Vabariigi Valitsus — Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste, kellele on riigieelarve seaduses määratud töötasu kulu, töötajate töötasustamine 2000. aastal — RT I, 3, 20

Palgaseaduse (RT I 1994, 11, 154; 1995, 12, 120; 1999, 29, 397) paragrahvi 9 ja paragrahvi 11 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kehtestada 1. jaanuarist 2000. a: 1) «Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste töötajate palgaastmed» vastavalt käesoleva määruse lisale 1; 2) «Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste töötajate palgaastmestikule vastavad palgamäärad» vastavalt käesoleva määruse lisale 2. 2. Ministeeriumidel, maavalitsustel ja Riigikantseleil koostada oma valitsemisalas või halduses olevate hallatavate riigiasutuste (edaspidi riigiasutused) töötajate ametinimetuste järgi diferentseeritud palgaastmete jaotus, millest lähtuvalt riigiasutustel määrata 2000. aasta riigieelarves töötasudeks eraldatud summa piires koosseisus ettenähtud töökohtadele vastavad palgaastmed. 3. Ministeeriumidel, maavalitsustel ja Riigikantseleil on lubatud riigiasutuste palgajuhendite koostamisel 2000. aasta riigieelarves töötasuks määratud summa piires diferentseerida töötajate palgamäärasid, rakendades käesoleva määruse lisas 2 kehtestatud palgamääradest kuni 50 protsenti kõrgemaid palgamäärasid. Palgamäära võib diferentseerida riigiasutusele olulistel töökohtadel kvalifikatsiooni, töötingimuste erisuse, piirkondlikkuse ja muude selliste töö eripära iseloomustavate näitajate alusel. Palgajuhendites näidatakse põhjendustega ära töökohad koos palgaastmetega, mille suhtes riigiasutuses rakendatakse palgamäärade diferentseerimist. 4. Töötajatele on lubatud maksta 2000. aasta riigieelarves töötasuks määratud summa piires lisatasusid täiendavate tööülesannete täitmise ja nõutavast tulemuslikuma töö eest, mis määratakse kollektiivlepingus või palgajuhendis sätestatud tingimustel ja korras riigiasutuse juhi otsusel ja vormistatakse tema käskkirjaga. 5. Täiendavate tööülesannete täitmise ja nõutavast tulemuslikuma töö eest on töötajale lisatasu maksmise määraks kuus kuni 50 protsenti tema töökoha palgaastmele vastavast, lisas 2 kehtestatud palgamäärast. Minister ja riigisekretär oma käskkirjaga ning maavanem oma korraldusega võib erandkorras kehtestada valitsemisalas või halduses olevate riigiasutuste nende ametikohtade loetelu, kellele antud piirang ei laiene. 6. Riigiasutuse juhile lisatasu maksmise otsustab juhi ametisse nimetanud ametnik. 7. Täiendavateks tööülesanneteks loetakse riigiasutuse juhi või vahetu ülemuse poolt töötajale antud, kuid ametijuhendis fikseerimata töökohustusi ja ülesandeid. Nõutavamast tulemuslikuma töö eest lisatasu määramise aluseks on töötaja oskuste ja töö tulemuste hindamine. 8. Riigiasutuse juhil on õigus määrata töötajatele 2000. aasta riigieelarves töötasuks määratud summa piires ühekordseid erieesmärgilisi toetusi (sh toetus elukondlike raskuste korral) ja preemiaid, mis ei kuulu käesoleva määruse punktis 5 toodud lisatasude maksmise piirangu alla, kusjuures riigiasutuse kõikidele töötajatele ühesuguse põhimõtte alusel makstavaid ühekordseid lisatasusid, preemiaid ja toetusi (täiendav puhkusetoetus) makstakse samal alusel ka asutuse juhile. 9. 2000. aasta riigieelarve seaduses riigiasutusele töötasuks määratud summa piires on lubatud hüvitada töötajatele kuni 31. detsembrini 2000. a palgamäärade vahe: 1) kui Vabariigi Valitsuse 12. jaanuari 1999. a määruse nr 11 «Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste, kellele on riigieelarve seaduses määratud töötasu kulu, töötajate töötasustamine 1999. aastal» (RT I 1999, 5, 74) rakendamisel töötaja uus palgamäär või uus palgamäär koos selle määruse punkti 3 alusel rakendatud diferentseerimisega osutus madalamaks seni temale kehtinud palgamäärast koos seni rakendatud diferentseerimisega; 2) kui käesoleva määruse rakendamisel töötaja palgamäär koos käesoleva määruse punkti 3 alusel rakendatud diferentseerimisega osutub madalamaks talle seni kehtinud palgamäärast koos seni rakendatud diferentseerimisega. 10. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 12. jaanuari 1999. a määrus nr 11 «Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste, kellele on riigieelarve seaduses määratud töötasu kulu, töötajate töötasustamine 1999. aastal» (RT I 1999, 5, 74). Peaminister Mart LAAR Rahandusminister Siim KALLAS Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Lisa 1 Vabariigi Valitsuse 4. jaanuari 2000. a määruse nr 4 juurde VALITSUSASUTUSTE HALLATAVATE RIIGIASUTUSTE TÖÖTAJATE PALGAASTMED 1. Kultuuri- ja haridusasutuste, Eesti Õigustõlke Keskuse ja Eesti Informaatikakeskuse töötajad (v.a riigigümnaasiumide, kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide pedagoogid ja juhid) 1.1. Kultuuri- ja muude haridusasutuste juhid 18–31 1.2. Osakondade ja teiste struktuuriüksuste juhid ja peaspetsialistid 22–28 1.3. Kõrgkvalifikatsiooniga erialaspetsialistid 16–26 1.4. Tehnikud ja keskkvalifikatsiooniga erialaspetsialistid 12–16 2. Siseministeeriumi ja tema valitsemisalas olevate valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste, maavalitsuste halduses olevate päästeasutuste ja Kaitseministeeriumi valitsemisalas olevate hallatavate riigiasutuste töötajad 2.1. Asutuste juhid 18–31 2.2. Osakondade ja teiste allüksuste juhid 17–28 2.3. Kõrgkvalifikatsiooniga erialaspetsialistid 17–26 2.4. Tehnikud ja keskkvalifikatsiooniga erialaspetsialistid 12–18 3. Teede- ja Sideministeeriumi Laevaliikluse Juhtimise Keskuse töötajad 3.1. Asutuse juht 29–31 3.2. Osakondade ja teiste allüksuste juhid 22–28 3.3. Kõrgkvalifikatsiooniga erialaspetsialistid 16–25 3.4. Riigilaevastiku laeva juhtkonna liikmed 18–29 3.5. Tehnikud ja keskkvalifikatsiooniga erialaspetsialistid 12–18 4. Muude valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste töötajad 4.1. Asutuste juhid (sh riigilaevastiku laeva juhtkonna liikmed) 18–31 4.2. Osakondade ja teiste struktuuriüksuste juhid ja peaspetsialistid 16–25 4.3. Kõrgkvalifikatsiooniga erialaspetsialistid 15–23 4.4. Tehnikud ja keskkvalifikatsiooniga erialaspetsialistid 11–17 5. Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste kantseleitöötajad ja töölised 5.1. Kantseleitöötajad (kontoriametnikud) 8–13 5.2. Töölised liht- ja abitöödel 7 5.3. Oskustöölised erialatöödel 7–9 5.4. Oskustöölised keerukatel erialatöödel 8–13 5.5. Eriväljaõppe saanud oskustöölised eriti keerukatel erialatöödel 9–19 5.6. Abipersonal (koristajad, majahoidjad, käskjalad, valvurid, uksehoidjad, riidehoidjad, ahjukütjad jt) 7 6. Juhi asetäitja palgaaste on üks kuni kolm astet madalam kui vastava juhi palgaaste. 7. Kohtuarstliku Ekspertiisi Büroo kohtuarsti palgaaste on 28. Rahandusminister Siim KALLAS Lisa 2 Vabariigi Valitsuse 4. jaanuari 2000. a määruse nr 4 juurde VALITSUSASUTUSTE HALLATAVATE RIIGIASUTUSTE TÖÖTAJATE PALGAASTMESTIKULE VASTAVAD PALGAMÄÄRAD KROONIDES Palgaaste Tunnipalgamäär 40-tunnise töönädala korral Kuupalgamäär 7 8,47 1430 8 8,65 1460 9 8,89 1500 10 9,12 1540 11 9,42 1590 12 9,77 1650 13 10,66 1800 14 11,26 1900 15 12,44 2100 16 13,33 2250 17 14,22 2400 18 15,28 2580 19 16,47 2780 20 17,54 2960 21 18,96 3200 22 20,26 3420 23 21,92 3700 24 23,70 4000 25 25,65 4330 26 27,73 4680 27 29,98 5060 28 32,46 5480 29 35,55 6000 30 39,01 6600 31 43,25 7300 Märkus. Tunnipalga arvutamise aluseks on palgamäära jagamine kuu keskmise töötundide arvuga, kusjuures 35-tunnise üldtööaja puhul on kuu keskmine töötundide arv 147,7; 30-tunnise üldtööaja puhul on kuu keskmine töötundide arv 126,5. Rahandusminister Siim KALLAS