Vabariigi Valitsus — Põllumajandusministeeriumi põhimäärus — RT I, 22, 128

Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845) paragrahvi 42 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Põllumajandusministeerium (edaspidi ministeerium) on valitsusasutus, kes täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid «Vabariigi Valitsuse seaduse» paragrahvi 64 lõikega 1 sätestatud valdkondades. § 2. Oma ülesannete täitmisel esindab ministeerium riiki. § 3. Ministeeriumil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat ning oma eelarve ja pangaarved. Ministeeriumi kulud kaetakse riigieelarvest. § 4. Ministeerium on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees, kes suunab tema tegevust ning teostab tema üle seadusega sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet. § 5. Ministeerium asub Tallinnas. Ministeeriumi postiaadress on Lai 39/41, 15056. 2. peatükk MINISTEERIUMI TEGEVUSVALDKOND JA ÜLESANDED § 6. Ministeeriumi põhiülesanne on Vabariigi Valitsuse põllumajandusalane ja maaelualane nõustamine, ettepanekute esitamine ning põllumajanduspoliitika ja maaelupoliitika elluviimine talle antud pädevuse piires. § 7. Ministeeriumi tegevusvaldkonnas on põllumajandussaaduste tootmise, töötlemise ning põllumajandusturu korraldamine, riigireservi toiduainete julgeolekuvaru ning toiduteravilja riikliku seemnevaru haldamine, toiduohutuse tagamise ja järelevalve korraldamine, taimekaitse, veterinaaria, maaparanduse, põllumajandusteaduse, -hariduse, -koolituse ja -nõustamise, tõu- ja sordiaretusalase töö korraldamine ning põllumajanduskeskkonna programmide juhtimine. § 8. Ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste pädevus ministeeriumi tegevusvaldkonnas olevate ülesannete osas on sätestatud nende põhimäärustes. 3. peatükk MINISTEERIUMI JUHTIMINE § 9. Ministeeriumi juhib põllumajandusminister (edaspidi minister). § 10. Minister: 1) juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi; 2) vastutab «Põhiseaduse», ministeeriumi valitsemisala korraldavate seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste ja otsuste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest; 3) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele või ametnikele; 4) esindab ministeeriumi ja annab volitusi ministeeriumi esindamiseks; 5) teostab teenistuslikku järelevalvet seaduses sätestatud korras ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste, ministeeriumi hallatavate riigiasutuste ja nende ametiisikute tegevuse seaduslikkuse ning otstarbekuse üle, vajadusel teeb teenistusliku järelevalve korraldamise ülesandeks ministeeriumi kantslerile; 6) teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku kantsleri ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 7) kantsleri ettepanekul nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide peadirektorid, samuti teiste riigiasutuste juhid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ministeeriumi asekantslerid ja osakondade juhatajad ning kohaldab neile ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi, sõlmib kantsleri ettepanekul töölepinguid ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidega, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti; 8) kehtestab kooskõlastatult vastava konkursi- ja atesteerimiskomisjoniga ministeeriumi ametnike atesteerimisnõuded; 9) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministrile vahetult alluvad nõunikud ning määrab nende ülesanded; 10) kinnitab ministeeriumi teenistujate koosseisu ja struktuuriüksuste põhimäärused; 11) pärib aru ministeeriumi teenistujatelt ja ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ning ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidelt; 12) määrab ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide peadirektorite teostatava teenistusliku järelevalve ulatuse ja korra; 13) teeb ministeeriumi hallatavate riigiasutuste moodustamise otsused ning kinnitab nende põhimäärused ja eelarved ning määrab nende struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse, kui see ei ole sätestatud ministri määrusest kõrgemalseisva õigusaktiga; 14) esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekuid ministeeriumi eelarve eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise ning vastutab eelarve sihipärase ja otstarbeka täitmise eest; 15) kinnitab «Riigieelarve seaduse» alusel ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste eelarved ning kontrollib nende täitmist; 16) otsustab ministeeriumi valitsemisel oleva riigivaraga seotud küsimusi; 17) otsustab ministeeriumi ülesannete täitmiseks vajamineva vara hankimise või teenuste tellimise riigihanke pakkumismenetluse korraldamisega; 18) lahendab seaduses ettenähtud juhtudel õiguslikke vaidlusi; 19) annab Vabariigi Valitsusele aru ministeeriumi tegevusest; 20) kinnitab ministeeriumi kantsleri ettepanekul ministeeriumi asjaajamiskorra ja sisekorraeeskirja ning kehtestab ministeeriumi vapipitsati kasutamise korra; 21) sõlmib lepinguid või volitab selleks vajaduse korral kantslerit või teisi isikuid; 22) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse või Vabariigi Valitsuse määruse, korralduse või peaministri korraldusega. § 11. Minister annab ministeeriumi juhtimisel ja ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ning ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse korraldamiseks seaduse alusel määrusi ja käskkirju ning suulisi ja kirjalikke teenistusalaseid korraldusi. Ministri kirjalikud korraldused vormistatakse ja registreeritakse vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale. § 12. Kantsler juhib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd, koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ja korraldab ministeeriumi asjaajamist. § 13. Kantsler: 1) juhib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd, koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevust ning teeb ministrile ettepanekuid nende asjaajamise ja töökorralduse kohta; 2) tagab ministeeriumi tegevuseks vajalike organisatsiooniliste ja majanduslike tingimuste loomise; 3) käsutab ministri poolt kinnitatud eelarve piires ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest; 4) valmistab ette ministeeriumi eelarve eelnõu; 5) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisu kuuluvad ametnikud, välja arvatud need, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister; 6) sõlmib ja lõpetab töölepingud ministeeriumi abiteenistujatega; 7) kinnitab vastavalt struktuuriüksuste põhimäärustele ja struktuuriüksuste juhtide ettepanekutele enda poolt ametisse nimetatavate ametnike ametijuhendid ja vajadusel abiteenistujate tööjuhendid, kohaldab enda poolt teenistusse võetavatele teenistujatele ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi; 8) edutab enda poolt ametisse nimetatavaid ametnikke oma pädevuse piires; 9) on ministeeriumi ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimees või määrab esimeheks teise isiku; 10) pärib aru ministeeriumi asekantsleritelt, struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate valitsusasutuste ning ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidelt nende tegevuse kohta ning teeb ministrile ettepanekuid asekantslerite, struktuuriüksuste ja hallatavate riigiasutuste juhtide edutamiseks ning neile ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks; 11) hoiab ministeeriumi vapipitsatit; 12) korraldab ministeeriumi valitsemisel oleva riigivara kasutamist ministrilt saadud volituste piires ning teeb ministrile ettepanekuid riigivara käsutamise kohta; 13) teostab riigihankeid ministrilt saadud volituste piires; 14) korraldab ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste põhimääruste, ministeeriumi sisekorraeeskirja ja asjaajamiskorra väljatöötamist ning esitab need kinnitamiseks ministrile; 15) sõlmib ministeeriumi nimel lepinguid ja esindab ministeeriumi oma teenistuskohustuste täitmisega seotult või ministrilt saadud volituste piires või volitab oma pädevuse piires ministeeriumi teenistujaid esindama ministeeriumi; 16) täidab muid ministri poolt antud ülesandeid. § 14. Kantsler annab seaduses ja ministeeriumi põhimääruses ettenähtud pädevuse piires käskkirju ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks, ministeeriumi teenistujate teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks, struktuuriüksuste töö juhtimiseks ja koordineerimiseks ning ministeeriumi asjaajamise korraldamiseks, välja arvatud juhul, kui see on sätestatud kantsleri käskkirjast kõrgemalseisva õigusaktiga. § 15. Asekantslerite ja struktuuriüksuste juhtimisel ning ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevuse koordineerimisel ning korraldamisel annab kantsler asekantsleritele ja struktuuriüksuste juhtidele ning ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste juhtidele suulisi ja kirjalikke teenistusalaseid korraldusi. Kantsleri kirjalikud korraldused vormistatakse ja registreeritakse vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale. § 16. Kantsleri äraolekul paneb minister oma käskkirjaga tema ülesanded ühele asekantsleritest. § 17. Asekantsler: 1) korraldab talle alluvate osakondade tööd osakonnajuhatajate kaudu; 2) korraldab oma pädevuse piires seaduste ja Vabariigi Valitsuse määruste eelnõude ettevalmistamist, ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud eelnõude kohta arvamuse andmist ning õigusaktide ühtlustamist Euroopa Liidu õigusaktidega; 3) teeb kantslerile ettepanekuid ministeeriumi eelarve koostamise ja eelarvevahendite kasutamise kohta; 4) esindab ministrilt saadud volituste piires ministeeriumi või volitab oma volituste piires ministeeriumi teenistujaid esindama ministeeriumi; 5) allkirjastab oma tegevusvaldkonnas ministeeriumi tegevust käsitlevad kirjad, millega ei võeta ministeeriumile rahalisi ega muid kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ministeeriumivälistele isikutele, kui õigusaktid ei näe ette teisiti; 6) teeb ettepanekuid talle alluvate osakondade juhatajate edutamiseks ning neile ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks; 7) jälgib temale alluvate teenistujate teenistuskohustuste täitmist; 8) täidab muid seadusega või Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega talle pandud või ministri või kantsleri poolt antud ülesandeid. § 18. Asekantsleri äraolekul asendab teda teine asekantsler. Asekantsleri asendamine vormistatakse kantsleri käskkirjaga. § 19. Asekantsler annab oma ülesannete täitmisel talle vahetult alluvatele osakonnajuhatajatele suulisi ja kirjalikke teenistusalaseid korraldusi. Asekantsleri kirjalikud korraldused vormistatakse ja registreeritakse vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale. § 20. Osakonnajuhataja: 1) juhib osakonna tööd ja tagab osakonnale pandud ülesannete täitmise; 2) täidab temale antud teenistusalased korraldused või teatab nende täitmise takistustest; 3) annab alluvatele teenistujatele juhiseid ja korraldusi; 4) jälgib temale alluvate teenistujate teenistuskohustuste täitmist; 5) allkirjastab või viseerib osakonnas koostatud dokumendid kooskõlas osakonna põhimääruse ja ministeeriumi asjaajamiskorraga; 6) esindab osakonda oma ülesannete täitmisel ning annab osakonna nimel osakonna pädevusse kuuluvates küsimustes teavet, arvamusi ja kooskõlastusi ministeeriumi juhtkonnale ja teistele struktuuriüksustele; 7) teeb ministeeriumi juhtkonnale ettepanekuid osakonna organisatsioonilise struktuuri, koosseisu ja töökorralduse muutmiseks, teenistujatele palkade, toetuste ning distsiplinaarkaristuste määramiseks ning ergutuste kohaldamiseks; 8) taotleb osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid; 9) taotleb osakonna teenistujatele täiendkoolitust osakonna ülesannete paremaks täitmiseks; 10) võib teha ministeeriumi juhtkonnale ettepanekuid komisjonide, nõukogude ja töörühmade moodustamise kohta osakonna ülesandeid puudutavate küsimuste lahendamiseks; 11) allkirjastab osakonna tegevust käsitlevad informatiivse sisuga kirjad, millega ei võeta ministeeriumile rahalisi ega muid kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ministeeriumivälistele isikutele, kui õigusaktid ei näe ette teisiti; 12) vastutab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest. § 21. Osakonnajuhataja äraolekul asendab teda osakonnajuhataja asetäitja või osakonnajuhataja esitatud osakonna ametnik. Asendamine vormistatakse kantsleri käskkirjaga. 4. peatükk MINISTEERIUMI STRUKTUUR JA STRUKTUURIÜKSUSTE PÕHIÜLESANDED § 22. Kantsler juhib asekantslerite kaudu neile alluvate osakondade ja vahetult osakonnajuhatajate kaudu õigusosakonna, avalike ja välissuhete osakonna ning haldusosakonna ja talle alluvate ministeeriumi nõunike tööd. § 23. Kantslerile vahetult alluvad osakonnad on: 1) õigusosakond, kelle tegevusala on valitsemisala õigusloomealase tegevuse koordineerimine, ministeeriumi nõustamine juriidilistes küsimustes, osalemine õigusaktide eelnõude väljatöötamisel ja kooskõlastamisel, ministeeriumi esindamine kohtuorganites; 2) avalike ja välissuhete osakond, kes informeerib avalikkust ministeeriumi tegevusest, koordineerib ministeeriumi suhtekorraldust, korraldab ja koordineerib ministeeriumi valitsemisalas rahvusvahelist koostööd ning eurointegratsiooni; 3) haldusosakond, kes korraldab ministeeriumi asjaajamist ja peab arhiivi; korraldab ja koordineerib ministeeriumi ning ministeeriumi valitsemisalas oleva riigivara haldamist ja arvestust, korraldab ministeeriumi ja koordineerib tema valitsemisala riigihankeid; korraldab raamatupidamisarvestust ja -aruandlust ministeeriumi eelarve ja Vabariigi Valitsuse reservist sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite osas; koostab ministeeriumi eelarve eelnõu ja eelmise aasta eelarve täitmise aruande ning valmistab ette ministeeriumi valitsemisala riigieelarvevahendite taotluste koondprojekti; korraldab ministeeriumi personalipoliitika väljatöötamist ja elluviimist ning peab personali arvestust; koordineerib ministeeriumi ja tema valitsemisala ametnike koolitust; korraldab ministeeriumi ja koordineerib tema valitsemisala infotehnoloogia haldamist ja arendamist; teostab ministeeriumi sisekontrolli ning koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste sisekontrollialast tööd. § 24. Põllumajanduse ja maaelu arengu asekantsler vastutab põllumajanduse ja maaelu poliitika väljatöötamise ja ellurakendamise eest ministeeriumis. § 25. Põllumajanduse ja maaelu arengu asekantslerile alluvad osakonnad on: 1) maaelu arengu osakond, kes analüüsib maapiirkonna majandustegevust ja elukeskkonda, töötab selle alusel välja arengukavad ja riiklikud abinõud ning koordineerib nende rakendamist. Osakonna põhilised tegevussuunad on maaettevõtlus, maapiirkondade elukeskkond, infrastruktuur ja maaparandus, erametsandus ja ühistegevus, teadus-, koolitus- ja nõustamistegevus; 2) põllumajandusosakond, kes analüüsib ja koordineerib arengusuundi põllumajandussaaduste tootmises, taimekaitses, agrokeemias, põllumajanduskeskkonnas, tõu- ja sordiaretuses, söödatootmises ja põllumajandustehnika valdkondades; töötab välja vastavad arengukavad, riiklikud abinõud ning korraldab nende rakendamist. Osakond korraldab riigireservi toiduainete julgeolekuvaru ning toiduteravilja riikliku seemnevaru haldamist. Osakond osaleb põllumajandust puudutavate maksu-, krediidi- ja hinnapoliitika ning konkurentsi ja riigiabi poliitika väljatöötamisel. Ühtlasi osaleb osakond põllumajanduse statistilise ja majandusarvestuse seire- ning analüüsisüsteemi väljatöötamisel. § 26. Toidu ja kaubanduse asekantsler koordineerib riigi veterinaartegevuse ja toiduohutuse korraldamist, vastutab põllumajandussaadusi töötleva tööstuse tegevuskavade ja programmide ettevalmistamise ning elluviimise, põllumajandussaaduste ja -toodete kaubanduse koordineerimise eest. § 27. Toidu ja kaubanduse asekantslerile alluvad osakonnad on: 1) veterinaaria- ja toiduosakond, kes analüüsib ja koordineerib arengusuundi loomatervishoiu ja -kaitse ning toiduohutuse, -kvaliteedi ja -käitlemise valdkonnas; töötab välja vastavad arengukavad ja riiklikud abinõud ning korraldab nende rakendamist. Osakond korraldab järelevalvet toidu ja selle käitlemise nõuetekohasuse osas ning importimise tegevuslubade väljastamist; 2) põllumajandussaadusi töötleva tööstuse ja kaubanduse osakond, kes kogub informatsiooni, analüüsib ja koordineerib arengusuundi põllumajandussaadusi töötlevas tööstuses ja kaubanduses nii kodumaisel kui rahvusvahelisel tasandil; töötab välja vastavad arengukavad, riiklikud abinõud ning korraldab nende rakendamist. Osakond osaleb oma valdkonna rahvusvaheliste lepingute ettevalmistamisel. § 28. Osakonnad töötavad välja oma valdkonda kuuluvate õigusaktide eelnõud koostöös õigusosakonnaga. § 29. Osakondade täpsemad ülesanded määratakse kindlaks nende põhimäärustes. § 30. Ministeeriumi osakonna koosseisu võivad kuuluda vastavalt osakonna põhimäärusele bürood. Büroode ülesanded ja pädevus määratakse ministri kinnitatavas osakonna põhimääruses. Osakonna koosseisu võivad kuuluda teenistujad, kes ei kuulu ühegi büroo koosseisu, alluvad vahetult osakonnajuhatajale ja kelle ülesanded määratakse osakonna põhimäärusest tulenevalt ametijuhendiga. § 31. Osakonna koosseisu kuuluva büroo juhataja õigused ja kohustused määratakse osakonna põhimääruses. § 32. Ministeeriumi struktuuri võivad kuuluda nõunikud, kelle ülesanded ja alluvus määratakse ministri kinnitatavates ametijuhendites. 5. peatükk MINISTEERIUMI KOMISJONID, NÕUKOGUD JA TÖÖRÜHMAD § 33. Minister võib ministeeriumi valitsemisalas moodustada nõuandva õigusega alalisi ja ajutisi komisjone, nõukogusid ja töörühmi (edaspidi komisjon) ministeeriumi pädevuses olevate ülesannete täitmiseks. § 34. Kantsler võib ministeeriumi struktuuriüksuste töö ja ministeeriumi valitsemisalas asuvate riigiasutuste töö koordineerimiseks moodustada ajutisi komisjone. § 35. Komisjonid moodustatakse ministri või kantsleri käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed, ülesannete täitmise tähtajad ja teenindav struktuuriüksus. § 36. Kui komisjoni esimees ei ole ministeeriumi juhtkonda kuuluv ametnik või osakonnajuhataja, määrab minister või kantsler komisjoni töö eest vastutama ministeeriumi juhtkonda kuuluva ametniku või osakonnajuhataja. § 37. Komisjoni teenindav struktuuriüksus tagab komisjoni asjaajamise ja komisjoni koosolekute protokollimise. § 38. Komisjoni liikmeks võib määrata teiste valitsusasutuste teenistujaid valitsusasutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust olevaid isikuid nende nõusolekul. § 39. Osakonnajuhatajad on komisjoni koosolekute toimumise ajaks kohustatud vabastama komisjoni liikmed nende ametikohustuste täitmisest, kui see ei kahjusta osakonna põhiülesannete täitmist. § 40. Komisjoni ülesannete täitmisest annab komisjoni esimees aru ministrile või kantslerile, kui komisjoni moodustamisel ei ole määratud teisiti. § 41. Komisjonil on õigus pöörduda ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste poole tööks vajalike andmete ja dokumentide saamiseks. § 42. Käesolevas peatükis sisalduvad sätted laienevad teistele seaduse alusel moodustatud komisjonidele ja nõukogudele, kui seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest ei tulene teisiti. § 43. Ministeeriumi teenindamisel olevate valitsuskomisjonide asjaajamise korraldamiseks määrab minister struktuuriüksuse, kelle pädevusse kuulub komisjoni antud ülesanne. 6. peatükk MINISTEERIUMI SÜMBOLID § 44. Ministeeriumil on sõõrikujuline 50 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõna «PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM». § 45. Ministeeriumil on oma nimega dokumendiplangid, mille kujunduselemendina kasutatakse väikese riigivapi kujutist. Ministeeriumi struktuuriüksusel võib olla oma nimega pitsat, kui see on ette nähtud osakonna põhimääruses. § 46. Ministeeriumi kirjaplangile trükitud dokumentidel on ministri, kantsleri või asekantsleri allkiri vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale. Ministeeriumi asekantslerid kirjutavad ministeeriumi kirjaplangile trükitud dokumentidele alla põhimääruse paragrahvi 17 punktis 5 ettenähtud korras. Ministeeriumi osakonnajuhataja kirjutab ministeeriumi kirjaplangile trükitud dokumentidele alla põhimääruse paragrahvi 20 punktis 11 ettenähtud korras. § 47. Ministeeriumi juures tegutseva komisjoni kirjavahetuses kasutatakse ministeeriumi kirjaplanki, kusjuures ministeeriumi nimele lisatakse komisjoni nimi. Allakirjutaja märgib lisaks oma ametinimetusele ametinimetuse vastavas komisjonis. § 48. Ministeeriumi osakonnal võib olla oma kirjaplank, kui see on ette nähtud osakonna põhimääruses. Ministeeriumi osakonnajuhataja kirjutab osakonna kirjaplangile trükitud dokumentidele alla põhimääruse paragrahvi 20 alapunktis 11 ettenähtud korras. § 49. Ministeerium võib kasutada sümbolit, mis registreeritakse Vabariigi Valitsuse 17. mai 1996. a määrusega nr 138 «Valitsusasutuste sümbolite registreerimise korra kinnitamine» (RT I 1996, 35, 717) kehtestatud korras. 7. peatükk LÕPPSÄTE § 50. Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a määrus nr 282 «Põllumajandusministeeriumi põhimääruse kinnitamine» (RT I 1996, 80 1441; 1997, 85, 1444) tunnistatakse kehtetuks. Peaminister Mart LAAR Põllumajandusminister Ivari PADAR Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN