Vabariigi Valitsus — Kaitseväeteenistuse tunnistuse vormi kirjeldus — RT I, 10, 63

Määrus kehtestatakse «Kaitseväeteenistuse seaduse» (RT I 1994, 23, 384; 1995, 18, 240; 62, 1056; 1996, 25, 519; 49, 953; 1997, 95/96, 1575; 1998, 57, 865; 1999, 10, 150; 25, 365) § 102 alusel. § 1. Kaitseväeteenistuse tunnistus (1) Kaitseväeteenistuse tunnistus (edaspidi tunnistus) on kaitseväelase ja reservväelase isikut ning tema kaitseväelist eriala, sõjaväelist auastet ja teenistuskäiku tõendav dokument (vorm vastavalt lisale). (2) Tunnistuse mõõtmed on 90×125 mm. (3) Tunnistusel on 24 lehekülge. (4) Turvaniidiga õmmeldud tunnistusel kasutatav paber sisaldab turvaelemente ja igale leheküljele sissetrükitud tunnistuse numbrit. (5) Tunnistuse esikaane ülaservas on sõnad EESTI VABARIIK, keskel Eesti Vabariigi väikese riigivapi kujutis ja alaservas sõnad KAITSEVÄETEENISTUSE TUNNISTUS. Esikaane sisekülje keskel on Kaitseministeeriumi vapi kujutis. § 2. Kaitseväelase tõotus Tunnistuse 1. leheküljel on Eesti kaitseväelase tõotuse tekst vastavalt «Kaitseväeteenistuse seaduse» §-le 101, mida tõotuse andja kinnitab oma allkirjaga, tõotuse andmise kuupäev ning väeosa ülema allkiri ja pitser. § 3. Meelespea Tunnistuse 2.–5. leheküljel on kolmest peatükist koosnev meelespea. Meelespea sisaldab informatsiooni kaitseväeteenistuse tunnistuse, reservväelasena teenimise ja mobiliseerimise kohta. Meelespea on koostatud «Kaitseväeteenistuse seaduse» alusel. § 4. Foto (1) Tunnistusele kleebitakse tunnistuse saaja foto mõõtmetega 30×February 15, 200040 mm. (2) Foto võib olla kas must-valge või värviline ning sellel olev isik peab olema otsevaates, ilma peakatteta. (3) Tagumine sisekaas, millele on kleebitud foto, kiletatakse ja kinnitatakse hologrammiga. § 5. Tunnistusele kantavad isikuandmed (1) Tunnistusele kantakse järgmised dokumentaalselt tõendatud isikuandmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) sünniaeg; 3) sünnikoht; 4) isikukood; 5) alaline elukoht. (2) Tunnistuse saaja kinnitab tunnistusele kantud andmete õigsust oma allkirjaga. (3) Tunnistusele kantakse selle väljaandmise kuupäev ja tunnistuse väljaandja. Väljaandja kinnitab tunnistuse väljaandmist ja tunnistusele kantud andmete õigsust allkirja ja pitseriga. § 6. Tunnistusele kantavad andmed kaitseväeteenistuse kohta (1) Tunnistusele kantakse järgmised andmed aja- või asendusteenistusse kutsumise kohta: 1) kõlblikkus kaitseväeteenistuseks; 2) teenistusse kutsumise aeg ja väeosa nimetus. Andmed kinnitab riigikaitseosakonna ülem allkirja ja pitseriga. (2) Tunnistusele kantakse andmetena ajateenistusse kutsumisest vabastamise ja reservi arvamise kuupäev, kelle poolt ja mis põhjusel vabastatud. Andmed kinnitab riigikaitseosakonna ülem allkirja ja pitseriga. (3) Aja- või asendusteenistuse läbimise kohta kantakse tunnistusele järgmised andmed: 1) väeosa nimekirja arvamise käskkirja number ja kuupäev; 2) auastme andmise ja eriala omandamise käskkirja number ja kuupäev; 3) teenistusest vabastamise ja reservi arvamise käskkirja number, kuupäev ja põhjus; 4) arvestuserialad; 5) SAK (sõjalise eriala arvestuse kood). Andmed kinnitab väeosa ülem allkirja ja pitseriga. (4) Teenistuse kohta reservis kantakse tunnistusele järgmised andmed: 1) arvelevõtmise ja arvelt mahavõtmise kuupäev; 2) erru arvamise põhjus, kuupäev, kelle poolt; 3) mobilisatsiooniülesanne; 4) õppekogunemistel viibimise aeg, väeosa, eriala. (5) Lahtrisse «Teenistuskäik» kantakse lepingulise tegevteenistuse kohta järgmised andmed: 1) väeosa; 2) ametikoht; 3) käskkirja number ja kuupäev. (6) Relva kohta kantakse tunnistusele andmetena relva liik ja number, väljaandmise ja tagastamise kuupäev, allkiri ja pitser. (7) Auastme andmise kohta kantakse tunnistusele andmetena auaste, käskkirja number ja kuupäev. § 7. Tunnistuse väljaandmine Tunnistuse väljaandmist korraldavad Kaitseministeerium ja väeosad. § 8. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 14. juuli 1998. a määrus nr 158 «Kaitseteenistuse tunnistuse vormi kirjelduse kinnitamine» (RT I 1998, 67, 1076) tunnistatakse kehtetuks. Peaminister Mart LAAR Kaitseminister Jüri LUIK Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2000. a määruse nr 33 «Kaitseväeteenistuse tunnistuse vormi kirjeldus» lisa lk 1

lk 2 Meelespea I 1. Kaitseväeteenistuse tunnistus (edaspidi tunnistus) on kaitseväelase ja reservväelase isikut ning tema kaitseväelist eriala, sõjaväelist auastet ja teenistuskäiku tõendav dokument. 2. Tunnistus on tähtajatu. 3. Kui välisleping ei sätesta teisiti, ei ole Eestist lahkumisel lubatud tunnistust kaasa võtta. Kaitseministeerium võib erandina anda ühekordse tähtajalise või alalise loa tunnistuse kaasavõtmiseks Eestist lahkumisel. 4. Alaliselt välisriiki elama asumisel tagastatakse tunnistus Kaitseministeeriumile, riigikaitseosakonnale või väeosale. 5. Tunnistuse kadumisest, kõlbmatuks muutumisest või hävimisest on selle omanik kohustatud teatama tunnistuse väljaandnud asutusele kolme päeva jooksul tunnistuse kadumisest, kõlbmatuks muutumisest või hävimisest või sellest teada saamise päevast arvates. 6. Tunnistusse kantud andmete muutumisel on selle omanik kohustatud esitama tunnistuse selle väljaandnud asutusele paranduste tegemiseks seitsme päeva jooksul andmete muutumisest arvates. II 7. Reservväelastena kuuluvad arvestamisele: 1) rea- ja allohvitserkoosseis – kuni selle kalendriaasta lõpuni, mille jooksul nad saavad 50-aastaseks; 2) noorem ohvitserkoosseis – kuni selle kalendriaasta lõpuni, mille jooksul nad saavad 55-aastaseks; lk 3 3) vanem ja kõrgem ohvitserkoosseis – kuni selle kalendriaasta lõpuni, mille jooksul nad saavad 60-aastaseks. 8. Reservväelaste arvestust peavad nende elukohajärgsed valla- ja linnavalitsused. Kodanikud, kes on arvatud reservi, on kohustatud seitsme päeva jooksul: 1) võtma end arvele elukohajärgses valla- või linnavalitsuses; 2) alalise elukoha muutmisel ühest valla- või linnavalitsuse halduspiirkonnast teise võtma end arvele uue elukoha järgi; 3) teatama elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele üle kolme kuu kestvast sõidust välisriiki enne ärasõitu ja välisriigist saabumisel; 4) teatama valla- või linnavalitsusele haridust ja perekonnaseisu puudutavatest muudatustest, töökoha muutusest, samuti raskest haigusest ja kehalisest puudest, mis oluliselt mõjutab tema kõlblikkust kaitseväeteenistuseks. 9. Ajutisel lahkumisel alalisest elukohast või välisriiki sõidu puhul kuni kolmeks kuuks reservväelased end arvelt maha ei võta, kuid nad on kohustatud tagama võimaluse edastada neile kaitseväeteenistusse kutsumise korraldus õigeaegselt. 10. Arvelevõtmisel on reservväelased kohustatud esitama tunnistuse. lk 4 III 11. Mobilisatsiooni väljakuulutamisel on reservväelased kohustatud vastavalt mobilisatsioonikäsule või neile rahuajal teatavaks tehtud mobilisatsioonikorraldusele ilmuma määratud ajal määratud kohta. 12. Välisriikides viibivad reservväelased on kohustatud pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist viivitamatult ilmuma Eestisse mobilisatsioonikäsu täitmiseks. 13. Mobilisatsiooni korral kogunemiskohta ilmudes peab igal reservväelasel olema kaasas: 1) tunnistus; 2) transpordivahendi juhiluba, kellel see on; 3) kahe päeva toit; 4) aastaajale vastavad riided ja jalanõud ning kaks komplekti vahetuspesu; 5) reservohvitseridel teenistusleht; 6) teenistusrelv, kellel see on. 14. Mobilisatsiooni alla kuuluvad reservväelased loetakse mobiliseerituks mobilisatsiooni väljakuulutamise hetkest. 15. Mobiliseeritud reservväelased loetakse tegevteenistuses olevaks nende vastuvõtmise hetkest väeosades. 16. Vajaduse korral võib kaitseväe ülemjuhataja, lähtudes riigikaitselistest ülesannetest, osa mobiliseeritud reservväelasi kuni erikorralduseni koju lubada. Need reservväelased alluvad üldisele, kõigi reservväelaste kohta kehtivale korrale. Lisaks sellele on reservväelased sel perioodil kohustatud kaitseväe ülemjuhataja korraldusel olema iga hetk valmis kaitseväeteenistusse astumiseks, võtma osa korraldatavatest õppustest, tagala ja sisekaitseteenistusest või muude riigikaitseliste ülesannete täitmisest vastavalt kaitseväe ülemjuhataja korraldusele. lk 5 17. Kogunemiskohta või väeossa ilmumata jätmise seaduslikuks põhjuseks loetakse: 1) reservväelase haigust, mis ei võimalda kutsele ilmuda; 2) reservväelase eeluurimise või vahi all viibimist; 3) stiihilise iseloomuga või paratamatuid takistusi, mis ei võimalda kohale ilmuda (tulekahju, perekonnaliikme surm ja matus). Nende asjaolude muutumisel on ilmumata jätnud reservväelane kohustatud viivitamatult ilmuma riigikaitseosakonda. Ilmumata jätmise põhjuste seaduslikkuse üle otsustab riigikaitseosakonna ülem. 18. Mobiliseerimisele kuuluvatest reservväelastest on kogunemiskohtadesse ilmumise kohustusest vabastatud: 1) Kaitseministeeriumis ja kaitseväes teenivad reservväelased (nimetatud isikud loetakse tegevteenistuses olevateks neile sellest teatamise hetkest); 2) need reservväelased, kes töötavad riigi või kohalike omavalitsuste teenistuses ametikohtadel, mis lähtuvalt riiklikest huvidest annavad õiguse ajapikendusele või vabastamisele (nimetatud ametikohad ja vabastamise tähtajad kinnitab Vabariigi Valitsus); 3) need, kes oma ametikohustuste tõttu võtavad otseselt osa mobilisatsiooni läbiviimisest (nimetatud ametikohtade või isikute nimestikud ja vabastamise tähtajad kinnitab kaitseminister); 4) need, kes töötavad ettevõtetes ja täidavad Vabariigi Valitsuse poolt antud riigikaitselisi ülesandeid (nimetatud ametikohad ja vabastamise tähtajad kinnitab Vabariigi Valitsus). lk 6

lk 7

lk 8

lk 9

lk 10

lk 11

lk 12

lk 13

lk 14

lk 15

lk 16

lk 17 Muudatused lk 18 Muudatused lk 19 Muudatused lk 20 Muudatused lk 21 Muudatused lk 22

lk 23

lk 24

Tagakaane sisekülg

Kaitseminister Jüri LUIK