Riigikogu — Riigilõivuseadus [terviktekst muudatustega kuni 16.12.1999] — RT I, 5, 32

Terviktekst RIIGILÕIVUSEADUS Muudetud paragrahvi lõpus sulgudes on viide seadus(t)ele (vastuvõtmise kuupäev; samal kuupäeval vastuvõetud seadused lisatähisega A, B, C, D ja E), millega kehtestati praegune sõnastus. Terviktekst avaldatakse 24.11.1999. a seaduse § 69 alusel. I. ÜLDOSA 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse ülesanne Käesoleva seadusega määratakse riigilõivuga maksustatavad toimingud, kehtestatakse riigilõivu arvestamise ja tasumise korra alused, riigilõivumäärad ning kontroll riigilõivu võtmise üle. § 2. Riigilõivu mõiste Riigilõiv on käesoleva seadusega kehtestatud määras tasumisele kuuluv summa juriidiliste toimingute tegemise, avalduste läbivaatamise ja dokumentide väljastamise eest. § 3. Riigilõivuga maksustatav toiming (1) Riigilõivuga maksustatav toiming (edaspidi toiming) käesoleva seaduse tähenduses on juriidiline toiming, avalduse läbivaatamine või dokumendi väljastamine, mille eest käesolev seadus näeb ette riigilõivu tasumise. (2) Riigilõivuga maksustatakse: 1) kohtuasjade toimingud; 2) äriregistri toimingud; 3) mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri toimingud; 4) kommertspandiregistri toimingud; 5) kinnistusraamatu ja laevakinnistusraamatu toimingud; 6) abieluvararegistri toimingud; 7) pärimisregistri toimingud; 8) auto- ja traktoriregistri toimingud; 81) karistusregistri toimingud; 82) hooneregistri toimingud; 9) perekonnaseisuasutuse toimingud; 10) väärtpaberituru kutseliste osaliste, fondivalitsejate ja investeerimisfondidega seotud toimingud; 11) hasartmängu- ja loteriiseaduse alusel teostatavad toimingud; 12) toiduseaduse, veterinaarkorralduse seaduse ja loomatauditõrje seaduse alusel teostatavad toimingud; 121) söödaregistri toimingud; 13) ravimiseaduse alusel teostatavad toimingud; 131) [kehtetu – 24.11.1999] 14) sordikaitseseaduse alusel teostatavad toimingud; 15) tolliseaduse alusel teostatavad toimingud; 16) relvaseaduse alusel teostatavad toimingud; 161) lõhkematerjaliseaduse alusel teostatavad toimingud; 17) maakatastriseaduse ja maapõueseaduse alusel teostatavad toimingud; 18) Lennuameti toimingud; 19) Veeteede Ameti toimingud; 20) Patendiameti toimingud; 21) välisesinduses teostatavad notariaal- ja muud toimingud; 22) isikut tõendavate dokumentide seaduse ja kodakondsuse seaduse alusel teostatavad toimingud; 23) välismaalaste seaduse ja selle täitmiseks antud õigustloovate aktide alusel teostatavad toimingud; 24) riiklike tegevuslitsentside ja tegevuslubade väljastamine; 25) valla- või linnasekretäri poolt dokumentide ärakirjade ja väljavõtete õigsuse, dokumentidel allkirjade ehtsuse ning volikirjade tõestamine; 251) arhiiviseaduse alusel teostatavad toimingud; 26) energiaseaduse alusel teostatavad toimingud; 261) raudteeseaduse alusel teostatavad toimingud; 262) Sideameti toimingud; 27) mahepõllumajanduse seaduse alusel teostatavad toimingud; 271) väetiste registri toimingud; 272) taimekaitseseaduse alusel teostatavad toimingud; 28) muud käesoleva seadusega ettenähtud toimingud. [12.11.1997; 19.11.1997; 11.02.1998; 25.03.1998; 14.10.1998; 18.11.1998; 23.02.1999A; 24.11.1999] § 4. Riigilõivu maksja Riigilõivu maksja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, juriidiline isik, asutus või välismaa äriühingu filiaal, kes on kohustatud toimingult tasuma riigilõivu. § 5. Riigilõivu võtja Riigilõivu võtja käesoleva seaduse tähenduses on valitsus- ja kohaliku omavalitsuse asutus, valitsusasutuse hallatav riigiasutus ja kohaliku omavalitsuse asutuse hallatav asutus, kohus, valla- või linnasekretär, kes teostab riigilõivuga maksustatud toimingu. [24.11.1999] § 51. Aukonsuli poolt tehtavad toimingud Aukonsuli poolt tehtavatelt käesolevas seaduses sätestatud toimingutelt riigilõivu ei võeta. Aukonsuli poolt tehtavate käesolevas seaduses sätestatud toimingute tegemise eest võib aukonsul võtta tasu käesolevas seaduses sätestatud riigilõivumäära piires ja välisministri määratud ulatuses. Aukonsuli poolt võetavatest tasudest moodustuvad rahalised vahendid aukonsulaadi halduskulude katteks. [18.06.1998] § 6. Riigilõivu laekumine (1) Riigilõiv laekub riigieelarvesse. (2) Notariaadiseaduse (RT I 1993, 45, 640; 1994, 5, 49; 93, 1571; 1995, 61, 1028; 1996, 23, 456; 38, 752; 80, 1435; 1998, 30, 411) § 60 alusel valla- või linnasekretäri poolt dokumentide ärakirjade või väljavõtete õigsuse, dokumentidel isikute allkirjade ehtsuse ning volikirjade tõestamise eest võetav riigilõiv laekub valla- või linnaeelarvesse. [24.11.1999] 2. peatükk RIIGILÕIVU TASUMINE JA TAGASTAMINE § 7. Riigilõivu tasumine (1) Riigilõiv tasutakse enne avalduse esitamist, toimingu sooritamist või dokumendi väljastamisel. Paragrahvis 100 nimetatud toimingute sooritamisel tasutakse riigilõiv tollieeskirjadega impordi- ja ekspordimaksude tasumiseks sätestatud korras. (2) Riigilõiv tasutakse Eesti kroonides, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud juhul. Kuni 100 krooni suuruse riigilõivu on maksja soovil riigilõivu võtja kohustatud vastu võtma sularahas. (3) Kohtus menetletavates asjades, kus hageja on riigilõivust vabastatud, tasub hagi rahuldamisel kogu riigilõivu kostja vastavalt rahuldatud hagisummale. (4) Riigilõivu tasumisel näidatakse maksekäsundil või muul riigilõivu tasumist tõendaval dokumendil toimingu nimetus, mille eest riigilõivu tasuti, või viide käesoleva seaduse sättele, mille alusel riigilõivu tasuti. [24.11.1999] § 8. Riigilõivu tasumine välisesindustes ja Eesti riigipiiril (1) Välisesindustes tehtavatelt toimingutelt tasutakse riigilõiv esinduse asukohariigi valuutas või Vabariigi Valitsuse poolt määratud korras muus välisvaluutas. (2) Eesti riigipiiril viisa taotluse menetlemise eest tasutakse riigilõiv Eesti kroonides või välisvaluutas vastavalt käesoleva seaduse § 9 lõikele 4. [18.06.1998] § 9. Riigilõivumäärade arvutamine välisvaluutas (1) Eesti välisesindustes tehtavatelt toimingutelt tasumisele kuuluva riigilõivu määrad välisvaluutas arvutatakse vastavalt toimingu teostamise kuu esimesel tööpäeval kehtinud Eesti Panga valuutakursile. (11) Eesti välisesinduses tehtavatelt toimingutelt võetava riigilõivu määra välisvaluutasse arvutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (2)–(3) [kehtetud – 18.06.1998] (4) Eesti riigipiiril viisataotluse menetlemise eest tasumisele kuuluva riigilõivu määrad välisvaluutas arvutatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. [18.06.1998] § 10. Täiendava tasu võtmine Riigilõivu võtjate poolt täiendava tasu võtmine riigilõivuga maksustatud toimingu eest on keelatud. § 11. Riigilõivu tagastamise taotlemine (1) Riigilõivu tasunud isikul on õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist käesoleva seaduse § 15 alusel kahe aasta jooksul tasumise päevast arvates. (2) Riigilõivu tagastamise taotlemisel esitatakse riigilõivu võtnud asutusele kirjalik avaldus ja riigilõivu tasumist tõendav originaaldokument. § 12. Riigilõivu tagastamine (1) Riigilõivu võtnud asutus teeb otsuse taotluse kohta 10 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest arvates. (2) Riigilõivu võtnud asutus väljastab taotlusega nõustumisel taotlejale tagasimakse teostamiseks tõendi, milles näidatakse tagasimakse alus ja tagasimakse summa. Taotlejale tagastatakse riigilõivu tasumist tõendav dokument. (3) Riigilõiv tagastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tõendi ja riigilõivu tasumist tõendava dokumendi esitamisel Maksuametile. (4) Maksuamet tagastab riigilõivu ja riigilõivu tasumist tõendava dokumendi 30 kalendripäeva jooksul Maksuametile tõendi esitamisest arvates, tehes riigilõivu tasumist tõendavale dokumendile märke tagastatud summa kohta. (5) Kohtus menetletavas asjas tasutud riigilõivu tagastab Maksuamet kohtumääruse alusel. § 13. Riigilõivu tagastamine välisesinduses (1) Kui riigilõiv on tasutud välisesinduses, on riigilõivu tasunud isikul õigus nõuda riigilõivu tagastamist vastavas välisesinduses, esitades käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 nimetatud dokumendid. (2) Välisesindus teeb otsuse riigilõivu tagastamise taotluse kohta 10 kalendripäeva jooksul. (3) Riigilõivu tagastamise taotlusega nõustumisel tagastab välisesindus riigilõivu ja riigilõivu tasumist tõendava dokumendi 30 kalendripäeva jooksul välisesindusele tõendi ja avalduse esitamisest arvates, tehes riigilõivu tasumist tõendavale dokumendile märke tagastatud summa kohta. Taotlusega mittenõustumisel tagastatakse riigilõivu tasumist tõendav dokument. § 14. Tagastamise taotluse läbi vaatamata jätmine Riigilõivu võtnud asutus ei vaata riigilõivu tagastamise taotlust läbi, kui: 1) riigilõivu tagastamise taotluse kohta on riigilõivu võtnud asutuse otsus; 2) riigilõivu tagastamise osas on olemas jõustunud kohtuotsus või -määrus; 3) puudub riigilõivu tasumist tõendav dokument. § 15. Tagastamisele kuuluv riigilõiv (1) Tasutud riigilõiv tagastatakse osaliselt või täielikult, kui: 1) riigilõivu on tasutud ettenähtust suuremas summas; 2) asja läbivaatamise käigus täpsustatakse hagihinda, millelt on makstud riigilõiv, ja hagihind väheneb; 3) esitatud taotlus, avaldus või hagi jäetakse läbi vaatamata; 4) keeldutakse avalduse või kaebuse vastuvõtmisest või riigilõivuga maksustatava toimingu tegemisest; 5) asja menetlus lõpetatakse, kui asi ei kuulu kohtu pädevusse; 6) riigilõivu on tasunud isik, kes käesoleva seaduse kohaselt on vabastatud riigilõivu tasumisest; 7) kohtu otsus tühistatakse ettenähtud korras; 8) riigilõivu tasunud isik loobub toimingust või dokumendi saamisest enne vastavasse asutusse pöördumist; 9) rahuldatakse hagi vara väljajätmise kohta vara arestimise aktist; 10) abielulahutusakti ei koostata abikaasade leppimise tõttu; 11) abielulahutuse hagist loobutakse menetluse käigus; 12) kohus tunnistab perekonnaseisuakti, pärimistunnistuse või muu dokumendi kehtetuks. (2) Kohtus menetletavas asjas tasutud riigilõivu tagastamisel arvatakse tagastatavast summast maha asjas tehtud vajalikud kulutused. (3) Käesoleva seaduse §-des 40–42, 44 ja 47 nimetatud toimingute eest tasutud riigilõivu ei tagastata juhul, kui toimingu tegemiseks esitatud avaldus võetakse enne toimingu tegemist tagasi või jäetakse kandeotsuse alusel rahuldamata. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 3 ja 5–7 nimetatud põhjustel kuulub tasutud lõiv tagastamisele. [17.06.1998] 3. peatükk RIIGILÕIVU TASUMISEST VABASTAMINE § 16. Riigilõivu tasumisest vabastamine kohtuasjade toimingutes (1) Riigilõivu tasumisest vabastatakse hageja: 1) palga nõudmise, tööle või teenistusse ennistamise ning töölepingu lõpetamise või teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagis; 2) elatise nõudmise hagis; 3) kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagis; 4) kuriteoga või haldusõiguserikkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamise hagis; 5) riigimetsast saadava metsatulu sissenõudmise asjas; 6) riigireservi varadega seonduvas hagis; 7) keskkonnakaitseasutus keskkonna reostamisega, loodusvarade omavolilise või ebaratsionaalse kasutamisega tekitatud kahju hüvitamise asjades, samuti looduskaitse-eeskirjade rikkumise eest määratud trahvide ja rikkumise tagajärjel saadud tulu sissenõudmise asjades; 8) loodusvara kasutamisloa väljaandnud asutus loodusvara kasutusõiguse eest võlasummade sissenõudmise asjades; 9) Konkurentsiamet hinnadistsipliini rikkumise tagajärjel alusetult saadud tulu ja vastava trahvi sissenõudmise asjades ning ettekirjutuse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise asjades; 10) pankrotihaldur pankrotimenetluses vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise hagides; 11) Maksuamet ja Tolliamet maksuvõla sissenõudmise asjades; 12) sotsiaalkindlustusasutus ja sotsiaalhoolekandeasutus kahjutekitajalt kannatanule väljamakstud toetus- ja pensionisummade regressihagides; 13) sotsiaalhoolekandeasutus ebaõigesti väljamakstud toetuste ja pensionide sissenõudmise hagides; 14) Politseiamet tagaotsimiskulude sissenõudmise asjades; 15) haigekassad raviteenuste ja kohustusliku ravikindlustuse hüvitiste summade sissenõude asjades. (2) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ja juriidilised ning füüsilised isikud, kui nad on seadusega sätestatud juhtudel pöördunud avaldusega kohtusse teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks, on vabastatud riigilõivu tasumisest. (3) Pooled on vabastatud riigilõivu tasumisest: 1) ebaseadusliku süüdimõistmise, ebaseadusliku kriminaalvastutusele võtmise, ebaseadusliku tõkendina vahi alla võtmise ja muu alusetult vabaduse võtmise, samuti ebaseadusliku halduskaristuse rakendamisega tekitatud kahju hüvitamise vaidlustes; 2) õigusvastaste repressioonidega seoses äravõetud või mahajäetud vara tagastamise ja kahju hüvitamise vaidlustes. (4) Füüsilised ja juriidilised isikud on vabastatud riigilõivu tasumisest neile kriminaal- ja elatise nõudmise asjadega seotud kohtudokumentide esmasel väljastamisel. (5) Füüsilised isikud on vabastatud riigilõivu tasumisest valimiskomisjonide otsuste peale esitatavates kaebustes. (6) Pensioni või toetuse taotlejad on vabastatud riigilõivu tasumisest pensioni- või toetussummade ebaõige maksmise ja maksmata jätmise asjades. (7) Isikud on vabastatud riigilõivu tasumisest pensioniõigusliku staaži tõendamise asjades. (8) Maksuhaldurid on vabastatud riigilõivu tasumisest pankrotiavalduse või muu pankrotimenetlusega seotud avalduse esitamisel ja maksusumma määramise asjades. [9.12.1998] § 17. Riigilõivu tasumisest vabastamine äriregistri ja kommertspandiregistri toimingutes (1) Kohus, valitsusasutus, valla- ja linnavalitsus, notar ja kohtutäitur on vabastatud riigilõivu tasumisest nende pädevuses olevate ülesannete täitmiseks vajalike äriregistri ja kommertspandiregistri registrikaardi ning toimikudokumentide ärakirjade väljastamisel. (2) Riigilõivuga ei maksustata äriseadustiku (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907) §-de 45, 451 ja 46 alusel äriregistrisse või kommertspandiregistrisse kande tegemist. (3) Riigilõivuga ei maksustata ettevõtja ja välismaa äriühingu filiaali äriregistrist kustutamist. (4) Riigilõivuga ei maksustata likvideeritud äriühingu dokumentide hoidja andmete registrisse kandmist ja muutmist. (5) Riigilõivuga ei maksustata täisühingu usaldusühinguks ja usaldusühingu täisühinguks ümberkujundamise kandmist äriregistrisse. (6) Riigilõivuga ei maksustata äriühingute ühinemise käigus ühendatava äriühingu registrikaardile ühendava äriühingu kohta tehtud ühinemiskande tegemise aja kandmist. (7) Riigilõivuga ei maksustata äriühingu jagunemise käigus omandava äriühingu registrikaardile jaguneva äriühingu kohta tehtud jagunemiskande tegemise aja kandmist. (8) Riigilõivuga ei maksustata kommertspandiregistrisse kantud kommertspantide järjekohtade muutmist, kui selle aluseks on varasema järjekohaga pandi kustutamisel järgmisel järjekohal olnud kommertspandi etteastumine, mitte pandipidajate kokkulepe. (9) Riigilõivuga ei maksustata äriseadustiku § 33 lõike 71 alusel tehtud kommertspandiregistri kandeid. [17.06.1998; 18.11.1998] § 18. Riigilõivu tasumisest vabastamine mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri toimingutes (1) Kohus, valitsusasutus, valla- ja linnavalitsus, notar ja kohtutäitur on riigilõivu tasumisest vabastatud nende pädevuses olevate ülesannete täitmiseks vajalike registrikaartide ning toimikudokumentide ärakirjade väljastamisel. (2) Riigilõivuga ei maksustata äriseadustiku §-de 45, 451 ja 46 alusel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kande tegemist. (3) Riigilõivuga ei maksustata mittetulundusühingu ja sihtasutuse mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist kustutamist. (4) Riigilõivuga ei maksustata likvideeritud mittetulundusühingu ja sihtasutuse dokumentide hoidja andmete registrisse kandmist ja muutmist. (5) Riigilõivuga ei maksustata mittetulundusühingute või sihtasutuste ühinemise käigus ühendatava mittetulundusühingu või sihtasutuse registrikaardile ühendava mittetulundusühingu või sihtasutuse kohta tehtud ühinemiskande tegemise aja kandmist. (6) Riigilõivuga ei maksustata mittetulundusühingu või sihtasutuse jagunemise käigus omandava mittetulundusühingu või sihtasutuse registrikaardile jaguneva mittetulundusühingu või sihtasutuse kohta tehtud jagunemiskande tegemise aja kandmist. (7) Mittetulundusühing või sihtasutus, kes on enne 1996. aasta 1. oktoobrit registreeritud ettevõtteregistris, on vabastatud riigilõivu tasumisest vastava mittetulundusühingu või sihtasutuse kandmisel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. [18.11.1998] § 19. Riigilõivu tasumisest vabastamine kinnistusraamatu ja laeva kinnistusraamatu toimingutes (1) Kohus, valitsusasutus, valla- ja linnavalitsus, notar, kohtutäitur ning vannutatud maamõõtja on vabastatud riigilõivu tasumisest nende pädevuses olevate ülesannete täitmiseks vajalike kinnistusraamatu ja laevakinnistusraamatu dokumentide ärakirjade väljastamisel. (2) Kinnistusraamatu toimingute puhul on riigilõivu tasumisest vabastatud: 1) valitsusasutus, kes esitab avalduse riigile kuuluva kinnisasja kinnistusraamatusse kandmiseks ja riigile kuuluva laeva või ehitatava laeva laevakinnistusraamatusse kandmiseks; 2) valla- või linnavalitsus, kes esitab avalduse tagastatud maa kinnistusraamatusse kandmiseks; 3) isik või asutus, kes esitab avalduse ümberkruntimise tulemusena toimunud muudatuste kandmiseks kinnistusraamatusse; 4) Muinsuskaitseinspektsioon avalduse esitamisel kinnismälestise kasutamise kitsenduse leevenduse kinnistusraamatusse kandmisel; 5) keskkonnakaitseasutus kinnisomandi kitsenduse kinnistusraamatusse kandmisel. (3) Kinnistamisel on riigilõivuvabad järgmised kinnistamistoimingud: 1) alusetu või ebaõige kande parandamine; 2) kohtuotsuse või -määruse alusel tehtav sissekanne, välja arvatud kanne omaniku kohta; 3) kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirja alusel tehtavate seadusjärgsete kitsenduste ja kohustuste lõpetamise või muutmise kandmine kinnistusraamatusse; 4) ümberkruntimiskava alusel tehtav sissekanne; 5) erastatava korteriomandi registriosa avamine ja avalik-õigusliku reaalkoormatise kinnistamine; 6) äriühingu ärinimest ning mittetulundusühingu või sihtasutuse nimest täiendi «asutamisel» kustutamine ning registrikoodi lisamine ärinimele või nimele, kui vastav juriidiline isik oli eelnevalt kantud kinnistusraamatusse täiendiga «asutamisel»; 7) kinnistusraamatusse kantud juriidilise isiku registrikoodi muutmine, kui selline muutmine on tingitud isiku ümberregistreerimisest; 8) märke kustutamine, kui sellega kaasneb märkega tagatud õiguse kandmine kinnistusraamatusse või laevakinnistusraamatusse; 9) kinnisomandist loobumine ja laeva või ehitatava laeva omandist loobumine; 10) omandi ülemineku kandmine kinnistusraamatusse või laevakinnistusraamatusse, kui kinnisasi, laev või ehitatav laev läheb sundvõõrandamise teel riigile; 11) laeva kandmine ehitatavate laevade registrist laevaregistrisse; 12) laeva või ehitatava laeva kustutamine laevakinnistusraamatust; 13) laevakinnistusraamatusse kantud andmete märkimine varem väljastatud merelaevatunnistusele või siseveelaevatunnistusele; 14) asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (RT I 1993, 72/73, 1021; 1999, 44, 510) §-s 152 nimetatud tehnorajatise omamiseks ja kasutamiseks kinnistusraamatusse reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse kandmise avalduse esitamine ja vastava õiguse kinnistamine, kui see toimub enne 2004. aasta 30. detsembrit; 15) asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-s 151 sätestatud kinnisasja omaniku kasuks ostuõiguse kinnistusraamatusse kandmine ja vastava õiguse kinnistamine. [11.02.1998; 17.02.1999A] § 20. Riigilõivu tasumisest vabastamine abieluvararegistri toimingutes (1) Kohus, valitsusasutus, valla- ja linnavalitsus, notar ning kohtutäitur on vabastatud riigilõivu tasumisest nende pädevuses olevate ülesannete täitmiseks vajalike registridokumentide ärakirjade väljastamisel. (2) Riigilõivuga ei maksustata alusetu või ebaõige kande parandamist registris. § 21. Riigilõivu tasumisest vabastamine pärimisregistrist teabe saamisel Kohus, notar ja kohtutäitur on riigilõivu tasumisest vabastatud pärimisregistrist teabe saamisel. § 22. Riigilõivu tasumisest vabastamine perekonnaseisuasutuste toimingutes (1) Füüsilised isikud ei tasu riigilõivu: 1) sünni- ja surmaakti koostamise eest, samuti nimetatud aktide alusel esmaste tunnistuste väljastamise eest; 2) tunnistuste väljastamise eest sünniakti muutmisel seoses lapsendamisega või põlvnemisandmete muutumisega; 3) perekonnaseisuametniku poolt perekonnaseisuakti koostamisel tehtud vigade parandamise eest; 4) õigusvastaselt represseeritud sugulase surma ja selle põhjuste kohta kordustunnistuse väljastamise eest. (2) Kohus, valitsusasutus, valla- ja linnavalitsus ning notarid on vabastatud riigilõivu tasumisest nende pädevuses olevate ülesannete täitmiseks vajalike dokumentide ärakirjade väljastamise eest. § 23. Riigilõivu tasumisest vabastamine väärtpaberituru kutseliste osaliste, fondivalitsejate ja investeerimisfondidega seotud toimingutes Käesoleva seaduse §-s 74 sätestatud riigilõivu ei tasuta Eesti riigi, Eesti Panga või Hüvitusfondi poolt emiteeritavate väärtpaberite avalike väljalasete registreerimisel ning Erastamisagentuuri poolt läbiviidavate väärtpaberite avalike pakkumiste registreerimisel. § 24. Riigilõivu tasumisest vabastamine valla- ja linnasekretäri poolt teostatavates toimingutes Notariaaltoimingute puhul, mida notariaadiseaduse § 60 alusel teostavad valla- või linnasekretärid, on riigilõivu tasumisest vabastatud füüsilised isikud riiklike toetuste ja pensionide saamiseks ning eestkoste, hoolduse ja lapsendamise asjades vajalike dokumentide väljastamise ja ärakirjade õigsuse tõestamise eest. [24.11.1999] § 241. Riigilõivu tasumisest vabastamine avaliku arhiivi poolt arhiiviteatise ja arhivaali väljavõtte väljastamise eest Juurdleja, uurija, kohus ja prokurör ei tasu riigilõivu avaliku arhiivi poolt arhiiviteatise, arhivaali väljavõtte või ärakirja väljastamise eest. [24.11.1999] § 25. Riigilõivuvabad tollivormistused Riigilõivuga ei maksustata järgmiste kaupade tollivormistust: 1) [kehtetu – 18.06.1998] 2) Eestis registreeritud mittetulundusühingute ja sihtasutuste ning eelarveliste riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste poolt tagastamatu välisabina saadud ja saadetud kaup, kusjuures tagastamatu välisabina saadud kaubaks loetakse ka tagastamatu välisabina saadud raha eest välisriigis ostetud kaupa tingimusel, et kauba ostmine välisabina saadud raha eest on ostja poolt dokumentaalselt tõestatud; 3) raamatukogude fondidesse saadetud trükised ja infokandjad; 4) Eesti Punase Risti nimele saadetud humanitaarabi; 5) kauba transportimiseks vajalikud konteinerid, kaubaalused või muu teisaldatav taara ning meditsiiniline ja laboratoorne varustus hädaabi andmiseks (kauba sisseveol taasväljaveo kohustusega muutusteta kujul ja väljaveol taassisseveo kohustusega muutusteta kujul). § 26. Riigilõivu tasumisest vabastamine isikut tõendava dokumendi väljaandmise ja väljavahetamise taotluse läbivaatamise eest (1) Alla 15-aastane isik on vabastatud riigilõivu tasumisest isikut tõendava dokumendi väljaandmise ja väljavahetamise taotluse läbivaatamise eest. (2) Pagulane on vabastatud riigilõivu tasumisest isikut tõendava dokumendi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest. (3) Eesti vanadus- või töövõimetuspensioni saav isik on vabastatud riigilõivu tasumisest isikut tõendava dokumendi väljaandmise ja väljavahetamise taotluse läbivaatamise eest. [24.11.1999] § 27. Riigilõivu tasumisest vabastamine välismaalaste seaduse ja selle alusel antud õigustloovate aktide alusel teostatavate toimingute eest (1) Alla 15-aastane välismaalane on vabastatud käesoleva seaduse §-des 172–175 sätestatud riigilõivu tasumisest. (2) Pagulane on vabastatud käesoleva seaduse §-s 173 sätestatud riigilõivu tasumisest. (3) Eesti vanadus- või töövõimetuspensioni saav välismaalane on vabastatud käesoleva seaduse §-des 172–175 sätestatud riigilõivu tasumisest. [24.11.1999] § 28. Riigilõivu tasumisest vabastamine viisataotluse läbivaatamisel Viisataotluse läbivaatamisel on riigilõivu tasumisest vabastatud: 1) Vabariigi Presidendi, Riigikogu juhatuse liikme, Vabariigi Valitsuse liikme, õiguskantsleri, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe ja Kaitsejõudude juhataja kutsel Eestisse saabuvad isikud; 2) alla 18-aastased isikud; 3) isikud Vabariigi Valitsuse poolt sõlmitud rahvusvahelises lepingus ettenähtud juhtudel. [18.06.1998; 24.11.1999] § 29. Riigilõivu tasumisest vabastamine elu- või asukoha andmete muutmisel registris Riigilõivuga ei maksustata elu- või asukoha andmete muutmist registris, kui selline muutmine on tingitud kohanime muutmisest (välja arvatud talu nime muutmisest), haldusüksuse, asula või tänava piiride muutmisest või posti sihtnumbri muutmisest. [17.02.1999] § 291. Välisriikide ja organisatsioonide esindajate vabastamine riigilõivu tasumisest Diplomaadi staatust omavad isikud ning välisriikide diplomaatilised ja konsulaaresindused, rahvusvaheliste organisatsioonide ja valitsustevaheliste koostööprogrammide esindused on vabastatud riigilõivu tasumisest, välja arvatud 1961. aasta diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni artikli 34 punktides a kuni f nimetatud juhtudel. [18.06.1998] § 292. Riigilõivu tasumisest vabastamine raadiosaateseadmete, raadiosageduste ja numeratsiooniga seotud toimingute eest (1) Eesti kaitsevägi on vabastatud riigilõivu tasumisest raadiosageduskanalite kasutamisel sagedusalades, mis on raadiosageduste plaanis kaitseväele kasutamiseks ette nähtud. (2) Üleriigilistena kehtestatud politsei, kiirabi ja päästeteenistuse väljakutsumise kohustuslike lühinumbrite kasutamise lubadega seotud toimingud on riigilõivuvabad. (3) Vee- ja õhusõidukite raadioloa omanik on vabastatud riigilõivu tasumisest vee- ja õhusõidukitele paigaldatud ainult inimelude ohutuse tagamiseks ettenähtud raadioseadmete raadioloale kandmise eest. [24.11.1999] 4. peatükk KONTROLL JA VASTUTUS § 30. Riigilõivu võtmist kontrollivad asutused (1) Riigilõivu võtmist ja riigieelarvesse laekumise täielikkust ja õigeaegsust kontrollivad: 1) valitsusasutused nende hallatavates asutustes; 2) Maksuamet kõigis riigilõivu võtvates asutustes; 3) kohaliku omavalitsuse asutused nende hallatavates asutustes. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud asutused on kohustatud kontrollima kõiki nende hallatavaid riigilõivu võtvaid asutusi vähemalt kord kahe aasta jooksul. [24.11.1999] § 31. Dokumentide esitamise kohustus Riigilõivu võtvad asutused on kohustatud esitama kontrollivale asutusele kõik riigilõivu võtmist puudutavad dokumendid. § 32. Kontrolliva asutuse ettekanne Kontrolli teostanud asutus esitab riigilõivu ebaõige võtmise või riigieelarvesse laekumata jäämise korral Maksuametile vastava ettekande. § 33. Ettekirjutus (1) Maksuametil on õigus teha riigilõivu maksjale ettekirjutus tasumata riigilõivu sissenõudmiseks. (2) Riigilõivu võtjal on õigus esitada Maksuametile ettepanek teha riigilõivu maksjale ettekirjutus tasumata riigilõivu sissenõudmiseks. (3) Ettekirjutuses peab sisalduma: 1) ettekirjutuse koostanud ametniku nimi ja ametikoht; 2) ettekirjutuse tegemise kuupäev; 3) riigilõivu tasumise alus koos viitega käesolevale seadusele; 4) ettekirjutuse täitmise tähtaeg; 5) ettekirjutuse täitmata jätmisest tulenevad tagajärjed. (4) Ettekirjutus antakse riigilõivu maksjale kätte allkirja vastu kuupäevaliselt või saadetakse posti teel väljastusteatega. (5) Riigilõivu maksjal on õigus vaidlustada Maksuameti ettekirjutus kohtus. Kohtusse kaebamine ei peata ettekirjutuse täitmist, kui seda ei peata asja läbivaatav kohus. § 34. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg Riigilõivu maksja on kohustatud tasuma ettekirjutuses määratud riigilõivusumma kolme tööpäeva jooksul ettekirjutuse saamisest arvates. § 35. Maksuameti õigused tasumata riigilõivu sissenõudmisel (1) Kui riigilõivu maksja ei ole tasunud riigilõivu Maksuameti ettekirjutuses määratud tähtaja jooksul, on Maksuametil õigus pöörduda maa- või linnakohtu täitevosakonna poole riigilõivu maksja poolt tasumata riigilõivu sissenõudmiseks täitemenetluse seadustikus (RT I 1993, 49, 693; 1997, 43/44, 723; 1998, 41/42, 625; 51, 756; 61, 981; 103, 1695; 1999, 18, 302; 27, 380; 95, 845) ettenähtud korras. (2) Riigilõivu maksja varale võib pöörata sissenõuet kahe aasta jooksul, arvates päevast, mil riigilõiv oleks tulnud tasuda, rakendades selleks täitemenetluse seadustikus sätestatud korda. § 36. Riigilõivu võtva asutuse ametniku vastutus Riigilõivu ebaõiges võtmises või riigilõivu riigieelarvesse laekumata jäämises süüdi olev isik vastutab haldus- või kriminaal- või distsiplinaarkorras. II. RIIGILÕIVUMÄÄRAD 5. peatükk KOHTUASJADE TOIMINGUD § 37. Kohtusse hagiavalduse, avalduse või kaebuse esitamine (1) Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu, lähtudes hagihinnast käesoleva seaduse lisa 2 järgi või kindla summana. (2) Kohtuasja lahendamise käigus hagihinna suurenemisel tasutakse täiendav riigilõiv. (3) Mittevaralise (või hindamisele mittekuuluva) hagi avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 60 krooni. (4) Abielulahutuse hagi avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 300 krooni. (5) Hagiavalduse esitamisel abielu lahutamiseks isikust, kes on tunnistatud teadmata kadunuks või teovõimetuks, tasutakse riigilõivu 10 krooni. (6) Abielulahutusega seotud vara jagamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 2600 krooni. (7) Hagiavalduse esitamisel lepingu sõlmimise, muutmise või lõpetamise vaidluses tasutakse riigilõivu 200 krooni. (8) Avalduse (kaebuse) esitamisel erimenetluse asjas tasutakse riigilõivu 60 krooni. (9) Kaebuse esitamisel riigiasutuse või ametiisiku õigusvastase tegevuse peale tasutakse riigilõivu 10 krooni, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 10–12 sätestatud juhul. (10) Kaebuse esitamisel maksuhalduri või muu riigiasutuse tegevuse peale maksusummade või maksete määramisel, maksude või maksete sissenõudmisel või sanktsioonide rakendamisel tasutakse riigilõivu 3% vaidlustatavast summast, kuid mitte vähem kui 10 krooni ja mitte rohkem kui 5000 krooni. (11) Kaebuse esitamisel Patendiameti otsuse vaidlustamiseks tasutakse riigilõivu 3200 krooni. (12) Kaebuse esitamisel Taimetoodangu Inspektsiooni otsuse vaidlustamiseks tasutakse riigilõivu 2200 krooni. (13) Pankrotiavalduse või muu pankrotimenetlusega seotud avalduse või kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu: 1) võlgniku, tema surma korral pärija või pärandvara hoidja pankrotiavalduse esitamise eest 150 krooni; 2) võlausaldaja pankrotiavalduse esitamise eest 1600 krooni; 3) muu pankrotimenetlusega seotud avalduse või kaebuse esitamise eest 80 krooni. (14) Apellatsioonkaebuse esitamisel kohtuotsuse peale, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 15 sätestatud juhul, tasutakse riigilõivu samas ulatuses, kui tasutaks avalduse esialgsel esitamisel esimese astme kohtule. (15) Varalises vaidluses tasutakse riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud riigilõivumäära järgi apellatsioonkaebuses vaidlustatud summast lähtudes. (16) Hagiavalduse esitamisel patendiõiguse, kasuliku mudeli õiguse või kaubamärgiõiguse vaidlustamiseks tasutakse riigilõivu 3000 krooni. (17) Hagiavalduse esitamisel sordikaitsega seotud vaidluses tasutakse riigilõivu 1200 krooni. [16.06.1998; 24.11.1999] § 38. Kohtuotsuse või -määruse korduvärakirja väljastamine Kohtuotsuse või -määruse korduvärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 10 krooni iga lehekülje eest. [24.11.1999] § 39. Riigilõivust vabastamise õigus Kohtul on õigus määrusega vabastada isik täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest, lähtudes isiku maksevõimest. 6. peatükk KOHTUTE REGISTRIOSAKONDADE JA KINNISTUSAMETITE TOIMINGUD [18.11.1998] 1. jagu Äriregistri toimingud § 40. Äriregistri kande tegemine (1) Füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu või usaldusühingu äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni. (2) Tulundusühistu või välismaa äriühingu filiaali äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 3000 krooni. (3) Osaühingu äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 0,2% osakapitalist, kuid mitte alla 3000 krooni ja mitte üle 20 000 krooni. (4) Aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 0,2% aktsiakapitalist, kuid mitte alla 4000 krooni ja mitte üle 40 000 krooni. [17.06.1998; 24.11.1999] § 41. Äriregistri kande muutmine (1) Füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu või usaldusühingu kohta äriregistrisse muudatuse kandmise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni. (2) Tulundusühistu või välismaa äriühingu filiaali kohta äriregistrisse muudatuse kandmise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni. (3) Osa- või aktsiakapitali suurendamise kande tegemise eest äriregistrisse tasutakse riigilõivu 0,2% taotletava ning registrissekantud osa- või aktsiakapitali vahest, kuid mitte alla 1000 krooni osaühingu puhul ja mitte alla 1400 krooni aktsiaseltsi puhul ning mitte üle 20 000 krooni osaühingu puhul ja 40 000 krooni aktsiaseltsi puhul. (4) Osa- või aktsiakapitali vähendamise kande tegemise eest äriregistrisse tasutakse riigilõivu 0,2% taotletavast osa- või aktsiakapitalist, kuid mitte alla 1000 krooni osaühingu puhul ja mitte alla 1400 krooni aktsiaseltsi puhul ning mitte üle 20 000 krooni osaühingu puhul ja 40 000 krooni aktsiaseltsi puhul. (5) Osaühingu või aktsiaseltsi kohta äriregistrisse käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetamata muudatuste või täienduste kandmise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni. (6) Kui taotletakse ettevõtja kohta üheaegselt mitmesse äriregistri veergu kande tegemist, tasutakse riigilõivu vastavalt kandele, mille tegemise eest on ette nähtud kõrgem riigilõivumäär. [24.11.1999] § 42. Äriühingu ümberkujundamine (1) Osaühingu või aktsiaseltsi täis- või usaldusühinguks ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni. (2) Täis- või usaldusühingu osaühinguks või aktsiaseltsiks ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu summas, mida tuleks tasuda vastava osaühingu või aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise eest käesoleva seaduse § 40 lõigete 3 ja 4 alusel. (3) Osaühingu aktsiaseltsiks ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest, kui taotletav aktsiakapital jääb sama suureks kui senine osakapital, tasutakse riigilõivu 1400 krooni. (4) Aktsiaseltsi osaühinguks ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest, kui taotletav osakapital jääb niisama suureks kui senine aktsiakapital, tasutakse riigilõivu 1000 krooni. (5) Osaühingu aktsiaseltsiks või aktsiaseltsi osaühinguks ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest, kui taotletava aktsia- või osakapitali suurus, võrreldes senise osa- ja aktsiakapitali suurusega, muutub, kohaldatakse riigilõivu tasumisel suurendamise puhul käesoleva seaduse § 41 lõikes 3 sätestatut ning vähendamise puhul käesoleva seaduse § 41 lõikes 4 sätestatut. [24.11.1999] § 43. Registrikartoteegi või äritoimiku dokumendi ärakirja väljastamine (1) Äriregistri registrikaardi tõestamata ärakirja eest tasutakse riigilõivu 10 krooni. (2) Äriregistri registrikaardi tõestatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 25 krooni. (3) Äriregistri muu dokumendi tõestamata ärakirja eest tasutakse riigilõivu 10 krooni iga lehekülje eest. (4) Äriregistri muu dokumendi tõestatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 15 krooni iga lehekülje eest. 2. jagu Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri toimingud § 44. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kanded (1) Mittetulundusühingu registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni. (2) Sihtasutuse registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 900 krooni. (3) Mittetulundusühingu või sihtasutuse kohta mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud andmete muutmise või täiendamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni. [24.11.1999] § 45. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ärakirja väljastamine (1) Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri registrikaardi tõestamata ärakirja eest tasutakse riigilõivu 10 krooni. (2) Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri registrikaardi tõestatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 15 krooni. (3) Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri muu dokumendi tõestamata ärakirja eest tasutakse riigilõivu 5 krooni iga lehekülje eest. (4) Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri muu dokumendi tõestatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 10 krooni iga lehekülje eest. § 46 [kehtetu – 24.11.1999] 3. jagu Kommertspandiregistri toimingud § 47. Kommertspandiregistri kanne (1) Kommertspandi kande tegemise eest kommertspandiregistrisse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul, tasutakse riigilõivu 0,2% pandisummast, kuid mitte alla 500 krooni ja mitte üle 40 000 krooni. (2) Enne kommertspandiseaduse (RT I 1996, 45, 848; 1997, 48, 774) jõustumist seatud kommertspantide ümberregistreerimise eest kommertspandiregistrisse tasutakse riigilõivu 250 krooni. (3) Pandisumma suurendamisel kande muutmise eest kommertspandiregistris tasutakse riigilõivu 0,2% taotletava ning registrisse kantud pandisumma vahest, kuid mitte alla 500 krooni ja mitte üle 40 000 krooni. (4) Pandisumma vähendamisel kande muutmise eest kommertspandiregistris tasutakse riigilõivu 0,2% taotletavast pandisummast, kuid mitte alla 500 krooni ja mitte üle 40 000 krooni. (5) Kommertspandi kustutamise eest kommertspandiregistrist tasutakse riigilõivu 100 krooni. (51) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 nimetamata kommertspandi andmete muutmise või täiendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni. (6) Kui taotletakse üheaegselt mitmesse kommertspandiregistri registrikaardi veergu kande tegemist, tasutakse riigilõivu vastavalt kandele, mille tegemise eest on ette nähtud kõrgeim riigilõivumäär. (7) Kui taotletakse üheaegselt mitme kommertspandi kohta kommertspandiregistrisse kantud andmete muutmist, täiendamist või kustutamist, tasutakse riigilõivu iga kommertspandi pealt. [17.06.1998] § 48. Kommertspandiregistri ärakiri (1) Kommertspandiregistri registrikaardi tõestamata ärakirja eest tasutakse riigilõivu 10 krooni. (2) Kommertspandiregistri registrikaardi tõestatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 25 krooni. (3) Kommertspandiregistri muu dokumendi tõestamata ärakirja eest tasutakse riigilõivu 10 krooni iga lehekülje eest. (4) Kommertspandiregistri muu dokumendi tõestatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 25 krooni iga lehekülje eest. [24.11.1999] 4. jagu Kinnistusraamatu toimingud § 49. Riigilõivu suuruse määramine kinnistusraamatu toimingutes Kinnistusraamatu toimingute eest võetava riigilõivu suurus määratakse lähtudes tehinguväärtusest käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. [24.11.1999] § 50. Kinnistusregistriosa avamine Kinnistusregistriosa avamise eest tasutakse riigilõivu täismäär. § 51. Omaniku kandmine kinnistusraamatusse (1) Uue omaniku kandmisel kinnistusraamatusse tasutakse riigilõivu täismääras, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhul. (2) Kinnistusraamatusse kantud omaniku alaneja või üleneja sugulase või abikaasa sissekandmise eest uue omanikuna tasutakse riigilõivu 50% täismäärast. (3) Kinnistusraamatusse kantud omaniku õdede või vendade või nende alanejate sugulaste sissekandmise eest uue omanikuna tasutakse riigilõivu 75% täismäärast. § 52. Kanne piiratud asjaõiguse kohta (1) Piiratud asjaõiguse kandmisel kinnistusraamatusse tasutakse riigilõivu täismäär. (2) Kui piiratud asjaõiguse kanne tehakse koos registriosa avamise või omandi ülekandmisega, tasutakse riigilõivu 50% täismäärast. (3) Kinnistusraamatusse kantud piiratud asjaõiguse sisu muutmise eest tasutakse riigilõivu 50% täismäärast. (4) Kinnistusraamatusse kantud piiratud asjaõiguse kustutamise eest tasutakse riigilõivu 25% täismäärast, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul. (5) Ühishüpoteegi kustutamise eest mõne kaasvastutava kinnistu registriosas ilma hüpoteegisummat muutmata tasutakse riigilõivu 100 krooni. § 53. Märge kinnistusraamatus (1) Märke kandmise eest kinnistusraamatusse tasutakse riigilõivu 25% täismäärast. (2) Märke kustutamise eest, kui sellega ei kaasne märkega tagatud õiguse kandmist kinnistusraamatusse, tasutakse riigilõivu 25% täismäärast. § 54. Kinnistu osa liitmine teise kinnistuga, kinnistute jagamine või ühendamine (1) Kande tegemisel kinnistusraamatusse kinnistu jagamise või kinnistute ühendamise või kinnistu osa teise kinnistuga liitmise kohta tasutakse riigilõivu 25% täismäärast, kui nimetatud toimingutega ei kaasne omandi üleminekut. (2) Eri omanikele kuuluvate kinnistute ühendamisel või kinnistu osa liitmisel teisele omanikule kuuluva kinnistuga tasutakse riigilõivu 50% täismäärast. (3) Kinnistu jagamisel tasutakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lõivule jagamisega kaasneva uute registriosade avamise eest alates kolmandast uuest registriosast iga uue registriosa eest 100 krooni. § 55. Nime muutmine (1) Isiku nime muutumisel paranduse tegemise eest kinnistusraamatus tasutakse riigilõivu 50 krooni. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka äriühingu ärinime muutmisel, kui see on tingitud äriühingu ümberkujundamisest. § 56. Muu sissekanne Muu sissekande eest kinnistusraamatusse tasutakse riigilõivu 25% täismäärast. § 57. Kinnistusraamatu ärakiri (1) Kinnistustoimiku dokumendi ja kinnistusregistriosa tõestamata ärakirja eest tasutakse riigilõivu: 1) iga formaadis A4 lehekülje eest 10 krooni; 2) iga formaadis A3 lehekülje eest 25 krooni. (2) Kinnistustoimiku dokumendi ja kinnistusregistriosa tõestatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu: 1) iga formaadis A4 lehekülje eest 25 krooni; 2) iga formaadis A3 lehekülje eest 50 krooni. 5. jagu Abieluvararegistri toimingud § 58. Riigilõivu suuruse määramine abieluvararegistri toimingutes Abieluvararegistri toimingute eest võetava riigilõivu suurus määratakse lähtudes tehinguväärtusest käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. [24.11.1999] § 59. Abieluvararegistri kanne (1) Abieluvararegistrisse kande tegemise eest tasutakse riigilõivu täismäär. (2) Abieluvararegistrisse tehtud kande kustutamise eest tasutakse 50% riigilõivu täismäärast olenevalt tehinguväärtusest. § 60. Abieluvararegistri ärakiri (1) Abieluvararegistrikaardi tõestamata ärakirja eest tasutakse riigilõivu 25 krooni. (2) Abieluvararegistrikaardi tõestatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 35 krooni. (3) Abieluvararegistri muu dokumendi tõestamata ärakirja eest tasutakse riigilõivu: 1) iga formaadis A4 lehekülje eest 10 krooni; 2) iga formaadis A3 lehekülje eest 25 krooni. (4) Abieluvararegistri muu dokumendi tõestatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu: 1) iga formaadis A4 lehekülje eest 25 krooni; 2) iga formaadis A3 lehekülje eest 50 krooni. 6. jagu Pärimisregistri toimingud § 61. Pärimisregistri teabe väljastamine Pärimisregistrist isiku kohta teabe väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni. 7. jagu Laevakinnistusraamatu toimingud § 611. Laevakinnistusraamatu kanded ja märked (1) Esmakordse laevakinnistusraamatusse kandmise eest koos merelaevatunnistuse või siseveelaevatunnistuse väljastamisega tasutakse riigilõivu merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi korral 2000 krooni ning siseveelaeva korral 500 krooni. (2) Uue omaniku või kaasomaniku laevakinnistusraamatusse kandmise eest tasutakse riigilõivu merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi korral 2000 krooni ja siseveelaeva korral 500 krooni. (3) Laeva identifitseerivate tunnuste, tehniliste ja päritoluandmete muutmise kannete ning lipuõiguslike märgete eest tasutakse riigilõivu 250 krooni. (4) Hüpoteegi seadmise kande eest tasutakse riigilõivu merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi korral 2000 krooni ja siseveelaeva korral 500 krooni. (5) Kasutusvalduse seadmise kande eest tasutakse riigilõivu merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi korral 2000 krooni ja siseveelaeva korral 500 krooni. (6) Hüpoteegi ja kasutusvalduse kannete muutmise ja kustutamise eest ning hüpoteegi ja kasutusvaldusega seotud märgete tegemise ja muutmise eest tasutakse riigilõivu merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi korral 1000 krooni ja siseveelaeva korral 250 krooni. (7) Muude käesolevas paragrahvis nimetamata laevakinnistusraamatu kannete ja märgete eest tasutakse riigilõivu 250 krooni. [11.02.1998] § 612. Laevakinnistusraamatu dokumentide väljastamine (1) Liputunnistuse, sealhulgas korduva liputunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni. (2) Korduva merelaevatunnistuse ja korduva siseveelaevatunnistuse eest tasutakse riigilõivu 500 krooni. (3) Laevakinnistusregistriosa ja laevatoimiku dokumendi tõestatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 50 krooni. (4) Laevakinnistusregistriosa ja laevatoimiku dokumendi tõestamata ärakirja eest tasutakse riigilõivu 15 krooni. [11.02.1998] 7. peatükk HALDUSASUTUSTE TOIMINGUD 1. jagu Autoregistri toimingud § 62. Sõiduki eelregistreerimine Sõiduki eelregistreerimise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni. [18.11.1998; 24.11.1999] § 63. Sõiduki autoregistrisse kandmine (1) Sõiduki autoregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni. (2) Muutusteta kujul taasväljaveo kohustusega Eestisse sisseveetud sõiduki autoregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 3700 krooni. [18.11.1998; 24.11.1999] § 64. Registreerimismärgi väljastamine (1) Auto värvitud üldkasutatava registreerimismärgi ja vähendatud mõõtmetega registreerimismärgi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni (sealhulgas esi- ja tagamärgi maksumus). (2) Mootorratta ja motorolleri ning haagise värvitud registreerimismärgi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 400 krooni (sealhulgas märgi maksumus). (3) Auto helkmaterjaliga kaetud üldkasutatava registreerimismärgi ja vähendatud mõõtmetega registreerimismärgi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni (sealhulgas esi- ja tagamärgi maksumus). (4) Mootorratta, motorolleri ja haagise helkmaterjaliga kaetud registreerimismärgi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni (sealhulgas märgi maksumus). (5) Eritellimuse järgi valmistatud ning käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud registreerimismärgi, mis on valmistatud sõiduki omaniku tellimise järgi mis tahes seni valmistamata seeria tähtede ja numbrite kombinatsiooniga, väljastamise eest tasutakse riigilõivu 20 000 krooni (sealhulgas märkide või märgi maksumus). (6) Sõiduki transiitmärgi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1250 krooni (sealhulgas esi- ja tagamärgi maksumus). [18.11.1998; 24.11.1999] § 65. Registreerimistunnistuse dublikaadi väljastamine Sõiduki registreerimistunnistuse dublikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 650 krooni. [24.11.1999] § 66. Autoregistris muudatuste tegemine (1) Autoregistri kande muutmise (üheaegselt tehtavad muudatused loetakse ühe kande muutmiseks, välja arvatud omaniku muutuse vormistamine) eest tasutakse riigilõivu 500 krooni. (2) Omaniku muutuse vormistamise eest autoregistrisse kandmisega tasutakse riigilõivu 500 krooni. [18.11.1998; 24.11.1999] § 67. Juhtimisõigust tõendava dokumendi ja selle dublikaadi väljastamine (1) Esmase juhiloa ja juhiloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 380 krooni iga dokumendi eest (juhiloa maksumus ja registrisse kandmine). (2) Piiratud õigusega juhiloa ja ajutise juhiloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni iga dokumendi eest (juhiloa maksumus ja registriandmete muutmine). (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumentide dublikaatide väljastamise eest tasutakse riigilõivu 130 krooni iga dublikaadi eest. [18.11.1998; 24.11.1999] § 671. Teabe, tõendarve, tõendi ja ärakirja väljastamine ning autoregistrikeskuse spetsialisti kohalekutsumine (1) Teabe väljastamise eest tasutakse riigilõivu: 1) registrist väljavõtte puhul – 50 krooni iga lehekülje eest; 2) eriprogrammi järgi koostatud teabe puhul – 250 krooni iga lehekülje eest. (2) Tõendarve väljastamise eest tasutakse riigilõivu 130 krooni. (3) Isiku avalduse alusel tõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 80 krooni. (4) Autoregistri dokumendi ärakirja eest tasutakse riigilõivu: 1) tõestamata ärakirja puhul – 10 krooni iga lehekülje eest; 2) tõestatud ärakirja puhul – 20 krooni iga lehekülje eest. (5) Sõiduki kontrollimiseks autoregistrikeskuse spetsialisti kohalekutsumise korral tasutakse riigilõivu 250 krooni ühe väljakutse eest. [18.11.1998; 24.11.1999] § 672. Eksamite vastuvõtmine (1) Teooriaeksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 380 krooni. (2) Sõidueksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 380 krooni, eksami vastuvõtmisel autoregistrikeskuse sõidukiga – 450 krooni. [18.11.1998; 24.11.1999] § 68. Sõiduõpetamisloa taotlemine Sõiduõpetamisloa taotlemisel tasutakse riigilõivu 1000 krooni. [24.11.1999] 11. jagu Karistusregistritoimingud [19.11.1997] § 681. Karistusregistri teate väljastamine Karistusregistri teate väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni. [19.11.1997] § 682. Karistusregistri arhiivist andmete väljastamine Karistusregistri arhiivist teate väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni. [19.11.1997] § 683. Riigilõivust vabastamine (1) Karistusregistri seaduse § 17 lõike 1 punktides 2–12 nimetatud isikud on vabastatud riigilõivu tasumisest karistusregistri toimingutes. (2) Karistusregistri seaduse § 22 lõike 1 punktis 2 nimetatud isik on vabastatud riigilõivu tasumisest karistusregistri arhiivist andmete väljastamisel. [19.11.1997] 12. jagu Traktoriregistri toimingud [18.11.1998] § 684. Masina traktoriregistrisse kandmine, registreerimismärgi ja registreerimistunnistuse väljastamine ning traktoriregistris muudatuste tegemine (1) Traktori, traktori baasil ehitatud või muu liikurmasina ja nende masinatega veetava haagise või tehnoloogilise haagismasina (edaspidi masin) traktoriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 450 krooni. (2) Masina registreerimismärgi väljastamise, registreerimistunnistuse või selle tunnistuse dublikaadi väljastamise ja masina eelregistreerimise eest importimisel, kui masin imporditakse turustamise otstarbel, tasutakse riigilõivu 100 krooni (sealhulgas märgi maksumus). (3) Muutusteta kujul taasväljaveo kohustusega Eestisse sisseveetud masina traktoriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni. (4) Masina eritellitud registreerimismärgi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni (sealhulgas märgi maksumus). (5) Traktoriregistri kande muutmise eest tasutakse riigilõivu 120 krooni. (6) Omaniku muutuse vormistamise eest koos traktoriregistrisse kandmisega tasutakse riigilõivu 330 krooni. [18.11.1998] § 685. Eksamite vastuvõtmine ja juhtimisõigust tõendava dokumendi väljastamine (1) Ohutu töötamise eeskirjade ja masinatundmise eksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni. (2) Liikluseeskirja tundmise eksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni. (3) Sõidu- ja juhtimisoskuse eksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni, eksami vastuvõtmisel traktoriregistrikeskuse masinaga – 150 krooni. (4) Masina juhiloa väljastamise eest koos registrisse kandmisega tasutakse riigilõivu 150 krooni (juhiloa maksumus ja registrisse kandmine). (5) Piiratud juhtimisõigusega masina juhiloa ja ajutise juhiloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni iga dokumendi eest (juhiloa maksumus ja registriandmete muutmine). (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud dokumentide dublikaatide väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni iga dublikaadi eest. [18.11.1998] § 686. Tehnoülevaatus ja masina kontroll (1) Traktori või liikurmasina tehnoülevaatuse eest tasutakse riigilõivu 100 krooni. (2) Haagise või veetava tehnoloogilise haagismasina tehnoülevaatuse eest tasutakse riigilõivu 75 krooni. (3) Masina ümberehitamis- või taastamisjärgse kontrollimise eest tasutakse riigilõivu: 1) traktori või liikurmasina puhul – 900 krooni; 2) haagise või veetava tehnoloogilise haagismasina puhul – 600 krooni. (4) Masina kontrollimiseks traktoriregistrikeskuse spetsialisti kohalekutsumise korral tasutakse riigilõivu 150 krooni ühe väljakutse eest. [18.11.1998] § 687. Teabe, tõendarve ja ärakirja väljastamine (1) Teabe väljastamise eest tasutakse riigilõivu: 1) registrist väljavõtte puhul – 20 krooni iga lehekülje eest; 2) eriprogrammi järgi koostatud teabe puhul – 100 krooni iga lehekülje eest. (2) Tõendarve väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni. (3) Traktoriregistri dokumendi ärakirja eest tasutakse riigilõivu: 1) tõestamata ärakirja puhul – 5 krooni iga lehekülje eest; 2) tõestatud ärakirja puhul – 10 krooni iga lehekülje eest. [18.11.1998] 13. jagu Hooneregistri toimingud [24.11.1999] § 688. Ehitiste hooneregistrisse kandmine ning hooneregistri kandes muudatuse tegemine (1) Ehitiste (nii kinnis- kui vallasvara) hooneregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni. (2) Hooneregistris kande muutmise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni. [24.11.1999] § 689. Hooneregistri tõendi ja ärakirja väljastamine (1) Ehitiste kuuluvuse kohta tõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni. (2) Korteri kuuluvuse kohta tõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 40 krooni. (3) Hooneregistri dokumendi tõestamata ärakirja eest tasutakse riigilõivu: 1) iga A4 formaadis lehekülje eest 5 krooni; 2) iga A3 formaadis lehekülje eest 10 krooni. (4) Hooneregistri dokumendi tõestatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu: 1) iga A4 formaadis lehekülje eest 10 krooni; 2) iga A3 formaadis lehekülje eest 20 krooni. [24.11.1999] § 6810. Korteriomandi seadmiseks dokumendi väljastamine Korteriomandi seadmiseks dokumendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni korteri kohta. [24.11.1999] § 6811. Notariaalseks tehinguks õiendi väljastamine Vallasvara notariaalseks tehinguks õiendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni. [24.11.1999] 2. jagu Perekonnaseisuasutuse toimingud § 69. Abieluakti koostamine (1) Abieluakti koostamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni. (2) Abieluakti koostamise eest välisesinduses tasutakse riigilõivu 250 krooni. § 70. Abielulahutusakti koostamine (1) Abielulahutusakti koostamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni. (2) Abielulahutusakti koostamise eest ühe abikaasa avaldusel, kui teine abikaasa on tunnistatud teadmata kadunuks või teovõimetuks, tasutakse riigilõivu 40 krooni. (3) Abielulahutusakti koostamise eest välisesinduses tasutakse riigilõivu 1500 krooni. (4) Abielulahutusakti koostamise eest välisesinduses ühe abikaasa avaldusel, kui teine abikaasa on tunnistatud teadmata kadunuks või teovõimetuks, tasutakse riigilõivu 250 krooni. § 71. Uue tunnistuse ja kordustunnistuse väljastamine (1) Uue tunnistuse väljastamise eest seoses perekonnaseisuakti kande parandamise ja muutmisega tasutakse riigilõivu 40 krooni. (2) Uue tunnistuse väljastamise eest välisesinduses seoses perekonnaseisuakti kande parandamise ja muutmisega tasutakse riigilõivu 400 krooni. (3) Perekonnaseisuakti koostamise kohta kordustunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni. (4) Perekonnaseisuakti koostamise kohta kordustunnistuse väljastamise eest välisesinduses tasutakse riigilõivu 700 krooni. § 72. Nimemuutmisakti koostamine (1) Nimemuutmisakti koostamise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni. (2) Nimemuutmisakti koostamise eest välisesinduses tasutakse riigilõivu 5000 krooni. [24.11.1999] § 73. Arhiivitõendi väljastamine (1) Arhiivitõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 25 krooni. (2) Arhiivitõendi väljastamise eest välisesinduses tasutakse riigilõivu 250 krooni. 3. jagu Väärtpaberituru kutseliste osaliste, fondivalitsejate ja investeerimisfondidega seotud toimingud § 74. Väärtpaberite avaliku väljalaske registreerimise taotlemine Väärtpaberite avaliku väljalaske registreerimise taotlemisel tasutakse riigilõivu 0,1% emissiooni mahust kavatsetava müügihinna järgi, kuid mitte enam kui 100 000 krooni ühelt emissioonilt. § 75. Väärtpaberituru kutselise osalise või fondivalitseja tegevusluba (1) Väärtpaberituru kutselise osalise või fondivalitseja tegevusloa taotlemisel tasutakse riigilõivu 10 000 krooni. (2) Fondivalitseja tegevusloa pikendamise eest tasutakse riigilõivu 5000 krooni. (3) Pensionifondivalitseja tegevusloa taotlemisel tasutakse riigilõivu 25 000 krooni. [10.06.1998A] § 76. Investeerimisfondi tingimuste registreerimise taotlemine (1) Lepingulise investeerimisfondi tingimuste ja nende muudatuste registreerimise taotlemisel tasutakse riigilõivu 10 000 krooni. (2) Pensionifondi tingimuste ja nende muutmise registreerimise taotlemisel tasutakse riigilõivu 15 000 krooni. [10.06.1998A] § 77. Põhikirja kooskõlastamise taotlemine (1) Aktsiaseltsina asutatud investeerimisfondi põhikirja ja selle muudatuste kooskõlastamise taotlemisel tasutakse riigilõivu 5000 krooni. (2) Pensionifondivalitseja põhikirja muudatuste kooskõlastamise taotlemisel tasutakse riigilõivu 5000 krooni. [10.06.1998A] § 78. Valitsemislepingu kooskõlastamise taotlemine Aktsiaseltsina asutatud investeerimisfondi ja fondivalitseja vahel sõlmitava valitsemislepingu ja selle muudatuste kooskõlastamise taotlemisel, välja arvatud investeerimisfondi asutamisel, tasutakse riigilõivu 2000 krooni. § 79. Depoolepingu kooskõlastamise taotlemine Depoolepingu ja selle muudatuste kooskõlastamise taotlemisel, välja arvatud fondi asutamisel, tasutakse riigilõivu 2000 krooni. § 80. Osakute või aktsiate müügi registreerimise taotlemine Euroopa Liidu liikmesriigis asuva investeerimisfondi osakute või aktsiate müügi registreerimise taotlemisel tasutakse riigilõivu 10 000 krooni. § 81. Osakute või aktsiate müügi taotlemine Väljaspool Euroopa Liidu liikmesriiki asuva investeerimisfondi osakute või aktsiate müügi taotlemisel tasutakse riigilõivu 25 000 krooni. § 82. Kvalifikatsioonitunnistuse taotlemine Fondijuhtide ja väärtpaberispetsialistide kvalifikatsioonitunnistuse taotlemisel tasutakse riigilõivu 4000 krooni. 4. jagu Hasartmängu- ja loteriiseaduse alusel teostatavad toimingud § 83. Hasartmängu tegevusloa taotlemine Tegevusloa taotlemisel: 1) õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldamiseks tasutakse riigilõivu 50 000 krooni; 2) osavusmängu korraldamiseks tasutakse riigilõivu 14 000 krooni. [24.11.1999] § 84. Tegevusloa väljastamine hasartmängu korraldamiseks Tegevusloa väljastamise eest: 1) õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldamiseks tasutakse riigilõivu 700 000 krooni; 2) osavusmängu korraldamiseks tasutakse riigilõivu 19 000 krooni. [24.11.1999] § 85. Hasartmängu korraldusloa taotlemine Õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldusloa taotlemisel tasutakse riigilõivu 50 000 krooni. [24.11.1999] § 86. Loterii korraldusloa taotlemine Loterii korraldusloa taotlemisel tasutakse riigilõivu 800 krooni. 5. jagu Toiduseaduse, veterinaarkorralduse seaduse ja loomatauditõrje seaduse alusel teostatavad toimingud [24.11.1999] § 87 [kehtetu – 25.02.1999] § 871. Importija tegevusloa väljastamine ja pikendamine (1) Toidutoorme ja toidu importimiseks tegevusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 25 000 krooni. (2) Toidutoorme ja toidu importimiseks tegevusloa pikendamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni. [25.02.1999] § 872. Käitlemise loa andmine (1) Uuendtoidu käitlemise loa eest tasutakse riigilõivu 3300 krooni. (2) Eritoidu käitlemise loa eest tasutakse riigilõivu 1500 krooni. [25.02.1999] § 873. Volituse andmine (1) Laboratooriumile järelevalve käigus võetud kontrollproovide analüüsimiseks esmakordse volituse eest tasutakse riigilõivu 1500 krooni. (2) Referentlaboratooriumina tegutsemiseks esmakordse volituse eest tasutakse riigilõivu 3000 krooni. [25.02.1999] § 88 [kehtetu – 25.02.1999] § 881. Järelevalvetoimingud importimisel ja eksportimisel (1) Toidutoorme või toidu importija tasub järelevalvetoimingute eest vastavalt tema poolt imporditava toidutoorme või toidu kogusele riigilõivu: 1) kuni 100 kilogrammi – 400 krooni; 2) 101 kuni 1000 kilogrammi – 600 krooni; 3) 1001 kuni 10 000 kilogrammi – 850 krooni; 4) 10 001 kuni 20 000 kilogrammi – 1100 krooni; 5) 20 001 kuni 30 000 kilogrammi – 1500 krooni; 6) üle 30 000 kilogrammi – 1500 krooni ja 30 krooni iga tonni kohta, mis ületab nimetatud kogust. (2) Toidutoorme või toidu eksportija tasub järelevalvetoimingute eest vastavalt tema poolt eksporditava toidutoorme või toidu kogusele, välja arvatud lihasaadused ja lihast valmistatud tooted, riigilõivu: 1) kuni 100 kilogrammi – 50 krooni; 2) 101 kuni 1000 kilogrammi – 100 krooni; 3) 1001 kuni 10 000 kilogrammi – 150 krooni; 4) 10 001 kuni 20 000 kilogrammi – 200 krooni; 5) 20 001 kuni 30 000 kilogrammi – 300 krooni; 6) üle 30 000 kilogrammi – 500 krooni. (3) Elusloomade importija või eksportija tasub järelevalvetoimingute eest riigilõivu: 1) põllumajandusloomade importimise või eksportimise korral partii esimese looma kohta 450 krooni ja iga järgmise looma kohta 145 krooni; 2) lemmikloomade importimise või eksportimise korral partii esimese looma kohta 450 krooni ja iga järgmise looma kohta 145 krooni; 3) kalade, lindude, roomajate, kahepaiksete, samuti loomade seemnerakkude, munarakkude ja embrüote importimise või eksportimise korral 450 krooni partii kohta. (4) Veterinaarjärelevalve alla kuuluvate toidutoormeks või toiduks mitteolevate loomsete saaduste importija tasub järelevalvetoimingute eest riigilõivu: 1) 600 krooni kaubasaadetise kohta ja 2) 150 krooni iga loomsete saaduste partii kohta, kui kaubasaadetis koosneb mitmest partiist. (5) Veterinaarjärelevalve alla kuuluvate toidutoormeks või toiduks mitteolevate loomsete saaduste eksportija tasub järelevalvetoimingute eest riigilõivu: 1) 300 krooni kaubasaadetise kohta ja 2) 75 krooni iga loomsete saaduste partii kohta, kui kaubasaadetis koosneb mitmest partiist. (6) Veterinaarjärelevalve alla kuuluvate muude saaduste või toodete importija tasub järelevalvetoimingute eest riigilõivu 400 krooni. (7) Veterinaarjärelevalve alla kuuluvate muude saaduste või toodete eksportija tasub järelevalvetoimingute eest riigilõivu 200 krooni. (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2, 6 ja 7 sätestatud riigilõiv tasutakse kaubasaadetise kohta. [24.11.1999; 16.12.1999] § 882. Järelevalvetoimingud toidutoorme ja toidu käitlemisel (1) Toidutoorme või toidu käitleja tasub igal aastal järelevalvetoimingute eest käitlemisettevõttes või selle osas vastavalt käitlemisvaldkonnale riigilõivu: 1) tapamaja puhul, mille tapmisvõimsus on kuni 1000 loomühikut aastas – 2500 krooni; 2) tapamaja puhul, mille tapmisvõimsus on üle 1000 loomühiku aastas – 5000 krooni; 3) tapamaja puhul, kus tapetakse kuni 150 000 lindu – 1500 krooni; 4) tapamaja puhul, kus tapetakse üle 150 000 linnu – 5000 krooni; 5) punase liha tööstuslikul töötlemisel kuni 5 tonni nädalas – 1500 krooni; 6) punase liha tööstuslikul töötlemisel üle 5 tonni nädalas – 2500 krooni; 7) linnuliha tööstuslikul töötlemisel kuni 3 tonni nädalas – 1500 krooni; 8) linnuliha tööstuslikul töötlemisel üle 3 tonni nädalas – 2500 krooni; 9) punase liha pool- ja valmistoodete tööstuslikul valmistamisel kuni 7,5 tonni valmistoodangut nädalas – 1500 krooni; 10) punase liha pool- ja valmistoodete tööstuslikul valmistamisel üle 7,5 tonni valmistoodangut nädalas – 2500 krooni; 11) linnuliha pool- ja valmistoodete tööstuslikul valmistamisel kuni 7,5 tonni valmistoodangut nädalas – 1500 krooni; 12) linnuliha pool- ja valmistoodete tööstuslikul valmistamisel üle 7,5 tonni valmistoodangut nädalas – 2500 krooni; 13) piima töötlemise korral töötlemismahuga kuni 500 000 liitrit toorpiima aastas – 1500 krooni; 14) piima töötlemise korral töötlemismahuga 500 001 kuni 2 miljonit liitrit toorpiima aastas – 2500 krooni; 15) piima töötlemise korral töötlemismahuga üle 2 miljoni liitri toorpiima aastas – 5000 krooni; 16) munatoodete tööstusliku tootmise korral – 2500 krooni; 17) kala töötlemise korral – 2500 krooni; 18) muu toidutoorme või toidu tööstusliku töötlemise ja toidu valmistamise korral – 1500 krooni; 19) toitlustamise ja jaekaubanduse korral – 500 krooni; 20) toidutoorme ja toidu transportimise, ladustamise ja hulgikaubanduse korral – 1000 krooni. (2) Kala käitleja tasub igal aastal järelevalvetoimingute eest vastavalt laevale riigilõivu: 1) kalalaev (üle 12 meetri) – 2500 krooni; 2) väike traallaev – 1500 krooni; 3) kalatranspordilaev – 2500 krooni; 4) külmutus- ja tehaslaev – 10 000 krooni. (3) Riigilõiv, mis kuulub tasumisele käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt, tasutakse ja selle tasumist tõendavad dokumendid esitatakse järelevalveasutusele hiljemalt 10. jaanuariks. (4) Käitleja, kes alustab tegevust pärast 1. juulit, tasub riigilõivu, mis kuulub tasumisele käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt, pooles ulatuses. [24.11.1999; 16.12.1999] § 883. Tapalooma tapaeelne ja -järgne veterinaarjärelevalve Tapalooma tapaeelse ja -järgse veterinaarjärelevalve eest tasub loomade tapmisega tegelev käitleja, vastavalt looma liigile riigilõivu: 1) veis – 35 krooni; 2) vasikas – 20 krooni; 3) siga – 10 krooni; 4) lammas või kits – 5 krooni; 5) hobune – 35 krooni; 6) metsloom – 35 krooni; 7) linnud kaaluga kuni 2 kilogrammi – 3 krooni iga 40 linnu kohta; 8) linnud kaaluga üle 2 kilogrammi – 5 krooni iga 40 linnu kohta; 9) linnud kaaluga üle 5 kilogrammi – 9 krooni iga 40 linnu kohta; 10) nutriad ja küülikud – 2 krooni iga 10 looma kohta. [24.11.1999; 16.12.1999] § 884. Analüüsimetoodika tunnustamine Analüüsimetoodika tunnustamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni. [24.11.1999] § 89 [kehtetu – 25.02.1999] 51. jagu Söödaseaduse alusel teostatavad toimingud [17.06.1998A] § 891. Söödaregistri toimingud (1) Söötade tootja või töötleja tasub tunnustamise eest riigilõivu 500 krooni. (2) Söötade importija tasub söödaregistris registreerimise eest riigilõivu 500 krooni. (3) Registris registreeritud tootja, töötleja või importija tasub andmete registris hoidmise eest vastavalt tema poolt kalendriaastas toodetava, töödeldava ja imporditava sööda, eelsegu ja segasööda kogusele riigilõivu: 1) kuni 100 tonni – 400 krooni; 2) 100 kuni 1000 tonni – 1300 krooni; 3) 1000 kuni 5000 tonni – 2500 krooni; 4) 5000 kuni 10 000 tonni – 4000 krooni; 5) 10 000 kuni 20 000 tonni – 5600 krooni; 6) 20 000 kuni 30 000 tonni – 11 200 krooni; 7) üle 30 000 tonni – 22 400 krooni. (4) Söödalisandi tootja, töötleja või importija tasub registris hoidmise eest riigilõivu 2700 krooni kalendriaastas. (5) Registreerimistunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni. (6) Registrikannetest väljavõtete tegemise eest tasutakse riigilõivu 25 krooni iga formaadis A4 lehekülje eest. [17.06.1998A] 6. jagu Ravimiseaduse alusel teostatavad toimingud § 90. Ravimi registreerimise taotluse esitamine Ravimi registreerimise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 1000 krooni. § 91. Ravimite tootmise, hulgi- või jaemüügi tegevusloa väljastamine ja pikendamine Riigilõivu tasutakse ravimite tootmise, hulgi- või jaemüügi tegevusloa väljastamise või pikendamise eest: 1) ravimite tootmiseks (välja arvatud ravimtaimede pakendamine) 5000 krooni; 2) ravimtaimede pakendamiseks 1000 krooni; 3) ravimite hulgimüügiks 5000 krooni; 4) ravimite jaemüügiks linnaapteekides 1000 krooni; 5) ravimite jaemüügiks maa-apteekides 500 krooni; 6) ravimite jaemüügiks veterinaarapteekides 500 krooni. [16.06.1999] § 92. Ravimite tootmise, hulgi- või jaemüügi tegevusloal muudatuse tegemine Ravimite tootmise, hulgi- või jaemüügi tegevusloal fikseeritud tegevuskoha, vastutava isiku või ettevõtja õigusliku vormi muutmisest tuleneva muudatuse tegemise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni. 61. jagu §-d 921, 922 [kehtetud – 24.11.1999] 7. jagu Seemne ja taimse paljundusmaterjali seaduse ja sordikaitseseaduse alusel teostatavad toimingud [13.05.1998] § 93. Sordikaitse taotlemine (1) Sordikaitsetaotluse esitamise ja selle alusel sordiregistrisse sordikaitsetaotluste tasandil tehtavate registrikannete eest tasutakse riigilõivu 250 krooni. (2) Sordikaitsetaotluse ametliku menetluse alustamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni. (3) Sordi kaitse alla, sealhulgas ajutise kaitse alla võtmise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni. [25.03.1998A] § 94 [kehtetu – 25.03.1998A] § 95. Sordi kaitse all hoidmine Sordi kaitse all hoidmise iga aasta eest tasutakse riigilõivu: 1) 1.–5. aastal 400 krooni; 2) 6.–10. aastal 800 krooni; 3) 11.–15. aastal 1200 krooni; 4) 16.–20. aastal 1600 krooni; 5) alates 21. aastast 1900 krooni. [25.03.1998A] § 96 [kehtetu – 25.03.1998A] § 97. Sordiregistri kannete muutmine Sordiregistri kannete muutmise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni. [25.03.1998A] § 98. Registriteabe ja dokumentide väljastamine (1) Sordikaitse tunnistuse, sealhulgas selle dublikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni. (2) Iga sordiregistri kande kohta väljastatava dokumendi eest tasutakse riigilõivu 25 krooni. (3) Sordikirjelduse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1500 krooni. [25.03.1998A] § 99 [kehtetu – 25.03.1998A] § 991. Litsentsilepingu registreerimine, sundlitsentsi andmine ning vastuväite ja apellatsiooni arutuselevõtmine (1) Litsentsilepingu sordiregistris registreerimise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni. (2) Sundlitsentsi andmise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni. (3) Vastuväite arutuselevõtmise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni. (4) Apellatsiooni arutuselevõtmise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni. [25.03.1998A] § 992. Sortide sordilehte võtmine Sordi sordilehte võtmisel tasutakse riigilõivu 1000 krooni. [13.05.1998] 8. jagu Tolliseaduse alusel teostatavad toimingud § 100. Kauba tollivormistus Kauba tollivormistuse eest ühe kaubadeklaratsiooni (tolliseaduse (RT I 1993, 62, 891; 76, 1129; 1994, 30, 466; 1995, 20, 297; 1996, 83, 1487; 1998, 3, 54) § 18 mõistes) kohta tasutakse riigilõivu: 1) kauba väljaveol – eksport, väljavedu töötlemiseks taassisseveo kohustusega, väljavedu taassisseveo kohustusega muutusteta kujul ja taasväljavedu (välja arvatud taasväljavedu pärast tolliladustamist) – 200 krooni; 2) kauba sisseveol – import vabaks ringluseks, sissevedu töötlemiseks taasväljaveo kohustusega, sissevedu taasväljaveo kohustusega muutusteta kujul ja taassissevedu – 200 krooni. § 101 [kehtetu – 24.11.1999] 9. jagu Relvaseaduse alusel teostatavad toimingud § 102. Relva soetamisloa, relvaloa, paralleelrelvaloa ja relvakandmisloa väljastamine (1) Relva soetamisloa väljaandmise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni. (2) Relvaloa, paralleelrelvaloa või relvakandmisloa väljaandmise eest tasutakse riigilõivu ühe relva kohta 2000 krooni. [24.11.1999] § 103. Relvade sisse-, välja- või transiitveo loa väljastamine (1) Eesti kodanikule loa andmise eest tuli- ja gaasirelvade sisse-, välja- või transiitveoks tasutakse riigilõivu ühe relva kohta 500 krooni. (2) Välisriigi kodanikule loa andmise eest tuli- ja gaasirelvade sisse-, välja- või transiitveoks tasutakse riigilõivu ühe relva kohta 1000 krooni. (3) Juriidilisele isikule loa andmise eest: 1) kuni kümnest relvast koosneva partii sisse-, välja- või transiitveoks tasutakse riigilõivu 8000 krooni; 2) enam kui kümnest relvast koosneva partii sisse-, välja- või transiitveoks tasutakse riigilõivu 10 000 krooni + 500 krooni iga järgneva kümne relva kohta. [24.11.1999] § 104. Laskemoona sisse-, välja- või transiitveo loa väljastamine Laskemoona sisse-, välja- või transiitveo loa väljastamise eest: 1) kuni 1000 padruni kohta tasutakse riigilõivu 500 krooni; 2) 1001 ja enama padruni kohta tasutakse riigilõivu 500 krooni iga 1000 padruni ja tuhandega kordset arvu ületava arvu padrunite kohta. [24.11.1999] § 105. Riigilõivust vabastamine Mittetulundusühingud ja sportlased on vabastatud riigilõivu tasumisest sporditulirelvade ja viimaste juurde kuuluva laskemoona omamiseks, valdamiseks ja veoks vajalikes käesoleva seaduse §-des 102–104 sätestatud toimingutes. 91. jagu Lõhkematerjaliseaduse alusel teostatavad toimingud [12.11.1997] § 1051. Lõhkematerjaliseaduse alusel teostatavate toimingute eest riigilõivu tasumine Lõhkematerjaliseaduse alusel teostatavate toimingute eest tasutakse riigilõivu: 1) lõhketöö tegemise loa väljastamise eest: lõhkematerjali kulu korral kuni 100 t aastas 500 krooni; lõhkematerjali kulu korral kuni 500 t aastas 1250 krooni; lõhkematerjali kulu korral kuni 1000 t aastas 2500 krooni; lõhkematerjali kulu korral üle 1000 t aastas 5000 krooni; 2) ilutulestiku korraldamise loa väljastamise eest 2000 krooni; 3) lõhketöö loa väljastamise eest (koos projekti ekspertiisiga): lõhkematerjali kulu korral kuni 1,0 t 500 krooni; lõhkematerjali kulu korral üle 1,0 t 1750 krooni; 4) lõhketöö loa pikendamise eest 250 krooni; 5) lõhkematerjaliga töötamise loa väljastamise eest 500 krooni; 6) lõhkematerjali hoiuloa väljastamise eest 500 krooni; 7) lõhkematerjali kasutusloa väljastamise eest 6000 krooni; 8) lõhkematerjali sisse- või väljaveo loa väljastamise eest: kuni 100 t lõhkematerjali sisse- või väljaveoks 500 krooni; kuni 500 t lõhkematerjali sisse- või väljaveoks 1250 krooni; kuni 1000 t lõhkematerjali sisse- või väljaveoks 1500 krooni; üle 1000 t lõhkematerjali sisse- või väljaveoks 1500 + 1000 krooni iga järgmise 1000 t eest; 9) lihtlõhkeaine valmistamisloa väljastamise eest 3000 krooni; 10) lõhkematerjalitehase käitamisloa väljastamise eest 30 000 krooni; 11) lõhkematerjali soetusloa väljastamise eest: füüsilisele isikule 500 krooni; juriidilisele isikule või asutusele 1000 krooni; 12) lõhkematerjali käitlemise ja käibe eest vastutavate isikute välja- või täiendõppe programmide kinnitamise eest 500 krooni; 13) lõhkajate, lõhkematerjalilao juhatajate, väljaandjate ja laborantide õppeprogrammide läbivaatamise ja kinnitamise eest 500 krooni; 14) lõhkematerjali arvestusraamatu pitseerimise ja registreerimise eest 250 krooni; 15) lõhkematerjali käitlemise ja käibe eest vastutava isiku atesteerimise ja tunnistuse väljastamise eest 2250 krooni; 16) lõhkematerjali laohoidja või väljaandja kutsetunnistuse väljastamise eest (koos teadmiste kontrolliga) 1250 krooni; 17) lõhkaja kutsetunnistuse väljastamise eest (koos teadmiste kontrolliga) 1250 krooni; 18) lõhkaja kvalifikatsiooni tõstmise või teadmiste korduvkontrolli eest 1000 krooni; 19) lõhkematerjali valmistamise tegevusloa väljastamise eest 10 000 krooni; 20) lõhkematerjali müügi tegevusloa väljastamise eest 10 000 krooni. [24.11.1999] 10. jagu Maakatastriseaduse ja maapõueseaduse alusel teostatavad toimingud § 106. Maakatastri väljavõtted (1) Maakatastri registrist väljavõtete tegemise eest tasutakse riigilõivu 40 krooni iga lehekülje eest. (2) Katastriüksuse plaanist või katastrikaartidest väljavõtete tegemise eest tasutakse riigilõivu: 1) iga formaadis A4 lehekülje eest 60 krooni; 2) iga formaadis A3 lehekülje eest 80 krooni; 3) väljavõtete eest, mille formaat on suurem kui A3, 5 krooni ruutdetsimeetrilt. § 107. Maavara uuringu loa väljastamine (1) Maavara uuringu loa väljastamise eest üleriigilise tähtsusega maardla puhul tasutakse riigilõivu 500 krooni. (2) Maavara uuringu loa väljastamise eest kohaliku tähtsusega maardla puhul tasutakse riigilõivu 150 krooni. § 108. Maavara kaevandamise loa väljastamine (1) Maavara kaevandamise loa väljastamise eest üleriigilise tähtsusega maardla puhul tasutakse riigilõivu 3000 krooni. (2) Maavara kaevandamise loa väljastamise eest kohaliku tähtsusega maardla puhul tasutakse riigilõivu 500 krooni. [24.11.1999] § 109. Allmaaehitise rajamiseks tehtava geoloogilise uuringu ja allmaaehitise rajamise loa väljastamine (1) Allmaaehitise rajamiseks tehtava geoloogilise uuringu loa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni. (2) Allmaaehitise rajamise loa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni. § 1091. Riikliku tehnilise järelevalve alla kuuluva allmaa-objekti ja pealmaa-objekti kasutuselevõtmiseks lubava otsuse väljastamine (1) Riikliku tehnilise järelevalve alla kuuluva allmaa-objekti kasutuselevõtmiseks lubava otsuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 3000 krooni. (2) Riikliku tehnilise järelevalve alla kuuluva pealmaa-objekti kasutuselevõtmiseks lubava otsuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni. [17.06.1998B] § 1092. Mäetööde arengukava kooskõlastamine (1) Allmaa-mäetööde arengukava kooskõlastamise eest tasutakse riigilõivu 3000 krooni. (2) Pealmaa-mäetööde arengukava kooskõlastamise eest tasutakse riigilõivu: 1) põlevkivikarjääri arengukava kooskõlastamise eest 1000 krooni; 2) maavara, välja arvatud põlevkivi, karjääri arengukava kooskõlastamise eest 500 krooni. [17.06.1998B] § 1093. Mäetööde peatamise või lõpetamise kooskõlastamine Mäetööde peatamise või lõpetamise kooskõlastamise eest tasutakse riigilõivu: 1) allmaa-mäetööde peatamise või lõpetamise eest 1500 krooni; 2) pealmaa-mäetööde peatamise eest 500 krooni; 3) pealmaa-mäetööde lõpetamise eest 1000 krooni. [17.06.1998B] 11. jagu Lennuameti toimingud § 110. Õhusõiduki registreerimine (1) Õhusõiduki registreerimise eest tasutakse riigilõivu 7000 krooni + 200 krooni õhusõiduki maksimaalse lubatud stardimassi iga tonni kohta. (2) Õhusõiduki registreerimise eest omaniku soovile vastava registreerimistunnusega tasutakse täiendavalt riigilõivu 13 000 krooni. [24.11.1999] § 111. Tunnistuste väljastamine, muutmine ja uuendamine (1) Õhusõiduki lennukõlblikkustunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni. (2) Esmase lennundustunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu: 1) kommertslennutegevusel 700 krooni; 2) muul lennutegevusel 300 krooni. (3) Lennundustunnistuse uuendamise või muudatuse tegemise eest lennundustunnistuses tasutakse riigilõivu 150 krooni. (4) Muudatuse tegemise eest registreerimistunnistuses, kui see ei ole seotud õhusõiduki kontrollimisega, tasutakse riigilõivu 70 krooni iga sissekande eest. § 112. Lennuliiniloa väljastamine Regulaarse lennuliini loa väljastamisel tasutakse riigilõivu: 1) siseliini loa eest 2000 krooni; 2) rahvusvahelise liini loa eest 60 000 krooni. § 113. Kompetentsusdeklaratsiooni väljastamine Kompetentsusdeklaratsiooni väljastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni. 12. jagu Veeteede Ameti toimingud § 114. Laevapereta prahitud laevade registri ja väikelaevaregistri kanded (1) Laeva kandmise eest laevapereta prahitud laevade registrisse koos lipudokumendi väljastamisega, samuti registreerimise pikendamise eest koos lipudokumendi väljastamisega tasutakse riigilõivu 500 krooni + 1 kroon iga kogumahutavuse ühiku eest, kuid mitte üle 50 000 krooni laeva kohta. (2) Laeva kandmise eest väikelaevaregistrisse koos väikelaevatunnistuse väljastamisega tasutakse riigilõivu 300 krooni. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel registrisse kantud andmete muutmise ja täiendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel registrisse kantud andmete muutmise ja täiendamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni. (5) Laeva kustutamise eest laevapereta prahitud laevade registrist või väikelaevaregistrist koos vastava tunnistuse väljastamisega tasutakse riigilõivu 300 krooni. [11.02.1998; 17.06.1998; 24.11.1999] § 115. Laevapereta prahitud laevade registri ja väikelaevaregistri dokumentide väljastamine (1) Korduva väikelaevatunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni. (2) Ajutise liputunnistuse väljastamise eest laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 23 alusel tasutakse riigilõivu 1000 krooni. (3) Laevapereta prahitud laevade registri ja väikelaevaregistri dokumendi ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni. [11.02.1998; 17.06.1998; 24.11.1999] § 1151. Laeva tehniline ülevaatus ja laevaomaniku meresõiduohutusalane auditeerimine (1) Laeva ja väikelaeva tehnilist ülevaatust tõendavate tunnistuste väljaandmise eest tasutakse riigilõivu laeva või väikelaeva kogupikkuse iga meetri kohta: 1) laeva ja tekiga väikelaeva iga-aastase ülevaatuse eest 50 krooni; 2) tekita väikelaeva iga-aastase ülevaatuse eest, välja arvatud sõudepaat kogupikkusega kuni 5 meetrit, 25 krooni; 3) laeva täisülevaatuse eest 75 krooni; 4) laeva erakorralise ülevaatuse eest 25 krooni; 5) kuni 5-meetrise kogupikkusega sõudepaadi iga-aastase ülevaatuse eest 5 krooni. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riigilõivudele kohaldatakse järgmisi koefitsiente: 1) mitmetekilisel laeval 1,2; 2) alla 8 aasta vanusel laeval ja väikelaeval 0,75; 3) 8 kuni 11 aasta vanusel laeval ja väikelaeval 1; 4) 12 kuni 19 aasta vanusel laeval ja väikelaeval 1,25; 5) üle 20 aasta vanusel laeval ja väikelaeval 1,5. (3) Reederi meresõiduohutusalase auditeerimise läbimise tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1 kroon auditeerimisele kuuluva laeva kogumahutavuse ühiku kohta, kuid mitte vähem kui 5000 krooni. [17.12.1997; 22.09.1998] § 116. Laevadokumendi kehtivuse pikendamine Laevadokumendi kehtivuse pikendamise eest välisesinduses tasutakse riigilõivu 600 krooni. § 117 [kehtetu – 24.11.1999] § 118. Laevaregistri dokumendi ärakiri Laevaregistri dokumendist ärakirja tegemise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni. § 119. Märke sissekandmine Märke sissekandmise eest tasutakse 25% käesoleva seaduse lisas 1 toodud riigilõivu täismäärast olenevalt tehinguväärtusest. [24.11.1999] § 120. Kande muutmine või kustutamine Kande muutmise või kustutamise eest tasutakse 25% käesoleva seaduse lisas 1 toodud riigilõivu täismäärast olenevalt tehinguväärtusest. [24.11.1999] 13. jagu Patendiameti toimingud § 121. Kaubamärgi registreerimise taotluse esitamine Kaubamärgi registreerimise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu: 1) kaupade või teenuste ühe klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi 2800 krooni; 2) kaupade või teenuste iga täiendava klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi 1000 krooni. § 122. Kaubamärgi kehtivuse pikendamine (1) Kaubamärgi kehtivuse pikendamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 3000 krooni. (2) Kaubamärgi kehtivuse pikendamise avalduse esitamise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni. § 123. Kollektiivkaubamärgi registreerimise taotluse esitamine Kollektiivkaubamärgi registreerimise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu: 1) kaupade või teenuste ühe klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi 3500 krooni; 2) kaupade või teenuste iga täiendava klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi 1000 krooni. § 124. Kollektiivkaubamärgi kehtivuse pikendamine (1) Kollektiivkaubamärgi kehtivuse pikendamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 3800 krooni. (2) Kollektiivkaubamärgi kehtivuse pikendamise avalduse esitamise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni. § 125. Kaubamärgi või kollektiivkaubamärgi registrisse kandmine Kaubamärgi või kollektiivkaubamärgi kandmise eest riiklikusse kauba- ja teenindusmärkide registrisse tasutakse riigilõivu 700 krooni. § 1251. Kaubamärgi rahvusvahelisest registreerimisest tuleneva kaitse Eesti Vabariigile laiendamise nõude esitamine Märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli artikli 3ter kohaselt kaubamärgi rahvusvahelisest registreerimisest tuleneva kaitse Eesti Vabariigile laiendamise nõude esitamisel tasutakse riigilõivu: 1) kaupade või teenuste ühe klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi – 2800 krooni; 2) kaupade või teenuste iga täiendava klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi – 1000 krooni. [18.11.1998] § 1252. Kaubamärgi rahvusvahelise registreeringu kehtivuse pikendamine Kaubamärgi rahvusvahelise registreeringu kehtivuse pikendamisel tasutakse riigilõivu 2800 krooni. [18.11.1998] § 1253. Kollektiivkaubamärgi rahvusvahelisest registreerimisest tuleneva kaitse Eesti Vabariigile laiendamise nõude esitamine Märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli artikli 3ter kohaselt kollektiivkaubamärgi rahvusvahelisest registreerimisest tuleneva kaitse Eesti Vabariigile laiendamise nõude esitamisel tasutakse riigilõivu: 1) kaupade või teenuste ühe klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi – 3500 krooni; 2) kaupade või teenuste iga täiendava klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi – 1000 krooni. [18.11.1998] § 1254. Kollektiivkaubamärgi rahvusvahelise registreeringu kehtivuse pikendamine Kollektiivkaubamärgi rahvusvahelise registreeringu kehtivuse pikendamisel tasutakse riigilõivu 3500 krooni. [18.11.1998] § 1255. Kaubamärgi või kollektiivkaubamärgi rahvusvahelise registreerimise taotluse esitamine Kaubamärgi või kollektiivkaubamärgi rahvusvahelise registreerimise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu: 1) kaupade või teenuste ühe klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi – 1000 krooni; 2) kaupade või teenuste iga täiendava klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi – 300 krooni. [18.11.1998] § 126. Vaidlusavalduse esitamine Apellatsioonikomisjonile vaidlusavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 2500 krooni. § 127. Dokumentide või muude materjalide esitamise tähtaja pikendamine Dokumentide või muude materjalide esitamise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni. § 128. Kauba- ja teenindusmärkide registri kanded Kaubamärgi või kollektiivkaubamärgi üleandmise, litsentsilepingu või õiguste ülemineku muude juhtude kohta tehtava kande eest riiklikusse kauba- ja teenindusmärkide registrisse tasutakse riigilõivu 700 krooni. § 129. Patendivoliniku registreerimine ja tunnistuse väljastamine Patendivoliniku registreerimise ja patendivoliniku tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1200 krooni. § 130. Teabe väljastamine tööstusomandi registrist Tööstusomandi riiklikust registrist kirjaliku teabe väljastamise eest tasutakse riigilõivu 120 krooni. § 131. Tööstusomandi kaitsega seonduvate dokumentide ja dokumendidublikaatide väljastamine (1) Prioriteedidokumendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni. (2) Tööstusomandi kaitsega seonduva muu dokumendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 70 krooni. (3) Tööstusomandi kaitse dokumendi dublikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni. § 132. Kasuliku mudeli registreerimistaotlus (1) Kasuliku mudeli registreerimistaotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 2000 krooni. (2) Kasuliku mudeli registreerimistaotluse menetluse jätkamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni. (3) Kasuliku mudeli registreerimistaotluse menetluse taastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni. (4) Kasuliku mudeli registreerimistaotluse üleandmise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni. § 133. Kasuliku mudeli tunnistuse kehtivusaja pikendamine (1) Kasuliku mudeli tunnistuse kehtivusaja pikendamisel tasutakse riigilõivu: 1) esimese pikendamise eest 3000 krooni; 2) teise pikendamise eest 4000 krooni. (2) Kasuliku mudeli tunnistuse kehtivusaja pikendamise eest pärast tasumistähtpäeva möödumist tasutakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 toodud riigilõivumäär + 10% vastavast riigilõivumäärast. § 134. Kasuliku mudeli tunnistuse muutmine Kasuliku mudeli tunnistuses muudatuse tegemise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni. § 135. Kasulike mudelite registri kanded (1) Kasuliku mudeli tunnistuse üleandmise kohta tehtava kande eest riiklikusse kasulike mudelite registrisse tasutakse riigilõivu 600 krooni. (2) Kasuliku mudeli litsentsi või sundlitsentsi kohta tehtava kande eest riiklikusse kasulike mudelite registrisse tasutakse riigilõivu 600 krooni. § 136. Kasuliku mudeli rahvusvaheline registreerimistaotlus (1) Kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimistaotluse esitamisel Patendiametile kui vastuvõtvale ametile tasutakse riigilõivu 1800 krooni. (2) Kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimistaotluse menetlusse võtmise eest tasutakse riigilõivu 1800 krooni. (3) Kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimistaotluse menetluse taastamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni. § 137. Patenditaotluse esitamine (1) Patenditaotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 3500 krooni. (2) Üle 10-punktilise patendinõudlusega patenditaotluse esitamisel tasutakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud lõivumäär + 200 krooni iga punkti eest alates 11. punktist. § 138. Patenditaotluse menetlus (1) Patenditaotluse menetluse jätkamise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni. (2) Patenditaotluse menetluse taastamise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni. § 139. Patenditaotluse parandamine ja täiendamine Patenditaotluse parandamise ja täiendamise eest tasutakse riigilõivu 1500 krooni. § 140. Patendi muudatused Muudatuste tegemise eest patendis tasutakse riigilõivu 1500 krooni. § 141. Patenditaotluse üleminek Patenditaotluse ülemineku eest tasutakse riigilõivu 600 krooni. [27.10.1999] § 142. Leiutise registrisse kandmine Leiutise riiklikusse patendiregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 1500 krooni. § 143. Patendiregistri kanded (1) Patendi ülemineku kohta tehtava kande eest riiklikusse patendiregistrisse tasutakse riigilõivu 600 krooni. (2) Patendi litsentsi või sundlitsentsi kohta tehtava kande eest riiklikusse patendiregistrisse tasutakse riigilõivu 600 krooni. [27.10.1999] § 144. Patenditaotluse ja patendi jõushoidmine (1) Patenditaotluse ja patendi jõushoidmise eest tasutakse riigilõivu: 1) esimese kehtivusaasta eest 400 krooni; 2) teise kehtivusaasta eest 400 krooni; 3) kolmanda kehtivusaasta eest 1000 krooni; 4) neljanda kehtivusaasta eest 1200 krooni; 5) viienda kehtivusaasta eest 1500 krooni; 6) kuuenda kehtivusaasta eest 1800 krooni; 7) seitsmenda kehtivusaasta eest 2100 krooni; 8) kaheksanda kehtivusaasta eest 2400 krooni; 9) üheksanda kehtivusaasta eest 2800 krooni; 10) kümnenda kehtivusaasta eest 3200 krooni; 11) üheteistkümnenda kehtivusaasta eest 3800 krooni; 12) kaheteistkümnenda kehtivusaasta eest 4400 krooni; 13) kolmeteistkümnenda kehtivusaasta eest 5000 krooni; 14) neljateistkümnenda kehtivusaasta eest 5600 krooni; 15) viieteistkümnenda kehtivusaasta eest 6300 krooni; 16) kuueteistkümnenda kehtivusaasta eest 7000 krooni; 17) seitsmeteistkümnenda kehtivusaasta eest 7700 krooni; 18) kaheksateistkümnenda kehtivusaasta eest 8400 krooni; 19) üheksateistkümnenda kehtivusaasta eest 9100 krooni; 20) kahekümnenda kehtivusaasta eest 9800 krooni. (2) Patenditaotluse ja patendi jõushoidmise eest kehtivusaasta riigilõivu tasumisel pärast tasumistähtpäeva möödumist tasutakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud kehtivusaasta riigilõivumäär + 10% vastavast määrast. § 145. Rahvusvaheline patenditaotlus (1) Rahvusvahelise patenditaotluse esitamisel Patendiametile tasutakse riigilõivu 1800 krooni. (2) Rahvusvahelise patenditaotluse menetlusse võtmise eest tasutakse riigilõivu 3500 krooni. (3) Rahvusvahelise patenditaotluse menetluse taastamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni. § 146. Taotluse eestikeelse tõlke esitamise tähtaja pikendamine Rahvusvahelise patenditaotluse või kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimistaotluse eestikeelse tõlke esitamise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni. § 147. Rahvusvahelist tüüpi otsingu nõue Rahvusvahelist tüüpi otsingu nõude esitamisel tasutakse riigilõivu 300 krooni. § 1471. Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse esitamine (1) Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 1600 krooni. (2) Tööstusdisainilahenduse variante sisaldava registreerimise taotluse esitamisel tasutakse alates kolmandast variandist iga järgmise variandi esitamise eest riigilõivu 400 krooni. [18.11.1997] § 1472. Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse puuduste kõrvaldamise ja selgituste andmise tähtaja pikendamine Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse puuduste kõrvaldamise ja selgituste andmise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 400 krooni. [18.11.1997] § 1473. Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse menetluse taastamine Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse menetluse taastamise eest tasutakse riigilõivu 400 krooni. [18.11.1997] § 1474. Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse üleminek Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse üleminekul taotleja andmete muutmise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 500 krooni. [18.11.1997] § 1475. Tööstusdisainilahenduse kehtivuse pikendamine (1) Tööstusdisainilahenduse kehtivuse pikendamisel tasutakse riigilõivu: 1) esimese pikendamise eest 2000 krooni; 2) teise pikendamise eest 4000 krooni. (2) Tööstusdisainilahenduse kehtivuse pikendamise eest pärast tasumistähtpäeva möödumist tasutakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 toodud riigilõivumäär + 10% vastavast riigilõivumäärast. [18.11.1997] § 1476. Tööstusdisainilahenduse registreeringu andmete muutmine (1) Tööstusdisainilahenduse registreeringu andmete muutmise kande tegemise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni. (2) Tööstusdisainilahenduse omaniku õiguste kasutusvaldusse andmise kande tegemise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni. [18.11.1997] § 1477. Tööstusdisainilahenduse tunnistuse duplikaat Tööstusdisainilahenduse tunnistuse duplikaadi väljaandmise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni. [18.11.1997] § 1478. Tööstusomandi registreerimise taotluste ja nende menetluse andmekogust teabe väljastamine Tööstusomandi registreerimise taotluste ja nende menetluse andmekogust teabe väljastamise eest tasutakse riigilõivu ühe registreerimistaotluse kohta 120 krooni. [17.12.1997A] § 1479. Mikrolülituse topoloogia registreerimise taotluse esitamine Mikrolülituse topoloogia registreerimise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 1600 krooni. [25.11.1998] § 14710. Mikrolülituse topoloogia registreerimise taotluse puuduste kõrvaldamise ja selgituste andmise tähtaja pikendamine Mikrolülituse topoloogia registreerimise taotluse puuduste kõrvaldamise ja selgituste andmise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 400 krooni. [25.11.1998] § 14711. Mikrolülituse topoloogia registreerimise taotluse üleminek Mikrolülituse topoloogia registreerimise taotluse üleminekul taotleja andmete muutmise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 500 krooni. [25.11.1998] § 14712. Mikrolülituste topoloogiate registri kanded (1) Mikrolülituse topoloogia registreeringu andmete muutmise kande tegemise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni. (2) Litsentsi registreerimise kande tegemise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni. [25.11.1998] § 14713. Täiendava õiguskaitse taotluse esitamine Patendiga kaitstud meditsiinitoote või taimekaitsetoote täiendava õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 1600 krooni. [27.10.1999] § 14714. Täiendava õiguskaitse jõushoidmine (1) Meditsiinitoote või taimekaitsetoote täiendava õiguskaitse jõushoidmiseks tasutakse esimese ja iga järgneva täiendava õiguskaitse kehtivusaasta eest riigilõivu 9800 krooni. (2) Meditsiinitoote või taimekaitsetoote täiendava õiguskaitse jõushoidmise eest tasutakse kehtivusaasta riigilõivu tasumisel pärast tasumistähtpäeva möödumist käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud kehtivusaasta riigilõivumäär + 10% vastavast määrast. [27.10.1999] § 14715. Geograafilise tähise registreerimise taotluse esitamine Geograafilise tähise registreerimise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 1600 krooni. [15.12.1999] § 14716. Geograafilise tähise registreerimise taotluse puuduste kõrvaldamise ja selgituste andmise tähtaja pikendamine Geograafilise tähise registreerimise taotluse puuduste kõrvaldamise ja selgituste andmise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 400 krooni. [15.12.1999] § 14717. Geograafilise tähise registreeringu andmete muutmine Geograafilise tähise registreeringu andmete muutmise kande tegemise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni. [15.12.1999] 14. jagu Välisesinduses teostatavad toimingud § 148. Lepingu tõestamine (1) Hindamisele kuuluva vara võõrandamise lepingu tõestamise eest tasutakse riigilõivu 5% lepingusummast, kuid mitte alla 480 krooni. (2) Hindamisele mittekuuluva lepingu tõestamise eest tasutakse riigilõivu 480 krooni. [24.11.1999] § 149. Testamendi tõestamine Testamendi tõestamise eest tasutakse riigilõivu 400 krooni. [24.11.1999] § 150. Pärimisõiguse tunnistuse väljastamine (1) Pärimisõiguse tunnistuse väljastamise eest tasuvad riigilõivu 3% pärandisummast: 1) pärandaja alanejad sugulased, abikaasa, vanemad ja vanavanemad; 2) testamendijärgsed pärijad; 3) pärimislepingu alusel pärijad. (2) Pärandaja õed ja vennad tasuvad pärimisõiguse tunnistuse väljastamise eest riigilõivu 5% pärandisummast, kui nad ei päri testamendi või pärimislepingu alusel. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata pärijad tasuvad pärimisõiguse tunnistuse väljastamise eest riigilõivu 20% pärandisummast. § 151. Ühisvara osa kohta omandiõiguse tunnistuse väljastamine Abikaasale tunnistuse väljastamise eest omandiõiguse kohta abielu kestel soetatud ühisvara osale tasutakse riigilõivu 400 krooni. [24.11.1999] § 152. Volikirja tõestamine (1) Vara kasutamise ja käsutamise ning krediidioperatsioonide teostamise õiguse kohta antava volikirja tõestamisel tasutakse riigilõivu: 1) lastele, abikaasale ja vanematele antava volikirja tõestamise eest 200 krooni; 2) teistele isikutele antava volikirja tõestamise eest 400 krooni. (2) Muu volikirja tõestamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni. [24.11.1999] § 153. Avaldus pärandvara hoiuabinõude rakendamiseks Avalduse esitamisel pärandvara hoiuabinõude rakendamiseks tasutakse riigilõivu 350 krooni. [24.11.1999] § 154. Mereprotesti tegemise avaldus Avalduse esitamisel mereprotesti tegemiseks tasutakse riigilõivu 1600 krooni. [24.11.1999] § 1541. Ajutise liputunnistuse väljastamine Ajutise liputunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1300 krooni. [11.02.1998; 24.11.1999] § 155. Tõlke õigsuse tõestamine Dokumendi tõlke õigsuse tõestamise eest tasutakse riigilõivu 180 krooni lehekülje eest. [24.11.1999] § 156. Ärakirja, väljavõtte või allkirja õigsuse tõestamine (1) Dokumendi ärakirja või sellest tehtud väljavõtte õigsuse tõestamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni lehekülje kohta. (2) Dokumendil oleva allkirja ehtsuse, sealhulgas tõlgi allkirja ehtsuse tõestamise eest tasutakse riigilõivu 160 krooni. [24.11.1999] § 157. Dokumendi dublikaadi väljastamine Notariaalselt tõestatud dokumendi tõestatud dublikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 180 krooni. [24.11.1999] § 158. Tõendi väljastamine kodakondsusesse mittekuuluvuse kohta Isikule Eesti kodakondsusesse mittekuuluvuse tõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 520 krooni. [24.11.1999] § 159. Tagasipöördumise tunnistus Eestisse tagasipöördumise tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 130 krooni. [24.11.1999] § 160. Hagi, nõude või dokumendi teatavakstegemine Füüsilised ja juriidilised isikud tasuvad nende hagi, nõude või dokumendi teatavakstegemise eest välisesinduse kaudu riigilõivu 210 krooni. [24.11.1999] § 161. Kirstu või urni saatmisega seotud dokumentide vormistamine Välismaal surnud Eesti kodaniku või Eestis elamisloa alusel viibinud välismaalase põrmuga kirstu või urni Eestisse saatmisega seotud dokumendi vormistamise eest tasutakse riigilõivu 210 krooni. [24.11.1999] § 162. Vara hoiulevõtmine ja edasisaatmine Välismaal surnud Eesti kodaniku või Eestis elamisloa alusel viibinud välismaalase vara välisesinduse poolt hoiulevõtmise ja edasisaatmise eest tasutakse riigilõivu 520 krooni. [24.11.1999] § 163. Muud notariaaltoimingud Muu notariaaltoimingu teostamise eest tasutakse riigilõivu 210 krooni. [24.11.1999] § 164. Notariaaltoimingu teostamine väljaspool välisesinduse ruume Väljaspool välisesinduse ruume teostatud notariaaltoimingu eest võetakse riigilõivu kahekordses määras. § 165. Riigilõivust vabastamise ja riigilõivumäära vähendamise õigus Eesti välisesinduse juhil on õigus Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja korras vähendada käesoleva seaduse §-des 148–164 sätestatud toimingutelt võetava riigilõivu määra või vabastada isik selle tasumisest. [18.06.1998] 15. jagu Isikut tõendavate dokumentide seaduse ja kodakondsuse seaduse alusel teostatavad toimingud [24.11.1999] § 166. Isikut tõendava dokumendi väljaandmise ja väljavahetamise taotluse läbivaatamine Isikut tõendava dokumendi (välja arvatud diplomaatiline pass) väljaandmise või väljavahetamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni. [24.11.1999] § 167. Isikut tõendava dokumendi väljavahetamise taotluse läbivaatamine dokumendi kasutamiskõlbmatuks muutumise, hävimise või kaotsimineku korral Isikut tõendava dokumendi (välja arvatud diplomaatiline pass) väljavahetamise taotluse läbivaatamise eest dokumendi kasutamiskõlbmatuks muutumise, hävimise või kaotsimineku korral tasutakse riigilõivu 300 krooni. [24.11.1999] § 168. Vähendatud riigilõivumäära kohaldamine isikut tõendava dokumendi väljavahetamise taotluse läbivaatamise eest Kui isikut tõendav dokument on kasutamiskõlbmatuks muutunud, hävinud või kaotsi läinud kuriteo, tulekahju või muu ettenägematu sündmuse tagajärjel ja nimetatu kohta on esitatud pädeva riigiasutuse tõend, tasutakse isikut tõendava dokumendi väljavahetamise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu vastavalt käesoleva seaduse §-le 166. [24.11.1999] § 169. Kodakondsuse saamise või taastamise sooviavalduse läbivaatamine ja kodakondsustunnistuse väljastamine Eesti kodakondsuse saamise või taastamise sooviavalduse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni. (2) Kodakondsustunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni. [24.11.1999] § 170. Kodakondsusest vabastamise sooviavalduse läbivaatamine Eesti kodakondsusest vabastamise sooviavalduse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni. [24.11.1999] § 171. Riigilõivu tasumisest vabastamise või riigilõivumäära vähendamise õigus Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektoril, tema asetäitjal ja Eesti välisesinduse juhil on õigus, lähtudes isiku majanduslikust olukorrast või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse põhjendatud taotlusel, vähendada isiku poolt tasumisele kuuluva riigilõivu määra või vabastada isik käesoleva seaduse §-des 166, 167, 169 ja 170 sätestatud riigilõivu tasumisest Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel ja korras. [24.11.1999] 16. jagu Välismaalaste seaduse ja selle täitmiseks antud õigustloovate aktide alusel teostatavad toimingud [24.11.1999] § 172. Elamis- või tööloa taotluse läbivaatamine (1) Tähtajalise elamis- või tööloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 350 krooni. (2) Eestis õppimiseks tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni. (3) Välisesindusele esitatud tähtajalise elamis- või tööloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2500 krooni. (4) Eestis õppimiseks välisesindusele esitatud tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni. (5) Alalise elamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni. [24.11.1999] § 173. Elamis- või tööloa andmete reisidokumenti kandmine (1) Tähtajalise elamis- või tööloa andmete reisidokumenti kandmise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni. (2) Välisesinduses tähtajalise elamis- või tööloa andmete reisidokumenti kandmise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni. (3) Alalise elamisloa andmete reisidokumenti kandmise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni. [24.11.1999] § 174. Elamis- või tööloa pikendamise taotluse läbivaatamine ja pikendatud elamis- või tööloa andmete reisidokumenti kandmine (1) Elamis- või tööloa pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni. (2) Välisesindusele esitatud elamis- või tööloa pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni. (3) Pikendatud elamis- või tööloa andmete reisidokumenti kandmise eest tasutakse riigilõivu 400 krooni. (4) Pikendatud elamis- või tööloa andmete välisesinduses reisidokumenti kandmise eest tasutakse riigilõivu 1200 krooni. [24.11.1999] § 175. Elamis- või tööloa andmete uude reisidokumenti ülekandmine (1) Elamis- või tööloa andmete uude reisidokumenti ülekandmise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 100 krooni. (2) Välisesinduses elamis- või tööloa andmete uude reisidokumenti ülekandmise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 300 krooni. (3) Elamis- või tööloa andmete uude reisidokumenti ülekandmise taotluse esitamisel reisidokumendi kasutamiskõlbmatuks muutumise, hävimise või kaotsimineku korral tasutakse riigilõivu 1000 krooni. (4) Välisesinduses elamis- või tööloa andmete uude reisidokumenti ülekandmise taotluse esitamisel reisidokumendi kasutamiskõlbmatuks muutumise, hävimise või kaotsimineku korral tasutakse riigilõivu 2000 krooni. [24.11.1999] § 176. Vähendatud riigilõivumäära kohaldamine elamis- või tööloa andmete ülekandmisel uude reisidokumenti Kui reisidokument on kasutamiskõlbmatuks muutunud, hävinud või kaotsi läinud kuriteo, tulekahju või muu ettenägematu sündmuse tagajärjel ja nimetatu kohta on esitatud pädeva riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse tõend, tasutakse elamis- või tööloa andmete ülekandmise taotluse esitamisel riigilõivu vastavalt käesoleva seaduse § 175 lõigetele 1 ja 2. [24.11.1999] § 177 [kehtetu – 24.11.1999] § 178. Viisa taotluse ja viisa pikendamise taotluse läbivaatamine (1) Ühekordse viisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 210 krooni. (2) Mitmekordse viisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1020 krooni. (3) Ühekordse transiitviisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 210 krooni. (4) Kahekordse transiitviisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 320 krooni. (5) Ühekordse turismiviisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 210 krooni. (6) Kahekordse turismiviisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 420 krooni. (7) Grupiviisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 210 krooni inimese kohta. (8) Äriviisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2500 krooni. (9) Diplomaatilise ja teenistusviisa taotluse läbivaatamise eest riigilõivu ei võeta. (10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–7 nimetatud viisataotluste läbivaatamise eest vähema aja kui 24 tunni jooksul tasutakse riigilõivu kahekordses ulatuses. (11) Viisa pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 210 krooni. [24.11.1999] § 179. Viisa või elamisloa taotlemisel nõutava kutse kinnitamiseks esitamine Viisa või elamisloa taotlemisel nõutava kutse kinnitamiseks esitamisel tasutakse riigilõivu 100 krooni. [24.11.1999] §-d 180, 181 [kehtetud – 24.11.1999] § 182. Riigilõivust vabastamise ja riigilõivumäära vähendamise õigus (1) Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektoril ja tema asetäitjal on õigus, lähtudes isiku majanduslikust olukorrast või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse põhjendatud taotlusel, vähendada isiku poolt tasumisele kuuluva riigilõivu määra või vabastada isik käesoleva seaduse § 172 lõigetes 1, 2 ja 5, § 173 lõigetes 1 ja 3, § 174 lõigetes 1 ja 3, § 175 lõigetes 1 ja 3, § 178 lõikes 11 ning §-s 179 sätestatud riigilõivu tasumisest Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel ja korras. (2) Eesti välisesinduse juhil on õigus, lähtudes isiku majanduslikust olukorrast või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse põhjendatud taotlusel, vähendada isiku poolt tasumisele kuuluva riigilõivu määra või vabastada isik käesoleva seaduse § 172 lõigetes 3 ja 4, § 173 lõikes 2, § 174 lõigetes 2 ja 4, § 175 lõigetes 2 ja 4 ning § 178 lõigetes 1–8 sätestatud riigilõivu tasumisest Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel ja korras. [24.11.1999] 17. jagu Riiklikud tegevuslitsentsid ja tegevusload § 183. Riikliku tegevuslitsentsi ja tegevusloa väljastamine ja pikendamine (1) Riikliku tegevuslitsentsi väljastamise või litsentsi kehtivusaja pikendamise eest relvade või laskemoona müügiks või eradetektiivibüroo avamiseks tasutakse riigilõivu 4000 krooni. (2) Riikliku tegevuslitsentsi väljastamise või litsentsi kehtivusaja pikendamise eest tubakatoodete ning kütuse jaemüügiks tasutakse riigilõivu ühe aasta kohta 2000 krooni. (21) Tegevuslitsentsi väljastamise või tegevuslitsentsi kehtivusaja pikendamise eest allmaa-mäetöödeks tasutakse riigilõivu 1500 krooni. (22) Tegevuslitsentsi väljastamise või tegevuslitsentsi kehtivusaja pikendamise eest pealmaa-mäetöödeks tasutakse riigilõivu 500 krooni. (23) Tegevuslitsentsi väljastamise või tegevuslitsentsi kehtivusaja pikendamise eest geoloogilisteks töödeks tasutakse riigilõivu 1000 krooni. (3) Riikliku tegevuslitsentsi väljastamise või litsentsi kehtivusaja pikendamise eest tubakatoodete tootmiseks, vahendamiseks ja hulgimüügiks ning kütuse sisseveoks, taasväljaveoks, hulgimüügiks ning ladustamiseks tasutakse riigilõivu ühe aasta kohta 20 000 krooni. (31) Koolitusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu vastavalt kooli liigile järgmiselt: 1) ülikool, rakenduskõrgkool – 1000 krooni; 2) gümnaasium, kutseõppeasutus, täiskasvanute koolitusasutus – 500 krooni; 3) koolieelne lasteasutus, algkool, põhikool, huvialakool, erikool – 250 krooni. (32) Alkoholi käitlemise tegevusloa, mille kehtivus on ühest aastast kuni kolme aastani, väljastamise eest tasutakse riigilõivu järgmistel tegevusaladel järgmistes määrades: 1) alkoholi tootmine – 150 000 krooni; 2) lahja alkohoolse joogi tootmine – 90 000 krooni; 3) alkoholi sissevedu – 150 000 krooni; 4) lahja alkohoolse joogi sissevedu – 90 000 krooni; 5) alkoholi väljavedu – 6500 krooni; 6) alkoholi hulgimüük – 65 000 krooni; 7) alkoholi jaemüük – 8000 krooni iga tegevuskoha kohta; 8) lahja alkohoolse joogi jaemüük – 5000 krooni iga tegevuskoha kohta; 9) etanoolisisaldusega kuni 6 (kaasa arvatud) mahuprotsenti lahja alkohoolse joogi jaemüük – 2000 krooni iga tegevuskoha kohta. (33) Alkoholi käitlemise tegevusloa, mille kehtivus on kolmest kuust kuni ühe aastani, väljastamise eest tasutakse riigilõivu järgmistel tegevusaladel järgmistes määrades: 1) alkoholi tootmine – 60 000 krooni; 2) lahja alkohoolse joogi tootmine – 35 000 krooni; 3) alkoholi sissevedu – 60 000 krooni; 4) lahja alkohoolse joogi sissevedu – 35 000 krooni; 5) alkoholi väljavedu – 2500 krooni; 6) alkoholi hulgimüük – 25 000 krooni; 7) alkoholi jaemüük – 3000 krooni iga tegevuskoha kohta; 8) lahja alkohoolse joogi jaemüük – 2000 krooni iga tegevuskoha kohta; 81) etanoolisisaldusega kuni 6 (kaasa arvatud) mahuprotsenti lahja alkohoolse joogi jaemüük – 800 krooni iga tegevuskoha kohta; 9) alkoholi jaemüük avalikul üritusel – 1000 krooni; 10) lahja alkohoolse joogi jaemüük avalikul üritusel – 600 krooni. (34) Kaabeltelevisioonivõrgu loa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni + 10 krooni iga kaabeltelevisioonivõrgu piirkonna potentsiaalse abonendi kohta, kuid mitte üle 150 000 krooni. (35) Kaabeltelevisiooni kasutusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 10 000 krooni. (36) Ühisantennisüsteemi kasutusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni. (37) Kaabeltelevisioonivõrgu loa pikendamise eest tasutakse riigilõivu pool esialgse loa riigilõivu määrast. (38) Noortelaagrile tegevusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni. (39) Veterinaarteenuse osutamiseks tegevusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu: 1) veterinaararsti tegevusloa eest – 1000 krooni; 2) veterinaarlaboratooriumi tegevusloa eest – 500 krooni. (310) Alkoholi käitlemise tegevusloa, mille kehtivus on kuni kolm kuud, väljastamise eest tasutakse riigilõivu järgmistel tegevusaladel järgmises määras: 1) alkoholi jaemüük – 25% iga tegevuskoha kohta käesoleva paragrahvi lõike 33 punktis 7 sätestatud määrast; 2) lahja alkohoolse joogi jaemüük – 25% iga tegevuskoha kohta käesoleva paragrahvi lõike 33 punktis 8 sätestatud määrast. (4) Muu riikliku tegevuslitsentsi või tegevusloa väljastamise ja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 4000 krooni. [3.06.1998; 17.06.1998B; 10.02.1999; 10.02.1999B; 17.02.1999E; 16.06.1999; 28.09.1999; 24.11.1999] 18. jagu Valla- ja linnasekretäri toimingud § 184. Dokumendi ärakirja või väljavõtte õigsuse tõestamine Valla- või linnasekretäri poolt dokumendi ärakirja või väljavõtte õigsuse tõestamise eest tasutakse riigilõivu 10 krooni iga lehekülje eest. § 185. Allkirja ehtsuse tõestamine Valla- või linnasekretäri poolt dokumendil allkirjade ehtsuse tõestamise eest tasutakse riigilõivu 15 krooni. § 186. Volikirja tõestamine Valla- või linnasekretäri poolt volikirja tõestamise eest tasutakse riigilõivu 30 krooni. 181. jagu Arhiiviseaduse alusel teostatavad toimingud [25.03.1998] § 1861. Arhiiviteenuse tegevusloa väljastamine Arhiiviteenuse tegevusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni. [25.03.1998] § 1862. Avaliku arhiivi poolt arhiiviteatise ja arhivaali väljavõtte väljastamine Avaliku arhiivi poolt arhiiviteatise, arhivaali väljavõtte või ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni. [25.03.1998] 19. jagu Energiaseaduse alusel teostatavad toimingud § 187 [kehtetu – 10.06.1998] § 188. Turuloa väljastamine ja pikendamine (1) Turuloa väljastamise eest tegutsemiseks energiaseaduse (RT I 1997, 52, 833; 1998, 71, 1201; 113/114, 1873; 1999, 29, 403) § 9 lõikes 2 nimetatud tegevusaladel tasutakse riigilõivu 2500 krooni aasta kohta. (2) Turuloa pikendamise eest tegutsemiseks energiaseaduse § 9 lõikes 2 nimetatud tegevusaladel tasutakse riigilõivu 2500 krooni aasta kohta. [10.06.1998] § 189. Tehnilise kontrolli loa väljastamine ja pikendamine Energiaseaduse §-s 8 sätestatud tehnilise kontrolli loa väljastamise või pikendamise eest tasutakse riigilõivu 15 000 krooni. [10.06.1998] 191. jagu Tehnilise järelevalve seaduse alusel teostatavad toimingud [17.06.1998B] § 1891. Riikliku tehnilise järelevalve alla kuuluva seadme registreerimine või ümberregistreerimine Riikliku tehnilise järelevalve alla kuuluva seadme registreerimise või ümberregistreerimise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni. [17.06.1998B] § 1892. Järelevalveks õigustatud isiku tunnustamise tunnistuse väljastamine (1) Järelevalveks õigustatud isiku tunnustamise tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu: 1) allmaa-mäetööde mäetööde juhina 450 krooni; 2) pealmaa-mäetööde mäetööde juhina 250 krooni; 3) tööde juhina 200 krooni; 4) allmaa-mäetöödel vastutava järelevaatajana 150 krooni; 5) pealmaa-mäetöödel vastutava järelevaatajana 100 krooni; 6) teistel riikliku tehnilise järelevalve alla kuuluvatel töödel vastutava järelevaatajana 50 krooni. (2) Järelevalveks õigustatud isiku tunnustamise tunnistuse kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni. [17.06.1998B] § 1893. Riikliku tehnilise järelevalve alla kuuluva objekti katsetamise tingimuste kooskõlastamine ja riikliku tehnilise järelevalve alla kuuluva objekti projekti kooskõlastamine (1) Riikliku tehnilise järelevalve alla kuuluva objekti katsetamise tingimuste kooskõlastamise eest tasutakse riigilõivu: 1) allmaa-mäetööde objekti eest 750 krooni; 2) pealmaa-mäetööde objekti eest 500 krooni; 3) muu riikliku tehnilise järelevalve alla kuuluva objekti eest 300 krooni. (2) Riikliku tehnilise järelevalve alla kuuluva objekti projekti kooskõlastamise eest tasutakse riigilõivu: 1) allmaa-mäetööde objekti eest 1500 krooni; 2) pealmaa-mäetööde objekti eest 750 krooni. [17.06.1998B] § 1894. Ekspertotsuse andmine Ekspertotsuse andmise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni. [17.06.1998B] § 1895. Riikliku tehnilise järelevalve alla kuuluva objekti personali väljaõppeprogrammi kooskõlastamine Riikliku tehnilise järelevalve alla kuuluva objekti personali väljaõppeprogrammi kooskõlastamise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni. [17.06.1998B] 192. jagu Raudteeseaduse alusel teostatavad toimingud [23.02.1999A] § 1896. Raudteeinfrastruktuuri majandamise, raudtee reisijateveoteenuse, raudtee kaubaveoteenuse, raudtee-ehitustegevuse ja raudteeveeremi remondi tegevusloa väljastamine Tegevusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu: 1) raudteeinfrastruktuuri majandamise tegevusloa väljastamise eest 25 000 krooni; 2) raudtee reisijateveoteenuse tegevusloa väljastamise eest 15 000 krooni; 3) raudtee kaubaveoteenuse tegevusloa väljastamise eest 15 000 krooni; 4) raudtee-ehitustegevuse tegevusloa väljastamise eest 5000 krooni; 5) raudteeveeremi remondi tegevusloa väljastamise eest 5000 krooni. [23.02.1999A] § 1897. Raudtee ja raudteeveeremi registrisse kandmine ja registris muudatuse tegemine (1) Raudtee riiklikku raudteede registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu: 1) avalikuks kasutamiseks määratud raudtee iga tee registrisse kandmisel 300 krooni; 2) muu raudtee registrisse kandmisel 200 krooni. (2) Raudteeveeremi riiklikku raudteeveeremi registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu: 1) veduri registrisse kandmisel 1200 krooni; 2) vaguni registrisse kandmisel 650 krooni; 3) muu raudteeveeremi registrisse kandmisel 300 krooni. (3) Raudtee ja raudteeveeremi registrikande muutmise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni. [23.02.1999A] § 1898. Registreerimistunnistuse või registreerimismärgi väljastamine (1) Raudtee registrisse kandmisel raudteele registreerimistunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 70 krooni. (2) Raudteeveeremi registrisse kandmisel raudteeveeremile registreerimismärgi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 70 krooni. [23.02.1999A] § 1899. Vedurijuhiloa ja selle dublikaadi väljastamine (1) Vedurijuhiloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni. (2) Vedurijuhiloa dublikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 25 krooni. [23.02.1999A] § 18910. Ohutustunnistuse väljastamine, muutmine ja uuendamine (1) Esmase ohutustunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu: 1) raudteeinfrastruktuuri ohutustunnistuse väljastamise eest 700 krooni; 2) raudteeveeremi ohutustunnistuse väljastamise eest 300 krooni. (2) Ohutustunnistuse uuendamise või muudatuse tegemise eest ohutustunnistuses tasutakse riigilõivu 150 krooni. [23.02.1999A] § 18911. Vähendatud riigilõivumäära kohaldamine raudteede registrisse ja raudteeveeremi registrisse kandmisel (1) Kui raudtee riiklikku raudteede registrisse kandmise avaldus on esitatud enne 2000. aasta 1. jaanuari, tasub avalduse esitanud ettevõtja raudtee registrisse kandmise eest 10% riigilõivu määrast, mida ta peaks tasuma vastavalt käesoleva seaduse § 1897 lõike 1 punktidele 1 ja 2. (2) Kui raudteeveeremi riiklikku raudteeveeremi registrisse kandmise avaldus on esitatud enne 2000. aasta 1. jaanuari, tasub avalduse esitanud ettevõtja raudteeveeremi registrisse kandmise eest 5% riigilõivu määrast, mida ta peaks tasuma vastavalt käesoleva seaduse § 1897 lõike 2 punktidele 1–3. [23.02.1999A] 193. jagu Sideameti toimingud [24.11.1999] § 18912. Raadiosaateseadme esmane ülevaatus, tegevuse alustamise registreerimine, häirekaitsegarantii väljastamine ning telekommunikatsioonisüsteemide riikliku registri väljavõtted (1) Raadiosaateseadme esmase ülevaatuse, samuti raadiosaateseadme kasutamise peatamise aluste äralangemise järel teostatava raadiosaateseadme esmase ülevaatuse eest tasutakse riigilõivu käesoleva seaduse lisas 3 toodud määras. (2) Telekommunikatsioonialase tegevuse alustamise teatise registreerimise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni. (3) Häirekaitsegarantii väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni. (4) Telekommunikatsioonisüsteemide riikliku registri tõestatud väljavõtete ning Sideameti poolt väljastatud muude dokumentide tõestatud ärakirjade eest tasutakse riigilõivu 50 krooni iga lehekülje eest. [24.11.1999] § 18913. Loa väljastamine ja pikendamine (1) Telekommunikatsioonivõrgu opereerimise tegevusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni. (2) Raadiosaateseadmete üle Eesti tollipiiri toimetamise eriloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni. (3) Amatöörraadiojaama tööloa väljastamise ja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 36 krooni. (4) Raadiosaateseadme paigaldamise loa ja raadiosaateseadme või raadiovõrgu kasutamise loa väljastamise ja pikendamise eest ühe raadiosageduskanali kohta või ühe raadiosideliini raadiosaatja kohta tasutakse riigilõivu: 1) ühes maakonnas paikneva raadiovõrgu või ühe raadiosideliini raadiosaatja eest – käesoleva seaduse lisas 4 toodud määras; 2) kahes kuni viies maakonnas paikneva raadiovõrgu eest – lisas 4 toodud määra kahekordses suuruses; 3) kuues kuni kümnes maakonnas paikneva raadiovõrgu eest – lisas 4 toodud määra kolmekordses suuruses; 4) üheteistkümnes ja enamas maakonnas paikneva raadiovõrgu eest – lisas 4 toodud määra viiekordses suuruses. (5) Raadiosaateseadme paigaldamise loa ja raadiosaateseadme või raadiovõrgu kasutamise loa väljastamise ja pikendamise eest ühe raadiosageduskanali kohta, mida kasutatakse dupleks- või semidupleksrežiimis, tasutakse riigilõivu: 1) ühes maakonnas paikneva raadiovõrgu või ühe raadiosideliini raadiosaatja eest – käesoleva seaduse lisa 4 punktides 1 ja 2 toodud määra poolteisekordses suuruses; 2) kahes kuni viies maakonnas paikneva raadiovõrgu eest – lisa 4 punktides 1 ja 2 toodud määra kolmekordses suuruses; 3) kuues kuni kümnes maakonnas paikneva raadiovõrgu eest – lisa 4 punktides 1 ja 2 toodud määra neljakordses suuruses; 4) üheteistkümnes ja enamas maakonnas paikneva raadiovõrgu eest – lisa 4 punktides 1 ja 2 toodud määra seitsmekordses suuruses. (6) Raadiosaateseadme kasutamise loa esmakordse väljastamise eest ühe sageduskanali kohta tasutakse riigilõivu 1/12 osa lisas 4 toodud riigilõivu määrast iga kuu kohta, mis on jäänud paigaldamise loa väljastamisest kuni esmakordse raadioseadmete kasutamise loa väljastamiseni. (7) Iga paikse jaama lisamise eest ühisele raadiosaateseadme kasutamise loale tasutakse riigilõivu 200 krooni. (8) Loa valdaja soovil raadiosaateseadme paigaldamise loa ja kasutamise loa tingimuste muutmisel tasutakse riigilõivu vastavalt käesoleva seaduse lisale 4. (9) Numeratsiooniplaanis telekommunikatsiooni otstarbeks määratud numeratsiooni kasutamise loa väljastamise ning pikendamise eest tasutakse riigilõivu lisas 4 toodud määras. [24.11.1999] 20. jagu Mahepõllumajanduse seaduse alusel teostatavad toimingud § 190. Mahemärgi kasutuslubade väljaandmise õigus Mahemärgi kasutuslubade väljaandmise õiguse andmise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni. 201. jagu Väetiseseaduse alusel teostatavad toimingud [3.12.1997] § 1901. Väetiste registri toimingud (1) Väetise tüüpnimetuse ja selle tootja, töötleja või importija väetiste registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni. (2) Registrikande muutmise ja täiendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni. (3) Registreerimistunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni. (4) Registrikannetest väljavõtete tegemise eest tasutakse riigilõivu 25 krooni iga formaadis A4 lehekülje eest. [3.12.1997] 202. jagu Taimekaitseseaduse alusel teostatavad toimingud [14.10.1998] § 1902. Taimekaitsevahendite registri toimingud (1) Taimekaitsevahendi registrisse kandmise ning registreerimistunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 5000 krooni. (2) Registrikannete muutmise ja uue registreerimistunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni. (3) Registrikannetest tehtava väljavõtte iga formaadis A4 lehekülje eest tasutakse riigilõivu 25 krooni. [14.10.1998] 21. jagu Muud toimingud § 191. Liiniloa väljastamine Regulaarse bussiliini liiniloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni. § 192. Jahitunnistuse väljastamine Jahitunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni. § 193. Arhiiviteatise väljastamine (1) Avalduse esitamisel arhiiviteatise tellimiseks ja edastamiseks Välisministeeriumi kaudu tasutakse riigilõivu 40 krooni. (2) Avalduse esitamisel arhiiviteatise tellimiseks ja edastamiseks Välisministeeriumi kaudu välisesinduses tasutakse riigilõivu 210 krooni. § 194. Dokumendi legaliseerimine (1) Dokumendi legaliseerimise eest tasutakse riigilõivu 25 krooni. (2) Dokumendi legaliseerimise eest välisesinduses tasutakse riigilõivu 200 krooni. § 195. Kanded registerpandi kohta (1) Pandilepingu registreerimise eest tasutakse käesoleva seaduse lisas 1 toodud riigilõivu täismäär olenevalt tehinguväärtusest. (2) Registerpandi järjekoha muutmise eest tasutakse 75% käesoleva seaduse lisas 1 toodud riigilõivu täismäärast olenevalt tehinguväärtusest. [24.11.1999] § 196. Ettevõtteregistris muudatuste tegemine (1) Ettevõtte, asutuse ja organisatsiooni põhikirja, põhimääruse või asutamis-, rendi- või tegutsemislepingu muutmisest tulenevate muudatuste tegemise eest registris, välja arvatud mittetulundusühingute puhul, tasutakse riigilõivu 200 krooni. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud toimingute eest mittetulundusühingute puhul tasutakse riigilõivu 50 krooni. § 197. Turvatöötaja kaardi väljastamine Turvatöötaja kaardi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni. § 1971. Eesti keele tasemeeksamile registreerimine ja eesti keele oskuse tunnistuse väljastamine (1) Eesti keele tasemeeksamile registreerimise eest, välja arvatud kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide ning ülikoolide õppekava kohasele eksamile registreerimise eest, tasutakse riigilõivu 50 krooni. (2) Eesti keele oskuse tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni. [9.02.1999; 24.11.1999] § 1972. Audiitori kutse taotlemine Audiitori kutse taotlemisel tasutakse riigilõivu 4000 krooni. [10.02.1999A] § 1973. Kaabeltelevisioonivõrgu loa väljaandmiseks korraldatavale konkursile osalejaks registreerimine Kaabeltelevisioonivõrgu loa väljaandmiseks korraldatavale konkursile osalejaks registreerimise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni + 10 krooni iga kaabeltelevisioonivõrgu piirkonnas asuva potentsiaalse abonendi kohta, kuid mitte üle 50 000 krooni. [10.02.1999B] § 1974. Jäätmete riikidevahelise veoloa taotluse menetlemine Jäätmete riikidevahelise veoloa taotluse menetlemise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni. [17.02.1999C] § 1975. Geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimise ja turustamise taotluse läbivaatamine (1) Geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni. (2) Geneetiliselt muundatud organismi sisaldava või sellest koosneva toote turustamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni. [17.02.1999C] III. TEHINGUVÄÄRTUSED 8. peatükk TEHINGUVÄÄRTUSE MÄÄRAMINE § 198. Tehinguväärtus kannete tegemisel kinnistusraamatusse (1) Tehinguväärtus määratakse kinnistamise alusdokumendi järgi. (2) Kohustusi, mis lasuvad tehingu objektil, tehinguväärtuse määramisel maha ei arvata. (3) Kui kinnistamise alusdokument ei sisalda tehinguväärtust, määratakse tehinguväärtus vastavalt käesoleva seaduse §-dele 199–212. § 199. Kinnisasja kinnistamine (1) Hoonestamata kinnisasja kinnistamisel on tehinguväärtuseks maa maksustamishind. (2) Hoonestatud kinnisasja kinnistamisel on tehinguväärtuseks maa maksustamishind ja hoone hind. (3) Kui Kinnistusametile ei esitata dokumenti hoone hinna kohta, loetakse hoone hinnaks 50 000 krooni. (4) Kinnisasjal asuva hoone omaniku poolt ostueesõigusega erastatud maa kinnistamisel on tehinguväärtuseks maa maksustamishind. (5) Kui maa maksustamishind ja hoonete hind on kokku väiksem kui kinnisasja koormav hüpoteek, on omandiõiguse kinnistamisel tehinguväärtuseks kinnistusraamatusse kantud hüpoteegi summa. § 200. Kinnistu jagamine Kinnistu jagamisel mitmeks kinnistuks määratakse tehinguväärtus jagamise tulemusel moodustatavast uuest kinnistust lähtuvalt käesoleva seaduse § 199 järgi. [23.02.1999] § 201. Kinnistute ühendamine Kinnistute ühendamisel määratakse tehinguväärtus ühendatavatest kinnisasjadest lähtuvalt käesoleva seaduse § 199 järgi. § 202. Kinnistu osa liitmine teise kinnistuga Kinnistu osa liitmisel teise kinnistuga määratakse tehinguväärtus liidetava osa järgi vastavalt käesoleva seaduse §-le 199. § 203. Korteriomandi kinnistamine Korteriomandi kinnistamisel on tehinguväärtuseks 50% korteriomandi reaalosale vastava maa kaasomandiosa maksustamishinnast. § 204. Hoonestusõigus ja korterihoonestusõigus (1) Hoonestamata kinnisasja koormamisel hoonestusõigusega on tehinguväärtus 80% koormatava kinnisasja maksustamishinnast. (2) Hoonestatud kinnisasja koormamisel hoonestusõigusega on tehinguväärtuseks 80% maa maksustamishinna ja hoone hinna summast. (3) Kui hoonestusõiguse eest makstakse tasu, on hoonestusõigusega koormamisel tehinguväärtuseks hoonestusõiguse tasu kogusumma, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest. (4) Korterihoonestusõigusega koormamisel on tehinguväärtuseks 50% korterihoonestusõiguse reaalosale vastava hoonestusõiguse tehinguväärtusest, määratuna käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel. § 205. Reaalservituut (1) Reaalservituudi seadmisel on tehinguväärtuseks väärtus, mida reaalservituut valitseva kinnisasja suhtes omab, kuid mitte vähem kui 2000 krooni. (2) Kui Kinnistusametile ei esitata andmeid reaalservituudi väärtuse suuruse kohta, loetakse tehinguväärtuseks 2000 krooni. § 206. Kasutusvaldus (1) Kasutusvalduse aastaväärtuseks on 4% koormatava kinnisasja maksustamishinnast. (2) Tähtajalise kasutusvalduse seadmisel on tehinguväärtuseks üksikute aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest. (3) Tähtajatu kasutusvalduse seadmisel on tehinguväärtuseks kasutusvalduse aastaväärtuse kordne sõltuvalt kasutusvaldaja vanusest: 1) alla 36-aastase isiku puhul 20-kordne aastaväärtus; 2) 36–50-aastase isiku puhul 15-kordne aastaväärtus; 3) 51–65-aastase isiku puhul 10-kordne aastaväärtus; 4) 66–75-aastase isiku puhul 5-kordne aastaväärtus; 5) 76-aastase ja vanema isiku puhul 3-kordne aastaväärtus. § 207. Isiklik kasutusõigus (1) Isikliku kasutusõiguse aastaväärtuseks on 4% koormataval kinnisasjal asuva elamu väärtusest. (2) Tähtajalise isikliku kasutusõiguse seadmisel elamule on tehinguväärtuseks üksikute aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest. (3) Tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmisel elamule on tehinguväärtus isikliku kasutusõiguse aastaväärtuse kordne, sõltuvalt kasutaja vanusest: 1) alla 36-aastase isiku puhul 20-kordne aastaväärtus; 2) 36–50-aastase isiku puhul 15-kordne aastaväärtus; 3) 51–65-aastase isiku puhul 10-kordne aastaväärtus; 4) 66–75-aastase isiku puhul 5-kordne aastaväärtus; 5) 76-aastase ja vanema isiku puhul 3-kordne aastaväärtus. (4) Isikliku kasutusõiguse seadmisel elamu osale määratakse kasutusõiguse aastaväärtus võrdeliselt selle elamuosa suurusega kogu elamust. (5) Muude isiklike kasutusõiguste seadmisel on tehinguväärtuseks 1000 krooni. § 208. Reaalkoormatis (1) Reaalkoormatise seadmisel on tehinguväärtuseks reaalkoormatise rahalise väärtuse kogusumma, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest. (2) Reaalkoormatise, mille rahaline väärtus pole määratud, tehinguväärtuseks on 1000 krooni. § 209. Ostueesõigus Ostueesõiguse seadmisel on tehinguväärtuseks pool koormatava kinnisasja omandiõiguse kinnistamise tehinguväärtusest. § 210. Hüpoteek (1) Hüpoteegi seadmisel on tehinguväärtuseks hüpoteegisumma koos kõrvalnõuete summaga. (2) Hüpoteegi järjekoha muutmisel on tehinguväärtuseks etteastuva hüpoteegi summa. § 211. Märge Märke kinnistamisel on tehinguväärtuseks selle asjaõiguse kinnistamise tehinguväärtus, mille tagamiseks märge kinnistusraamatusse kantakse. § 212. Kannete muutmine ja kustutamine Kannete muutmisel ja kustutamisel kinnistusraamatus on tehinguväärtuseks vastava asjaõiguse või märke kinnistamise tehinguväärtus. § 213. Pandilepingu registreerimine Pandilepingu registreerimisel on tehinguväärtuseks pandisumma. § 214. Registerpandi järjekoha muutmine Registerpandi järjekoha muutmise kinnistamisel on tehinguväärtuseks etteastuva registerpandi summa. § 215. Tehinguväärtus abieluvararegistri toimingute korral Tehinguväärtus määratakse kande alusdokumendi järgi. Kui kande alusdokumendis ei ole tehinguväärtust sätestatud, loetakse tehinguväärtuseks 5000 krooni. 9. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 216. Seaduse kehtetuks tunnistamine Riigilõivuseadus (RT 1990, 11, 118; RT I 1995, 36, 465; 57, 981; 58, 1005; 61, 1028; 87, 1540; 1996, 3, 56; 38, 752; 40, 773; 42, 811; 45, 848 ja 851; 49, 953; 51, 969; 80, 1435; 1997, 5/6, 32; 34, 535; 48, 774 ja 775; 51, 823; 52, 833) tunnistatakse kehtetuks. § 2161. Riigilõivust vabastamine (1) Korteriühistu registrisse kandmine ja korteriühistu kohta mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud andmete muutmine või täiendamine on kuni 2000. aasta 31. detsembrini riigilõivuvaba. Lõiget 2 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1998. aasta 1. juulist (2) Enne laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse (RT I 1998, 23, 321; 59, 941; 1999, 10, 149) jõustumist Eestis registreeritud laeva kandmine väikelaevaregistrisse koos väikelaevatunnistuse väljastamisega samale omanikule on kuni 2000. aasta 1. juulini riigilõivuvaba. [17.02.1999D; 9.11.1999] § 2162. Õigus taotleda laeva väikelaevaregistrisse kandmise eest tasutud riigilõivu tagastamist Enne laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse jõustumist Eestis registreeritud laeva omanikul, kes on tasunud riigilõivu temale kuuluva laeva väikelaevaregistrisse kandmise ja väikelaevatunnistuse väljastamise eest, on õigus taotleda selle lõivu tagastamist käesolevas seaduses sätestatud korras. [9.11.1999] § 217. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 1998. aasta 1. jaanuaril. Lisa 1 riigilõivuseaduse juurde [24.11.1999] RIIGILÕIVU TÄISMÄÄRAD KANNETE TEGEMISE EEST KINNISTUSRAAMATUSSE JA ABIELUVARAREGISTRISSE (KROONIDES) Tehinguväärtus kuni Riigilõivu täismäär Tehinguväärtus kuni Riigilõivu täismäär Tehinguväärtus kuni Riigilõivu täismäär Tehinguväärtus kuni Riigilõivu täismäär 500 40 420 000 1220 2 800 000 7900 7 000 000 19 500 1000 60 440 000 1270 2 900 000 8200 7 100 000 20 000 1500 80 460 000 1330 3 000 000 8500 7 200 000 20 500 2000 100 480 000 1380 3 100 000 8800 7 300 000 21 000 4000 120 500 000 1430 3 200 000 9100 7 400 000 21 500 6000 140 550 000 1530 3 300 000 9400 7 500 000 22 000 8000 160 600 000 1640 3 400 000 9700 7 600 000 22 500 10 000 180 650 000 1740 3 500 000 10 000 7 700 000 23 000 20 000 200 700 000 1850 3 600 000 10 300 7 800 000 23 500 30 000 220 750 000 1950 3 700 000 10 600 7 900 000 24 000 40 000 240 800 000 2050 3 800 000 10 900 8 000 000 24 500 50 000 260 850 000 2160 3 900 000 11 200 8 100 000 25 000 60 000 280 900 000 2260 4 000 000 11 500 8 200 000 25 500 70 000 300 950 000 2370 4 100 000 11 800 8 300 000 26 000 80 000 320 1 000 000 2500 4 200 000 12 100 8 400 000 26 500 90 000 340 1 100 000 2800 4 300 000 12 400 8 500 000 27 000 100 000 390 1 200 000 3100 4 400 000 12 700 8 600 000 27 500 120 000 440 1 300 000 3400 4 500 000 13 000 8 700 000 28 000 140 000 490 1 400 000 3700 4 600 000 13 300 8 800 000 28 500 160 000 550 1 500 000 4000 4 700 000 13 600 8 900 000 29 000 180 000 600 1 600 000 4300 4 800 000 13 900 9 000 000 29 500 200 000 650 1 700 000 4600 4 900 000 14 200 9 100 000 30 000 220 000 700 1 800 000 4900 5 000 000 14 500 9 200 000 30 500 240 000 750 1 900 000 5200 6 100 000 15 000 9 300 000 31 000 260 000 810 2 000 000 5500 6 200 000 15 500 9 400 000 31 500 280 000 860 2 100 000 5800 6 300 000 16 000 9 500 000 32 000 300 000 910 2 200 000 6100 6 400 000 16 500 9 600 000 32 500 320 000 960 2 300 000 6400 6 500 000 17 000 9 700 000 33 000 340 000 1010 2 400 000 6700 6 600 000 17 500 9 800 000 33 500 360 000 1070 2 500 000 7000 6 700 000 18 000 9 900 000 34 000 380 000 1120 2 600 000 7300 6 800 000 18 500 10 000 000 34 500 400 000 1170 2 700 000 7600 6 900 000 19 000 Tehinguväärtuse puhul üle 10 000 000 krooni on riigilõivu täismäär 0,34% tehinguväärtuse summast. Lisa 2 riigilõivuseaduse juurde [24.11.1999] RIIGILÕIVU TÄISMÄÄRAD HAGIAVALDUSE ESITAMISE EEST (KROONIDES) Hagihind kuni Riigilõivu täismäär Hagihind kuni Riigilõivu täismäär Hagihind kuni Riigilõivu täismäär Hagihind kuni Riigilõivu täismäär 500 50 340 000 18 000 2 900 000 102 000 6 600 000 231 000 1000 100 360 000 19 000 3 000 000 105 000 6 700 000 235 000 1500 105 380 000 20 000 3 100 000 108 000 6 800 000 238 000 2000 140 400 000 21 000 3 200 000 112 000 6 900 000 242 000 4000 280 420 000 22 000 3 300 000 116 000 7 000 000 245 000 6000 420 440 000 23 000 3 400 000 119 000 7 100 000 249 000 8000 560 460 000 24 000 3 500 000 123 000 7 200 000 252 000 10 000 700 480 000 25 000 3 600 000 126 000 7 300 000 256 000 15 000 1050 500 000 26 000 3 700 000 130 000 7 400 000 259 000 20 000 1400 550 000 28 000 3 800 000 133 000 7 500 000 263 000 25 000 1750 600 000 30 000 3 900 000 137 000 7 600 000 266 000 30 000 2100 650 000 32 000 4 000 000 140 000 7 700 000 270 000 35 000 2450 700 000 34 000 4 100 000 144 000 7 800 000 273 000 40 000 2800 750 000 36 000 4 200 000 147 000 7 900 000 277 000 45 000 3150 800 000 38 000 4 300 000 151 000 8 000 000 280 000 50 000 3500 850 000 40 000 4 400 000 154 000 8 100 000 284 000 55 000 3750 900 000 42 000 4 500 000 158 000 8 200 000 287 000 60 000 4000 950 000 44 000 4 600 000 161 000 8 300 000 290 000 65 000 4250 1 000 000 46 000 4 700 000 165 000 8 400 000 294 000 70 000 4500 1 100 000 49 000 4 800 000 168 000 8 500 000 298 000 75 000 4750 1 200 000 52 000 4 900 000 172 000 8 600 000 301 000 80 000 5000 1 300 000 55 000 5 000 000 175 000 8 700 000 305 000 85 000 5250 1 400 000 58 000 5 100 000 179 000 8 800 000 308 000 90 000 5500 1 500 000 61 000 5 200 000 182 000 8 900 000 312 000 95 000 5750 1 600 000 64 000 5 300 000 186 000 9 000 000 315 000 100 000 6000 1 700 000 67 000 5 400 000 189 000 9 100 000 319 000 120 000 7000 1 800 000 70 000 5 500 000 193 000 9 200 000 322 000 140 000 8000 1 900 000 73 000 5 600 000 196 000 9 300 000 326 000 160 000 9000 2 000 000 76 000 5 700 000 200 000 9 400 000 329 000 180 000 10 000 2 100 000 78 000 5 800 000 203 000 9 500 000 333 000 200 000 11 000 2 200 000 81 000 5 900 000 207 000 9 600 000 336 000 220 000 12 000 2 300 000 84 000 6 000 000 210 000 9 700 000 340 000 240 000 13 000 2 400 000 87 000 6 100 000 214 000 9 800 000 343 000 260 000 14 000 2 500 000 90 000 6 200 000 217 000 9 900 000 347 000 280 000 15 000 2 600 000 93 000 6 300 000 221 000 10 000 000 350 000 300 000 16 000 2 700 000 96 000 6 400 000 224 000 320 000 17 000 2 800 000 99 000 6 500 000 228 000 Hagihinna puhul üle 10 000 000 krooni on riigilõivu täismäär 3,5% hagihinnast. Lisa 3 riigilõivuseaduse juurde [24.11.1999] RIIGILÕIVU MÄÄRAD RAADIOSAATESEADME ESMASE ÜLEVAATUSE EEST 1. Maa liikuvside baasjaama ülevaatuse eest tasutakse riigilõivu 500 krooni. 2. Maa liikuvside suletud raadiovõrgus töötava liikuva või teisaldatava raadiojaama ülevaatuse eest tasutakse riigilõivu 300 krooni. 3. Isikuotsingusüsteemi raadiosaateseadme esmase ülevaatuse eest tasutakse riigilõivu 960 krooni 4. Paikse raadiosideliini saatja esmase ülevaatuse eest tasutakse riigilõivu 560 krooni. 5. Raadioringhäälingu saatja, mille kiirgusvõimsus on alla 5 kW, esmase ülevaatuse eest tasutakse riigilõivu 500 krooni. 6. Raadioringhäälingu saatja, mille kiirgusvõimsus on 5 kW või enam, esmase ülevaatuse eest tasutakse riigilõivu 4000 krooni. 7. Televisioonisaatja esmase ülevaatuse eest tasutakse riigilõivu 6000 krooni. 8. Objektide seireks kasutatava raadioteenistuse maapealse lokaatori esmase ülevaatuse eest tasutakse riigilõivu 4000 krooni. 9. Vee- või õhusõidukitega side pidamiseks kasutatava maapealse raadiosaateseadme, sealhulgas liikuva või teisaldatava raadiosaateseadme esmase ülevaatuse eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni. 10. Kosmose raadioside maajaama esmase ülevaatuse eest tasutakse riigilõivu 4000 krooni. Lisa 4 riigilõivuseaduse juurde [24.11.1999] RIIGILÕIVU MÄÄRAD RAADIOSAATESEADME PAIGALDAMISE LOA VÄLJASTAMISE, RAADIOSAATESEADME KASUTAMISE LOA VÄLJASTAMISE, LIIKUVA VÕI TEISALDATAVA KOSMOSESIDEJAAMA KASUTAMISE LOA, VEE- VÕI ÕHUSÕIDUKI RAADIOLOA JA NUMERATSIOONI KASUTAMISE LOA VÄLJASTAMISE NING PIKENDAMISE EEST 1. Maa liikuvside raadiosaateseadme paigaldamise loa väljastamise ja raadiosaateseadme kasutamise loa väljastamise ning pikendamise eest üheks aastaks: 1.1. baasjaamata suletud raadiovõrgule sagedusalas kuni 87,5 MHz kohaliku ühiskasutuse režiimis tasutakse riigilõivu 1200 krooni; 1.2. baasjaamata suletud raadiovõrgule sagedusalas kuni 87,5 MHz kohaliku ainukasutuse režiimis tasutakse riigilõivu 2400 krooni; 1.3. baasjaamata suletud raadiovõrgule sagedusalas 108 MHz kuni 174 MHz kohaliku ühiskasutuse režiimis tasutakse riigilõivu 2400 krooni; 1.4. baasjaamata suletud raadiovõrgule sagedusalas 108 MHz kuni 174 MHz kohaliku ainukasutuse režiimis tasutakse riigilõivu 7200 krooni; 1.5. baasjaamata suletud raadiovõrgule sagedusalas 230 MHz kuni 470 MHz kohaliku ühiskasutuse režiimis tasutakse riigilõivu 2400 krooni; 1.6. baasjaamata suletud raadiovõrgule sagedusalas 230 MHz kuni 470 MHz kohaliku ainukasutuse režiimis tasutakse riigilõivu 6000 krooni; 1.7. baasjaamata suletud raadiovõrgule sagedusalas 862 MHz või enam kohaliku ühiskasutuse režiimis tasutakse riigilõivu 2400 krooni; 1.8. baasjaamata suletud raadiovõrgule sagedusalas 862 MHz või enam kohaliku ainukasutuse režiimis tasutakse riigilõivu 4800 krooni; 1.9. baasjaamaga suletud raadiovõrgule sagedusalas kuni 87,5 MHz kohaliku ühiskasutuse režiimis tasutakse riigilõivu 1200 krooni; 1.10. baasjaamaga suletud raadiovõrgule sagedusalas kuni 87,5 MHz kohaliku ainukasutuse režiimis tasutakse riigilõivu 2400 krooni; 1.11. baasjaamaga suletud raadiovõrgule sagedusalas 108 MHz kuni 174 MHz kohaliku ühiskasutuse režiimis tasutakse riigilõivu 6000 krooni; 1.12. baasjaamaga suletud raadiovõrgule sagedusalas 108 MHz kuni 174 MHz kohaliku ainukasutuse režiimis tasutakse riigilõivu 12 000 krooni; 1.13. baasjaamaga suletud raadiovõrgule sagedusalas 230 MHz kuni 470 MHz kohaliku ühiskasutuse režiimis tasutakse riigilõivu 3600 krooni; 1.14. baasjaamaga suletud raadiovõrgule sagedusalas 230 MHz kuni 470 MHz kohaliku ainukasutuse režiimis tasutakse riigilõivu 9600 krooni; 1.15. baasjaamaga suletud raadiovõrgule sagedusalas 862 MHz või enam kohaliku ühiskasutuse režiimis tasutakse riigilõivu 2400 krooni; 1.16. baasjaamaga suletud raadiovõrgule sagedusalas 862 MHz või enam kohaliku ainukasutuse režiimis tasutakse riigilõivu 4800 krooni. 2. Raadiosaateseadme paigaldamise loa väljastamise ja raadiosaateseadme kasutamise loa väljastamise ning pikendamise eest mobiiltelefonivõrgule või üldkasutatava telefonivõrgu juurdepääsu raadiovõrgule üheks aastaks kohaliku ainukasutuse režiimis iga 25 kHz laiuse sageduskanali eest tasutakse riigilõivu 540 krooni. 3. Raadiosaateseadme paigaldamise loa väljastamise ja raadiosaateseadme kasutamise loa väljastamise ning pikendamise eest isikuotsingusüsteemile üheks aastaks: 3.1. kohaliku ainukasutuse režiimis üldkasutatava isikuotsingusüsteemi korral tasutakse iga 25 kHz laiusega kanali eest riigilõivu 48 000 krooni; 3.2. kohaliku ainukasutuse režiimis mitteüldkasutatava isikuotsingusüsteemi korral tasutakse iga 25 kHz laiusega kanali eest riigilõivu 4800 krooni. 4. Raadiosaateseadme paigaldamise loa väljastamise ja raadiosaateseadme kasutamise loa väljastamise ning pikendamise eest paikse raadiosideliini saatjale üheks aastaks: 4.1. sagedusalas 3 kuni 30 MHz tasutakse riigilõivu 2400 krooni; 4.2. sagedusalas 30 kuni 174 MHz ribalaiusega kuni 50 kHz tasutakse riigilõivu 360 krooni; 4.3. sagedusalas 30 kuni 174 MHz ribalaiusega 50 kHz kuni 500 kHz tasutakse riigilõivu 1200 krooni; 4.4. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega kuni 50 kHz tasutakse riigilõivu 240 krooni; 4.5. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega 50 kHz kuni 500 kHz tasutakse riigilõivu 600 krooni; 4.6. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz tasutakse riigilõivu 1200 krooni; 4.7. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega 4 MHz kuni 14 MHz tasutakse riigilõivu 2400 krooni; 4.8. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega 14 MHz kuni 100 MHz tasutakse riigilõivu 4800 krooni; 4.9. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega 100 MHz või enam tasutakse riigilõivu 12 000 krooni; 4.10. sagedusalas 3 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega kuni 500 kHz tasutakse riigilõivu 480 krooni; 4.11. sagedusalas 3 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz tasutakse riigilõivu 960 krooni; 4.12. sagedusalas 3 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega 4 MHz kuni 14 MHz tasutakse riigilõivu 1200 krooni; 4.13. sagedusalas 3 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega 14 MHz kuni 100 MHz tasutakse riigilõivu 3600 krooni; 4.14. sagedusalas 3 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega 100 MHz või enam tasutakse riigilõivu 6000 krooni; 4.15. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega kuni 500 kHz tasutakse riigilõivu 240 krooni; 4.16. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz tasutakse riigilõivu 480 krooni; 4.17. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega 4 MHz kuni 14 MHz tasutakse riigilõivu 600 krooni; 4.18. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega 14 MHz kuni 100 MHz tasutakse riigilõivu 1200 krooni; 4.19. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega 100 MHz või enam tasutakse riigilõivu 2400 krooni. 5. Raadiosaateseadme paigaldamise loa väljastamise ja raadiosaateseadme kasutamise loa väljastamise ning pikendamise eest objektide seireks kasutatava paikse raadioteenistuse lokaatorile üheks aastaks tasutakse riigilõivu 4800 krooni. 6. Raadiosaateseadme paigaldamise loa väljastamise ja raadiosaateseadme kasutamise loa väljastamise ning pikendamise eest paiksele raadiovõrgule üheks aastaks: 6.1. sagedusalas 0,4 GHz kuni 1,9 GHz ribalaiusega kuni 50 kHz tasutakse riigilõivu 4800 krooni; 6.2. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega kuni 50 kHz tasutakse riigilõivu 1200 krooni; 6.3. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega 50 kHz kuni 500 kHz tasutakse riigilõivu 2400 krooni; 6.4. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz tasutakse riigilõivu 4800 krooni; 6.5. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega 4 MHz kuni 14 MHz tasutakse riigilõivu 9600 krooni; 6.6. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega 14 MHz kuni 100 MHz tasutakse riigilõivu 24 000 krooni; 6.7. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega 100 MHz või enam tasutakse riigilõivu 48 000 krooni; 6.8. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega kuni 500 kHz tasutakse riigilõivu 1200 krooni; 6.9. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz tasutakse riigilõivu 3600 krooni; 6.10. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega 4 MHz kuni 14 MHz tasutakse riigilõivu 4800 krooni; 6.11. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega 14 MHz kuni 100 MHz tasutakse riigilõivu 7200 krooni; 6.12. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega 100 MHz või enam tasutakse riigilõivu 36 000 krooni; 6.13. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega kuni 500 kHz tasutakse riigilõivu 480 krooni; 6.14. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz tasutakse riigilõivu 2400 krooni; 6.15. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega 4 MHz kuni 14 MHz tasutakse riigilõivu 3600 krooni; 6.16. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega 14 MHz kuni 100 MHz tasutakse riigilõivu 6000 krooni; 6.17. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega 100 MHz või enam tasutakse riigilõivu 24 000 krooni; 6.18. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega kuni 500 kHz tasutakse riigilõivu 600 krooni; 6.19. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz tasutakse riigilõivu 1200 krooni; 6.20. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega 4 MHz kuni 14 MHz tasutakse riigilõivu 2400 krooni; 6.21. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega 14 MHz kuni 100 MHz tasutakse riigilõivu 3600 krooni; 6.22. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega 100 MHz või enam tasutakse riigilõivu 9600 krooni. 7. Raadiosaateseadme paigaldamise loa väljastamise ja raadiosaateseadme kasutamise loa väljastamise ning pikendamise eest vee- või õhusõidukitega side pidamiseks kasutatavale paiksele maapealsele raadiosaatjale, sealhulgas navigatsioonisaatjale üheks aastaks: 7.1. sagedusalas 30 kHz kuni 30 MHz tasutakse riigilõivu 2400 krooni; 7.2. sagedusalas 30 MHz kuni 30 GHz tasutakse riigilõivu 960 krooni. 8. Raadiosaateseadme paigaldamise loa väljastamise ja raadiosaateseadme kasutamise loa väljastamise ning pikendamise eest vees või õhus asuvate objektide seireks kasutatavale raadioteenistuse maapealsele lokaatorile üheks aastaks tasutakse riigilõivu 4800 krooni. 9. Raadiosaateseadme paigaldamise loa väljastamise ja raadiosaateseadme kasutamise loa väljastamise ning pikendamise eest vee- või õhusõidukitega side pidamiseks kasutatavale maapealsele raadiovõrgule sagedusalades 117,975 kuni 144,000 MHz; 156,000 kuni 162,050 MHz; 457,525 kuni 457,575 MHz ja 467,525 kuni 467,575 MHz tasutakse riigilõivu 2400 krooni. 10. Vee- või õhusõidukitega side pidamiseks kasutatava maapealse raadiovõrgu kasutamise loale sagedusalades 117,975 kuni 144,000 MHz; 156,000 kuni 162,050 MHz; 457,525 kuni 457,575 MHz ja 467,525 kuni 467,575 MHz töötava liikuva või teisaldatava raadiojaama kandmise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni. 11. Raadiosaateseadme paigaldamise loa väljastamise ja raadiosaateseadme kasutamise loa väljastamise ning pikendamise eest kosmoseraadioside paiksele maajaamale üheks aastaks: 11.1. sagedusalas kuni 3 GHz ribalaiusega kuni 0,1 MHz tasutakse riigilõivu 1800 krooni; 11.2. sagedusalas kuni 3 GHz ribalaiusega 0,1 MHz kuni 1 MHz tasutakse riigilõivu 9600 krooni; 11.3. sagedusalas kuni 3 GHz ribalaiusega 1 MHz kuni 10 MHz tasutakse riigilõivu 18 000 krooni; 11.4. sagedusalas kuni 3 GHz ribalaiusega 10 MHz kuni 50 MHz tasutakse riigilõivu 27 000 krooni; 11.5. sagedusalas kuni 3 GHz ribalaiusega 50 MHz või enam tasutakse riigilõivu 96 000 krooni; 11.6. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega kuni 0,1 MHz tasutakse riigilõivu 1200 krooni; 11.7. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega 0,1 MHz kuni 1 MHz tasutakse riigilõivu 3600 krooni; 11.8. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega 1 MHz kuni 10 MHz tasutakse riigilõivu 9600 krooni; 11.9. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega 10 MHz kuni 50 MHz tasutakse riigilõivu 12 000 krooni; 11.10. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega 50 MHz või enam tasutakse riigilõivu 36 000 krooni; 11.11. sagedusalas 10 GHz või enam ribalaiusega kuni 0,1 MHz tasutakse riigilõivu 600 krooni; 11.12. sagedusalas 10 GHz või enam ribalaiusega 0,1 MHz kuni 1 MHz tasutakse riigilõivu 3600 krooni; 11.13. sagedusalas 10 GHz või enam ribalaiusega 1 MHz kuni 10 MHz tasutakse riigilõivu 7200 krooni; 11.14. sagedusalas 10 GHz või enam ribalaiusega 10 MHz kuni 50 MHz tasutakse riigilõivu 9600 krooni; 11.15. sagedusalas 10 GHz või enam ribalaiusega 50 MHz või enam tasutakse riigilõivu 36 000 krooni. 12. Raadiosaateseadme paigaldamise loa väljastamise ja raadiosaateseadme kasutamise loa väljastamise ning pikendamise eest etalon-raadioteenistuse saatjale üheks aastaks tasutakse riigilõivu 1200 krooni. 13. Raadiosaateseadme paigaldamise loa väljastamise ja raadiosaateseadme kasutamise loa väljastamise ning pikendamise eest ringhäälingu raadiosaatjale üheks aastaks: 13.1. sagedusalas 87,5 kuni 108 MHz või 470 kuni 862 MHz suunamata kiirgusvõimsusega kuni 100 mW tasutakse riigilõivu 120 krooni; 13.2. sagedusalas 87,5 kuni 108 MHz või 470 kuni 862 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 100 mW kuni 1 W tasutakse riigilõivu 240 krooni; 13.3. sagedusalas 87,5 kuni 108 MHz või 470 kuni 862 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 1W kuni 10 W tasutakse riigilõivu 600 krooni; 13.4. sagedusalas 87,5 kuni 108 MHz või 470 kuni 862 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 10W kuni 100 W tasutakse riigilõivu 2400 krooni; 13.5. sagedusalas 87,5 kuni 108 MHz või 470 kuni 862 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 100 W kuni 1 kW tasutakse riigilõivu 4800 krooni; 13.6. sagedusalas 87,5 kuni 108 MHz või 470 kuni 862 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 1 kW kuni 10 kW tasutakse riigilõivu 9600 krooni; 13.7. sagedusalas 87,5 kuni 108 MHz või 470 kuni 862 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 10 kW kuni 100 kW tasutakse riigilõivu 24 000 krooni; 13.8. sagedusalas 87,5 kuni 108 MHz või 470 kuni 862 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 100 kW kuni 1 MW tasutakse riigilõivu 48 000 krooni; 13.9. sagedusalas 87,5 kuni 108 MHz või 470 kuni 862 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 1 MW või enam tasutakse riigilõivu 96 000 krooni; 13.10. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 kuni 87,5 MHz või 174 kuni 240 MHz või 1452 kuni 1492 MHz suunamata kiirgusvõimsusega kuni 100 mW tasutakse riigilõivu 240 krooni; 13.11. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 kuni 87,5 MHz või 174 kuni 240 MHz või 1452 kuni 1492 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 100 mW kuni 1 W tasutakse riigilõivu 600 krooni; 13.12. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 kuni 87,5 MHz või 174 kuni 240 MHz või 1452 kuni 1492 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 1 W kuni 10 W tasutakse riigilõivu 2400 krooni; 13.13. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 kuni 87,5 MHz või 174 kuni 240 MHz või 1452 kuni 1492 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 10 W kuni 100 W tasutakse riigilõivu 4800 krooni; 13.14. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 kuni 87,5 MHz või 174 kuni 240 MHz või 1452 kuni 1492 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 100 W kuni 1 kW tasutakse riigilõivu 9600 krooni; 13.15. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 kuni 87,5 MHz või 174 kuni 240 MHz või 1452 kuni 1492 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 1 kW kuni 10 kW tasutakse riigilõivu 24 000 krooni; 13.16. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 kuni 87,5 MHz või 174 kuni 240 MHz või 1452 kuni 1492 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 10 kW kuni 100 kW tasutakse riigilõivu 48 000 krooni; 13.17. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 kuni 87,5 MHz või 174 kuni 240 MHz või 1452 kuni 1492 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 100 kW kuni 1 MW tasutakse riigilõivu 96 000 krooni; 13.18. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 kuni 87,5 MHz või 174 kuni 240 MHz või 1452 kuni 1492 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 1 MW või enam tasutakse riigilõivu 192 000 krooni; 13.19. sagedusalas 3,6 GHz või enam tasutakse riigilõivu 4800 krooni iga 8 MHz eest. 14. Riigilõivu määrad vee- või õhusõiduki raadioloa väljastamise eest kuni kolmeks aastaks ja raadioloale kosmosesidejaama kandmise eest: 14.1. vee- või õhusõiduki raadioloa väljastamise eest, millele on kantud sagedusala 156 kuni 174 MHz, tasutakse riigilõivu 600 krooni; 14.2. vee- või õhusõiduki raadioloa väljastamise eest, millele on kantud sagedusalad 110 kuni 150 kHz või 405 kuni 535 kHz või 1605 kuni 4000 kHz või 1605 kuni 3800 kHz või 3800 kuni 4000 kHz või 4000 kuni 27 500 kHz või 4200 kuni 4400 MHz või 8750 kuni 8850 MHz, tasutakse riigilõivu 1200 krooni iga sagedusala eest; 14.3. vee- või õhusõiduki raadioloa väljastamise eest, millele on kantud sagedusala 457,525 kuni 457,575 MHz või 467,525 kuni 467,575 MHz või 2900 kuni 3100 MHz või 5350 kuni 5460 MHz või 9300 kuni 9500 MHz, tasutakse riigilõivu 3600 krooni iga sagedusala eest; 14.4. vee- või õhusõiduki raadioloale Inmarsat A või Inmarsat B kosmosesidejaama kandmise eest tasutakse riigilõivu 3600 krooni; 14.5. vee- või õhusõiduki raadioloale Inmarsat C kosmosesidejaama kandmise eest tasutakse riigilõivu 1200 krooni; 14.6. vee- või õhusõiduki raadioloale Inmarsat M kosmosesidejaama kandmise eest tasutakse riigilõivu 2400 krooni; 14.7. vee- või õhusõiduki raadioloale Inmarsat A või Inmarsat B HSD andmesideterminali kandmise eest tasutakse riigilõivu 4800 krooni; 14.8. vee- või õhusõiduki raadioloale muud tüüpi kosmosesidejaama kandmise eest tasutakse riigilõivu 4800 krooni. 15. Riigilõivu määrad maapealse liikuva või teisaldatava kosmosesidejaama kasutamise loa väljastamise ning pikendamise eest üheks aastaks: 15.1. Inmarsat A või Inmarsat B kosmosesidejaama kasutamise loa väljastamise ning pikendamise eest tasutakse riigilõivu 1200 krooni; 15.2. Inmarsat C kosmosesidejaama kasutamise loa väljastamise ning pikendamise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni; 15.3. Inmarsat M kosmosesidejaama kasutamise loa väljastamise ning pikendamise eest tasutakse riigilõivu 960 krooni; 15.4. Inmarsat A või Inmarsat B HSD andmesideterminali kasutamise loa väljastamise ning pikendamise eest tasutakse riigilõivu 2400 krooni; 15.5. muud tüüpi liikuva või teisaldatava kosmosesidejaama kasutamise loa väljastamise ning pikendamise eest tasutakse riigilõivu 1200 krooni. 16. Riigilõivu määrad numeratsiooniplaanis telekommunikatsiooni otstarbeks määratud numeratsiooni kasutamise loa väljastamise ning pikendamise eest üheks aastaks: 16.1. rahvusvaheliste teenuste pakkumiseks vajaliku rahvusvahelise operaatorikoodi numeratsiooni kasutamise loa väljastamise ning pikendamise eest tasutakse riigilõivu 1 000 000 krooni; 16.2. siseriikliku operaatorikoodi numeratsiooni kasutamise loa väljastamise ning pikendamise eest tasutakse riigilõivu 60 000 krooni; 16.3. tunnuskoodide kasutamise loa väljastamise ja pikendamise eest, mida ei ole nimetatud punktides 16.1 ja 16.2, tasutakse riigilõivu 3000 krooni; 16.4. numeratsiooniplaani alusel lühinumbrite alas väljastatud lühinumbri numeratsiooni kasutamise loa väljastamise ning pikendamise eest tasutakse riigilõivu 36 000 krooni, kui lühinumber koosneb neljast või enamast numbrist ja 360 000 krooni, kui lühinumber koosneb kolmest numbrist; 16.5. numeratsiooniplaani alusel numeratsiooni kasutamise loa väljastamise ning pikendamise eest, välja arvatud punktides 16.1–16.4 ja 16.6 sätestatud juhtudel, tasutakse riigilõivu 24 krooni iga kasutamiseks lubatud numbri kohta; 16.6. numeratsiooniplaani alusel telekommunikatsiooni otstarbeks 800 või 900-ga algava numbri kasutamise loa väljastamise ning pikendamise eest tasutakse riigilõivu 24 000 krooni iga kasutamiseks lubatud numbri kohta.