Vara Vallavolikogu — Koosa Tipi ja Täpi lasteaia arengukava kinnitamine — KO, 67, 573

Koolieelse lasteasutuse seaduse § 91 alusel Vara Vallavolikogu võtab vastu määruse: 1. Kinnitada Koosa Tipi ja Täpi lasteaia arengukava (lisatud). 2. Määrus jõustub 23. detsembril 2003. a. Volikogu esimees Ingvar TŠIŽIKOV

KOOSA TIPI JA TÄPI LASTEAIA ARENGUKAVA 2003–2006 1. SISSEJUHATUS Kvaliteetselt hea on lasteaed, kui see soodustab laste kehalist, emotsionaalset, sotsiaalset, intellektuaalset heaolu ja arengut ning toetab vanemaid laste kasvatamisel ja õpetamisel. Lasteaias on kõige tähtsam laps, tema areng ja vajadused. Lasteaia arengukava koostamisel lähtutakse eelkõige lapsest ja tema vanematest. Kvaliteetlasteaiaks kujunemise protsess on keerukas ja pikaajaline. Käesolev Koosa Tipi ja Täpi lasteaia arengukava on koostatud aastani 2006. See on dokument, milles on fikseeritud lasteaia senine areng, tegevuse eesmärgid ja põhisuunad, tegevuskava valdkonniti lähiaastateks ning arengukava uuendamise kord. Eraldi tuuakse välja lasteaia tugevused, nõrkused, ohud ja võimalused (SWOT-analüüs). Arengukava on planeerimise alus. Arengukava on tihedalt seotud õppekavaga ning on aluseks iga õppeaasta lasteaia üldtegevuskava ning rühmade tegevuskavade koostamisel. Arengukavas püstitatud eesmärkide ning põhiülesannete täitmist arutatakse iga õppeaasta lõpus üldkoosolekul ning parandusi, muudatusi tehakse vastavalt lasteaia ja valla arengust lähtuvalt. Lasteaia arengukava lähtub Koosa Tipi ja Täpi lasteaia põhimäärusest, Vara valla arengukavast. Arengukava koostamist alustati 2001. a algul ning selle valmimine on toimunud arutluste põhjal töögruppides (töötajad, hoolekogu, lapsevanemad), kus on kasutatud rühmatööd, ankeete, SWOT-analüüsi, ajurünnakuid. Koosa Tipi ja Täpi lasteaia arengu kavandamise loogika: 1. Vaatame, mis oli minevikus ja kus oleme praegu Eesmärk: millised on olnud muutused. 2. Kus oleme praegu ja kus me tahame olla tulevikus Eesmärk: hetke teadvustamine ja lasteaia edasiste arengusuundade kavandamine. 2. TULEVIKUVISIOON KOOSA TIPI JA TÄPI LASTEAED – KVALITEETLASTEAED * Lapsekeskne maja. * Õppetöö mängu, õppekäikude, katsetuste, uurimuste ja avastamise maailma kaudu. * Lapse individuaalsuse, ealiste iseärasuste ja sooga arvestamine. * Mitmekülgselt arenenud isiksus: loov, ilumeelega, hell ja hooliv, inimlik, viisakas, ühiskondlikult aktiivne ja algatusvõimeline, loogilise mõtlemisega, oskab ja julgeb teha valikuid, kasutab tänapäeva infoallikaid. * Lastes viisakuse, austuse vanemate inimeste ning kõige elava suhtes kasvatamine. * Oma maa ja rahva kultuuripärandi tutvustamine. * Kodu- ja kodumaa-armastuse kasvatamine. * Tähtis roll tervisekasvatusel, õigel toitumisel ja liikumisel. MÄRKSÕNAD TEEL KVALITEETLASTEAIA POOLE * arenev * lapsele suunatud * pidev täiustamine * personali areng * suund tulevikku * paindlikkus * koostöö * eesmärgistatus * juhtkonna isiklik eeskuju * õigete eesmärkide püstitamine * eelduste loomine heaks tööks * avalik vastutus * integratsioon muutuvasse ühiskonda 3. AJALUGU Koosa lasteaed alustas tööd Koosa sovhoosi lasteaiana 1975. aasta 20. veebruaril. Maja ehitati algselt 4-rühmaliseks. Lasteaia algusaegadel oli lapsi lasteaias üle 80, töötasid ka ööpäevased rühmad. Aegade jooksul on seadusega mitmel korral muudetud laste maksimaalset arvu rühmas, sellega seoses on ka laste arv asutuses muutunud, samuti ka rühmade arv. Alates 1991. a ollakse Vara valla alluvuses. Lasteaia eksisteerimise esimesel kümnel aastal tehti väga suur töö ära õppematerjalide baasi loomisel, millega saab kvaliteetset tööd praegugi veel teha. Järgmised viisteist aastat pandi rõhku töödistsipliinile ja personali koolitusele. Uues Eesti Vabariigis otsiti kaua õigeid õppe-kasvatustöö põhimõtteid (1992–1998). 2000. aastal, kui tuli uus lasteaedade raamõppekava, hakkas õppe-kasvatustegevus plaanipäraselt kulgema. Viimastel aastatel on lasteaed juurde saanud logopeedi ja liikumisõpetaja ametikoha ning jõudumööda püüdnud aidata hälviklapsi ja nende vanemaid. Lasteaias on välja kujunenud omad traditsioonid. Traditsioonide põhirõhk on pandud oma kodu ja kodumaa looduse hoidmisele ja säilitamisele. Möödunud õppeaastate läbivamateks lasteaia tegevuse eesmärkideks on olnud: * organiseeritud meeskondlik töö * planeeritud töö * lapse individuaalsuse rõhutamine * lastevanemate kaasamine lasteaia töösse * lasteaiahoone renoveerimine ja säilitamine * haljastustööd * lasteaia sümboolika väljatöötamine * järjepidevus ja traditsioonide edasikandmine Lasteaia lõpetasid: 1999. a – 6 last 2000. a – 5 last 2001. a – 8 last 2002. a – 10 last 2003. a – 10 last Tipi ja Täpi lasteaiaks nimetati Koosa lasteaed 21. novembril 2002. a 1. liitrühm sai nimeks NIKSI JA NAKSI rühm ning 2. liitrühm sai nimeks TRIKSI JA TRAKSI rühm. 4. HETKEOLUKORD 4.1. ÕPPE- JA KASVUKESKKOND Koosa Tipi ja Täpi lasteaed on kohalikele eelkooliealistele lastele hoidu ning alushariduse omandamist pakkuv Vara valla alluvuses töötav haridusasutus. Lasteaia põhiülesanne on pere toetamine ja laste kooliks ettevalmistamine. Lasteaial on üle 27 aasta vana ja kapitaalremonti vajav hoone, töökas ja toimekas 14-liikmeline kaader (2 pedagoogi on lapsehoolduspuhkusel) ning 40 õpetamist, kasvatamist, hoolitsemist ja hoolimist vajavat kuni 7 aasta vanust last. Lasteaed on Koosa elanike hulgas populaarne ning lasteaia teenust kasutatakse meelsasti. Koosa küla sotsiaalne pilt on kirju. Küla sotsiaalsete probleemide lahendamisel on lasteaed suureks abiks. Lasteaia tunnuslauseks on: «Üheskoos suudame muuta halva heaks, hea suurepäraseks rõõmsa tujuga kaunis lasteaias.» 4.1.1. LAPSED Laste ja rühmade arv: Hetkel on lasteaia nimekirjas 40 last, kahes liitrühmas: • Noorem liitrühm – NIKSI JA NAKSI rühm – lapsed vanuses kuni 5 aastat – 20 last, • Vanem liitrühm – TRIKSI JA TRAKSI rühm – lapsed vanuses kuni 7 aastat – 20 last. Lasteaia eripäraks võib pidada: • Erilist rõhku pannakse laste soolisele kasvatamisel, kasvatame poisse ja tüdrukuid, mitte vaid lapsi. • Vajadusel võivad mõlemad liitrühmad töötada sobitusrühmana, kuhu kuuluvad erivajadustega lapsed (liikumis-, nägemis- ja vaimne puue, samuti kakskeelsed lapsed) – logopeediline abi nii suulise kui kirjaliku kõne puuete ennetamises. Laste kohalkäidavus (september 2002. a – mai 2003. a) Rühm Laste arv Kohalolek kuude kaupa Sept. Okt. Nov. Dets. Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai I liitrühm 12–27 9 9 8 9 11 12 12 13 11 II liitrühm 22–24 14 19 17 16 14 17 13 14 16 Keskmine 36–42 23 28 25 25 25 25 25 27 27 Kohalkäidavus sõltub suuresti haigusperioodidest ja koolivaheaegadest. Suvekuudel (juunis ja augustis) on lasteaias käivaid lapsi 14 ringis (vanematel puhkused). Lasteaias käib 2 hälviklast ning 15 last on kas ainult vene keelt kõnelevast või kakskeelsest kodust. Koosa eelkooliealised lapsed (sündinud aastal) 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 sept. Kokku 19 8 16 6 10 12 12 6 Lasteaias on kohad täidetud Koosal ja Koosa ümbruses elavate lastega. Järjekorras on 5 alla 2-aasta vanust last,4 last 2–3 aastani. Üks laps käib hetkel Peipsiääre vallast. Rühmade komplekteerimine (T–tüdrukuid, P–poisse) Rühm Laste arv Laste arv Laste arv Laste arv Planeeritav arv T P T P T P T P 1999/ 2000 2000/ 2001 2001/ 2002 2002/ 2003 2003/ 2004 Noorem liitrühm 15 16 16 15 20 7 8 7 9 7 9 6 9 Vanem liitrühm 22 22 24 25 20 10 12 12 10 16 8 12 13 Kokku 35 38 40 40 40 4.1.2. PERSONAL Pedagoogid omandatud hariduse järgi Amet Kokku Pedag. kõrghar. Ped. kesk-eri Kesk või muu Õpib kõrgkoolis Atesteeritud õpetajaks Atesteeritud vanemõpetajaks Juhataja 1 1 1 0 Õpetaja 4 1 2 2 0 Liikumisõp. 1 1 0 Muusikaõp. 