Vabariigi Valitsus — Munitsipaalkooli pedagoogide palgavahendite arvestusliku kulu koefitsiendid valdadele ja linnadele, õppevormidele ja eriõppele — RT I, 12, 86

Määrus kehtestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730) paragrahvi 44 lõike 3 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse munitsipaalkooli direktori (juhataja), tema õppeala asetäitja ja õpetajate töötasu ning sotsiaalmaksu (edaspidi pedagoogide palgavahendid) arvestusliku kulu koefitsiendid (edaspidi koefitsiendid) valdadele ja linnadele, õppevormidele ja eriõppele. § 2. Koefitsientide rakendamine (1) Valla või linna pedagoogide palgavahendite koefitsiendid on järgmised: 1) üle 5000 õpilasega linnad 0,89 2) 701–5000 õpilasega linnad ja alevi staatuses vallad 0,9 3) kuni 700 õpilasega linnad ja alevi staatuses vallad ning üle 500 õpilasega vallad 1,0 4) 351–500 õpilasega vallad 1,1 5) 251–350 õpilasega vallad 1,2 6) 181–250 õpilasega vallad 1,3 7) 121–180 õpilasega vallad 1,4 8) alla 120 õpilasega vallad 1,5 (2) Prangli, Ruhnu ja Vormsi saarel asuvatele koolidele eraldatakse täiendavad pedagoogide palgavahendid koefitsiendiga 1,2 ning Kihnu saarel asuvale koolile koefitsiendiga 0,7. (3) Koefitsientide määramise alus on valla või linna munitsipaalkoolide riiklikus statistilises aruandes esitatud õpilaste arv. (4) Riigieelarveliste vahendite eraldamise alus on õpilaste arv eelarveaastale eelneva aasta septembrikuus. Eelarvet korrigeeritakse jooksva aasta septembrikuu õpilaste arvu alusel. (5) Valdade ühinemisel moodustuvale vallale kohaldatakse pedagoogide palgavahendite eraldamisel kahe ühinemisele järgneva aasta jooksul ühinenud valdade koefitsientidest kõrgeimat koefitsienti. Valla ühinemisel linnaga võetakse kahel järgneval aastal pedagoogide palgavahendite eraldamise aluseks senised koefitsiendid. (6) Kohalik omavalitsusüksus kehtestab vajadusel diferentseeritud koefitsiendid kooliti. Tallinna, Tartu ja Pärnu linnavalitsustel lubatakse jätta pedagoogide palgavahendeid reservi kuni ühe protsendi ulatuses aasta palgavahendite summast, et katta koolivõrgu korrastamise ning õppeaasta jooksul toimunud õppekorralduslike muudatustega seotud palgavahendite kulutusi. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koefitsiendid laienevad ka erakoolidele. § 3. Koefitsiendid õppevormidele ja eriõppele (1) Kaugõppes ja õhtuses õppevormis õpetavate pedagoogide palgavahendite koefitsient on 0,8. (2) Eriõppeklasside pedagoogide palgavahendite koefitsiendid ühe õpilase kohta on järgmised: 1) keha-, kõne- ja meelepuuetega laste klassid 2,3 2) kerge vaimupuudega laste klassid 1,9 3) mõõduka, raske ja sügava vaimupuudega ning liitpuudega laste klassid 3,5 4) õpiraskustega laste klassid 1,3 5) kasvatusraskustega laste klassid 1,6 6) õpe sanatoorses koolis 1,2 (3) Täiendavad pedagoogide palgavahendite koefitsiendid ühe eriõppel õpilase kohta on järgmised: 1) koduõpe tervislikel põhjustel elukohas 4,4 2) koduõpe psühhiaatriahaiglas 1,3 3) koduõpe lastehaiglas 0,6 4) parandusõpe 0,2 § 4. Maavanema reserv Maavanemate käsutusse antakse täiendavalt pedagoogide palgavahendeid viie protsendi ulatuses maakonna linnade ja valdade palgavahendite summast (v.a Tallinn, Tartu, Pärnu), et katta koolivõrgu korrastamise, piirkondlikult oluliste koolide säilitamise, eksternõppe ja muude õppeaasta jooksul tekkinud õppekorralduslike muutustega seotud palgavahendite kulutusi. § 5. Õpetaja ja õpetaja-metoodiku ametijärgu palgamäärade vahe Õpetaja-metoodiku ametijärgu saanud pedagoogi töö tasustamiseks eraldatakse vallale ja linnale täiendavad summad õpetaja ametijärgule vastava palgamäära ja õpetaja-metoodiku ametijärgule vastava palgamäära vahe ulatuses. § 6. Rakendussätted Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2000. a. Peaminister Mart LAAR Haridusminister Tõnis LUKAS Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN