Vabariigi Valitsus — Töölähetuse kulude hüvitiste määrad ning nende maksmise tingimused ja kord — RT I, 5, 37

Määrus kehtestatakse «Eesti Vabariigi töölepingu seaduse» (RT 1992, 15/16, 241; 1993, 10, 150; RT I 1993, 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996, 3, 57; 40, 773; 45, 850; 49, 953; 1997, 5/6, 32; 1998, 111, 1829; 1999, 16, 276) paragrahvi 51 lõike 4, «Palgaseaduse» (RT I 1994, 11, 154; 1995, 12, 120) paragrahvi 27 lõike 3 ja «Tulumaksuseaduse» (RT I 1999, 101, 903) paragrahvi 13 lõike 3 punkti 1 ja paragrahvi 48 lõike 4 punkti 4 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Määruses sätestatakse töötajale ja juriidilise isiku juhatuse või juhatust asendava organi liikmele (edaspidi töötaja) seoses töö- või ametilähetusega (edaspidi töölähetus) tekkivate kulude hüvitamise kord, tingimused ja hüvitiste alammäärad, päevaraha maksmise kord, tingimused ja päevaraha alammäärad ning piirmäärad, mida ületavate teenistus-, töö- või ametilähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha maksmine loetakse erisoodustuseks. § 2. Määrust ei kohaldata hüvitistele ja päevarahadele, mida makstakse laevapere liikmetele ja töötajatele sõitude eest töötaja elukoha ja töölepinguga määratud töö tegemise koha (edaspidi alaline töökoht) vahel. Juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikme puhul loetakse töökohaks juhatuse või seda asendava organi asukoht. § 3. Töölähetuse kulud hüvitatakse ja päevaraha makstakse tööandja kirjaliku otsuse alusel, milles näidatakse töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja päevaraha määrad. Juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikme tööandjana käsitatakse selles määruses juriidilist isikut, kelle juhatuse või seda asendava organi liige lähetatu on. § 4. Tööandja on kohustatud hüvitama töötajale sõidu- ja majutuskulud ning muud lähetusülesande täitmisega seotud kulud ning maksma töölähetuses oldud aja eest päevaraha vähemalt selles määruses sätestatud alammäärade ulatuses. Kui kulu tõendaval dokumendil märgitud kulusumma on väiksem kui määruses sätestatud hüvitise alammäär, on tööandja kohustatud hüvitama kulud dokumendil märgitud summa ulatuses. 2. peatükk TÖÖLÄHETUSE KULUDE HÜVITAMINE § 5. Töölähetusega seotud sõidukulud hüvitatakse järgmiselt: 1) sõidul lähetuskohta ja tagasi alalisse töökohta hüvitatakse kulud lähetatu poolt esitatud sõidupiletite alusel, kuid mitte üle reisirongi kupeevaguni, laeva I klassi kajuti ja lennuki turistiklassi koha või muu samaväärsesse hinnaklassi kuuluva pileti hinna; 2) sõidupileti ettetellimise kulud hüvitatakse tasumiskviitungi või sõidupiletile tehtud märkuse alusel. § 6. Töölähetusega seotud majutuskulude alammäärad on: 1) riigisisesel lähetusel 200 krooni ööpäevas; 2) lähetusel välisriiki (edaspidi välislähetus) 800 krooni ööpäevas. § 7. Välisriiki lähetatule hüvitatakse tervisekindlustuse ja viisa vormistamise kulud kindlustuspoliisi koopia või viisakoopia ja kulu tõendava dokumendi alusel. § 8. Muid lähetusülesande täitmisega seotud kulusid (pagasivedu, linnasisesed sõidud, sideteenused jms) võib hüvitada ainult kulu tõendavate dokumentide alusel. 3. peatükk PÄEVARAHA MAKSMINE § 9. Teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest makstakse töölähetuse päevaraha tingimusel, et lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töötaja alaline töökoht. § 10. Töölähetuse päevaraha alammäär on riigisisesel lähetusel 50 krooni päevas ja välislähetusel 350 krooni päevas. § 11. (1) Välislähetusse väljasõidu päeva eest makstakse välislähetuse päevaraha, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub vähemalt kolm tundi enne keskööd. Välislähetusest saabumise päeva eest makstakse välislähetuse päevaraha siis, kui saabumispäeva algusest (kell 00.00) on sõiduki saabumise ajaks möödunud vähemalt kolm tundi. (2) Kui märgitud ajavahemik välislähetusse väljasõidul või sealt saabumisel on alla kolme tunni, makstakse päevaraha riigisisese määra alusel. Riigisisese määra alusel makstakse päevaraha ka Eestist välislähetusse väljasõidu päevale eelnenud ja tagasijõudmise päevale järgnenud lähetuspäevade eest. § 12. Tööandja võib päevaraha määra vähendada kuni 70%, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine või seda asendav toiduraha. 4. peatükk ERISOODUSTUSEKS LOETAVAD HÜVITISED JA PÄEVARAHA § 13. Käesolevas peatükis sätestatud piirmäärad kehtivad ka «Tulumaksuseaduse» § 48 lõikes 3 nimetatud avalikule teenistujale ja juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavate teenistus- või ametilähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha osas. § 14. Teenistus-, töö- või ametilähetuse kulude hüvitised loetakse erisoodustuseks summades, mis ületavad järgmisi piirmäärasid: 1) sõidukulu paragrahvis 5 ettenähtud ulatuses; 2) majutuskulu riigisisesel lähetusel 700 krooni ööpäevas ja välislähetusel 1700 krooni ööpäevas; 3) paragrahvis 8 nimetatud muud lähetusülesande täitmisega seotud kulud 35 protsendi ulatuses paragrahvi 15 punktis 2 ettenähtud päevaraha määrast. § 15. Päevaraha loetakse erisoodustuseks summas, mis ületab: 1) ühepäevasel lähetusel käesoleva määruse paragrahvis 10 ettenähtud alammäära; 2) mitmepäevasel riigisisesel lähetusel 80 krooni päevas ja välislähetusel 500 krooni päevas; 3) määruse paragrahvis 10 ettenähtud alammäära, kui lähetatu töö tulenevalt töölepingus sätestatud töö laadist on seotud ringsõitudega, millega kaasneb ööbimine väljaspool elukohta. § 16. Tervisekindlustuse ja viisa vormistamise kulude hüvitisi ei loeta erisoodustuseks. 5. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 17. Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 1996. a määrus nr 89 «Töölähetuse hüvituste määrade ning nende maksmise tingimuste ja korra kinnitamine» (RT I 1996, 22, 445; 1998, 10, 115) tunnistatakse kehtetuks. § 18. Määrus jõustub 1. veebruaril 2000. a. Peaminister Mart LAAR Rahandusminister Siim KALLAS Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN