Riigikogu — Meresõiduohutuse seaduse muutmise seadus — RT I, 2000, 29, 171

Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 31. märtsi 2000. a otsusega nr 761 Meresõiduohutuse seaduses (RT I 1998, 2, 47; 1999, 95, 843) tehakse järgmised muudatused: § 1. Paragrahvi 4 lõige 4 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks. § 2. Seadust täiendatakse §-dega 41 ja 42 järgmises sõnastuses: « § 41. Tegevusluba (1) Laeva, laevaseadmete, navigatsioonivahendite ning päästevahendite ehituse, valmistamise, remondi, katsetuste ja kontrollimisega seotud teenuseid, keemiatankerite lastimisega seotud eriteenuseid ning väikelaevade ehituse ja katsetustega seotud teenuseid osutavad Veeteede Ametilt selleks tegevusloa saanud ettevõtjad. (2) Tegevusloa võib anda: 1) Eesti kodanikule või isikule, kellel on Eestis alaline elamisluba; 2) Eestis registreeritud äriühingule; 3) Eestis registreeritud välismaa äriühingu filiaalile. (3) Tegevusluba antakse ettevõtjale, kui: 1) tema tegevusala on seotud laeva, laevaseadmete, navigatsioonivahendite ning päästevahendite ehituse, valmistamise, remondi, katsetuste ja kontrollimisega seotud teenuste, keemiatankerite lastimisega seotud eriteenuste ning väikelaevade ehituse ja katsetustega seotud teenuste osutamisega; 2) tal on olemas tehnilised võimalused ja vajaliku oskusega personal ning tema tegevus ei tekita kahju keskkonnale ega ohusta inimeste tervist. (4) Tegevusloa saamiseks esitab ettevõtja Veeteede Ametile taotluse, milles sisalduvad järgmised andmed: 1) ärinimi; 2) aadress ja asukoht; 3) sidevahendite numbrid; 4) äriregistri kood. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotlusele lisatakse: 1) kehtiv äriregistrikaardi ärakiri või äriregistrisse kandmata füüsilisest isikust ettevõtja puhul Maksuameti tõend; 2) äriühingu põhikirja ärakiri; 3) Maksuameti kohaliku asutuse õiend maksuvõlgnevuste puudumise kohta; 4) riigilõivu tasumise kviitungi koopia; 5) ettevõtja töötajate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide (diplomid, tunnistused jms) koopiad; 6) kasutatava tehnilise varustuse loetelu ja tööde tegemise tehnoloogia kirjeldus. (6) Veeteede Amet väljastab taotlejale teede- ja sideministri kehtestatud vorminõuetele vastava tegevusloa või otsuse tegevusloa väljaandmisest keeldumise kohta 14 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud dokumentide esitamisest arvates. (7) Tegevusluba antakse viieks aastaks. Veeteede Amet kontrollib igal aastal ettevõtja vastavust tegevusloa väljaandmise tingimustele. § 42. Tegevusloa peatamine või kehtetuks tunnistamine (1) Veeteede Amet peatab tegevusloa ja teeb ettevõtjale ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks, kui: 1) ettevõtja tegevus on kahjulik keskkonnale või ohustab inimeste tervist; 2) ettevõtja ei vasta käesolevas seaduses sätestatud tingimustele; 3) ehitatud, valmistatud, remonditud, katsetatud või kontrollitud seadmed ei vasta kehtestatud standarditele või valmistajatehase nõuetele. (2) Tegevusloa võib peatada kuni kuueks kuuks. (3) Veeteede Amet tunnistab tegevusloa kehtetuks: 1) kui ettevõtja ei ole tegevusloa peatamise aja jooksul kõrvaldanud puudusi, mis tingisid tegevusloa peatamise; 2) kui ettevõtja on esitanud tegevusloa taotlemisel valeandmeid või 3) muudel seadusega sätestatud tingimustel. (4) Tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral saadab Veeteede Amet tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse ärakirja ettevõtjale kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist. (5) Ettevõtja tegevuse lõpetamisel või lõppemisel kaotab temale antud tegevusluba kehtivuse.» § 3. Paragrahvid 41–44 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 41. Lootsimise eesmärk Ohutu meresõidu tagamiseks toimub sadamate lähistel ja akvatooriumil, samuti sadamate vahel laevade lootsimine. § 42. Lootsimise piirkond (1) Eesti territoriaalmerd käsitletakse ühtse lootsimise piirkonnana. (2) Teede- ja sideminister kehtestab lootsimise korra ja laevaliikluse piirkonna piirid, kus lootsimine on kohustuslik (edaspidi kohustusliku lootsimise piirkond), ning määrab erijuhud, mille puhul laev vabastatakse kohustuslikust lootsimisest. (3) Lootsiteenuse osutaja kehtestab kohustusliku lootsimise piirkonnas lootsimise allpiirkonnad sissesõiduks erinevatesse sadamatesse. (4) Nendes laevaliikluse piirkondades, kus lootsimine ei ole kohustuslik, on kaptenil õigus nõuda laevale lootsi, kui ta peab seda vajalikuks. § 43. Lootsiteenistus (1) Lootsiteenust osutab valitsusasutuse hallatav riigiasutus või selleks riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduse (RT I 1996, 48, 942; 73, õiend; 1998, 59, 941) alusel moodustatud äriühing. (2) Sadama akvatooriumil võib lootsiteenust osutada sadama valdaja. § 44. Lootsile esitatavad nõuded (1) Loots on konkreetse laevaliikluse piirkonna olusid tundev kapteni nõuandja laeva navigeerimisel. Loots ei või olla lootsitava laeva laevapere liige. (2) Lootsiks võib olla Eesti kodanik, kellel on üle 500 kogumahutavusega laeva kapteni või üle 3000 kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe meresõidu diplom. (3) Käesoleva seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud lootsiteenuse osutaja teenistuses võib lootsina tegutseda 65-aastaseks saamiseni. Erandkorras võib tööandja pikendada lootsi töölepingut lootsi 68-aastaseks saamiseni, kui lootsil on kehtiv kutsetunnistus ning ta on läbinud kohustusliku meditsiinilise kontrolli ja tunnistatud kõlblikuks töötama lootsina. (4) Lootsi kvalifikatsiooninõuded ja kutsetunnistuse vormi kehtestab teede- ja sideminister. (5) Lootsi kutsetunnistuse väljastab Veeteede Amet. (6) Lootsiteenust osutava valitsusasutuse hallatava riigiasutuse lootsi ametipalk on riigiteenistujate ühtse palgaastmestiku kõrgeima astme palgamäära ja vastava koefitsiendi korrutis, kusjuures koefitsient ei või olla väiksem kui 0,6 ja suurem kui 1,5. Lootsi ametipalga koefitsiendi kehtestab Vabariigi Valitsus.» § 4. Seadust täiendatakse §-dega 441–443 järgmises sõnastuses: « § 441. Laeva lootsimine (1) Lootsi poolt laeva kaptenile antud nõuanded on soovitusliku iseloomuga ja peavad olema antud õigeaegselt. (2) Laeva kapten ja vahitüürimees peavad tegema koostööd lootsiga ja kontrollima laeva asukohta kõigi olemasolevate vahenditega. (3) Kui laeva kapten lahkub navigatsioonisillalt, on ta kohustatud sellest teatama lootsile ning määrama isiku, kes vastutab laeva juhtimise eest tema äraolekul. (4) Kui laeval on mitu lootsi, siis üks neist on juhtloots, kes annab kaptenile informatsiooni ja nõuandeid. Laevale tulles peab juhtloots kaptenit sellest teavitama. (5) Ühelgi isikul ei ole õigust sekkuda laeva kapteni ja lootsi koostöösse lootsimise ajal. § 442. Laeva lootsimine eritingimustes Kui halbade ilmastikutingimuste korral või mõnel muul põhjusel ei ole lootsil võimalik laevale minna, teostab loots