1 1 0 Logopeed 1 1 1 0 As. õpet. 2 2 0 Kokku 8 4 2 2 1 6 0 Personal vanuse järgi Vanus (a) Alla 25 25–29 30–39 40–49 50–57 Üle 57 Üldarv – 16 0 1 7 5 2 0 Töötajaid kokku 14 (2 pedagoogi lapsehoolduspuhkusel), neist 8 pedagoogi ja 8 teenindavat personali. Määratud on 13,15 ametikohta, millest 0,25 tervishoiutöötaja ametikohta. Kõik põhikohaga õpetajad on atesteeritud ja vastavad kvalifikatsiooninõuetele. Juhatajal läbimisel 160-tunnine personali juhtimiskursus. Esindatud on igas vanusegrupis õpetajaid, mis on heaks eelduseks õpetajate kogemuste vahetamisel. Õpetajate hea kvalifikatsiooni kinnituseks on läbi viidud küsitlus lastevanematelt – aprillis 2003. Õpetajalt oodatakse haritust, kogemust ja kutsesobivust. 4.1.3. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUS 1998/1999. õ/a Peaeesmärk: 1. Kasvatada lastes sõbralikkust ja viisaka käitumise oskust. • täiskasvanute eeskuju • koostöö lastevanematega • rollimängud Kõrvaleesmärgid: 1. Lapse kui isiksuse arendamine. Lapse tervise tugevdamine, füüsiline arendamine koostöös lapsevanemaga. 2. Meeskonnatöö 3. Õppe-kasvatustegevuse planeerimine. 4. Võimlemisvahendite juurdesoetamine. ▪ Töötati välja õppekava algne variant – aluseks võttes SOS Keila lasteküla õppekava. ▪ Võeti kasutusele töövihikud. ▪ Uus tervishoiutöötaja alustas tööd laste masseerijana. ▪ Külastati Vara ja Alatskivi lasteaedasid. 1999/2000. õ/a Peaeesmärk: 1. Lapse individuaalsuse rõhutamine. • süvendatud töö arengupsühholoogiaga • lapse individuaalse arengu analüüs – põhimõtete väljatöötamine • lapse suhted ja tema koht rühmas • täiskasvanute hoiakud laste suhtes • lapse sünnipäev. Kõrvaleesmärgid: 1. Süvendatud töö lastevanematega lasteaia igapäevaelu ja ühisürituste korraldamisel. 2. Uue alushariduse õppekava projekti koostamine ja rakendamine õppetöösse. 3. Ühe dramatiseeringu vahendite valmistamine koostöös lastevanematega. ▪ Alustas tööd atesteerimiskomisjon. ▪ Rühmaruumide kujunduses eri võimaluste leidmine ja rakendamine. ▪ Kinnitati Koosa Tipi ja Täpi lasteaia põhimäärus. ▪ Peeti lasteaia 25. aasta juubelit. ▪ Täideti logopeedi ametikoht. 2000/2001. õ/a Peaeesmärk: 1. Laste muusikalise kuulmise, laulmisoskuse, rütmitaju arendamine. • Muusikali «Jussikese Seitse sõpra etendamine» • Rütmikatundide sisseviimine • Aeroobikaprogramm lastele • Rühi- ja lampöisuse vältimise harjutused muusika saatel Kõrvaleesmärgid: 1. Lastele õige kõnekeele õpetamine ja korrigeerimine. Kodu ja lasteaia vaheline koostöö, logopeedi ja lapsevanema vaheline koostöö. 2. Üldõppepõhimõtete omandamine ja rakendamine õppetegevustes, «hea alguse» metoodikaga tutvumine. ▪ Alustati rühmade tööplaanide koostamist. ▪ Töötati välja lasteaia logo ja sümboolika. ▪ Koostöös lastevanematega maaliti pilte lasteaia seintele. ▪ Tutvuti «100-keele pedagoogikaga» Viimsi lasteaias Piilupesa. ▪ Alustati arengukava koostamisega. 2001/2002. õ/a Peaeesmärk: 1. Perekonna ja lasteaia vahelise koostöö süvendamine: 1. Palju ühisüritusi lastevanemate ja kodudega: a) perespordipäev; b) isadepäev – kontsert, meisterdamine, lasteaia kohvik; c) memme-taadi päev; d) emadepäev – kontsert, piknik; e) lahtiste uste päev; f) ankeedid ja küsitlused lastevanematelt. Kõrvaleesmärgid: 1. Õppekava täiendamine. 2. Laste tervise tugevdamine – põhirõhk õues viibimisele ja tegelustele õues. ▪ Kinnitati uued ametijuhendid. ▪ Istutati kaasik. ▪ Töötati välja asjaajamisjuhend. ▪ Seati sisse laste «kasvumapid». ▪ Alustati lasteaia kodulehekülje tegemist. ▪ Kinnitati õppekava. ▪ Alustati arengukava tegemist. ▪ Erivajadustega laste väljaselgitamine. ▪ Individuaalsete õppekavade koostamine. ▪ Külastati Viljandimaa lasteaedasid. ▪ Alustati kroonika tegemist. 2002/2003. õ/a Peaeesmärk: 1. Pöörata erilist tähelepanu laste soolisele kasvamisele – väikesest tüdrukust kasvab naine ning väikene poiss sirgub meheks. 2. Tegelused, mis on suunatud ainult tüdrukutele. 3. Printsi ja printsessi valimised. 4. Erisoolisus looma- ja linnuriigis. Kõrvaleesmärgid: 1. Õppekava täiendamine. 2. Tilluke laps kui suur ime – lapse ealised iseärasused. 3. Töö erivajadustega lastega. • Valmis lasteaia kodulehekülg. • Kinnitati uus lasteaia põhimäärus. • Kinnitati sisehindamise kord. • Tüdrukute mängutoa remont. • Erivajatustega lastele individuaalsete programmide väljatöötamine. 4.2. MAJANDUSTEGEVUS TEOSTATUD REMONDID: 1990–1997. a ▪ sanitaarremont kõikides lasteaia ruumides, ▪ õualale uus «Rapex»i rong ja uued ronimisvahendid, ▪ rühmade välisuste ümbervahetus. 1998. a ▪ 2. liitrühma tualettruumi ja nõudepesemisboksi remont, ▪ metoodilise kabineti sanitaarremont. 1999. a ▪ kahes rühmas akende vahetus, ▪ 1. liitrühmas tualettruumi ja nõudepesemisboksi remont, ▪ õliküttega katla ekspluatatsiooni võtmine, ▪ õuealale uued ronimisvahendid, rühmade mööbli ülevärvimine, ▪ kahe välisukse ümbervahetamine. 2000. a ▪ köögi, pesuruumide ja kahe kabineti sanitaarremont. 2001. a ▪ tahkekütuse katla ekspluatatsiooni võtmine, ▪ liivakastide parandamine, ▪ õuevahendite värvimine ja uue puidust auto ehitamine, ▪ uue lasteaia värava ehitamine ja aiapostide värvimine, ▪ laoruumi ja tuulekodade sanitaarremont, ▪ saaliakende väljastpoolt värvimine. 2002. a ▪ uus soojustusega katusekattematerjali panek, ▪ uue varikatuse ehitus, ▪ keldri sanitaarremont (lupjamine, uued salved), ▪ rühmade seinte parandused ja värvimine, ▪ pisiremonditööd keskkütte- ja sanitaarsõlmedes. 2003. a • tüdrukute mängutoa remont • saali toolide renoveerimine • rühma välisuste vahetus SOETATUD INVENTAR: 1996 – külmkapp «SNAIGE» (maha kantud) 1997 – automaatpesumasin «INDESIT» (hetkel remonti vajav) 1998 – muusikakeskus «AIWA» 2000 – televiisor – ei vasta tervisekaitse nõuetele 2002 – arvutikomplekt koos skänneriga 2002 – muruniiduk 2002 – väike elektripliit 2002 – külmkapp koos sügavkülmikuga 2003 – printer 2003 – automaatpesumasin «Samsung» 4.3. SWOT-ANALÜÜS 4.3.1. SISETEGURID Tugevused ▪ komplekteeritud ja kvalifitseeritud kaader, kõik töötajad ei ela kohapeal ▪ traditsioonide edasikandumine ▪ töödistsipliinist kinnipidamine, töötajate kõrge eetiline ja moraalne pale ▪ erivanuseline kaader, meeskonnatööks valmisolek, head töötajate omavahelised suhted ▪ raamatukogu olemasolu ning avatud kasutamisvõimalused ▪ juhtkonna positiivne suhtumine täiendusõppesse, head õppeekskursioonide ja väljasõitude võimalused ▪ lasteasutuse soodne asukoht ▪ heal tasemel õpetamine ▪ sõbralik ja heal tasemel abipersonal. Nõrkused ▪ töötajate madalad palgad, kaadri edutamise ja premeerimisvõimaluste vähesus ▪ nõrk materiaalne baas ▪ kakskeelsus ▪ halvad hügieenilised tingimused (TRIKSI JA TRAKSI rühmas vaid kaks tualetti) ▪ lasteaeda suunduvate teede halb seisukord ▪ vana maja ▪ ruumipuudus. Võimalused ▪ pedagoogiline töö individuaalselt ja väikeste gruppidega ▪ personali arendamine ▪ juhtimise parandamine ▪ tehnilise baasi arendamine ▪ õppematerjalide ja tehniliste vahendite kättesaadavaks muutmine, interneti kasutamine ▪ koostöövõimaluste otsimine lasteaia ja kodu vahel ▪ koostöövõimaluste otsimine lasteaia ja omavalitsuse vahel ▪ ühisürituste korraldamine (töötajad + töötajad, töötajad + lapsevanemad, töötajad + lapsed + lapsevanemad). Ohud ▪ õnnetused lastega, meditsiinilised probleemid lastega ▪ konfliktid ▪ laste kodude olukord halveneb veelgi ▪ ei jõua pedagooge vastavalt vajadustele koolitada ▪ lapsevanemate vähesed pedagoogilised teadmised ▪ puudulik signalisatsioon, hoonesse sissemurdmise oht ▪ hoonel pole korralikku ventilatsiooni ▪ amortiseerunud keskkütte-, vee- ja elektrisüsteemid lakkavad funktsioneerimast. 4.3.2. VÄLISTEGURID Nõrkused ▪ euronõuete ja tegelike võimaluste vastuolu ▪ laste sündimuse kahanemine ▪ tööpuudus ▪ kohalik ettevõtlus väike ▪ laste huvialaringide vähesus Võimalused ▪ koostöö parandamine kodude, omavalitsuse ja teiste firmadega ▪ eri fondidest raha taotlemine ▪ sponsorite otsimine ▪ välissidemete otsimine ja sõprussuhete sisseseadmine ▪ tasemekoolituse propageerimine ▪ riiklik hariduspoliitika, lasteaia õpetajad kõrgema haridusega ▪ laste silmaringi laienemine Ohud ▪ turvatunde puudumine, kardetakse lasteaia likvideerimist ▪ ühiskonna vähene huvi laste kasvatamise vastu ▪ kohalike hulgas suhteliselt palju asotsiaalset kontingenti ▪ peretraditsioonide vähesus 5. STRATEEGIAD AASTATEKS 2003–2006 5.1. PERSONALITÖÖ Lasteaia tunnuslausest lähtudes ei tohi personalitööd korraldada tugeva pressi ja kontrolliga. Õppe-kasvatustegevus peaks jääma meeldivaks, toredaks ja vahvaks askeldamiseks lastega – ülesande- ja inimkeskseks tegutsemiseks. 