Rapla Vallavolikogu — Rapla valla ehitusmääruse kinnitamine — KO, 66, 571

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588) § 22 lõike 1 punkti 29, planeerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579) § 5 ja ehitusseaduse (RT 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153) § 19 lõike 4, Rapla Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Rapla valla ehitusmäärus (juurde lisatud). 2. Määrus jõustub 9. veebruaril 2004. a. Volikogu esimees Jüri VÕIGEMAST Kinnitatud Rapla Vallavolikogu 29. jaanuari 2004. a määrusega nr 5 RAPLA VALLA EHITUSMÄÄRUS I. OSA EHITAMINE 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Määruse I osa reguleerimisala (1) Rapla valla ehitusmäärusega (edaspidi määrus) täpsustatakse ehitusseadusega ja sellest tulenevate õigusaktidega kehtestatud nõuete rakendamist ja see on aluseks projekteerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel Rapla valla territooriumil. (2) Määrus reguleerib Rapla Vallavolikogu (edaspidi volikogu), Rapla Vallavolikogu majandus- ja keskkonnakomisjoni (edaspidi majanduskomisjon) ja Rapla Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus ) omavaheliste ülesannete jaotuse, pädevuse, kohustused ning asjaomaste isikute vahelised suhted hoonete ja rajatiste ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel. § 2. Ehitis, projekteerimine ja ehitamine (1) Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. (2) Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. (3) Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. (4) Projekteerimine on: 1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine; 2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine; 3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine; 4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine. (5) Ehitamine on: 1) ehitise püstitamine; 2) ehitise laiendamine; 3) ehitise rekonstrueerimine; 4) ehitise tehnosüsteemide muutmine; 5) ehitise lammutamine. (6) Ehitise rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. 2. peatükk EHITAMISELE ESITATAVAD NÕUDED § 3. Ehitamisele esitatavad nõuded (1) Ehitamine peab toimuma vastavalt ehitusprojektile, välja arvatud väikeehitise ehitamise korral käesolevas määruses ettenähtud juhtudel. (2) Ehitamiseks peab olema ehitusluba, välja arvatud väikeehitise ehitamise korral, ning ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku luba. (3) Ehitada võib ehitusettevõtja, kes vastab ehitusseaduse §-s 41 sätestatud nõuetele. (4) Üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone ja väikeehitise enda tarbeks ehitamise korral ei pea järgima käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. § 4. Tehnovõrgud ja -rajatised (1) Kinnisasja omanik peab lubama ehitada oma kinnisasjale maapinnal, maapõues ning õhuruumis tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, telekommunikatsiooni- või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või kui nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Samuti peab kinnisasja omanik lubama teostada oma kinnisasjal seaduslikul alusel paikneva tehnovõrgu või -rajatise teenindamiseks vajalikke töid. Avariitöid võib teha kinnisasja omanikuga eelnevalt kokku leppimata. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui tehnovõrk või -rajatis ei võimalda kinnisasja otstarbekohast kasutamist. (3) Teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik, telekommunikatsiooni- või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või surveseadmestik) ei ole kinnisasja oluline osa. § 5. Väikeehitis ja ajutine ehitis (1) Väikeehitis on kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega ühel kinnistul asuv: 1) ehitis, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone; 2) olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis. (2) Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. Ajutise ehitise ehitamise korral määrab vallavalitsus ehitise kasutamise aja kirjalikus nõusolekus või ehitusloas ja kasutusloas. § 6. Kirjalik nõusolek (1) Vallavalitsuse kirjalik nõusolek on nõutav, kui: 1) ehitatakse väikeehitist, mille ehitusalune pindala on 20–60 m2; 2) muudetakse ehitise tehnosüsteeme. (2) Kirjalik nõusolek väljastatakse nõuetekohasel blanketil. (3) Kirjaliku nõusoleku vormikohasele taotlusele peab asjast huvitatud isik pädeva ametiisiku põhjendatud nõudmisel lisama ehitise gabariitmõõtudega varustatud eskiisi, kus näidatakse väikeehitise soovitav asukoht, plaan ja vähemalt kaks vaadet. Taotlusest peab selguma ehitise omaniku nõusolek. (4) Väikeehitise ehitamisel tuleb järgida kõiki ehitisele esitatavaid nõudeid ja norme. Ehitis peab olema arhitektuurses kooskõlas krundi ja ümbruse varasema hoonestusega. (5) Väikeehitiste, mille ehitusalune pindala on väiksem kui 20 m2, ehitamisel lasub vastutus ehitamise seaduslikkuse eest ehitajal ja nendel juhtudel ei rakendata ehitusseaduse § 59 lõike 2 kohast ehitusjärelevalvet. 6) Kirjaliku nõusoleku taotluse blankett avaldatakse ehitisregistri veebilehel. § 7. Ehitusprojekt (1) Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. (2) Ehitusprojekt, välja arvatud väikeehitise ehitusprojekt, mille järgi ehitatakse, peab olema koostatud pädeva vastutava spetsialisti poolt, kellel peab olema projekteerimiseks omistatud kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses või erialane kõrgharidus ja erialane kolmeaastane töökogemus. § 8. Ehitusprojekti koostamise lähteandmed (1) Ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks on: 1) detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneering, millele lisaks on vallavalitsusel õigus anda täiendavaid tingimusi; 2) detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimused. (2) Projekteerimistingimused on ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis määratakse ehitisele vallavalitsuse korraldusega 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates. (3) Arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused Rapla vallas: 1) Lubada aiandus- ja suvilaühistutes ehitiste rekonstrueerimist projekteerimistingimuste alusel. 2) Lubada kalda ehituskeeluvööndis rekonstrueerida ainult ehitusseaduse mõistes tervikasju. 3) Metsamaal tohib maaüksusele rajada ainult ühe üksikelamu. 4) Ehitustööd tuleb lõpetada mõistliku aja jooksul. Ehitustööde seiskumise tõttu paikkonna välisilmet oluliselt halvendava ehitise omanikule võib teha ettekirjutuse ja teda võib Rapla valla heakorraeeskirja kohaselt võtta vastutusele. 5) Uute või renoveeritavate ühiskondlike ja üldkasutatavate hoonete ja teede projekteerimisel ja ehitamisel on kohustuslik arvestada füüsiliste puuetega inimeste erivajadusi. § 9. Ehitusprojekti ekspertiis (1) Ehitusprojekti ekspertiis on ehitusprojekti vastavuse hindamine ehitusprojektile ettenähtud nõuetele, sealhulgas ehitusprojekti järgi ehitatava ehitise nõuetele vastavuse osas. (2) Ehitusprojekti ekspertiis on kohustuslik suurte rahvahulkade kogunemisega seotud ehitiste ehitusprojektidele. (3) Ehitusprojektile ei või ekspertiisi teha sama ehitusprojekti koostanud või seda kontrollinud isik. § 10. Ehitusluba (1) Ehitusluba on vallavalitsuse kirjalik nõusolek: 1) püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi; 2) laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 3) rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 4) lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. (2) Ehitusluba antakse vallavalitsuse korraldusega. (3) Ehitusloa andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel. (4) Ehitusloa saamiseks tuleb: 1) esitada ehitusloa taotlus; 2) esitada ehitusprojekt, mis vastab ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavatele nõuetele; 3) tasuda riigilõiv. (5) Ehitusluba antakse ehitusloa taotlejale, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhtudel. (6) Ehitusluba ehitise lammutamiseks väljastatakse ehitise omanikule. Kui ehitis on mitme isiku ühises omandis, peavad ehitusloa taotluse ehitise lammutamiseks esitama ehitise omanikud ühiselt. (7) Vallavalitsusel on põhjendatud juhtudel õigus nõuda ehitusprojektile ekspertiisi tegemist. (8) Ehitusluba väljastatakse nõuetekohasel blanketil. (9) Ehitusloa andmisest on õigus keelduda või luba tühistada juhul, kui projekteerimisel, ehitamisel või ehitusloa taotlemisel on rikutud kehtivate õigusaktide nõudeid. (10) Ehitusloa taotluse blankett avaldatakse ehitisregistri veebilehel. § 11. Ehitise kasutuselevõtmise aeg (1) Ehitusloaga kehtestatakse ehitise kavandatava kasutuselevõtmise aeg ja selle järgimine on ehitusloa taotlejale kohustuslik. (2) Ehitise kasutuselevõtmise aeg kehtestatakse kooskõlastatult taotlejaga sõltuvalt ehitise iseloomust ja mahust. (3) Ehitusluba kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates. § 12. Ehitise omaniku kohustused (1) Ehitise omanik on kohustatud tagama: 1) enne ehitamise alustamist ehitusloa olemasolu, kui ehitusluba on nõutav; 2) enne ehitamise alustamist vallavalitsuse kirjaliku nõusoleku olemasolu, kui kirjalik nõusolek on nõutav; 3) ehitusprojekti kohase ehitamise, kui ehitusprojekt on nõutav; 4) ehitise ning selle asukoha maaüksuse korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale ehitamise ajal ja ehitise kasutamisel; 5) ehitamise isiku poolt, kellel on vastav pädevus ja õigus; 6) ehitise kasutamise vastavalt kasutamise otstarbele; 7) korraldama ehitamise ajal pideva järelevalve ehitamise üle (edaspidi omanikujärelevalve); 8) esitama vallavalitsusele vähemalt kolm tööpäeva enne ehitise, välja arvatud väikeehitise, ehitamise alustamist teatise ehitamise alustamise kohta; 9) panema ehitamise alustamisel, kui püstitatakse ehitis, mis ei ole väikeehitis, üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone, nähtavale kohale kogu ehitamise ajaks informatsioonitahvli ehitist puudutavate andmetega; 10) taotlema ehitamise lõpetamisel ehitisele kasutusluba. § 13. Omanikujärelevalve (1) Enne ehitamise alustamist määrab ehitise omanik omanikujärelevalve tegijaks omanikujärelevalve tegemise õigusega isiku, kes ei või olla sama ehitist ehitav isik, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul. (2) Omanikujärelevalve tegemise eesmärk on tagada: 1) ehitusprojektikohane ehitamine; 2) ehitamise tehniliste dokumentide koostamine; 3) ehitustööde nõuetekohane kvaliteet. (3) Omanikujärelevalvet võib teha ehitise omanik, kui ehitatakse: 1) väikeehitist; 2) üksikelamut; 3) suvilat; 4) aiamaja; 5) taluhoonet; 6) ehitise teenindamiseks vajalikku rajatist. § 14. Ehitise kasutusluba (1) Ehitise kasutusluba (edaspidi kasutusluba) on vallavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. (2) Valminud ehitist või selle osa võib kasutada vaid ettenähtud kasutamise otstarbel. (3) Kasutusloale kantavad andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel. (4) Kasutusloa saamiseks tuleb: 1) esitada kasutusloa taotlus; 2) esitada ehitusprojekt, mille kohaselt ehitis on ehitatud; 3) esitada lisaks ehitusprojektile ehitamise tehnilised dokumendid. (5) Kasutusluba väljastatakse pärast ehitise ülevaatust ja nõuetele vastavaks tunnistamist. Vallavalitsusel on õigus kaasata ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone. (6) Ehitise osale võib anda kasutusloa, kui ehitise osa on võimalik funktsionaalselt ja ohutult kasutada. (7) Mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral peavad kasutusloa taotluse esitama ehitise omanikud ühiselt. (8) Kasutusluba väljastatakse nõuetekohasel blanketil. (9) Kasutusloa väljastamisest keeldutakse, kui: 1) ehitis ei vasta kasutamise taotletud otstarbeks ettenähtud ehitisele kehtestatud nõuetele või 2) kasutusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt ei vasta nõuetele või 3) kasutusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid või 4) ehitis ei vasta õigusaktis ettenähtud nõuetele või 5) ei ole tasutud riigilõiv või 6) ei ole esitatud ehitamise tehnilisi dokumente või 7) ehitamise tehnilised dokumendid ei vasta nõuetele või 8) ei ole esitatud dokumenti, mis tõendab ehitise kasutusele võtmisele eelneva ehitise, selle osa või ehitise tehnosüsteemi ehitamiseks tehnilise kontrolli teostamist või kirjalikku nõusolekut ehitise või selle osa kasutamisele võtmiseks ja selline dokument või kirjalik nõusolek on nõutav või 9) oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav. (10) Ajutisele ehitisele väljastatakse kasutusluba tähtajaliselt kuni viieks aastaks. (11) Kasutusloa taotluse blankett avaldatakse ehitisregistri veebilehel. § 15. Ohtliku, lõpetamata, ajutise või ehitusloata püstitatud ehitise likvideerimine (1) Inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise omanik peab sellise ehitise kas viima vastavusse ehitisele esitatavatele nõuetele või lammutama ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. (2) Õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik peab sellise ehitise lammutama ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. (3) Lõpetamata ehitis, mis ei ole valminud ehitusloaga kehtestatud kasutuselevõtmise ajaks ja mis võib olla ohtlik või mis oluliselt halvendab paikkonna välisilmet, kuulub lammutamisele, kui ehitusloa taotleja ei ole vallavalitsusest saanud kasutuselevõtmise aja pikendust. (4) Ajutine ehitis tuleb lammutada või muul viisil likvideerida vallavalitsuse määratud tähtpäevaks. (5) Kui käesolevas paragrahvis nimetatud ehitis määratud tähtpäevaks ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele või seda ei lammutata, korraldab ehitise nõuetele vastavusse viimise või lammutamise vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. 3. peatükk RIIKLIK EHITISREGISTER § 16. Riiklik ehitisregister (1) Riikliku ehitisregistri (edaspidi ehitisregister) põhiülesanne on arvestuse pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle. Ehitisregistri objektiks on ehitatav ja kasutatav ehitis. (2) Ehitisregistrit peetakse ühetasandilise elektroonilise andmebaasina. § 17. Ehitisregistri andmed (1) Ehitisregistrisse kantavad andmed (edaspidi ehitisregistri andmed) on: 1) ehitise andmed, sealhulgas olulised tehnilised andmed ja reaalosa andmed korteriomandiseaduse tähenduses; 2) ehitise asukoha andmed; 3) ehitusloa andmed; 4) kirjaliku nõusoleku andmed; 5) kasutusloa andmed; 6) ehitisega seotud isikute andmed; 7) ehitise omaniku andmed; 8) ehitamisega seotud isikute andmed; 9) ehitamise andmed; 10) ehitusuuringute ja ekspertiiside ning nende tegijate andmed; 11) vallasasjast ehitisega seotud pantide andmed; 12) vallasasjast ehitisega seotud arestide ja keeldude andmed; 13) kultuurimälestistega seotud andmed; 14) ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku ettekirjutuse andmed; 15) riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku ettekirjutuse andmed. (2) Ehitisregistri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus. § 18. Ehitisregistri andmete esitaja (1) Ehitisregistrile andmete esitaja on vallavalitsuse pädev ametnik. § 19. Ehitisregistri andmete avaldamine (1) Ehitisregistri andmed on avalikud ja need avaldatakse ehitisregistri veebilehel. (2) Ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtteid väljastab vallavalitsus. 4. peatükk EHITUSJÄRELEVALVE § 20. Ehitusjärelevalve (1) Ehitusjärelevalve käesoleva määruse tähenduses on: 1) ehitusprojektide ja ehitiste mõõdistusprojektide nõuetele vastavuse kontrollimine; 2) ehituslubade väljaandmine; 3) kasutuslubade väljaandmine; 4) ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine; 5) ehitise nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine; 6) ehitusseaduse §-s 41 nimetatud ettevõtja nõuetele vastavuse kontrollimine; 7) ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine; 8) ettekirjutuste tegemine vastavalt oma pädevusele. (2) Ehitusjärelevalve teostamine oma territooriumil kuulub vallavalitsuse pädevusse. (3) Valla ehituspoliitika kujundamisel kuulub majanduskomisjonile nõuandev ja ettevalmistav ülesanne. Komisjonis vaadatakse läbi ehituslikud probleemid ning kujundatakse seisukoht vallavolikogu otsuste eelnõude osas, samuti antakse seisukoht vallavalitsuse tõstatatud küsimustele. § 21. Ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku pädevus ja kohustused (1) Vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku pädevuses on: 1) saada ehitise omanikult, ehitusloa taotlejalt või ettevõtjalt ehitamise või projekteerimise, ehitusuuringute, omanikujärelevalve, ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiiside ning ehitiste kasutamise kohta lähtuvalt ehitise ohutusest ja kasutamise otstarbest ehitusjärelevalve teostamiseks vajaminevat informatsiooni ning tutvuda vastava dokumentatsiooniga; 2) kontrollida ehitustöid ja ehitusprojekti vastavust nõuetele, detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitise korrashoidu ja ehitise kasutamist lähtuvalt ehitise ohutusest ja kasutamise otstarbest; 3) nõuda põhjendatud juhtudel ehitusprojekti ja ehitise või selle osa ekspertiisi; 4) teha ettekirjutusi vastavalt oma pädevusele; 5) valmistada ette ehitus- ja kasutuslubade väljaandmine; 6) esitada riiklikule ehitisregistrile andmeid; 7) tellida ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimiseks ehitusprojekti ekspertiisi või ehitise või selle osa nõuetele vastavuse kontrollimiseks ehitise või selle osa ekspertiisi; 8) kontrollida ehitusloa olemasolu ja ehitusloale kantud andmete tegelikkusele vastavust; 9) kontrollida kasutusloa olemasolu ja kasutusloale kantud andmete tegelikkusele vastavust. (2) Ehitusjärelevalvet teostav ametiisik on kohustatud: 1) oma tööülesannete täitmisel esitama ametitõendi; 2) tagama talle ehitusjärelevalve teostamisel teatavaks saanud äri- ja tehnikaalase teabe konfidentsiaalsuse, kui seadus ei näe ette selle avaldamist. (3) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib ehitusjärelevalvet teostav ametiisik rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni. 5. peatükk VASTUTUS § 22. Ehitise omaniku kohustuste eiramine (1) Füüsilise isiku poolt ehitise omaniku kohustuste eiramise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni. § 23. Ehitise omavoliline ehitamine (1) Füüsilise isiku poolt ehitise omavolilise ehitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni. § 24. Menetlus (1) Käesoleva määruse §-des 22–23 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. (2) Käesoleva määruse §-des 22–23 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on vastavalt oma pädevusele vallavalitsus ja Tehnilise Järelevalve Inspektsioon. § 25. Rahatrahvi laekumine (1) Käesoleva määruse §-de 22–23 järgi määratav rahatrahv laekub Rapla valla eelarvesse, kui väärteoprotokolli on koostanud või kiirmenetluse otsuse on teinud vallavalitsuse volitatud ametiisik. 6. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 26. Nõuded olemasolevatele ehitistele (1) Enne käesoleva määruse jõustumist ehitatud ehitis ei pea vastama käesoleva määruse nõuetele, välja arvatud ehitise ohutuse osas. (2) Enne planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist asjaõigusseaduse rakendamise seaduse tähenduses õiguslikul alusel ehitatud ehitist võib kasutada vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ehitise omanik võib taotleda kasutusluba, sealhulgas ehitise kasutamise otstarbe muutmiseks, esitades vallavalitsusele kasutusloa taotluse ja ehitise mõõdistusprojekti ning tasudes riigilõivu. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ehitisele kasutusloa väljastamise korral ei pea vallavalitsus kontrollima ehitise vastavust ettenähtud nõuetele. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ehitise mõõdistusprojekt on dokumentide kogum, mis koosneb arhitektuursetest ja ehituslikest joonistest, mis on mõõdetud faktiliselt ehitatud ehitise ülesmõõdistamise teel. § 27. Riigilõiv (1) Ehituslubade, kasutuslubade ja riikliku ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtete eest võetav riigilõiv laekub Rapla valla eelarvesse. (2) Ehitise püstitamiseks, rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks väljastatava ehitusloa eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni, millele lisandub viis krooni iga ehitatava ruutmeetri eest ehitusprojektis fikseeritud ehitise suletud netopinnast arvestatuna. (3) Ehitusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni, kui väljastatakse ehitusluba üksikelamu, suvila, aiamaja või taluhoone püstitamiseks. (4) Ehitusloa eest tasutakse riigilõivu 500 krooni, kui väljastatakse ehitusluba üksikelamu, korteri, suvila, aiamaja või taluhoone rekonstrueerimiseks ja ehitise lammutamiseks. (5) Ehitise kasutusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni, kui eelnevalt on väljastatud ehitusluba ehitise püstitamiseks, laiendamiseks või rekonstrueerimiseks. (6) Ehitise kasutusloa eest tasutakse riigilõivu 500 krooni, kui eelnevalt on väljastatud ehitusluba üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone püstitamiseks või rekonstrueerimiseks ning korteri rekonstrueerimiseks. (7) Ehitise kasutusloa eest tasutakse riigilõivu 140 krooni, kui eelnevalt on väljastatud ehitusluba ehitise osaliseks lammutamiseks. (8) Ehitise teenindamiseks vajaliku rajatise ja väikeehitise kasutusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 120 krooni. (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5–8 nimetamata ehitise kasutusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni. (10) Riikliku ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtete iga lehekülje eest tasutakse riigilõivu 20 krooni. II. OSA PLANEERIMINE 7. peatükk ÜLDSÄTTED § 28. Määruse II osa reguleerimisala (1) Määrusega täpsustatakse planeerimisseadusega kehtestatud nõuete rakendamist ja see on aluseks planeerimisvaldkonna korraldamisel Rapla valla territooriumil. § 29. Planeering (1) Planeerimise käigus valmiv planeering on dokument, mis koosneb tekstist ja kaartidest. Planeeringute liigid on: 1) üldplaneering, mille eesmärk on Rapla valla territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks; 2) detailplaneering, mille eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine Rapla linnas; Alu, Kodila, Hagudi ja Kuusiku alevikus ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel. § 30. Planeerimise põhimõtted (1) Planeeringute koostamine on avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. (2) Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik: 1) Rapla valla linna, alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel uute hoonete rajamiseks; 2) maa-alade kruntideks jaotamise korral; 3) uute tehnovõrkude rajamiseks; 4) teistel volikogu määratud juhtudel. § 31. Planeerimisalase tegevuse korraldamine (1) Planeerimisalase tegevuse korraldamine Rapla valla haldusterritooriumil on vallavalitsuse pädevuses, kes: 1) tagab maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute olemasolu; 2) tagab huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus; 3) tagab kehtestatud planeeringute järgimise. 8. peatükk PLANEERINGUTE LIIGID § 32. Üldplaneering (1) Üldplaneering koostatakse kogu Rapla valla territooriumi või selle osade kohta. (2) Üldplaneeringu võib koostada teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eesmärkidele. (3) Üldplaneeringu eesmärgid on: 1) Rapla valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine; 2) kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine; 3) maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine; 4) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linna ja alevikke; 5) maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine; 6) miljööväärtusega hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine; 7) rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine; 8) teede ja tänavate asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine; 9) vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras; 10) põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine; 11) puhke- ja virgestusalade määramine; 12) kalda ulatuse ning ehituskeeluvööndi täpsustamine ranna ja kalda kaitse seaduses sätestatud korras; 13) vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks; 14) vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks; 15) ettepanekute tegemine kuritegevusriskide ennetamiseks planeerimise kaudu; 16) muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate maakasutus- ja ehitustingimuste kajastamine planeeringus. (4) Üldplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekuid. (5) Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus ning näidatakse majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks. § 33. Detailplaneering (1) Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks Rapla valla territooriumi osa kohta. (2) Detailplaneeringu eesmärgid on: 1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; 2) krundi ehitusõiguse määramine; 3) krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid, piiritlemine; 4) tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras; 5) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; 6) kujade määramine; 7) tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine; 8) keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine; 9) vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitsere�iimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks; 10) vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks; 11) vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine; 12) vajaduse korral ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine; 13) servituutide vajaduse määramine; 14) kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine; 15) muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine planeeritaval maa-alal. (3) Detailplaneeringu koosseisus peab olema vähemalt üks detailplaneeringu lahendusi illustreeriv joonis, et muuta planeering avalikustamisel ja otsustamisel osalejatele arusaadavamaks. (4) Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid. (5) Kehtestatud detailplaneering on aluseks uute katastriüksuste moodustamisele ning olemasolevate katastriüksuste piiride muutmisele detailplaneeringu koostamise kohustuse korral. 9. peatükk PLANEERINGUTE KOOSTAMINE JA AVALIKKUSE OSALEMINE SELLES § 34. Planeeringu koostamise algatamine ja korraldamine (1) Igaüks võib teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku. (2) Üldplaneeringu koostamise algatab volikogu ja koostamist korraldab vallavalitsus. (3) Detailplaneeringu koostamise algatab volikogu ja koostamist korraldab vallavalitsus. (4) Vallavalitsus võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise kohta. Lepinguga määratakse vallavalitsuse ja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel ja planeeringu koostamise rahastamisel. Eraõiguslik isik ei tohi olla detailplaneeringu koostamise tellija looduskaitse ja muinsuskaitse alla võetud maa-aladel ega juhul, kui detailplaneeringu koostamine ei toimu vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga. § 35. Planeeringukavatsusest informeerimine (1) Vallavalitsus informeerib avalikkust kavatsetavatest üldplaneeringutest ja detailplaneeringutest maakonnalehes. § 36. Algatatud planeeringust informeerimine (1) Vallavalitsus teatab planeeringu algatamisest, annab informatsiooni planeeritava maa-ala suuruse ja asukoha kohta ning tutvustab algatatud planeeringu eesmärke maakonnalehes ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist. (2) Kui detailplaneeringu algatamisel on teada, et algatatav detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise vajaduse, teatab vallavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga detailplaneeringu algatamisest vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates. § 37. Ajutine ehituskeeld planeeringu koostamise ajal (1) Vallavalitsus võib kehtestada planeeringu koostamise ajal ajutise ehituskeelu planeeritaval maa-alal või selle osal, kui üldplaneeringu või detailplaneeringu algatamisel on teada, et algatatud planeeringuga kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtestatud detailplaneeringut, sellega määratud maakasutus- ja ehitustingimusi või krundi ehitusõigust. § 38. Koostöö planeeringute koostamisel (1) Üldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamisse kaasatakse planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud ja elanikud ning teised huvitatud isikud. (2) Üldplaneeringu lähteseisukohtade, eskiislahenduste ja planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude tutvustamiseks korraldab vallavalitsus avalikke arutelusid. (3) Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks korraldatakse vähemalt üks avalik arutelu. § 39. Planeeringu kooskõlastamine (1) Enne planeeringu käesoleva määruse kohast vastuvõtmist kooskõlastab vallavalitsus: 1) üldplaneeringu – planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ja Rapla maakonna keskkonnateenistusega; 2) üldplaneeringu ja detailplaneeringu – vastava riigiasutusega või kaitseala valitsejaga, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks või kui planeeritaval maa-alal asub riigi omandisse kuuluv maavara või altkaevandatud ala. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhtudel määrab planeeringu riigiasutuste või maakonna keskkonnateenistusega kooskõlastamise vajaduse: 1) üldplaneeringule ja üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldavale detailplaneeringule - maavanem; 2) kehtestatud üldplaneeringu alusel koostatud detailplaneeringule – vallavalitsus. (3) Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusakti või kehtestatud planeeringuga, loetakse planeering kooskõlastatuks, vaatamata planeeringu kohta esitatud teistele ettepanekutele ja vastuväidetele. (4) Kui kooskõlastust ei ole antud ühe kuu jooksul planeeringu kooskõlastajale väljasaatmise päevast arvates, arvestab planeeringu koostaja, et kooskõlastajal ei ole planeeringu kohta ettepanekuid ega vastuväiteid. § 40. Planeeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek (1) Vallavalitsuse pädev ametnik peab otsustama esitatud planeeringu vastuvõtmiskõlblikkuse mõistliku aja jooksul, kuid mitte kauem kui 30 päeva jooksul. (2) Volikogu teeb planeeringu vastuvõtmise otsuse ja vallavalitsus korraldab planeeringu avaliku väljapaneku. (3) Planeeringu avalik väljapanek korraldatakse vallavalitsuses ja tema määratud kohtades. (4) Kui üldplaneeringu või detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab vallavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule planeeringu avaliku väljapaneku ning üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust. (5) Planeeringu koostamist korraldav vallavalitsus teatab maakonnalehes planeeringu avaliku väljapaneku ning üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise aja ja koha hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. § 41. Avaliku väljapaneku kestus (1) Avaliku väljapaneku kestus on: 1) detailplaneeringutel kaks nädalat; 2) üldplaneeringutel neli nädalat. § 42. Ettepanekute ja vastuväidete esitamise kord (1) Igal isikul on õigus avaliku väljapaneku ajal esitada kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta. Vastuväide on mingi planeeringulahenduse kohta mittenõustuva seisukoha esitamine või väide, et planeeringu menetlemisel ei ole täidetud seaduse nõudeid. (2) Planeeringu avaliku väljapaneku ajal saadetud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele teatab vallavalitsus oma seisukoha ettepanekute ja vastuväidete kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha kahe nädala jooksul pärast planeeringu avaliku väljapaneku lõppemist. § 43. Avaliku väljapaneku tulemuste arvestamine (1) Vallavalitsus korraldab üldplaneeringu ja selle avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Kui avaliku väljapaneku käigus on detailplaneeringu kohta laekunud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, peab vallavalitsus korraldama detailplaneeringu avaliku arutelu ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. (2) Vallavalitsus teatab planeeringu avaliku arutelu toimumise aja ja koha vastavas ajalehes hiljemalt üks nädal enne avaliku arutelu toimumist. (3) Kui planeeringu avalikul väljapanekul esitati planeeringu kohta kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, avaldab vallavalitsus informatsiooni avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta vastavas ajalehes kahe nädala jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates. (4) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel teeb vallavalitsus planeeringus vajalikud parandused ja täiendused või esitab planeeringu järelevalve teostajale koos informatsiooniga arvestamata jäänud ettepanekute ja vastuväidete kohta. (5) Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud parandused ja täiendused muudavad planeeringu põhilahendusi, korratakse planeeringu kooskõlastamist isikuga, keda muudatus puudutab, ning avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu planeeringu muutmise järel. § 44. Detailplaneeringu koostamise lihtsustatud kord (1) Vallavalitsus võib detailplaneeringu koostamisel loobuda käesoleva määrusega sätestatud planeeringu avalikustamise nõuete täitmisest, asendades need planeeritava krundi ja naaberkruntide omanike kooskõlastustega, kui detailplaneering koostatakse: 1) olemasoleval hoonestusalal kuni viie üksikelamu, suvila või aiamaja krundi planeerimiseks; 2) olemasoleva hoonestuse vahele jääva ühe tühja krundi planeerimiseks alevikes, kui krundile kavandatava ehitise põhifunktsioon on elamu või büroohoone, mille maht ei muuda piirkonna ehituslikku miljööd. (2) Vallavalitsus võib detailplaneeringu puhul, mis koostatakse olemasolevatele hoonetele ja rajatistele krundi suuruse määramiseks aladel, kuhu ei rajata detailplaneeringu koostamise kohustust tingivaid uusi hooneid ning kus säilib hoonete kasutamise senine otstarve, loobuda planeeringute avalikustamise nõuete täitmisest, asendades need planeeritava krundi ja naaberkruntide omanike kooskõlastustega. (3) Detailplaneeringu koostamise lihtsustatud kord ei laiene muinsuskaitse või looduskaitse all olevatele maa-aladele ja ehitistele ega ranna ja kalda kaitse seadusega sätestatud ranna- ja kaldaaladele. 10. peatükk JÄRELEVALVE PLANEERINGUTE KOOSTAMISE ÜLE. PLANEERINGUTE KEHTESTAMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE § 45. Järelevalve planeeringute koostamise üle (1) Käesolevas paragrahvis sätestatud järelevalvet üldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise üle teostatakse enne planeeringu kehtestamist. Järelevalvet teostab maavanem. (2) Detailplaneeringu üle ei teostata käesolevas paragrahvis sätestatud järelevalvet, kui: 1) detailplaneering on koostatud vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga ja kõigi avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetega on arvestatud; 2) detailplaneeringut menetletakse lihtsustatud korras. (3) Järelevalve käigus lahendamata jäänud eriarvamused planeeringu koostamist korraldava vallavalitsuse ja järelevalvet teostava maavanema vahel lahendab keskkonnaminister. (4) Järelevalve teostaja annab planeeringule oma heakskiidu pärast järelevalve käigus esitatud nõuete täitmist ja vastuväidete suhtes kokkuleppe saavutamist või nende kohta seisukoha andmist ning teeb volikogule ettepaneku planeeringu kehtestamiseks. § 46. Planeeringu kehtestamine (1) Detailplaneeringu, mille koostamise üle ei teostata järelevalvet, või maavanema poolt järelevalve käigus heakskiidetud üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestab vallavolikogu. (2) Planeeringu kehtestamisega muutub kehtetuks samale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeering või vastav osa suuremale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeeringust. Teemaplaneering täiendab ja täpsustab varem kehtestatud üldplaneeringut. (3) Ettepaneku volikogule planeeringu kehtestamiseks teeb majanduskomisjon vallavalitsuse esildisel. (4) Enne detailplaneeringu kehtestamiseks esitamist kontrollib majanduskomisjon teede ja tehnovõrkude ehitamise garantiide olemasolu. § 47. Planeeringu kehtestamisest teatamine (1) Üldplaneeringu ja detailplaneeringu kehtestamise teate avaldab vallavalitsus maakonnalehes ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates. (2) Üldplaneeringu ja detailplaneeringu kehtestamise otsuse ärakirja ja kehtestatud planeeringu saadab vallavalitsus maavanemale ning informatsiooni üldplaneeringu kehtestamisega jõustunud maakasutus- ja ehitustingimuste ning kitsenduste kohta ja kehtestatud detailplaneeringu riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates. (3) Vallavalitsus teatab tähtsaadetisena edastatud kirjaga üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul planeeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast arvates: 1) isikutele, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud; 2) kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse; 3) kinnisasja omanikele, kelle kinnistule kehtestati planeeringu koostamise käigus ajutine ehituskeeld. § 48. Kehtestatud planeeringute ülevaatamise kohustus (1) Kehtestatud planeeringute ülevaatamisega selgitatakse planeeringukohase arengu tulemused, planeeringute edasise elluviimise võimalused, planeeringute põhilahenduste muutmise või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus ja muud planeeringute elluviimisega seotud küsimused. (2) Kehtestatud üldplaneeringud vaatab üle volikogu ja esitab ülevaatamise tulemused maavanemale hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste volikogude korralisi valimisi. § 49. Miljööväärtuslike hoonestusalade, kaldaalade, metsaalade ning muud planeeringulised lisatingimused Rapla vallas (1) Rapla valla arengukava kohaselt on soovitatav uute elamukruntide suuruseks määrata Rapla linnas 1000 m2, alevikes 1200 m2 ja külades kuni 2 ha. (2) Miljööväärtusega alad Rapla vallas on: 1) Rapla linna Tallinna maantee ala alates Rapla kirikust kuni Välja tänava ristmikuni; 2) Rapla linna Eha, Pargi ja Kohtu tänava piirkond; 3) Valla territooriumil paiknevate mõisate kinnistud; 4) Vigala jõega piirnevad alad alates Valtu külast kuni Rapla ja Raikküla valla piirini. (3) Rakendada valla üldplaneeringus metsaaladel ja vajadusel ka lagealadel kahte kaitsetaktikat ja tähistust – punase tähistusega kaitsevõrgustik, mis keelab täielikult ehitustegevuse, ja rohelise tähistusega kaitsevõrgustik, kus ehitamine on lubatav hajaasustuse põhimõttel eelneva keskkonnaekspertiisi soovitusel. (4) Vältida miljööväärtusega hoonestusalade ja kohalike objektide hävitamist ehitustegevuse läbi. (5) Rakendada maanteeäärsete alade uute elamute planeerimisel maanteede projekteerimisnormide sanitaarkaitsevööndi ulatust vastavalt tee klassile. (6) Kasutada planeeringutes Keskkonnaministeeriumi poolt 2002. aastal koostatud planeeringute leppemärke. (7) Hajaasustuse detailplaneeringutes määrata üksikelamute vahekaugused vähemalt 100 meetrit. (8) Kui planeeritava ala suurus on alla 15 ha ja see ei puutu kokku varem detailplaneeritud alaga, võib vallavalitsus nõuda detailplaneeringu juurde suurema piirkonna planeerimisskeemi koostamist, millega lahendatakse tehnovõrkude ja teede asukoht. (9) Tiheasustatud piirkonnas detailplaneeritavast alast, mis on suurem kui 12 000 m2, peab moodustama üldkasutatav haljasala 5–10%. 11. peatükk ERANDID § 50. Vallavolikogu pädevus (1) Vallavolikogul on õigus oma aktiga vastu võtta erandeid käesolevas määruse § 6 lõikes 5, § 8 lõikes 3, § 11 lõigetes 1 ja 2, § 15 lõikes 3, § 46 lõigetes 4 ja 5 ning §-s 49 sätestatust.