valitsemisala ja põhiülesanded § 6. Valitsemisala (1) Ministeeriumi valitsemisalas on riigi hariduse, teaduse ja noorsootöö korraldamine, keeletöö kavandamine ja elluviimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. (2) Haridusministeeriumi valitsemisalas on Keeleinspektsioon. § 7. Põhiülesanded Ministeeriumi põhiülesanded on korraldus-, arendus- ja planeerimistoimingute ning seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires järelevalvetoimingute teostamine oma valitsemisalas, lähtudes ühiskonna vajadustest. 2. jagu Ministeeriumi eesmärgid ja ülesanded § 8. Eesmärgid Ministeeriumi eesmärk on tagada: 1) haridus-, teadus- ja noorsootöö süsteemi ning keelepoliitika sihipärane ja efektiivne areng; 2) täiskasvanuhariduse süsteemi sihipärane ja efektiivne areng; 3) teadus- ja arendustegevuse kõrge tase ning konkurentsivõime; 4) õppekavade ja muude haridusstandardite kõrge tase; 5) pedagoogide ja noorsootöötajate kõrgetasemeline tööalane ettevalmistus; 6) riikliku koolitustellimuse optimaalne maht ja struktuur; 7) kriminaalpreventsioonialase tegevuse kõrge tase oma valitsemisalas; 8) haridus-, teadus- ja noorsootöö süsteemi ning keelepoliitika toimimist ja arengut tagavate õigusaktide süsteemi loomine; 9) haridus-, teadus- ja noorsootöö süsteemi ning keelepoliitika korraldamiseks eraldatava raha ning vara sihipärane ning efektiivne kasutamine; 10) avalikkuse vajalik teadlikkus haridus-, teadus- ja noorsootöö süsteemi ning keelepoliitika alal toimuvast. § 9. Ministeeriumi ülesanded haridus-, teadus- ja noorsootöö süsteemi ning keelepoliitika sihipärase ja efektiivse arengu tagamiseks Ministeeriumi ülesanded haridus-, teadus- ja noorsootöö süsteemi ning keelepoliitika sihipärase ja efektiivse arengu tagamiseks on järgmised: 1) haridus-, teadus- ja noorsootöö süsteemi ning keelepoliitika planeerimine; 2) haridus-, teadus- ja noorsootöö süsteemi ning keelepoliitika korraldamine; 3) haridus-, teadus- ja noorsootöö süsteemi ning keelepoliitika arendamine; 4) seaduses sätestatud pädevuse piires riikliku järelevalve teostamine haridusasutuste õppe- ja kasvatustegevuse üle; 5) teenistusliku järelevalve teostamine ministeeriumi valitsemisalas olevate keelepoliitikaga tegelevate hallatavate asutuste üle; 6) kõrghariduse akrediteerimissüsteemi planeerimine ja arendamine; 7) kõrghariduse omandamist võimaldavate õppeasutuste ja nende õppekavade akrediteerimise läbiviimine; 8) seaduses sätestatud pädevuse piires teenistusliku järelevalve teostamine noorsootööga tegelevate ministeeriumi hallatavate riigiasutuste ning seaduses sätestatud pädevuse piires riikliku järelevalve teostamine noorsootööga tegelevate eraõiguslike juriidiliste isikute ja nende asutuste üle; 9) keelealaste õigusaktide täitmise riikliku järelevalve teostamine ministeeriumi valitsemisalas olevate keelepoliitikaga tegelevate hallatavate asutuste kaudu; 10) noorteprogrammide korraldamine mitte-eestlaste ja erivajadustega noorte ühiskonda integreerumise soodustamiseks; 11) alaealiste õigusrikkumiste ennetamiseks vajaliku tegevuse planeerimine ja korraldamine; 12) välisriikide diplomite ja akadeemiliste kraadide vastastikuse tunnustamise korraldamine. § 10. Ministeeriumi ülesanded täiskasvanuhariduse süsteemi sihipärase ja efektiivse arengu tagamiseks Ministeeriumi ülesanded täiskasvanuhariduse süsteemi sihipärase ja efektiivse arengu tagamiseks on järgmised: 1) täiskasvanuhariduse süsteemi korralduse planeerimine; 2) täiskasvanuhariduse süsteemi korraldamine; 3) täiskasvanuhariduse süsteemi arendamine; 4) seaduses sätestatud pädevuse piires riikliku järelevalve teostamine täiskasvanute koolitusega tegelevate asutuste üle. § 11. Ministeeriumi ülesanded teadus- ja arendustegevuse kõrge taseme ning konkurentsivõime tagamiseks Ministeeriumi ülesanded teadus- ja arendustegevuse kõrge taseme ning konkurentsivõime tagamiseks on järgmised: 1) teadus- ja arendusasutuste üle teostatava