5.1.1. RÕHUASETUSED PEAVAD OLEMA • meeskonnatöös, • õlg-õla tunde saavutamises, • traditsioonide ja ühisürituste jätkamises, • individuaalses lähenemises (nii lastesse, lastevanematesse kui ka töötajatesse), • osavõtlikkuses probleemidesse, • täiendus- ja tasemeõppes, • töötajate enesekindluse tõstmises, • töö väärtustamises – premeerimisvõimaluste otsimine hea ja kvaliteetse töö eest, • positiivses ellusuhtumises, • heas tervises ja vastupidavuse suurenemises. 5.1.2. GRUPPI KOOSHOIDVAD TEGEVUSED 1. Julgustamine. 2. Tunnete uurimine. 3. Vastastikuse arusaamise taotlemine. 4. Püüdlemine kompromisside suunas. 5. Tegevusreeglite loomine. 6. Ohutu töökeskkonna loomine. 5.1.3. TEGEVUSKAVA 2003/2004 EESMÄRK VASTUTAJAD TÄHTAEG 1 Õppepäev Anne Vähi oktoober 2003 2 Sünnipäevade ja muude täht- päevade tähistamine kollektiiviga Kõik töötajad pidev 3 Näitliku materjali valmistamine lasteaednike konverentsi jaoks Pedagoogid november 2003 4 Koolitusvajaduste väljaselgitamise jätkamine Ped. nõukogu pidev 5 Metoodikapäev kolleegidega Ped. nõukogu aprill 2004 6 Jõulutoetuse maksmine Vallavalitsus detsember 2003 7 Tunnustavad ja kiitvad personalitöö artiklid kohalikule ajalehele – kogu aasta jooksul Pedagoogid pidev 2004/2005 EESMÄRK VASTUTAJAD TÄHTAEG 8 Õppepäev: koostöö lastevanematega Eha Joonas oktoober 2004 9 Sünnipäevade ja muude tähtpäevade tähistamine kollektiiviga Kõik töötajad pidev 10 Koolitusvajaduste väljaselgitamise jätkamine Ped. nõukogu pidev 11 Õppekäik Tallinnasse messile (LAPS 2004) Inga Edela sügis 2004 12 Jõulutoetuse maksmine Vallavalitsus detsember 2004 13 Lasteaia 30. juubeli tähistamine Ped. nõukogu veebruar 2005 14 Tunnustavad ja kiitvad personalitöö artiklid kohalikule ajalehele – kogu aasta jooksul Pedagoogid pidev 5.1.4. PERSONALIKOOLITUS 2003–2006 Pedagoog 2003 2004 2005 2006 Märkused Inga Edela 160 Triin Loorits 40 Ülle Västrik 20 10 10 Heli Malmiste 160 10 Anne Vähi 16 40 160 Eha Joonas 16 20 asendusõpetaja Anne-Ly Pärn 40 asendusõpetaja Anu Ots 160 10 Anneli Elken 160 40 Tehniline personal 2003 2004 2005 2006 Märkused Lembe Sisask 12 10 Mare Mann 10 Anna Lebedeva 160 Helve Ots 10 Aima Širokova 10 10 Erik Petuhov 20 5.1.5. JUHTIMISE ARENDAMINE Protsess on pidev ning vastutajaks lasteaia juhataja. Juhtimine on töö isikute ja gruppidega, et saavutada organisatsioonilisi sihte ja eesmärke. Eesmärgid: 1. Pidevalt uuendada ja viia uuenenud seadusandlusega vastavusse dokumentatsioon. 2. Rõhutada vajadust personali hulgas ühistest eesmärkidest kinnipidamist. 3. Edukalt toimiva organisatsiooni tagamiseks enam delegeerida tööülesandeid, suurendada iga töötaja vastutust töötulemuste eest. 4. 2003. aasta lõpuks viia lõpule sisehindamissüsteemi väljatöötamine, mille abil määratleda edasised arenguvajadused ja võtmevaldkonnad. 5. Jätkata juhtimistöödele hinnangu andmist personali poolt (välja töötada küsimustik – 2004. a kevadeks). 6. Jätkata pedagoogide arenguvestlustega iga õppeaasta alguses ja eneseanalüüsidega iga õppeaasta lõpus ning alustada abipersonali eneseanalüüsidega. 7. Viia töötajad arusaamiseni, et enesehindamine on abivahend eesmärkide saavutamise jälgimisel ning põhjuste ja seoste leidmisel. 8. Jätkata ja täiendada küsimustikku ning korraldada lastevanematele iga aasta tagant küsitlus lasteaiaga rahulolu kohta. 9. Leida koos hoolekoguga paremaid, efektiivsemaid töövorme lastevanemate kaasamiseks lasteaeda arendavasse tegevusse. 10. Olla paindlik lasteaiasisese töökorralduse muutmisel – arvestada hetkevajadusi. 11. Vaadata läbi ning teha muudatusi ametijuhendites vastavalt lasteaia töö arengule ja vajadustele. 12. Leida võimalusi töötajate premeerimiseks ning muudeks rahalisteks stimuleerimisteks. 13. Kaasata omavalitsuse eri spetsialiste lasteaeda abistavale ja arendavale tegevusele. Vahendid nende eesmärkide saavutamiseks: • planeerimine, • organiseerimine, • kontrollimine, • motiveerimine. 5.2. ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ TÄIENDAMINE Lasteaia õppekava on pidevalt täiendatud, see töö on pidev ning ei saa kunagi päris valmis. Vanematele lastele on koostatud ainekavad. 5.2.1. ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ PÕHIEESMÄRK Tagada: • laste hoid ja areng, • kooliks ettevalmistus, • eakohane kehaline ja käeline tegevus, • tervise arendus • võimalused meelepärasega organiseeritult tegelda, • lapse sooline kasvatus. Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on toetada last kehaliselt, vaimselt ja sotsiaalselt, et kujuneksid eeldused igapäevaeluga toimetulekuks ja koolis õppimiseks. 5.2.2. ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ EESMÄRGID 2003/2004. õ/a Peaeesmärk: 1. Lapse positiivse kehalise minapildi kujundamine ▪ Tahate arendada oma õpilase vaimu, siis arendage esmalt nende keha, tehke nad tugevaks ja terveks, seejärel võite nad kasvatada ka targaks ja arukaks (J.-J. Raosseau) ▪ Eurütmia ▪ Aeroobika ▪ Rütmika Kõrvaleesmärgid: 1. Pakkuda lastele võimalusi tutvumiseks eri kunstiliikidega (portselanimaal, siidimaal, akvarell, klaasimaal, söejoonistus, näpuvärvid). 2. Tutvustada laastele meie emakeele ilu, õpetada seda kaunilt kasutama ja armsaks pidama (rahva vaimuvara tutvustamine). 2004/2005. õ/a Peaeesmärk: 1. Olgu väikelapse saatjaks tema kaks toredat kaaslast – mäng ja muinasjutt • üldõppeained selgeks mängu kaudu • muudame oma igapäevaelu muinasjutuks – terveks aastaks Kõrvaleesmärgid: 1. Sõnavaraline töö 2. Individuaalsete analüüside kokkuvõtted. 2005/2006. õ/a Peaeesmärk: 1. Raamatu aasta «Laps ja raamat». • Rikastada laste tundemaailma ja pakkuda positiivseid elamusi lastekirjanduse kaudu. • Dramatiseeringute ja lavastusmängude kaudu julgustada last ennast väljendama, esinema. 5.2.3. TEGEVUSKAVA EESMÄRK VASTUTAJAD TÄHTAEG 1. Esimestesse klassidesse õppima asunud lapsed on saanud hea kooliks ettevalmistuse Koosa Tipi ja Täpi lasteaias, seetõttu olla järjepidevad tehtu suhtes õpetajad pidev 2. Ehitada välja tüdrukute nukutuba ja poiste töötuba juhataja 2003 dets 3. Eraldi tähelepanu pöörata andekatele, mahajääjatele, puuetega lastele ning võimaldada neile individuaalõppekavu ja sobivaid õppevorme erivajadustega lastele (hälviklapsed, hüperaktiivsed lapsed, kakskeelsete kodude lapsed) õpetajad, tervishoiutöötaja pidev 4. Efektiivsete õppekeskkondade loomiseks kasutada ajakohaseid õppemeetodeid, -vorme ja -vahendeid õpetajad pidev 5. Tagada laste pidev tervise jälgimine, tugevdamine ja arendamine õpetajad, tervishoiutöötaja pidev 6. Võimaldada laste igakülgne arendamine ka õues mängualal. Viia rohkem läbi terviseõpetusega seonduvad tegevusi, üritused planeerida rühma tegevuskavasse kuude lõikes. Terviseõpetuse tegevuste läbiviimisel kaasata enam tervishoiutöötajat tervishoiutöötaja, õpetajad pidev 2003–2004 7. Lastevanematega mõistev koostöö. Lasteaia töötajate ja lapsevanemate vaheliste ühiste eesmärkide rõhutamine õpetajad pidev 8. Pidev kaadri erialane täiendamine – igal lapsel on õigus professionaalsele õppeprotsessi läbiviimisele õpetajad pidev 9. Osaleda aktiivsemalt eri projektide koostamisel (terviseedenduslikud, spordiüritused, jne) õpetajad, tervishoiutöötaja pidev 10. Õpetada lapsi tegema ise valikuid, julgustada langetama otsuseid, mis on seotud nende igapäevatoimingutega lasteaias õpetajad pidev 11. Jätkata laste «kasvumappide» koostamist õpetajad pidev 12. Jätkata laste analüüsidest kokkuvõtete tegemist ning lastevanematele individuaalset selgitamist laste arengu kohta õpetajad, tervishoiutöötaja 2 x aastas – dets, mai 13. Jätkata traditsioonilisi majaüritusi ning leida uudseid lahendusi õpetajad, tervishoiutöötaja, juhataja pidev 14. Anda lasteaias võimalus lastel tutvuda eri huvitegevustega – nädalavahetuse ja õhtupoolse aja efektiivne kasutamine õpetajad, juhataja pidev 15. Õuemänguvahendid – täiendada õueala arendavate puidust ronimis- ja mängimisvahenditega, mõeldes erivajadustega lastele ning nende arendamisele juhataja 2004 16. Teha rohkem lahtiste uste päevi ning lahtisi tunde nii vanematele kui ka teistele pedagoogidele õpetajad 2 x aastas sügisel ja kevadel 17. Korraldada lasteaeda tutvustav teabepäev naaberlasteaedade pedagoogidele juhataja 1x aastas 18. Jätkame kogemuste vahetamist õpetajalt õpetajale õpetajad, logopeed, juhataja pidev 19. Jätkata kroonika tegemist õpetajad, juhataja pidev 5.2.4. EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEL LÄHTUTAKSE • Olemasolevast kvalifitseeritud kaadrist. • Tüdrukutest ja poistest, kellel tuleb arendada eeldusi iseseisvalt toimetulekuks igapäevaelus ja koolis. • Koostööst perede ja teiste piirkonna asutustega. • Olemasolevatest materiaalsetest ressurssidest. 5.2.5. EESMÄRKIDENINI JÕUDMISE TULEMUSLIKKUST HINNATAKSE JÄRGMISTE INDIKAATORITE KAUDU • Kooliks valmisolek (koolivalmiduse test). • Toimetulek algklassides (tagasiside õpetajatelt). • Füüsiline ja vaimne areng koolieelses lasteasutuses oleku ajal (spordipäevade tulemused, laste arengumapid, vestlused vanematega). Kaadri kvalifikatsioon ja täienduskoolitus (atesteerimine). • Ressursside optimaalne kasutamine (järelevalve, hoolekogule majandusaruanded). 5.3. LAPS, PERE JA LASTEAED Seame koostöö perega üles kolmele tasemele: LAPS, LAPSEVANEM, ÕPETAJA 1. Koolieelse lasteasutuse raamõppekavas nähakse ette lapse individuaalse arengu analüüsi. Õpetajatelt oodatakse nõustamisoskust, sest analüüs peab olema ka suuline: õpetajalt lapsevanemale. 2. Lastekaitse seaduses: lapsevanem on kohustatud õppima oma last tundma ja teda mõistma – lapsevanemal on õigus saada nõustamist ja koolitust arengupsühholoogias, pedagoogikas, terviseedenduses. 3. Väikelapse terviseprobleemid taanduvad lapse psüühikale – terve laps kasvab vaid tervetes suhetes. 5.3.1. VÕIMALUSED KOOSTÖÖKS 1. Lastevanemate individuaalne nõustamine – pidev. 2. Perepäevad – üks kord aastas. 3. Lastevanemate koolitus – erialaspetsialistide loengud – lastevanemate üldkoosolekul – üks kord aastas. 4. Lastevanemate tugirühmad: • erivajadustega lastele • hüperaktiivsete laste vanematele • kakskeelsetele lastevanematele • hälviklaste vanematele. a) materiaalse toimetulekuraskustega lastevanematele. b) paljulapselistele lapsevanematele. 5. Pedagoogika- ja lastekasvatusprobleeme käsitleva kirjanduse ja publitsistika kättesaadavaks tegemine lastevanemate hulgas – pidev. 5.3.2. EESMÄRGID JA TEGEVUSKAVA EESMÄRK VASTUTAJAD TÄHTAEG 1. Pöörata erilist tähelepanu sõimerühma laste vanematele lasteaia ja rühma tutvustamisel – anda informatsiooni lasteaia taotlustest, õppe- ja kasvatustöö eesmärkidest, ootustest lastevanematele jne Anne Vähi Anne-Ly Pärn pidev 2. Alustada lastevanematele õpetajatel kursustel omandatud uudse ja huvitava informatsiooni jagamist õppe- ja kasvatusküsimustes Eha Joonas 2004 3. Leida eri võimalusi ja vorme ergutamaks vanemaid tutvuma lapse rühmaga – lahtised tegevused lastega, näidistegevused vanematega (lapsevanem lapse rollis), ühismeisterdamised jne Pedagoogiline nõukogu pidev 4. Koostada igal aastal lastevanemate nõustamise kava, võttes aluseks lastevanemate küsitlustest soovitud teemad – psühholoogia, tervise- edendus, pedagoogika Inga Edela 2004 5. Perepäevade korraldamine kaasates lapsevanemaid ettevalmistustesse ja läbiviimistesse – mihklilaat, kevadine suurüritus, talgupäev korrastustöödeks ja mänguväljaku laiendamiseks mänguvahenditega Anne Vähi Anne-Ly Pärn Eha Joona Inga Edela Triin Loorits pidev 6. Kaasata enam lapsevanemaid lasteaia ja rühma igapäevaellu – rühma kujundamine, remontimine, õmblemine, kostüümide valmistamine, materjalide muretsemine õpetajad pidev 7. Jätkata koostööd logopeedi ja lastevanemate vahel