Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse 19. jaanuari 1999. a määruse nr 20 «Eesti kaupade nomenklatuuri ja Eesti kaupade nomenklatuuri ning tolliseaduse ja teiste seaduste alusel kehtestatud nomenklatuuride haldamise ja pidamise korra kinnitamine» muutmine — RT I, 9, 54

Tolliseaduse (RT I 1998, 3, 54; 1999, 86, 782) paragrahvi 23 lõigete 2 ja 4 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Muuta Vabariigi Valitsuse 19. jaanuari 1999. a määrusega nr 20 (RT I 1999, 13, 211; 34, 447; 56, 593) kinnitatud «Eesti kaupade nomenklatuuri» ja kinnitada see uues sõnastuses (juurde lisatud). 2. Teha Vabariigi Valitsuse 19. jaanuari 1999. a määrusega nr 20 kinnitatud «Eesti kaupade nomenklatuuri ning tolliseaduse ja teiste seaduste alusel kehtestatud nomenklatuuride haldamise ja pidamise korras» järgmised muudatused: 1) täiendada punkti 3 alapunkti 4 pärast sõna «nomenklatuurist» sõnadega «koos märkustega jaotiste, gruppide ja alamrubriikide kohta»; 2) sõnastada punkti 3 alapunkt 5 järgmiselt: « 5) Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuurist (edaspidi kombineeritud nomenklatuur) koos täiendavate märkustega kombineeritud nomenklatuuri alamrubriikide kohta;»; 3) sõnastada punkti 3 alapunkt 6 järgmiselt: « 6) EKN-i lisakoodidest ning lisamärkustest.» 3. Käesoleva määruse punkti 1 rakendatakse 1. jaanuarist 2000. a. 4. Kinnitada «1999. a kehtinud Eesti kaupade nomenklatuuri ja alates 1. jaanuarist 2000. a uues sõnastuses kehtiva Eesti kaupade nomenklatuuri kaubapositsioonide seosetabel» (juurde lisatud). Peaminister Mart LAAR Rahandusminister Siim KALLAS Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Kinnitatud Vabariigi Valituse 19. jaanuari 1999. a määrusega nr 20 (Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2000. a määruse nr 1 sõnastuses) EESTI KAUPADE NOMENKLATUUR I osa. ÜLDOSA 1. KAUPADE KLASSIFITSEERIMISE ÜLDREEGLID Kaupade klassifitseerimine toimub järgmiste reeglite kohaselt: Reegel 1 Jaotiste, gruppide ja alamgruppide nimetused on antud suunaval eesmärgil; ametlik klassifitseerimine peab toimuma lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ja vastavate jaotiste ja gruppide märkustest ning alljärgnevatest reeglitest tingimusel, et need rubriigid või märkused ei sätesta muud. Selgitused reegli 1 juurde 1) Käesolevas nomenklatuuris on süstematiseeritult loetletud eksport- ja importkaupu. Kaubad on rühmitatud jaotistesse, gruppidesse ja alamgruppidesse, mille nimetused näitavad kaupade kategooriat või tüüpi, mida nad hõlmavad. Paljudel juhtudel on jaotistes ja gruppides klassifitseeritud kaupade mitmekesisus ja arv selline, et neid kõiki ei ole võimalik konkreetselt hõlmata või nimetustes loetleda. 2) Reegel 1 alustab sellest, et nimetused on vaid teabeks, mistõttu nad ei ole klassifitseerimise tunnusteks. 3) Käesoleva reegli teine osa näeb ette, et klassifitseerimisel tuleb lähtuda: a) rubriikide kirjeldustest ning märkustest jaotiste ja gruppide kohta; b) reeglitest 2, 3, 4 ja 5, tingimusel, et rubriigid ja märkused ei sätesta muud. 4) Paljud kaubad klassifitseeritakse nomenklatuuris ilma edaspidise viitamiseta käesolevatele reeglitele (näiteks elushobused (rubriik 0101), farmaatsiatooted, mida täpsustatakse grupi 30 märkuses 3 (rubriik 3006)). 5) Väljend «tingimusel, et rubriigid ja märkused ei sätesta muud» tähendab, et rubriikide kirjeldused ja märkused jaotiste ja gruppide kohta on prioriteetsed, s.t neid vaadeldakse klassifitseerimisel esmajärjekorras. Näiteks grupi 31 märkused määravad, et mõned rubriigid hõlmavad ainult teatud kaupu. Järelikult ei ole neid rubriike võimalik laiendada selliselt, et nad hõlmaksid kaupu, mis võiksid kuuluda sinna reegli 2.b kohaselt. Reegel 2 a) Iga viidet rubriigis mingile kaubale tuleb vaadelda kehtivana selle kauba kohta ka mittekomplektsel või lõpetamata kujul, tingimusel, et sellisel kujul on tal komplektse või valmistoote põhilised omadused. Samuti kehtib see lahtivõetud või kokkupanemata komplektsete või valmiskujul (või käesoleva reegli põhjal sellisena käsitatavate) toodete kohta. b) Iga viidet rubriigis mingile materjalile või ainele tuleb vaadelda kehtivana ka selle materjali või aine segu või ühendi kohta teiste materjalide või ainetega. Iga viidet mingist materjalist või ainest kaubale tuleb vaadelda viitena kaupadele, mis täielikult või osaliselt koosnevad sellest materjalist või ainest. Rohkem kui ühest materjalist või ainest koosnevaid kaupu klassifitseeritakse reegli 3 kohaselt. Selgitused reegli 2 juurde Reegel 2.a (Mittekomplektsed või lõpetamata tooted) 1) Reegli 2.a esimene osa laiendab igat sellist rubriiki, mis vaatleb teatud toodet nii, et see hõlmab toote mitte ainult komplektsel, vaid ka mittekomplektsel või lõpetamata kujul, tingimusel, et nimetatud kujul see toode säilitab komplektse või valmistoote põhilised omadused. 2) Selle reegli põhisätted laienevad ka toorikutele, kui neid ei ole eraldi kirjeldatud üheski rubriigis. Termin «toorik» tähistab toodet, mis pole valmis vahetuks kasutamiseks, millel on valmistoote või -osa ligikaudne kuju ja piirjooned ning mida võib kasutada (v.a erijuhud) ainult viimistlemiseks, et saada vastav valmistoode või -osa (näiteks plastpudeli eelvorm, mis kujutab endast ühest otsast suletud ja teises otsas korgi jaoks keermega varustatud torukujulist vaheprodukti, mille keerme ja suletud otsa vaheline osa on ette nähtud laiendamiseks vajaliku mahu ja kujuni). Pooltooteid, millel pole lõpetatud toote iseloomulikku kuju (näiteks torud, talad, kettad jmt), ei vaadelda toorikutena. 3) Võttes arvesse I–VI jaotiste rubriikide sisu, ei ole reegli see osa nende jaotiste kaupadele tavaliselt rakendatav. 4) Mitmetele selle reegliga reguleeritud juhtumitele on viidatud «üldistes seletustes jaotiste ja gruppide kohta» (näiteks XVI jaotis ja grupid 61, 62, 86, 87 ja 90). Reegel 2.a (Lahtivõetult või kokkupanemata esitatud tooted) 5) Reegli 2.a teine osa näeb ette, et komplektsed või valmistooted, mida esitatakse lahtivõetud või kokkupanemata kujul, klassifitseeritakse samasse rubriiki kui kokkupandud valmistooted. Tooteid esitatakse tavaliselt sellisel kujul siis, kui seda tingivad pakkimise, käsitlemise või transportimise nõuded või mugavus. 6) Käesolev reegel kehtib ka kokkupanemata või lahtivõetud kujul esitatud mittekomplektsete või lõpetamata toodete kohta, tingimusel, et neid käsitatakse kui komplektseid või valmistooteid käesoleva reegli esimese osa kohaselt. 7) Käesolevas reeglis mõeldakse «kokkupanemata või lahtivõetud kujul esitatud toodete» all tooteid, mida koostatakse komponentidest kinnitusmaterjalidega (kruvid, mutrid, poldid jt) või näiteks neetimise või keevituse teel, eeldusel, et vajatakse vaid koostamisoperatsioone. Koostamisoperatsiooni keerukust arvesse ei võeta. Valmistoote saamiseks ei või komponente mitte mingil viisil hiljem töödelda. Toote komponendid, mille kogus ületab toote monteerimiseks vajaliku, klassifitseeritakse eraldi. 8) Selle reegliga reguleeritud juhtumitele on viidatud «üldistes seletustes jaotiste ja gruppide kohta» (näiteks XVI jaotis ja grupid 44, 86, 87 ja 89). 9) Võttes arvesse I–VI jaotiste rubriikide sisu, ei ole reegli see osa tavaliselt rakendatav nende jaotiste kaupade suhtes. Reegel 2.b (Materjalide ja ainete segud ja ühendid) 10) Reegel 2.b käsitleb materjalide ja ainete segusid ja ühendeid ning kaupu, mis koosnevad kahest või enamast materjalist või ainest. See reegel kehtib nende rubriikide kohta, milles on viide materjalile või ainele (näiteks rubriik 0503 – hobusejõhv), ja rubriikide kohta, milles on viide teatud materjalist või ainest valmistatud kaubale (näiteks rubriik 4503 – looduslikust korgist tooted). Tuleb märkida, et käesolev reegel on rakendatav vaid neil juhtudel, kui rubriigid või märkused jaotiste ja gruppide kohta ei nõua teisiti (näiteks rubriik 1503 – oleosteariin (segamata)). Segud, mis on kaupadena kirjeldatud mingis jaotise või grupi märkuses või rubriigi tekstis, tuleb klassifitseerida reegli 1 sätete kohaselt. 11) Selle reegli eesmärgiks on laiendada igat rubriiki, mis viitab materjalile või ainele, arvates sinna ka vastava materjali või aine segusid või ühendeid teiste materjalide või ainetega. Selle reegli eesmärgiks on laiendada ka igat rubriiki, mis viitab teatud materjalist või ainest valmistatud kaupadele, arvates sinna kaupu, mis koosnevad osaliselt sellest materjalist või ainest. 12) Kuid see reegel ei laienda rubriiki sedavõrd, et sinna võiks arvata kaupu, mida vastavalt reeglile 1 ei saa käsitada kui rubriigi kirjeldusele vastavaid; see juhtub, kui teise materjali või aine lisamine muudab kauba iseloomu nii, et see läheb vastuollu rubriigi määratlustega. 13) Sellest reeglist tulenevalt tuleb materjalide segusid ja ühendeid ning kaupu, mis koosnevad enam kui ühest materjalist või ainest ning mida esmapilgul saaks klassifitseerida mitmesse rubriiki, klassifitseerida, lähtudes reegli 3 põhimõtetest. Reegel 3 Kui reegli 2.b rakendamisel või mõnel muul põhjusel kaup osutub esmapilgul klassifitseeritavaks kahes või enamas rubriigis, toimub klassifitseerimine järgmiselt: a) kaupa täpsemalt kirjeldav rubriik on eelistatud üldisemat kirjeldust sisaldavate rubriikide ees. Kui aga kaks või enam rubriiki kirjeldavad vaid osa ainetest või materjalidest, mis sisalduvad segatud või kombineeritud tootes, või ainult osa jaekaubanduse jaoks mõeldud komplekti kuuluvatest üksikesemetest, siis vaadeldakse neid rubriike nende kaupade suhtes võrdselt sobivatena, isegi kui üks rubriikidest kirjeldab kaupa täielikumalt või täpsemalt; b) segud, erinevatest materjalidest või komponentidest koosnevad kaubad ja jaekaubanduseks mõeldud komplektina esitatud kaubad, mida pole võimalik klassifitseerida reegli 3.a järgi, tuleb klassifitseerida materjali või komponendi järgi, mis määrab tema põhiiseloomu, kui selline kriteerium on rakendatav; c) kaubad, mis ei ole klassifitseeritavad reeglite 3.a või 3.b järgi, klassifitseeritakse rubriiki, mis on neid võrdsel määral kirjeldavate rubriikide numbrilises järjestuses kõige viimane. Selgitused reegli 3 juurde 1) Käesolev reegel annab kolm meetodit nende kaupade klassifitseerimiseks, mida esmapilgul võiks paigutada kahte või enamasse rubriiki kas vastavalt reegli 2.b tingimustele või mingil muul põhjusel. Neid meetodeid kasutatakse selles järjekorras, kuidas nad on käesolevas reeglis esitatud. Nii kasutatakse reeglit 3.b vaid juhul, kui reegel 3.a ei sobi kauba klassifitseerimiseks; kui aga kumbki reeglitest 3.a ja 3.b ei sobi klassifitseerimiseks, kasutatakse reeglit 3.c. Seega on prioriteetide järjestus järgmine: a) – täpsem kirjeldus; b) – põhiiseloomustus; c) – viimane võimalikest rubriikidest. 2) Käesolevat reeglit kasutatakse ainult juhtudel, kui rubriikide kirjeldustes või seletavates märkustes jaotiste ja gruppide kohta ei ole muid reegleid. Näiteks, grupi 97 märkus 4.b nõuab, et kaubad, mis kirjelduse järgi sobivad ühte rubriikidest 9701–9705 ja ka rubriiki 9706, tuleb arvata ühte nendest eelnevatest rubriikidest. Selliseid kaupu tuleb klassifitseerida grupis 97 vastavalt märkusele 4.b, mitte aga vastavalt käesolevale reeglile. Reegel 3.a 3) Esimest meetodit käsitletakse reeglis 3.a, mille kohaselt rubriik, mis kirjeldab kaupa täpsemalt, on eelistatud üldisemat kirjeldust andva rubriigiga võrreldes. 4) Ei ole jäiku reegleid, mille alusel määrata, mille poolest üks rubriik kirjeldab kaupa täpsemalt kui teine, kuid üldiselt võib öelda, et: a) nime järgi kirjeldamine on täpsem kui klassi järgi kirjeldamine (näiteks elektripardlid ja elektrimootoriga juukselõikusmasinad on arvatud rubriiki 8510, mitte aga rubriiki 8505 kui elektromehaanilised käsiinstrumendid või rubriiki 8509 kui elektrimootoriga elektromehaanilised olmeseadmed); b) kui kaup vastab kirjeldusele, mis teda täpsemalt identifitseerib, siis on see kirjeldus konkreetsem kui see, kus kirjeldus on vähem täielik. Näiteid viimasest punktist: 1) Autosalongi tekstiilkiust vaibad tuleb arvata mitte rubriiki 8708 kui auto lisandid, vaid rubriiki 5703, kus neid kirjeldatakse täpsemini vaipadena. 2) Lennukites kasutamiseks mõeldud raamimata löögikindlat klaasi, mis koosneb tugevdatud või lamineeritud vormitud klaasist, ei tule arvata rubriiki 8803 kui rubriigi 8801 või 8802 kaupade osa, vaid rubriiki 7007, kus ta on täpsemalt kirjeldatud kui löögikindel klaas. 5) Kui aga kaks või enam rubriiki kirjeldavad vaid osa ainetest või materjalidest, mis sisalduvad segatult või kombineeritult tootes, või ainult osa jaekaubanduse jaoks mõeldud komplekti kuuluvatest üksikesemetest, vaadeldakse neid rubriike võrdselt sobivatena nende kaupade suhtes, isegi kui üks rubriikidest kirjeldab kaupu täielikumalt või täpsemalt. Sellistel juhtudel toimub kaupade klassifitseerimine reegli 3.b või 3.c alusel. Reegel 3.b 6) See meetod kehtib ainult järgmiste kaupade kohta: 1) segud; 2) kombineeritud kaubad, mis koosnevad erinevatest materjalidest; 3) kombineeritud kaubad, mis koosnevad erinevatest komponentidest; 4) kaubad, mida tarnitakse jaekaubanduse komplektidena. 7) Kõigil neil juhtudel tuleb kaupu klassifitseerida nii, nagu nad koosneksid materjalist või komponendist, mis määrab nende põhiiseloomu, kui selline kriteerium on rakendatav. 8) Põhiiseloomu määrav tegur võib varieeruda sõltuvalt kauba liigist. Seda võib määrata näiteks materjal või komponendi olemus, maht, kogus, mass või väärtus ehk lähtuda koostismaterjali osast kauba kasutamisel. 9) Käesolevas reeglis loetakse erinevatest komponentidest valmistatud kombineeritud kaupade hulka vaid need, milles komponendid on ühendatud üksteisega nii, et nad moodustavad lahutamatu terviku, samuti eraldatavatest komponentidest kaubad, tingimusel, et need komponendid on sobitatud üksteisega ja täiendavad üksteist ning moodustavad koos terviku, mida on võimatu panna müügiks üksikute osadena. Näiteid viimasest punktist: 1) põrandal seisvad tuhatoosid, mis koosnevad alusest ja juurdekuuluvast eraldatavast kausikesest; 2) maitseainete komplekt, mis koosneb spetsiaalselt konstrueeritud liuast ning vastavast arvust tühjadest sobiva kuju ja mõõduga toosidest. Tavaliselt on taoliste kombineeritud kaupade komponendid pakendatud ühte pakendisse. 10) Käesolevas reeglis tähistatakse väljendiga «jaekaubanduse jaoks mõeldud komplektid» kaupu, mis: a) koosnevad vähemalt kahest erinevast tootest, mida esmapilgul klassifitseeritakse erinevates rubriikides. Järelikult, kuut fondüükahvlit ei saa käesoleva reegli alusel vaadelda kui komplekti; b) koosnevad kokkupandud toodetest või artiklitest, mille eesmärgiks on rahuldada teatud vajadust või sooritada mingit tegevust; ja c) on pakendatud viisil, mis võimaldab neid müüa otse tarbijatele ilma ümberpakkimiseta (näiteks pakitud ühte karpi, ühte kasti jmt). Järelikult hõlmab see mõiste komplekte, mis koosnevad näiteks erinevatest toiduainetest, mis on mõeldud koos tarbimiseks valmistoidu või -roa valmistamisel. Näiteid komplektidest, mida võib klassifitseerida reegli 3.b alusel: 1) komplektid, mille komponendid on mõeldud koos kasutamiseks spageti valmistamiseks ja kuhu kuuluvad toorspageti pakike (rubriik 1902), kotike riivjuustuga (rubriik 0406) ja purgike tomatikastmega (rubriik 2103), mis kõik on pakitud ühte karpi. Klassifitseeritakse rubriiki 1902. See reegel ei ole aga rakendatav assortiidena kaubastatavatele toiduainete komplektidele, mis koosnevad näiteks: – karbist krabidest (rubriik 1605), juustukarbist (rubriik 0402), tükeldatud peekoni karbist (rubriik 1602), viinerite karbist (rubriik 1601); või – pudel piiritusjooke rubriigist 2208 ja pudel veini rubriigist 2204; 2) juuksurikomplekt, mis koosneb elektrilisest juukselõikusmasinast (rubriik 8510), kammist (rubriik 9615), kääridest (rubriik 8213), harjast (rubriik 9703) ja riidest käterätikust (rubriik 6302) ning on asetatud nahast etüisse (rubriik 4202). Klassifitseeritakse rubriiki 8510; 3) joonestuskomplektid, mis koosnevad joonlauast (rubriik 9017), arvutuslükatist (rubriik 9017), sirklist (rubriik 9017), pliiatsist (rubriik 9609) ja pliiatsiteritajast (rubriik 8214) ja on pakendatud plastmasskarpi (rubriik 4202). Klassifitseeritakse rubriiki 9017. Ülalnimetatud komplektide puhul toimus klassifitseerimine ühe komponendi või komponentide järgi, mida koos võetuna võib käsitada komplektile spetsiifilist iseloomu andvatena. 11) Käesolev reegel ei ole rakendatav kaupadele, mis koosnevad koos kaubastatavatest teatud proportsioonides eraldi pakitud koostisosadest kas ühises pakendis või mitte ja mis on mõeldud kasutamiseks tööstuslikuks tootmiseks, näiteks jookide tootmiseks. Reegel 3.c 12) Kaubad, mis ei ole klassifitseeritavad reeglite 3.a või 3.b järgi, klassifitseeritakse rubriiki, mis on neid võrdsel määral kirjeldavate rubriikide numbrilises järjestuses kõige viimane. Reegel 4 Kaubad, mida pole võimalik klassifitseerida vastavalt ülalnimetatud reeglitele, klassifitseeritakse rubriiki, milles on kirjeldatud nendega kõige sarnasemad kaubad. Selgitused reegli 4 juurde 1) Käesolev reegel laieneb kaupadele, mida pole võimalik klassifitseerida reeglite 1, 2 ja 3 järgi. Reegel näeb ette, et selliseid kaupu tuleb klassifitseerida rubriiki, milles on kirjeldatud nendega kõige sarnasemad kaubad. 2) Klassifitseerimisel reegli 4 alusel peab nimetatud kaupu võrdlema analoogsete kaupadega selleks, et määratleda kaubad, mis on nimetatutega kõige sarnasemad. Nimetatud kaubad klassifitseeritakse samasse rubriiki kui nendega kõige sarnasemad kaubad. 3) Sarnasus võib sõltuda paljudest teguritest nagu kirjeldus, olemus, otstarve. Reegel 5 Ülalnimetatud sätetele lisaks kasutatakse järgmisi reegleid järgmiste kaupade suhtes: a) fotoaparaatide, muusikariistade, relvade, joonestusvahendite vutlarid, juveeltoodete etüid ja analoogsed pakendid, mis on spetsiaalselt ette nähtud teatud toote või komplekti paigutamiseks, on sobivad pikaajaliseks kasutamiseks ning tarnitakse koos tootega, mille jaoks nad on ette nähtud, klassifitseeritakse koos nende toodetega nagu tavaliselt koos müüdavad artiklid. See reegel ei hõlma pakendeid, mis annavad kaubale kui tervikule tema põhiiseloomu; b) arvestades reegli 5.a sätetega, klassifitseeritakse kaupu sisaldavad pakendid koos kaupadega, kui nad on teostatud kujul, nagu neid tavaliselt kasutatakse seda tüüpi kaupade puhul. See säte pole rakendatav pakenditele, mis on ilmselt sobivad mitmekordseks kasutamiseks. Selgitused reegli 5 juurde Reegel 5.a (Toosid, karbid ja muud mahutid) 1) Käesolev reegel laieneb ainult mahutitele, mis: a) omavad kuju või on sobitatud selliselt, et neis paikneksid teatud tooteliigid või komplektid, s.o nad on projekteeritud spetsiaalselt mingi toote jaoks. Mõned mahutid kordavad selle toote vormi, mida nad sisaldavad; b) on sobivad pikaajaliseks kasutamiseks, s.o nende kasutamisaeg on võrreldav nende toodete kasutamisajaga, mille jaoks nad on ette nähtud. Neid mahuteid kasutatakse ka toote kaitsmiseks ajal, kui seda ei kasutata (näiteks transportimisel või hoidmisel). Need kriteeriumid eristavad mahuteid lihtsast pakendist; c) tarnitakse koos toodetega, mille jaoks nad on ette nähtud, sõltumata sellest, kas tooted ise on pakitud transportimise mugavuse pärast eraldi või mitte. Kui neid tarnitakse eraldi, siis nad klassifitseeritakse vastavaid konteinereid kirjeldavatesse rubriikidesse; d) on sellist tüüpi, mida tavaliselt müüakse koos toodetega; e) ei anna tootele tema põhiiseloomu. 2) Näiteid mahutitest, mida tarnitakse koos kaupadega, mille jaoks nad on ette nähtud ja mida tuleb klassifitseerida selle reegli kohaselt: 1) juveelide karbid ja etüid (rubriik 7113); 2) elektripardlite etüid (rubriik 8510); 3) binoklite ja teleskoopide karbid (rubriik 9005); 4) muusikainstrumentide toosid, karbid ja kotid (rubriik 9202); 5) relvade tuped (rubriik 9303). 3) Mahutid, mis ei kuulu käesoleva reegli alla, on näiteks sellised mahutid nagu hõbedast toos, mis sisaldab teed, või dekoratiivne keraamiline nõu, mis sisaldab maiustusi. Reegel 5.b (Pakkematerjalid ja pakkekonteinerid) 4) Käesolev reegel reguleerib sellist tüüpi pakkematerjali ja pakkekonteinerite klassifitseerimist, mida tavaliselt kasutatakse nende kaupade pakkimiseks, mille juurde nad kuuluvad. Siiski see säte pole kohustav juhtudel, kui pakendil on selgelt väljenduv mitmekordse kasutamise iseloom, näiteks suru- või vedelgaaside balloonid ja tsisternid. 5) Käesolev reegel on sekundaarne reegli 5.a suhtes ning seepärast nende tooside, karpide jt mahutite klassifitseerimine, millega sarnaseid nimetatakse reeglis 5.a, peab toimuma vastavalt reeglile 5.a. Reegel 6 Kaupade klassifitseerimine iga rubriigi alajaotistesse toimub nende alamrubriikide kirjelduste ja alamrubriikide kohta käivate märkuste põhjal, kasutades vastavalt ülaltoodud reegleid ning arvestades, et omavahel on võrreldavad vaid sama taseme alamrubriigid. Selle reegli kohaselt kasutatakse ka vastavaid märkusi jaotiste ja gruppide kohta, kui tekstis pole öeldud teisiti. Selgitused reegli 6 juurde 1) Vastavalt kohaldatuna määravad reeglid 1 kuni 5 ühe rubriigi piires alamrubriikidesse klassifitseerimise korra. 2) Reeglis 6 on järgmiste väljenditega tähistatud: a) «sama taseme alamrubriigid»: kas 1. taseme alamrubriigid või 2. taseme alamrubriigid, s.t kas alamrubriigi kirjelduse ees on üks (tase 1) või kaks (tase 2) sidekriipsu. Niisiis tuleb reegli 3.a rakendamisel ühe rubriigi piires mingi kauba iseloom või sarnasus kahe või enama 1. tasandi alamrubriigi suhtes määrata vaid nende võrreldavate 1. taseme alamrubriikide kirjelduste alusel. Siis kui kõige konkreetsem 1. taseme alamrubriik on valitud ning kui see alamrubriik ise jaotub, ja alles siis tuleb võtta arvesse 2. taseme kirjeldus, et määratleda, milline 2. taseme alamrubriik tuleb valida; b) «kui tekstis pole öeldud teisiti»: välja arvatud juhud, kui märkused jaotise või grupi kohta ei sobi kokku alamrubriikide kirjeldustega või märkustega alamrubriikide kohta. See toimub näiteks grupis 71, kus termini «plaatina» ulatus märkuses 4.b) erineb termini «plaatina» ulatusest märkuses 2 alamrubriikide kohta. Alamrubriikide 7110 11 ja 7110 19 tõlgendamise hõlbustamiseks kasutatakse vastavalt märkust 2 alamrubriikide kohta, mitte aga märkust 4.b grupi kohta. 3) Teise taseme alamrubriigi ulatus ei tohi ületada esimese taseme alamrubriigi ulatust, millesse ta kuulub; ja esimese taseme alamrubriigi ulatus ei tohi ületada rubriigi ulatust, millesse ta kuulub. 2. KASUTATUD MÕÕTÜHIKUD Põhiühikuna on kasutusel kilogramm (täiendava mõõtühikuna on näidatud «–»). BT – brutotonnaaž el – elementide arv kj t – kandejõu tonn1 g – gramm g l/i – gramm lõhustuvaid isotoope karaat – karaat (1 meetermõõdustiku karaat = 2×10–4 kg) kg H2O2 – kilogramm vesinikperoksiidi kg K2O – kilogramm kaaliumoksiidi kg KOH – kilogramm kaaliumhüdroksiidi kg kol-klo – kilogramm koliinkloriidi (kg C5H14ClNO) kg met.am – kilogramm metüülamiine kg k/k – kilogramm kuivaine netokaalus kg N – kilogramm lämmastikku kg NaOH – kilogramm naatriumhüdroksiidi kg P2O5 – kilogramm difosforpentoksiidi kg 90% k/a – kilogramm 90% kuivusega kg U – kilogramm uraani 1000 kWh – tuhat kilovatt-tundi l – liiter 1000 l – tuhat liitrit l 100% alk – liitrit 100% alkoholi m – meeter m2 – ruutmeeter m3 – kuupmeeter 1000 m3 – tuhat kuupmeetrit paar – paar tk – tükk 100 tk – sada tükki 1000 tk – tuhat tükki TJ – teradžaul 1 «Kandejõu tonn» (kj t) on ühik, milles väljendatakse aluse kandejõudu tonnides, arvestamata laevavarustust (kütus, seadmed, toiduvarud jne). Samuti ei võeta arvesse laeva pardal olevaid inimesi (meeskonda ja reisijaid) ning nende pagasit. 3. LÜHENDID, TÄHISED JA MÄRKUSED ASTM American Society for Testing and Materials (USA tarbijakaitse organisatsioon, selle standardid) INN Rahvusvahelise Tervishoiuorganisatsiooni poolt tunnustatud patentravim INNM Rahvusvahelise Tervishoiuorganisatsiooni poolt tunnustatud patentravimi derivaat (näiteks sool või ester) ISO Rahvusvaheline Standardite Organisatsioon RÜ rahvusvaheline ühik &#euro; euro max maksimum, maksimaalselt min miinimum, minimaalselt Märkused: 1. Kui rubriigi, alamrubriigi või kaubapositsiooni kirjeldusele järgneb sulgudes mingi organisatsiooni nimetuse lühend, siis see tähendab, et nõuded seal kirjeldatud kaupadele on vastava organisatsiooniga kooskõlastatud. 2. Kogu nomenklatuuris on arvuliste suuruste juures terminid: – «kuni», «mitte üle» ja «ja vähem» samaväärsed ja mahutavad endasse võrdsuse antud arvuga; – «alates», «mitte alla» ja «ja rohkem» samaväärsed ja mahutavad endasse võrdsuse antud arvuga; – «alla» ja «üle» välistavad võrdsuse antud arvuga. 3. Kogu nomenklatuuris on terminit «mujal nimetamata» kasutatud mõttes «mujal otseselt nimetamata ja üldisema nimetusega hõlmamata». II osa. KAUPADE NOMENKLATUUR I JAOTIS ELUSLOOMAD; LOOMSED TOOTED Grupp 01 Elusloomad Grupp 02 Liha ja toidukõlblikud subproduktid Grupp 03 Kalad ja vãhilaadsed, molluskid ja muud veeselgrootud Grupp 04 Piim ja piimatooted; linnumunad; naturaalne mesi; muud mujal nimetamata loomse päritoluga toidukaubad Grupp 05 Muud loomsed tooted II JAOTIS TAIMSED TOOTED Grupp 06 Eluspuud ja muud taimed; taimesibulad, -juured jms; lõikelilled ja dekoratiivsed taimmaterjalid Grupp 07 Köögivili ning toiduks kasutatavad juured ja mugulad Grupp 08 Toiduks kasutatavad puuviljad, marjad ja pähklid; tsitrusviljade ja melonite koored Grupp 09 Kohv, tee, mate ja maitseained Grupp 10 Teravili Grupp 11 Jahu, tangud ja kruubid; linnased; tärklis; inuliin; nisugluteen Grupp 12 Õliseemned ja õliviljad; muud seemned ja viljad; tööstuses kasutatavad taimed või ravimtaimed; õled, hein ja söödakultuurid Grupp 13 Šellak; kummivaigud, vaigud ja muud taimemahlad ja -ekstraktid Grupp 14 Taimsed punumismaterjalid; mujal nimetamata taimsed tooted III JAOTIS LOOMSED JA TAIMSED RASVAD JA ÕLID NING NENDE LÕHUSTAMISSAADUSED; TÖÖDELDUD TOIDURASVAD; LOOMSED JA TAIMSED VAHAD Grupp 15 Loomsed ja taimsed rasvad ja õlid ning nende lõhustamissaadused; töödeldud toidurasvad; loomsed ja taimsed vahad IV JAOTIS VALMISTOIDUKAUBAD; JOOGID, ALKOHOL JA ÄÄDIKAS; TUBAKAS JA TUBAKAASENDAJAD Grupp 16 Lihast, kalast, vähilaadsetest, molluskitest ja muudest veeselgrootutest tooted Grupp 17 Suhkur ja suhkrust kondiitritooted Grupp 18 Kakao ja kakaotooted Grupp 19 Linnastest, jahust, tärklisest ja piimast valmistatud tooted; jahust kondiitritooted Grupp 20 Köögi- ja puuviljadest, pähklitest ning teistest taimeosadest tooted Grupp 21 Mitmesugused toidukaubad Grupp 22 Joogid, alkohol ja äädikas Grupp 23 Toiduainete tootmise jäägid ja jäätmed; tööstuslikult toodetud loomasöödad Grupp 24 Tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad V JAOTIS MINERAALSED TOOTED Grupp 25 Sool; väävel; mullad ja kivimid; krohvimismaterjalid, lubi ja tsement Grupp 26 Maagid, räbu ja tuhk Grupp 27 Mineraalsed kütused; mineraalõlid ja nende destilleerimissaadused;bituminoossed mineraalid; mineraalsed vahad VI JAOTIS KEEMIATÖÖSTUSE JA SELLEGA SEOTUD TÖÖSTUSHARUDE TOODANG Grupp 28 Anorgaanilised kemikaalid; väärismetallide, haruldaste muldmetallide, radioaktiivsete elementide ja isotoopide anorgaanilised ja orgaanilised ühendid Grupp 29 Orgaanilised kemikaalid Grupp 30 Farmaatsiatooted Grupp 31 Väetised Grupp 32 Park- ja värvainete ekstraktid; tanniinid ja nende derivaadid; värvained ja pigmendid; värvid ja lakid; kitt ja muud mastiksid; tint Grupp 33 Eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeria- ja kosmeetikatooted ning hügieenivahendid Grupp 34 Seep, pindaktiivsed orgaanilised ained, pesemisvahendid, määrdeained, tehisvahad ja vahatooted, puhastus- ja poleerimisvahendid, küünlad ja muud analoogsed tooted, voolimispastad, hambaproteeside parafiinid ja hambaravis kasutatavad kipsisegud Grupp 35 Valkained; modifitseeritud tärklis; liimid; fermendid Grupp 36 Lõhkeained; pürotehnilised tooted; tuletikud; pürofoorsed sulamid; teatavad kergestisüttivad preparaadid Grupp 37 Foto- ja kinokaubad Grupp 38 Mitmesugused keemiatooted VII JAOTIS PLASTMASSID JA PLASTMASSTOOTED; KUMMI JA KUMMITOOTED Grupp 39 Plastmassid ja plastmasstooted Grupp 40 Kummi ja kummitooted VIII JAOTIS TOORNAHAD, NAHK, KARUSNAHK JA TOOTED NENDEST; SADULSEPATOOTED JA RAKMED; REISITARBED, KÄEKOTID JMS TOOTED; TOOTED LOOMASOOLTEST Grupp 41 Toornahad (v.a karusnahad) ja nahk Grupp 42 Nahast tooted; sadulsepatooted ja rakmed; reisitarbed, käekotid jms tooted; tooted loomasooltest (v.a naturaalsiidikiust) Grupp 43 Karusnahk, tehiskarusnahk ja tooted nendest IX JAOTIS PUIT JA PUITTOOTED; PUUSÜSI; KORK JA KORGIST TOOTED; ÕLGEDEST, ESPARTOST JA MUUDEST PUNUMISMATERJALIDEST TOOTED; KORV- JA VITSPUNUTISED Grupp 44 Puit ja puittooted; puusüsi Grupp 45 Kork ja korgist tooted Grupp 46 Õlgedest, espartost ja muudest punumismaterjalidest tooted; korv- ja vitspunutised X JAOTIS PABERIMASS PUIDUST VÕI MUUST TAIMSEST KIUDMATERJALIST; PABERI- JA PAPIJÄÄTMED; PABER JA PAPP; PABERIST VÕI PAPIST TOOTED Grupp 47 Paberimass puidust või muust taimsest kiudmaterjalist; paberi- ja papijäätmed Grupp 48 Paber ja papp; pabermassist, paberist või papist tooted Grupp 49 Raamatud, ajalehed, pildid jm trükitooted; käsikirjad, masinakirjatekstid ning plaanid ja joonised XI JAOTIS TEKSTIIL JA TEKSTIILITOOTED Grupp 50 Siid Grupp 51 Lambavill ja muude loomade vill ning loomakarvad; hobusejõhvist lõng ja riie Grupp 52 Puuvill Grupp 53 Muud taimsed tekstiilkiud, paberlõng ja -riie Grupp 54 Keemilised filamentkiud Grupp 55 Keemilised staapelkiud Grupp 56 Vatt, vilt ja lausriie; erilõngad; nöörid ja köied ning tooted nendest Grupp 57 Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted Grupp 58 Eririie; taftingriie; pits; seinavaibad; posamendid; tikandid Grupp 59 Impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud riie; tekstiiltooted tööstuslikuks otstarbeks Grupp 60 Silmkoelised ja heegeldatud kangad (trikookangad) Grupp 61 Silmkoelised ja heegeldatud rõivad ning rõivamanused (trikootooted) Grupp 62 Rõivad ning rõivamanused, v.a silmkoelised ja heegeldatud Grupp 63 Muud tekstiilist valmistooted; komplektid; kantud rõivad ning kasutatud tekstiiltooted, kaltsud XII JAOTIS JALATSID, PEAKATTED, VIHMA- JA PÄEVAVARJUD, JALUTUSKEPID, PIITSAD, RATSAPIITSAD JA NENDE OSAD; TÖÖDELDUD SULED JA SULGEDEST TOOTED; TEHISLILLED; TOOTED JUUSTEST Grupp 64 Jalatsid, kedrid jms tooted; nende toodete detailid Grupp 65 Peakatted ja nende osad Grupp 66 Vihmavarjud, päevavarjud, jalutuskepid, piitsad, ratsapiitsad, nende osad Grupp 67 Töödeldud suled ja udusuled ning tooted nendest; tehislilled; tooted juustest XIII JAOTIS KIVIST, KIPSIST, TSEMENDIST, ASBESTIST, VILGUKIVIST JMS MATERJALIST TOOTED; KERAAMIKATOOTED; KLAAS JA KLAASTOOTED Grupp 68 Kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgukivist jms materjalist tooted Grupp 69 Keraamikatooted Grupp 70 Klaas ja klaasitooted XIV JAOTIS LOODUSLIKUD JA KULTIVEERITUD PÄRLID, VÄÄRIS- JA POOLVÄÄRISKIVID, VÄÄRISMETALLID, VÄÄRISMETALLIDEGA PLAKEERITUD METALLID, TOOTED NEIST; JUVEELTOODETE IMITATSIOONID; MÜNDID Grupp 71 Looduslikud ja kultiveeritud pärlid, vääris- ja poolvääriskivid, väärismetallid, väärismetallidega plakeeritud metallid, tooted neist; juveeltoodete imitatsioonid; mündid XV JAOTIS METALLID JA METALLTOOTED Grupp 72 Mustmetallid Grupp 73 Tooted mustmetallidest Grupp 74 Vask ja vasktooted Grupp 75 Nikkel ja niklist tooted Grupp 76 Alumiinium ja alumiiniumist tooted Grupp 78 Plii ja pliist tooted Grupp 79 Tsink ja tsingist tooted Grupp 80 Tina ja tinast tooted Grupp 81 Muud värvilised metallid; metallkeraamika; tooted nendest Grupp 82 Mitteväärismetallist tööriistad, terariistad, lusikad ja kahvlid; nende osad Grupp 83 Mitmesugused mitteväärismetallist tooted XVI JAOTIS MASINAD JA MEHAANILISED SEADMED; ELEKTRISEADMED; NENDE OSAD; HELISALVESTUS- JA TAASESTUSSEADMED, VIDEOKUJUTISE JA -HELI SALVESTUS- JA TAASESTUSSEADMED, NENDE OSAD JA LISASEADMED Grupp 84 Tuumareaktorid, katlad, masinad ja mehaanilised seadmed; nende osad Grupp 85 Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja taasestusseadmed, videokujutise ja -heli salvestus- ja taasestusseadmed, nende osad ja lisaseadmed XVII JAOTIS SÕIDUKID, LENNUKID, LAEVAD JA MUUD TRANSPORDIVAHENDID Grupp 86 Raudtee- või trammivedurid, -veeremid ja nende osad; raudteede või trammiteede seadmed, nende osad; igat liiki mehaanilised (sh elektromehaanilised) signalisatsiooniseadmed Grupp 87 Maismaatranspordi vahendid, v.a raudteeveeremid ja trammid; nende osad ja lisaseadmed Grupp 88 Lennuaparaadid, kosmoselaevad, nende osad Grupp 89 Laevad, paadid ja ujuvkonstruktsioonid XVIII JAOTIS OPTILISED, FOTO-, KINEMATOGRAAFIA-, MÕÕTE-, KONTROLL-, TÄPPIS-, MEDITSIINI- NING KIRURGIAINSTRUMENDID JA -APARAADID; KELLAD; MUUSIKARIISTAD; NENDE OSAD JA LISASEADMED Grupp 90 Optilised, foto-, kinematograafia-, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiini- ning kirurgiainstrumendid ja -aparaadid; nende osad ja lisaseadmed Grupp 91 Kellad, nende osad Grupp 92 Muusikariistad; nende osad ja nendega koos kasutatavad abivahendid XIX JAOTIS RELVAD JA LASKEMOON; NENDE OSAD JA LISASEADMED Grupp 93 Relvad ja laskemoon; nende osad ja lisaseadmed XX JAOTIS MUUD TÖÖSTUSKAUBAD Grupp 94 Mööbel; madratsid, madratsialused, padjad ja muud täistopitud mööblilisandid; mujal nimetamata lambid ja valgustid, sisevalgustusega sildid, valgustablood jms; kokkupandavad ehitised Grupp 95 Mängud, mänguasjad, spordivahendid ja -inventar; nende osad ja manused Grupp 96 Mitmesugused tööstustooted XXI JAOTIS KUNSTITEOSED, KOLLEKTSIOONIOBJEKTID JA ANTIIKESEMED Grupp 97 Kunstiteosed, kollektsiooniobjektid ja antiikesemed Rahandusminister Siim KALLAS Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2000. a määrusega nr 1 1999. A KEHTINUD EESTI KAUPADE NOMENKLATUURI JA ALATES 1. JAANUARIST 2000. A UUES SÕNASTUSES KEHTIVA EESTI KAUPADE NOMENKLATUURI KAUBAPOSITSIOONIDE SEOSETABEL EKN-1999 kaubapositsioon EKN-2000 kaubapositsioon 1 2 0302 40 05 00 0302 40 10 00 0302 40 98 00 0302 40 00 00 0302 61 90 00 0302 61 91 00 0302 61 98 00 0302 61 80 00 0302 64 05 00 0302 64 10 00 0302 64 98 00 0302 64 00 00 0303 50 05 00 0303 50 10 00 0303 50 98 00 0303 50 00 00 0303 71 90 00 0303 71 91 00 0303 71 98 00 0303 71 80 00 0303 74 10 00 0303 74 11 00 0303 74 20 00 0303 74 30 00 0303 79 60 00 0303 79 61 00 0303 79 62 00 0303 79 58 00 0303 79 96 00 0303 79 88 00 0303 79 99 00 0304 10 94 00 0304 10 95 00 0304 10 96 00 0304 10 97 00 0304 20 96 00 0304 20 88 00 0304 20 95 00 0304 90 20 00 0304 90 21 00 0304 90 27 00 0304 90 22 00 0406 10 20 00 0406 10 20 06 0406 10 20 07 0406 10 80 00 0406 10 80 06 0406 10 80 07 0603 10 11 00 0603 10 51 00 0603 10 10 00 0603 10 13 00 0603 10 53 00 0603 10 20 00 0603 10 15 00 0603 10 55 00 0603 10 30 00 0603 10 21 00 0603 10 61 00 0603 10 40 00 0603 10 25 00 0603 10 65 00 0603 10 50 00 0603 10 29 00 0603 10 69 00 0603 10 80 00 0701 90 51 00 0701 90 59 00 0701 90 50 00 0704 10 05 00 0704 10 10 00 0704 10 80 00 0704 10 00 00 0705 11 05 00 0705 11 10 00 0705 11 80 00 0705 11 00 00 0706 90 05 00 0706 90 11 00 0706 90 17 00 0706 90 10 00 0708 10 20 00 0708 10 90 00 0708 10 95 00 0708 10 00 00 0708 20 20 00 0708 20 90 00 0708 20 95 00 0708 20 00 00 0804 40 20 00 0804 40 90 00 0804 40 95 00 0804 40 00 00 0805 10 82 00 0805 10 84 00 0805 10 86 00 0805 10 80 00 0805 40 20 00 0805 40 90 00 0805 40 95 00 0805 40 00 00 0806 10 93 00 0806 10 95 00 0806 10 97 00 0806 10 90 00 0810 10 05 00 0810 10 10 00 0810 10 80 00 0810 10 00 00 0810 50 10 00 0810 50 20 00 0810 50 30 00 0810 50 00 00 1008 90 90 00 1008 90 90 08 1008 90 90 09 2207 10 00 20 2207 10 00 10 2207 10 00 20 2516 22 10 00 2516 22 90 00 2516 22 00 00 2516 90 10 00 2516 90 90 00 2516 90 00 00 2710 00 27 33 2710 00 27 34 2710 00 27 34 2710 00 34 33 2710 00 34 34 2710 00 34 34 2710 00 67 36 2710 00 67 37 2710 00 67 37 3907 60 00 00 3907 60 20 00 3907 60 80 00 4403 49 30 00 4403 49 50 00 4403 49 60 00 4403 49 70 00 4403 49 90 00 4403 49 80 00 4407 10 10 00 4407 10 50 00 4407 10 15 00 4407 24 10 00 4407 24 50 00 4407 24 15 00 4407 25 31 00 4407 25 39 00 4407 25 30 00 4407 26 31 00 4407 26 39 00 4407 26 30 00 4407 26 70 00 4407 26 80 00 4407 26 90 00 4407 29 10 00 4407 29 70 00 4407 29 05 00 4407 91 10 00 4407 91 50 00 4407 91 15 00 4407 92 10 00 4407 92 30 00 4407 92 50 00 4407 92 90 00 4407 92 00 00 4407 99 98 00 osaliselt 4407 99 94 00 4407 99 93 00 4407 99 98 00 4407 99 97 00 4408 10 10 00 4408 10 30 00 4408 10 50 00 4408 10 15 00 4408 39 11 00 4408 39 25 00 4408 39 15 00 4408 39 51 00 4408 39 61 00 4408 39 65 00 4408 39 55 00 4408 39 81 00 4408 39 89 00 4408 39 80 00 4408 39 91 00 4408 39 99 00 4408 39 90 00 4408 90 11 00 4408 90 21 00 4408 90 25 00 4408 90 15 00 4409 10 19 00 4409 10 90 00 4409 10 18 00 4409 20 19 00 4409 20 99 00 4409 20 98 00 4411 11 00 00 4411 11 10 00 4411 11 90 00 4411 19 00 00 4411 19 10 00 4411 19 90 00 4411 21 00 00 4411 21 10 00 4411 21 90 00 4411 29 00 00 4411 29 10 00 4411 29 90 00 4411 31 00 00 4411 31 10 00 4411 31 90 00 4411 39 00 00 4411 39 10 00 4411 39 90 00 4412 13 11 00 4412 13 19 00 4412 13 10 00 4420 90 11 00 4420 90 19 00 4420 90 10 00 4421 90 10 00 4421 90 30 00 4421 90 50 00 4421 90 70 00 4421 90 99 00 4421 90 98 00 5502 00 90 00 5502 00 80 00 7016 90 30 00 7016 90 90 00 7016 90 80 00 7019 39 10 00 7019 39 90 00 7019 39 00 00 7106 92 10 00 7106 92 91 00 7106 92 20 00 7106 92 10 00 7106 92 99 00 7106 92 80 00 7108 13 30 00 7108 13 50 00 7108 13 90 00 7108 13 80 00 7110 19 30 00 7110 19 50 00 7110 19 90 00 7110 19 80 00 7409 90 10 00 7409 90 90 00 7409 90 00 00 7411 29 10 00 7411 29 90 00 7411 29 00 00 8005 00 10 00 8005 00 20 00 8005 00 00 00 8419 90 20 00 8419 90 30 00 8419 90 25 00 8421 19 93 00 8421 19 95 00 8421 19 94 00 8470 10 10 00 8470 10 90 00 8470 10 00 00 8471 30 10 90 8471 30 91 90 8471 30 99 90 8471 30 00 90 8471 30 10 99 8471 30 91 99 8471 30 99 99 8471 30 00 99 8471 41 30 90 8471 41 91 90 8471 41 99 90 8471 41 90 90 8471 41 30 99 8471 41 91 99 8471 41 99 99 8471 41 90 99 8471 49 30 90 8471 49 91 90 8471 49 99 90 8471 49 90 90 8471 49 30 99 8471 49 91 99 8471 49 99 99 8471 49 90 99 8471 50 30 00 8471 50 91 00 8471 50 99 00 8471 50 90 00 8471 80 10 00 8471 80 90 00 8471 80 00 00 8479 89 75 00 8479 89 76 00 8479 89 73 00 8504 40 30 00 8504 40 35 00 8504 40 20 00 8523 20 11 00 8523 20 19 00 8523 20 10 00 8524 40 10 00 8524 40 91 00 8524 40 99 00 8524 40 00 00 8524 91 10 00 8524 91 90 00 8524 91 00 00 8527 39 10 00 8527 39 91 00 8527 39 20 00 8527 39 99 00 8527 39 80 00 8528 12 14 00 8528 12 16 90 8528 12 18 00 8528 12 10 90 8528 12 14 00 8528 12 16 99 8528 12 18 00 8528 12 10 99 8528 12 22 00 8528 12 28 90 8528 12 20 90 8528 12 22 00 8528 12 28 99 8528 12 20 99 8531 90 10 00 8531 90 30 00 8531 90 20 00 8540 11 70 00 8540 11 91 00 8540 11 99 00 8543 30 10 00 8543 30 30 00 8543 30 20 00 8543 89 70 00 8543 89 72 00 8543 89 65 00 8701 10 10 00 8701 10 90 00 8701 10 00 00 8703 10 11 96 8703 10 90 96 8703 10 11 96 8703 10 19 97 8703 10 90 97 8703 10 18 97 8703 22 11 84 8703 22 19 84 8703 22 10 84 8704 10 11 00 8704 10 19 00 8704 10 10 00 8716 20 10 00 8716 20 90 00 8716 20 00 00 9009 90 10 00 9009 90 90 00 9009 90 00 00 9027 20 10 00 9027 20 90 00 9027 20 00 00 9027 80 15 00 9027 80 16 00 9027 80 13 00 9027 80 95 00 9027 80 96 00 9027 80 93 00 Rahandusminister Siim KALLAS