riikliku järelevalve süsteemi planeerimine; 2) seaduses sätestatud pädevuse piires riikliku järelevalve teostamine teadus- ja arendusasutuste tegevuse üle; 3) teadus- ja arendusasutuste üle teostatava riikliku järelevalve süsteemi arendamine; 4) teadus- ja arendusasutuste evalveerimise korraldamine; 5) rahvusvahelistes teadus- ja arendustegevuse alastes programmides osalemise korraldamine. § 12. Ministeeriumi ülesanded õppekavade ja muude haridusstandardite kõrge taseme tagamiseks Ministeeriumi ülesanded õppekavade ja muude haridusstandardite kõrge taseme tagamiseks on järgmised: 1) riiklike õppekavade ja muude haridusstandardite planeerimine; 2) riiklike õppekavade ja muude haridusstandardite koostamise korraldamine; 3) riiklike õppekavade ja muude haridusstandardite arendamine; 4) seaduses sätestatud pädevuse piires riikliku järelevalve teostamine riiklike õppekavade ja muude haridusstandardite täitmise üle. § 13. Ministeeriumi ülesanded pedagoogide ja noorsootöötajate kõrgetasemelise tööalase ettevalmistuse tagamiseks Ministeeriumi ülesanded pedagoogide ja noorsootöötajate kõrgetasemelise tööalase ettevalmistuse tagamiseks on järgmised: 1) pedagoogide ja noorsootöötajate koolituse riikliku tellimuse ning täiend- ja ümberõppe süsteemi planeerimine; 2) pedagoogide ja noorsootöötajate koolituse ning täiend- ja ümberõppe süsteemi toimimise korraldamine; 3) pedagoogide ja noorsootöötajate koolitussüsteemi ning täiend- ja ümberõppe süsteemi arendamine; 4) seaduses sätestatud pädevuse piires järelevalve teostamine pedagoogide ja noorsootöötajate koolitussüsteemi üle. § 14. Ministeeriumi ülesanded riikliku koolitustellimuse optimaalse mahu ja struktuuri tagamiseks Ministeeriumi ülesanded riikliku koolitustellimuse optimaalse mahu ja struktuuri tagamiseks on järgmised: 1) riikliku koolitustellimuse planeerimine; 2) riikliku koolitustellimuse koostamine ja selle täitmise ning rahastamise korraldamine; 3) riikliku koolitustellimuse põhimõtete arendamine. § 15. Ministeeriumi ülesanded kriminaalpreventsiooni alase tegevuse kõrge taseme tagamiseks oma valitsemisalas Ministeeriumi ülesanded kriminaalpreventsiooni alase tegevuse kõrge taseme tagamiseks oma valitsemisalas on järgmised: 1) riikliku kuritegude ennetamise strateegia koostamine lähtuvalt oma valitsemisalast; 2) kriminaalpreventsiooni tegevuskavade koostamine lähtuvalt oma valitsemisalast; 3) kriminaalpreventiivse tegevuse koordineerimine oma valitsemisalas. § 16. Ministeeriumi ülesanded haridus-, teadus- ja noorsootöö süsteemi ning keelepoliitika toimimist ja arengut tagavate õigusaktide süsteemi loomiseks Ministeeriumi ülesanded haridus-, teadus- ja noorsootöö süsteemi ning keelepoliitika toimimist ja arengut tagavate õigusaktide süsteemi loomiseks on järgmised: 1) haridus-, teadus- ja noorsootöö süsteemi ning keelepoliitika toimimist reguleerivate õigusaktide väljatöötamise planeerimine; 2) haridus-, teadus- ja noorsootöö süsteemi ning keelepoliitika toimimist reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine; 3) haridus-, teadus- ja noorsootöö süsteemi ning keelepoliitika toimimist reguleerivate õigusaktide süsteemi arendamine; 4) seaduses sätestatud pädevuse piires järelevalve teostamine haridus-, teadus- ja noorsootöö süsteemi ning keelepoliitika toimimist reguleerivate õigusaktide täitmise üle; 5) ministeeriumi valitsemisala puudutavate rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonidega ühinemise ettevalmistamine; 6) ministeeriumi valitsemisala puudutavate õigusaktide Euroopa Liidu õigusaktide ja arengukavadega kooskõlla viimise korraldamine; 7) arvamuste ja kooskõlastuste andmine teiste ministeeriumide poolt ettevalmistatud, ministeeriumi valitsemisala puudutavate õigusaktide eelnõude väljatöötamisel. § 17. Ministeeriumi ülesanded haridus-, teadus- ja noorsootöö süsteemi ning keelepoliitika korraldamiseks eraldatava raha ja vara sihipärase ning efektiivse kasutamise tagamiseks Ministeeriumi ülesanded haridus-, teadus- ja noorsootöö süsteemi ning keelepoliitika korraldamiseks eraldatava raha ja vara sihipärase ning efektiivse kasutamise tagamiseks on järgmised: 1) rahastamise ja riigivara kasutamise planeerimine; 2) rahastamise ja riigivaraga tehtavate toimingute korraldamine; 3) rahastamissüsteemide ja riigivara arvestussüsteemide arendamine; 4) seaduses sätestatud pädevuse piires riikliku järelevalve teostamine riigieelarveliste vahendite ja riigivara kasutamise üle. § 18. Ministeeriumi ülesanded avalikkuse vajaliku teadlikkuse tagamisel haridus-, teadus- ja noorsootöö süsteemis ning keelepoliitika alal toimuvast Ministeeriumi ülesanded avalikkuse vajaliku teadlikkuse tagamisel haridus-, teadus- ja noorsootöö süsteemis ning keelepoliitika alal toimuvast on järgmised: 1) avalikkuse teavitamine ministeeriumi ja tema valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevusest, töötulemustest, üritustest ja kavadest; 2) arengukavade ja õigusaktide eelnõude ettevalmistuse avalikkuse tagamine ja arutluste korraldamine; 3) ministeeriumi õigusaktide ning muude dokumentide ja otsuste avalikustamine ning selgitamine; 4) teabepäevade ja avalike esinemiste korraldamine. § 19. Ministeeriumi muud ülesanded ministeeriumi eesmärkide täitmiseks Ministeeriumi muud ülesanded paragrahvis 8 nimetatud eesmärkide täitmiseks on järgmised: 1) ministeeriumi valitsemisala koondettepaneku ettevalmistamine riigieelarve eelnõu koostamiseks; 2) ministeeriumi eelarve eelnõu ettevalmistamine, lähtudes ministeeriumi valitsemisalast ja ülesannetest, ning eelarve täitmise aruande koostamine; 3) ministeeriumi valitsemisel oleva riigivara valitsemine; 4) registrite pidamine õigusaktidega kehtestatud alustel ja korras; 5) riigi esindamine rahvusvahelises suhtlemises oma pädevuse piires; 6) eurointegratsiooni ja rahvusvahelise koostöö koordineerimine ministeeriumi valitsemisalas; 7) teiste ministeeriumide nõustamine ministeeriumi valitsemisala puudutavate küsimuste lahendamisel; 8) seadustega, Riigikogu otsustega ja Vabariigi Presidendi seadlustega ministeeriumile pandud ning Vabariigi Valitsuse poolt ministeeriumile antud ülesannete täitmine. § 20. Ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste pädevus Ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumide hallatavate riigiasutuste pädevus ministeeriumi tegevusvaldkonnas olevate ülesannete täitmisel on sätestatud nende põhimäärustes. 3. peatükk MINISTEERIUMI JUHTIMINE JA STRUKTUUR 1. jagu Haridusminister § 21. Ministeeriumi juhtimine Ministeeriumi juhib haridusminister (edaspidi minister). § 22. Ministri ülesanded Minister 1) korraldab ja otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele või ametnikele; 2) esindab ministeeriumi ja annab volitusi ministeeriumi esindamiseks; 3) vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste ja otsuste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest oma valitsemisalas; 4) annab ministeeriumi tegevusest aru Vabariigi Valitsusele; 5) esitab ettenähtud korras Vabariigi Valitsusele ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala küsimuste otsustamiseks; 6) kinnitab ministeeriumi kantsleri ettepanekul ministeeriumi asjaajamiskorra ja sisekorraeeskirja; 7) koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevust; 8) otsustab ministeeriumi hallatava riigiasutuse moodustamise; 9) kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste põhimäärused ning määrab nende struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse, kui seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega ei ole sätestatud teisiti; 10) vastutab ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste ning nende ametiisikute tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse eest seaduses ettenähtud korras; 11) kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste eelarved, lähtudes riigieelarvest, muudab neid ja kontrollib nende täitmist ning teeb vajadusel ettekirjutusi eelarvevahendite kasutamiseks; 12) esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekud ministeeriumi kulude ja tulude aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise ning tagab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise; 13) vastutab riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest ning otsustab ministeeriumi valitsemisel oleva riigivaraga seotud küsimusi kooskõlas «Riigivaraseadusega» (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155; 16, 271); 14) otsustab ministeeriumi ülesannete täitmiseks vajaliku vara hankimiseks ja teenuste tellimiseks riigihangete läbiviimise; 15) kinnitab ministeeriumi teenistujate koosseisu ja osakondade põhimäärused, milles määratakse osakonna struktuur ja pädevus; 16) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministri nõunikud, asekantsleri ning ministeeriumi osakondade juhatajad ja ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhid; 17) edutab enda poolt ametisse nimetatavaid ametnikke, määrab neile ergutusi või kohaldab distsiplinaarkaristusi seaduses ettenähtud alustel ja korras; 18) kehtestab kooskõlastatult vastava konkursi- ja atesteerimiskomisjoniga ministeeriumi ametnike atesteerimisnõuded; 19) vastutab ministeeriumi ülesannete täitmise eest ning teostab teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi ametnike otsuste ja tegevuse üle seaduses ettenähtud korras, vajadusel paneb teenistusliku järelevalve ministeeriumi ametnike toimingute üle kantslerile; 20) lahendab seaduses ettenähtud juhtudel õiguslikke vaidlusi; 21) moodustab vajadusel ministeeriumi valitsemisalas nõuandva õigusega komisjone ja nõukogusid, määrates nende ülesanded ja töökorra; 22) kehtestab ministeeriumi valitsemisalas oleva inspektsiooni peadirektori poolt inspektsiooni kohalike asutuste ja nende ametiisikute tegevuse üle järelevalve teostamise ulatuse ja korra; 23) täidab muid seaduse või Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega talle pandud või peaministri korraldusega antud ülesandeid. § 23. Ministri õigusaktid (1) Minister annab ministeeriumi juhtimiseks ning ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse korraldamiseks seaduse alusel ning täitmiseks määrusi ja käskkirju. (2) Ministri kirjalikud korraldused vormistatakse ja registreeritakse vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale. 2. jagu Kantsler § 24. Kantsler Kantsler juhib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd, koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevust ja korraldab ministeeriumi asjaajamist. § 25. Kantsleri ülesanded Kantsler: 1) juhib vahetult asekantsleri ja ministeeriumi nõunike tööd ning osakonnajuhatajate kaudu eelarve ja planeerimise osakonna, juriidilise osakonna, sisekontrolli osakonna, teaduse ja kõrghariduse osakonna, üldhariduse osakonna ja üldosakonna tööd ning asekantsleri kaudu kutsehariduse osakonna, noorsoo osakonna ning rahvusvahelise koostöö osakonna tööd; 2) tagab ministeeriumi tegevuseks vajalikud organisatsioonilised ja majanduslikud tingimused; 3) hoiab ministeeriumi vapipitsatit ja kehtestab selle kasutamise korra; 4) jälgib ja analüüsib osakondade töö kvaliteeti; 5) annab ministrile aru ministeeriumi osakondade tegevusest; 6) sõlmib ministeeriumi nimel lepinguid ja esindab ministeeriumi oma teenistuskohustuste täitmisega seotult või ministrilt saadud volituste piires või volitab oma pädevuse piires ministeeriumi teenistujaid esindama ministeeriumi; 7) annab kaasallkirja ministri määrusele, Vabariigi Valitsusele esitatavatele ja muudele dokumentidele õigusaktidega kehtestatud juhtudel ja korras; 8) teeb ministrile ettepanekuid ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste asjaajamise ja töökorralduse kohta; 9) korraldab ministeeriumi osakondade, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste põhimääruste, ministeeriumi