Ülle Västrik pidev 5.3.3. FINANTSEERIJAD 1. Terviseetenduse programmidega seotud fondid (koostöös koos naaberlasteaedade ja omavalitsustega) 2. Kultuurkapital (koostöös koos naaberlasteaedade ja omavalitsustega) 3. Hasartmängumaksu nõukogu 4. Omavalitsus 5.3.4. KOOSTÖÖ HOOLEKOGUGA EESMÄRK VASTUTAJAD TÄHTAEG 1. Muuta hoolekogu töö tõhusamaks Inga Edela 2003/2004 2. Teha ettepanek hoolekogu esimehele või mõnele teisele hoolekogu liikmele õppekeskusesse koolituspäevadele minna Inga Edela 2003/2004 5.4. MAJANDUSTEGEVUS Lasteaia hoone on vana ja amortiseerunud, seetõttu on hoone vajadused väga suured ja kulukad – tuleb hakata otsima hoonele kapitaalremondi tegemise võimalusi. Vaja on ära remontida tühjalt seisev rühm, et sügisest 2004 saaks avada Tipi ja Täpi lasteaias sõimerühma. Kui saaks jaan. 2004. a remonditud kinni olevas rühmas esimese ruumi (volikogu otsusega eraldatud 15 000 krooni, august 2003. a), siis saaksime teha sobitusrühma ja 6-aastastele lastele avada osaajalise päevakavaga rühma. Lasteaiale on vaja: → uut keskkütte jagamissüsteemi, → hoone vajab uut elektrijuhtmestikku ja täiendavat valgustust, → korralikult tuleb välja ehitada ruumide ventilatsioon, → tuleb täiendada ja kaasajastada signalisatsioonisüsteemid, → hoone kõik põrandad vajavad ümbervahetamist, → hoone välisseinad tuleb soojapidavamaks ja korda teha, → maja vajab niiskustõkkevööd, → kõnniteeplaadid õuealal tuleb ümber vahetada ning maja ette uus asfalt ja haljastus (tervisekaitse nõuab majandusõue piiramist kas või hekiga) → saali põrand, lagi ja aknad vajavad ümbervahetamist, Vajadused uue inventari järele: → köögipliit → lastemööbel – voodid, lauad, toolid, riiulid → köögimööbel → televiisor → videokaamera → külmik → tolmuimeja Lasteaia vajadused on eelkõige järjestatud tervisekaitse ja päästeameti nõudmiste põhjal. 5.4.1. TEGEVUSKAVA 2003. a ülesanded Jrk nr Ülesanded Kulu (tuh.) Tähtaeg Finantsallikas Vastutaja Täitmine 1 Sundventilatsioon kööki 15 Detsember Vara vald Juhataja 2 Lisavalgustus rühmaruumidesse 1 Detsember Vara vald Juhataja 3 Rühma välisuste vahetus 12 Oktoober Vara vald Juhataja 4 Kööginõude uuendamine 4 November Lasteaia eelarvest Majandusjuhataja 2004. a ülesanded Jrk nr Ülesanded Kulu (tuh.) Tähtaeg Finantsallikas Vastutaja Täitmine 1 Kõnniteeplaatide vahetus ja haljastustööd õuealal 50 Juuni-august Vara vald Juhataja 2 Rühmaruumide ventilatsiooni väljaehitus 25 Juuni-august Vara vald Juhataja 3 Tulekaitse signalisatsiooni lisamine 20 Aasta lõpp Vara vald Juhataja 4 Köögipliidi ja uue mööbli ost 30 Juuli-august Lasteaia eelarvest Majandusjuhataja 2005. a ülesanded Jrk nr Ülesanded Kulu (tuh.) Tähtaeg Finantsallikas Vastutaja Täitmine 1 Keskkütte- jagamissüsteemi ümbervahetamine 60 Juuni-august Vara vald Juhataja 2 Saali akende, põranda ja lae vahetus 75 Juuli-august Vara vald Juhataja 3 Lastemööbli ümbervahetamine 30 August-september Lasteaia eelarvest Juhataja 2006. a ülesanded Jrk nr Ülesanded Kulu (tuh.) Tähtaeg Finantsallikas Vastutaja Täitmine 1 2 3 4 5.5. KOOSTÖÖ TEISTE ASUTUSTEGA • Jõuda tasemeni, kus saavutatakse kokkulepped süsteemseks informatsiooni edastamiseks kooliminevate laste lastevanematele. • Jätkata koolide algklassiõpetajatega ja lasteaia kooliminevate lastega näitlikke õppetunde koolimajas ning lasteaia- ja kooliõpetajate ühiseid kokkusaamisi. • Jätkata Vara lasteaiaga ja Alatskivi lasteaiaga koostööd: ühisüritused, õppepäevad, kogemuste ja info vahetus. • Jätkuvalt avaldada kohalikus lehes «Kodused uudised» artikleid lasteaias toimuvast ning pedagoogilisi ja kasvatuslikke nõuandeid ja tähelepanekuid. • Osaleda kultuurikeskuse üritustel. • Osaleda vallarahva kontsertide läbiviimisel. 6. ARENGUKAVA MUUTMISE KORD Lasteaia arengukavas püstitatud eesmärkide ning põhiülesannete täitmist arutatakse iga õppeaasta lõpus. Parandusi, muudatusi tehakse vastavalt lasteaia ja valla arengust lähtuvalt. Arengukava kinnitamine toimub Vara Vallavolikogu sätestatud korras.