Vabariigi Valitsus — Püsiva töövõimetuse tekkimise aja, põhjuse ja kestuse arstliku töövõimetuse ekspertiisiga tuvastamise kord — RT I, 2000, 25, 149

Määrus kehtestatakse «Riikliku pensionikindlustuse seaduse» (RT I 1998, 64/65, 1009; 1999, 10, 150; 97, 857) paragrahvi 11 lõike 5 alusel ja kooskõlas «Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduse» (RT 1991, 23, 272; 1999, 7, 113; 29, 397) paragrahvi 9 lõike 1 punktiga 1. § 1. Reguleerimisala Käesolev määrus reguleerib püsiva töövõimetuse tekkimise aja, põhjuse ja kestuse tuvastamist arstliku töövõimetuse ekspertiisiga (edaspidi ekspertiis). § 2. Ekspertiisi teostaja (1) Püsiva töövõimetuse, selle tekkimise aja, põhjuse ja kestuse tuvastab isiku elukohajärgse pensioniameti vaegurluse ekspertiisi komisjon (edaspidi VEK). (2) VEK on Sotsiaalkindlustusameti kohaliku asutuse pensioniameti struktuuriüksus. § 3. Ekspertiisi taotlemine (1) Ekspertiisi võib taotleda isik vanuses alates 16 aastast kuni «Riikliku pensionikindlustuse seaduse» paragrahvi 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanaduspensioniikka jõudmiseni. (2) Ekspertiisi taotlemiseks pöördub isik perearsti poole. Kui isikul ei ole perearsti, täidab käesoleva määruse mõttes perearsti ülesandeid esmatasandi arstiabi andev üldarst. (3) Isiku perearst täidab «Riikliku pensionikindlustuse seaduse» paragrahvi 11 lõike 6 alusel kehtestatud ekspertiisitaotluse vormi. (4) Isik esitab perearstile vajaduse korral teised «Riikliku pensionikindlustuse seaduse» paragrahvi 11 lõike 6 alusel kehtestatud loetelus nimetatud dokumendid. (5) Perearst esitab või saadab ekspertiisitaotluse ja isiku esitatud dokumendid VEK-ile viie tööpäeva jooksul, arvates isiku poolt kõigi vajalike dokumentide esitamise päevast. (6) Kui isik vajab oma tervise seisundi tõttu pidevat eriarstiabi, võib isiku taotlusel ekspertiisidokumendid täita ja VEK-ile esitada isiku raviga tegelev eriarst, informeerides sellest isiku perearsti ning arvestades käesoleva paragrahvi lõigete 5 ja 7 sätteid. (7) Kui isik vajab psühhiaatrilist abi, informeerib eriarst ekspertiisitaotlusest perearsti ainult isiku enda või tema seadusliku esindaja kirjalikul nõusolekul. (8) Kui ekspertiisitaotluse andmed või esitatud dokumendid on ekspertiisiks ebapiisavad, tagastab VEK taotluse ja dokumendid kümne tööpäeva jooksul ekspertiisitaotluse esitanud arstile, teatades, millised andmed või dokumendid tuleb täiendavalt esitada. Ekspertiisitaotluse esitanud arst esitab või saadab VEK-ile täiendavad andmed või dokumendid käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul. § 4. Püsiva töövõimetuse tuvastamise päev (1) Püsiva töövõimetuse tuvastamise päevaks loetakse ekspertiisiks vajalike dokumentide VEK-ile esitamise päev või postiga saatmise korral lähtekoha postitempli kuupäev, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 ja lõikes 3 sätestatud juhtudel. (2) Kui ekspertiisitaotluse andmed või esitatud dokumendid on ekspertiisiks ebapiisavad ja VEK tagastab taotluse vastavalt määruse paragrahvi 3 lõike 8 sätetele, loetakse püsiva töövõimetuse tuvastamise päevaks: 1) ekspertiisitaotluse VEK-ile esialgse esitamise päev või postiga saatmise korral lähtekoha postitempli kuupäev, kui täiendavad andmed esitatakse VEK-ile kolme kuu jooksul, arvates täiendavate andmete vajaduse kohta VEK-i poolt teate esitamise päevast; 2) täiendavate andmete VEK-ile esitamise päev või postiga saatmise korral lähtekoha postitempli kuupäev, kui täiendavad andmed esitatakse VEK-ile pärast kolme kuu möödumist, arvates täiendavate andmete vajaduse kohta VEK-i poolt teate esitamise päevast. (3) Kui püsiv töövõimetus tuvastatakse isikul, kes oli vahetult enne püsiva töövõimetuse tuvastamist töövõimetuslehe alusel ajutiselt töövõimetu, loetakse püsiva töövõimetuse tuvastamise päevaks VEK-i poolt püsiva töövõimetuse otsuse vastuvõtmise päev. § 5. Püsiva töövõimetuse tekkimise aeg (1) Püsiva töövõimetuse tekkimise aeg on püsiva töövõimetuse tuvastamise päev, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul. (2) VEK võib püsiva töövõimetuse tekkimise aja tuvastada tagasiulatuvalt, kui isiku poolt ekspertiisitaotluse esitamine viibis mõjuvatel põhjustel ning ekspertiisitaotlus sisaldab püsiva töövõimetuse tekkimise aja tuvastamiseks piisavalt andmeid. § 6. Püsiva töövõimetuse kestus ja selle tuvastamise alused (1) Isiku võib püsivalt töövõimetuks tunnistada kestusega: 1) 6 kuud; 2) 1 aasta; 3) 2 aastat; 4) 5 aastat; 5) kuni «Riikliku pensionikindlustuse seaduse» paragrahvi 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanaduspensioniikka jõudmiseni. (2) Püsiva töövõimetuse kestuse tuvastamisel on aluseks: 1) haiguse raskusaste ja organismi funktsionaalne seisund; 2) haiguse raskusastme ja organismi funktsionaalse seisundi muutumise senine kiirus ja edasine prognoos. § 7. Korduvekspertiis (1) Kui VEK tuvastab püsiva töövõimetuse kestuse lühemaks tähtajaks kui vanaduspensioniikka jõudmiseni, määrab ta korduvekspertiisi tähtaja. (2) Isiku taotlusel esitab või saadab isiku perearst või määruse paragrahvi 3 lõikes 6 sätestatud juhul eriarst püsiva töövõimetuse kestuse lõppemise tähtajaks VEK-ile uue taotluse vormi ja ekspertiisi tegemiseks vajalikud dokumendid. (3) Isiku tervise seisundi või püsiva töövõimetuse põhjuse muutumisel võib isik taotleda uut ekspertiisi enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korduvekspertiisi tähtaja saabumist või juhtudel, kui isik on püsivalt töövõimetuks tunnistatud kuni vanaduspensioniikka jõudmiseni, enne nimetatud ea saabumist. § 8. Püsiva töövõimetuse põhjus (1) Püsiva töövõimetuse põhjused on: 1) töövigastus; 2) kutsehaigus; 3) kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmisel või seoses teenistuskohustustega saadud vigastus või sellega seotud haigus; 4) vigastus või haigestumine tuumakatastroofi, tuumakatsetuse või aatomielektrijaama avarii tagajärjel; 5) vigastus või haigestumine liiklusõnnetuse tõttu; 6) üldhaigestumine; 7) vigastus. (2) Püsiva töövõimetuse põhjuseks on töövigastus, kui VEK teeb kindlaks põhjusliku seose tööõnnetuse käigus saadud vigastuse või selle tagajärjel tekkinud tüsistuste, järelnähtude, haigestumise või haiguse ägenemise ja püsiva töövõimetuse vahel. (3) Püsiva töövõimetuse põhjuseks on kutsehaigus, kui VEK teeb kindlaks põhjusliku seose kutsehaiguse ja püsiva töövõimetuse vahel. (4) Püsiva töövõimetuse põhjuseks on kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmisel või seoses teenistuskohustustega saadud vigastus või sellega seotud haigus, kui VEK teeb kindlaks põhjusliku seose kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmisel või seoses teenistuskohustustega saadud vigastuse või sellega seotud haiguse ja püsiva töövõimetuse vahel. (5) Püsiva töövõimetuse põhjuseks on vigastus või haigestumine tuumakatastroofi, tuumakatsetuse või aatomielektrijaama avarii tagajärjel, kui VEK teeb kindlaks põhjusliku seose tuumakatastroofi, tuumakatsetuse või aatomielektrijaama avarii tagajärjel saadud või tekkinud vigastuse, haigestumise või haiguse ägenemise ja püsiva töövõimetuse vahel või vigastuse või haiguse hilisema süvenemise, tüsistuste või järelnähtude ja püsiva töövõimetuse vahel. (6) Püsiva töövõimetuse põhjuseks on liiklusõnnetus, kui VEK teeb kindlaks põhjusliku seose liiklusõnnetuse käigus saadud vigastuse või selle tagajärjel tekkinud tüsistuste, järelnähtude, haigestumise või haiguse ägenemise ja püsiva töövõimetuse vahel. (7) Püsiva töövõimetuse põhjuseks on üldhaigestumine kõigil muudel haigusjuhtudel, kui VEK teeb kindlaks põhjusliku seose haigestumise või haiguse hilisema süvenemise, tüsistuste või järelnähtude ja püsiva töövõimetuse vahel. (8) Püsiva töövõimetuse põhjuseks on vigastus kõigil muudel vigastusjuhtudel, kui VEK teeb kindlaks põhjusliku seose vigastuse või selle tagajärjel tekkinud tüsistuste, järelnähtude, haigestumise või haiguse ägenemise ja püsiva töövõimetuse vahel. (9) Kui VEK tuvastab isikul rohkem kui ühe püsiva töövõimetuse põhjuse, nimetab ta kõik põhjused, märkides ära igast põhjusest tuleneva püsiva töövõime astme. § 9. Ekspertiisi tegemise tähtaeg VEK teeb ekspertiisi kümne tööpäeva jooksul ekspertiisiks piisavate andmete saamise päevast arvates. § 10. Ekspertiisi otsus (1) Ekspertiisi tulemuste kohta vormistab VEK kirjaliku otsuse, mille kinnitab pensioniameti direktor oma käskkirjaga. (2) Püsiva töövõimetuse tuvastamisel näidatakse ekspertiisi otsuses ära: 1) püsiva töövõimetuse tekkimise aeg; 2) püsiva töövõimetuse põhjus; 3) püsiva töövõimetuse kestus; 4) püsiva töövõimetuse aste; 5) korduvekspertiisi tähtaeg, kui püsiva töövõimetuse kestus on tuvastatud lühemaks tähtajaks kui vanaduspensioniikka jõudmiseni. (3) Kui VEK ei tuvasta isikul püsivat töövõimetust, esitatakse ekspertiisi otsuses sellekohane põhjendus. § 11. Ekspertiisi otsusest teatamine (1) Kui VEK tuvastab isikul püsiva töövõimetuse, saadab pensioniamet isikule ekspertiisi otsuse viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast. (2) Kui isik oli vahetult enne püsiva töövõimetuse tuvastamist töövõimetuslehe alusel ajutiselt töövõimetu, esitab või saadab pensioniamet ekspertiisi otsuse kinnitatud koopia selle tegemise päeval isikut kindlustavale haigekassale. (3) Kui VEK ei tuvasta isikul püsivat töövõimetust, saadab pensioniamet isikule põhjendatud otsuse kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates ning selgitab vaidluse lahendamise korda. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud juhtudel ja tähtaegadel esitab või saadab pensioniamet ekspertiisi otsuse kinnitatud koopia ka ekspertiisitaotluse esitanud arstile. § 12. Ekspertiisialaste vaidluste lahendamise kord (1) Kui isik ei ole ekspertiisi otsusega nõus, võib ta pöörduda kirjaliku avaldusega Sotsiaalkindlustusametisse kolme kuu jooksul, arvates VEK-i otsusest teadasaamise päevast, või halduskohtusse seaduses sätestatud korras. (2) Sotsiaalkindlustusamet vaatab avalduse läbi, nõuab ekspertiisi teinud VEK-ilt välja ekspertiisi taotlemisel esitatud dokumendid, kontrollib VEK-i otsust ning korraldab täiendava ekspertiisi kahekümne tööpäeva jooksul avalduse saabumise päevast arvates. (3) Täiendava ekspertiisi tulemuste kohta vormistatakse uus ekspertiisi otsus kooskõlas määruse paragrahvi 10 sätetega, mille kinnitab Sotsiaalkindlustusameti peadirektor oma käskkirjaga. (4) Sotsiaalkindlustusamet teatab täiendava ekspertiisi otsusest kooskõlas määruse paragrahvi 11 sätetega. § 13. Määruse rakendamine Määrust rakendatakse 1. aprillist 2000. a. Peaminister Mart LAAR Sotsiaalminister Eiki NESTOR Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN