Vara Vallavolikogu — Kaugküttepiirkonna kehtestamine — KO, 67, 578

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6, kaugkütteseaduse § 5 ja asjaõigusseaduse § 74 lõike 1 alusel Vara Vallavolikogu võtab vastu määruse: 1. Kehtestada määrus «Kaugküttepiirkonna kehtestamine» (lisatud). 2. Määrus jõustub 27. jaanuaril 2004. a. Volikogu esimees Ingvar TŠIŽIKOV Kinnitatud Vara Vallavolikogu 20. jaanuari 2004. a määrusega nr 3 KAUGKÜTTEPIIRKONNA KEHTESTAMINE 1. Eesmärgiga tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus, kehtestada kaugküttepiirkonnaks Vara valla keskuse administratiivpiiridesse jääv maa-ala vastavalt lisatud Vara keskuse plaanile, millel kaugküttepiirkonna piirid on tähistatud punase pideva joonega. 2. Tarbijapaigaldise omanik või valdaja ei tohi kaugküttepiirkonnas võrguga ühendatud tarbijapaigaldist võrgust eraldada, välja arvatud juhul, kui: 2.1. korterelamutes, kõigi omanike kirjaliku ühisotsuse alusel alternatiivkütte kasutamiseks terve elamu eraldamiseks punktis 5 ettenähtud korra kohaselt; 2.2. eramute kaugküttevõrgust eraldumine või liitumine võrguga toimub analoogselt korterelamutega taotleja kirjaliku avalduse põhjal; 2.3. ehitis või ehitiste kompleks, milles tarbijapaigaldis asub, tunnistatakse kasutus- või elamiskõlbmatuks; 2.4. tarbijapaigaldise võrgust eraldamine ei tohi mingil moel kahjustada teiste tarbijapaigaldiste omanike huve. 3. Isikud, kes kaugküttepiirkonda jääval maa-alal kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, ei pea liituma kaugküttevõrguga. 4. Kaugküttepiirkonnas peab võrguettevõtja ühendama kõigi vastava liitumistaotluse esitanud isikute tarbijapaigaldised võrguga järgmiselt: 4.1. liituja taotluse alusel väljastab võrguettevõtja võrguga liitumise tingimused (edaspidi liitumistingimused). Liitumistingimused peavad olema läbipaistvad ja üheselt mõistetavad; sarnaste liitujate suhtes võrdse kohtlemise põhimõtet järgivad; konkreetse liitumise tehnilisi ja majanduslikke tingimusi arvestavad, võrgu arendamise ja stabiilsuse huve arvestavad; võrgu tehnilisi võimalusi arvestavad; 4.2. liitumistingimustes määratakse kindlaks liitumispunkt; mõõtesüsteemi asukoht; võrgu teeninduspiir; liituja ja võrguettevõtja õigused-kohustused; liitumistasu kalkulatsioon; liitumistingimuste kehtivusaeg; muud eritingimused; 4.3. võrguga ühendatud tarbijapaigaldise või selle osade vahetamist või selle omaniku või valdaja vahetumist ei loeta käesoleva määruse mõistes võrguga liitumiseks ja omanikult või valdajalt ei võeta liitumistasu, kui üheaegselt on täidetud järgmised tingimused: liitumispunkti asukoht ei muutu; ei taotleta tehniliste tingimuste muutmist; on säilinud tehnilised võimalused liituja tarbijapaigaldise ühendamiseks; 4.4. võrguga liitumiseks sõlmivad võrguettevõtja ja võrguga ühendatava tarbijapaigaldise omanik või valdaja kirjaliku liitumislepingu (edaspidi leping), mis on soojuse ostu-müügilepingu sõlmimise eelduseks. Lepingus määratakse muu hulgas kindlaks liitumispunkt, mõõtesüsteemi asukoht, võrgu teeninduspiir, liitumistasu suurus, liitumise tehnilised tingimused ja lepingu täitmise tähtaeg; 4.5. võrguettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujalt põhjendatud liitumistasu, tutvustades selle suuruse ja võtmise põhimõtteid eelnevalt vallavolikogule ja vallavalitsusele. Liitumistasu arvutamisel lähtutakse sellest, et tagada konkreetseks liitumiseks vajalik investeeringute katmine; keskkonnanõuete täitmine; kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; põhjendatud tulukus. Liitumistasu suuruse arvutab võrguettevõtja. Võrguettevõtja võib võtta põhjendatud liitumistasu soojuse tarbimise tehniliste tingimuste muutmise eest, mis toimub tarbija algatusel. 5. Kaugküttevõrgust eraldumise ja alternatiivküttele ülemineku kord: 5.1.taotleja esitab vallavalitsusele ja võrguettevõtjale läbivaatamiseks ning otsustamiseks taotluse kaugküttest loobumise kohta; kõigi ehitises paiknevate ühisomandis olevate tarbijapaigaldiste omanike kirjaliku ühisotsuse kaugküttest loobumise ja alternatiivküttele ülemineku kohta; alternatiivkütte projektlahenduse koos ehitise küttesüsteemi tasakaalustamise teostamise garantiiga; 5.2. projekteerida ja teisi töid võib teha ainult vastavat litsentsi ja tegevusluba omav ettevõte; 5.3. kõik kulud, mis on seotud kaugküttest loobumisega ja alternatiivküttele üleminekuga, katab taotleja; 5.4. võrgust eraldunud korterite soojusega varustamisel kaudselt kaugkütte teel (püstikud, laed, seinad, põrandad) maksab omanik (valdaja) võrguettevõtjale kuni 30% hoone kütmiseks kulutatud keskmise m 3 hinnast, sõltumata korteri asukohast elamus; 5.5. omavoliliselt tarbijapaigaldise väljalülitamisega (väljalõikamisega) tekitatud kahju võrguettevõtjale või teistele ühisomandis olevate tarbijapaigaldiste omanikele katab selle tekitaja seadusandlusega ettenähtud korras. 6. Kaugküttepiirkonnas tuleb soojuse hind kujundada selliselt, et oleks tagatud vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate kulutuste katmine; investeeringud tegevus- ja arenduskohustuste täitmiseks; keskkonnanõuete täitmine; kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; põhjendatud tulukus. 7. Soojusettevõtja ettepaneku alusel kooskõlastab soojuse piirhinna vallavalitsus. Soojusettevõtja avalikustab soojuse piirhinna vähemalt kolm kuud enne selle kehtima hakkamist. 8. Soojusettevõtja esitab piirhinna taotluses vallavalitsuse nõudel täiendavaid andmeid üksikute kuluartiklite osas. 9. Vallavalitsus teeb otsuse punktis 7 nimetatud piirhindade kooskõlastamise kohta 15 päeva jooksul, alates nõuetekohase hinnataotluse esitamisest. 10. Kaugküttepiirkonnas peab võrguettevõtja tagama tema valduses oleva võrgu toimimise ja korrasoleku ning arendama võrku selliselt, et oleks tagatud kaugküttepiirkonnas olevate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine.