Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-3-2-04 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. veebruari 2004. a kohtuotsus S. L. süüdistusasjas KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 ning § 329 järgi — RT III, 2005, 8, 85

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-3-2-04 Otsuse kuupäev 27. veebruar 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Lea Kivi ja Jüri Ilvest Kohtuasi S. L. süüdistusasi KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 ning § 329 järgi Vaidlustatud kohtulahend Valga Maakohtu 9. juuni 2003. a otsus nr 1-14/03 ja Tartu Ringkonnakohtu 21. oktoobri 2003. a otsus nr 2-1-292/2003 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Riigiprokurör Tatjana Tamme avaldus kohtuvea parandamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 3. veebruar 2004. a Istungil osalenud isikud Riigiprokurör Marge Püss, S. L. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel Resolutsioon 1. Valga Maakohtu 9. juuni 2003. a ja Tartu Ringkonnakohtu 21. oktoobri 2003. a otsused S. L.le KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise osas tühistada ja kriminaalasi saata uueks arutamiseks Valga Maakohtusse. 2. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. 3. Välja mõista S. L.lt kohtukuluna riigituludesse 796.50 kr kaitsjatasu katteks. Asjaolud ja menetluse käik 1. Valga Maakohtu 9. juuni 2003. a otsusega tunnistati S. L. süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 ning § 329 järgi. Teda karistati vastavalt ühe aasta ja kuuekuulise vangistuse ja neljakuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti S. L.le liitkaristuseks üks aasta ja kuus kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati S. L. karistust Valga Maakohtu 2. veebruari 1999. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa kahe aasta ja kahekümne üheksa päeva võrra ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti kolm aastat kuus kuud ja kakskümmend üheksa päeva vangistust. S. L. poolt vahi all viibitud aeg alates 25. septembrist 2002. a arvati KarS § 68 lg 1 alusel karistuse tähtaja hulka. 2. Valga Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse süüdimõistetu S. L.. Prokurör apellatsioonprotesti ei esitanud. 3. Ringkonnakohtu istungil leidis prokurör, et maakohus on ekslikult S. L.le liitkaristuse mõistmisel liitnud kaks aastat ja kakskümmend üheksa päeva. Seetõttu tegi prokurör, vaatamata apellatsioonprotesti puudumisele, ettepaneku liita tegelik kandmata jäänud karistus – kaks aastat seitse kuud ja üheksa päeva – ja lugeda S. L. lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks neli aastat üks kuu ja üheksa päeva vangistust. Liitmisele kuuluv karistus on mõistetud 2. juuli 1999. a otsusega. Maakohtu otsuses on aga ekslikult märgitud kohtuotsuse kuupäevaks 2. veebruar 1999. a. 4. Tartu Ringkonnakohtu 21. oktoobri 2003. a otsusega tühistati Valga Maakohtu 9. juuni 2003. a otsus S. L.le KarS § 65 lg 2 alusel liidetud kohtuotsuse kuupäeva osas. Rahuldamata jäeti prokuröri poolt ringkonnakohtu istungil esitatud taotlus S. L.le mõistetud liitkaristuse muutmiseks. Ringkonnakohus märkis, et Valga Maakohtu 9. juuni 2003. a otsuse kirjeldav- ja resolutiivosa on erinevad. S. L. karistusregistri väljavõttest ja vaidlustatud kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivast osast nähtub, et S. L. karistati 2. juulil 1999. a ja tal on selle kohtuotsuse järgi 13. septembri 2002. a seisuga karistust kanda veel 2 aastat 7 kuud ja 9 päeva. Kohtuotsuse resolutiivosas on aga märgitud liitmisele kuuluva otsuse kuupäevaks 2. veebruar 1999. a ja ärakandmata karistuseks 2 aastat ja 29 päeva. Ringkonnakohus nõustus prokuröri seisukohaga, et maakohus pidanuks S. L.le KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmisel liitma kogu kandmata karistuse 2 aastat 7 kuud ja 9 päeva. Kuid arvestades asjaolu, et ringkonnakohus vaatas läbi kohtualuse olukorra kergendamist taotlevat apellatsioonkaebust, ei peetud AKKS § 32 lg 1 sätetest tulenevalt võimalikuks kohtualuse olukorra raskendamist. Menetlusosaliste põhjendused Riigikohtus 5. Riigiprokurör Tatjana Tamm esitas avalduse kohtuvea parandamiseks. Avaldaja taotleb Valga Maakohtu 9. juuni 2003. a otsuse tühistamist S. L.le KarS § 65 lg 2 järgi liitkaristuse mõistmise osas ja kriminaalasja selles osas Valga Maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. Samuti taotleb avaldaja Tartu Ringkonnakohtu 21. oktoobri 2003. a otsuse tühistamist osas, millega jäeti maakohtu otsus nimetatud osas muutmata. Prokurör leiab, et Valga Maakohus, liites S. L.le 9. juuni 2003. a kohtuotsusega mõistetud karistusele varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – kaks aastat ja kakskümmend üheksa päeva vangistust – rikkus KarS § 65 lg-s 2 sätestatut, sest ärakandmata karistuseks oli kaks aastat seitse kuud ja üheksa päeva vangistust. 6. Riigikohtu istungil toetas prokurör kohtuvea parandamise avaldust. Kaitsja vaidles avaldusele vastu ja leidis, et see tuleb jätta rahuldamata. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 7. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks tuleb rahuldada. 8. Tartu Ringkonnakohus on põhjendatult leidnud, et Valga Maakohtu 9. juuni 2003. a kohtuotsuse kirjeldav-motiveeriv ja resolutiivosa on vastuolus. Otsuse kirjeldav-motiveerivas osas märgitakse, et S. L.l on Valga Maakohtu 2. juuli 1999. a kohtuotsusega mõistetud kuueaastasest vangistusest ära kandmata 2 aastat 7 kuud ja 9 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel S. L.le liitkaristuse mõistmisel aga suurendatakse mõistetud karistust varasema otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa kahe aasta ja kahekümne üheksa päeva vangistuse võrra. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et sellise vastuolu esinemine kohtuotsuses on käsitatav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 4 mõttes, mis takistas käesolevas asjas seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist ning toob vältimatult kaasa kohtuotsuse tühistamise. Asja uuel arutamisel peab Valga Maakohus vastuolud kohtuotsusest kõrvaldama ning S. L.le liitkaristuse mõistmisel juhinduma KarS § 65 lg-s 2 sätestatust. 9. Karistusseadustiku § 65 lg-s 2 sätestatakse imperatiivselt, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, siis suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides karistusseadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. Seega võib ärakandmata karistuse osaline liitmine kõne alla tulla üksnes juhul, kui viimase kohtuotsusega mõistetava karistuse suurendamisel eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ületaks karistusliigi ülemmäära. Eeltoodust lähtuvalt oli Valga Maakohtu 9. juuni 2003. a kohtuotsusega S. L.le mõistetud karistusele varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa osaline liitmine ebaseaduslik. 10. Juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-dest 1 ja 2, § 65 lg-st 3 ja §-st 779 tühistab Riigikohus Valga Maakohtu 9. juuni 2003. a ja Tartu Ringkonnakohtu 21. oktoobri 2003. a kohtuotsused S. L.le liitkaristuse mõistmises ja saadab kriminaalasja selles osas uueks arutamiseks Valga Maakohtusse. Ott JÄRVESAAR Lea KIVI Jüri ILVEST