sisekorraeeskirja ja asjaajamiskorra väljatöötamist ning esitab need kinnitamiseks ministrile; 10) valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ja vajaduse korral lisaeelarve eelnõu kohta käivad ettepanekud; 11) käsutab ministri poolt kinnitatud eelarve alusel ministeeriumi eelarvevahendeid, vastutades eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest; 12) korraldab riigivara kasutamist ministrilt saadud volituste piires kooskõlas «Riigivaraseadusega» ning teeb ministrile ettepanekuid riigivara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks; 13) teostab riigihankeid ministrilt saadud volituste piires; 14) teeb ministrile ettepanekuid ministeeriumi asekantsleri ja osakonnajuhatajate teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks; 15) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisu kuuluvad teenistujad, välja arvatud need, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister; 16) edutab enda poolt ametisse nimetatavaid ametnikke ja teisi töötajaid, kohaldab neile ergutusi või määrab distsiplinaarkaristusi seaduses ettenähtud alustel ja korras; 17) sõlmib töölepingud ministeeriumi abiteenistujatega; 18) kinnitab vastavalt osakondade põhimäärustele ja osakonnajuhatajate ettepanekutele enda poolt ametisse nimetatavate ametnike ametijuhendid ja vajadusel abiteenistujate tööjuhendid; 19) teostab ministri ülesandel teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi ametnike toimingute üle; 20) annab ministri teadmisel loa ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtide välislähetuseks; 21) on ministeeriumi ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimeheks ning täidab sellest tulenevaid ülesandeid seaduses ettenähtud korras või määrab esimeheks teise isiku; 22) moodustab ministeeriumi osakondade töö koordineerimiseks üksikküsimuste lahendamisel ajutisi komisjone, määrates nende ülesanded ja töökorra; 23) täidab muid seadusega või Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega talle pandud või ministri antud ülesandeid. § 26. Kantsleri käskkirjad Kantsler annab seaduses ja ministeeriumi põhimääruses ettenähtud pädevuse piires käskkirju ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks, teenistujate teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks, osakondade töö juhtimiseks ja koordineerimiseks ning ministeeriumi asjaajamise korraldamiseks. § 27. Kantsleri asendamine Ministeeriumi kantsleri äraolekul paneb minister oma käskkirjaga tema ülesanded asekantslerile. 3. jagu Asekantsler § 28. Asekantsler ja tema ülesanded (1) Ministeeriumi koosseisus on asekantsleri ametikoht. (2) Asekantsler: 1) juhib vahetult osakonnajuhatajate kaudu kutsehariduse osakonna, noorsoo osakonna ning rahvusvahelise koostöö osakonna tööd; 2) esindab ministeeriumi ministrilt saadud volituste piires või volitab oma volituste piires ministeeriumi teenistujaid esindama ministeeriumi; 3) koordineerib Euroopa Liiduga ühinemiseks tehtavat tööd ministeeriumi valitsemisalas; 4) kontrollib ja analüüsib talle alluvate osakondade töö kvaliteeti; 5) teeb kantslerile ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala eelarve koostamise ja eelarvevahendite kasutamise kohta; 6) teeb ettepanekuid talle alluvate osakondade juhatajate ja teiste teenistujate edutamiseks ning neile ergutuste kohaldamiseks või distsiplinaarkaristuste määramiseks või esitab nendes küsimustes oma arvamuse; 7) täidab muid ministri või kantsleri poolt antud ülesandeid. § 29. Asekantsleri asendamine Asekantsleri äraolekul asendab teda kantsleri käskkirjaga määratud osakonnajuhataja. 4. jagu Nõunikud § 30. Nõunikud (1) Ministeeriumi struktuuri kuuluvad nõunikud on: 1) ministri nõunikud; 2) ministeeriumi nõunikud. (2) Ministri nõunikud alluvad vahetult ministrile, kes nimetab nad ametisse ja vabastab ametist. Ministri nõunikud võetakse teenistusse ministri volituste ajaks. Ministri nõuniku ülesanded määratakse nõuniku ametijuhendis, mille kinnitab minister. (3) Ministeeriumi nõunikud alluvad kantslerile. Ministeeriumi nõunikud nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsler. 5. jagu Osakonnajuhataja § 31. Osakonnajuhataja ülesanded (1) Osakonnajuhataja juhib osakonna tööd ja tagab osakonna ülesannete täitmise. (2) Osakonnajuhataja: 1) planeerib ja korraldab osakonna tööd; 2) annab ministrile ja kantslerile (asekantslerile) aru osakonna tegevusest; 3) esindab osakonda ning esitab osakonna nimel arvamusi ja kooskõlastusi; 4) teeb ministrile, kantslerile või asekantslerile ettepanekuid komisjonide, nõukogude ja töörühmade moodustamiseks osakonna ülesandeid puudutavate küsimuste lahendamiseks; 5) korraldab alluvate teenistujate tööd, nõutab selleks vajalikud rahalised ja muud vahendid; 6) valvab osakonna teenistujate teenistuskohustuste täitmise üle; 7) taotleb osakonna teenistujatele täiendkoolitust; 8) teeb ministrile, kantslerile või asekantslerile ettepanekuid osakonna struktuuri, koosseisu ja töökorralduse kohta, osakonna teenistujatele palkade, toetuste või distsiplinaarkaristuste määramise ning ergutuste kohaldamise kohta; 9) allkirjastab või viseerib osakonnas koostatud dokumendid vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale; 10) käsutab osakonna eelarvelisi vahendeid; 11) täidab muid osakonna põhimäärusega talle pandud või ministri või kantsleri (asekantsleri) antud ülesandeid. (3) Osakonnajuhataja vastutab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest. 6. jagu Osakond § 32. Osakond ja selle ülesanded (1) Osakond on ministeeriumi struktuuriüksus, kellel puuduvad täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste isikute suhtes. (2) Ministeeriumi osakonnad on: 1) kutsehariduse osakond; 2) noorsoo osakond; 3) teaduse ja kõrghariduse osakond; 4) üldhariduse osakond; 5) eelarve ja planeerimise osakond; 6) juriidiline osakond; 7) rahvusvahelise koostöö osakond; 8) sisekontrolli osakond; 9) üldosakond. (3) Kutsehariduse osakonna põhiülesandeks on paragrahvis 8 nimetatud ministeeriumi eesmärkide täitmine kutsehariduse ja täiskasvanuhariduse valdkonnas. (4) Noorsoo osakonna põhiülesandeks on paragrahvis 8 nimetatud ministeeriumi eesmärkide täitmine noorsootöö valdkonnas. (5) Teaduse ja kõrghariduse osakonna põhiülesandeks on paragrahvis 8 nimetatud ministeeriumi eesmärkide täitmine teaduse ja kõrghariduse valdkonnas. (6) Üldhariduse osakonna põhiülesandeks on paragrahvis 8 nimetatud ministeeriumi eesmärkide täitmine üldhariduse valdkonnas. (7) Eelarve ja planeerimise osakonna põhiülesandeks on teenindada ja nõustada ministrit, kantslerit, asekantslerit, nõunikke, osakondi ning ministeeriumi valitsemisalas olevaid valitsusasutusi ja ministeeriumi hallatavaid riigiasutusi strateegilise planeerimise, haridusökonoomika ja haridussüsteemi seire küsimustes ning korraldada ministeeriumi ning ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste raamatupidamisarvestust ja -aruandlust. (8) Juriidilise osakonna põhiülesandeks on teenindada ja nõustada ministrit, kantslerit, asekantslerit, nõunikke, osakondi ning ministeeriumi valitsemisalas olevaid valitsusasutusi ja ministeeriumi hallatavaid riigiasutusi õigusküsimustes. (9) Rahvusvahelise koostöö osakonna põhiülesandeks on rahvusvahelise koostöö ja eurointegratsiooni koordineerimine ministeeriumi valitsemisalas ning ministri, kantsleri, asekantsleri, nõunike, osakondade ning ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste nõustamine ja teenindamine rahvusvahelise koostöö ja eurointegratsiooni küsimustes. (10) Sisekontrolli osakonna põhiülesandeks on teostada ministeeriumi sisekontrolli ning koordineerida ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste sisekontrollialast tööd. (11) Üldosakonna põhiülesandeks on teenindada ja nõustada ministrit, kantslerit, asekantslerit, nõunikke, osakondi ning ministeeriumi valitsemisalas olevaid valitsusasutusi ja ministeeriumi hallatavaid riigiasutusi asjaajamise, infotehnoloogia ja personalitöö alal ning ministeeriumi haldusalas oleva riigivara valitsemisel. (12) Osakondade täpsemad ülesanded määratakse kindlaks nende põhimäärustes. (13) Ministeeriumi osakondade koosseisu võivad kuuluda vastavalt osakonna põhimäärusele talitused. Talituste ülesanded ja pädevus määratakse osakonna põhimääruses. 