laeva kapteni nõusolekul laeva lootsimist lootsilaevalt, teiselt laevalt või kaldalt. Lootsitava laeva ja lootsi vahel peab olema kindlustatud kindel ja pidev raadioside. § 443. Lootsimise lõpetamine (1) Laeva lootsimine lõpeb: 1) laeva ankurdamisel või sildumisel või 2) laeva väljumisel kohustusliku lootsimise piirkonnast. (2) Loots võib laevalt lahkuda enne laeva väljumist kohustusliku lootsimise piirkonnast, kui olud seda tingivad ja kapten sellega nõustub. Kapten juhindub sellisel juhul laeva navigeerimisel lootsi nõuannetest, mis edastatakse talle raadio teel. (3) Kui laeva jõudmisel lootsimise lõpp-punkti ei ole lootsil võimalik temast mitteolenevatel põhjustel laevalt lahkuda või kapten palub tal jätkata lootsimist, tasub laevaomanik kulud, mis on seotud lootsi tagasijõudmisega tema asukohta. (4) Pärast lootsimise lõpetamist märgib laeva kapten käesoleva seaduse §-s 49 nõutud lootsikviitungile: 1) lootsimise lõpetamise aja ja koha; 2) lootsimisel läbitud meremiilid ja 3) märkused, mida laeva kapten peab vajalikuks.» § 5. Paragrahvid 45–48 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 45. Lootsi kohustused ja vastutus (1) Loots on kohustatud oma nõuannetega abistama kaptenit laeva juhtimisel. (2) Loots peab: 1) laevale saabumisel esitama laeva kaptenile viimase nõudmisel lootsi kutsetunnistuse; 2) laevale saabudes tutvuma laeva kapteni täidetud laeva kontroll-lehega. Kui loots avastab laeva lootsimise ajal erinevusi laeva tegeliku seisukorra ja laeva kontroll-lehe sissekannete vahel, mis võivad kahjustada meresõiduohutust, on ta kohustatud sellest viivitamatult teatama tööandjale, kes peab lootsi poolt avastatud puudustest viivitamatult teavitama Veeteede Ametit. Laeva kontroll-lehe vorminõuded kehtestab teede- ja sideminister; 3) enne laeva lootsimise alustamist esitama lootsimise kava ja informeerima laeva kaptenit lootsimispiirkonna hüdrograafilistest, navigatsioonilistest, meteoroloogilistest ja muudest oludest ning iseärasustest; 4) abistama laeva kaptenit oma nõuannetega laeva navigeerimisel ja manööverdamisel; 5) enne laeva sadamast väljumist kontrollima laevale antud väljumisloa olemasolu; 6) jälgima lootsimispiirkonnas mere- ja kaldamärkide seisukorda; 7) esimesel võimalusel teatama igast muutusest või takistusest lootsimispiirkonnas, mis võivad ohustada meresõitu, oma tööandjale, Veeteede Ametile ja sadamakaptenile; 8) esimesel võimalusel teatama oma tööandjale, Veeteede Ametile ja sadamakaptenile lootsitava laevaga juhtunud õnnetusest või lootsitava laeva poolt teistele laevadele või sadama objektidele ja navigatsioonimärkidele tekitatud vigastustest; 9) informeerima oma tööandjat, Veeteede Ametit ja sadamakaptenit avastatud merereostusest. (3) Vastutus lootsi tegevuse eest tekib juhul, kui tõestatakse, et tegemist oli lootsi tahtliku teoga või niisuguse eksliku nõuandega, mille järgimisel laeva kapten ei saanud ette näha avariid. § 46. Lootsi õigused Lootsil on õigus: 1) saada laeva lootsimiseks vajalikku informatsiooni laeva kaptenilt ja sadamakaptenilt; 2) kasutada laeva side- ja navigatsioonivahendeid; 3) kontrollida lootsikviitungi täitmise õigsust; 4) kaasa võtta lootsiõpilane, kellel on lootsiga võrdsed õigused, välja arvatud kaptenile informatsiooni ja nõuannete andmine; 5) toitlustamisele ja majutamisele laeval. § 47. Lootsi õigus keelduda laeva lootsimisest (1) Enne lootsimise alustamist või lootsimise ajal on lootsil õigus keelduda laeva lootsimisest, kui: 1) laeva süvis, pikkus või laius on suuremad kui selles lootsimise allpiirkonnas on lubatud; 2) laeva kapten ei talita lootsi nõuannete järgi; 3) lootsimise alustamine või jätkamine seaks ohtu lootsitava laeva, laeval olevad inimesed ja materiaalsed väärtused, teised laevaliikluses osalejad või ümbruskonna turvalisuse. (2) Kui laeva kapteni tegevus on antud lootsimise allpiirkonnas laevasõidueeskirjadega vastuolus, peab loots nõudma laevasõidueeskirjade rikkumise kohest lõpetamist. Keeldumise korral peab loots sellest koheselt teatama oma tööandjale ja sadamakaptenile. (3) Loots juhib vajaduse korral kapteni tähelepanu laevasõidueeskirjade rikkumistele ning nõuab nende kõrvaldamist. Kui kapten lootsi põhjendatud nõudmisi ei täida, on lootsil õigus laeva edasisest lootsimisest keelduda, teatades sellest viivitamatult tööandjale. Loots peab hoiatama kaptenit vahetu navigatsioonilise ohu eest, vaatamata sellele, et ta on lootsimisest keeldunud. (4) Lootsil ei ole õigust kapteni nõusolekuta laevalt lahkuda enne, kui laev on ohutult ankurdatud, kai äärde kinnitatud, kohustusliku lootsimise piirkonnast väljunud või kui teda on asendanud teine loots. (5) Lootsimisest keeldumisel peab loots sellest koheselt teatama tööandjale ja sadama kaptenile. (6) Kui lootsimisest keeldumine toimub kohustusliku lootsimise piirkonnas, peab loots jääma laevale uue lootsi saabumiseni. § 48. Laeva kapteni kohustused ja vastutus (1) Lootsi viibimine laeval ei vabasta laeva kaptenit vastutusest laeva juhtimise eest. (2) Laeva kapten, kes kasutab lootsi teenuseid, vastutab laeva juhtimise eest ka siis, kui tema nõusolekul annab loots laeva juhtimiseks vajaminevaid juhiseid otse täitjale. (3) Laeva kapten on vastutav lootsile edastatava teabe eest laeva omaduste, iseärasuste ja muu kohta, mis on oluline laeva lootsimisel. (4) Laeva kapten, kes kasutab lootsi teenuseid, on vastutav lootsi ja lootsiõpilase ohutuse eest nende laevale saabumisel, laeval viibimisel ja laevast lahkumisel.» § 6. Seadust täiendatakse §-ga 481 järgmises sõnastuses: « § 481. Kapteni õigus keelduda lootsi teenuste kasutamisest (1) Laeva kapten võib loobuda laevale saadetud lootsi nõuannete kasutamisest, kui ta leiab, et nõuanded ei vasta tegelikule olukorrale ja on ebakompetentsed või loots ei ole võimeline oma kohustusi täitma. Sellisel juhul peab ta nõudma teise lootsi saatmist laevale. (2) Kui laeva kapten tellis lootsi laevale laevaliikluse piirkonnas, kus lootsimine ei ole kohustuslik, ja loobus lootsi kasutamisest, on laeva agent või laevaomanik kohustatud tasuma lootsitasu kooskõlas kehtestatud tariifidega.» § 7. Paragrahvid 49 ja 50 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: « § 49. Lootsikviitung Loots on kohustatud laevale saabumisel esitama laeva kaptenile täitmiseks teede- ja sideministri kehtestatud vorminõuetele vastava lootsikviitungi, mille täidab ja kinnitab oma allkirjaga kapten. § 50. Lootsimistasu Lootsimistasu suuruse kohustuslikus lootsimispiirkonnas ja soodustuste kohaldamise alused kehtestab teede- ja sideminister.» § 8. Seadust täiendatakse §-ga 501 järgmises sõnastuses: « § 501. Kaldaradarijaama kasutamine Kui hüdrometeoroloogilised olud ei võimalda lootsi laevale saata, edastatakse laeva kaptenile informatsioon laeva liikumise, navigatsiooniliste tingimuste ning liiklusolukorra kohta kaldaradarijaama operaatori kaudu.» Riigikogu aseesimees Tunne KELAM