4. peatükk MINISTEERIUMIS MOODUSTATAVAD KOMISJONID, NÕUKOGUD JA TÖÖRÜHMAD § 33. Komisjonid, nõukogud ja töörühmad ning nende moodustamine (1) Minister võib ministeeriumi valitsemisalas moodustada nõuandva õigusega ajutisi komisjone, nõukogusid ja töörühmi (edaspidi komisjonid), kui seadusest ei tulene teisiti. (2) Kantsler võib ministeeriumi struktuuriüksuste töö koordineerimiseks üksikküsimuste lahendamisel moodustada ajutisi komisjone, kui seadusest ei tulene teisiti. (3) Komisjonid moodustatakse ministri või kantsleri käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed, ülesannete täitmise tähtajad ja teenindav osakond. (4) Komisjoni teenindav osakond tagab komisjoni asjaajamise ja komisjoni koosolekute protokollimise. (5) Komisjoni liikmeteks võib määrata teiste valitsusasutuste teenistujaid asutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust olevaid isikuid nende nõusolekul. (6) Komisjoni ülesannete täitmisest annab komisjoni esimees aru ministrile või kantslerile, kui komisjoni moodustamisel ei ole määratud teisiti. (7) Komisjonil on õigus pöörduda ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste poole tööks vajalike andmete ja dokumentide saamiseks. (8) Komisjoni töös osalemisega kaasnevate täiendavate tööülesannete täitmise eest võib komisjoni liikmetele maksta tasu. 5. peatükk MINISTEERIUMI SÜMBOLID § 34. Pitsat, plank ja embleem (1) Ministeeriumil on sõõrikujuline 50 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda (riigivapi suhtes) on sõna «HARIDUSMINISTEERIUM». (2) Ministeeriumi kirjaplangil, üldplangil, ministri määruse ja käskkirja plangil, kantsleri kirjaplangil, osakondade kirjaplankidel ja ministeeriumi autasudel kasutatakse väikese riigivapi kujutist. (3) Ministeeriumi õigusaktid ja muud haldusdokumendid vormistatakse seaduse ja valitsusasutuste asjaajamiskorraga ettenähtud korras. Ministeeriumi kirjaplanke kasutavad oma pädevuse piires minister, kantsler ja asekantsler. (4) Ministeeriumil on oma embleem, mis registreeritakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. (5) Ministeeriumi embleemi võib kasutada ministeeriumi külaliskaartidel, muudel ministeeriumi trükistel ja suveniiridel. 6. peatükk TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE § 35. Teenistusliku järelevalve teostamine (1) Minister teostab teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi ametiisikute, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste, ministeeriumi hallatavate riigiasutuste ja nende juhtide õigusaktide ning toimingute üle seadusega ettenähtud korras. (2) Minister võib teenistusliku järelevalve korras teha kantslerile või mõnele teisele tema poolt ametisse nimetatud ametnikule ülesandeks materjalide ja seletuste kogumise akti andmise või toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamiseks. (3) Minister võib oma käskkirjaga teenistusliku järelevalve algatamise ja vastavate otsuste langetamise ministeeriumi ametnike toimingute üle panna kantslerile. Kantsleril on õigus teha asekantslerile või osakonnajuhatajale ülesandeks ministeeriumi ametniku toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamine ning vastavate dokumentide ja seletuste kogumine teenistusliku järelevalve teostamiseks. 7. peatükk RAKENDUSSÄTE § 36. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a määrus nr 280 «Haridusministeeriumi põhimääruse kinnitamine» (RT I 1996, 80, 1439; 1997, 69, 1122) tunnistatakse kehtetuks. Peaminister Mart LAAR Haridusminister Tõnis LUKAS Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN